Täiendatud 23.11.2004. Klinkettuksed seatakse üles veetihedatesse vaheseintesse allpool peatekki ja masinaruumis. Valatud metallist uks liigub mööda horisontaalseid või vertikaalseid suunajaid tiguajami või hüdraulikaseadme abil, mida saab käitada elektrimoorori abil ja käsitsi. Tihedus saavutatakse sellega, et kiiljas uks siseneb täpselt samasugusesse kiiljasse raami. Klinkettustel peab olema võimalus sulgeda neid kohapeal, kaugemalt (peatekilt) ja tsentraliseeritult komandosillalt. Joon. 9.39a. Horisontaalse liikumisega klinkettuks. 1- valatud uks, 2- jäikusribid, 3- käivitusvõll, 4- käivitav hammasratas, 5- hammasliist, 6- raam, 7- elektrimootor, 8- reduktor, 9- kaugjuhtimise võll, 10- kohalik käsitsi juhtimise seade, 11- elektrikäiviti, 12- veetihe vahesein. Joon. 9.39b, c. Vertikaalse liikumisega elektriliselt käivitatav klinkettuks ja 46c. Horisontaalse liikumisega hüdrauliliselt käivitatav klinkettuks
haiseb või igakuine veearve suureneb. Reostatud põhjavesi meenutab pikka aega meie varasemat hoolimatust. Põhjavee säästlik kasutamine nõuab pidevat hoolt. Tänaseks on tööstuspiirkondades ja asustatud aladel reostunud suur osa maapinnalähedastest põhjaveekihtidest. Nende asemel kasutatakse sügavaid põhjaveekihte. Sügavate veekihtide iidne vesi pole aga alati tervislik. Seetõttu peame mõnedes linnades puhast vett kaugemalt juurde tooma. Eestis saadakse suurem osa põhjaveest settekivimite ülemistest kihtidest, sealt, kus on soodsad tingimused sademe- ja pinnavee maasse imbumiseks, s.t. kus toimub intensiivne veevahetus. Intensiivse ehk vaba veevahetuse vöö, eriti aga selle ülemine veerikkaim osa (paksus ca 50-100m), on ühtlasi ka kõige rohkem mõjutatav inimtegevusest. . 3
andnud, aga tormi saabudes oli kõik laastatud. Ta oli meeste peale nii tige, et andis neile uue varustuse ja lausus, et nad peavad kõik tasa püüdma ja vanagi võla ära maksma. Mehed leidsid aga , et nad võtavad kasutusele uuesti vanad püünised ja kasutavad neid, millega nad olid juba ammu tuttavad. Meestele ei olnud raha tähtis, nad leppisid selle natukesega, mida nad said põllult ja merelt. Vahest harva käisid ja tõid kaugemalt veidikene õli mootorile, pisut soola, tükikese suhkrut ja peotäie püssirohtu- ei muud. Toora Jookus aga vihastes sellegi peale, ta ehitas saarele poe, mis oli täis igasuguseid uhkeid asju: soola, suhkrut, riisi, jahu, nahku, kohvi ja riideid. Aga kauplusest kõnniti mööda nagu seda polekski seal. Vahel harva käidi otseti paar kompvekki haigele lapsele või siis kopsiku täis soola. Õmblusmasinad olid aga minev kaup.
Tänu kahe- või kolmekordsele peegeldumisele suundub üsna suurest langemisnurkade vahemikust saabunud valgus tagasi sinna, kust ta saabus. Niisugune tagasipeegeldaja viidi Kuu peale, et Kuule suunatud laserikiir peegelduks tagasi Maale. Nii sai võimalikuks väga täpne Kuu kauguse mõõtmine. Sama printsiipi kasutatakse pimedal ajal nii vajalikus helkuris - helkur peegeldab temale langenud autotulede valguse tagasi. Tänu sellele näeb autojuht helkuriga pimedas liikuvat inimest väga palju kaugemalt kui ilma helkurita tumedates riietes inimest. ( Kuusk, A) VIRMALISED Põhjamaades, sealhulgas ka Eestis võib talve pimedatel öödel näha nauditavat vaatepilti -virmaliste värvidemängu. Virmalised on atmosfääri ülakihitide hõredas õhus tekkiv valgus. (http://www.virmalised.ee/) Päikeselt paisatakse maailmaruumi üsna juhuslikes suundades ja kiiresti intensiivsust muutvate osakeste voog, enamasti prootonid ja elektronid. Laetud osakesed, mis mööduvad
Mees,kes teadis ussisõnu Tegevus toimub muistes Eestis. Enamik inimesi on tulnud metsast välja ja läinud küladesse elama.Laande on elama jäänud vaid mõningad üksikud ja raugad.Metsast välja tulemist soodustab raudmeeste tulek(saksalased).Raudmehed toovad endaga kaasa ristiusu,leiva ja kördi,mis tarbeks hakatakse rajama põllumaid,sirp võetakse kasutusele(moodne tööriist). Igapäevane on ka saksa keel ja kirik. Need,kes on metsa elama jäänud vaatavad toimuvat põlastavalt.Samamoodi vaatab külarahas metsainimesi. Ajast maha jäänud ning ei tea mis on hea,milleks nii palju vaeva näha.Nii on ka ussisõnadega,need unustatakse. Külla elama minemise mõte on ka Leemeti isa,kes lähebki sinna elama.Aga emale see ei meeldi.Kui isa askeldab põllul ...
