miksike.ee/...) Haug elutseb põhjapoolkera mage- ja riimveekogude kaldapiirkonnas. (ENE 3, lk 332, Tallinn, 1988) Haug asustab peaaegu kõiki Eesti järvi ja aeglase vooluga jõgesid, kuid ta on võimeline elama ka nõrgalt soolases merevees. Ta on Eesti siseveekogudes levinuim kalaliik ning haug on levinud ka kogu Põhja-Euroopas. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/...) Euroopas on koger levinud Ida-Inglismaast kuni Leena jõgikonnani, elab ka Lõuna-Rootsis ja Soomes kuni Lõuna-Lapimaani ning Kaukaasias. Kokre on paljudesse riikidesse sisse viidud, sealhulgas ka Hispaaniasse ja Austraaliasse. Eestis on levinud rohkem Loode- ning Kagu-Eestis. Koger puudub Pärnu ja Kasari jõe vesikondades. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/...) Haugi elupaik on tihedalt seotud veekogude taimestikuvööndiga, kus ta saaki varitseb. On paikse eluviisiga, tegutseb ainult päeval ja elab üksikuna. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/...) Koger elab seisva või nõrgalt läbivoolava
asekultuuriministiga Andrei Busõginiga. Lisaks Moskvale avati erinevates Venemaa paikades mitmeid Eestit ja eesti kultuuri tutvustavaid näitusi. Suure populaarsuse osaliseks said näiteks väljapanekud ,,Kaasaegne Eesti tekstiilikunst" Karsnojarskis ning Atsinskis, samuti eesti raamatuillustratsioonide näitus Kolomnas ja Karsnoarmeiskis. Aprillis sai uue püsinäituse endale A. H. Tammsaare majamuuseum Esto-Sadokis Kaukaasias. Euroopa päevade raames tutvustati Eestit mitmes linnas: Kaasanis, Stavropolis ja Permis. Permis avati Annika Haasi, Birgit Püve ning Age Petersoni fotonäitus eesti vanausulistest ,,, Revisited". Kaasani Riiklikus Ülikoolis toimunud debatil ,,Haridusprobleemid globaliseerumise ja regionaalse arengu taustal" oli üks peaesinejatest Tartu Ülikooli prorektor Birute Klaas. Muudest üritustest tuleb kindlasti esile tõsta Vladimiri linnas veebruaris toimunud kindral Laidoneri sünniaastapäeva
SELTS Rähnilised SUGUKOND Rähnlased PEREKOND Rähn LIIK - Roherähn Tal on rähnidele omane suur ja väga tugev nokk. Tal on ilus sulestik: ülapool ja tiivad kollakas-oliivrohelised, päranipuala läikivkollane, lagipead ehivad punased suled ja mitmel pool esineb ka kaunist kontrastset musta. Eestis on roherähn oma levila põhjapiiril, meist lõuna pool elutseb ta terves Euroopas, Vahemeremaades ja Kaukaasias Talle meeldivad lagedad alad vahelduvalt metsatukkadega, kus leiduks eriealisi puid Roherähn väldib aga suuri okasmetsi ja kuivi männikuid. Lendamine on tal rähnidele omaselt osav ja kiire. Toitu otsib ta harilikult maapinnal, aga oma putukakõhule saab täidet ka puutüvesid kahjuritest puhastades - seega ka kasulik metsasanitar. Lemmiktoit on sipelgad, keda võib süüa väga suurtes kogustes. Pesaõõnsuse raiub ta lehtpuu tüvesse, enamasti kasutab haaba
loomi. Venemaa jõgedes elab ~300 kalaliiki, Kongo jõe basseinis aga 3200. Troopilistes metsades on 300 miili2 suurusel alal loetletud 600 linnuliiki, PõhjaAmeerika metsades aga neli korda vähem. Jäävahaeg 1518 sajandil 15.18. saj. jääaja põhjustas ainult väikene viperus suures ookeanikonveieris ja selle ootamatuid jõnkse on olnud korduvalt. Väiksel jääajal jäid inimtühjaks paljud külad Alpides ja Kaukaasias, Eesi ja Liivimaa kaotasid viiendiku oma rahvast, LPrantsusmaal hävisid oliivisalud, jää kaanetas Bosporuse väina ja Aadria mere. Väike jääaeg oli tõelise jääajaga võrreldes tühine. Jääaegade kasu Karmi kliima tõttu on rahvas pidanud ise kõvasti vaeva nägema ja seetõttu on nad ka töökamad. Nad pidid kogu aeg ennasst külma eest kaitsma ja ellujäämise nimel rabelema, seejuures paratamatult ka tõhusamaid meetmeid välja
STAGNATSIOON 1964-85,liidrid:Leonid Breznev,Juri Andropov,Konstantin Tsernenko;pol: riiklikparteilise nomenklatuuri võimu kindlustamine,bürokraatia,reziimivastase vastupanu kujunemine ehk dissidendid,repressioonide tugevnemine(neostalinism),onupojapoliitika, korruptsioon,1977 uus põhiseadus, gerontokraatia,A.Kossõgin;maj:maj.reform,maj.suurprojektid (BAM,seakombinaat@Vilj,jõgede ümbersuunamine),varimajandus,varastamine,halb töödistsipliin,sõjatööstuskompleksi eelisarendamine,defitsiit;ideoloogia:neostalinismi pealetung,tsensuuri tugevnemine,ühiskonnateaduste parteiline juhtimine,Breznevi isikukultus ja tema raamatute kohustuslik lugemine,konseptsioon ühtse nõukogude rahva kujunemisest,M.Suslov,J.Andropov;rahvusküs:venestuspoliitika tugevnemine,surve hairudssüsteemile,rahuvskonfliktid(1980 Eestis),K.Vaino,R.Ristlaan;igapäevaelu:defitsiit,eripoed nomenklatuurile,korteriprobleemi teravnemine,tarbekaupade elektroonika saamine läbi töökoha a...
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Laura Freivald VAARIKAS JA MAASIKAS Referaat Tallinn 2014 Laura Freivald SISUKORD Laura Freivald Töö eesmärk on õppida referaadi õiget vormistamist, mida kasutada lõputöö koostamisel. Samuti arendada oma oskuseid WordOffice'i kasutuses. 1 Vaarikas Riik: Taimed Plantae Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida Selts: Roosilaadsed Rosales Sugukond: Roosõielised Rosaceae Alamsugukond: Roosilised Rosoideae Perekond: Murakas Rubus Liik: Harilik vaarikas Harilik vaarikas (Rubus idaeus) on roosõieliste sugukonda muraka perekonda kuuluv ...
