Raadiolokatsioon Raadiolokatsioon ( lad. k. locatio - paiknemine, radiare - kiirgama ) on objektide avastamine, asukoha, liikumise ja muude parameetrite määramine raadiolainete abil. Rakendatav seade on raadiolokaator ehk radar. Eristatakse kolme liiki raadiolokatsiooni: 1) objekti kiiritamine raadiolainetega ja temalt peegeldunud (hajunud) raadiolainete vastuvõtmine, 2) objekti kiiritamine ja tema retransleeritud raadiolainete vastuvõtmine, 3) objekti kiiratud signaali vastuvõtmine. Kasutatavaim on esimest liiki raadiolokatsioon. Teist, nn. küsivat - vastavat süsteemi kasutatakse raadionavigatsioonis ja oma objektide eristamiseks võõrastest. Kolmandat kasutatakse raadionavigatsioonis, raadiopeilimisel ja radarkaardistamisel. Radari antenn suunab teravasse ruuminurka elektromagnetlaine impulsse (kestusega alla 1 mikrosekundi), mis peegelduvad objektidelt, mille dielektriline ja magnetiline läbitavus erinevad keskkonna omast. Peegeldu...
Kelle oma on vesi ? Vesi on oluline inimese elus, arengus ja keskkonnas, kuid see on piiratud ning haavatav resurss . Veepuudus muutub ülemaailmseks prooblemiks suure elanikkonna, majanduskasvu ja kliima muutuse tõttu.Juriidiliselt ei ole vesi kellegi oma. See kuulub kõigile ,nagu õhk, kuid on firmasi ja inimesi, kes kasutavad vett üleliia ning teenivad veel sellega raha.Seega tekib küsimus: kelle oma on vesi, kas rahva või äriettevõtte?Vastus on kahepoolne, kuna mõlemal osapoolel on õigus veele.Erinevus sõltub ainult koguses, kuid see pole probleem,kui on olemas piisavalt kapitaali.Kellele on vesi tähtsam ning kuidas leiavad mõlemad vastaspooled komprimissi ? Väidetavalt on igal inimesel õigus veele, kuid selle väite taga peitub palju konkse.Igal inimesel on võimalik oma maal teha midaiganes, kaasa arvatud vee tarbimine piiramatutes kogustes.Seda võimalust on ära kasutanud paljud ettevõtted, näiteks Coca-cola,...
hoiatamisega, kui kohtunik näeb kollase kaardi väärilist viga siis on mängja kohustatud istuma platsi kõrvale, taas mängu lubatakse ta 2minuti möödudes. Kahe hoiatuse saamisega kaasneb mängust eemaldamine ( punane kaart) mängja ei tohi enam selles mängus mängida. III.Võitja selgitatakse välja finaalturniiris, mis kestab samuti 2x 10min, kui finaalmäng jääb viiki, tulevad penaltid, mida lüüakse 9 meetri kauguselt väravast. Võitjaks osutub võistkond, kes rohkem 5-est löögist sisse lööb. Kui Võistkonnad löövad sama arv penalteid sisse tuleb uus seeria, kuni kummagi võistkonna eksimiseni. IV. Võistkonnad jagatakse alagruppidesse, et oleks lihtsam selgitada võitjat. V. Korraldajad jätavad endale õiguse muuta kohapeal mängu süsteemi. VI. Alagrupi punktide jaotus: Võit: 3 punkti, Viik: 1 punkt ja Kaotus: 0 punkti.
mitte läätse abil akommodeerimist vaid teevad seda sarvkesta abil, kuid akommodeerides muutub ka lääts positiivseks. (Le Berre 2000) Saagi jahtimisel on oluline jääda märkamatuks, seega ühe silmaga märgatud saagile liigutatakse ka aeglaselt, minimaalse pea liigutamisega ka teine silm. Saaki jahivad nad monokulaarse sügavustajuga, mitte stereopsise abil. Roomajate kohta on neil väga hea nägemine, mis laseb neil näha ka väikeseid putukaid 5-10 meetri kauguselt. (Ott 1998) Monokulaarne sügavustaju seisneb selles, et asja kaugust hinnatakse kujutise liikumise järgi reetinal. Mida rohkem liigub kujutus, seda lähemal on objekt. Evolutsioonile toetudes on monokulaarne sügavustaju ning korneaalne akommodatsioon primitiivsemad mehhanismid kui binokulaarne nägemine ja stereopsis. Kõige sarnasem moment stereopsisele on hetk, enne saagi ründamist, mil kameeleon fokusseerib mõlemad silmad ühele punktile.
Esimesed teadaolevad betoonkonstruktsioonid on leitud Roomast. Panteoni, Colosseumi ja akveduktide ehitamisel kasutati vulkaanituha, vee ja paekivi segu ehituskivide ühendamisel. Roomlased hakkasid betooni valmistama umbes 150. aastal eKr ja kasutasid selles erinevat vulkaanilist tuhka. Ajapikku said nad targemaks ja hakkasid sideainena kasutama vaid ränihapperikast vulkaanilist tuhka putsolaani (it k pozzolana rossa ehk Pozzuoli punane), mis pärines umbes 20 kilomeetri kauguselt Roomast. Tänapäeva betoonehitised hakkavad kulumismärke näitama reeglina umbes 20 aastat pärast püstitamist, kuid roomlaste betooni sisse segatud vulkaaniline tuhk andis sellele fenomenaalse vastupidavuse. Eestis hakati tsemenditootmise vastu huvi tundma 1860. aastate lõpul, kui Kunda mõisa omanik John Girard de Soucanton tegi esimesed katsed valmistada kohapealsest merglist ja sinisavist tsementi. 1870.a. toodeti juba esimesed tonnid tsementi. Kõiki Kundas
Friedrich käitus meelisega väga halvasti, ta kiusas, näljutas ja ka vahest lõi Meelist. Ühel päeval otsustas Meelis põgeneda tema juurest ja minna linna, et saada vabaks. Ta pakkis endaga kaasa kahe päeva toidu ja hakkas liikuma Tallinna poole. Esimesel päeval ta jõudis kõndida 20km, õhtuks oli ta surm väsinud. Ta hakkas juba uinuma kui ta kuulis muusikat, see meeldis talle ja ta tahtis teada kus see tuleb. Tal oli uni kohe läinud ja ta liikus muusika poole. 500m kauguselt ta leidiski rändmuusikud kes lihtsalt mängisid aja viiteks. Neid oli seal 4: Pauno, Mauno, Riina ja Edgar. Meelis läks nende juurde ja hakkas kohe küsima nii pillide, muusikute ja nende lugude kohta. Meelis sai teada, et ka nemad on Tallinna poole teel. Ta otsustas ka nendega ühineda. Aga ta tahtis ka hirmsasti mingit pilli mängida. Peale väikest mõtlemist võtsid muusikud oma hobusevankrist välja löökpilli ja andsid meelisele. Nad hakkasid siis kõik koos mängima
infot BNS-lt, Flight Radarilt, Interfaxilt, BBC-lt jne. DPA meediaväljaandeid, Mida? Lennuki vrakist Mida? Pühapäeva hommikuks oli leitud 163 inimese ja selle ümbrusest 5 km raadiuses on leitud surnukehad. 3- aastase tüdruku surnukeha leiti vrakist umbes 150 inimese surnukeha, millest osa on 8 kilomeetri kauguselt. Miks? Julgeolekuallikate põlenud, Miks? Kukkus alla kuna lennukil oli hinnangul võis tegemist olla tehnilise rikkega, kuid tehniline rike või tulistati alla. äärmusrühmitus Islamiriik teatas nendepoolsest lennuki allatulistamisest. http://uudised.err.ee/v/valismaa/0b26e4c9-07ca-4451-8566-4b16a8fe67b7/vene-reisilennuk-224-
Raadiolained Raadiolained on elektromagnetlained lainepikkusega üle 0,1 mm. Looduslike raadiolainete allikaks on kosmilised kehad, näiteks , tähed planeedid , , galaktikad metagalaktikad ja õhuelektrilised nähtused. Raadiolaineid saab genereerida, muundada, edastada ja vastu võtta. Raadiolaineid rakendatakse , raadiosides , ringhäälingus , televisioonis , raadiolokatsioonis raadionavigatsioonis , ...