Seejärel paigaldatakse nivelliir punkti A lähedale (Sa = 4m), kusjuures ei ole oluline, kas punktide A ja B vahele või joone B-A pikendusele. Võtame lattidelt lugemid i ja e. Enne lugemite võtmist tuleb muidugi hoolikalt seada paika vesiloodi mull. Arvutame kõrguskasvu h' AB = i -e = i - (eo + 2x) ("AB" ja "o" on indeksid). Et õige kõrguskasv otsast nivelleerimisel peaks olema h AB = i - eo, siis viseerimiskiire horisontaalsele asendile vastav õige lugem kaugemalt latilt peab olema eo = i - h AB (vh AB on varasemalt välja arvutatud sel juhul). Võrdleme seda õiget lugemit eo tegelikult saadud lugemiga e. Nende vahe 2x valemist h' AB = i -e = i - (eo + 2x) on 2x = e - eo. Et otsustada, kas see vahe on lubatav, st kas viseerimiskiire ja vesiloodi telje vaheline nurk v ehk viseerimiskiire kaldnurk on tühine, peame teadma, kui suur on selle nurga lubatav suurus v lub ("lub" on indeks)
Samas pole selle maailma eitamine. Sest ka jumal sai inimeseks. Seetõttu maailm ainulaadne paik. Üka ja ainus maailm. Inimese elu ainukordne sündmus. Selles elus kõik võimalused jumalga lepitatud saada. Inimestel tekkis täna sellele, et me elame erakordselt ajastul. Üksikisiku tegevusel suur mõju ajaloole. Kristluse ainulaadsus Antiikkult linnriikides polistes, tundsid end ainulaadsena, varjatuna, turvaliselt kui need lagunesidja tekkisid maailmariigid, mida valitseti kaugemalt muutus see inimesele võõraks. Tekib keisrikultus. Nt pärsias mithrakultus. Egip isisekultus... mõnedel sarnasuseid jooni kr. Ristimine, armulaud, kolmainsus, konfirmatsioon, 25 dets valgusjumala sünnipäev. Kristluses oli õpetus enda ainuõigsusest, tundsid ennast väljavalituna. See hoidis kris segunemast ja kadumist, sulamist üldsegadusse. Sellega anti eeldused org kiriku 2. G.Bruno käsitlus maailmast ja universumist Armastab loodust
sajandiga. Impressioon- mulje. Olid peamiselt loodusemaalijad, nende arvates ei olnud kestvaid olukordi, iga hetk muutus valgus ja vari. Kunstnik sai maalida ainult mööduvat muljet. Maalisid vabas õhus. Pleinairisme- vabaõhumaal. Valguse ja õhu maal. Lineaarsus kadus täielikult. Kui seni maalisid kunstnikud lokaaltoonidega, siis impressionistid värvisid segamata värvidega asetades pisikeste pintslitõmmetega värve üksteise peale, mõeldud kaugemalt vaatamiseks. Pole oluline kompositsioon. Sageli loodusest väljalõigatud tükid. Alustatakse tavaliselt Manet'iga. Alguses impressioniste alguses üldse ei tunnistatud. Aastail 1874-1886 korraldasid nad omaette kunstinäitusi. · Edouard Manet(1832-1883)- Oli impressionist tingimisi oma elu viimasel perioodil. Varasemates töödes oli Hispaanlaste mõju all. Tema pildid tekitasid kriitikutes meelepaha. Eine murul. Olympia. Muusika Tuilleres'i aias
Kolmekuningapäev, 6. jaanuar Algselt tähistati 6. jaanuaril Kristuse sünnipäeva. Legend räägib, et Kristuse leidsid taevas süttinud tähe järgi kolm Idamaa tarka. Pärast Kristuse sünnipäeva nihutamist jõuluajale sai 6. jaanuaril tavaks kolmekuningapäeva tähistamine. Keskaegsetes linnades kestsid nimelt jõulupidustused toomapäevast kolmekuningapäevani. Viimaste sajanditeni ongi kolmekuningapäeva peetud enamikus Euroopa maades ja ka Eestis jõuluaja lõpuks. Sellel päeval käisid paljudes Euroopa maades ringi kuningad, kroonid peas. Kuningakskäijad laulsid, anti nukuetendusi. Kaasas kanti teivast tähega ja laternat. Seda nimetati Petlemma täheks. Kuningakskäimise komme oli vähesel määral levinud ka näiteks Tallinnas, kus veel 1980. aastatel liikusid kolm kuningat lauldes ringi. 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses segunesid rahvapärased ja kristlikud jooned omavahel üsna tihedasti. Luterlased külastasid sel päeval sagedasti õige...
On säilinud Ateena Dionysose teatri varemed. Ateena teatri vanim orkestra kujutas endast ümmargust tasaseks tambitud 24-meetrise läbimõõduga väljakut kahe külgsissekäiguga ("parodoi"): nendest läksid läbi vaatlejad, seejärel tuli sisse koor ja näitlejad. Kui keegi astus lavale (orkestrale) paremast sissekäigust, tähendas see, et tegelane tuleb linnast või sadamast, kui ta tuli vasakust, siis oli tegelane saabumas kaugemalt maalt. Keset orkestrat asetses Dionysose altar. Mitmesugustes osades esineva näitleja sissetoomisega tekkis vajadus ümberriietumisruumi järele. See ruum nn skeene ("telk") oli ajutist laadi ja asetses algul väljaspool publiku vaatevälja; varsti hakati teda ehitama orkestra taha ja kunstiliselt kujundama dekoratiivseks taustaks mängu jaoks. Skeene kujutas nüüd hoone, kõige sagedamini lossi või templi fassaadi, mille seinte ees arenes tegevus (kreeka draamas ei toimu tegevus
Hilisemad kalmed kontsentreerusid seevastu keskusest kuni 500 m raadiusse ning võisid vahel jääda hoonealustest vaid mõnikümmend meetrit eemale. Kalmistute asukoht sõltus ka nende suurusest: suuremad kalmistud paiknesid tavaliselt põldude piiril või ka põllustatud ala sees, kuid asustuskeskusest suhteliselt kaugel, samas kui väiksemaid kalmeid leidus ka hoonete läheduses. Ka Ojamaal näib kalmeid leiduvat kohati asustuskeskuste vahetus läheduses, kuigi sagedamini võib neid leida kaugemalt. Hoolimata sellest, et Ojamaale oli raua- ja keskajal iseloomulik üksiktaluline asustus, leidub iga asustuskeskuse ümber enamasti mitmeid kalmeid. Põhja-Eestis ilmneb Valter Langi muistiseplaanide põhjal otsustades Rootsiga sarnane tendents, s t rauaja esimese poole kalmed paiknevad enamasti asulakohast kaugemal, kui rauaaja teise poole kalmed. Antud töös pole sellele tendentsile siiski kuigivõrd tähelepanu pööratud ning Valter Langi järgmises töös (Lang, V. 2000
Kõrtsid kuulusid tavaliselt mõisnikule, kellele nad muutusid tähtsaks kasusaamise allikaks. Kuigi kõrtsid kuulusid mõisnikele, tuli neid ehitada kohalikel talupoegadel, kes rakendasid harjumuslikke ehituskonstruktsioone ning arhitektuurivorme. Seega oli enamik Eesti kõrtse ehitatud samal põhimõttel. Oma funktsioonilt kujunesid kõrtsid omalaadseteks ühiskondlikeks hooneteks, kus talumehed lisaks joomisele ja söömisele kuulasid kaugemalt tulnuilt ilmauudiseid, ajasid niisama juttu, uurisid seadusetähte, palkasid sulaseid ja tegid kaupa. Naistel olid oma naistepühad (paastumaarjapäev, vastlad), mil oli sobiv üle kõrtsiläve astuda ja palsamiga viina ehk puna mekkida. Tüüpilises kõrtsihoones asetseb keskosas kõrtsituba, kuhu külaliste teenindamiseks paigutati lett ja pikad lauad. Sellest ruumist vasakul asuvas toas ööbis lihtrahvas põrandal õlgedel kuid kõrtsitoast
raskeid lahinguid ei saa maitsta oma võiduvilja – võtta osa Valga vallutamisest. Kalm andis järele ja järgmisel päeval, 31. jaanuaril pidi toimuma Valga vallutamine. Kuid teatavasti oli veanlane vahepeal Paju mõisa tagasi võtnud, ning arvestades nende tugevate, järjest kasvavate jõududega, oli tõenäoline, et ei piirduta saavutatud eduga, vaid tungitakse edasi ja üritatakse Eesti arvuliselt nõrgemaid vägesid kaugemalt ümber piirata. See asjaolu oligi nähtavasti, miks Kuperjanov otsustas mitte oodata, kuni meie soomusrongid edasi pääsevad, vaid vallutada Paju mõis igal tingimusel, kuigi vaenlane oli arvuliselt palju tugevam. Kui pealetung algas asus III rood Valga poole viivast maanteest vasakul, II veel vasemal, Pedeli jõe orus. Kuigi II rood tungis vapralt peale sattus ta mõisast tuleva ägeda risttule alla. Punaste soomusrong külvas partisanide aheliku šrapnellitulega üle
29 tähtis, kuna see annab hingerahu ja paneb elu üle järele mõtlema. Kirikus käib ta nii tihti kui võimalik ja aega on! Eduard Unt on sündinud 4. juunil ja on üle 90 aasta vana. Ta tegeles pikka aega kirikuga ja oli kellamees, aga kui ta vanemaks jäi, ei suutnud ta enam tegutseda ja Eduardi töö võttis üle tema tütar Eevi Unt. Eevi elab kirku vastas ja kuna kiriku kogudusse kuuluvad suhteliselt vanad ja kaugemalt inimesed, on hea, et on keegi lähedal kättesaadavam ning vägagi aktiivne inimene. Kuna tema perekond ja suguvõsa on eelnevalt kirikuga kursis olnud, siis valla soovil ja palumisel kaunistab Eevi pidustuste ning muude suuremate ürituste eel kirikut ja hoiab seda korras. Eevi sõnul on kiriku hooldamine käinud suguvõsas põlvest põlve edasi ja nii temani jõudnud. Näiteks Eevi vend toob jõulude ajal kirikusse kuuse ja aitab suurematel töödel.
kasvasid need pähkleid kandvad puud. Sealt ongi Põhja-Eestis levinud sarapuu, seevastu Lõuna-Eestis aga pähklipuu. Erinevalt kreeka pähklist on meie sarapuu vili tõeline pähkel. Pähkli sees on seeme, mida igaüks on süüa proovinud. Mõnele tekitavad pähklid kergeid allergilisi nähtusid, aga enamikele on need meeldivaks maiuspalaks. Kes ei ole ise pähklimetsas käinud, see võib-olla ei olegi saanud maitsta meie oma pähklit, sest poes müüdavad tuuakse kaugemalt sisse ja on tihti hoopis teist liiki sarapuude omad. Kultuursarapuude ühisnimi on funduk. Kuid sageli töödeldakse pähklid ümber. Nii valmistatakse nendest kompvekke, halvaad, sokolaadi, pähklisaia ja palju muudki, eelkõige aga pähkliõli. Pähkliõli on väga hinnatud paljude toidumeistrite juures, kuid seda kasutatakse ka kaunite värvide ning ilusa läikega lakkide segamiseks. Oma väärtus on ka sarapuu puidul. Temastki võib sarasid meisterdada. Siiski saab temast rohkemat
selliselt, et üht ja sama teadmiste taset hinnati võrdselt kõigis koolides.Endised laste- ja noorteühingud suleti, Eestisse toodi nõukogulik pioneeri- ja komsomoliorganisatsioon. Eesti taasokupeerimise käigus suudeti 1944.a. oktoobris mandriosa koolid enamasti avada. 1944/45 õ.-a. töötas 198 algkooli, 790 7-klassilist ja 38 keskkooli. Järgnevatel aastatel algkoolide arv kasvas, 7-klassiliste arv aga mõnevõrra langes. Kaugemalt kooliskäimise võimaldamiseks asutati kooliinternaate. Kuni 1958.a. kehtis Eesti NSV-s 7-klassiline koolikohustus, mida 1950.aastate esimesest poolest alates üldjoontes suudeti täita. Alates aastast 1958 8-klassiline kooliharidus. Aastal 1970 muudeti keskharidus kohustuslikuks: pärast 8. klassi lõpetamist tuli õpinguid jätkata kas üldhariduslikus keskkoolis või kutsekeskkoolis. Viimased andsid ka ametioskustele lisaks ka üldise keskhariduse.
Ta ostis pheobele pileti karussellile. Phoebe ja Holden leppisid ära ja läksid koos koju. LÕPP. J. D. Salinger ,,Kuristik rukkis" Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana)- peategelane Mr. Spencer ajalooõpetaja; D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr
Kõrvamärgid, mis kinnitatakse veise mõlemasse kõrva, on identsete registrinumbritega. Kõrvamärke kinnitatkse kõrva spetsiaalsete aplikaatortangidega. Lisaks sellele märgistatakse veiseid ka kõrvade sälkimise teel, kasutades selleks spetsiaalset sälkimisvõtit. Sageli väidetakse, et suurtes karjades suurte numbrite sälkimisel vigastatakse liigselt veiste kõrvu ja kui loomad neid ka ise vigastavad, siis kaotavad numbrid loetavuse. Loomade kaugemalt äratundmiseks (karjamaal, lõastamata pidamisel laudas, lüpsiplatsil lüpsmisel jne.) kasutatakse veiste kõrva pandud numbrite dubleerimist kaugemalt loetava numbriga. Seni on meil kõige rohkem levinud numbri värvimine veise laudjale või mõnele teisele hästi silmapaistvale kehaosale. Praktikas kasutatakse selleks otstarbeks peamiselt musta karusnahavärvi. Värvitud number püsib 3...4 kuud ja vajab siis uuendamist.