Võimude lahusus ja vastastikune piiramine väldib võimu koondamist riigipea või väikese ringi tipp poliitikute kätte ning lubab paremini arvestada erinevate huvigruppidega. Presidentalismi ja parlamentalismi eritamisel lähtutakse: 1. millise võimuharuga( seadusandliku või täidesaatvaga) on riigipea rohkem seatud 2. kui suur on võimuharude iseseisvus, sõltumatus üksteisest Presidentalism Enam levinud Lõuna Ameerikas, Põhja Aafrikas, Kaukaasias ja Kesk Aasias. USA näitel: President on keskne poliitiline figuur, ta täidab nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid. Kogu võim ei kuulu presidendile. Presidentaalse vormi puhul valivad kodanikud presidendi ja parlamendisaadikud. President juhib riigi valitsust, täites ka ise peaministri ülesandeid. President otsustab ka ministrite tagandamise. Seadusandliku võimu institutsiooniks on kahekojaline parlament ehk Kongress. Presidendile kuulub õigus lükata vastu võetud seadus tagasi
Peagi oli üksteisega sõdivate riikide koguarv 34. Euroopas üksteisega liitlaslepingutega seotud riikidest jäi esialgu kõrvale vaid Itaalia. 23. August 1914 astus sõtta Jaapan, kes vallutas Saksamaale kuulunud saared Vaiksel ookeanil ja tugipunktid Hiinas. 1914. Aasta novembris astus Saksamaa ja A-U poolel sõtta Türgi. See avas maailmasõjas uued rinded: Inglismaal tuli hakata sõdima ka Mesopotaamias ja Egiptuses ning Venemaal tekkis rinne Kaukaasias. Sõdivate poolte plaanid Saksa sõjaplaan ehk Schlieffeni plaan- nägi ette Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamus oma väed Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus väed pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustustest mööda marssima, mööduma kaares Pariisist põhjapoolt ja seejärel läänest ning Prantsuse
Peagi oli üksteisega sõdivate riikide koguarv 34. Euroopas üksteisega liitlaslepingutega seotud riikidest jäi esialgu kõrvale vaid Itaalia. 23. August 1914 astus sõtta Jaapan, kes vallutas Saksamaale kuulunud saared Vaiksel ookeanil ja tugipunktid Hiinas. 1914. Aasta novembris astus Saksamaa ja A-U poolel sõtta Türgi. See avas maailmasõjas uued rinded: Inglismaal tuli hakata sõdima ka Mesopotaamias ja Egiptuses ning Venemaal tekkis rinne Kaukaasias. Sõdivate poolte plaanid Saksa sõjaplaan ehk Schlieffeni plaan- nägi ette Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamus oma väed Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus väed pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustustest mööda marssima, mööduma kaares Pariisist põhjapoolt ja seejärel läänest ning Prantsuse
küll jätkas kohustuste täitmist edutult, Saksamaa vallutas 1917 Riia, Saaremaa, Muhumaa, Hiiumaa Teised sõjatandrid: · Balkanil Austria-Ungari ja Serbia, pärast Bulgaaria sõttaastumist 1915, murti Serbia sõjaline vastupanu · 1915 kuulutas Austria-Ungari Itaaliale sõja, 1917 tulid Saksa väed A-U'le appi, vallutati Camporetto · 1914 Saksamaa vastu astus Jaapan, vallutades Vaikses ookeanis hulga saari ja mitu tugipunkti Hiinas. · Türgi, saksamaa; Venemaaga Kaukaasias. Türgi, saksamaa; Inglismaaga Lähis- Idas Sõda merel ja kolooniates: · Jüüti merelahing 1916, Taani ranniku lähedal Põhjameres, Saksamaa tahtis mereblokaadi murda ja Inglise laevastiku purustada, kumbki pool võitu ei saavutanud. SÕJA LÕPP JA TAGAJÄRJED Desarmeerimine - relvade ja relvajõudude vähendamine või kaotamine Saksamaa kokkuvarisemine: · 1917 riigipööre venemaal · Võimule tulnud bolsevikud sõlmisid sakslastega vaherahu
Kommunism R.Pipes Kommunistlik teooria ja programm Idee klassideta, täielikult võrdõiguslikust ühiskonnast tekkis esimesena muistses Kreekas.Antiikne Kreeka oli esimene maa maailmas, mis tunnustas maa eraomandust ja käsitas maad kui kaubaartiklit. Ideaal omandas oma esimese teoreetilise aluspõhja Platoni kirjatöödes. Teoses ,,vabariik" nägi ta vastuolude ja sõja juuri just eraomandis. Karl Marxi ja Friedrich Engelsi panus sotsialismi oli teooria mis püüdis näidata, miks võrdsuse valitsemine polnud üksnes soovitatav ja võimalik, vaid vältimatu. Seda väidet edasi arendades võtsid nad appi loodusteadustest laenatud metoodika, mis oli 19.sajandil tohutu populaarsuse saavutanud. Marx ja Engels koostasid ,,teadusliku sotsialismi" doktriini,mis kinnitas, et omandita,võrdse ühiskonna ideaal oli midagi, mis mitte ainult ei peaks teostuma , vaid majanduse loomuliku evo...
Vastasseisu lõpp ja selle põhjused: 1. NSV Liit oli ise nõrgaks jäänud nii majanduslikult kui ka poliitiliselt- stagnatsioon, korruptsioon, defitsiit ja vana põlvkond 2.Idablokiriigi võitlesid oma vabaduse ja iseseisvuse eest- igal riigil oma lugu 3.Ameerika president Ronald Reagan ja Suurbritannia peaminister Margaret Thatcher toetasid neid riike. 4.Liiduvabariigid võitlevad Aastal 1978 sai Rooma paavstiks poolakas Johannes Paulus II. Ta tegi visiidi Poola ja andis inimestele lootust ning julgustas neid vastu hakkama. Tema tegevusest said poolakad entusiasmi. NSV Liit tegi väga suure vea tungides kallale Afganistanile aastal 1979 27.detsembril. See vihastas Ronald Reageni välja.1980ndate aasta Moskva olümpiamänge boikoteeriti.Sõda kurnas siiski suurriigi ära ja oli arusaadav, et ka NSV Liit on haavatav. Lääs võidab külma sõja Ronald Reagen võttis vastu uue strateegia, et hävitada NSV Liit. Ta võttis peamiseks eesmärgiks idabloki lamm...
Venemaa 1917 Veebruarirevolutsioon · Põhjused: I maailmasõjaga seotud majandusraskused ning armee edutu sõjategevus rindel põhjustasid sügava sisepoliitilise kriisi. Tsaarivalitsust ei toetanud mitte ükski ühiskonnaklass ega kiht. Need, kes olid sõjast väsinud, olid tsaarivõimu vastu seepärast, et tema oli ju sõja alustanud ning need, kes soovisid sõda võiduka lõpuni, ei toetanud tsaari seetõttu, et nn patriootide arvates kukkus sõjapidamine valitsusel halvasti välja. Keisrit ei toetanud ei ametnikkond ega ka ohvitserkond. Tsaarivastast agitatsiooni ei teinud ainult põrandaalused enamlaste rühmad. Kõik liberaalse suunitlusega ajalehed ja suurem osa kõnesid Riigiduumas olid suunatud tsaari vastu. Selline kihutustöö mõjus kõigile rohkem või vähem haritud venelastele ning sõjaraskused ja toiduai...
