Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"kaugemalt" - 355 õppematerjali

kaugemalt – reeglina Antiik-Kreekast – st mitte aastast 1735, kui Baumgarten sõna „esteetika“ kasutusele võttis.
thumbnail
2
doc

Festivalid

-tel mängisid näiteks Bayreuthi, Salzburgi (jt) festivalid selles aktiivset rolli. Kas see roll on nüüdseks minevikku jäänud? Ei ole, kuigi vorm on muutunud. Ehkki mõnel festivalil on kiusatus jääda kindlaks turvalisele, püüavad mõned ka avastada uusi vorme. Festivali publik Paljud festivalid tahavad ületada riigi- ja keelepiire, kutsutakse artiste eri maadest ja kultuuridest. Kuna tavaliselt toimuvad festivalid suvel, sõidavad inimesed sinna ka kaugemalt . Kõikidel festivalidel on ühine küsimus: publik. Milline on meie publik? Millised on nende ootused? Mis on nende roll? Kas nad on kultuuri ,,tarbijad" või saavad nad ,,osaleda"? Olenevalt vastustest neile küsimustele on ka festivalide identiteet ja eesmärgid väga erinevad. Samuti tuleb huvi tunda nn ,,mitte-publiku" vastu ­ endalt tuleb küsida, miks suur hulk inimesi meie festivali ei külasta....

Eesti keel
1 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Botaanika loengukonspekt

Mõnepäevasele karjatamisele järgneb pikem vaheaeg(20-30 päeva taimedele kasvamiseks). Karjatatav ala on piiratud ja loomi sunnitakse sööma ka vähemsöödavaid liike ja seetõttu nad ei levi nii ulatuslikult. Järgmisel karjatamisringil on nad noored ja jälle söödavad. Võrreldes kopliviisilist ja vabakarjatamist on rohusaak 30-50% suurem ja loomakasvatuslik produktiivsus 25-35% suurem. Portsjonviisiline karjatamine Karjatamist alustatakse laudast kaugemalt , tehakse püsielektrikarjused osade eristamiseks. Ühe portsjoni suurus peaks olema nii suur, et loomadel jätkuks süüa 4- 5 tunniks. Enne lauta ajamist tuleks loomad lasta uuele osale karjamaast. Enne lauta tagasi laskmist lastakse lehmad uuele karjamaale, et nad kõhu väga täis sööksid. Karjamaade vahelduvkasutamine Igal aastal rohi niidetakse kevadel 1-2 korda ja siis karjatatakse 3-4 ringi. Selliselt karjamaalt saab toota nii talvise sööda kui ka suvel sööta...

Bioloogia
18 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Eesti keele tasemetöö 3. klass

Mis on tulekahju kolmanda etapi puhul kõige ohtlikum? ________________ . _________________________________________________________ Kõige kaugemalt on nähtav _____________________ helkur. Tema helkur 37 ________________________________________________________ 5 on nähtav 50 meetrit kaugemalt kui _____________________ oma. Parema 38 ________________________________________________________...

Eesti keel
146 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Bioloogia Linnud

Paigalinnud-kohastunud elama paikades kus jätkub neile toitu aasta ringi ja temp ei kõigu suurtes piirides. ekvaatori aladel Hulgulinnud-ei leia talvel külma ajal pesitsuskoha lähedal piisavalt toitu, peavad kaugemalt otsima, pole kindlaid rändeteid, talvituspaiku Rändlinnud-vahetavad elupaika sõltuvalt aastaajast, kevadestsügiseni põhjapoolel, tavel lõunapoolsetel aladel Rändeteed-teed mida mööda lennates kulutatakse kõige vähem energiat Rappelend-vehib tiibadega aga edasi ei liigu Purilend-liugleb õhus tiibu liigutamata õhuvoolude abil Sõudelend-kiiresti tiibu tõstes ja langetades lendamine Kaitseb-kaitsevärvus,kiire põgenemine, hirmutamine....

Bioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Valve Pormeister ettekanne

14. 3 Keskses vestibüülis asub moodne ainudisainiga mööbli ja kaminaga puhkenurk. Teisele korrusel viib lahtine trepp. Teiselt korruselt pääseb välikaminaga katuseterassile. Kurtnast kujunes näidisehitis, mida käidi uudistamas nii kaugemalt kui lähemalt. · Kurtna linnukasvatuse katsejaama peahoone eest Nõukogude Eesti preemia 1967. Lisaks väga heale arhitektuurile on Pormeister teinud veel 1970.-80. aastate üldilmesse sulanduvaid kaupluse-, söökla- ja adminhooneid ja tema töö põhiosa kümneid ja kümneid haljastus ja planeerimisprojekte. 15. 1968-1971 Viiratsi keskusehoone Äärmiselt lakooniline hoone on osaliselt kunagise mõisahoone rekonstruktsioon. Säilitati...

Kultuur
3 allalaadimist
thumbnail
40
doc

Eesti pärismaised puud-põõsad toiduks, raviks, mürgiks

Niimoodi aitavad need looma- ja linnuliigid sarapuudel levida. Erinevalt kreeka pähklist on meie sarapuu vili tõeline pähkel. Pähkli sees on seeme, mida igaüks on süüa proovinud. Mõnele tekitavad pähklid kergeid allergilisi nähtusid, aga enamikele on need meeldivaks maiuspalaks. Kes ei ole ise pähklimetsas käinud, see võib-olla ei olegi saanud maitsta meie oma pähklit, sest poes müüdavad tuuakse kaugemalt sisse ja on tihti hoopis teist liiki sarapuude omad. Kultuursarapuude ühisnimi on funduk. Kuid sageli töödeldakse pähklid ümber. Nii valmistatakse nendest kompvekke, halvaad, sokolaadi, pähklisaia ja palju muudki, eelkõige aga pähkliõli. Pähkliõli on väga hinnatud paljude toidumeistrite juures, kuid seda kasutatakse ka kaunite värvide ning ilusa läikega lakkide segamiseks. 4.6. Toominga (Prunus padus) marjade kasutamine....

Geograafia
14 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Järvekaur ja tema käitumine

Järvekaur on hane suurune tumedat värvi lind. Tema selga kaunistavad iseloomulikud valged tähnid. äratuntav on ta veel odaterava noka, pika ja jämeda kaela ning väga lühikese saba järgi. Teda lennus nähes paistavad silma veel teistest lindudest kitsamad tiivad. Kaugemalt võime kuulda järvekauri karedaid madalaid häälitsusi. Levila Järvekaur pesitseb Euraasia ja sageli Alaska lääneosas. Meid on leitud 10 miljoni suuruselt maaalalt. Tegemist on rändava liigiga, keda võib kohata asustamata piirkondades kogu põhjapoolkeral. Talvitub merel või suurtel järvedel Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas, sisaldades taigat ja tundrat Kanadas, Venemaal, Skandinaavias ja Gröönimaal. Euroopa populatsioonid asuvad talvel Läänemerest kuni Vahemere põhjaosani...

Bioloogia
2 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Maaelu arendamise perspektiivid suurenevas Euroopas

Minevikus pakkus ka linnapiirkonna tööstus tööd inimestele, kel oli madalam haridustase, kuid kuna tootmist on linnades vähemaks jäänud, ei saa maainimesed linnades enam tööd. Vana ning uue sotsiaal-majandusliku keskkonna erinevuseks on tehnoloogiate areng, mis on näiteks alandanud transpordikulusid, suurenenud on kapitalituru tõhusus ning ligipääs suhtlusvahenditele on suurenenud. Tänu sellele on võimalik osta kaupu kodust kaugemalt ning madalama hinnaga. Mõndadele maainimestele on see kasu toonud, kuid teistele tähendab see töökaotust. Kõik toimunud muudatused on viinud konnkurentsini ja spetsialiseerumiseni,mis omakorda on kiirendanud traditsioonilise põllumajandussektori kahesust. Tänapäeval eksisteerivad veel lisaks suurtele kasumlikele farmidele ka väiksemad ettevõtjad, kelle tegevus kasumit ei tooda. See ei too aga omakorda mingit kasu kogukonnale. ÜPP ja Maaelu arendamise poliitikad EL-is...

