ja äikesele. (Jürgenson, Ross, Tooming 1962, lk 22 24) Terminoloogiat Lähiäike elektrilahendus atmosfääris välgu näol, millega kaasneb müristamine, kusjuures välgu ja müristamise vahe ei ületa 10 sekundit (välgu kaugus on umbes 3 km või alla selle) Kauge äike äike, mille puhul välgu ja sellega kaasneva müristamise vahe ületab 10 sekundit, või äike, mille puhul on kuulda ainult müristamist. Pälk kauge välk ilma müristamiseta. Hoovihm rünksajupilvedest sadav vihm Rahe tahkete sademete liik. Rahetera südamik on harilikult läbipaistmatu, kaetud mõnikord läbipaistva kihiga, vahel ka vahelduvate läbipaistvate ja läbipaistmatute kihtidega. Rahetera läbimõõt on harilikult 4 5 mm, vahel suurem. Rahet sajab peamiselt soojal aastaajal rünksajupilvedest koos hoovihmaga. Sageli kaasneb rahega äike Tormi-iil järsk tugev tuulepuhang rünksajupilve ja hoogsademete eel.
6. Kuningavõimu kindlustamine Prantsusmaal ja Inglismaal. a. Louis XI (1461-1483): · Saavutas võidu peamise konkurendi Burgundia hertsogi üle. · Viis Prantsusmaa ühendamise lõpule. b. Rooside sõda Inglismaal (1455-1485) verine kodusõda valitseva dünastia 2 haru vahel. · Lancasterid (punane roos) ja Yorkid (valge roos). · Lõpuks võitis trooni endale punase roosi kauge sugulane Henry VII Tudor (1485-1509), kes suutis riiki kindlalt valitseda. 7. Saksamaa killustatus (Saksa Rahva Püha Rooma kirik). a. Tugeva keskvõimu puudumine: · Keisri valisid 7 tähtsamat maaisandat (kuurvürsti), kelle huvides oli sõltumatuse säilitamine. b. 1356 kinnitas keiser Karl IV nn kuldbullaga suurfeodaalide õigused, tõendades Saksamaa poliitilist killustatust. 8. Ida-Euroopa a. Tatari ike Venemaal:
Mida kauem inimene suitsetab, seda haavatavamaks muutub tema psüühika, seda muutlikumaks meeleolud. Need samad tegurid, mis sunnivad noori suitsetama - uudishimu, protestimeelsus ja eakaaslaste surve - võivad teenida aga hoopis vastupidist eesmärki. Uudishimu selle kohta, kuidas suitsetamine sinule mõjub ja kuidas see inimest mõjutab, saab rahuldada ka ilma suitsetamata. Miks vanemad ütlevad, et ära suitseta - nad teavad, milleni see viib. Noore jaoks on see vaid kauge tulevik ja vähetõenäoline fakt. Siiski võiks mõelda hoopis käesolevale hetkele - suitsuhais, mis jääb külge riietele ja juustele, mis tuleb suust ja kopsudest. Praegu muud ei juhtugi, aga seesama suits takistab rakkude normaalset elu, 12 aja jooksul jäävad nad haigeks ja tekibki vähk - haigus, mis hävitab järk-järgult teisedki rakud
vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust, nt. ehtnaiselik, puhtisiklik, lihtlabane. Pärisnimed, tsitaatsõnad, tähed, numbrid, sümbolid kirjutatakse kokku sidekriipsuga, nt Jaani-vanune, show-maiguline, &-kujuline, TPI-aegne. Erand. Lahku kirjutatakse määrsõna tähenduses olev omadussõna, nt. hirmus palav, kole külm, paras soe, tavatu kõrge, tohutu suur, määratu pikk, ääretu lai, põhjatu sügav, üüratu kauge jt. Kui omadussõna on täiendsõna, tavaliselt liitsõna ei teki ja kirjutatakse lahku, nt ilus ilm, suur linn jt. Arvsõnade kokku- ja lahkukirjutamine Arvsõnade kokku- ja lahkukirjutamise reeglid on kokkuleppelised, st arvud kirjutatakse traditsiooniprintsiibil. Kokku kirjutatakse teist(kümned), kümned, sajad, aga lahku tuhanded, miljonid ja miljardid. Seega 2 837 521 492 - kaks miljardit kaheksasada kolmkümmend seitse tuhat, viissada
). Uurimiste tulemused on alles algsed ja eeldavad täiendavate andmete kogumist. Tubaka kahjulik mõju tervisele on enamikule tuttav. Praegu teatakse kopsuvähi, südame- ja veresoonkonna haiguste ning kopsulaienemise seosest suitsetamisega. Vähem 17 ollakse kursis muude vähktõbede ja suitsetamse vaheliste seostega. Vähktõbi on suitsetava inimese arvates kauge tagajärg aastakümnete pärast. Sageli on tähtsam see, mis toimub just nüüd või käesoleval aastal. Suitsetamise vahetu mõju on igapäevane: sõrmede vereringluse halvenemine, peavalu, köha, limaeraldus, suu limaskestade ärritus, ebameeldiv suulõhn, nahapinna muutused. Tubaka mõju põhineb suitsus sisalduvatel ainetel, mis vereringega satuvad organismi. 3.1.1 Passiivne suitsetamine Passiivne suitsetamine on teiste poolt tarvitatava tubaka suitsu sissehingamine.