4 Tolstoi teosed: L. Tolstoi esimene teos oli autobiograafiline jutustus ,,Lapsepõlv" (Detstvo, 1852), mis sai kiitust ka kriitikutelt. ,,Lapsepõlvele" lisandusid ,,Poisiiga" (Otrotsestvo, 1854) ja ,,Noorus" (Junost, 1857). Aastatel 18541855, kui Tolstoi võttis osa Krimmi sõjast, kirjeldas ta läbielatut ,,Sevastoopoli" jutustuses (Sevastopol, 1855) ja ,,Kaks husaari" (Dva gussara, 1856). Kaukaasias olles kirjutas veel ,,Rünnak" 1852 ning ka ,,Metsaraiumine" 1853, mis on pühendatud Venemaa sõjategevusele selles piirkonnas. Ta hakkas tegelema varakristluse ja patsifismiga (e. püüd vägivalda ja sõjalisi vahendeid iga hinna eest vältida), mis peegelduvad tema teoste jõulises paatoses. 1857. aastal oma esimesel välisreisil pidi Tolstoi pettuma, sest Lääne
1. Antant 1893.aastal sõlmivad Venemaa ja Prantsusmaa liidulepingu; 1904. aastal sõlmivad Inglismaa ja Prantsusmaa Entente Cordiale'i ehk südamliku kokkuleppe, mille avalikus osas seisis, et inglased saavad Egiptuse ja prantslased Maroko ning salajases osas oli kirjas, et hispaanlased saavad osa Marokost endale. Keskriigid 1879 sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel; 1882 liitus lepinguga ka Itaalia. (Kolmikliit) 2. Probleemid rahvusvahelistes küsimustes 20. sajandil a) Saksa keiser otsib koostööd Venemaaga (kaks korda liidulepingu projekt), kuid Prantsusmaa tõttu jääb leping ära b) 1905 esimene Maroko kriis Saksamaa sekkub Prantsusmaa tegevusse Marokos Maroko jääb iseseisvaks c) 1911 teine Maroko kriis marokolaste ülestõus prantslaste vastu; prantslased okupeerivad Maroko pealinna; Saksa sõjalaevad Maroko rannikul; läbirääkimiste tulem...
Venemaale 1.08. 1914, kuna Venemaa ei tühistanud mobilisatsiooni.. Kuna Inglismaa oli seotud liitlaslepetega nii Venemaa kui ka Prantsusmaaga kuulutab ta sõja Saksamaale. Inglismaa peamiseks sõtta astumise põhjuseks oli Belgia neutraliteedi rikkumine! 4) Itaalia, Bulgaaria, Türgi ja Rumeenia I maailmasõjas?! Bulgaaria sõttaastumisel kolmikliidu poolel aitas purustada serbia sõjaväe, Türgi astus ka sõtta kolmikliidu poolel, Kaukaasias venemaaga sõdis, Dardanelli väinade juures inglastega. 1915. aastal astus enne kolmikliitu kuulunud Itaalia sõtta Antandi poolel sõdides A-U vastu. 1916. aastal astus sõtta Antandi poolel Rumeenia, mis tõi kaasa neg. Tagajärgi, sest rumeenia õnnestus sakslastel võita ja sealt saadi naftat ja toitu. 5) 28.06.1914 A-U troonipärija Franz Ferdinandi tapmine 28.07.1914 A-U kuulutab Serbiale sõja, algab I MS. 3.03.1917 Nikolai II loobus
Armeenia Referaat Nimi Andmeid Armeenia Vabariik Armeenia lipp : Armeenia vapp: Riigi hümn: Mer hajrenikh Pealinn: Jerevan Pindala: 29 800 km² Riigikeel: armeenia keel Rahvaarv: 3 238 900 (1.04.2009) Rahvastiku tihedus in/km² President: Serz Sargsjan Peaminister: Tigran Sargsjan Iseseisvus: 23. Sektemper 1991 Rahaühik: dram Armeenia Armeenia on riik Ees-Aasias Lõuna-Kaukaasias. Piirneb Gruusia, Aserbaidzaani, Türgi ja Iraaniga. Hõlmab ajaloolises Armeeniast vaid idaosa. Rahvastik Armeenia Rahvusliku Statistika Ameti andmetel oli rahvaarv seisuga 1.07.2007. 3 223 700 inim...
Veinipärmid Uku Pilv Jookide tehnoloogia EMÜ Pärmid Pärmseened ehk pärmid on eukarüootsed, valdavalt üherakulised mikroseened, kelle liike leidub kahes seeneriigi hõimkonnas. Pärmseeni on kirjeldatud umbes 1500 liiki. Arvatakse, et kõikidest seeneliikidest moodustavad pärmid vaid 1%. Pärmiseened kuuluvad kahte seeneriigi hõimkonda: kottseened (Ascomycota) kandseened (Basidiomycota) Veinipärmid on mikroskoopilise suurusega üherakulised väikesed organismid. Pärmid vajavad eluks energiat ning seda nad metaboliseerivad puu või aedvilja suhkrutest. Pärmi elutegevuse jääk produktina tekkib etanool ja süsihappegaas. C6H12O6 2C2H5OH + CO2 Suhkur Etanool Süsihappegaas Fakte pärmide uurimise ajaloost Pärmid on ar...