Euroopa liit
14 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Pasknääri eluviis

Pasknäär eelistab elukohana tiheda alusmetsaga okas-, sega- ja lehtmetsi. Pesitseb reeglina kuuse-segametsades. Metsade lageraie vähendab talle sobivaid pesitsus- ja elukohti ning vähendab arvukust. Talvisel perioodil tuleb ka lagedamatesse piirkondadesse ja inimasustuse lähedusse. Pesitsusperioodil elab paaridena. Sügise poole koguneb parvedesse, kus siis ühiselt toitu otsitakse ja varutakse. Vanasti otsis pasknäär sageli putukaid hobusepabulatest, mis pole tänapäeval kahjuks enam võimalik. Taoline sita sees sonkimine ongi talle nime näol oma jälje külge jätnud. Teine talle tuntust toonud fakt on tammetõrudest toitumine. Pasknääri nokk on kohastunud jagu saamaks tõru kõvast kestast ja seda siledat silindrit kindlalt kinni hoidma. Iga pasknääri territooriumil ei pea oma tammikut olema, kuid see tuleks talle kasuks. See lind, kel tammesid läheduses ei kasva, peab oma talvetagavarad kaugemalt vedama, sageli isegi paari kilomeetri...

Loodusõpetus
2 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Kinnisvaraturundus konspekt eksamiks

Sihtotstarvet on võimalik muuta läbi detailplaneeringu (pikaajaline protsess). Mingitel juhtudel ka läbi kasutusloa. Juurdepääsuteed maatükile ­ kas on olemas või tuleb rajada? Kas pead naabritelt loa saama? Kas pead füüsiliselt tee ehitama? Kommunikatsioonid ­ side, kanalisatsioon, vesi, elekter, gaas jms. Kas on olemas? Mida kaugemalt vedama peab, seda kallim. Ehitusõigus ­ kui suur hoone? Mitu korrust? Kui suur on ehitusalane pindala? Mitu korterit võib seal olla? Et korterite ja parkimiskohtade arv oleks seotud. Arendaja huvi, et saaks rohkem, kõrgema, efektiivsema; et oleks võimalikult palju müüdavat pinda. Kui suured korterid planeerida? Mida pakuvad konkurendid? Kui suur on nende müügitempo? Piirangud, mis tulenevad maatükist. Maatüki pinnamood. Järsaku peale keerulisem ja kallim...

Kinnisvara hindamine
65 allalaadimist
thumbnail
15
ppt

Uppumine

rohkem esineb naistel ja lastel Sekundaarne uppumine Südame seiskumine kesknärvisüsteemi ärrituse tõttu,mille tagajäriel toimub uppumine Ülekuumenemine Saades peatrauma Kõhuka hüppamisel Surm vees Tekib tavaliselt südamehaige südame hapnikuvarustuse häirete tagajärjel, kus infarktile järgneb uppumine. Üleväsimus Esmaabi Lähene uppujale selja tagant, tema käte haardeulatusest kaugemalt Võta uppunul kaenla alt või juustest ja tema pead veest väljas hoides too ta kaldale Keerates külili,vabanedes suus olevast veest Eemaldada suust võõrkehas nt hambaproteesid Elustamine Soojendamine vähendades alajahtumist 112 Ei tohi! Anda uppujale oma käsi Minna päästma kui puuduvad oskused Uppumise ennetamine Mitte minna ujuma täiskõhuga Mitte ujuda sügavale vette...