ja muistendiga. 1 Vorm PROOSAJUTUSTUSED 2 Konventsionaalne algus Puudub Tavaline 3 Jutustamise aeg Ei ole piiratud Piiratud 4 Tõeväärtus Usutav Mitteusutav 5 Tegevusväli Mingi aeg, koht Ajatu, kohatu 5a Toimumisaeg Kauge minevik Lähiminevik Ebamäärane 5b Toimumiskoht Teine maailm Tänapäevamaailm Ebamäärane 6 Hoiak Püha Püha või profaanne Profaanne 7 Peategelane Mitte-inimene Inimene Inimene või mitte-inimene Proosajutustuse liik MÜÜT MUISTEND MUINASJUTT Lauri Honko müüdi määratlemisest (1984 [1972]) Müüt kui kognitiivsete kategooriate allikas
Mõned hõbedased pilvekoonlad liikusid ruttu Ja võõras pani jala kaldale. taevas, musti varje üle la-gendiku kihutades. Keset päevast heledust jooksis jõgi "Ära mine veel, oota, ütle, kuhu ta jäi!" hädaldas Maret. süsimustana kui tõrvajoom. Ja oli imelikult vaikne. Otse vastas, teispool jõge istus "Pole mul aega. Ootavad mulgi omaksed. Ja tee on kauge." kaldakünkal heledas valguses inimene, põlved püsti, pea kuuvalguses läi-kiva kiivri all Maret seisis rannas kui joobnud, hoidis kukrut käes ja vahtis võõrale järele, kes ettepoole kummaras. Ja ta suust kostis imelik hääl, mis oli kui koera ulgumine. mäerinnakut mööda tõusis ja kadus. Siis avas ta värisevail sõrmil kukru. Selles olid Maret jooksis randa ja haaras üleinimliku jõuga vene
Meie universum võis alguse saada mõne teise universumi mustast august `' (Mary ja John Gribbin 1997:107). (joonis 4) `' Kuhu viib musta augu teine ots? Mõned teadlased arvavad, et mustad augud on väravatakes, mille kaudu pääseb teistesse maailmadesse viivatesse tunnelitesse. Kui miks ei võiks tunnel tulla meie oma universumi mõnest teisest otsast? Kui sellised ussiaugud olemas on, võiks selle ühest otsast sisse hüpata ja tulla välja kuskil eemal, mõne kauge tähe juures `' (Mary ja John Gribbin 1997:108). `' Ussiaugust läbiminekuks kuluks nii vähe aega, et seda oleks isegi raske mõõta. See oleks otsetee läbi ruumi, justkui mingi kosmiline metroo. Teadlased ei uskunud, et see võimalik on. 20. sajandi 80-ndatel aastatel otsustasid teadlased selle küsimuse ükskord ja lõplikult ära klaarida. Nad kirjeldasid ussiauke võrrandite abil, mis tulenesid Einsteini üldrelatiivsusteooriast
Raamatu alguses ligi 30. Igaüks on oma õnne sepp. Võimalik, et poleks Vargamäe Eesperet kunagi ostnud, kui ta teda vaid Tagaperega võrrelnud oleks. Ent tema võrdles ka Aasemega ja nõnda ei paistnudki asi väga halb. Leidlik. Töökas. Kade ja vihane Pearu peale, sest talle tundub, et tollel on palju kergem taluga hakkama saada. Kohati nagu tüüpiline eesti mees kunagi. Ei nutnud, kui Krõõt suri pilk oli liiga kauge. Pole kunagi suur kirikusõber olnud. Ei mõista lastega nalja, kui asi tõsiseks läheb annab kere peale. Pärast Jussi surma (veebruaris) ei peata Andres peaaegu enam kunagi kõrtsi juures ega astu sinna sisse. Teades Mari nutu põhjuseid, luges etteheidet iseendale: tema ei osanud nõnda elada, et temaga oleks võidud olla rõõmus. Ei austanud Jussi tolle enesetapu pärast, öeldes: ,,Inimene põle
Haikude puhul tuleb see helilisus eriti esile. Iseäranis meeldib Kaplinskile muidugi vaikus (mis ei tähenda sugugi tingimata heli puudumist) ja igasugune sumin. Näiteid võiks tuua ohtralt: "Ristikulõhnas / öö pehme sõba all see / sirtsude sirin" (lk 32); "Vihmasahin kesk-/ öisel järvel nahkhiirte / varjudeta lend" (lk 33). Võibolla just selle sumina pärast meeldivad Kaplinskile üldse igasugused putukad, lisaks sirtsudele ka kärbsed, herilased, mesilased: "Külm kauge päike / kuidas soojendab südant / sumin mesipuus" (lk 57). (Tähelepanelik lugeja märkab, et Kaplinski teeb vahel haikuversioone oma muudest, pikematest luuletustest, mis sunnib taas pöörama pilku hägustele, kuid huvitavate piiridele Kaplinski haikude, ,,mittehaikude" ja muude luuletuste vahel) Muidugi on ühtlane sumin lähedane vaikusele, nii nagu kõrvulukustavas kosekohinas on võimalik äkki tajuda vaikust: "Lumemöll neelab / ühtviisi inimhääled / ja autotuled" (lk
õige piiratud ja psüühiline labiilsus suur. Lisaks võivad katsealusteks olla vabatahtlikud, keda motiveeritakse rahalise tasuga (vähekindlustatud ühiskonnagrupid). 6. Kas loomakaitsjad tänapäeval sõdivad suurte või väikeste tapamajade vastu? Miks? Sõditakse suurte tapamajade vastu. Leitakse, et loomade pidamisel ja tapmisel tuleb võimalikult vältida stressi. Stress on aga vältimatu lihaloomade vedamisel suurtesse tapamajadesse või kauge maa taha. 7. Kas tänapäeva loomakaitseseadused ja loomakaitsjate tegevused-hoiakud on pigem homotsentristlikud või biotsentristlikud? Homotsentristid peavad kogu ümbritseva keskkonna mõtteks inimeksistentsi, s.t kui inimene lakkaks olemast, poleks ka ülejäänud loodusel enam mõtet. Loodust peab säästma selleks, et tagada inimkonna kestvus, kui aga viimaseks on vaja loodust kuidagi kahjustada, on see kahjustus õigustatud (eetiline).
Eriti püütakse keelustada indiviidide õigust sellele, mida nad juba omavad, aga mitte odavalt omandada. Kui turg toibub ja selgub, et ettevõttel pole tootmisest saab elada luksuskaupade arvel, vaid enamik tegelema ümberjaotamisega. Kõik muu hariduse, tervishoiu, lihaloomade vedamist suurtesse tapamajadesse või kauge tavaõigusmaade firmad? Millise koostab ettevõte, kes maa taha, sest sellistel juhtudel on tugev stress vältimatu. tellib endale välisauditi (st kutsub auditeerima Kas tänapäeva loomakaitseseadused ja loomakaitsjate ühiskondlikud organisatsioonid)?Normatiivsed, väärtustele tegevusedhoiakud on pigem homotsentristlikud või tuginevad ja sotsiaalselt kohustavad. Tsiviilõigusmaades biotsentristlikud
Ei sõimata toorelt oma vaenlast, vaid laimatakse teda osavalt. Rahvuslik vihkamine hääbub, aga koos sellega ka isamaaarmastus: põlatud harimatus asendatakse ohtliku skeptitsismi ja küünilisusega. Niisugune ongi puhtus, mille meie kombed on saavutanud; sel viisil me olemegi saanud vooruslikeks inimesteks. Ja tuleb tunnustavalt esile tõsta Kirjanduse, Teaduse ja Kunstide suurt panust selles hingekosutavas saavutuses. Lisan siia veel ainult ühe mõtiskluse: nimelt, kui mõne kauge paiga elanik üritaks saada ettekujutust euroopalikest kommetest selle põhjal, missuguses olukorras on meil teadused, meie kunstide täiuslikkuse põhjal, meie käitumise viisakuse põhjal, meie kõnede sõbralikkuse põhjal, meie pidevate heasoovlikkuseavalduste põhjal ja selle põhjal, kuidas püüavad üksteisest üle karjuda igas vanuses ja igast seisusest inimesed, tehes näo, nagu oleksid nad esimestest koidukiirtest kuni päikeseloojanguni usinasti ametis vastastikku teenete
Kuid vaatamata tehtud pingutustele on siiski vähetõenäoline, et saame lõpliku vastuse meid vaevavale küsimusele: kas Marsil on elu. Kogemuste põhjal võib oletada, et sondidega tehtud uuringud annavad meile teatavaid mõõtmistulemusi, mida Maa teadlaskond tõlgendab ja arutab. Kuid et asjas päris kindel olla, tuleb kindlasti astuda ka järgmine samm: saata inimene punasele planeedile. 4.Vallutamine Püsiasunduse loomine naaberplaneedil ei ole enam kauge unistus. Plaanid on juba tehtud ja ootavad vaid rahastamist. Ja ehk ei rahuldu me ühel päeval enam kinni kaetud kosmosejaamadega, vaid võtame kogu planeedi oma valdusse. Aastal 1952 kirjutas hilisem menukirjanik Arthur C. Clarke väikese romaani pealkirjaga ,,Marsi liivad". See oli esimene katse kirjeldada meie naaberplaneedi kolonoseerimist ja pole kahtlust, et romaanist sai inspiratsiooniallikas, paljudele hiljem punast planeeti uurinud teadlastele. Clarke
11 soomuste, lõpuspiide, genipooride jt loendamise abil võib hinnata kalade arengu stabiilsust nn fluktueeruva asümmeetria hinnangu kaudu. Pilt 11. Kalade suu kuju.( www.ebu.ee/esitlus/Kalad2.ppt) 2.3 Kehakatted Kalade keha katab nahk. Paljudel kaladel on nahk kaetud soomustega. On ka soomusteta kalu nagu säga. Ka silmud, kes on tõelistest kaladest evolutsiooniliselt kauge rühm, on soomusteta. Osadel kaladel (tuurlastel) on nahas mitte soomused vaid luuplaadid. Suured luuplaadid paiknevad piki keha ridadena - neid nimetatakse kilbisteks (scutes). Väikseid nahas asuvaid luuplaate nimetatakse naastudeks. Ka kilbiste arv ja kuju ning naastude kuju on süstemaatilisteks tunnusteks. Luuplaate esineb ka näiteks ogalikel ja sägadel. Soomuseid on erinevat tüüpi .Haidel on plakoidsoomused (nahahambad).Primitiivsetel kaladel ganoid ja kosmoidsoomused
suguline iso-, hetero- või oogaamiaga, üha suurenev tähtsus sööda-, toidu- ja ravimtaimedena ning tehnilise toorainena). 8) Koldvetikad ~1000 liiki. Auto- ja heterotroofsus. Parasvöötme magevees. Kalduvad ka hulkraksusesse. Meioosi ja sugulist paljunemist pole teada. Kestas tselluloosi ja räni. Õ RIIK EXCAVATA 9) Silmviburvetiktaimed (umbes 1000 liiki, rohelist värvi, rakustruktuur teistest vetikatest äärmiselt kauge, auto- ja heterotroofne, taime ja looma vahepealsed, rammusamates ja reostunud vetes, meioosi pole, ilmselt kunstlik rühm). SAMBLIKUD Samblikud (üle 20 000 liigi): Samblike ehitus: Sümbiootiline liitorganism vetikastest ja seentest, vetikas moodustab süsivesikuid milda ladestavad lihheniini kujul, seene hüüfid imavad ja säiliavad vett, saavad elada seal kus kumbki üksi ei saaks, võivad kasvada isegi klaasil, kividel, puudel, tundras, elavad üle
kaasas reetmine, üksildus, egoism. Arvati, et õnnelikud on vaid labased, tavalised inimesed mässumeelsus korra eitamine, maailma põlgamine ja jumal = halb; deemon = hea vastuoluline suhtumine rahvasse. Ise oldi võitleja, prohvet, rahvajuht, aga põlgati rahvast. tunded on mõistusest kõrgemal, kunst on suurem väärtus kui teadus. Tihti väliselt inetu, ihupuue. Romantikud tunnevad huvi folkloori, keskaja müstiliste legendide vastu. Kunstnikku hakkavad võluma idamaad, kõik kauge ja salapärane, samas ka põhjamaad. Kui enne on proosa, siis nüüd eelkõige lüüriline luule, ballaadid ja romantiline poeem. Puskini luule kogu aeg romantiline - "Kaukasuse vang", "Ruslan ja Ludmilla", "Mustlased", värssmuinasjutud "Tsaar Saltaan", "Muinasjutt kuldkalakesest" Lermontov - "Maskeraad", "Deemon", luulest nt "Puri" ja "Valge" Gogol - "Dikanka", "Mirgorod", "Arabeskid" 2. Gogoli "Revidendi" analüüs Rumal Hlestakov on väikelinna võõrastemajas, aga pole raha arvet maksta
maapiirkondades peaks üldiste võimaluste põhjal olema reaalne rahvaarvu suurenemine. Karula rahvupargi ala sai valitud piirkonna erilisuse, ning piirkonnas peituva potentsiaali tõttu. Kaunis loodus ning puhas elukeskkond, lisaks turismi soodustav rahvuspark. Inimestel peaks siin olema võimalik ökotoodete tootmise või turismiga ära elada. Rahvaarvu tõusu eelduseks on ka see, et inimesed ei pea ilmtingimata tegelema traditsioonilise maaeluviisiga, vaid tööd on võimalik teha arvutiga kauge maa tagant, elades samal ajal miljööväärtuslikus keskkonnas. Piirkonna perspektiivikust kajastav rahvaarvu võrdlemine viimase kümne aasta lõikes ei olnud kahjuks võimalik, sest puudusid täpsed andmed vastavate aastate kohta. Töö käigus kasutasin 2000-ndate ja 2012 -ndate aastate andmeid. Uurimistöö eesmärgiks on: · Uurida rahvastiku üldarvu muutusi Karula rahvuspargi alale jäävates külades aastatel 2000 ja 2012.
täiendavaid riske (nn passiivne suitsetamine!). Uurimiste tulemused on alles algsed ja eeldavad täiendavate andmete kogumist. Tubaka kahjulik mõju tervisele on enamikule tuttav. Praegu teatakse kopsuvähi, südame- ja veresoonkonna haiguste ning kopsulaienemise seosest suitsetamisega. Vähem ollakse kursis muude vähktõbede ja suitsetamse vaheliste seostega. Vähktõbi on suitsetava inimese arvates kauge tagajärg aastakümnete pärast. Sageli on tähtsam see, mis toimub just nüüd või käesoleval aastal. Suitsetamise vahetu mõju on igapäevane: sõrmede vereringluse halvenemine, peavalu, köha, limaeraldus, suu limaskestade ärritus, ebameeldiv suulõhn, nahapinna muutused. Tubaka mõju põhineb suitsus sisalduvatel ainetel, mis vereringega satuvad organismi. 3.1.1 Passiivne suitsetamine
Müüdi, muistendi ja muinasjutu võrldus William Bascomi (1965) järgi. Vorm PROOSAJUTUSTUSED Konventsionaalne Puudub tavaline algus Jutustamise aeg Ei ole piiratud piiratus Tõeväärtus Usutav mitteusutav Tegevusväli Mingi aeg, koht Ajatu, kohatu Toimumisae Kauge minevik Lähiminevik ebamäärane Toimmiskoht Teine maailm Tänapäevamaailm ebamäärane Hoiak Püha Püha või profaanne Profaanne Peagelane Mitte-inimene Inimene Inimine või mitte- inimene Proosajutustuse liik Müüt Muistend Muinasjutt Folkloori zanrisüsteem
õige piiratud ja psüühiline labiilsus suur. Lisaks võivad katsealusteks olla vabatahtlikud, keda motiveeritakse rahalise tasuga (vähekindlustatud ühiskonnagrupid). 6. Kas loomakaitsjad tänapäeval sõdivad suurte või väikeste tapamajade vastu? Miks? Sõditakse suurte tapamajade vastu. Leitakse, et loomade pidamisel ja tapmisel tuleb võimalikult vältida stressi. Stress on aga vältimatu lihaloomade vedamisel suurtesse tapamajadesse või kauge maa taha. 7. Kas tänapäeva loomakaitseseadused ja loomakaitsjate tegevused-hoiakud on pigem homotsentristlikud või biotsentristlikud? Homotsentristid peavad kogu ümbritseva keskkonna mõtteks inimeksistentsi, s.t kui inimene lakkaks olemast, poleks ka ülejäänud loodusel enam mõtet. Loodust peab säästma selleks, et tagada inimkonna kestvus, kui aga viimaseks on vaja loodust kuidagi kahjustada, on see kahjustus õigustatud (eetiline).
Lihasekäävi aktiveerumine (reie pealmise lihase venitus) Signaal liigub sensoorsest rakukehast motoneuroni kehasse (dorsaalsest ventraalsesse juurde) Motoneuron innerveerib lihast kokku tõmbuma. Võrdle haistmismeelt ja maitsmismeelt. Kumb on toidu puhul olulisem – kas toidu lõhn või toidu maitse? ● Haistmise puhul jõuavad meieni lõhnained õhu kaudu ning seetõttu suudavad nad retseptoreid üsna kauge vahemaa pealt mõjutada. ● Maitsetekitajad kanduvad edasi vedelikes, mitte õhus. Maitsetekitajad ei suuda niivõrd kergelt ühest kohast teise liikuda (sp ei ole võimalik maitsta toitu, mis on meist vaid paari cm kaugusel). ● Retseptorid haistmis- ja maitsmismelel paiknevad samuti erinevalt ja selleks, et midagi maitsta tuleb see suhu panna. ● Arvan, et haistmine on olulisem, sest see aitab loomadel toitu leida (ka ohte vältida).
õige piiratud ja psüühiline labiilsus suur. Lisaks võivad katsealusteks olla vabatahtlikud, keda motiveeritakse rahalise tasuga (vähekindlustatud ühiskonnagrupid). 6. Kas loomakaitsjad tänapäeval sõdivad suurte või väikeste tapamajade vastu? Miks? Sõditakse suurte tapamajade vastu. Leitakse, et loomade pidamisel ja tapmisel tuleb võimalikult vältida stressi. Stress on aga vältimatu lihaloomade vedamisel suurtesse tapamajadesse või kauge maa taha. 7. Kas tänapäeva loomakaitseseadused ja loomakaitsjate tegevused-hoiakud on pigem homotsentristlikud või biotsentristlikud? Homotsentristid peavad kogu ümbritseva keskkonna mõtteks inimeksistentsi, s.t kui inimene lakkaks olemast, poleks ka ülejäänud loodusel enam mõtet. Loodust peab säästma selleks, et tagada inimkonna kestvus, kui aga viimaseks on vaja loodust kuidagi kahjustada, on see kahjustus õigustatud (eetiline).
ja uuriti eelkõige mineviku ühiskondade pereelu. Ameerikas eelkõige Clifford Geertzi töödele ja uuritakse sotsiaalseid riitusi js situatsioone. Saksamaal on tugev filosoofilise antropoloogia suund eesotsas August Nitschke ja Hans Medickiga, uurimisobjektideks mineviku käsitlus inimese kehast ja inimese isiksusest. 9. Mida tähendab mõiste „kultuuriline teine“? [Kultuuriajalugu, lk 144] “Kultuuriline teine” on uurija jaoks võõras ja kauge, tundmatu rahvas, kultuur või piirkond. Distantsi võib luua aeg, sotsiaalne või geograafiline kontekst. 5 10. Mille poolest erinevad mikroajalugu ja argiajalugu? [Kultuuriajalugu, lk 146–147, 149] Mõlemad uurimissuunad uurivad senise ajaloo diskursuse kõrval tähelepanuta jäänud tavainimeste igapäevaelu, kui argiajaloo fookus lähtub eelkõige uuritava subjektiivsest
· klient - reeglina algatab, lõpetab ja juhib FTP seanssi · server - toimib teenindajana Lisaks failide kopeerimisele saab: · lasta FTP serveril faile pakkida · kasutada makrosid tihtiesinevate FTP käsujadade sisestamiseks · manipuleerida serveri failisüsteemis FTP seansi juures peab tähele panema, et teie antud käsud toimivad kahes failisüsteemis: · kohalik arvuti (klient) on see, kust te ftp programmi käivitasite · kauge arvuti (server) on see, millega te avasite ühenduse Õiendamine kauge arvuti failisüsteemis (on võimalik pärast ühenduse loomist ja serverisse sisse logimist) toimub sarnaselt UNIXi koorikus toimetamisele järgmiste FTP käsukude abil: · cd - kataloogi vahetamine 8 Arvutivõrgud
10 3.2. TELESKOOBID 3.2.1 Teleskoop Teleskoop on optiline instrument, mis kogub ja koondab valgust. Teleskoobid suurendavad kaugete objektide näivaid nurkmõõtmeid ja tänu sellele suureneb objektide näiv heledus. Teleskoobis peab kindlasti olema valgust koondav element – objektiiv. Objektiivi iseloomustavateks parameetriteks on objektiivi fookuskaugus, mis iseloomustab kui kaugel objektiivist tekib lõpmata kauge objekti kujutis; ja objektiivi apertuurehk ava, mis vastab objektiivi sisese ava läbimõõdule ja iseloomustab kui palju valgust jõuab silma või filmini või sensorini. Visuaalsete vaatluste korral peab seadeldisel olema okulaar, mille abil muudetakse nähtavaks ja suurendatakse objektiivi fookuses olev kujutis. Teleskoobid jagunevad neis sisalduvate optiliste süsteemide põhjal lääts- ehk refraktor- ja peegel- ehk reflektorteleskoopideks. Samuti võib teleskoope