roodu, kus ta määrati õppima üldklassi. Te e nis tus käik Ve ne maa Ke is ririig i s õ javäe s 1903. aasta 3. jaanuaril ülendati Laidoner allohvitseriks. 1904. aasta oktoobris sai ta vanemveebeliks ning lõpetas sõjakooli 5. mail. 1905.a. oma kursuse parimana ja teda autasustati sel puhul riigivapiga kaunistatud taskukuldkellaga ning ülendati nooremleitnandiks. 19051909 teenis 13. J erevani Tema Kõrguse ihukaitsegrenaderide polgus, mis asus Kaukaasias, Tbilisi lähedal olnud Manglisi linnakeses. 1908. a ülendati leitnandiks ja määrati sama aasta detsembris 13. J erevani polgu 12. roodu ajutiseks ülemaks. 17. oktoobril 1909 astus ta Nikolai Kindralstaabi Akadeemiasse Sankt-Peterburgis. Te e nis tus käik Ve ne maa Ke is ririig i s õ javäe s 1912. aasta maikuus lõpetas Laidoner Imperaatorliku Nikolai sõjaväeakadeemia 1. järguga ja teda autasustati eeskujulike tulemuste eest Püha Anna III klassi ordeniga
keedetult, ahjus küpsetatult, grillitult või pannil hautatult. Sobib hoidistesse, marinaadidesse, salatitesse, pirukatesse ja ahjuvormidesse. Rahvameditsiinis kasutatakse söögisibulat väga mitmesuguste haiguste, nagu hingamisteede katarride, ateroskleroosi, kõrgvererõhutõve jpt terviserikete ning vaevuste profülaktikas ja ravimisel. Murulauk Murulauk on mitmeaastane sibultaim liilialiste sugukonnast laugu perekonnast. Murulauk kasvab looduslikult kogu Euroopas, Väike-Aasias, Kaukaasias, Kesk-Aasias, Lääne- ja Ida-Siberis, Kaug-Idas, Kamtsatkal, Indias ja Põhja-Ameerikas. Levinud on murulaugu kasvatamine köögiviljana. Oma levila põhjaosas on murulauk ainus maitseroheline.Eestis kasvab murulauk looduslikult kohati Lääne- ja Põhja-Eestis loopealsetel, kadastikes ja rannaniitudel. Ta eelistab lubjarikast pinnast Murulauku kasutatakse maitsetaimena; tema lehed on sibulamaitselised. Tema lehti ja võrseid riivitakse vürtsiks kalale, kartulitele või supile
Vahel muutub niitudel ja põldudel raskesti hävitatavaks umbrohuks. Kui taime on loomade toidus liiga palju, siis võib esineda mürgistusi, mis ilmnevad enamasti isupuuduses, kõhulahtisuses ja tugevas nõrkuses. Mürgisus väheneb kuivatamisel. Rohke söömise korral võib mürgistusi ilmneda ka inimestel. Murulauk: Murulauk (Allium schoenoprasum) on mitmeaastane sibultaim liilialiste sugukonnast laugu perekonnast. Murulauk kasvab looduslikult kogu Euroopas, Väike-Aasias, Kaukaasias, Kesk- Aasias, Lääne- ja Ida-Siberis, Kaug-Idas, Kamtsatkal, Indias ja Põhja-Ameerikas. Murulauk kasvab nii päikese käes kui ka poolvarjus. Vegetatsiooniperiood algab vara, kohe, kui lumi sulab, ja taim on ilus hilissügiseni. Murulauku kasutatakse maitsetaimena. Tema lehti ja võrseid riivitakse maitseks kalale, kartulitele või supile. Murulaugul on väävlisisalduse tõttu putukaid tõrjuv mõju, mida aiakahjurite tõrjeks kasutatakse. See aitab ka hallituse ja jahukaste vastu
Küüned on ilvesel enamasti sisse tõmmatud Ilvestele on ülihea kuulmine. Selle tagavad neile kõrvatutid, mis on keskmiselt 2 cm, talvel kuni 4 cm pikad. Kõrvatutid on musta värvi ja silmatorkavad. Haistmismeel on kaslastel nõrk ja nägemine ei ole ka täiuslik. Euraasia ilvese karvkate on hallikas. Pigment on roostevärvi kuni kollakas. Punakaid tähnilisi ilveseid on kõige sagedamini Lõuna-Euroopas, Väike-Aasias ja Kaukaasias. Karvkattel on kolm põhimustrit: valdavalt tähniline, valdavalt triibuline ja ühtlane. Praegused Lääne-Euroopas reintrodutseeritud ilvesed, kes pärinevad põhiliselt Karpaatidest, on valdavalt täpilised ja triibulised. Kunagistes Alpide populatsioonis domineerisid ühtlase karvkattega ja väiksemad isendid. Sabaots on must. Ilves elab loomaaias 20-25 aastat. Eestis murrab ilves toiduks peamiselt valgejäneseid ja metskitsi, sobivad ka närilised,
piirangut vaid ühte võimuharu. Pigem seadusandliku ja täidesaatva võimu vastastikusest piiramisest. Kuidas täpselt toimub, see oleneb juba sellest, kas on presidentialism või parlamentarism. Presidentialism ja parlamentarism Nende eristamisel lähtutakse 1) millise võimuharuga (kas seadusandlik või täidesaatev) on riigipea rohkem seotud 2) kui suur on võimuharude iseseisvus, sõltumatus üksteisest. PRESIDENTIALISM enam levinud Lõuna-Ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias ja Kesk-Aasias. Mudeliks võetakse tavaliselt USA (aga sobivad ka Mehhiko, Argentiina, Tsiili, Egiptus v Gruusia). Selle puhul on president keskne poliitiline figuur, ta täidab nii riigipea kui ka valitsusjuhi ül. Aga talle ei kuulu kogu võim. USA näitel: kodanikud valivad nii presidendi kui ka parlamendisaadikud. President juhib riigi valitsust olles ise ka peaminister. Ministrid nimetab ta ametisse parlamendiga läbi rääkimata. President otsustab ka ministrite tagandamise.
* P oli tema vastu hea * P tegi B vennaga diili B hobuse vastu. * P tahtis oma elu huvitavamaks muuta (jahilkäigud) * P oli ~süüst puhas kõike halba tegi B vend * B'le anti isegi võimalus lahkuda, kuid ta keeldus sellest. * Kazbits, kes ei saanud B't endale, tegi nii, et keegi teda ei saaks, kuid enne pani ta kannatama * B. haigevoodi kõrval oli P ja ka Maksim Maksimõts Maksim Maksimõts (MM): * Pidas P'd oma sõbraks, kuid pidi temas pettuma * Teenis koos P'ga Kaukaasias * P. kohtles teda kui võrdset * P ei armastanud B't ta küll käitus temaga hästi, kuid ei kavatsenudki temaga abielluda. * Kui MM tahtis P't pärast B surma lohutada, puhkes P naerma MM ei kahtlustanud teda tundekülmuses, kuna oli lihtsameelne... Verner (VE): * P ja VE vahel oli ~austus P kutsus ta oma sekundandiks * VE meelest käitus P hulljulgelt, oli tema arust nõus surma minema... * Duelli lõpplahendus: P kaitses end
VENEMAA REVOLUTSIOON JA KODUSÕDA Adamson lk 38 45 Laar lk 55-59/66-71 Fjodorov pildid REVOLUTSIOONID 1917. AASTAL Revolutsiooni põhjused: · Kriisi teravnemine: o Sõtta oli astutud halva ettevalmistusega. Arvestas inmressursile, varustus jäi kahe silma vahele. Rindel polnud laskemoona ega püsse. o Suured kaotused. o Taganemine, mis on sõjaväele alati väga demoraliseeriv. o Majandus ei kandnud sõja liskoormat välja. o Toidukriis o Kütusekriis, eriti suurlinnades. o Tööjõu puudus, enamik tööjõudu oli rindel. Ainult tehasetöölised jäeti postile. Petrogradi Budilovi relvatehased olid eriti mõjukad. o Töölis...