käitunud õpilastele ihunuhtlust, aga tänapäeva koolis on personali hulgas õpetajad, huvijuhid, direktor, õppealajuhatajad ja psühholoogid ning kehaline karistamine on mõeldamatu. Kaugemalt tulnud õpilased ööbisid eraldi magamistoas. Õpetaja ja köster elasid samuti koolimajas. Tänapäeva kooli õpetajad ja muu koolipersonal elavad väljaspool kooli territooriumi, mõnikord käiakse tööl ka mitmekümnete kilomeetrite kauguselt. Ja õpilaskodus ööbivad need õpilased, kes elavad koolist kaugemal kelle kodukohta transport nii tihti ei käi. Tänapäeval minnakse kooli jalgsi, bussiga või autoga. Oskar Lutsu aegses koolis viidi osad õpilased koolimajja hobustega , sest neil oli liiga pikk maa jalgsi minemiseks. Nagu tänapäeva koolis oli ka neil laulmise tund, matemaatika, eesti keel, maateadus ehk geograafia ja teised tunnid, küll aga ei olnud keemia ja arvutiõpetuse tunde.
ja mass on sarnased Maa omaga, veenuse diameeter on Maa diameetrist kõigest 650km väiksem. (Maa) Marss-neljas planeet päikesest, pinnatemperatuur on +25kuni -125kraadi. Kõik need planeedid on suure tihedusega ja suhteliselt väikesed. Neil on väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Need neli planeeti moodustavad Maa rühma. 2.Nimeta ja iseloomusta hiidplaneete (paiknemine, suurus võrreldes maaga, pinna temperatuur ja kaaslased üldiselt) Jupiter-päikesest kauguselt viies planeet ja päikesesüsteemi suurim planeet, kaaslasi 79 Saturn-päikesesüsteemi suuruselt teine planeet,maast 9x suurem, kaaslasi 62, temperatuur 11 700kraadi Uraan-pinnatemperatuur -197kraadi, kaaslasi 27 Neptuun-mass on Maa omast 17korda suurem, kaaslasi 14 3.Kui suur on parsek ja üks valgusaasta? Parsek 1 pc = 3,08572 × 1016 Valgusaasta 1pc= 3,26ly 3 × 1013 4.Tähe sünd
300 m rull, laius 20,5 cm, diam. 20 cm 6 rulli kotis, 36 kotti alusel Lehtkäterätikud · Saga non-stop 1 lehtkäterätikud 250tk(1-kihiline) · LOTUS lehtkäterätikud Super 100tk(2-kih) · KATRIN SAGA One Stop M2 Lehtkäterätikud 145tk (2-kihiline) 6 Juuste hooldustoodete sortiment Juukselakid · Wellaflex ülitugevalt fikseeriv juukselakk- Pihustada 20-30cm kauguselt juustele või eraldi salkudele nende rõhutamiseks · Loreal Paris elnett stain mikropihustiga juukselakk- Pihusta umbes 30cm kauguselt, tänu mikropihustile jaotub lakk juustele ühtlaselt. · Loreal Paris Indestructible pirmais soengu ülitugevalt fikseeriv juukselakk- Kasutatakse föönisoengu kinnitamiseks. Pärast föönitamist silu juukseid käte abil, siis pihusta 20cm kauguselt juustesse Juukse geelid
Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Kosmoseaparaadi Mariner 10 foto Merkuurist 29. märtsil 1974. Pildistatud 5 380 000 km kauguselt. Merkuuri üleminek Päikesest 8.9. novembril 2006 nähtuna kosmoseaparaadilt SOHO. Atmosfäär Merkuuril puudub Merkuuri keskmine kaugus Päikesest: 57 919 000 km Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt Atmosfääri hõreduse tõttu (hõre atmosfäär ei talleta soojust) kõigub temperatuur suuresti. Mõõtmed
Galileo kuud Galileo kuud on neli Jupiteri suurimat kuud, mille Galileo Galilei avastas jaanuaris 1610. aastal. Nende nimed tulenevad Zeusi armukeste nimedest: Io, Europa, Ganymedes ja Callisto. Io on neljast Galileo kuust Jupiterile kõige lähedamal, suuruselt 4 kuu Päikesesüsteemis. Io kuul on üle 400 aktiivse vulkaani, pinnal asetseb rohkem kui 100 mäge, mitukümmend neist on palju kõrgemad kui Mount Everest. Europa on kauguselt Jupiterist Io-st järgmine, ta jääb suuruselt natuke alla Kuule. Seal võib olla maavälist elu, sest pinna all on täheldatud vee ja jää olemasolu. Europa on pidevalt ühe küljega Jupiteri poole ja see võib põhjustada kraatritesarnaseid laike. Europa atmosfääris on hapnikku. Ganymede on kauguselt kolmas Jupiterist, suuruselt on ta suurim kuu Päikesesüsteemis ja suurem planeedist Merkuur. Ganymede mass on see-eest väike, ainult pool Merkuuri omast. Nagu
2 Väljaku tähistus Väljak on tähistatud joontega, mis piiravad väljaku alasid. Kaks pikemat joont on küljejooned, otsmisi jooni nimetatakse väravajoonteks (otsajooned). Ükski joon ei ole laiem kui 12 cm. Väljak on keskjoonega jagatud kaheks pooleks. Keskjoonele on märgitud väljaku keskpunkt, mille ümber on 9,15 m raadiusega keskring. Värava-ala Värava-ala on mõlema värava all määratud järgnevalt: Mõlema väravaposti siseküljest 5,5 m kauguselt tõmmatakse väravajoonega täisnurkne 5,5 m pikkune joon. Jooned ühendatakse väravajoonega paralleelse joonega. Nende joontega piiratud ala nimetatakse värava-alaks. Karistusala Karistusala määratakse mõlemas väljaku osas järgnevalt: Mõlema väravaposti siseküljest 16,5 m kauguselt tõmmatakse väravajoonega täisnurkne 16,5 m pikkune joon. Jooned ühendatakse väravajoonega paralleelse joonega. Nende joontega piiratud ala nimetatakse karistusalaks
