sammalloomasid, käsnu, tigusid, karpvähilisi ja brahhiopoode [7]. Siluri ajastu algul paiknes Balti paleobassein 10-20 kraadi ekvaatorist lõunapool, olles troopilise või lähistroopilise kliimaga [7]. Karjäär on geoloogidele huvi pakkunud juba pikka aega, eriti tänu sealsetele rikkalikele mineraalileidudele: Kalanast pärinevad Eesti kõige suuremad barüüdikristallid, sealsetest kivimikihtidest on leitud kaunist kaltsiiti, dolomiiti ja püriiti. Praegu on Kalana leiukoht kõige rikkalikum vetika-lagerstätte kogu maailmas [3]. Paladel olevad vetikad on mineraliseerumata osadest koosnevad eluvormid, mis on säilinud vaid erandkorras. Mattumiseks on vaja konserveerivaid tingimusi: kiiret setete alla mattumist, hapnikuvaegust ja teatud keemiliste elementide suurt kontsentratsiooni, mis hoiaks orgaanilise aine lagundajaid eemale. Kalana lagerstätte on lisaks veel eriline selle poolest, et sealt on pärit
Emas ja isasõied on koondunud urbadesse. Emasurvad on mõne sentimeetri pikkused, moodustuvad kevadel, isasurvad poole pikemad ja tekivad juba sügisel. Viljaks on arukasel väike kahe laia tiivaga pähklike, mis sügiseti võib tuule abil lennata päris kaugele. Arukask on väga kasulik puu: kõik tema osad on leidnud oma rakenduse. Puidust tehakse vineeri, samuti sobib see hästi kütteks. Eriti kaunist mööblit saab teha karjala kasest. Karjala kask on üks arukase vorm, mille puit on kirju punastest, lilladest, roosadest, kollastest ja valgetest toonidest. Kes ei tahaks sellest midagi meisterdada! Sellised kaunid puutükid on Soomes, Karjalas ja Lapimaal olnud kasutusel isegi raha asemel. Kuid kasepuidust tehakse ka suuski. Nikerdamiseks sobivad suurepäraselt kasepahad. Puidust võib toota ka sütt, äädikat, atsetooni, tõrva, millest igaühest saab omakorda palju kasulikke asju toota
Ammendede kaupmeheperekonnale kuulunud uhke, suure aiaga villa valmis 1905. aastal. Maja fassaadid ja interjrid olid klluslikud, detailiderohked ja mitmekesised, samas stiilitundlikult vljapeetud. Prast I Maailmasda perekond laostus ning villa mdi Prnu linnale. Majas on asunud suvekasiino ning klubi. Tnaseks on villa restaureeritud luksuslikuks hotell-restoraniks, saades vljapeetum ning juugendlikum kui kunagi varem. Majas saab sageli nautida muusikakontserte ja kunstinituseid ning kaunist aiarohelust. Ammende villa on teliseks prliks Prnu rannapiirkonnas. Maja tis uhket ajalugu, stiili ja maitsvaid elamusi. On seda olnud aastaid ja ilmselt jb selleks nii kauaks kui silm ettepoole vaadata julgeb. Vankumatult ja kindlalt, sest nii vrikas maja juba ei luba endale allaandmist mitte milleski ega mitte millelegi. Kui Prnu linna kohta keegi vras vihjeid ksima juhtub, siis Ammende on ilmselt esimesi mtteid, mis phe turgatab. Meri on liiga enesestmistetav
12. Milline seos on kuulsaima kõrgrenessanssi arhitekti ja Michaeangelo vahel?- Michaelangelo ongi kuulsaim kõrgrenessanssi arhitekt 13. Milline oli renessanssi isiksuse ideaal ja kes kunstnikest sellele vastas?-Renessanssi aja ideaal tegeles paljude erialadega, Leonardo Da Vinci 14. Nimeta ja kirjelda Leonardo Da Vinci kuulsaimaid maale.- a. Madonna kaljukoopas" õlimaal. Pildi värvid ja vormid sulavad kokku.. Õrn heletumedus aitab luua kaunist tervikkujundit ja unistuslikku meeleolu. b. ,,Püha söömaaeg" seinamaal. Iga nägu on omaette psühholoogiline portree. Kristuse esiletõstmiseks on tema nägu ainsana varju jäetud. c. ,,Mona Lisa" veenab kui keeruline ja ammendamatu võib olla inimese sisemaailm. 15. Milline meeleolu valitseb Raffaeli maalidel, nimeta mõni?-Ülev rahulolu ja harmoonia, tasakaa keha, vormi, värvi ja vaimu vahel. ,,Püha Cecilia" ekstaas, ,,Naine looriga" Sixtuse Madonna 16
Usun ja tean, et paljud kirjanikud ja luuletajad on inspiratsiooni saanud just sellest, et nemad ise olid kaasatud sõjakeerisesse. Kellele mõjus see laastavalt, kes sai sõjaolukorrast alget loomeilmutustele, see kajastub väga hästi sõjajärgses kirjanduses. Näiteks saame võtta Gustav Suitsu. Tema ei olnud otseselt sõjategevusega seotud, kuid selle eest Rootsi pagema pidi siiski. Minumeelest on Suits üks nendest, kes sai millestki nii koletust inspiratsiooni ning lõi midagi kaunist ning lugemisväärset. Lugedes tema luulet on selge, et inspiratsioonitulv oli temal sõjaajal kõrge. Osadest luuletustest jääb lausa mulje nagu ta oleks sõda oodanud. Hirmsatest olukordadest elus on lihtsam kirjutada, kui kõigest heast ja keskpärasest. Kirjutama panevad hirm ja armastus ning kui ühte võtta ei olnud, tuli teisele lootma jääda. Need on ilmselgelt kõigest minu spekuleerimised, kuid ma ei imestaks, kui ka kellelgi teisel tekivad sarnased mõtted lugedes Suitsu luuletusi
kõige püham paik - Saalomoni tempel ja paljud juudid küüditati Babülooniasse. Seda aega nimetatakse juudi rahva ajaloos "Paabeli vangipõlveks". Ei maksa arvata, et assüürlastel ja babüloonlastel juute väga kerge alistada oli. Juudid osutasid suurt vastupanu. Nii kestis põhjapoolse juutide kuningriigi pealinna Samaaria piiramine tervelt kolm aastat. Vana Testamendi apokriiva raamatute hulgas on kirjas imetore jutt juudi noorest ja kaunist naisest Juuditist, kes sooritas järgneva kangelasteo. Caravaggio. Juudit ja Olovernes. Õli lõuendil. Palazzo Barberini, Rooma. Nebukadnetsar II väepealik Olovernes (õigemini Holofernes) piiras juba mitu kuud juutidega asustatud Betuulia linna. Toit ja joogivesi olid lõpukorral, linna kaitsjad näljast jõuetud. Veel mõni päev ja kodulinn ongi võõrvägede päralt. Ees ootas surm ja vägivald. Botticelli. Juuditi tagasi pöördumas Betuuliasse. Tempera puutahvlil
Juhan Liiv Lugemik Kaimar Lehtlaan Parksepa keskkool 12B Võru 12.02.2008 ,,Kevad"-Kevadest on Juhan Liiv kirjutanud otsekui heldimusega, kirjeldades kevade tärkavat loodust ning selle kaunist ilu.Üheks näiteks võib tuua katkendi luuletusest "Mai hommik". Esimeses salmis loob kirjanik pildi tärkavast maast kogu selle lihtsuses ja kauniduses. Teises salmis jätkab kirjanik seda teemat, kuid luuletusse põimitakse igatsev alatoon. Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Kõik linnud hõiskasivad üheskoos ja kastekullal hiilgas iga roos,