liigset soolsust. Nii Venemaal kui ka Ameerikas on laialdaselt kasutatud lumetõrjehekkide rajamiseks. Rajatakse vabakujulisi ja pügatud hekke. Lehtedest valmistati Hiinas musta värvi. Paljundatakse seemnetega kuid annab ka juurevõsusid. Tatari vaher (Acer tataricum) pärineb Tatarimaalt. Enamasti kõrgem põõsas, või madalam kuni 8 (12) m kõrgune tumehalli kuni mustja tüvekoorega puu, kasvades Lõuna- Euroopas, Balkanimaadel, Kaukaasias, Krimmis jm. Võrsed on peened, lühikesed ja punakad, kaetud heledamate lõvedega, noorelt karvased. Lehed nõrgalt kolmehõlmased, piklikmunajad, südaja alusega, kahelisaagja servaga, pealt läikivad, rohelised, alt helerohelised, sügisvärv kollane. Õied lõhnavad, rohekad, väikestes sarikpööristes, ühe- või kahesugulised. Tiibviljad noorelt punased, 3...4 cm pikad, tiivad teravnurga all kokkukasvanud. Talub varju ja pügamist, vastupidav talvele. Noorelt aeglasekasvuline
Mikroobivastaselt toimelt jääb murulauk sibulale ja küüslaugule paraku alla. Suurtes kogustes on murulauku rahvameditsiinis kasutatud nii seedeprotsesside soodustajana kui ka liigkõrge vererõhu alandajana. Et murulaugu lehtedes leidub mitmeid ekstraktiivaineid, mis soodustavad seedenõrede eritumist, siis on sellel taimel ka mõningane isutõstev toime. 1.5 LEVIK Murulauk kasvab looduslikult kogu Euroopas, Väike-Aasias, Kaukaasias, Kesk-Aasias, Lääne- ja Ida-Siberis, Kaug-Idas, Kamtsatkal, Indias ja Põhja-Ameerikas. Levinud on murulaugu kasvatamine köögiviljana. Oma levila põhjaosas on murulauk ainus maitseroheline. Eestis kasvab murulauk looduslikult kohati Lääne- ja Põhja-Eestis loopealsetel, kadastikes ja rannaniitudel. Ta eelistab lubjarikast pinnas -6- 2. KATSE Katse aeg: 13.09.10-10.10.10
18. sajandi algul levis pärisorjus ka Ukrainasse. 1760. aastal said mõisnikud õiguse oma vastuhakanud talupoegi karistuseks Siberisse saata. Pärisorjus kaotati Venemaal 1803., 1842. ja 1861. aasta talurahvareformiga. Neist viimane jõustus 3. märtsil (vkj. 19. veebruaril) 1861 ja seda peetakse pärisorjuse kaotamiseks Venemaal, kuid mitmel pool Venemaa keisririigis, peamiselt Kaukaasias, toimus see hiljem ja näiteks Kalmõkkias alles 1892. aastal. Aadlite elulaad Aadli elulaad ja rüütlikultuur K Edgar T Relvastus Sõditi peamiselt hobustel. Relvadeks põhiliselt piik , mõõk , hiljem kahekäemõõgad, sõjakirved ja nuiad. Kanti metallist rõngassärki, heledat rüüd. Kasutusel olid loomulikult ka kiiver ja kilp. Sõjas osalesid ka jalamehed , kes kasutasid piike ja kilpe või vibusid ja ambe. Põhiliselt abistati siiski rüütliväge.
aastal Narvas küpsuseksamid, misjärel 1907. aastal asus õppima Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Ülikoolis õppis ta 1911. aastani, ent juristidiplom jäi saamata, sest ta haigestus tuberkuloosi. Ülikooliaastatel kuulus ta üliõpilasseltsi "Ühendus". Elukäik pärast ülikooli ja tunnustused Pärast ülikooli oli ta aastatel 19111912 ravil Harjumaal Koitjärve külas venna juures. Pärast seda aastatel 19121913 Kaukaasias. Aastal 1914 tehti talle Tartus raske maooperatsioon. Aastatel 19141919 põdes ja töötas ta Koitjärvel. 30. jaanuaril 1938 valiti ta Albu valla aukodanikuks. Eesti Punase Risti teenetemärgi II klass 24. veebruaril 1938. Tammsaare suri 1. märtsil 1940 Tallinnas[1]. Ta on maetud Metsakalmistule. Anton Hansen Tammsaare haud Metsakalmistul Eraelu Tammsaare oli abielus Käthe Hanseniga (neiuna Veltman; eluaastad 1896-1979).
Belgia neutraliteedi rikkumine sundis sõtta astuma Inglismaad. Peagi oli üksteisega sõdivate riikide koguarv 34. Esialgu jäi kõrvale vaid Itaalia. 23.augustil 1914 asutus Antandi poolel sõtta Jaapan, kes vallutas Saksmaale kuulunud saared Vaiksel ookeanil ja tugipunktid Hiinas. Veel suurem mõju maailmasõja käigule oli Türgi sõttaastumisel Saksamaa ja Austria-Ungari poolel 1914.aasta novembris. Inglismaal tuli hakkata sõdima Mesopotaamias ja Egiptuses ning Venemaal tekkis rinne Kaukaasias. Saksa sõjaplaani nimetati selle peamise koostaja, Saksa kindralstaabi ülema krahv Alfred von Schlieffeni järgi Schlieffeni plaaniks. Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Prantsuse sõjaplaan seadis eesmrägiks vältida 1870.-1871. Aasta Prantsuse-Preisi sõjas kogetud katastroofi, kui prantslased said hävitavalt lüüa. Sõjaplaani nimetati plaaniks 16. Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Valmis oldi vaid koostööks Prantsuse vägedega.
Loomingu alustamise perioodist on esile tõstetud külarealistlikke jutustusi "Mäetaguse vanad" (1901), "Kaks paari ja üksainus"(1902). Nendes lugudes on olemas juba see aines ning stiil, mis kirjanikule omane oli ja mille juurde ta hiljem pikemates teostes tagasi tuli. · Ülikoolis õppimise aeg on Tammsaare loomingus jäädvustunud nn psühholoogiliste üliõpilas- ehk linnanovellide näol ("Kärbes", "Noored hinged"). · Tuberkuloosi tõttu Kaukaasias veedetud aeg andis inspiratsiooni kunstmuinasjuttude ("Ööbik ja roosid") ning miniatuuride ("Poiss ja liblik") loomiseks. · Pärast maooperatsiooni venna juures Koitjärvel elades kirjutas Tammsaare samuti Kaukaasia-teemalise, impressionismihõngulise pikema jutustuse "Varjundid", mis ilmus alles 1917. aastal. Seoses ühiskondlike kriisidega (I maailmasõda) kirjutas Tammsaare ka ühiskonnakriitilist publitsistikat, näiteks "Sõjamõtted".