haistmisretseptoritele, mis asetsevad ninaõõnes. Lõhnadel on 6 kategooriat: lillelõhnad, teravad lõhnad, eetrilaadsed lõhnad, muskuslõhnad, roiskumislaadsed lõhnad, kamprilaadsed lõhnad. Inimese lõhnatundlikkus loomadele vastu ei saa, aga kui meie eellane hakkas arenema, siis just lõhnade eristamise ajuosa hakkas kõige enne arenema. Igal inimesel on oma lõhn. On teada putukaliike, kes eristavad vastassoost isendi lõhna umbes 30 km kauguselt. Feromoonid teatud keemilised ühendid, mida loomad eritavad suhtlemiseks. Märgistavad territooriumi, annavad teateid seksuaalkäitumise kohta. Inimese lõhnatundlikkus on kõige suurem 30 60 aasta sees. On vahe ka naiste ja meeste lõhnatundlikkusel, naistel teravam xD. Aga see sõltub ka harjumustest. Nt suitsetajatel madalam tundlikkus. Võib leida ka lugusid, kus haiguse tagajärjel lõhnatundlikkus kaob täiesti, nt mingid gripivormid.
ensüümid kui ka glükolüüsi ensüümid. 6. Esmatähtis ensüüm glükogeeni katabolismis on glükogeeni fosforülaas. Selgitage a) milline on selle ensüümi toimespetsiifika ( kuhu/millisele sidemele toimib, mida teeb) Polüsahhariidi Fosforülaas. Polüsahhariid (n jääki) + Pi Polüsahhariid (n-1 jääki) + Glükoos-1-fosfaat. Aktiveerib: AMP. Inhibeerib: ATP, Glükoos-6-fosfaat. NB! Ensüüm lõpetab sidemete lõhkumise 4 suhkrujäägi kauguselt glükogeeni hargnemiskohtadest (- (16) hargnemised). Lõikab glükoosijääke glükogeeni molekuli mitte redutseerivast otsast. b) milline produkt tekib - Glükoos-1-fosfaat c) kuidas tekkiv produkt edasi kataboliseerub glükoos-1-fosfaat glükoos-6-fosfaadiks ja sealt edasi glükolüüsi d) millist tüüpi reaktsiooniga on tegemist, kui raku tingimustes reaktsiooni G=-6 kJ/mol 7. Monosahhariidi molekulide lülitumine polüsahhariididesse toimub suhkurnukleotiidideks aktiveerituna
Sündides on pojad 450 kuni 900 g kaaluvad rotisuusused karvata, pimedad ja kurdid. Umbes kolmekuustena läheb ema poegadega esimest korda jahile. Kas tead, et... · Jääkarudel pole vaja juua, kogu vajaliku vedeliku saavad nad toidust. · Jääkarud võivad joosta kuni 40 km/h. · Jääkarudel on väga tundlik haistmismeel ning nad on võimelised tundma loomakorjuse lõhna isegi 30 km kauguselt. Nad suudavad leida üles ka peaaegu kahemeetrise lume ja jääkihi varjus lebavaid hülgeid. · Temperatuur jääkarude urgudes võib olla kuni 40 kraadi välistemperatuurist kõrgem. · Jääkaru toidujäätmetest on täielikus sõltuvuses hulgaliselt polaarrebaseid, kes karude puudumise korral nälga sureksid · Kõikides riikides, kus jääkaru elab, on ta kaitse all ning tema küttimist piiratakse. · Jääkaru karvastiku karv pole valge, vaid läbipaistev
Nad on valguse suhtes tundlikud. Annavad must-valge kujutise vaadeldavast objektist. Kolvikesed-nad ei ole nii tundlikud, ja annavad värvilise pildi vaadeldud objektist. 4.Nägemise tervishoid: 1.Silma tuleb kaitsta vigastuste eest(kaitseprillid) 2.Silma tuleb kaitsta ereda valguse eest(päikeseprillid, keevitusmask) 3.Toit peab sisaldama A-vitamiini, mudiu tekib kanapimedus 4.Lugemisel ja kirjutamisel tuleb kasutada valgust ja vaadata teksti 25-30 cm kauguselt. Lisaks tee iga 45 min järel paus 5-10 minutit. 5.Arvutiga töötades pilguta silmi, et silmamunad ei kuivaks või kasuta"kunstpisaraid" 6.Kui märkad nägemise halvenemist pöördu arsti poole. 5.Väliskõrv-koosneb kõrvalestast, välimisest kuulmekäigust, mis lõppeb trummikilega.Kõrvalest on vajalik halilainete püüdmiseks.Kõrvalesta kurrud võimaldavad ilma moonutusteta helisid tajuda. Välimise kuulmekäigu alguses asuvad karvad-takistavad tolmu minekut sügavamale
Sügisel söövad grislid palju, et koguda rasva talvekuudeks, kuna nad magavad talveund. Päikeselistel päevadel ärkavad nad üles ja hakkavad jahti pidama . Talveuneks lähevad nad koopasse, kaljulõhedesse või kaevavad maa sisse koopa. Kohe pärast koopast väljumist vajavad nad toitu. Karu sööb peale liha ka metsmarju ja puuvilju. Grisli on kõigesööja. Samuti on nad võimelised tundma ära korjuse lõhna ligi 25 km kauguselt. Suuri loomi jahib ta ainult siis kui nad on haiged, vigastatud, noored või abitud. Karud on ka osavad kalapüüdjad. Isasloom saab suguküpseks 4-aastaselt ja emane 3-aastaselt. Nad ühinevad paaridesse juunikuus. Tiinus kestab 180-250 päeva. Pojad on sündides umbes 20 cm pikkused, pimedad, hambutud, peaaegu paljad ja kaaluvad umbes 450-700 grammi. Karupojad lahkuvad peale kuue kuu möödumist koopast
laanepüü, sinikael-part, sookurg. Talvel toitub sageli raipeist; Pesitsemine: asustab sobivaid pesapaiku aastakümneid. Pesapuuks enamasti männid, üksikutel juhtudel kuusel või haaval; Munetakse tavaliselt 1-2 muna märtsi esimesel poolel. Pojad kooruvad aprilli teisel poolel. KALAKOTKAS Eesti kotkastet väikseim; Tiibade siruulatus 145-160 cm, kaal emaslinnul 2 kg, isaslinnul u 1,5 kg; Toitumine: kala püütakse kuni meetri sügavuselt, võivad saaki pessa tassida rohkem kui 25 km kauguselt. Päevas vajab üks kalakotkas u 300 g toitu. Kui kotkad jõuavad rändelt koju enne jääminekut või pesitsusperioodil on erakordselt viletsad ilmad, tuleb neil kas paasutda või toituda muust nt. hiirtest või konnadest; Pesitsemine: saabuvad pesitsusalale kevadel enne esimeste veekogude jääst vabanemist. Kohendatakse vana pesa või ehitatakse uus; Muneb 2-3 muna; Eesti kalakotkaste produktiivsus (s.o pesitsevate paaride keskmine poegade arv)on maailma üks kõrgemaid.
Rohunepp Kaitse Eestis. II kategooria kaitsealune liik (II kategooria kaitse all on liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel ning liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu). Millal võib Eestis kohata... Eestisse jõuab rohunepp aprilli teises pooles, lahkub augustis või septembris. Välimus - Rästast kogukam, pika sirge noka , jässaka keha pikkade peenikeste jalgadega ja pruukikirju sulestikuga lind. Rinnal, kõhu all tugev ja selge vööditus; tiiva ülaosal on tume pikivööt, mida raamivad valgetipulised tiivakattesuled, tiivaalune tumedam. Ka maas seisval linnul on selgelt näha valge tiivavööt. Välimised sabasuled on laialt valged. Levik ja rändamine. Rohunepp pesitseb kohati Skandinaavia põhjaosas, Soomes, Poolas, Baltimaades ja Venemaal.Vähemalt pooltuhat haudepaari pesitseb Poolas ja...
Umbes 30% nägemispuudega lastest esineb kõrvalekaldeid kõne arengus Arendustegevus Arendustegevust erirühmas suunab vastava ala spetsialist- tüflopedagoog. Vajalik on ka koostöö silmaarstiga. Oluline on tagada järgnevad tingimused: Ruumid ja töölauad valgustatud Vahendid on silmade kõrgusel Igale lapsele pakutakse sobivat nägemiskoormust Nägemist stimuleerivaid ja korrigeerivaid harjutusi sooritatakse kogu lasteaias viibimise ajal. Vajalik on teada, milliselt kauguselt lapsed objekte kõige paremini näevad Näitliku materjali tajumine kulgeb aeglasemalt kui eakaaslastel Tajude arendamisel lähtutakse nägemise seisundist: vaegnägemise korral nägemistaju arendamisega, sügava puude korral tegeldakse kompimis- ja kuulmistajuga Toetamist vajavad motoorika ja sotsiaalsete oskuste valdkonnad. Kuulsad inimesed nägemispuudega Franklin Delano Roosevelt Galileo Galilei Andrea Bocelli Claude Monet Stevie Wonder Täname kuulamast!
pikast aastast on atmosfäär jäätunud. New horizons New Horizons on esimene kosmoselaev, mis uurib Pluutot. Startis 19. jaanuaril aastal 2006. Kosmoselaev uurib Charonit, Pluutot ja Kuiperi vööd (pisiobjektid, mis paiknevad päikesesüsteemi äärealadel). Pluuto lähedusse jõuab see alles ajavahemikus 2015 kuni 2017. Kuupäevaks arvatakse olevat 14. juulil 2015 ning siht punktist möödub see 9600 km kauguselt. Kiiruse kogumiseks lendas New Horizons 2007. aas ta veebruaris mööda Jupiterist ASTROLOOGIA Pluuto sümboliseerib uuestisündi. Tal on seos maagia, okultismi ja üleloomulike jõududega. Pluuto harmoonilised aspektid osutavad õnnestumisele, loova tahtejõu kasutamise läbi. Positiivsed aspektid: uuenemine, jõud, areng, teisenemine, taassünd. Negatiivsed aspektid: deformatsioon, anomaalia, surve, jõuvõtted, häving, vägivald, allmaailm,
sajandi algul elanud inimeste poolt arvati Marsil eksiseerivat. Nimelt võidi pidada loogiliseks, et kui inimesed Maalt näevad Marsil kanaleid, siis Marsilt võib paista ka Suur Hiina müür. Kuu on aga Maale tunduvalt lähemal. Samas on Suur Hiina müür maksimaalselt 9,1 meetrit lai ja peaaegu sama värvi, mis ümbritsev maastik. Seega vastavalt optika reeglitele ei oleks seda kuidagi võimalik Kuult näha (Kuna Kuu on Maast keskmiselt 380 393 km kaugusel, oleks see sama kui 10 kilomeetri kauguselt eristada taustaga sarnast värvi 0,24 mm jämedust niidijuppi). Samuti ei ole kunagi ükski Kuul käinud astronaut väitnud, et ta on Suurt Hiina müüri näinud. 5 Nähtavus Maa-lähedaselt orbiidilt Siiski jääb küsimus, kas Suur Hiina müür oleks nähtav Maa-lähedaselt orbiidilt (see tähendab kõrguselt, mis jääb alla 500 km ja on umbes 0,1 % Kuu kaugusest). Selles küsimuses on aga
küttevajadus. Pelletküte on moodne, täielikult automatiseeritud ning tänu ajakohastele kateldele eriti tõhus kütmisviis. PELLETIKÜTE ERAMAJADELE Eramaja pelletikatel on oma ehituse poolest üsna sarnane õlikatlaga. Ainus erinevus on põletis ning mahutis. Kõige levinum on katlamaja, mille pelletimahutit on vaja täita vaid 23 korda aastas. Pelletid tuuakse kohale spetsiaalse puhurautoga, millest neid saab mahutisse puhuda kuni 40meetri kauguselt. Kui ruumi on vähe, saab pelleteid osta ka 1525-kilogrammistes kottides ning kasutada katlamajas väiksemat mahutit. Siis peab nad aga ise väiksesse mahutisse kallama. Tavaliselt kasutatakse umbes 300-liitrisi mahuteid, millesse mahub vähemalt nädalajagu kütust. PELLETIKÜTE SUURTELE KATLAMAJADELE Soojuse suurtootjate pelletitarbimine on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud. Ainult pelleteid põletavate katlamajade koguvõimsus on Eestis praegu 20 MW. Üha rohkem
Materjali uudsus ja tähtsus · Materjal on huvitav · Palju põnevaid ja värvilisi pilte, keerukad asjad lihtsustatud joonistena, piltidena nt : Vere hüübimine: Vererakud takerduvad fibriinikiudusesse ja sulevad haava · Laused lühikesed ja tähtsamad sõnad paksemas kirjas nt: "Lühinägevuse korral näeb silm lähedale hästi, kuid kaugemal asuvad esemed paistavad ähmastena" · Huvitavad faktid (eluks vajalikud) nt: "Üldiselt näeb 20-aastane inimene ka 10 cm kauguselt teksti teravalt, 40-aastastel on aga minimaalne nägemiskaugus 17 cm ja 50-aastastel 44 cm (keskmised andmed)" ja "Nikastuse korral tuleb peale panna midagi külma ja vigastatud jäse fikseerida" · Rohkem huvitatud õpilastel võimalus lugeda põnevat lisamaterjali nt: "Osadel inimestel veri ei hüübigi. See häire on veritsustõbi ehk hemofiilia. Need inimesed peavad igati hoiduma vigastustest, sest tühisemgi haav võib neil põhjustada eluohtliku verekaotuse.