Esmaabi
13 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Füüsika riigieksami konspekt

MÕÕTÜHIKUD SI ­ System International, 7 põhisuurust ja põhiühikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarfüüsika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojusõpetus) 6. elektrivoolu tugevus 1 A (elekter) 7. valgusallika valgustugevus 1 cd (optika) Täiendavad ühikud on 1 rad (radiaan) ­ nurgaühik ­ ja 1 sr (steradiaan) ­ ruuminurga ühik. m m Tuletatud ühikud on kõik ülejäänud, mis on avaldatavad põhiühikute kaudu, näiteks 1 ,1 2 , s s kg m 1 N 2 , 1 J ( N m) . s Mitte SI ühikud on ajaühikud 1 min, 1 h, nurgaühik nurgakraad, töö- või energiaühik 1 kWh, rõhuühik 1 mmHg. Ühikute eesliited: piko- (p) 10-12...

Füüsika
45 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Rehepapi kokkuvõte

· Teos eestlaste ebausust, ahnusest ning rumalusest. · Raamat on jagatud 30neks peatükiks (1.-30. november) ja iga peatükk algab ilma kirjeldusega. · Kivirähk on kujutanud tegelasi ja nende elu tihedas seoses muistsete uskumuste ja mütoloogiaga, samal ajal nende eluviisi naeruvääristades. · Pidevalt käiakse naabrite juures või mõisa sahvris toidu ja muude tarbeasjade vargil, et endal hing sees hoida. · Kaugemalt asjade varastamiseks kasutatakse kratte (luudadest ja muudest esemetest valmistatud nukud, kellele on Vanakuradilt hing ostetud ja kes iga oma peremehe käsku peavad täitma). · Peategelane on rehepapp Sander, sest pidevalt käiakse tema käest nõu küsimas. · Sandril leidub iga asja vastu mingi kaval nipp, isegi katkust päästis ta terve küla tänu oma kavalusele. · Raamatu põhjal jääb mulje, et eestlased on ahned ja rumalad ega oskagi elult muud tahta,...

Eesti kirjandus
34 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kaugushüpe

Kaugushüpe Erich Ehte 9c Kaugushüpe Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Võistlejad sprindivad jooksurajal, mis tippspordivõistlustel on tavaliselt kaetud samasuguse kummeeritud rajakattega nagu jooksjate rajad, hüppavad maapinnast pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Kui astutakse valgele pakule, tõstetakse valge lipp kohtunike poole ja katset ei loeta. Hüpe koosneb neljat osast: hoojooksust, äratõukest, lennust ja maandumisest. Võistluskorraldus võib olla erinev, kuid tavaliselt saab iga võistleja teatud arvu katseid pikima hüppe tegemiseks ning tulemuseks loetakse pikim määrustekohane hüpe. Võitjaks kuulutatakse võistleja, kes võist...

Kehaline Kasvatus
9 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Kuristik rukkis

Spencer ­ ajalooõpetaja D. B. ­ Holdeni vanem vend Robert Ackley ­ koolikaaslane Stradlater ­ Holdeni toakaaslane Allie Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe ­ Holdeni noorem õde Antolini ­ Holdeni endine õpetaja Koolist väljalangemine Holden on väljas ja vaatab kaugemalt jalgpalli matsi Jõuluvaheaeg Pencey koolist väljalangemine eksamitel põrumise eest Pole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud Inglise keele tegi ära, ajaloos kukkus läbi Mäel seistes jätab kooliga hüvasti Tunded, olemus: külm (kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv), hingeldab (kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju) Külastab Mr. Spencerit. Mr. spencer Mr. Spencer on gripis Vana ja tüdinud kõigest...

Eesti keel
6 allalaadimist
thumbnail
12
doc

PÕLEMINE, PLAHVATUS, TULEKAITSEVAHENDID- JA SÜSTEEMID

Lööklaine liigub kiirusega kuni 5000 m/s, tekitades oma teel suuri purustusi. Plahvatuse lööklaine poolt tekitatud rõhk ongi plahvatuse kaasmõjudest kõige enam arvestatav efekt. Selle tulemusena võivad plahvatuskohale lähemal asuvatel hoonetel puruneda suured konstruktsioonid ja inimesed eemale paiskuda ning kaugemal asuvatel hoonetel puruneda aknaklaasid. Tasapisi hakkab lööklaine kiirus vähenema, kuni ta muutub helilaineks, mida kaugemalt on lihtsalt kuulda. 10 Tene Must Põlemine, plahvatus, tulekaitsevahendid- ja süsteemid 10 KOKKUVÕTE Tulekahju süttimisfaas võib võtta aega minuteid, tunde ja isegi päevi ning nädalaid, aga süttimisest edasi toimub areng juba minutitega eluohtliku keskkonna tekkimiseni, mistõttu...