28.juunil serbia natsionalistid tapsid Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi. 28.juulil Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale; Esimese maailmasõja algus. 23.augustil Jaapan astus sõtta Antanti poolel. 23.-30.augustil Saksa väed purustasid Vene teise armee Tannenbergi lahingus Ida-Preisimaal. 5.-6.septembril Marne`i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile; positsioonisõja algus läänerindel. 29.oktoobril Türgi sõttaastumisega Keskriikide poolel tekkisid uued rinded Kaukaasias, Egiptuses ja Mesopotaamias. 2.detsembril Austria-Ungari väed vallutasid Serbia pealinna Belgradi. 1915 aasta olulisemad sündmused Veebruaris Saksamaa alustas ulatuslikku allveesõda Suurbritannia vastu. 22.aprillil sakslased kasutasid läänerindel (Ypres`, Belgia) esmakordselt gaasi. 23.mail Itaalia astus sõtta Antanti poolel; uue rinde tekkimine Alpides. kevad-suvi Saksa ja Austria-Ungari väed lõid tagasi Galiitsia vallutanud Vene väed. 14
L. Tolstoi: Krahv Lev Nikolajevits Tolstoi oli vene kirjanik. Lev Tolstoi sündis Tula lähedal Jasnaja Poljanas vanast aadlisuguvõsast pärit mõisniku pojana. Tema ema suri 1830. ja isa 1837. aastal. Tolstoi koos vendade-õdedega kasvas üles sugulaste juures. Aastatel 18441847 õppis Kaasani ülikoolis orientalistikat ja juurat, kuid jättis ülikooli pooleli ning naasis kodukohta. Aastatel 18511856 teenis ta ohvitserina Kaukaasias, 18541855 võttis osa Krimmi sõjast. Aastal 1862 abiellus ta nimeka Moskva arsti 18-aastase tütre Sofia Behrsiga. Neil oli 13 last, kellest viis suri juba lapsepõlves. Tolstoil oli ka üks abieluväline poeg. Tolstoi looming kajastab peamiselt vene elu, mida ta ise nägi ja koges. Tema esimene kirjandusteos, autobiograafiline jutustus "Lapsepõlv", ilmus 1852. aastal ajakirjas Sovremennik.
Kommunismiideoloogia kohtus võrdvaarse vastase - antikommunismi ideoloogiaga. Uue paranoia ohvriks langes ka Robert Oppenheimer, keda 1954. aastal hakati süüdistama vanades sidemetes kommunistidega ja võeti temalt pääsmik salastatud tööde juurde. Nõukogude Liit muutis Poola, Ungari, Tsehhoslovakkia, Bulgaaria ja Rumeenia oma vasallriikideks, mida juhtisid Moskva poliitbüroole alluvad nukuvalitsused. Nõukogude Liit neelas endasse taas ka Baltimaad ja taaskehtestas ülemvalitsuse Kaukaasias. 6 Trumani ja Stalini jutuajamine Demokraatlike maade kaitseks loodud sõjaliidud ja nüüdisrelvastuse kulukus tugevdasid Washingtoni sõjalist bürokraatiat. Potsdami kohtumisel 24. juulil sahistas Truman Stalinile, et Ühendriikidel on uskumatu hävitusjõuga uus relv. Samal õhtul, tagasi oma sealses residentsis,
Viktor Kingissepp (24. märts 1888 Kaarma-Suure vald 3. mai 1922 Tallinn) oli Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja kogu kommunistliku liikumise suurkuju. Oma vähestele jüngritele oli ta eeskuju ja innustaja, laiale üldsusele aga kardetud ja põlatud riigikukutaja. Riigikukutajaks nimetas ta end ülekuulamisel ka ise. 3. mail möödus 86 aastat Kingissepale määratud kõrgeima karistusmäära täidesaatmisest. Elulugu Algõpetuse sai ta kodus ja kolmeklassilises erakoolis. 18981906 õppis ta Kuressaare gümnaasiumis. Viktor oli edukas õpilane. Tema lemmikained olid matemaatika ja keeled. Koolis kuulus ta põrandaalusesse revolutsioonilisse õpilaste ringi, kus loeti marksistlikku kirjandust. Seal olid enamasti Leedust, Poolast ja Venemaalt pärit õpilased, kes oma koolidest olid poliitilise tegevuse tõttu välja visatud. Kingissepp oli 1906. aasta õpilasstreigi üks algatajatest. Gümnaasium suleti mitmeks nädalaks. 1906 astus...
liikmed). Teisele tähendas see periood prassimist, tembutamist, hulle seiklusi. Kirjanikkude pagendus lõunas. Puskini pagendus lõunasse 1820. a oli tingitud tema poliitilisest luulest ja julgest esinemisest. Ta veetis seal neli aastat, osaliselt reisides ringi ühe toreda kindrali perega. Seal sai ta tunda armastust ja hoolt, millest varem puudu jäi. Lermontov saadeti Kaukaasiasse samuti luule pärast, peale Puskini surma avaldatud poeemid olid vihkavad, kibedaid süüdistusi täis. Kaukaasias sai ta näha mägilaste võitlusiha oma vabaduse nimel, mis jättis temasse jälje. Lermontov, erinevalt Puskinist, ei leidnudki oma suurt armastust, kellega oleks abiellunud. Tema elu lõpetas duell vana tuttava Martõnoviga aastal 1841. Puskin seevastu sai tunda tõelist kiindumust, tema liit Natalja Gontsarovaga oli õnnelik. Tung kaitsta oma ja naise au viis poeedi surmani 1837. aastal. Ta jättis endast maha neli last ja leinava abikaasa.
kelle ema või isa on mõnest muust rahvusest? Kes nad kõik on? On nad eestlased või mitte? Rahvuslus (eestlus) on ühtsustunne oma (eesti) kultuuri ja keelega, oma päritolu- või kasvukeskkonnaga. See on ühine vaimne ruum, kuhu kuulume või ei kuulu, sõltuvalt sellest, kas me seda ühtsuse- ja kodususetunnet tunneme või ei tunne, sõltumata sellest, kas oleme sündinud Eestis või Stockholmis, Venemaal, Kaukaasias või USAs. See protsess, mida me tavaliselt ei söanda nimetada õige nimega assimilatsioon võib võtta aega mitu inimpõlve. Ei piisa vaid siin elamisest, vaja on ka emotsionaalset tahet, huvi ja motivatsiooni. Me oleme võõra vere ja teised kultuurid ikka vaikselt endasse sulatanud, oleme nad omaks võtnud, kodustanud ja tasapisi ära eestistanud. Eestlaste ja muulaste segaabielud näitavad ikka reeglina eestistumise suunda, mitte vastupidi, nii oli see ka keset sügavat stagnaaega.