Uraan on Päikesest 19 korda kaugemal kui Maa, sellepärast jõuab sinna vähe soojust ja valgust. See on külm ja pime paik. Temperatuur pilvede ülaosas on -200º C ringis ja isegi kui Päike on Uraani taevas, jääb taevas ikka mustaks. Uraan liigub ümber Päikese küljeli asendis. Tema telg on vertikaali suhtes 98º kaldus, mistõttu tema põhjapoolus on pisut lõunasse suunatud. Uraani rõngad ja kuud tiirlevad ümber tema keskpaiga. Uraani kauge asukoht Päikesesüsteemis tähendas seda, et ta polnud antiikrahvastele tuntud. See planeet avastati alles 1781. aastal, kui astronoom Wiiliam Herschel (1738-1822) seda läbi teleskoobi vaatas. Sellest ajast saadik on kaugete planeetide vaatlemiseks kasutatud teleskoope, kuid isegi kõige võimsamad toovad vähe nähtavale. Alles 1986. aastal, kui kosmosesond Voyager 2 jõudis Uraanini, saadi seda esimest korda hästi vaadata. Voyager 2
· Karistatakse teo eest kui see on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Süüteod jagunevad kahte liiki: · Väärteod (liiklusrikkumine...) · Kuriteod (kellegi kahjustamine Süüteo koosseisu jaoks peavad olema objektiivsed ja subjektiivsed tunnused: Objektiivsed tunnused: 1. Kuritegu 2. Keelatud tegu (Väärtegu) 3. Selle kahjulik tagajärg Subjektiivsed tunnused: 1. Tahtlus · Kavatsetud tegu · Otsene tahtlik tegu · Kauge tahtlik tegu 2. Ettevaatamatus · Kergemeelne · Hooletus Karistusõigus määrab kindlaks 3 asja: · Mis on süüteod? · Millised on karistused? · Muud mõjutusvahendid. Kuritegu on süütegu, milles füüsiline isik saab rahalise karistuse või vangistuse, juriidiline isik aga rahatrahvi või sundlõpetamise. Väärtegu on süütegu mille eest saab füüsiline isik rahatrahvi või aresti, aga juriidiline isik saab rahatrahvi. Kuritegusid on 2 astet: 1
Inglismaa oli 10 aastat vabariik. Kümne aasta pärast, 1659, taastati kuningavõim, troonile tuli Charles I poeg Charles II ja "hirmsad ajad olid möödas Charles II James II James I (19. juuni 1566 27. märts 1625) oli Inglismaa ja Iirimaa kuningas aastast 1603 ning Sotimaa kuningas James VI nime all aastast 1567 kuni oma surmani. James oli Mary Stuarti poeg, kes sai troonile juba aastaselt, kui ta ema troonilt tõugati. Ta oli ka Inglismaa kuninganna Elizabeth I kauge sugulane, mistõttu too otsustas trooni Jamesile pärandada (Elizabeth ei abiellunud teatavasti kunagi). Nii sai 1603. aastal teoks Inglismaa ja Sotimaa personaalunioon, mida kuningas hakkas nimetama Suurbritanniaks. Nii võiks James I teataval määral pidada esimeseks Suurbritannia kuningaks, kuid ametlikult jäid Inglismaa ja Sotimaa siiski eraldi riikideks ning nende juriidiline ühendamine toimus alles 1707. aastal. NOORUS
Nii Maria kui ka Veronika on päriselt eksisteerinud ja antud raamatutes kirjeldatud lood läbi elanud. Paulo Coelho on need ainult osavalt sõnadesse pannud. Eelnev uurimustöö on lühiülevaade naiste suhtumisest armastusse ning elu- ja enesetunnetusest. Maria ja Veronika elus oli etapp, kus nad pidid otsustama, kas anda alla või minna edasi. Erinevat teed pidi ning teistsugustest nähtustest õppides avastasid naised enda jaoks asju, mis varem oli olnud nende jaoks võõras, kauge. Maria suurimaks probleemiks oli mõista armastust, samal ajal kui Veronika üritas aru saada elu mõttest. Mõlemad naised olid pandud valiku ette: Maria kas minna koju kaotaja või võitjana; Veronika elada või surra. Loomulikult olid situatsioonid erinevad, kuid mõlemad naised leidsid läbi ebapopulaarsete otsuste enda jaoks selle, mis puudus. Neil oli julgus alistuda hetke emotsioonile. Nii nagu on vältimatu elu osa hingamine ja söömine, puudutab igat inimelu ka armastus.
Tallina Polütehnikum ELEKTER JUHID, POOLJUHID, DIELEKTRIKUD Referaat Koostanud Margit Kauge KNE-11 Juhendaja Krusell Tallinn 2012.a. SISUKORD: 1. ELEKTER 3 1.1 Ajalugu 3 1.2 Elektrivool 4 1.2.1 Elektrivoolu iseloomulikud jooned 5 1.2.2 Elektrivooluga kaasnevad nähtused 5 1.2
inimsilmaga pole võimalik näha, suurendatud kujutist. Koosneb kahest optilisest süsteemist- objektiivist ja okulaarist, mille omavaheline kaugus on märksa suurem, kui fookuskaugus. Suurendus keskmiselt 1000x. Teleskoop- võimaldab vaadelda kaugel asuvaid esemeid. See koosneb objektiivist ja okulaarist, mis asetsevad nii, et objektiivi tagumine fookus F1 ühtib okulaari esimese fookusega F2. Teravustamisel võib objektiivi ja okulaari kaugus veidikene muutuda. Objektiiviga saadud kauge eseme kujutis asetseb praktiliselt objektiivi tagumises fokaaltasandis. Valguse laineomadused 1) Difraktsioon (paindumine, kõrvalekaldumine sirgjoonelisest liikumisest) 2) Interferents ( lainete liitumine, mille korral tekib ruumis võnkumise amplituudi jaotus) (Samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist. Vastandfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist liitumisel.) 3) Sõltumatu levimine 4) Peegeldumine 5) Murdumine
omakorda võib olla samuti ebaeetiline (inimesed, kelle otsustusvõime, intellekt võib olla piiratud: vanglakaristatud, surmamõistetud) Õigus infole 6. Kas loomakaitsjad tänapäeval sõdivad suurte või väikeste tapamajade vastu? Miks? Üldine on suundumus, et loomade pidamisel ja tapmisel tuleb võimalikult vältida stressi. Eriti püütakse keelustada lihaloomade vedamist suurtesse tapamajadesse või kauge maa taha, sest sellistel juhtudel on tugev stress vältimatu. 7. Kas tänapäeva loomakaitseseadused ja loomakaitsjate tegevused-hoiakud on pigem homotsentristlikud või biotsentristlikud? Tänapäeva loomakaitseseadused on pigem biotsentritslikud. Nad on seda meelt, et looduse eksisteerimisel on oma mõte. Inimene on vaid üks paljudest looduse olelusvormidest ja pigem on õigem lasta tal hävida, kui ta ei kahjustaks teisi liike.