Läbiuhtumise tüüpi veereziim. Iseloomulik iga-aastane muldade läbiuhtumine kuni põhjaveeni. Aastane sademete hulk ületab aurumise. On iseloomulik Eesti tingimustele. Mitteläbiuhtumise tüüpi veereziim. Muldade läbiuhtumine puudub. Sademete veed immutavad läbi ainult mulla ja lähtekivimi ülemise osa. Mullaveel puudub ühendus põhjaveega. Vahel on nn. surnud horisont. Iseloomulik stepiala muldadele. Aurumise tüüpi veereziim. Aurumine ületab sademete hulga. Põhjaveed pärit kaugemalt, põhjavee piir mullapinna lähedal. Kapillaarvööde ulatub mulla pinnani. 9 Iseloomulikud soolakumullad. 46. Mulla niiskusreziimi jaotus. Mulla niiskusreziim iseloomustab mingil konkreetsel ajahetkel mulla veega varustatust kvalitatiivsest aspektist lähtudes, sõltuvalt vee liikuvusest ja omastatavusest. Praktikas kasutatakse mulla niiskusreziimi iseloomustamisel järgemist jaotust: põuakartlikud; parasniisked; nõrgalt
Linlaste ja maainimeste ruumivööndite erinevus. Isikliku ruumi suurus sõltub inimese asustustihedusest selles paigas, kus ta on üles kasvanud. Hõredalt asustatud maakohast pärit isik vajab avaramat isiklikku ruumi kui see, kes on suurlinnas üles kasvanud. Räägitakse ka sellest, et provintsilinnast pärit inimese isiklik vöönd võib küündida kuni 1,2 m kaugusele, ja seetõttu tervitavad väikelinnade elanikud üksteist hoopis kaugemalt. On koguni täheldatud, et hõredalt asustatud kohtadest pärit inimestel on oma isikliku vööndi suhtes suured nõudmised see võib ulatuda kuni 9 meetrini. Autod ja nende mõju territooriumitundele. Psühholoogide andmetel reageerivad rooli taga asuvad inimesed hoopis omalaadselt nende territooriumisse puutuvaile teguritele. Selline käitumisviis erineb tunduvalt nende tavalisest sotsiaalkäitumisest
soolestikust seoses suurenenud piimasünteesiga. · Kinnislehm vajab päevas ca 20 grammi kaltsiumit. · Ühes kilos ternespiimas on ca 2,5 grammi kaltsiumit. · Intensiivse piimasünteesi korral tõmmatakse kaltsium verest ja perifeersetest kudedest piima koostisse. Kaltsiumit on vaja lihaste kontraheerumise pärast, loom jääb maha. Tagakehas olevad kaltsiumivarud võetakse enne piima koostisse, seetõttu loom kukubki tagakehaga maha, hiljem võetakse juba kaugemalt kaltsiumit. · Kinnisperioodil söödetakse tavaliselt lehmadele 3 kuni 10 korda kaltsiumit üle tarbe, mistõttu PTH paratomool, mis soodustab kaltsiumi imendumist, see ,, magab" sel ajal. Pole mõtet liiga palju kaltsiumirikast sööta anda, niikuinii see kaltsiumi liig viiakse organismist välja, see ei ladestu tohututes kogustes. · Vanemad loomad haigestuvad sagedamini kui noorloomad, haigus on ka päritav. Kuidas äratame üles tänapäeval paratomooli?
Tervitused öeldud, lühivestlused vesteldud, läksime Mähe metsa hulkuma. Juttu oli vähe, oli palju vaadelda, kuulata, looduses mõnu tunda... Lõunaaeg lähenes. Sammusime kodu poole. Päris maja lähedal noorte mändide vahel sõnas Saar:" Ma jään veel natukeseks metsa." Lõuna oli valmis. Saar puudus. Läksin otsima. Leidsin ta seismas noorte lopsakate mändide keskel, kuhu ta enne jäi. Ta silmitses rahulikult üht männioksa: piilus ikka ühelt ja teiselt poolt, kord ligemalt, siis kaugemalt, vaatles seda keskendunult, andunult.. Lähenesin tasahilju. Ta imetles oivalist männiõit, looduse koloriidipeent miniatuurset kunstiteost. Esmakordselt imetlesin seda minagi." 1945. aastal pälvis Mart Saar ENSV teenelise kunstniku ja 1952. aastal ENSV rahvakunstniku aunimetuse. 1956. aastal tabas heliloojat halvatus, mistõttu ta loobus pedagoogitööst ning pühendus komponeerimisele. 1963. aasta oktoobris tuli Mart Saar Hüpassaarest Tallinna haiglase ja väsinuna. 28
paganlikeks. Säilinud on neist vaid varemeid, mälestusi, kohapärimusi ja legende. Vanimad meie päevini säilinud puust sakraalehitised asuvad rannarootslaste aladel. Alles hernhuutliku liikumisega, mis Eestis algas 18.sajandi teisel veerandil, hakkas kujunema ka vahetult talupoeglik sakraalarhitektuur. Sellised sarnanesid nii väliselt kui sisemiselt muude taluehitistega. Peale suure palvetoa oli ka mõni ruum kaugemalt tulnutele. Setude uskumused on tihedalt seotud kristlike õigeusklike vaadetega, nende kabeleid nimetatakse tsässonateks. Setu tsässonad on männipaklidest (harva kuusest) 2-2,5x3-4m suurused üheruumilised hooned, millel on vahel läänepoolses otsaseinas lahtine katusega koda. Viilkatusel on tavaliselt ka rist. 20.-30-ndatel said paljud tsässonad ka laudvooderdise. Tsässona ehitas ja hooldas külakogukond. Selle sees idapoolses otsaseinas oli riiul
· Külastaja teistest asutustest võib grupeerida 3 rühma: ? Tähtsad kliendid eriti auväärsed külalised. ? Tavakliendid. ? Kodanikud isiklikes küsimustes. · Auväärsete külastajate puhul kehtib rahvusvaheline reegel: ? Sekretär palub külastajat oodata. ? Siseneb juhi kabinetti sulgemata ust enda järel ja teatab külastajast. ? Reeglina juht väljub oma laua tagant. ? Sekretär avab ukse pärani ja palub külastajal siseneda ning seejärel sulgeb ukse. · Kaugemalt saabunud tähtsatele külalistele tuleb vastu saata asutuse esindaja. Serveerides kohvi, teenindab sekretär kõigepealt külalist, seejärel juhti. Külalis(t)e lahkumisel katkestab sekretär töö, naeratab, noogutab külalis(t)ele ja kui vaja, juhatab ka majast välja. · Kui saabub tavakülastaja, kes on aja kokku leppinud, teatab sekretär temast juhile. Minnes teatama, sulgeb ta enda järel ukse. Saanud loe siseneda juhi kabinetti, sulgeb külastaja ise enda järel ukse.