ta sündinud on. Elas suhteliselt vaestes oludes. · Haridustee lünklik (väikemaarja kihelkonnakoolis) aastad jäid pidevalt vahele sõltus isa viljasaagist. Õppimistee venib väga pikaks. · Läheb Tartusse Hugo Treffneri gümnaasiumisse (eragümn.) - tuli maksta, seega ei käind seal väga kaua pidi selleks töötama. Tartu ÜK õppis juurat. ÜK jäi ka pooleli haigestus tuberkoloosi (leidis raha ja veetis aasta Kaukaasias tervist parandamas) sai sellest üle tänu reisile. · Veetis järgnevad aastad venna juures Koitjärvel (pärast Kaukaasiast tulekut) Haigusega käib kaasas see, et ei tohi väga pikalt istuda (vend tegi spetsiaalse kirjutamise puldi) · Pärast tuli elama Tallinna ja abiellus Käthega. · Tõmbus avalikust elust kõrvale peale seda -ei talunud seltskonda (öeldi, et Käthe oli suht selline nipsakas pole ime miks välja minna ei tahtnud )
õuna- või tavaline söögiäädikas. · Riivitud kookoshelvestega võib kaunistada kooke ja lisada neid sokolaadile. Kastan Sisaldavad rohkesti tärklist, suhkrut, vitamiine seega on väga toitvad. Head kastanid on rasked, läikivad ja sitked, halvad kastanid on kerged. Pange kastanid vette - head kastanid vajuvad põhja, halvad jäävad pinnale hulpima. Säilitada kastaneid kuivas ja jahedas (2-4 soojakraadi juures). Eestis kasvav hobukastan süüa ei kõlba. Taga- Kaukaasias, Vahemeremaadel jm. kasvab puudel söödav, tärkliserikas vili. Kasutamine toiduks: · Pähklit meenutava maitsega kastaneid tarvitatakse Lõuna- Euroopas kartulite asemel. · Toorelt maitseb kastan mõrkjalt ja jahuselt, seepärast süüakse põhiliselt praetult ning keedetult. 9 Pähklisöömise nippe 1
pealetungi Varssavile, mille lõi tagasi Vene vasturünnak Aasta lõpul olukord stabiliseerus, muutumata positsioonisõjaks nagu läänerindel Sõjategevus hoogustus Türgi Saksamaa peamised jõud koondati idarindele sõttaastumisega Kolmikliidu poolel 2. mail algas venelastele ootamatult tugeva tulelöögiga Saksa armee Gorlice operatsioon; Vene Kaukaasias olid edukamad Vene väed kaitseliinidest murti läbi, seejärel rinne stabiliseerus Septembris murdsid Saksa väed uuesti Vene Inglased üritasid oma kontrolli alla saada positsioonid läbi, suurte kaotuste hinnaga õnnestus Musta mere ja Vahemere vahelisi Vene väejuhatusel septembri lõpuks rinne Riia- väinasid, saates Gallipoli poolsaarele Daugavpilsi-Pinski joonel stabiliseerida dessandi Saksamaal polnud õnnestunud Venemaad sõjast
alguseks. Alates 8000 eKr pärinevate Lähis-Ida leiukohtade arv suureneb märgatavalt, mis viitab teraviljade üha laiemale kultiveerimisele Viljaka poolkuu regioonis. Esialgu kultiveeriti peamiselt kahetahulist kestjat otra, kuid neljandal aastatuhandel eKr ületas kuuetahulise odra kasvatamine kõiki teisi kultiveeritavaid teraviljasorte. Viiendal aastatuhandel eKr kultiveeriti otra Niiluse deltas (levides sealt Etioopia mägismaale), Taga-Kaukaasias, Kaukaasias ja Hindustani poolsaare mäepiirkondades. Neljandal aastatuhandel eKr levis oder Vahemeremaade lääneossa ja kolmandal aastatuhandel Kesk- ja Põhja-Euroopasse. Kõige kauem tuntakse kuuerealist otra. Seda kasvatasid egiptlased, indialased, juudid ja kreeklased. Vana-Kreekas viljeldi ka kahe- ja kolmerealist otra. Roomlased kasvatasid peamiselt kuuerealist otra, sest see valmis kõige varem. Vanaajal tarvitati otra peamiselt loomasöödaks, vähem tehti temast leiba
ühevanune, sündinud 1. juunil 1913. Ta lõpetas Tallinna vene gümnaasiumi 1934. aastal ning astus Tartu Ülikooli õigusteaduskonda. Kuulus Eesti Üliõpilaste Seltsi. Aleksei läbis kohustusliku ajateenistuse ratsarügemendi 3. eskadronis. 19401941 töötas dekoraatorina. Ta vangistati NKGB poolt 30. juunil 1941 ning ta suri sama aasta 26. novembril Solikamski vangilaagris. Laidoneride kodu Enne I maailmasõda ja sõja ajal elasid Laidonerid Kaukaasias ja Venemaal. Pärast Johan Laidoneri Eesti sõjaväkke astumist tuli 1919. aastal Eestisse ka Maria ning 1920. a aprillis koos Maria emaga ka Misa. Maria ja Johan elasid esialgu dr. Jaan Raamoti juures. Linnakodu Õllepruuli tänaval ostsid Laidonerid 1920. aastal. Kahekordne sammastega härrastemaja oli ehitatud 18. sajandil ning oli olnud kunagi von Kügelgenide suvemõis. Suures aias olid lilled, marjapõõsad, õuna- ja kirsipuud. Maja keldris olevat olnud lasketiir, kus ka Misa käis
terrorist Saks. õhutusel kuulutas A-U Serbiale sõja, V., kes pidas end slaavi kaitsjaks, kuulutas välja mobilisatsiooni. Saksa nõuab selle peatamist, millest aga V. keeldub. 1.aug.1914.a kuulutas Saks. V.le sõja ning 3.aug.1914.a kuulutas Pr.le sõja ja Ing. kuulutab sõja Saks.le. 23.aug.1914.a asus Antandi poolel sõtta Jap. Türgi sõttaastumisel Saksamaa ja Austria-Ungari poolel 1914.a avas uued rinded: *Venemaal ja Türgil tekkis rinne Kaukaasias. *Bulgaaria sõtta astudes tekib Bulgaaria ja Serbia vahel rinne. SÕDIVATE POOLTE PLAANID Saksa sõjaplaani nim krahv Alfred von Schlieffeni järgi Schlieffeni plaaniks, see nägi ette Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Pr. sõjaplaani nim plaaniks 17. See nägi ette sissetungi Saks.le, kandvaks ideeks hoogne pealetung. Eesmärgiks Pr.-Saksa piirile rajada tugev kindlustuste süsteem, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Ing. sõjaplaan puudus
Albu vallas Järvamaal Hansenite pere neljanda lapsena. 1886 aasta sügisel viis isa Antoni õppima Sääsküla vallakooli, aastal 1888 aga Prümli vallakooli. Aastatel 1892-1894 ning 1896-1897 õppis Anton Väike-Maarja kihelkonnakoolis. 1898-1903 jätkas Anton haridusteed Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Aastatel 1907-1911 õppis ta Tartu Ülikoolis (diplom jäi saamata tiisikusse haigestumise tõttu). Aastatel 1912-1913 parandas A. H. Tammsaare oma tervist Kaukaasias Punasel Lagedal. Aastatel 1914-1919 elas A. H. Tammsaare oma kõige vanema venna Jüri juures Koitjärvel. 13. märtsil 1920. aastal abiellus Anton Hansen Käthe-Amalie Veltmanniga. Anton kolis elama Tallinna. Kirjaniku peres kasvas kaks last: tütar Riita (17.02.1921 2004) ja poeg Eerik (17.11.1928 1980) Muuseumi kohta 30. jaanuaril 1878 sündis Tammsaare-Põhja talus Vetepere külas Peeter ja Ann Hanseni peres neljanda lapsena poeg Anton, tulevane kirjanik
1722.-1730. aastani kestis armeenlaste ebavõrdne sõda türklastega, kuni oma surmani aastal 1728 juhtis seda Davit Bek. 18. sajandil tegutsesid armeenia päritolu arstid, kes said oma hariduse Euroopas ja Venemaal. Nende hulgas Petros Kalantarian, Stepanos Shahrimanian, Hovakim Oghullukhian, Mikael Resten. Armeenia arst ja botaanik Stepanos Shahrimanian(1766-1830) sai hariduse Euroopas, lõpetades arstiteaduskonna Padova ülikoolis. Praktiseeris peamiselt Kaukaasias ja Tiflisis pärast lühikest elu Konstantinoopolis. Aastatel 1794-1818 kirjutas ta ulatuslik töö "Armeenia Flora". Käsikirja koopiat säilitatakse Matenadaranis. Stepanos Shahrimanian kirjutas 1796. aastal Konstantinoopolis, kus möllas katku epideemia, tõsise töö katku ravist. Koos teiste ravimitega soovitas Stepanos Shahrimanian armeenia savi, mille raviomadused olid tuntud juba armeenia rahvameditsiinis. Kiirabi USA kodusõjas.
aasta 1.septembril. Enne seda oli ta lühemat aega samuti Tallinnas elanud ja ajakirjanikuna töötanud. Ajakirjanikutöölt Tartu Ülikooli astudes muutusid elukohad sageli: Tartus oli ta lõpueksamid sunnitud pooleli jätma ning kolima ära venna juurde Koitjärvele, et üritada jagu saada kaugelearenenud tuberkuloosist; Koitjärvelt reisis aga hoopis Kaukaasiasse, kus Punase Lageda eesti asunduses õnnestus haigusele lõpuks piir panna. Pärast paariaastast Kaukaasias viibimist tuli Tammsaare taas tagasi Koitjärvele, kust viis tee üsna pea jällegi Tartusse raskele maooperatsioonile, mille õnnestumise tõenäosust peeti imeväikeseks. Imekombel kaks korda surmasuust pääsenud kirjanik jäi pärast lõikust mitmeks aastaks Koitjärvele, kus nii isiklikus elus kui ühiskonnas (I Maailmasõda) toimunud murrangud kutsusid temas esile sügavad sisemised kriisid ja muudatused, mille tulemus viimaks avaldus tema suurepärases ja erilises loomingus.
Santa Maria estragon sobib hästi muna-, taime-, kala-, linnuliha- ja seenetoitude ning salatikastmete maitsestamiseks. 2.2 TÜÜMIAN Tüümian ehk aed-liivatee on populaarne eriti Prantsuse köögis. Kasutatakse kala- ja lihatoitudes, marinaadides, õunatarretistes, uluki- ja linnulihapraadides, muna-, juustu-, herne-, oa- ja kartulitoitudes, seeneroogades, ürditees, pitsades ja pastades. 2.3 MELISS Meliss kasvab looduslikult Krimmis, Kaukaasias ja Aasias. Meie kliimas on see 30-80 cm kõrgune taim hästi kohanenud. Vana-Rooma arstide sõnul pole melissi teed joov inimene kunagi haige. Lehti ja õisi korjatakse melissil ennem õitsemist, kuna õitseajal muutub maitse kibedaks. Melissi kasvatatakse maitse-, ravim- ja meetaimena, toiduks kasutatakse värskeid ja kuivatatud lehti, ravimteena aga ürti. Usutakse ,et meliss pikendab noorust. 2.4 PIPARMÜNT Piparmünt kuulub huulõieliste perekonda, on vähenõudlik, umbes 50 cm kõrgune taim
sõitiski 1912. aasta märtsis Kaukaasiasse.Anton Hansen üüris toa kõrgel mäel asuvas võõrastemajas. Suvekuudeks sõitis Tammsaare kõrgete mägede vahel asuvasse Punase Lageda eesti külla, kus on tuberkuloosi ravimiseks soodne kliima ja kuiv õhk. Vabal ajal luges ta palju ,jätkas inglise keele õppimist , õpetas kohalikule kooliõpetajale saksa keelt ja viiulimängu ning huvitus rahva igapäevaelust. Raha muredest pääsemiks tuli ka Kaukaasias teha tõlketöid. Kaukaasia reis mõjus soodsalt Tammsaare tervisele. Pärast meeleolukat Kaukaasia-reisi tuli Tammsaarel viibida tervise kosumiseks veel kuus aastat oma vanema venna Jüri Hanseni peresKoitjärve metsakülas. Aeg ajalt käis ta Tallinnas või Tartus , et konsulteerida arstiega , külastada tuttavaid ja sõpru , viibida teatris või kuulata mõnda kontserdi ja tuua lugemiseks raamatuid . 1913. aasta lüpul lisandus tõsine tervisehäire- kaksteistsõrmiksoole haavandid
värskelt. Enamikul maitserohelise liikidel kasutatakse vaid maapealseid osi -ürti-, mõnel liigil õisi või seemneid, mõnel ka maa-aluseid osi - risoome ja juuri (kalmus, maamõõl, koluuria). Tinglikult arvatakse maitserohelise hulka ka mõned põõsad ja poolpõõsad, mille üht või teist osa kasutatakse vürtsina (kadakas, aedruut jne). Paljud maitseroheliste liigid,mis on levinud Euroopas ja ka Aasias, on ka hinnatud prantsuse, saksa ja rootsi köögis, samuti Baltimaades, Kaukaasias ja Kesk-Aasias. Venemaal tunti maitserohelist hästi juba 16.-18. sajandil. Euroopas kasutatakse maitserohelist enamasti kuivatatult ning väikestes kogustes, kusjuures tavaliselt kombineeritakse 4-5 liiki maitserohelist 1-2 klassikalise vürtsiga. Idamaades eelistatakse värsket maitserohelist, mida lisatakse toidule ohtralt. Kohalikke maitserohelise liike ei segata tavaliselt klassikaliste vürtsidega, kui seda aga siiski tehakse, on kombinatsioonid Euroopa omadest erinevad
Must mänd ja selle sordid Referaat Tartu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 MUST MÄND (Pinus nigra).......................................................................................... 4 Korsika must mänd (Pinus nigra ssp. laricio).............................................................6 Austria must mänd (Pinus nigra ssp. austrica)............................................................7 Krimmi must mänd (Pinus nigra ssp. pallasiana)....................................................... 7 Pürenee must mänd (Pinus nigra ssp. salzmannii)......................................................8 Dalmaatsia must mänd (Pinus nigra ssp. dalmatica).................................................. 8 Kokkuvõte.........................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