Seega lubas naine tal jääda garderoobide korrastajaks. Väike tütarlaps oli sellegi üle väga uhke, sest tema jaoks oli suur sündmus üldse ooperimajas viibida. Kui ühes üle tee asuvas baaris korraldati lauluvõistlus, kuulsid kõik väikest maatüdrukukest laulmas, kes oli ooperimajas õppinud laulmist ooperifantoomi käe Paide Gümnaasium Kärt Päll 10R 2 all. See lõi kõik tummaks, sest nii kaunist häält polnud nad seal majas enam ammu kuulnud. Loomulikult peale seda võeti tütarlaps kohe etendustesse kaasa lööma ja anti talle peaosa. Vahepeal toimus ka veel muid seiklusi. Ooperifantoom oli ooperimaja all elav mees, kes oli endise direktori poeg. Fantoomiks kutsuti teda sellepärast, et ta elas keldrite sügavustes ja oskas suurepäraselt laulda. Ta üks näo pool oli maskiga kaetud, sest ta nägu oli moondunud. Esialgne muusikal etendus juba väga palju aastaid tagasi
lühim maailmas. Bratislavas on suved soojad ja vihmased, talved külmad, pilves ja niisked. Rahvaarv Bratislavas on 451 616.Keeleks on Slovakkia. Bratislava telefonikood on +02...Sealne kellaaeg on meist ühe tunni võrra taga. Bratislava vapp: Slovakkia lipp: Slovakkia vapp: Slovakkia asukoht: BRATISLAVA LOODUS Loodus Kuigi Slovakkia pole pindalalt eriti suur, leidub seal kaunist loodust siiski külluslikult. Maastik on mitmekesine: kõrged mäetipud vahelduvad sügavate orgudega ja mäekurdudega, tihedatesse metsadesse lõikuvad kevadistes lilleõites aasad ning madaliku viljakaid põlde palistab karjamaade lopsakas rohelus. Mühisevad mäed vahelduvad voolavate jõgedega lauskmaal. Kiired mägijõed lähevad sujuvalt üle rahulikeks jõgedeks tasandikel. On koski, mineraalveeallikaid, mitmekülge loomariik
Harilik sarapuu (Corylus avellana) pähklipuu, pähkmepuu, sarap, sarakas Sarapuu nime päritoluks võiks pakkuda seda, et tema peenikestest vitsadest saab sara ehk aeda valmistada. Tegelikult on põhjus aga hoopis muus. Nimelt oli varem Põhja-Eestis rohkesti aedasid, sarasid, milles kasvasid need pähkleid kandvad puud. Sealt ongi Põhja-Eestis levinud sarapuu, seevastu Lõuna-Eestis aga pähklipuu. Erinevalt kreeka pähklist on meie sarapuu vili tõeline pähkel. Pähkli sees on seeme, mida igaüks on süüa proovinud. Mõnele tekitavad pähklid kergeid allergilisi nähtusid, aga enamikele on need meeldivaks maiuspalaks. Kes ei ole ise pähklimetsas käinud, see võib-olla ei olegi saanud maitsta meie oma pähklit, sest poes müüdavad tuuakse kaugemalt sisse ja on tihti hoopis teist liiki sarapuude omad. Kultuursarapuude ühisnimi on funduk. Kuid sageli töödeldakse pähklid ümber. Nii valmistatakse nendest kompvekke, halvaad, sokol...
seal mitmeid traditsioonilisi zanre, mille poole Tormis hiljem pole enam pöördunud, nagu kantaadid ("Kalevipoeg", 1955), prelüüdid ja fuugad klaverile (1958) ning kaks avamängu orkestrile, millest avamäng nr 2 (1959) on omaaegse eesti muusika üks tähtteoseid . Alates 1960. aastatest süvenes Tormis aina enam vokaalmuusikasse. Samas polnud modernse helikeele otsingud tema jaoks kõige olulisemad - ka üpris traditsioonilises helikeeles on tal väga võluvaid töid, nagu "Kolm mul oli kaunist sõna" (Paul-Eerik Rummo, 1962), kus meeskooriga on ühendatud tantsisklev ja kirgas flööt . Uutest suundadest helikeeles ei jäänud Tormis siiski kõrvale. Sarnaselt põlvkonnakaaslastele otsis ta lühemaid vorme ja lakoonilisemat väljenduslaadi, nagu tsüklis "Kümme haikut" häälele ja klaverile (Jaan Kaplinski, 1966), kus ta on kasutanud ka dodekafoonilist kompositsioonitehnikat. 1960. aastate keskel sai just Tormisest see helilooja, kes tõi koorimuusikasse 20
kantaadid ("Kalevipoeg", 1955), prelüüdid ja fuugad klaverile (1958) ning kaks avamängu orkestrile, millest avamäng nr 2 (1959) on omaaegse eesti muusika üks tähtteoseid. Alates 1960. aastatest süvenes Tormis aina enam vokaalmuusikasse. Samas polnud modernse helikeele otsingud tema jaoks kõige olulisemad - ka üpris traditsioonilises helikeeles on tal väga võluvaid töid, nagu "Kolm mul oli kaunist sõna" (Paul-Eerik Rummo, 1962), kus meeskooriga on ühendatud tantsisklev ja kirgas flööt. Uutest suundadest helikeeles ei jäänud Tormis siiski kõrvale. Sarnaselt põlvkonnakaaslastele otsis ta lühemaid vorme ja lakoonilisemat väljenduslaadi, nagu
Leidsin ühe luuletuse. See meenutas mulle ühte suvepäeva, mis oli rahulik ja vaikne. ,,/ Ma tukub. Unes kivid, puud ja teed. / Üks sära valuleb veel vaiksel veel. / Siin-sääl veel laulahtu, üks vaikne kuisk. / Öö saabub. Magab reha, puhkab luisk. /" Vähem käsitletud teemad Underil ja Visnapuul olid sügis ja talv. Kaks aastaaega, mil nende meelest ei ole tulemas midagi head: sooja ega ilusat. Visnapuul oli neid luuletusi Underist ka märksa vähem, aga üks luuletus räägib kaunist sügisest Euroopas. ,,/Lehti puudelt sajab / põhja pool maa vööd, / tali endale teed rajab, / aasta juhatab sisse polaarööd. /" Võrreldes Visnapuuga, meeldis Underile sügisluule rohkem kui talveluule. Sügisestest tormidest ja marudest on hea rääkida, kuid samal ajal on loodus nii värvikirev ja lummav. Kuigi üheks paremaks viinakuu luuletuseks võib pidada ,,Sügisemaru" Kuulete kuidas nüüd märatseb maru ja murrab, Mühistes metsadest läbi ja vilistes ladvus,
1836. a kirjutas esimese vene rahvusooperi, mis oli ajaloolise sisuga ,,Ivan Sussaanin" ehk ,,Elu tsaari eest". Ooperiga ,,Elu tsaari eest" avati Peterburi ooperimaja. 1842.a kirjutas teise ooperi, mis oli muinasjutuline ,,Ruslan ja Ludmilla" Samuti kirjutas ta veel laule, romansse, sümfoonilisi teoseid, orkestri teoseid. Orkestri teostest tähtsamad on ,,Öö Madriidis", ,,Aragonia Jota". Romansid on laulvad ja romantilised ja neist tuntumad on ,,Lõoke" ja ,,Ma meenutan üht kaunist hetke" Modest Mussorgski (1839-1881) Tema muusika teemad on seotud talupoegadega ja rahvalauludega. Kasutab palju kõneelemente muusikas ning enamasti on teosed läbi komponeeritud. Vokaalzanr on domineeriv zanr, ning laulud on sotsiaalsete sisudega, kuid satiirilised. Kujutab palju ka lihtsaid inimesi. Ta teravmeelitses kõrgema seisuse nürimeelsuse üle. Ta oli vaenulik idealiseerimise ja ilutsemise vastu. Tema helikeel oli uudne ja julge ning eiras rangeid harmoonia reegleid.