Algas feodaalse killustatuse ajajärk. Maa oli jagatud iseseisvateks feodaalvaldusteks, mille isandad tundsid ennast peremeestena. Toimusid lakkamatud kodusõjad. 5) Talupoegade olukord varakeskajal Lääne-Euroopas valitses naturaalmajandus. See tähendab, et kõik eluks vajalik valmistati ise. Feodaalid nõudsid toiduaineid oma maal elavatelt talupoegadelt, käsitöötooteid valmistasid nende kojas elavad meistrimehed. Soola, rauda ja luksuskaupu tuli hankida kaugemalt. Raha oli käibel vähe. Enamik talupoegi olid sunnimaised pärisorjad. See tähendab, et nad kuulusid sellele, kelle maa peal nad elasid. Nad ei tohtinud ilma isanda loata teise kohta elama asuda. Neid võis müüa ainult maatükiga. Pärisorjadel oli oma majapidamine ning nad võisid luua peret. Nad pidid kandma koormisi, st. täitma kindlaid kohustusi. Feodaalid rajasid oma majapidamised mõisad. Talupoegadel tuli teha mõisategu: harida mõisa põlde, mille saak kuulus feodaalile
riigis Nearshore – teenusepakkuja asub mõnes lähedal asuvas riigis, samal kontinendil Offshore – teenust pakutakse mõnest kaugemast asukohast, tüüpiliselt Aasiast, Aafrikast või Lõuna- Ameerikast Ehkki enamus kliente eelistab onshore mudelit, eristub sellest trendist Taani ettevõtluskeskkond, kus on kõige kõrgem nearshore (26%) ja offshore (16%) teenuste osakaal. Kõige vähem on valmis oma teenuseid kaugemalt sisse ostma Rootsi (14%) ja Hispaania (14%) ettevõtted. Kuigi puudub selgesti arusaadav trend, mis kirjeldaks riikide vastuvõtlikkust teenuste kaugelt sisseostmisele, võib väita, et ettevõtted, mis hindavad kõrgeimaks konfidentsiaalsust puudutavaid 29 Eesti kogemus Kuigi Eesti antud uuringus ei osalenud, ei ole teenuste sisseost meilegi võõras. Kõige levinum on ilmselt raamatupidamisteenuste sisseost, aga ka tarkvaraarendust eelistatakse pigem sisse osta kui
kasvule. Mõnepäevasele karjatamisele järgneb pikem vaheaeg(20-30 päeva taimedele kasvamiseks). Karjatatav ala on piiratud ja loomi sunnitakse sööma ka vähemsöödavaid liike ja seetõttu nad ei levi nii ulatuslikult. Järgmisel karjatamisringil on nad noored ja jälle söödavad. Võrreldes kopliviisilist ja vabakarjatamist on rohusaak 30-50% suurem ja loomakasvatuslik produktiivsus 25-35% suurem. Portsjonviisiline karjatamine Karjatamist alustatakse laudast kaugemalt, tehakse püsielektrikarjused osade eristamiseks. Ühe portsjoni suurus peaks olema nii suur, et loomadel jätkuks süüa 4- 5 tunniks. Enne lauta ajamist tuleks loomad lasta uuele osale karjamaast. Enne lauta tagasi laskmist lastakse lehmad uuele karjamaale, et nad kõhu väga täis sööksid. Karjamaade vahelduvkasutamine Igal aastal rohi niidetakse kevadel 1-2 korda ja siis karjatatakse 3-4 ringi. Selliselt karjamaalt saab toota nii talvise sööda kui ka suvel sööta
mis on määratud aatomi statsionaarsete olekutega 3. kiirguse postulaat üleminekul ühest statsionaarsest olekust teise aatom kiirgab või neelab energiakvandi Bohrile tagas edu seose nägemine kahe raskuse vahel: juba nimetatud raskus Rutherfordi planetaarse aatomimudeliga ning võimetus põhjendada spektrijoonte seaduspära. Valguse kiirgumine, valguse neeldumine. Elektroni langemine aatomis kaugemalt orbiidilt lähemale orbiidile tähendab valguskvandi kiirgamist aatomist ja elektroni üleminek lähemalt orbiidilt kaugemale orbiidile toimub siis, kui aatom neelab energiat. Viimast nimetatakse aatomi ergastamiseks. Tahkiste struktuur Energiatasemed tahkises. Tahkis tahke keha, kuigi on levinud ka nende samastamine. Tahked kehad jagunevad kristallilisteks (keedusool NaCl, jää, metall) ja amorfseteks (klaas). Kristallilised kehad on tahkised
Arheoloogia (loengu materjalid) Ird ja Kinnismuistised. Arheoloogilised allikad jagunevad ird-ja kinnismuististeks. Irdmuistis on üksik leid, nt kivikirves, odaots. Kinnismuistised on inimese tegevuse tegajärjel tekkinud ainelised objektid, mida iseloomustab kultuurikiht. Arheoloogiline kultuurikiht on tekkinud inimese tegevuse või paigalseismise tagajärjel, seal on kive, sütt, ehitusjäätmeid ja esemeid. Kultuurikihi paksus sõltub: 1. inimese paigaloleku ajast 2. inimese tegevuse intensiivsusest (paksemad Tartu linnuses kuni 4m) 3. hävingute hulgast (hävinud hoonete kiht lükatakse laiali, et uued peale ehitada) Nt. Kesk-Aasias on kuulturkiht mõnes kohas 30m paks (nim tellideks). Hooned savist st. peab vastu 20 aastat, lagunemisel ehitati uus hoone kohe peale Kinnismuistised: 1. Elupaigaga seotud asulad (mõisad), avaasulad, kindlustatud as...
ees. Jõululaupäeval käidi kirikus ka karmimatel nõukogude aegadel ning jõulujutluse, -laulude ja orelimänguga on seotud paljude põlvkondade helged mälestused. Mäletan oma lapsepõlvest, 1960. aastatest, kuidas vanaisa hobuse saani ette rakendas ja kuljused kinnitas ning millise kihutamisega ta kirikusse sõitis. Pärast kirikut oli uhke tagasi sõita, sest siis kihutasid ka kaugemalt mehed oma hobustega kellade helinal kodudesse ja vanaisagi hobune lasi uljast traavi. Aga ka sellel ajal, kui hobuseid enam polnud ja sellist 19. sajandi kirjanduses korduvalt läbikirjutatud sõitu ei olnud võimalik kogeda, oli kirikusseminek pidulik. Mujal luterlikes maades peetakse jõuluteenistus esimesel jõulupühal. Ants Viirese andmeil oli meil teenistus jõululaupäeval 19. sajandi keskpaigast. Küünlad haudadel
registreerimiseks ning aju bioelektrilise aktiivsuse fikseerimiseks. 9) Semantilise diferentsiaali kasutamine konnotatiivse tähenduse mõõtmiseks (nt soe / külm). Eetrilevireklaami eeltestimuse meetodid: 1) Projektsioonitestid keskses kohas. 2) Treilertestid. 3) Kinotestid. 4) Telesaatetestid. 5) Müügieksperimendid. 6) Kirja teel saadetud testid. Distantsi ja binokulaarse võistluse meetod - mida kaugemalt reklaamteade on äratuntav, seda parem, ning kui kasutame mitmesuguseid reklaame paarikaupa binokulaarse võistluse stiinuline, siis reklaam, mis teised kõige paremini alla surub, on ka reeglina efektiivsem. 31 Spetsiaalne reklaamipsühholoogilisi teenuseid pakkuv firma on: 1) Objektiivsemat väljastpoolt tulevat vaatenurka pakkuv instants, keda ei sega sisemise hierarhia ja subjektivismi piirangud, rutiinid antud toodangu osas.
mis on määratud aatomi statsionaarsete olekutega 3. kiirguse postulaat üleminekul ühest statsionaarsest olekust teise aatom kiirgab või neelab energiakvandi Bohrile tagas edu seose nägemine kahe raskuse vahel: juba nimetatud raskus Rutherfordi planetaarse aatomimudeliga ning võimetus põhjendada spektrijoonte seaduspära. Valguse kiirgumine, valguse neeldumine. Elektroni langemine aatomis kaugemalt orbiidilt lähemale orbiidile tähendab valguskvandi kiirgamist aatomist ja elektroni üleminek lähemalt orbiidilt kaugemale orbiidile toimub siis, kui aatom neelab energiat. Viimast nimetatakse aatomi ergastamiseks. Tahkiste struktuur Energiatasemed tahkises. Tahkis tahke keha, kuigi on levinud ka nende samastamine. Tahked kehad jagunevad kristallilisteks (keedusool NaCl, jää, metall) ja amorfseteks (klaas). Kristallilised kehad on tahkised
Ta andis neile kätte suured paberi lehed ja palus neil joonistada seda linna kuidas nad seda näevad , et võõras inimene saaks selle järgi orienteeruda. Milliseid elemente nad kaustavad keskkonna joonistamisel. Eristas 5 tüüpi elemente.: 1. rada ntks tänavad või teerajad 2. sõlmpunkt see kus rajad ristuvad 3. alad 4. servad füüsilised piirded kõrged aiad, jõekallas 5. tähis kõrgemad objektid, mida kaugemalt näha, lihtsalt tuttavad arhitektuursed objektid. 70´dael ja 80´datel uuriti millal tekib lastel selline kognitiivne kaart ja millal see muutub reaalseks. Linna tasemel hakati jooonistama selliseid kaarte, et aru saada millised piirkonnad on valesti meeles inimestel. K. Lewin ökoloogiline psühholoogia- Barker pakub välja nn käitumispaikade teooria saab jaotada paiku vastavalt käitumise järgi ntks teenduspai käitumispaik on ruumi osa, kus käitumine toimub regulaarselt või kordub
leidmiskoha järgi Carta Pisana. Carta Pisana on vanim eksemplar ühest merekaartide perekonnast, mis on tuntud kompasskaartide või portulaankaartide nime all. 15. ja 16. sajandil hakati veelgi rohkem kaartidest huvituma, tehti kristlikke maailmakaarte- mappae mundi- mungakaardid, mille keskmeks oli püha linn Jeruusalemm ning selle ümber suur ookean. Samal ajal aga hakkasid maadeavastajad ja meresõitjad kaugemalt pikkadelt reisidelt uut infot otsima. Rannikul navigeerimiseks kasutati keskaegseid merekaarte portolaane. Esimesed portolaanid joonistati 13. sajandil Hispaanias ja Itaalias lambanahale. 1529 toimus läbimurre, Hispaania kuninga kartograaf valmistas kaardi, mis näitas kui suur on Vaikse ookeani ulatus. Infot selle jaoks sai ta Magalhãesi ümbermaailmareisilt naasnute käest. Kartograafia õitsenguperiood algas 16
vältel. On tõsiasi, et looma tervisest sõltub jällegi saaduste kvaliteet · Kõrvamärke kinnitatkse kõrva spetsiaalsete aplikaatortangidega. · Lisaks sellele märgistatakse veiseid ka kõrvade sälkimise teel, kasutades selleks spetsiaalset sälkimisvõtit. Sageli väidetakse, et suurtes karjades suurte numbrite sälkimisel vigastatakse liigselt veiste kõrvu ja kui loomad neid ka ise vigastavad, siis kaotavad numbrid loetavuse. · Loomade kaugemalt äratundmiseks (karjamaal, lõastamata pidamisel laudas, lüpsiplatsil lüpsmisel jne.) kasutatakse veiste kõrva pandud numbrite dubleerimist kaugemalt loetava numbriga. · Seni on meil kõige rohkem levinud numbri värvimine veise laudjale või mõnele teisele hästi silmapaistvale kehaosale. · Praktikas kasutatakse selleks otstarbeks peamiselt musta karusnahavärvi. · Värvitud number püsib 3...4 kuud ja vajab siis uuendamist.
Joonised (1) ja (2) näitavad ainult raadiolokatsioonilise objekti koordinaatide määramist. Raadiolokatsiooni saatjad Radari saatja koosneb - sünkronisaatorist, - modulaatorist - ülikõrgsagedusgeneraatorist – magnetronist - kõrgepinge toiteallikast Sünkronisaator genereerib etteantud sagedusega lühikesi impulsse, mis käivitavad saatja ja indikaatori laotuse. Teoreetiliselt peab impulsside kordumissagedus olema selline, et kaja ka kõige kaugemalt objektilt jõuaks vastuvõtjasse enne kui lähetatakse järgmine impulss. Tegelikkuses on impulsside kordumissagedus palju väiksem. Kui objekti kauguseks võtta 40 miili, siis peaks teoreetiliselt kordumissagedus olema 3 *105 2173 148, imp/sek, tegelikkuses on see arv 300...400 imp/sek. Väiksematel kaugusskaaladel on impulsside kordumissagedus 3000...4000 imp/sek. Modulaator genereerib täisnurkse impulsi amplituudiga ~ 17 kV, mis
Pöördsõnad on tegusõnad (armastama, tegema). Muutumatud sõnad on määrsõnad (kiiresti, lähedal), kaassõnad (taga, ilma), sidesõnad (ja, ehk) ja hüüdsõnad (aitäh, oh). Leidub ka omadussõnu ja asesõnu, mida ei käänata (pilves, lugupeetud, kogu). Muutumatutel sõnadel on tavaliselt vaid üks vorm. Mõnedel määr- ja kaassõnadel on aga kaks või kolm vormi: kuhu? kus? kust? (rikkis, rikki; alla, all, alt). Määrsõnadel võib olla samuti võrdluse vorme (kaugelt, kaugemalt, kõige kaugemalt; kõvasti, kõvemini, kõige kõvemini). Üldjuhul koosnevad sõnade vormid kahest osast: tüvest (= kannab sõna tähendust) ja grammatilisest tunnusest. Tunnused väljendavad näiteks arvu, käänet, aega jne (tabelites märgitud sinise kirjaga). Ühel sõnavormil on sageli mitu tunnust koos, nt keel+te+ga (= mitmus + kaasaütlev kääne), ela+si+me (= lihtminevik + mitmuse 1. pööre), aga tunnus võib ka väljendamata olla
(3) juriidiline otsustus (punkti 2 suhe punkti 1); (4) otsustuse väärtustav järelkontroll (õiguse printsiibid, sotsiaalse korra printsiibid jms). III Väline argumenteerimine: (a) keeleline: (b) ajalooline; (c) süstemaatiline; (d) mõtte- ja eesmärgikohane." Sisemise argumenteerimise punkt 3 juriidiline otsustus ehk punkti 2 suhe punkti 1 on teisisõnu süllogismi lahendamine e subsumptsioon koos imputatsiooniga. Välise argumenteerimise protsess saab alguse tegelikult palju kaugemalt. 5. Õigusliku otsuse täitmisele pööramine. Selle staadiumi põhitegevus on õigusliku otsuse tegelik elluviimine. Õiguse kohaldamise juhul ei realiseeru õiguslik otsustus iseenesest, vaid piltlikult vajab abi erilistelt institutsioonidelt ja ametiisikutelt. See tähendab, et näiteks kohtunik ei kohalda vahetult ise kohtuotsust, st ei vii seda vahetult täide. Omaette staadiumina käsitlemine johtub veel asjaolust, et otsuse õiguspärasel täideviijal võib olla seadusest
Järelekatsumisfunktsioon: s(j,k) = j Puudus: lineaarne klasterdumine – tekivad pikad hõivatud piirkonnad, millede pikenemise tõenäosus üha kasvab. Esmane kuhjumine. Efektiivsus kahaneb, kui tabeli täidetus läheneb 100%-l, sest väga pikalt on vaja otsida. Algoritmid ja andmestruktuurid 2015 38 14.4.3.2 Ruutjärelkatsumine Meetod seisneb selles, et uut kohta elementile võtmega K otsitakse üha kaugemalt ja see kaugus kasvab kord ühele poole kord teisele poole. j s(j,k) h(k), h(k)+1, h(k)-1, h(k)+4, h(k)-4, ... 1 0 Järelekatsumisfunktsioon: s(j,k)=([j/2]) 2(-1) j 2 1 3 -1 mod 7 0 1 2 3 4 5 6 4 4 5 -4 1. samm 26 5 26 6 9 2. samm 53 4 53 26 7 -9 8 16 3
K.Voroðilov. Karjala Kannasel asus vägesid juhatama marssal Timoðenko, kes seni oli olnud rinde ülemjuhataja. Laadoga järve ja Jäämere vahel olev rinne anti marssal Sterni juhtida. Samaaegselt tugevdati väekoondisi kogu rinde ulatuses. Selle tulemusel jäid Leningradi, Moskva ja Volga sõjaväeringkonnad tegevväeosadest tühjaks. Neid oli veel vaid Balti riikidesse rajatud baasides. Uusi diviise Soome rindele tuli hakata vedama kaugemalt, isegi Siberist ja Kaug-Idast. See oli Nõukogude väejuhatusele üks kõige kriitilisemaid perioode kogu sõjategevuse vältel, kuna väikseimgi häire vägede kohaletoimetamisel võinuks põhjustada kogu ettevõtmise läbikukkumise. Jaanuari lõpuks rakendati soomlaste vastu kokku 45 diviisi. Neist 25 diviisi Karjala Kannasel ja 20 diviisi idarindel. Tankide arvu suurendati 3000-ni, lennukite arv aga tõusis 1500-ni. 1. veebruaril
mille ta ka endale saab. Ja siis läks Nipernaadi koos oma naisega rongile. JEROME DAVID SALINGER ’’KURISTIK RUKKIS’’ Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana)- peategelane Mr. Spencer – ajalooõpetaja; D. B. – Holdeni vanem vend Robert Ackley – koolikaaslane Stradlater – Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe – Holdeni noorem õde Antolini – Holdeni endine õpetaja Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matši (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr
põhjaveeni. Aastane sademete hulk ületab aurumise. On iseloomulik Eesti tingimustele. II. Mitteläbiuhtumise tüüpi veereziim. Muldade läbiuhtumine puudub. Sademete veed immutavad läbi ainult mulla ja lähtekivimi ülemise osa. Mullaveel puudub ühendus põhjaveega. Vahel on nn. surnud horisont. Iseloomulik stepiala muldadele. III. Aurumise tüüpi veereziim. Aurumine ületab sademete hulga. Põhjaveed pärit kaugemalt, põhjavee piir mullapinna lähedal. Kapillaarvööde ulatub mulla pinnani. Iseloomulikud soolakumullad. 28 Mulla niiskusreziim iseloomustab mingil konkreetsel ajahetkel mulla veega varustatust kvalitatiivsest aspektist lähtudes, sõltuvalt vee liikuvusest ja omastatavusest. Praktikas kasutatakse mulla niiskusreziimi iseloomustamisel järgemist jaotust: 1. põuakartlikud 2. parasniisked
"Väinämöise kohtumõistmine" - otsene rünnak paganlike uskumuste ja kangelaskujude vastu. Rohkesti muinasjutuaineid sisaldub ka "Kalevipoja runos", mis on Lönnroti Kullervo- tsükli tuumik. Koosneb kirevaist motiivkildudest. Ükski teine vanadest soome kangelasrunodest ei ole lähem Islandis 12. ja 13. sajandil jutustatud suguvõsa-legendidele ja ühtlasi ka Skandinaavia lääneosades sepitsetud kangelaslauludele. Legendirunod Mõjutusi ka kaugemalt kui vaid Rootsi ja Venemaa, kuna soome noorukid reisid lõuna poole, et õppida Lääne-Euroopa ülikoolides. Legendirunodest kõige ulatuslikum on "Looja laul". Messiaad sisaldab rahvapärase versiooni jõulu ja lihavõtte sündmustest: Maarja jääb rasedaks, süües mäelt pohlamarja; sünnitab tallis, kuna talle ei anta külast sauna; päike aitab Loojal hauast tõusta, uinutades valvurid; Looja tüssab kuradit ja ja aheldab ta igiaegadeks kaljusse.
Linnades maskeeruti 20. sajandi keskpaiku poe- või omavalmistatud maskide abil loomadeks, ametimeesteks, kuraditeks, nõidadeks, kuulsateks sõdalasteks või muudeks tuntud tegelasteks, keda oli mõne tunnusliku joone abil lihtne jäljendada. Üha sagedamini piisas näo 25 värvimisest, et mardiks minna. Linnades polnud tundmatuks jäämine enam ka nii oluline, sest nagunii tunti kaugemalt tulijaid vähem. Kombeks oli peale laulmise ja pillimängu käratseda ja lärmata, kolistada, helistada kellasid, taguda esemeid kokku. Arvatavasti oli see kõik mõeldud halbade jõudude eemalepeletamiseks. Mardirituaali juurde kuulus veel tammumine, rohmakas tantsimine ja ülespoole hüppamine, mida on samuti seostatud viljakuse taotlemisega. Igasugune üles upitamine, üles hüppamine ja tõstmine kriitilisel ajal või rituaali käigus taotles suuremaks ja pikemaks sirgumist.
Mõisa aias asub omapärane tammede grupp 7 tamme, mille mõisnik oli lasknud kunagi istutada. Härra olevat kord kuue kaaslasega istunud kaardilauas. Seal otsustatud Keedika mõisa aeda istutada iga mõisniku auks üks tamm. Mõisahärra olevat käskinud teomeestel minna metsa noori tammesid otsima. Teomehed olevat kuus tamme leidnud, aga seitsmendat polevat kusagilt saanud. Kuus tamme istutati ringikujuliselt. Hiljem olevat lähedalasuva Proosu talu peremees leidnud kuskilt kaugemalt seitsmenda tamme ja istutanud selle ringi keskele. See tamm olnud teistest tunduvalt suurem. Praegu keskmine tamm teistest pikem ei ole. Tammedest mõni meeter eemal maapinnal asub umbes 8 m läbimõõduga ring . Ringjoone laius on umbes 50 cm. Kui ümberringi on rohi kollakasroheline, siis ringjoonel on ta sinakasroheline. Aegade jooksul on ring sellisena püsinud, keegi ei tea midagi ta tekkeloost. Kaevamisel selgus, et ringjoonel on muld hallikaspruun ja hästi sõmer
seotud kulud kaetakse riigieelarvest. 2. Nimeta inflatsiooni põhjuseid. Kes võib inflatsioonist kasu saada? Millist mõju avaldab inflatsioon majandusele? Inflatsioon (ladina keeles sissepuhumine) on kaupade ja teenuste hinna kasv ja raha väärtuse vähenemine. Tekkib siis kui ringlev raha hulk kasvab kiiremini kaupade ja teenuste hulgast (nn nõudlusinflatsioon) või mõne olulise kauba tootmiskulude kasvust (nafta pumpamine kaugemalt ja sügavamalt, nn pakkumiseinflatsioon). Mõõdukas inflatsioon tavaliselt kaasneb majanduskasvuga ja väheneb ka tööpuudus. Inimesed tarbivad meelsasti, sest raha väärtus väheneb, laenud ja arved, ka palgad makstakse veidi odavama rahaga. Hüperinflatsioon mõjub majandusele halvasti, kõik on ebakindel, keegi ei säästa enam ja levib elupõletaja mentaliteet. Majandus vajab tarbimise kõrval ka säästmist, sest nii tekib rahakapital, mida saab investeeringuteks laenata
silma pimetähni suuruse ja asukoha määramine nägemisväljas. Pimetähn - nägemisnärvi silmamunast väljumise koht, kus valgustundlikud sensorid võrkkestas puuduvad. 1. Vaatlusalune seisis 1m kaugusel tahvlist, kuhu tema silmade kõrgusele joonistasime tahvlile ristikese. 2. vaatlusalune sulges parema silma ja vaatas vasaku silmaga ainult ristikest. 3. Alustades ristikesest, liigutasime vaevu põleva hõõgniidiga elektripirni tasapinnal ristikesest kaugemalt ja vaatlusalune ütles, kui ta seda enam ei näinud. Samamoodi leidsime piiri, kust valgusallikas uuesti nähtavale tuli. 4. Samamoodi leidsime vaatlusalusel ala ülemise ja alumise piiri, kust valgusallikas uuesti nähtavale tuli. 5. Leidsime pimetähni projektsioonid millimeetrites 6. silmamuna keskmiseks diameetriks võtsime 15mm. Leidsime pimetähni diameetrite väärtused ja pimetähni kauguse tsentraallohust. 7
Meie eesmärgiks oli jõuda õhtuks Brani, kus asub nn. Dracula loss. Kõmpisime Magura külateel mööda imemaalilistest majakestest, mis olid kaetud pitsiliste laastukestega . Küla oli pikk ja ümbritsev elu huvitav. Kaugemalt hakkas silma kutsuv Coca- Cola varjualune, otsustasime seal puhata. Peremees pakkus lahkelt öömaja, konsensusega otsustasime ööbida lahkes casare Montanas, nagu oli ta nimi. Ooh, värskendav duss, pehme voodi ja suurepärane külm õlu Ciuc. Varsti ,,tsiutsusid" enamik rahvast meeleolukalt. Riinal õnnestus hankida kehakeele abil valget leiba. Matka teine tähelepanek- rumeenlastega suhtlemise esimeseks keeleks on eesti keel, edasi prantsuse, rumeenia,itaalia keel. Kui
........................................... ........................................................................................ ........................................................................................ ........................................................................................ Vastutulelikud liigutused meeldivad kõigile klientidele: Tõuse teretades püsti Astu kliendile vastu Nihuta talle istumiseks tooli lähemale Too tema jaoks kuskilt kaugemalt midagi jne. ........................................................................................ ........................................................................................ ........................................................................................ ........................................................................................ ........................................................................................
Maaparandusliku mullateaduse õppeaine eksamiküsimused koos vastustega 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pimdmist kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: Mineraalaine( 45%), orgaaniline aine(5%), õhk(25%), vesi(25%). 2. Muldi kujundavad faktorid. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta looduse ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on : *rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid.*lähtekivim, *kliima,*reljeef jne,*aeg,*kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