Neljas tase Viies tase Marsi statistilised andmed Raadius Mass Keskmine tihedus 3395 km (0,53 Maa 6,42 * 1020 tonni 3,95 g/cm3 (0,72 raadiust) (0,1 Maa massi) Maa tihedust) Üldised andmed *Eristub teistest oma punaka värvuse poolest ja ei vilgu nagu tähed. *Punakas värv on tingitud planeedil leiduvatest vettsisaldavatest rauaoksiididest. *Marss on kauguselt Päikesest neljas planeet. *Tiirleb ümber Päikese mööda kõverjoont, mis on lähedane ellipsile. Üldised andmed *Iga 15 või 17 aasta järel on Marss nn. suures vastasseisus ning tuleb Maale kõige lähemale, mis on alla 60 miljoni kilomeetri. *Kõige suurem kaugus Maast võib ulatuda 400 miljoni kilomeetrini *Marsi läbimõõt ekvaatoril on 6800 km ja pooluste vahel 6750 km. Mass on 9,31 korda väiksem kui planeedil Maa. Üldised andmed
palju varandust, mis olid röövlitele ahvatlevaks saagiks. Hiljem hakatigi vaaraosi matma salajastesse haudadesse Kuningate orus, mida valvati ööl kui ka päeval. Siiamaani on leidnud teadlased vaid ühe puutumatuna vaarao, Tutanhamoni haua. Seal oli palju kullast, hõbedast ja vääriskividest ehteid ja luksusesemeid. Tutanhamoni oli laps vaarao, kes armastas juua palju punast veini. Teadlased tegid kindlaks, laps vaarao hauakambrist leitud punane vein toodi 800 kilomeetri kauguselt egiptusest eesli ja paadiga. Hauakambreid ehitati keskelt väljapoole. Kusjuures hiiglaslike, ligikaudu 2300 kilogrammi kaaluvate kiviplokkide, vedamseks kasutati ainult palke ja lihaste jõudu. Kõige keskele paigutati kuninga sarkofaag. Töölised töötasid püramiidi jaoks tasuta, sest vaaraod peeti jumalaks. Püramiidid on ligikaudu 5000 aastat vanad, olles sellega ära teeninud tiitli olla üks seitsmest maailmaimest. Seitsme maailmaime hulka kuuluvad:
Mõnedel liikidel on keerulised pulmarituaalid, mida tihti saadab asjakohane heliline taust. Trummeldavat heli tekitavad isased huntämblikud liigist Hygrolysa rubrofasciata, see on nende "kutsehäälitsuseks" millega annavad teada emastele oma juuresolekust. On kindlaks tehtud, et emased ämblikud eelistavad neid isaseid, kes trummeldavad intensiivsemalt ja sagedamini. Trummeldamine on inimkõrvale kuuldav paari meetri kauguselt, see heli tekib, kui ämblik oma tagakeha vastu kuivanud lehti võngutab. Haridus- ja Teadusministeerium - Tõnis Lukas Justiitsministeerium - Rein Lang Kaitseministeerium- Jaak Aaviksoo Keskkonnaministeerium -Jaanus Tamkivi Kultuuriministeerium-Laine Jänes Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium -Juhan Parts Põllumajandusministeerium- Helir-Valdor Seeder Rahandusministeerium - Ivari Padar Siseministeerium-Jüri Pihl Sotsiaalministeerium -Maret Maripuu Välisministeerium -Urmas Paet
Seepärast loobusid impressionistid oma maalidel teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest. Nad ei maalinud mitte niivõrd esemeid, kui just neid ümbritsevat valgust ja õhku. Huvist valguse maalimise vastu töötasid nad otse looduses, heleda päikesepaiste käes. Nad kasutasid heledaid puhtaid värve ja asetasid need lõuendile väikeste komataoliste pintslitõmmetega. Sellised värvilaigukesed andsid õige tooni alles teatud kauguselt vaadates, nad lõid mulje otsekui kuumal suvepäeval virvendavast õhust Renoir oli üks viljakamaid prantsuse kunstnikke ja tuntumaid impressioniste, kelle arvel on üle 6000 maali. Renoir sündis Limoges'is KeskPrantsusmaal. Lapsena töötas ta portselanivabrikus, kus tema kaasasündinud talent aitas tööd saada portselanimaalijana. Veel enne kunstiõpingute algust külastas ta tihti Louvre'i kunstimuuseumi, kus tutvus vanade meistrite töödega.
Mängijate eesmärk on toimetada pall vastasvõistkonna väravasse, mis asub otsajoonte keskel. Need koosnevad kahest vertikaalsest postist, mis on omavahel ühendatud horisontaalse põikpuuga. Postide vahe on 7,32 meetrit ja põikpuu kõrgus alumise servani on 2,44 meetrit.[13] Väravajoon peab olema sama lai kui on väravapost ja põikpuu. Väravaid ümbritseb ristkülikukujuline karistusala. Seda tähistavad kummagi väravaposti siseküljest 16,5 meetri kauguselt otsajoone suhtes täisnurga all tõmmatud jooned, mida ühendab otsajoone suhtes rööpselt 16,5 meetri kaugusele tõmmatud joon.[14] Karistusalal on kaks peamist funktsiooni: see on ainus mänguväljaku osa, kus väravaht tohib mängida käega; kui mängija rikub oma karistusalal reegleid, määratakse vastasvõistkonnale penalti, mille löömise koht asub kummagi väravaposti suhtes võrdelt 11 meetri kaugusel otsajoonest. Keskjoon jagab väljaku kaheks võrdseks pooleks.