Tema omad, tõsi küll, on värvilised. Internetist leidsin veel hulga huvitavat lugemist 16.sajandi puulõikekunstist ja kunstnikust endast, tema pildid olid arvutiekraaniltki vaadates täiesti vapustavad. Kahjuks on näitusel kunstniku originaale vähevõitu, ilmselt täienduseks on ka tema kaasaegsete kunstnike töid. Samuti puulõiketehnikas illustreeritud raamatuid. Isegi puulõikajate tööriistad olid vitriinis täiesti olemas. Uskumatu, et selliste metallist asjakestega nii kaunist kunsti loodi. ,,Ninasarvik" on üks Düreri populaarsemaid puulõikeid, mida on väga palju trükitud ja kopeeritud. Ülikooli Kunstimuuseumis oli sellest väljas David Kandeli vaba koopia. Imeline loom. Hiiglasest olevat kunstnik kuulnud-näinud ühe kaupmehe talle saadetud kirjast, mille juures olevat ka joonistus olnud. Pilt on nii loomutruu, jääb mulje, et ninasarvik onb lihtsalt hetkeks tardunud ja tormab kohe edasi, pühkides kõik oma teelt.
Faust tänapäevas [ Vanas ajas] Faust: (vihaselt) Saatan! Vii mind minema siit paigast! Siit õudsest ja lihtlabasest kohast! Vii mind kuhugile kus mulle meeldiks. Kuhugile kus ei oleks nii palju kohustusi ja piina. Soovin minna kohta kus mind tabaks elu parim hetk. Vii mind kasvõi läbi aja! Mefistofeles: Kui austusväärt härra seda tõesti soovib. Teie soov on minule käsuks. [ Faust ja Mefistofeles rändavad aastasse 2010. Mefistofeles on teinud Faustist aastakümneid noorema mehe.] Faust: (üllatunult) Mis juhtus?..Kuhu oleme me sattunud?..Kuhu sa oled mu toonud!? Mefistofeles: Kas see pole mitte see mida Härra mul palus teha? Kas polnud mitte just teie, kes soovis seigelda läbi aja kohta, kust leida oma elu üllaim hetk? Faust: (rahunedes) Sul on õigus! Seda ma tõesti soovisin. Ma poleks arvanudki , et sa selleks tõesti võimeline oled. Mefistofeles: No näete kallis härra. Minu peale vihastada pole põhjust...
Nende ema oli Ute ja ise Dankrat. Ühel päeval nägu Kriemhild und, mille tõttu ta ei tahtnud enam kunagi abielluda, sest unenäo järgi pidi ta tulevane mees surema. Samal ajal aga sirgus üles Siegfried Xanteni kuningakojas. Tema isa oli Siegmund ja ema Sieglind. Temast kasvas võimas rüütel. Räägiti, et ta oli tapnud lohe ja selle veres suppelnud ning saanud endale sedasi läbistamatu soomusnaha. Kuuldused kaunist Kriemhildist levisid ja Siegfried ütles oma vanematele, et läheb talle kosja. Vanemad algul üritasid noormeest mõttest taganema sundida, rääkides, et tütarlaps saadab kõik kosijad tagasi. Kuid Siegfried oli endas täiesti kindel. Ta kogus mõningad mehed endaga kaasa, lasi naistel õmmelda kullast ja deemanditega kaunistatud rõivad. Wormsis saavad nad kuningas Guntheriga liitlasteks. Siis aga saabus teade, et kuningas Guntherile on lubatud sõda ja Siegfried
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Rail Baltic raudtee läbi Nabala Ülesanne 1 Ruumiline planeerimine Tartu 2014 Sissejuhatus Alates 1976 aastast kui Tuhala nõiakaev sattus meedia huviorbiiti, on ta aegajalt ikka ,,potsatanud'' meie ajalehtede esikaantele. Kord on tegu maardlate rajamisega, kord Nabala maastikukaitse alaks muutmise pärast. Urmas Sisask on loonud isegi loitsu, mis pidavat kaitsma seda kaunist ja omapärast kohta Harjumaal. Viimasel ajal on poleemikat, aga teinud Rail Baltic raudtee rajamine, mida taheti läbi Nabala, 3 kilomeetri kaugusele nõiakaevust hakata ehitama. Keskkonnaministeerium küll on ära öelnud oma sõna, et raudtee ei hakka läbi Nabala käima, aga millegipärast, ei ole planeerijad seda mõtet veel maha laitnud. Järgnevalt toon oma referaadis välja nii poolt kui vastu argumente. Nabala NabalaTuhala piirkonnas on just tundlik veereziim see, mis
röövitu on tema tütar! Ta anub neid anda tella tagasi tema laps, kuid õukondlaste kõrvad jäävad palvetele kurdiks. Paotuvad hertsogi magamistoa uksed ja tütar sööstab oma isa käte vahele. Jäänud isaga kahekesi jutustab ta tale loo oma armastusest, mida hertsog kuritarvitas. Raevunud Rigoletto vannub tütre rüvetamise eest hertsogile kohutavat kättemaksu. 3. vaatus Veenmaks Gildat hertsogi truudusetuses, viib isa tütre äärelinna, kuselab palgamõrtsukas Sparafucile koos oma kaunist õe Maddalenaga. Siia peab saabuma Rigoletto sepitsuste kohaselt ka hertsog, et Maddalenaga ,,tiiba ripsutada." Hertsog saabubki ja kõik isa poolt räägitu osutub tõeks. Gilda unelmad tema armastatu truudusest purunevad põrmuks. Isa saadab tütre koju, et see riietuks meheks ja sõidaks Veronasse. Ise peaks ta sinna jõudma järgmisel päeval. Rigoletto annab Sparafucilele poole küsitud summast, et see hertsogi tapaks. Teine osa ootab üleandmist peale tapatöö sooritamist.
Vinni Pajusti Gümnaasium Referaat Võrumaa Merilin Linsi 8.a klass 2010 Sisukord Asukoht ja üldinfo.......................................lk3 Ajalugu...................................................................lk4-6 Sümbolid...................................................................lk7 Logo ja tunnuslause..............................................lk7-8 Alusharidus...............................................................lk8 Üldharidus................................................................lk8 Kultuur......................................................................lk9 Sport.........................................................................lk10 Liikmed....................................................................lk10 Ajalooline kujunemine linnaks........................
Apollon põlvitas surnukeha juures ja ütles ,et oh kui ta saaks anda oma elu tema eest või surra koos temaga. Sellel hetkel muutus rohi taas roheliseks ja murul hakkasid kasvama hüatsindid. Aphrodite-( Vasteks Vana-Rooma mütoloogias on jumalanna Venus)Oli armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Aphrodite oli abielus sepp-jumala Hephaistosega, kuid ta ei olnud truu abikaasa ja sai lapsi mitmete teiste jumalatega, näiteks Dionysose ja Aresega. Aphrodite kõige suuremaks armastuseks peetakse kaunist noorukit Adonist. Aphroditet peetakse ka üheks Trooja sõja põhjustajaks. Tagamaks seda, et Trooja kuningas Priamose poeg Paris nimetaks tema kõige kauneimaks jumalannaks, lubas Aphrodite talle maailma kõige ilusama naise armastuse. Õnnetul kombel osutus selleks naiseks Sparta kuninga Menelaose naine Helena. Artemis-( Roomlased samastasid teda oma Dianaga) Oli Vana-Kreeka mütoloogias jahijumalanna. Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde. Artemises on ühendatud paljude,
Goethe nägi looduse algühiku elavat variatsiooni, millest tuli tuletada ja leida alati loov ja kasvav jõud metamorfoos ehk moondus. selle moondusele allub kõik orgaaniline ja elav. kogu elu elab polaarsest vastandlikkusest ja moondus on selle vorm ajas. Goethe kirjutab: "Teatud määral olen hakanud aru saama, kuidas toimis õnnelik Kreeka rahvas, et oma rahvuse piires kõrgeimat kunsti arendada." (Kreeklased kohustasid seadusega kunstniku jäädvustama tõeliselt kaunist inimkuju. Kaunis see on vaimse ja füüsilise ühtsus. Murrangu Goethe maailma tunnetusse toob Prantsuse revolutsioon (1789). Ta kirjutab: "Siit ja tänasest päevast peale algas uus ajajärk maailmaajaloos... Väga huvitav on vaadata, kuidas näevad välja tardunud elul ja alal hoidlikel printsiipidel rajanevad konstitutsioonid. Niisugusel ajal, mil kõik liigub ja püüab muutuda." Peamine erinevus kaasaja tegelikkusest oli see, et uues ajastus polnud kohta
Kui palju siis maksab õnn? Teadagi on tõsiasi, et kui inimene on õnnelik on ka teised ta ümber õnnelikud Samas, kui küsisin sõpradelt, kas nad on õnnelikud sain nende vastustest välja lugeda kahte asja. Esiteks enamus neist ei teadnudki, mida õnneks pidada ja teiseks seda, et paljud olid oma hetke õnnes väga kahtleval seisukohal. Seda võib pidada, kas liigseks rahuloluks või rahulolematuseks. Järgnedes esitatud küsimusele saab ka öelda, et kõik sõltub inimesest. Iga inimene maksab oma õnne eest erinevalt. Palju sõltub ka sellest, kui ambitsioonikas ta on. Liigne rahulolematus võib olla nagu ka liigne rahulolu võib olla kaos, sest tegelikult ei kesta miski igavesti. Inimene, kellel pole eesmärke ei maksa õnn midagi ning ta ei hakka ka kunagi kogema tõelist õnne, sest ta on rahul vaid sellega, mis tal on. Mõnes mõttes võib see ka hea olla, aga mina arvan ,et inimene peab arenema, läbides eluetappe ning ...
Pythagoras u.570/580- u. 500 e.Kr Sündis Samosel, kuid põgenes küllaltki noorena türann Polykratese võimu alt Lõuna- Itaaliasse Krotonisse, kus rajas ka kooli olles vahepeal teinud 30 aastase rändeelu tõenäoliselt Egiptuse ja Babüloonia radadel ja puutudes kokku tolleaegsete kõrgelt haritud teadlaste ja preestritega. Tema kaasaegsed on kirjeldanud P. kui erakordselt kaunist inimest ja välimuselt olevat ta võrreldav olnud Apolloniga (kreeka valgusjumal). P. pidas ka ise end eriliseks jagades näiteks kõik mõistuslikud olendid kolme kategooriasse: a) jumalad b) inimesed c) Pythagorase sarnased. Väitis end olevat ka jumal Hermese ( tiivuliste sandaalidega saadik, kes toob sõnumeid jumalatelt inimestele) poeg eelmistes eludes ja nüüd lihtsalt mitme ümbersünni abil saanud
jäävad palvetele kurdiks. Paotuvad hertsogi magamistoa uksed ja tütar sööstab oma isa käte vahele. Jäänud isaga kahekesi jutustab ta tale loo oma armastusest, mida hertsog kuritarvitas. 3 Raevunud Rigoletto vannub tütre rüvetamise eest hertsogile kohutavat kättemaksu. 3. vaatus Veenmaks Gildat hertsogi truudusetuses, viib isa tütre äärelinna, kuselab palgamõrtsukas Sparafucile koos oma kaunist õe Maddalenaga. Siia peab saabuma Rigoletto sepitsuste kohaselt ka hertsog, et Maddalenaga ,,tiiba ripsutada." Hertsog saabubki ja kõik isa poolt räägitu osutub tõeks. Gilda unelmad tema armastatu truudusest purunevad põrmuks. Isa saadab tütre koju, et see riietuks meheks ja sõidaks Veronasse. Ise peaks ta sinna jõudma järgmisel päeval. Rigoletto annab Sparafucilele poole küsitud summast, et see hertsogi tapaks. Teine osa ootab üleandmist peale tapatöö sooritamist.
sõnad siis on ta lepingu võitnud Jumala vahel. · Mefisto pakub Faustile järgmisi meelelahutusi: a) Aurebachi kelder: 1) Lähevad kaklema 2)Mefisto pakub alkoholi Faustile b) Nõiaköök: Mefisto viib Fausti nõiakööki kuna Faustile ei meeldi joomine.Faust ei usu nõiatrikke kuna on ta ise eluaeg katseid teinud. Saadab nõia kuu-peale. Samas nõiaköögis näeb Faust kaunist naisekuju, ta tunneb ennast noorena aga Mefisto taipab selle hetke ära ja salveestab selle koha failina. Faust ei leia õnne nendest asjadest. Fausti ja Margareta lugu: Mefisto teab, et Faustile hakkab meeldima esimene naine keda ta kohtab. Faust ja Margareta kohtuvad tänaval. Faust pakub ennast tema saatjaks. Aga Margareta ei taha Fausti. Margareta lahkub. Margareta on uskilk, kes tuli just kirikust ennem faustiga kohtamist Peale tema lahkumist ütleb Faust, et ta tahab seda naist
Küll aga on nähtavaid ebaõigluse tühimikke minu elus. Ehk kõige esimesena tahaksingi ma arutada õiglusest sotsiaalses sfääris. Eeskätt just sellepärast, et inimesed mõjutavad üksteist nimelt kõige rohkem. Ühelgi inimesel pole õigust keelata, suunata või võtta ära kellegi teise õiguseid. Kuid võimalused ehk elada kellegiga võrdväärset elu, on minimaalsed. Kindlasti ei suudaks meie riik tagada niivõrd kaunist ja rikkalikku elu kõigile nagu elavad poliitikud ise ning selgelt on näha meie riigis seda piiri, mis lahutab nii öelda rikkaid vaestest. Loomulikult pole see teps mitte õiglane väiksemat sissetulekut omavate inimeste suhtes, sest mina leian, et iga töö on võrdne tööga olenemata sellest, mis eriala see puudutab. Et üldse tööle asuda, peab ju töötaja omama mingisugust haridust, olema sellel alal kindlasti pädev ja kvalifitseeritud. Ning milleks maksta rohkem
Mallord William Turner, 1813 [--]Maastikumaali kaudu vaimustub vaataja jumala kaunist kätetööst. Puhas maastikumaal sai eluõiguse alles 17. sajandil, mille ühe koolkonna nn ideaalmaastiku rajajateks olid prantslased Nicolas Poussin ja Claude Lorraine. Oma kontseptsiooni töötasid nad aga välja Itaalias elades ja nende maastike näol kangastus neile miljöö, mis nende arvates sobis antiikkangelaste vaprate tegude taustaks. Ideaalmaastikul on kindlad kompositsioonireeglid
Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. Paikneb põhja- ja lõunapooluse lähedal. Põhja pool esineb ta saartel ja hõlmab suure osa Gröönimaast, lõunapoolkeral hõlmab Antarktika piirkonna. Antarktika pole siiski kaetud ainult paksu igijääga, vaid seal on ka järvi, kusjuures veel õige erineval moel. Seal võib nautida kaunist vaadet hallide kaljude vahelt sinistele järvedele. Mõned järved on nüüdseks juba reostunud, aga ollakse kindlad, et nelja kilomeetri paksuse Antarktise jääkilbi all lasuvad siiski järved. Siis kui temperatuur tõuseb plusskraadideni, hakkab vesi sulama. Sulavesi tekitab voolava vee kraavid. Maismaanõgusid varustavad veega just need sulaveed. Suviti vabanevad järved jääkattest mõneks nädalaks või paariks kuuks.
aastal Roomas valminud "Sixtuse madonna", mille Julius II tellis Püha Sixtuse kloostri kabeli altarile Piacenzas. Legendi järgi pidid ses kabelis olema Püha Sixtuse ja Püha Barbara säilmed. ergelt ja hõljuvalt astub pilvedele asetatud Neitsi Maarja edasi, hoides Jeesus-last kaitsvas ringis. Kaitseringi moodustavad tema vasak käsi, Kristuse parem käsi ja lehviv loor. Vasemal põlvitab paavst Sixtus II, kes kannab tammetõru motiividega kaunistatud mantlit - Julius II perekonna sümbolit. Kaunist naisest, kes hoiab süles last, sai emaarmastuse, inimlikkuse, harmoonia ja kõrgendatud hingestatuse sümbol. "Disputa" on pühendatud teoloogiale ja näitab maiseid usukangelasi, kes diskuteerivad armulauasakramendi müsteeriumi üle. Maiste kangelaste hulka loeb Raffael näiteks renessansiaegse kirjaniku Dante, itaalia usutegelase Savonarola, arhitekt Bramante, paavst Julius II. Taevalikus maailmas troonivad Kristus, Maarja ja Ristija Johannes, nende kõrval istuvad 12 apostlit.
väikesteks karjadeks. Innaajal kohtuvad emas- ja isasloomad vaid lühikeseks ajaks. Oletatakse, et mõlemad partnerid otsivad üksteist üles haistmise abil. Paaritumisvalmis emane märgistab oma territooriumi erilise lõhnaga, mis on isase jaoks üheselt mõistetavaks signaaliks. Kui isane hakkab oma väljavalituga kurameerima, jalutab ta emase eest läbi, pea tahapoole pööratud ning näitab oma kaunist valget kurgualust. Emane ei näita algul isase käitumise vastu üles vähimatki huvi, ent lõpuks siiski soostub. Okaapipojad võivad ilmale tulla igal aastaajal, ent enamik sünde leiab aset siiski vihmaperioodil, kui toitva ema ning hiljem ka poegade jaoks on toitu piisavalt. Sünnituse lähenedes varjub emane tihedasse metsa ning toob varjatud kohas ilmale ühe poja. Poeg tõuseb oma jalgadele püsti 6-12 tunni pärast ning hakkab emapiima imema. Sel
III vaatus Orfeus ei suuda suurest kurvastusest iseg nutta. Halastamatu Parka kinnitab Orfeuse pruudile osaks langenud kurba saatust. Veenus ja Saatür kohtavad juhuslikult Aristaiost, kes on mõistuse kaotanud. Kord arvab ta, et on hunt, siis uss, draakon, merekoletis. Saatür ja Veenus laulavad temaga koos mõttetut riimikest. Vahepeal on Orfeus leidnud tee allilma ning soovib kohtuda Pluuto ja Proserpinaga. Viimased, olles võlutud Orfeuse kaunist laulust, on nõus Euridice peigmehele tagasi andma tingimusel, et too teel elavate maailma tagasi ei vaata. Emotsiooni ajel vaatab Orfeust tagasi, et heita pilk oma kaunile pruudile ning kaotab ta taas, seekord igaveseks. Hinged kingivad õnnetule neiule igavese une. Ka Pluuto ja Proserpina uinuvad. Orfeus jääb oma valuga üksi. 15. Nimeta Itaalia barokiajastu heliloojaid! (min 3) Firenze Camerata, Claudio Monteverdi, Arcangelo Corelli, Johann Sebastian Bach 16
See mida ma seal sees nägin ei lähe mul iial meelest. Algselt veidi kallis pilet tundub nüüd liigagi odav. Meenuvad kõrged laed ning meeletult palju nikerdusi. Kuna ka Kadrioru loss pole puutumatu siis on teravalt tunda ruume, mis on ümber tehtud ning ruumid mis on säilinud peaaegu algsel kuju. Peamised muutused tehi ajal, mil hoone kuulus Eesti presidendi revidentsiks, minule on mõistuse vastane mõelda, miks nii stiilipuhast ning kaunist hoonet hakata muutma mugavuse pärast. Suurt vaatemängu pakkusid laemaalingud ning kaminad. Samuti hiiglaslikud maalid, mis on muidugi muuseumi lisatud. Kuna ka minu enda kodukohas on kauniks tehtud mõis ning kirik, siis alles Kadrioru lossis mõistsin lõplikult barokk ajastu arhitektuuri ning selle võlu. Olgugi et Eestisse jõudis vaid üks osa sellest andis arhitekt väga selge käega edasi barokilikku suursugusust ning täidlust ja üllatus momente
siis võeti eeskujuks Itaalia kunst. Ikkest vabanemise auks laskis tsaar Ivan Julm ehitada Moskvasse Punasele väljakule Vassili Blazennõi katedraali. Kirikul on 9 torni, mis erinevad üksteisest mustrite ja värvikombinatsioonide poolest. Kirik sai nime sinna maetud püha ,,hullu" järgi, kes ennustas ette Moskva tulekahju. Legendi järgi torgati selle loojal pärast ehitise valmimist silmad välja, et ta ei saaks enam kunagi midagi nii kaunist luua. Maalikunst võttis esialgu samuti eeskuju Bütsantsist. Venemaa ikoonid on leebemad, eriti armastati punase ja kuldse värvi koosmõju. Vanavene kunstis saab rääkida ka freskost (märjale krohvile maalitud pilt). Tuntud freskomaalija oli Theophanes Grek (Kreeklane), kes oli pärit Bütsantsist, kuid rahvuselt kreeklane. Ta elas ja töötas Venemaal ligi 40 aastat, põhiliselt Novgorodis ja Moskvas. Oma aja kohta oli ta väga haritud ja tark mees
5. SORDID Intensiivselt lõhnav sort ´Hidcote Blue´ jääb vaid 30 cm kõrguseks, ta õitseb vara, õied on erksalt lillakassinised. ´Hidcote Pink´ ja ´Loddon Pink´ on roosade õitega, ´Grappenhall´ ja ´Munstead´ - siniste õitega, ´Nana Alba´ õied on valged. Tüüpiline prantsuse lõhnalavendel vahelmine lavendel on tähklavendli ja laialehise lavendli (L.latifolia) hübriid. Just seda liiki kasvatatakse Provence´s suurtel põldudel ja õitseajal pakub ta väga kaunist vaatepilti. Populaarsed sordid on ´Dutch´, ´Blue Dwarf´ja ´Grosso´. 6. KASUTAMINE Köögis Lavendel on peamiselt Lõuna-Euroopa maitsetaim. Seda armastatakse eriti Prantsusmaal, kust on tulnud ka kuulus maitsesegu ´´Herbes de Provence´´: lavendel, rosmariin, basiilik, nõmm- liivatee. Lavendel sobib hästi lambaliha maitsestamiseks. Lavendlit võib proovida koos tilli, salvei ja piparrohuga. Ka jooke ja marinaade võib lavendliga maitsestada. Õisi kasutatakse ka
Dorian teadis, et too maal on see, kelleks peab ta koguaeg kõigi silmis jääma. Seda arvas kõrvalt ka Wotton, manipuleerides teda uskuma, et elu pöörleb vaid pinnapealsuse, ilu ja nooruse ümber. Kõige selle tulemuseks lausus Dorian maali nähes teravad sõnad, et soovib igavesti jääda selliseks nagu portreel ning loodab, et too nägu portreel hoopis vananeks. Need sõnad panid aluse tulevasele hingekatastroofile ning sellele, kuidas too portree teda surmani kummitama jäi. Maalitud kaunist portreest sai tema elu alus ja visuaalne vaade tema südametunnistusele. Tema elu keerles piinavalt pikki aastakümneid pildi ümber. Pilt näitas Doriani vananemist. Nägu portreel muutus ka selle järgi, mida Dorian oma elus korda saatis. Kuna enamik sellest oli kohutav, õel ja ärakasutav, siis läbi silmade ja keha oli näha ta tõelisi emotsioone ja kurjust. Henry Wotton rääkis Dorianile kord, et tõelised kunstnikud on alati pealtnäha igavad. Seda
üksteisele vastu seatud vastupidised mõisted või mõtted. Mõtte teravdamine. Nt ,,Olla või mitte olla?" küsis Hamlet retooriliselt. Lause ajaloost, mis on ajahambale hästi vastu pidanud: ,,Kuningas on surnud! Elagu kuningas!" III Kõlakujundid põhinevad kahe või enama sõna, hääliku, häälikuühendi kooskõlal. Heakõlalisust nimetatakse eufooniaks, ebakõla kakofooniaks. Algriim Alliteratsioon on sama kaashääliku kordus. Assonants on sama täishääliku kordus. Ajast karmist, kaunist ja kallist. (Ralf Parve luulekogu pealkiri) 1) kolmekordne algriim (alliteratsioon ja assonants); 2) algriim seob fraasi tervikuks (pearõhulise silbi vokaal a sarnastab); 3) käändelõpp st sarnastab ja seob; 4) kolm omadussõna on i-tüvelised; 5) sõnavälde gradatsioonis Ajast I v karmist II v, kaunist III v ja kallist III v. 6) sõnaliigiliselt: nimisõna, omadussõna, omadussõna, ss, omadussõna; 7) kujuneb sünonüümsussuhe: karm kaunis kallis;
täpsustamisel). Sõidame läbi Eesti ja Läti. Lõunapeatus Leedus. Õhtuks jõuame Poola. Majutus ja toitlustus Poolas. Lublini linnas, Grand Hotell Lubliniankas****. Läbisõit: 870 km 2. Päev/ Lublin- Lviv Hommikusöök hotellis. Kellaaeg teatatakse saabumisel. Jätkame sõitu Lublinist(Poolas). Jõuame Ukrainasse, sihtkohaks on Lviv, sinna jõuame pealelõunat. Lviv on üks ilusamaid linnu Ukrainas, tõeline Euroopa arhitektuuripärl. Imetleme kaunist vaadet Vysoki Zamoki kindlusemäelt (409 m üle merepinna). Majutus hotellis DNESTR. Läbisõit: 430 km 3. Päev/ Lviv- Tsernivitsi 07.30 Hommikusöök hotellis, vabastame toad. 08.30 Linnaekskursioon bussiga ja jalgsi.(umbes 2 tundi) Tutvume Lvivi vanalinnaga, mis on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse. Lvivis asub ka Ukraina vanim ülikool. Tutvume veel Uspenski kiriku, Püha Jüri katedraali ja dominiiklaste kirikuga. 12.00-13.00 Lõunasöök (organiseeritud) 13
Mefistoteles viis Fausti sellepärast mägedess, et ta Margareta unustaks. Seal mägedes oli ka üks kaunitar. Faust rääkis kaunitarile enda unest, et ta nägi kena õunapuud, kus punased õunad kasvasid. Kaunitar ei jäänud vastust võlgu ja üritas Fausti ära meelitada, öeldes, et just tema aias kasvab selline õunapuu. Korraga keset pidu märkab aga Faust midagi, mis talle piina valmistab ning sunnib teda lõpuks peolt lahkuma: Seal eemal udu kiigub. Kas näed seal üksinda üht kurba, kaunist last? Ta pikkamööda paigast teise liigub, Kui kammitsas nii raske on ta ast. Tõepoolest, kui ta seal nii käib, mu kalli Grete moodi näib!
tõusu ja avaldas mõju kogu Euroopale. Moskva Kremlis töötanud itaallased käitusid aga vene oma kunstipärandiga niivõrd lugupidavavalt, et sulatasid itaalialiku ja venepärase kunsti kokku ühtseks tervikuks. Moskva Punasele väljakule annab ilme samuti puukirikute eeskujul loodud Vassili Blazennõi peakirik oma kirjumustriliste kuplitega. Legendi järgi torgati selle loojal pärast ehitise valmimist silmad välja, et ta ei saaks enam kunagi midagi nii kaunist luua. Valitsejaks oli siis Ivan IV lisanimega Julm. Vene õigeusu kirikuid leidub Eestiski, sest meie ala kuulus 18.- 20. sajandi alguseni Vene keisririigi koosseisu. Nagu Bütsantski polnud Venemaal arenenud skulptuuri, seda vaimustavam oli aga maal. Nagu arhitektuuris võeti eeskuju Bütsantsi kunstist. Võrreldes karmide ja süngete bütsantsi ikoonidega on Venemaal loodud ikoonid aga märksa leebemad ja inimlikumad, haarav on nende hõõguvate punakuldsete toonide võlu
nt. Saint-Seans'i palas "Luik" kkuulda olnud. Kaks poissi, kes seda teost mängisid olid oma noore ea kohta suhteliselt keerulise looga väga hästi hakkama saanud. A.Dvoák Romantiline pala nr. 1 Seda pala esitab ainult viiul ning klaver. Stradivariuse viiulil mängib Patrick Chemla ning tema saatjaks on pianist Philippe Biros. Pala algab kohe viiuli ning klaveri koosmänguga. Klaver mängib taustal saadet rütmiliselt kahe peale, samas kui viiul aeglaselt kaunist meloodiat mängib. Viiul mängib duuris ning väga rahulikus tempos. Selles palas esineb samuti sekventsi. Pala esimesed kaks takti korratakse rütmiliselt ning samade intervallidega täpselt suur terts allpool. Teema algab küll duuris kuid esimese lühikese osa lõppedes läheb meloodia molli ning esimesena mängitud teema läheb jälle kordamisele väikeste meloodiliste kaunistustega. Seekord ei lõpe mängitud teema molli vaid duuri
mentidega. Näiteks: Ood meeskoorile, orelile ja löökpillidele ,,Laulja" (sõnad K.J.Peterson). Teos on pühendatud Gustav Ernesaksale, keda kujutatakse ,,laulja" ja ,,valguseallikana" ja muusikast käivad läbi ka kaks tema tuntud laulude meloodiat (,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Lauliku talve- üksindus"). Meeskoorile loodud ,,Maarjamaa ballaad" on poliitilise alltekstiga ja väga ekspressiivse väljenduslaadiga teos. ,,Kolm mul oli kaunist sõna", meeskoorile ja flöödile. ,,Raua needmine" segakoorile, solistidele ja samaanitrummile. See on tugeva sisendusjõuga loitsimist meenutav teos. Sisu pärineb soome rahvuseeposest ,,Kalevala", kuid sõnad on loodud luuletajate poolt. Teose muusikaline materjal meenutab regilaulu, kuid see on helilooja enda looming. ,,Pikse litaania" on samuti loitsu põhjal valminud teos meeskoorile, solistidele ja suurele trummile. See on seotud samanistliku rituaaliga, mis loitsib vihma välja. 2
näinud, siis miks mitte neile helistada ja kokku saada. Rääkida maailmaasjadest ja tunda ennast vabalt. Sõprade seltskonnas ollaksegi loomulik ja ei häbeneta midagi. Samuti võiks kontakteeruda oma perekonnaga. Olla nendega, keda kõige rohkem armastatakse. Perega võiks koos mingi matka või muu ettevõtmise korraldada. Mina ja minu pere käime igal suvel koos Lõuna-Eestis matkamas ja telkimas. Sellest on kujunenud tore traditsioon. See on lõõgastav ja lõbus. Me naudime kaunist loodust ja loomulikult ka endi seltskonda. Matkamas käies käin ma alati koos isaga kalal, see on lõbus, eriti kui ise mõne kala kätte saan. Kõige lõbusam vaba aja sisustamise viis ongi perega koos olemine ja millegi lõbusa ette võtmine. Ei ole vaja maksta kallist raha mingile matkafirmale, kes korraldaks üritusi ja tegevusi vabas looduses. Meie pere on ideaalne näide, et sellega saab ka omal käel hakkama ja poole odavamalt. Tegevusi, mida vabal ajal teha, on palju
Linnulaul meie hinges Marie Underi ja Henrik Visnapuu loodusteemalise luule võrdlus Marie Under (1883 - 1980) - eesti luuletaja. Under on eesti suurimaid lüürikuid. Tema sisendav ja tundeid täis looming kujutab elujanuselt armastust ja loodust. Henrik Visnapuu (1890 - 1951) oli eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Henrik Visnapuu oli Marie Underi kõrval rühmituse "Siuru" kesksemaid luuletajaid. Mõlemad luuletajad on väga palju tuntust kogunud ka ajakirjanduses ja nad kuulusid rühmitustesse. Under on kogunud tuntust väga palju ka loodusteemaliste luuletustega, kuid Visnapuu on jäänud selle mõttega rohkem tagaplaanile. Luuletajad kirjutasid ilusaid ja kauneid värsse loodusteteema jäi mul seekord kõige rohkem südamelähedasemaks. Marie Under armastas Eestimaal ümbritsevat loodust, kuna see oli omapärane ja kaunis. Kõige rohkem jäi tal...
Miks vargamäelased õnne ei leidnud? Inimesed on elanud juba tuhandeid aastaid, kuid üldlevinumad probleemid on siiski jäänud samaks. Juba ürgaegadel ei piisanud arengujärgus inimestele süügist ja ulualusest, ka nemad otsisid midagi enamat, mis erutaks nende meeli ning mis paneks nad hästi tundma. Sama lugu oli ka Vargamäel, kus töötati selleks, et ühel päeval oleks ette näidata peale suurte karjamaade ning küntud vagude ka õnnelik pererahvas. Aga siiski elu ei naerata kõigile ning juhtus see mis juhtub kõige sagedamini-neutraalsus. Paremini võib ka seda nimetada ebaõnneks, kuid mõte jääb siiski samaks. Tol päeval, kui Andres koos oma naisukese Krõõdaga Vargamäele jõudis, nägi ta sisimas vajadust teha suuri muutusi ning panna jõed teistpidi voolama. Andres oli kindel, et luues suur perekond, on võimalik muuta olukorda mis tol hetkel seal valitses. Lootes, et Krõõt sünnitab talle palju rammusaid mehemürakaid, sa...
heal päeval saada kuulsaks näitlejaks. 1934-1940 Kui Eva oli 15aastane, tuli tema kodulinna esinema kuulus tangolaulja ja -kitarrist Agustin Magaldi. Kuulsusest ja suurlinnaelust unistav Eva nägi mehes oma võimalust ning mõni aeg hiljem läkski ta koos Magaldiga Buenos Airesesse. Elu suurlinnas osutus aga raskemaks kui Eva kujutleda oskas ning hinges püsimiseks pidi ta peale Magaldi veel hulka armukesi pidama. Ta sai oma esimesed modellitööd - väga kõhna, kuid kaunist tütarlast saatis edu. 1940-1943 Eva sai esimesi näitleja osi, kuid suurem tuntus tuli siis, kui Eva ühe oma armukese kaudu sai osa raadio-seebiooperisse, mis olid väga populaarsed. Kasvavat tuntust kasutas Eva selleks, et luua lähemaid sidemeid sõjaväelaste ja võimukandjatega, kelle najal ta lootis kord tippu jõuda. 1944, jaanuar Eva kohtas kolonel Juan Peroni, kes oli aasta eest korraldanud sõjaväelise riigipöörde ning nimetatud vastse valitsuse sõja-, hiljem tööministriks
Innustatuna edust, hakkab ta kirjutama uut ooperit "ruslan ja ljudmilla." See aga kukub läbi. G põhiline vastane oli kriitik A. Prokurjev (lasi teise ooperi põhja). Pettununa sõidab Hispaaniasse. Seal valmivad 2 kuulsat teost "Aragonia Jota" ja "Öö Madridis." 1847 tuleb ta Venemaale tagasi. Kõikjal suhtutakse temasse tõrjuvalt. Kõigest hoolimata kirjutab ta muusikat edasi. Orkestriteos "Valss-fantaaia" Sümfooniline pilt "kamarinskaja" romansid "kahtlused" "ma meenutan üht kaunist hetke" ja "öine tuul" jne. G peetakse Vene muusika isaks.G helikeel on jõuline, meloodiarikas ja hästi orkestreeritud. Ooperid toetuvad klassikalistele, eriti Itaalia ooperi eeskujudele. Modest Mussorgski 1839-1881 Vanaema oli pärisori, isa ag ajuvba aadlik. See asjaolu selgitab tema läheduse talupoegadega. Ta suurimaks sooviks oli viibida oma rahva keskel. Loovutas oma mõisa tingimusel, et pärisorjad saaksid ennast välja osta. Austas kõrgelt revolutsioonilisi demokraate
5. Millisete s majade s elasid jaapanlased? Elati väikestes majades: järsult tõusvad katusenurgad (rõhutasid kergust ja õhulisust), mugavuse niimel loobuti süme etriataotluse st (omane Hiinale), tube eraldavad liigutatavad vaheseinad ja lükanduksed (neile maaliti maastikupilte või üksikuid loodusmotiive), maaliti ka otsest puupulkadega varustatud paberirullidele: vertikaalselt rippuv(kakemono); põikrull(makimono). Põrandal õlgmatid (tatamid) ja maalide kaunist sirmid(lk 22). 6. Kuidas nägid välja jaapani linnused? Valge Haigru linnus Himejis(16.saj. Lõpp): täiuslikeim Jaapani vanadest linnustest, Jaapani stiilis katus ja ohtrate viilidega peatorn- kerkib müüride ja vallikraavidega ümber kompleksi keskelt , kaldus külgedega kivialused, väravate juurest labürindid( vaenlase s egadusse ajamiseks) 7. Millal levis J a apanisse zen-budism? Alates 12. sajandist 8. Millistes kunstiliikides avaldub s elle mõju?
Dante mõttekaaslane. Saadeti riigist välja. Temas sai paavsti ametnik Avignonis. Käib koolis: tekib huvi Rooma kirjanduse vastu. Isa soovitab tal tõsist ametit omandada(advokaat vms). Kui vanemad surevad tal, loobud ta õpingutest ja pöördub Avingiooni, kust tast saab vaimulik(ilmalik-vaimulik). Tal olevat olnud isegi oma kogudused (rentis oma kogudust). 6. Aprill 1327. aastal oli suur reede. Tol päeval kohtas ta üht ilusat, noort naist. Kes tema loomingus kannab nime Laura. Sellest kaunist naisest inspireerituna, kirjutab ta ohtralt luuletusi. Luule sarnaneb rüütlikirjandusega. Tegemist on sellise teenimisega: Laura ei tundud mehe vastu midagi. Kirjutab luule kogu ,,Laura laulik", mis jaguneb 2 ossa: Madonne Laura elu ajal ja pärast madonne Laura surma. 317 sonetti. Peetakse sonetti väljaarendajaks. Sonett koosneb 14 värsireast. Oskas väga erinevalt varieerida ühel ja samal teemal, nt 4 sonetti laura pisaratest
J.D.Salingeri teose ,,Kuristik rukkis" analüüs Kristjan Nõmmik, 12d 1.Teoses on juttu noorte enesekesksusest ning kiusamisest. Caulfieldi toakaaslane on suurepärane näide enesekesksest ning ükskõiksest noormehest. Ta hoiab pigem oma ette ning ümberringi olevad inimesed on talle pea tähtsusetud. Hoolimata Jane'i ja Holdeni vahelisest sidemest, läks Stradlater ikkagi kohtingule Jane Gallagheriga, mis valmistas Holdenile pahameelt. Koolikiusamine on tänapäeval suur probleem. Lastel tekivad halvast peresisesest suhtlemisest kompleksid, mis omakorda suunavad neid veidi tumedamale käitumismaneerile. Selle tõttu hakkavad lapsed teisi omasuguseid ning ka loomi kiusama, piinama nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Pencey's juhtus säärane sündmus, kui koolipoisid läksid oma koolikaaslase tuppa ning nõudsid temalt vabandust teatud asja pärast, kuid poiss jäi endale kindlaks ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