pärast. ,,USA president Obama sõnul pidi vägesid hakatama välja tooma 2011 aasta lõpul ja tänapäevaks on vähendatud sõdurite arvu minimaalselt." (Solnik) 3.2 Eesti osalus Afganistanis Eesti osaleb Afganistani stabiliseerimises ja ülesehituses oma välis- ja julgeolekupoliitilistest huvidest lähtuvalt. Afganistan on Eestile küll geograafiliselt ja kultuuriliselt kauge, kuid tema probleemid on meilegi olulised. Afganistanist lähtuvad rahvusvaheline terrorism, kuritegevus ja narkoäri ohustavad nii üleilmset kui ka Eesti riigi julgeolekut. Eesti rahvusvaheliseks ja moraalseks kohuseks on neile ohtudele reageerida ning osaleda aktiivselt Afganistani probleemide lahendamisel. Afganistani julgeolekutagamismissioonil osalemine on üheks meie olulisemaks ja nähtavamaks panuseks NATO liikmena. Afganistan on ka NATO tähtsaim
hoiti lähedal ka vene sõjavange. Paulil hakkab neist hale, sest need inimesed polnud ju milleski süüdi, et nad niimoodi peaks nüüd kannatama. Kuigi sõda käis juba täies hoos, ei olnud ta veel oma inimlikkust kaotanud. Rindele tagasi pöördudes satub ta rünnaku ajal kähmlusesse, kuhu satub ka üks mees vaenlaste leerist. Surmahirmus pussitab ta tolle surnuks, kuid kannatab hiljem suurte süümepiinade käes. omade juurde tagasijõudes tundub see aga taas kauge mälestusena. Lõpuks on Paul viimane, kes nende rühmast veel elus on. Ta üritab veel päästa ka oma sõpra Kaczinsky't, kes juhusliku mürsukillu tõttu surma saab. Paul sureb päeval, mil loodetakse juba rahu ning päev võetakse kokku sõnadega läänerindel muutuseta... III PILET 1. Inimese loomine erinevates piirkondades kes loob, millest loo, kuidas loob ja miks loob (3 omal valikul) 2. Salinger ,,Kuristik rukkis" - probleemistik, teose aegumatus; peategelase olemusjooni,
lubamaks monteerijatel Eesti ettevõtetest püstitada palkmaju Saksamaal ja monteerijatel Saksa ettevõtetest teha montaazitöid Eestis (jõustunud 13.09.2002). Saksamaa on olnud aastaid kolmas väliskaubanduspartner kaubavahetuse kogukäibe järgi Eestile Soome ja Rootsi järel6. 1.5 Eesti majanduskliima Saksa ettevõtete seisukohalt 2000. aastal 2000. aastal saksa majanduse osakaal Eestis jättis soovida. Kuna Eesti on nii väike ja kauge Saksamaast, siis oli maa veel vähetuntud saksa investorite seas. Samuti polnud piisavalt atraktiivsed Eesti majandussüsteem, investeerimiskliima ja avatus. Kaubavahetuses oli pilt küll parem, kuid neljas positsioon Soome, Rootsi ja Venemaa järel andis siingi tunnistust potentsiaalsest kasvuruumist, eriti kuna Saksamaa poolt vaadatuna on olnud Eesti kaubanduspartnerina tähtsuselt alles 78. riik. Küll aga on muidu 1995.-2000. aastal Saksa-Eesti majandussuhted stabiilsed olnud.
Hindas kohtunike kogu. Deus ex machina kasutamine. Publik: vabad kodanikud ja metoigid (sissesõitnud), dionüüsiatel ka külalised mujalt Kreekast, lenaiadel mitte, orjad vaid isandate saatjatena, naised (arvatavasti) ei olnud publikus. 50. Iseloomusta kreeka tragöödia ühiskondlikku rolli ja tähtsust. Ühiskondlik ,,kõlakast" (sh koor kui ,,sisemine publik", kes ei sure kunagi ega ole ka füüsiliselt ohus) Mütoloogiline temaatika = turvaruum (ka vägivalla puhul: kauge minevik, teised paigad) Üldistamine, ühiskonna valupunktide käsitlemine fiktiivses kontekstis Sageli keskendumine ühele võtmeteemale (õiglus, võim, seadus vs tava jm) 51. Kas ja kuidas saaks tragöödiat seostada klassikalise Ateena demokraatiaga? 52. Miks kohtab kreeka tragöödiate seas vähe ajaloolise temaatikaga näidendeid? Mitu sellist teost on säilinud? 53. Mis on peripeetia? Too näide mõnest kreeka tragöödiast.
olla kuningas. Teda vaevavad salapärased, müstilised jõud. Selline filosoofia, et kõik inimesed on paisatud kaitsetult maailma elama, ja kõiki neid ootab ees paratamatu üks ots surm. Armastuski ei päästa. Loobub oma printsessist tõmblemiste pärast. Armastus üldse pole tema näidendites võitev jõud. Järgnevad 4 lühinäidendit: ,,Sissetungija", ,,Pimedad", ,,Sisemus" ja ,,Tintagiles surm". ,,Pimedad" tegevus toimub kaugel ookeanisaarel, see ka iseloomustab kirjanikku. Et kauge loss või kauge saar. On öö. Saare iidses metsas luurab 12 pimedat inimest mahalangenud puutüvedel. Ootavad oma vaimulikust teejuhti, kes on toonud nad pimedate varjupaigast mereäärde jalutama. Pimedad ei tea seda, mida vaataja teab ei näe, et nende teejuht on tegelikult surnud, istub seljaga vastu puutüve. Armastatud värvid must, valge ja hall. Seal on väga oluline muusikaline kujundus. Ja ka pausid. Pimedad istuvad ja seal on pime öö ja
klassikaline draama. Tegevus toimus 18- saj Eestis. Päris orjuse mõttelaad. Teine tipp teos oli ,,Kauka Jumal"(1912) lavale 1915. ,,Libahunt" Osades: Tammaru peremees ja perenaine Nende poeg Margus Nende kasutütred Tiina ja Mari Sulased Jaanus ja Märt See on Kitzbergi näitekirjandusliku loomingu tipptulemus. Rahvapärimuslikule ainestikule tuginedes on siin kujutatud kahe vastandliku elusuhtumise kokkupõrget kauge pärisorjusaja olustikus. Peategelane Tiina, hukatud "nõia" tütar, ei suuda omaks võtta lootusetut alistumist mõisa ja kiriku meelavallale. Tema kirglik loomus ei tunnista kannatliku saatusega leppimist, inimest alandavaid ja moonutavaid olusid ning nende poolt sünnitatud eelarvamusi. Nõnda satub see erandlik külaneiu konflikti oma kasvukeskkonna ja kogu olemasoleva elukorraga, nooruslik trots ja tuline temperament
Tasmaaniaga, endeeme on 3%. See näitab,et Uus- Meremaa on eraldunud Austraaliast väga kauges geoloogilises minevikus. Domineerib tsirkumpolaarne Antarktika Hoovus (Antarctic Circumpolar Current), mis kannab ühtlasi nimetust Läänetuulte hoovus (West Wind Drift). See hoovus liigub 4 aastaga ümber Antarktika. Sellel hoovusel on suurim tähtsus vetikate levikule. Ta võimaldab vetikate (näiteks ujuvate Macrocystis pyrifera ja Durvillea antarctica) ja neile kinnituva fauna ja floora transporti kauge maa taha. Vetikafloorad lõunapoolkera parasvöötmes ja polaarvöötmes näitavad ilmekalt 12 geograafilist isolatsiooni. Põhjapoolkeral on eri vööndite vahel parem kontakt piki Põhja- Jäämere randu, kus vetikad saavad levida, küll aegamööda, samm-sammult, kuid siiski edasi. Sealsed migratsioonid kujutavad endast väikeste vahemaade levimise summat. Lõunapoolkeral
Romantism Romantismi aja uued märksõnad olid tunne ja fantaasia, elamus ja igatsus. Suurt rolli hakkas mängima üksikisik, kes ise oma elu tõlgendas. Romantikud arendasid välja peaaegu pidurdamatu mina-kultuse. See tõi kaasa ka kunstnikugeeniuse väärtustamise. Näiteks Beethoven- tema muusikas kohtame inimest, kes väljendab iseenda tundeid ja igatsusi. Romantikud arvasid, et kunstnik suudab vahendada midagi, mida filosoofid ei suuda. Romantismile oli tüüpiline igatsus millegi kauge ja kättesaamatu järele, müstika, öö, hämarus, iidsed varemed ja kõik üleloomulik. Romantikuid huvitas kõik hämar, õudne ja müstiline. Üks olulisi tunnusjooni romantismil on looduseigatsus ja loodusmüstika. Romantism aitas tugevdada ka rahvaste rahvustunnet ja identiteeti. Romantismiajastu filosoofid käsitasid maailmavaimu kui mina, kes rohkem või vähem unenäotaolises seisundis loob maailmas asju. Schelling (vt Lisa 26)
KÕRGKOOL "I STUDIUM" Õigusteaduskond Majandusõigus EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS ALATES 1920. A. KUNI TÄNAPÄEVANI Kursusetöö Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus ...................................................................................................3 1. Põhiseaduse üldiseloomustus ...........................................................................4 1.1. Põhiseaduse mõiste ....................................................................................4 1.1.1. Põhiseaduse tähendus ..............................................................................5 1.2. Põhiseaduse struktuur .................................................................................6 1.2.1. Struktuur ............................................................................
IV osas annan ülevaate tänapäeva Jalgsema külast. Selle kohta parema teave saamiseks vestlesin Paistevälja PÜ esimehe Kalle Bötkeriga, külavanem Heli Karkiga ja veel mitme külaelanikuga. Käisin läbi ka kõik 1939 aasta lõpul Jalgsema külas asunud talude asukohad, eesmärgiga selgitada välja mis neist taludest on saanud. 4 5 1. Jalgsema küla ajaloost 1.1. Küla läbi kauge ajaloo XIII sajandil moodustasid ühe muistse piirkonna Järvamaal hilisemate Koeru ja Järva-Jaani kihelkonna alad. Henriku Liivimaa kroonikas on selle piirkonna keskusena märgitud Kettise (Keitise) küla, millest sai hiljem Järva-Jaani. Samast piirkonnast on kroonikas märgitud veel Iolgesim (Jalgsema) küla seoses küla ristimisega 1220. aastal. Arvatavasti oli Iolgesim selle piirkonna suurem ja kesksem asula. Läti Henrik rõhutab Liivimaa kroonikas mõningate külade ilu ja suurust.
1996 ,,Kersti õhtulaul" flöödile, op 59 1999 ,,Alfa ja oomega. Universumi sünd" tsellole, op 70 2000 ,,Kassari linnulaul" / ,,Onu Urmas käis kalal" klaverile 2000 ,,Täielik kuuvarjutus" kitarrile 2004 ,,Aquarius" klaverile Vokaal-ja koorimuusika: ,,Kui armsast jõulupuu nüüd hiilgab" ,,Üle kodumäe" ,,Mõtelda on mõnus" ,,Eesti vobla forell" (popurrii tuntud lauludest) 1982 ,,Noorus" 1983 Sõnalis-muusikaline põimik ,,Krõll", op. 2 1984 ,,Laul eidest ja taadist" 1985 ,,See kauge hääl" 1986 4 etüüdi, op 8 1986 ,,Tere, hommik" 1986 ,,Tuisk" 1987 ,,Vaba-armastus", op. 12 1987 Triptühhon, op. 13 1987 Poeem ,,Veendumus", op 14 1987 ,,Jõulupalve" 1988 Kantaat ,,Ühe valguse sees", op. 15 1988 Kantaat Päikesele ,,Ave Sol", op. 16 1988 ,,Gloria Patri", op 17 1988 Vigala hümn 1988 ,,Laul sõnnikust" 1988 Kaanon ,,Dona nobis pacem" 20 1989 ,,Taaveti kiituslaul", op 19
arvamusi, emotsioone, viisakaid palveid jne. Ingk: It was necessary that he speak (present subjunctive) Seda grammatilist kategooriat, mida me eesti grammatikas nimetame KONDITSIONAALIKS (tingiv kõneviis) mille põhifunktsioon on väljendada soovi või irreaalset tingimust, nim. Saksk. Konjuktiiv, prk: subjunktiiv Potetsiaal väljendab kõneleja arvamust, et tegevus tõenäoliselt toimub. Soome k suffiks-ne Kvotatiiv ehk kauge kõneviis vat kirjakeeles ja pidi-ga kaudse teatelaadi väljendamine suulises kõnes. Näide: modaalverbid (kuidas modaalsuse väljendusvahendid tekivad?) Modaalsuse klassikaline arenguskeem on dünaamiline (võime) >deontiline(luba) > episteemiline (tõenäosus) Tähenduste universaalne arenemise suund on konkreetselt abstraktsele, nt on verbide laskma ja pidama modaaltähendused tõenäoliselt tekkinud nende konkreetsema tegevuse tähendusest (vrd võrke merre laskma, hobust kinni pidama)
Taustaks sinine sein. · tunded ja mõtted, mida see maal minus tekitab -kahjuks ei tekita see maal minus mitte mingeid tundeid ega mõtteid, sest see maal tundub olevat liiga lihtne ja ilma erilise sisuta. 8) Vali leheküljelt 44 üks maal ja analüüsi seda nii nagu eelmises küsimuses! * maali nimi ja autor ,,Westminsteri sild Londonis" ja autor Andre Derain. * maali kirjeldus -maalil on kujutatud Westminsteri silda Londonis. On kujutatud roheliseks värvitud silda kauge linna taustal. Sillal on kujutatud mõned hobusega vankrid. Silla äärde on paigutatud üksikud puud. Värvidest on ikka kasutatud punast, sinist rohkem kui muid värve. * tunded ja mõtted, mida see maal minus tekitab -järjekordselt mitte mingisuguseid tundeid, nii nagu eelmise küsimuse juures. Ekspressionism Iseseisev töö 12. klassi õpiku § 6 lk 45-47 kohta I Täida lüngad!
de-lõpulised viisiadverbid, nt ennembide ‘varem’, julgede ‘julgesti’; TA i-mitmus, nt tähtiga ‘tähtedega’; nud-kesksõnast tuletatud vormidele liitub pöördelõpp, nt (oleme) löüdnüme ‘oleme leidnud’, (os) saanuti ‘oleksite saanud’, (olevat) kadunuva ‘nad olevat kadunud’; eitavas kõnes samuti pöördelõpud, nt es tuleva ‘nad ei tulnud’, ei saami ‘ me ei saa’; demonstratiivpronoomenites lähedase ja kauge vastandus: sii ‘see’ ja nii – nee ‘need’ ning tuu ‘too’ ja nuu ‘nood’; Tartu murdeala sisemine liigendus Keeleline keskus ajalooliselt Otepää, hiljem Nõo. Neli murrakurühma, mille kujunemisele on avaldanud mõju läbikäimine erimurdeliste naaberaladega.. Naaberkeeltest on mõjutanud läti keel lõunas, vene keel idas, kuid pigem üksikute sõnalaenude näol. Põhjarühm Tartu-Maarja ja Kodavere Kavastu murrak.
juba olemas. Miks mitte üllatada seda inimest heateokingitusega? MTÜ Mondo heateokingitused on erikujulised: alates päikesepaneelist Birma koolile kuni õmbluskursuseni Lääne-Keenia naistele. "Kingitust saada on alati hea, aga kingitust teha veel parem. Ja mitte-materiaalne kingitus võib südame hoopis soojemaks teha kui asi, mida tegelikult tarvis polnud. Heateokingituse puhul saab veel rõõmu rohkem kui kaks inimest lisaks kingitegijale ja kingisaajale ka kauge kogukond, kus selle mõju võib olla mitmekordne." Teaduse areng ja tehnika Oma põhimõtetes tugineb geneetik Lili Milani religioonile, mis on tema elus väga olulisel kohal. ,,Minu jaoks peavad teadus ja religioon hoidma harmooniat ja käima käsikäes. Teadus ilma religiooni või eetikata kaotab oma mõtte. Küsimus on selles, kas me teeme teadust selleks, et midagi head teha või teeme seda, et raha teenida ja materiaalsete väärtuse nimel. Samamoodi
vastu. Albertil tekkis Liivimaal aga peagi konflikt Saksa orduga, mis seisnesid erimeelsustes Leedu ristiusustamisega ning peapiiskop ei toetanud seetõttu kuigivõrd ka ordu võitlust teiste mittekristlike rahvastega (kuralaste ja semgalitega) Liivimaa kodusõja algus 1297. Liivimaa Kodusõda kestis 12971330. Välisliitlasi selles sõjas Liivimaal polnud loota, kuna Katoliku rooma oli meile niivõrd kauge kant, et se eneid ei huvitanud. Liivima pidi ise hakkama saama. Kodusõda oli Saksa ordu ning Riia peapiiskopkonna ja Riia linna vahel toimunud sõjaliste konfliktide seeria. Riiat toetas selles sõjas Riia peapiiskopkond koos talle alluvate piiskopkondadega (Tartu ja Saare-Lääne). Kodusõja käigus vallutas Saksa ordu küll piiskopkondadelt mitmeid alasid, ent need tagastati hiljem piiskopkondadele paavsti esindajate isikliku sekkumise järel. Liivimaa poliitiline ajalugu XIV saj:
Eraseadus kehtis kuni 1940, lääne õiguskultuuri tunnused – juured roomaja kanoonilise õiguse uurimises, korporatsioon, leping, omand jne, õigusteadus, professionaalsed juristid 4. Arhailise õiguse üldiseloomustus, arhailise õiguse erinevad tähendused. Arhailine – esialgne, varajane, algne, algupärane *Sugukondlikus korras kehtinud, riigieelne *Mittekirjutatud, tavaõigus *Ei ole tingimata ajaliselt kauge (näiteks suurlinnade slummides ka tänapäeval) *Võib eksisteerida kirjutatud õigusega koos *Pole primitiivne, kuid on teistmoodi Iseloomulik: o Suuline / tunneme üleskirjutuste ja etnograafia järgi o Stabiilne / orgaaniliselt muutuv koos ühiskonnaga o Eesmärk on rikutud õiguskorra taastamine, mitte süüdlase karistamine o Hüvitatakse tagajärge, mitte tegu o Kasuistlik / võib olla väga detailne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