isikuid. Reaalsus oli aga see, et need fotod said tõe moonutamiseks ümber töödeldud Nõukogude Liidu poolt ja miitingul osales vaid käputäis inimesi, kust ei puudunud ei tankid ega ka relvad. Tehnoloogia on aastakümnetega teinud tohutult suure arengu nii positiivses kui ka negatiivses mõttes. Kui esimesed fotod olid must-valged, hägused ja halva kvaliteediga, siis praegune tehnika lubab meil pildistada kilomeetrite kauguselt, pilte on võimalik ilusamaks töödelda ja igatpidi täiustada. See aitab ka amatöörfotograafidel teha oma fotodest suurepärased jäädvustused. Tehnoloogia areng on aidanud kaasa fotograafiale ka negatiivses mõttes. Kuna tehnika areng võimaldab fotosid töödelda ja muuta, siis sellega seoses on ka tekkinud kuritegelikke juhtumeid. Palju tuleb ette seda, et inimesest tehakse foto, see töödeldakse
peegeldub Maalt. ( valgus peegeldub kuult nõrgalt). Terminaator- valguse ja varju piirjoon kuul. Asteroidid ehk väikeplaneedid. · Ebakorrapärase kujuga väiksed, tahked taevakehad, ilma atmosfäärita. (enamus Jupiteri ja Marsi vahel) · Bode-Titius tegid kindlaks seaduspärasuse Päikese kaugusest. (Joonis) · Ceres- väikeplaneet e. asteroid. Läbimõõt alla 1000km. 1802 leiti samalt kauguselt Pallas; hiljem Juno ja Vesta. (Ceres-suurim, Vesta-heledaim). Komeedid (,,sabaga tähed") · tähtedega pole midagi ühist · tiirlevad küllaltki väljavenitatud ellipsit mööda · kaugeneb ja läheneb Päikesele · mõndadel tiirlemisperiood teada, uutel mitte · 3 eristatavat osa: 1) komeedi tuum- ~10km läbimõõt, tahke; põhiliselt jää, lumi- nende sees kivikesed, prügi, tolm. 2) tuuma ümber tekib gaasikiht e. -pilv nim. koma
Rhodose koloss - oli vanakreeka päikesejumala Heliose auks püstitatud kuju, mis asus Kreekas Rhodose saarel. Ehitus kestis kokku 12 aastat. Kuju oli 37 m (120 jalga) kõrge. Valmistatud pronksist. Kolossi kõrgus oli 32 meetrit.Koloss hävis maavärinas.Säilis 66 aastat. Pharose tuletorn oli Pharose saarel Aleksandria sadamasuus.Ehitati aastal 279 eKr.Kokku kestis ehitus 20 aastat. 122 meetri (400 jala) kõrgust tuletorni võisid merel seilavad laevad näha paljude miilide kauguselt. Torni alumine korrus oli ristkülikukujuline, keskosa oli kaheksanurkne ja ülaosa silindriline. Tuletorni tipus põles tuli nii päeval kui öösel. Tuletorni valgus oli nii hele, et see paistis merele 56 km kaugusele. Aastal 1326 sai tuletorn maavärina tagajärjel tugevasti kannatada ning hiljem ehitati selle varemeile kindlus.
suhelda teiste praidi liikmetega. Lõvid on röövtoidulised loomad. Nad söövad sebrasid, antiloope, metshobuseid, gnuusid ja gaselle. Jahti peavad peamiselt emaslõvid. Suure laka ja raske kehakaalu tõttu ei saa isasloomad jahti pidada. Ta hüppab hoogsalt, aga suurt kiirust nad ei saavuta. Emased kõigepealt noidlevad saaki. Sel ajal on neil kõrvad lidus ja saba langetatud. Siis nad ründavad saaki umbes 45 m kauguselt. Lühikest maad suudavad nad joosta 56 kilomeetrit tunnis. Saaki rünnates haarab emalõvi saagi kaelast kinni, et teda lämmatada. Kui saak on murtud, lähevad toidu kallale kõigepealt isased. 2 Vahepeal võib juhtuda, et isasloomad söövad kogu saagi ära ja jagavad seda poegadega. Lõvid on võimelised sööma päevas veerandi oma kehakaalust.
Sündides on nad rotisuurused, ilma karvata, pimedad ja kurdid. Nad väljuvad koobastest esimest korda märtsi ja aprilli vahel. Siis on jääkaru pojad juba kasvanud kassi suurusteks. Kas sa teadsid , et ... · Jääkarudel pole tarvis juua. Kogu vajaliku vedeliku saavad nad toidust. · Jääkarud võivad ujuda 100 kilomeetrit peatumata. · Jääkarudel on väga tundlik haistmismeel ning nad on võimelised tundma loomakorjuse lõhna isegi 30 km kauguselt. Nad suudavad leida üles ka peaaegu kahemeetrise lume- ja jääkihi varjus lebavaid hülgeid. · Jääkaru toidujäätmetest on täielikus sõltuvuses hulgaliselt polaarrebaseid, kes karude puudumise korral nälga sureksid. · Jääkarud võivad joosta kiirusega 40 km tunnis. Tavaline aeglane tempo on 3-6,5 km tunnis · Temperatuur jääkarude urgudes võib olla kuni 40 kraadi välistemperatuurist kõrgem. Kasutatud kirjandus : · Miksike · Wikipedia
tänavaid, tantsuplatse. Uskusid ka, et esemeid ei tohiks maalida sellisena nagu me teame neid olevat, vaid sellisena nagu me neid näeme. Piltide kontuurjooned pidid olema häguasad, sest läbi õhu ei saanud need olla teravad. Impressionistid just õhku ja valgust tähtsustasidki. Nähatavat pilti maailmast püüdsid impressionistid edasi anda väikeste ja visandlike erivärviliste pintslitõmmetega, nad uskusid, et teatud kui vaadata pildil olevaid värvilaike teatud kauguselt, siis tajume pilti nagu tajuksime seda looduses. Impressionistid värvisid piltidel ka varjud värviliseks, mis aga ei tekitanud vaatajas enam ruumilist tunnetust.. Pilt pidi olema ühe elulõigu täpne ja aus kujutis. Tähtsaks sai pildi kujutamise viis, aga mitte see, mida seal kujutati. Kõige sobivam on lugeda sümbolismiks erineva temaatika ja süzeega teoseid. Sümbolistid käsitlevad meelsasti ,,suuri", üldisi ja igavesi eksistensiaalseid teemasid, nagu sünd, erootika,
Elektrostaatika tegeleb paigalseisvate laetud kehade vastastikmõjude uurimisega Coloumbi seadus:kaks punktmassi mõjutavad üksteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöödvõdeline laengute vahelise kauguse ruuduga F=K*q1*q2/r2 Punktlaeng-laetud kehad, mille mõõtmed on tühised võrreldes kehade vahe kaugusega K=arvuliselt jõuga, mis mõjub vaakumis kahe teineteisest ühe meetri kauguselt paikneva punktlaengu 1C vahel Epsilon0=8,85*10-12C2/N*m2 Füüsikalist suurust, mis näitab mitu korda on elektriline jõud vaakumis suurem jõust antud ainest nim aine dielektriliseks läbitavuseks Lähimõju teooria-selle järgi toimub vastastikmõju mingi vahendaja kaudu Kaugmõju teoria-kaks keha suudavad mõjutada teineteist läbi tühjuse C=3*108m/s Väli on mateeria eriline vorm, mis vahendab aine osakeste vastastikmõju ning omab energiat
Omadused: Kiiretoimeline pindade desinfitseerimisvahend. Bakteritsiidne, fungitsiidne, viirustevastane (kaasa arvatud B-hepatiit, AIDS). Värvitu, meeldiva lõhnaga, väga nahasõbralik. Sobib ka operatsiooniruumis kantavate jalanõude desinfitseerimiseks. Kloori-, aldehüüdi- ja fenoolivaba. Kontrollitud ja hinnatud DGHM nimekirja (German Society of Hygiene and Microbiology) suunistele vastavalt. Kasutamine / doseerimine: Kasutada lahjendamata. Pihustada 20-30 cm kauguselt otse esemetele nii, et pind saaks täielikult niisutatud või pihustada puhastuslapile ja pühkida. Optimaalne pinna katvus ca 15 ml/m2 ning toimeaeg 15 min. pH: 9 kasutuslahus Eriotstarbeline: GR2 graffiti eemaldaja (värvitud pinnad) Kasutuskohad: Värvitud pindadelt plekkide eemaldamiseks. Omadused: Vedel, veega segunev, lahustipõhine aine graffiti-, kriidi-, aerosooli-, huulepulga-, värvi- ja viltpliiatsi- ning lateksvärviplekkide eemaldamiseks värvitud pindadelt. Efektiivne
mõjutanud meie ühiskonda ja eluolu? Raha on meie igapäevaelu teinud väga mugavaks ning andnud palju võimalusi. Tänapäeval on väga raske kujutada ette, kuidas lambakasvataja läheks suure lambakarjaga linna sisseoste tegema, lambakari oleks nimelt tema maksevahend. Praegu peab poes käimiseks kaasa võtma, kas jupi paberit, millel on number ja kuulsa inimese nägu peal, või siis metallrahasid. Samas kui on soovi soetada sellist kaupa, mida on saada ainult 100 kilomeetri kauguselt kindla isiku käest, on palju lihtsam kaasa võtta raha, kui tervet lambakarja. Siinkohal võib öelda, et raha on inimkonna ajaloos üks väga tähtis leiutis, kui seda nii võib nimetada. Raha ilma tagatiseta on üks väärtusetu paberijupp. Kodus arvutiga rahatähte kujundades ja sinna peale pannes suurt numbrit ei muuda seda veel kasutuskõlblikuks, ega valmistajat rikkaks, nimelt on vaja panna midagi panti, olgu selleks kasvõi siis see sama lammas, kellest eelnevalt juttu oli.
MESOLIITIKUM ja NEOLIITIKUM e. keskmine ja uuem kiviaeg Need on kaks viimast suuremat esiaja ajastut, kus kasutati enamasti veel kivist tööriistu ja relvi. Esiaeg lõppes riikide ja linnade tekkimisega. Esimesed kõrgkultuurid tekkisid Mesopotaamias ja Egiptuses (u 4000 a eKr), need loodi veel kivist tööriistadega. Mesoliitikum on üleminekuperiood, mis algas u 10 000 eKr ja seega on selle lõpp piirkonnati varieeruv, enamasti peetakse selle lõpuks põlluharimise ja karjakasvatamisega tegelemisega hakkamist u 8000 eKr, mõnel pool ka keraamika kasutuselevõttu. Eesti aladele jõudsid savinõud u 4000 eKr, põlluharimine võeti kasutusele u 2000 eKr. Mesoliitikumis ja Neoliitikumis võib täheldada maalikunsti allakäiku koopamaalinguid enam ei tehtud, kuna koopaid ei tarvitatud enam elupaigana. Seoses paikseks hakkamisega areneb arhitektuur. Suuri kivist linnu on leitud neoliitkikumi algusest. Vanim selline linn oli Jeeriko/Je...
Merkuur Roland Pikhof Merkuur Kosmoseaparaadi Mariner 10 foto Merkuurist 29. märtsil 1974. Pildistatud 5 380 000 km kauguselt. Üldandmed Orbiidi keskmine kaugus Päiksest on 57 910 000 km Diameeter on 4 880 km Mass 3, 3* 1020 t (0, 055 Maa massi) Merkuuri keskmine pinnatemperatuur on 179 °C, minimaalne -173 °C; ja maksimaalne 427 °C; Pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit Tiirlemisperiood on 88 päeva Pöörlemisperiood on 59 päeva Keskmine tihedus on 5,43 g/cm³ Koosneb umbes 6070% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest Merkuur
Tapeetimine ja nende omadused Koostas: Sergei Vorobjov 06.11.2012 Tapeetide valimisel peab arvestama sellega, et seinad peavad kokku sobima sisustus elementidega Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Intensiivsed ja tumedad toonid annavad ruumile soojust ja muudavad ruumi väiksemaks. Tumesinine, violetne, pruun ja tumeroheline mõjuvad raskemalt ning nõuavad intensiivset valgustust. Liiatigi köidab heledam ruumiosa esimesena tähelepanu Heledad toonid on aga külmemad ja muudavad ruumi näiliselt avaramaks ning suuremaks. Heledad värvid, madal mööbel ja peeglid tekitavad optilise pettekujutluse, et ruum on suure...
ÜL.2.Aku aeglast tüjendamist ja selle järgnevat uut laadimist nim. Elektrotehnikas aku treenimiseks. Fotol kujutatud aku tühjenes treenimise käigus kuni pooleni oma mahutavuse nimiväärtusest, olles 10 tunni joksul ühendatud auto läitule lambi hõõgniidiga. Millne summaarnelaeng läbis hõõhniiti? Kui suur oli keskmine tühjenemisvool? q=37A*h t=10h I=? I=37A*h/10h(h'd taanduvad) =3,7A ÜL.3. Leia kui tugevalt mõjutavad teinetest kaks punktlaengut 20 cm kauguselt 20 nC ja 50 nC. Q1=20nC =20*10-9C=2*10-8C Q2=50nC=50*10-9C=5*10-8c r=20cm=0,2m -1 F=9*109 2*10-8*5*10-8/0,22=2250*10-7=2250-7(N) 9*2*5/0,22=90/0,04=22,50
Uut pealkirjastatud jaotist ei tohi alustada lehekülje alläärest, kui pealkirja alla mahub ainult üks rida teksti; lõigu viimast, poolikut rida ei tohi viia järgmise lehekülje algusesse. Tekst peab olema 12- punktiline ja ühele leheküljele peab mahtuma vähemalt 30 rida. Paksemalt või kaldkirjas võib mõnd olulist terminit esile tõsta, ent sellega ei tohi liialdada. Sõrendust ei kasutata. Lõigud eraldatakse üksteisest kas esimese rea taandega 0,5 cm kauguselt või kasutatakse tühja vaherida. Viimasel juhul taandrida ei kasutata. 5. Viitamine ja kasutatud kirjandus Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile (aluseks võetakse teose viimane trükk). Tsitaadi algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Tsitaat pannakse jutumärkidesse. Refereering on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitamine oma töös. Refereeringu esitusest peab
Ükski laev polnud piisavalt lähedal, et jõuda õnnetuspaigale enne laeva uppumist. Kõige lähemal olnud laev oleks jõudnud sinna umbes 4 tunniga. Laev hakkas vööri poolt vajuma vee alla, kuid vee suure sissevoolu tõttu purunesid kere teraskonstruktsioonid ning laev murdus 3. ja 4. Korstna vahelt pooleks. 2223 reisjast pääses eluga vaid 713. Peamine surmapõhjus oli alajahtumine, kuna veetemperatuur oli veidi alla nulli. Esimene päästepaat leiti 58 miili (~93 kilomeetri) kauguselt uppimispaigast, aurik Carpathia poolt. The New York Timesi ajalehes oli Titanicust juttu 75 leheküljel nädala jooksul pärast õnnetust. Faktid ja müüdid Esimene ja ilmselt kõige tuntum müüt on see, et Titanic oli uppumatu. Ilmselgelt ei vastanud see tõele. Veel räägiti, et laeval polnud binokleid, mistõttu ei nähtud jäämägesid varem. See müüt on enamjaolt tõde, kuna kapi võti, kus binokleid hoiti, oli teise ohvitseri David Blairi taskus, kuid
Aga ma ei saa karjuda, ma ei saa rabeleda, ma olen kinni aheldatud ja suu on kinni teibitud. Ma mäletan nii erksalt seda päeva, kui see värdjas mind tänavalt kaasa haaras oma bussi ja mind siia tõi esimest korda, kuid siis õnnestus mul põgenema saada, kuid mis nüüd, ma karjun seesmiselt, ehk keegi kuuleb ja tuleb appi. Sammud lähenevad, ta on peagi minu lähedal ning ma tunnen ta lehka, see on nii võrd võigas, et seda tunneb juba meetrite kauguselt - see ongi tema, see kõik juhtub uuesti ja päriselt. Mu silmad hakkavad vaikselt harjuma pimedusega ja kusagil kauguses näen ma pisikest virvendavat valgust, ilmselt on see küünal, mõtlen ma omaette üritades end ahelaist välja libistada kuid tulutult. Ta on minust umbes kümne meetri kaugusel, sammud seisatavad seal maal umbkaudselt. Ta hakkab naerma, ainult endale omasel viisil, kähistades ütleb ta midagi millest ma aru ei saa. "Sa arvasid, et pääsed jah, sa loll naine
Kui päikesekiir peaks peegelduma teleskoopi, siis võid kaotada nägemise. Merkuur lendab Päikese ja Maa vahelt läbi keskmiselt 13–14 korda sajandi jooksul. Viimane juhus oli 2006. aasta novembris. Järgmisel korral seda vaadelda juba 2019. aastal ja pärast seda alles 2032. aastal. Merkuuri otsi vaid siis, kui Päike on täielikult loojas. Merkuuri on uurinud kolm kosmosesondi: Mariner 10 tegi astatel 1971 –1972 planeedist kolm möödalendu, korra isegi 300 km kauguselt. 2011–2015 tiirles Merkuuri orbiidil Messenger, et uurida Merkuuri omadusi ja keskkonda. 19. oktoober 2018 lasti Jaapani ja Euroopa kosmoseagentuuri koostöös missioonile BepiColombo kosmoselaev, mis peaks jõudma Merkuurile 2025 aastal. 6 Merkuuri faasid Kui Merkuur tiirleb ümber Päikese, siis tema heledus ja kuju muutuvad. Neid
veel kaugeltki selged. Merkuur on andnud oma osa ka füüsika arengusse. Tema orbiidi periheeli nihke uurimine on üks tugevamaid argumente Albert Einsteini loodud üldrelatiivsusteooria paikapidavuse kasuks. (1) Uuemad avastused ja kosmosesond Messenger Messenger on esimene uurimisjaam, mis enam kui kolme aastakümne jooksul Päikesele lähima planeedi juures käinud. möödus ta Merkuurist umbes 200 kilomeetri kauguselt. Teele saadeti kosmoselaev kolme ja poole aasta eest ning praegu ei jäänud ta veel Merkuuri orbiidile pidama. See saab teoks alles 2011. aastal, aga enne teeb Messenger veel kaks möödalendu. NASA kosmosesondi Messenger kogutud andmete põhjal on Merkuuri pinnal rauda ja ka titaani märksa rohkem, kui varem Maa-pealsete vaatluste ja teiste kosmosesõidukite mõõteseadmetega tuvastatud. Et Päikesele kõige lähema planeedi tihedus on üsna suur, siis peavad teadlased usutavaks,
Perele kulub üks jänes või pool hirve päevas. Täiskasvanud ilves sööb 12 korda päevas 0,5 1 kilo korraga. Näidis toiduahel: RISTIKHEIN VALGEJÄNES ILVES HUNT/ INIMENE Kisklus teiste liikidega: Enamasti ründab ta ootamatult maapinnalt, kuigi ta on hea ronija ning võiks seda teha näiteks puu otsast. Suuremaid loomi tapab kõrist hammustamisega. Saaki aitab leida tal hea nägemine ja eelkõige suurepärane kuulmine: oksa närivat jänest kuuleb ilves rohkem kui poolesaja meetri kauguselt. Küllap aitab söödava leidmisele kaasa ka ilvese komme käia mööda teiste loomade radasid. Ilves ärkab tavaliselt üks tund enne pimedaks minemist ja läheb jahile. Kui jaht õnnestub kohe, puhkab ilves hommikuni ja läheb taas jahile või jalutuskäigule mööda oma valdusi, mõned aga heidavad magama alles tund enne päikesetõusu. -5- Ilvesed eelistavad käia alati samu radu pidi ja jahtida kindlal alal. Ilves ei jälita saaki, kui ta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