Füüsika
5 allalaadimist
thumbnail
10
docx

100 meetri jooks ja kaugushüpe

Tagantuule kiirus ei tohi ületada 2 m/s. 2.3 Ajalugu Seda ala harrastati juba Vana-Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu ja maandumisele eelnevalt visati taha, et hüppajat kaugemalt viia. Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656 a e.Kr hüppas tulemuse 7.05 meetrit (23 jalga ja 15 tolli). Kaugushüpe on olümpiamängude algusest (1896) alade nimekirjas olnud. Naised said olümpiamängudel õiguse kaugust hüpata aastal 1928. Alates 1948. aastast on kavas olnud naiste kaugushüpe. 2.4 Rekordid 2.4.1 Maailmas Kaugushüppes on olnud üks pikaealisemaid kergejõustiku maailmarekordeid: Bob Beamon (USA) hüppas 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos 8.90...

Sport
3 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Mardipäev

Linnades maskeeruti 20. sajandi keskpaiku poe- või omavalmistatud maskide abil loomadeks, ametimeesteks, kuraditeks, nõidadeks, kuulsateks sõdalasteks või muudeks tuntud tegelasteks, keda oli mõne tunnusliku joone abil lihtne jäljendada. Üha sagedamini piisas näo värvimisest, et mardiks minna. Linnades polnud tundmatuks jäämine enam ka nii oluline, sest nagunii tunti kaugemalt tulijaid vähem. Kombeks oli peale laulmise ja pillimängu käratseda ja lärmata, kolistada, helistada kellasid, taguda esemeid kokku. Arvatavasti oli see kõik mõeldud halbade jõudude eemalepeletamiseks. Mardirituaali juurde kuulus veel tammumine, rohmakas tantsimine ja ülespoole hüppamine, mida on samuti seostatud viljakuse taotlemisega. Igasugune üles upitamine, üles hüppamine ja tõstmine kriitilisel ajal või rituaali käigus taotles suuremaks ja pikemaks sirgumist....

Kirjandus
2 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Meediauuring artikkli „Kevad võib mullusest rohkem üleujutusi tuua“ põhjal

Muud võimalust liiklemiseks siis ei ole. Suurvett võiks tegelikult ka kuidagi ära kasutada. Näiteks tuletõrjes on alati vett vaja, siis oleks seda igal pool läheduses võtta ja hüdroelektrijaamades saab toota palju energiat vee kiire voolu tõttu. Seda viimast juba kasutataksegi väga palju. Üleujutustega kaasneb ka palju prügi. Vesi toob kaugemalt kõik prügi nähtavale, mis on väga kole. See vesi on reostunud ja keegi ei taha seal kuidagi liigelda, kuigi see on sel ajal suhteliselt võimatu nagunii. Hiljem, kui vesi on ära kadunud tuleb teha suuri koristustöid. Parandada maju ja korjata prügi. Suured uputused raiskavad inimeste aega. Loodusnähtuste vastu inimesed ei saa. Keegi ei saa ju panna taeva alla kotti ette, et lund maa peale ei sajaks. Kõik tule ära kannatada ja abitumatele tuleb toeks olla...

Kirjandus
3 allalaadimist
thumbnail
75
doc

Laevade ehitus

Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: ­ kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; ­ tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: ­ kaubalaevad; ­ kauba-reisilaevad; ­ reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: ­ segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; ­ puistlastilaevad e. balkerid; ­ vedellastilaevad e. tankerid; ­ kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliik­umbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide pool...

Laevandus
101 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun