Turumajandus sõltubki nõudlusest, pakkumised tehakse nõudluse alusel. Näiteks kui sokipaaride järgi on suurem nõudlus kui sukkade, toodetakse sokke rohkem ja ka nende hind võib olla kõrgem kuna neid ostetakse niikuinii. Kui nõudlus ja pakkumised on tasakaalus on ka turumajandus, sest inimesed jaksavad osta ja ka toota. 3. Nimetada Eestis kehtivaid otseseid ja kaudseid makse. Otsesed maksud võetakse maha kohe inimese palgast : tulumaks, sotsiaalmaks Kaudsed maksud mõjutavad palka kaudselt, nende maksude tarbimisel : käibemaks, aktsiis 4. Nimetada Eesti finantsasutustes pakutavaid teenuseid. Investeerimistehingud, laenud, kindlustused(auto, kodu), hoiustamine, jne. 5. Milliseid teenuseid saab kodanik kasutada portaalis eesti.ee? Vaadata oma haridusandmeid, töökoha andmeid, vara olemasolu, haigekassat, id-kaardi/passi/lubade jms kehtivust, kindlustuste olemasolu. Vastuseid
• majanduskasum -arvestuslik kasum + muud kulud = otsesed kulud; • majanduskasum = arvestuslik majanduskasum kasum = arvestuslik -kaudsed kasum kulud -kaudsed - normaalne kulud kasum; - normaalne kasum; • majanduskasum - normaalsed kulud - kaudsed kulud = arvestuslik kasum. 10. Firma otsesed kulud olid 27000 krooni. Intressimäär oli 10%. Firma omanik oleks mõnes teises firmas töötades võinud teenida 21000 krooni. Firma omanik oli firmasse paigutanud oma kapitali 25000 krooni. Firma aastatulu oli 55000 krooni. Arvuta: a) firma kogukulud; 27000 + 21000 + (25000*0,1) = 50500 krooni b) arvestuslik kasum; 55000 – 27000 = 28000 krooni
tarnimine; vastuvõtt laos;maksud; arveldamine, probleemide lahendamine Ostule järgnevalt tekkivad kulud: toodete tagastamine; remont ja ümbertöötlemine; hooldus; tootearendus; toote utiliseerimine; kaotatud müügi kulud Kõige suuremat kasu annab ostmise kogukulu analüüsi tegemine järgmiste hangete puhul: ettevõtte hankega seotud kulud on suhteliselt suured; hankimine toimub teatud regulaarsusega; ostja arvab et hankega on seotud suured kaudsed kulud; ostja arvab et tehingukulud on eraldivõetuna väga suured Ostutegevuse sooritusvõimet hinnatakse selle järgi, kuidas on suudetud täita püstitatud strateegilised eesmärgid ning kuidas ostutegevus suudab tuua kasu ettevõttele ja tekitada juurde lisaväärtust. Tulemuseesmärk, mis on püstitatud, peab olema reaalselt mõõdetav ja tähtajaline ja reaalselt saavutatav. Tulemuseesmärgid peaksid olema seatud tootesortimendi juhtimises, tarnete haldamises, käibekapitali kasutamises
Seega: SKP = E = C + I + G + (X-M) 30. sissetulekute lähenemisviis. korral kasutatakse SKP komponentidena tootmisprotsessis loodud sissetulekuid, milledeks on: palgad: tasu tööjõu eest; rent: tasu tootmistegurite kasutamise eest; intressid: tasu raha kasutamise eest; kasum: ettevõtte omanike tulu; amortisatsioon: summa, mille võrra seadmed ja masinad vananedes oma väärtust kaotavad: kaudsed maksud: lisatakse SKP koostisesse, kuna (erinevalt otsestest maksudest), ei kuulu nad ühegi eelnimetatud komponendi koosseisu. 31. Reaalne koguprodukt Reaalne SKP: arvutatakse nominaalse SKP väärtuse jagamisel SKP deflaatoriga. 32. nominaalne koguprodukt. Nominaalne SKP ehk SKP jooksvates hindades. 33. Koguprodukti deflaator. kõikide SKP-sse kuuluvate hüviste hinnaindeks. 34. Kogukulutused majanduses ja selle komponendid. planeeritud tarbimiskulutused (C);
ressursside turult. Nt firma palgakulud, toormaterjali ostukulud jne. Kaudne kulu mõõdab seda mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral. Arvestuslik kasum-firma kogutulude ja otseste kulude vahe Majanduskasum- kogutulude ja kõigi (otseste ja kaudsete) kulude vahe Normaalkasum- kui firma arvestuslik kasum piisavalt suur ja katab firma kaudsed kulud. See kindlustab selle et arvestuslik kasum katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu. Majanduskasum- see arvestusliku kasumi osa mis ületab normaalkasumi Püsi ehk fikseeritud ressurss on selline firma poolt muretsetud tootmistegur mille suurust firma muuta ei suuda. Nt lühiperioodil on selleks firma tootmishooned Muutuv ehk varieeruv ressurss on selline tootmistegur mille suurust saab muuta. Nt
Põhjariikide vahel, valmiskaubad, teenused, tehnoloogiad ja kapital Lõunariikide (arengumaade) vaheline kaubavahetus on väga nõrk. Riigi võimalused kaubanduspoliitikat reguleerida · Tollimaksud (sisseveo pealt). Tooraine pealt madalamad maksud, valmistoodangu pealt kallimad. Riikideühendustes võivad tollimaksud puududa. · Kaubavahetuses kvoodide kehtestamine riik kehtestab teatud kaupadele koguselised piirangud · Kaudsed kauplemispiirangud tervisekaitsenõuded, turvalisus · Embargo kehtestamine kauplemispiirangu kehtestamine mõne riigi või riikide rühmaga. Võib kehtestada teatud toodete või kogu kaupade kohta. · Rahvusvaluuta devalveerimine alandamine Näited ja selgitused rahvusvahelistest organisatsioonidest. NATO sõjaline ühendus, loodi 1949. ÜRO poliitiline ühendus, demokraatia tagamine
Tulu, mis lisanud ringkäigu mudelisse, on sissevoog tuluvoogu. See suurendab kodumajapidamiste ja ettevõtete tulutaset. Sisemajanduse koguprodukt- lõpphüviste turuväärtus ( riigi territoriaalsetes piirides ) Rahvamajanduse koguprodukt- riigi kodanike ja ettevõtete majanduslikku aktiivsuse mõõt. Kulutuste lähenemisviis- E=SKP= C(tarbimiskul)+ I (inv)+ G (avalksek. Kul)+ ( X-M ) ( eksport- import ) Sissetulekute lähenemisviis- SKP= palgad, intress, rent, kasum, amort, kaudsed maksud. Reaalne SKP- mõõdab reaalse kogutoodangu väärtust. Reaalne SKP = nominaalne SKP / SKP deflaatoriga. SKP deflaator- kõikide SKP-sse kuuluvate kaupade ja teenuste hinnaindeks. Sisemajanduse puhasprodukt (NDP) NDP= SKP- D ( amortisatsioon ) Kapitali kogus suureneb täpselt niipalju kui suurenevad netoinvesteeringud. Kahesektoriline majandus- Y=E ( Yd ( kasutatav tulu ) = Y = C + Id Autonoomne tarbimine- esineb siis, kui kasutatav tulu võrdub nulliga.
sellele, et kool asub kodust kaugel ja igapäevane sõitmine on küllaltki kulukas. Olen aru saanud, et õppimist ennast on samuti võimalik õppida, et kogu tegevusega omandada võimalikult maksimaalne hulk teadmisi. Õpistrateegiad aitavad mul õppetegevust korraldada ning süsteemsemaks muuta.Õpistrateegiad on õpitud tegevuskavad, mida kasutatakse teadmiste, oskuste omandamiseks, töötlemiseks, kasutamiseks, eriti aga oma õppimise juhtimiseks ja kontrollimiseks. On nii otsesed kui kaudsed strateegiad. Otsestest õpistrateegiatest kastutan enamasti mälustrateegiat: meeldejätmise muudab kergemaks mõtteliste seoste loomine. Kõik uus, mille omandan, viin seosesse sellega, mida juba varem tean. Mingil määral kasutan ka tunnetuststrateegiat: teabe edastamine, analüüsimene, selgitamine ning info struktureerimine. Kaudsetest strateegiatest võiks nimetada kõiki kolme: metakognitiivset- põhineb eneseanalüüsil. Afektiivset ehk tundepuhangulist strateegiat
absoluutse eelise teooria- selle kohaselt riigid toodavad kaupu erineva omahinnaga (Adam Smith) suhtelise eelise teooria- mõni riik toodab kaupu alati väiksemate kulutustega kui teine, ning nendele tuleb spetsialiseeruda ( David Ricardo) kaubavahetusest saavad kasu: globaalne tootmine, arenenud riigid, rahvusvahelised organisatsioonid kaubandustõkked on: toll (tollimaks) kvoot- kauba mahuline piirang kaudsed piirangud- bürokraatlikud piirangud nt keemiline koostis, lapstööjõu kasutamine Embargo- kõige karmim piirang kaubanduspiirangute tagajärjel tõusevad kaupade hinnad, langeb elanike elatustase ja aeglustub majandusareng RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID IMF- (international monetary fund) Rahvusvaheline Valuutafond, noorte riikide raha usaldusväärsuse tagamine GATT- (general agreement on tariffs and trade) alates 1996 WTO(world trade
LOENG 1 Elektriohutusseadus elektriseadmed tuleb paigaldada ja hooldada nii, et nende kasutamine ei ohusta ümbrust. SEADUS, MÄÄRUS, STANDARD, JUHEND Pädevusklassid: *A-klass elektri- ja käidutööde juhtimine; *B-klass elektri- ja käidutööde juhtimine 1000 V nimivahelduvpinge ja kuni 1500 V nimetavalisustega elektripaigaldistes; *B1-klass kuni 63 A ehitustööd; *C-klass laborid jne. Tavaline inimene võib teha lihtsaid elektritöid. *valgusallikate vahetus valgustis; *elektrikilbi lülitite ja kaitselülitite lülimine; *pinge kontrollimine indikaatoriga; *elektriseadmete ja juhtmete eemaldamine pingevabas olekus; *rikkevoolu kaitselüliti katsetamine; *ilma kaitsejuhita ahelas lüliti, valgusti ühendamine, ilma kaitsejuhita pistikupesade ja lülitikaante eemaldamine pingevabas olukorras Põhjused elektripaigaldise uuendamiseks: *hoone tehnosüsteemide eluiga 25-30 aastat; *TN-S juhistikusüst...
tihedamaks Neid planeete vaadeldes näeme, et nende pilvede ülaosad on kõrgel nende atmosfääris. Jupiter koosneb umbes 90% vesinikust ja 10% heeliumist metaani, vee, ammoniaagi ja "kivimi" lisandiga. See on koostiselt väga lähedane algsele Päikese udukogule, millest moodustus terve Päikesesüsteem. Saturn'il on sarnane koostis, aga Uraan'il ja Neptuun'il on palju vähem vesinikku ja heeliumi. Meie teadmised Jupiteri (ja teiste gaasiplaneetide) sisemusest on väga kaudsed ja tõenäoliselt jäävad selliseks mõneks ajaks. (Andmed Galileo atmosfäärilisondilt ulatuvad ainult 150 km allapoole pilvepiiri. Jupiteril on arvatavasti kivisest materjalist tuum ulatudes kusagil 10 kuni 15 kordse Maa- massini. Tuuma peal asub põhiline osa planeedist vedela metallilise vesiniku kujul. Selline kõige tavalisema elemendi eksootiline kuju on võimalik ainult üle 4 miljoni baarise rõhu all, nagu on Jupiteri (ja Saturni) sisemuses
1.Turunduse mõiste Turundus on tegevuste süsteem, mille eesmärk on viia kokku ostjate soovid ja vajadused ning müüja eesmärgid. 2.Turunduse eesmärgid Turunduse ülesandeks on ületada tootmise ja tarbimise vahel eksisteerivad vastuolud ja lõhe ning luua tarbija jaoks järgmisi kasulikkusi: *vormikasu *kohakasu *ajakasu *omandikasu Funktsioonid: a) vahetusfunktsioonid ehk tehingulised-OST,MÜÜK b) füüsilised ehk logistilised- LADUSTAMINE,TANSPORT c) abistavad funktsioonid- FINANTSEERIMINE,RISKI KANDMINE,TURU TUNDMINE,STANDANDISEERIMINE 3. Turunduse kontseptsioonid Kontseptsioon tähendab vaatestikku, vaadete süsteemi, käsitusviisi, üldkujutlust, üldist ettekujutust, arusaama, plaani, tärganud mõtet, ideed. !! TOOTA SEDA,MIDA SAAB MÜÜA,MILLEKS LEIDA VAJADUS,MIDA SAAB RAHULDADA!! Tootmiskontseptsioon-Tarbija ostab seda, mida tootja pakub ja mis on suhteliselt odav.“Tooda!” oli ettevõtja motoks 100 aastat taga...
toetusi- töötu abiraha, pension, lapsehoolduspuhkus. Valitsussektori ülevalpidamine.Valitsus saab igal tasandil osa oma sissetulekuid otseste maksude näol- ettevõtte ja üksikisiku tulumaks. Eksport ja import. 42. Milline on majapidamiste roll tulude-kulude ringkäigus? 43. Kuidas mõjutab valitsussektor tulude-kulude ringkäiku? Valitsuse kulutused-valitsuse ostud, toetused e tulusiirded. Valitsus ja ettevõtted on seotud valitsuse ostude kaudu. Tulud- otsesed ja kaudsed maksud. Toetuste ehk tulusiirete kaudu on seotud majapidamised ja valitsus. 44. Kuidas leitakse ja kuidas on omavahel seotud SKP väärtus lähtudes (a) tuludest, (b) toodangust ja (c) kuludest? SKP tuludest lähtuvalt saame, kui liidame kõik palgad, rendid, intressid ja kasumid ning lisame veel amortisatsiooni ja kaudsed maksud. Rahvatulu on ühiskonna majandussubjektide teenitud kogutulu. SKP kulude alusel saame, kui summeerime erinevate majandussubjektide poolt
Firma otsesed kulud olid 27000 eurot. Intressimäär oli 10%. Firma omanik oleks mõnes teises firmas töötades võinud teenida 21000 eurot. Firma omanik oli firmasse paigutanud oma kapitali 25000 eurot. Firma aastatulu oli 55000 eurot ja majanduslik kasum on 2000 . Arvuta, kui suur on ettevõtte normaalkasum. 2 500 Iga ettevõtte raamatupidamine toob välja mis tahes toote valmistamiseks tehtud kogukulutused alljärgnevate komponentidena: Otsesed ja kaudsed kulud Isokvant on: Samakogusejoon(Tootmissisendid on teatud ulatuses üksteisega asendatavad. Seetõttu leidub küllaltki suur hulk tehniliselt efektiivseid tootmissisendite geomeetrilisi kombinatsioone. Neid väljendatakse isokvandiga e. samakogusejoonega.) Juhul kui tootmiseks kasutatakse n tükki erinevaid sisendeid, siis tootmisfunktsioon oleks: Q = f (X1, X2, ..., Xn), kus Q - toodangu kogus; X1, X2, ..., Xn sisendressursid Kahaneva piirtootluse seadust defineeritakse:
· leia allikad, kust saad infot faktorite kohta; · informatsioonist lähtudes prognoosi võimalikke ärikeskkonna faktorite arenguid; Pane tähele: · analüüsi 5-10 faktorit; · vali välja ettevõtte tegevust kriitiliselt mõjutavad faktorid; · järjesta faktorid mõju tugevuse järgi. Otsi sobivad info allikad: · otsesed allikad (ettevõtete aastaaruanded, riiklikud dokumendid (arengukavad), infokogumikud, kõned, jms). · kaudsed allikad (ajalehtede artiklid, intervjuud jms). 6. SWOT analüüs on väga tuntud, lihtne ja laialt levinud analüüsi mudel, mille kaudu kaardistatakse organisatsiooni tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud. SWOT analüüsi nimi tuleb inglisekeelsete sõnade esitähtedest: S - strenghts (tugevused); W - weaknesses (nõrkused); O- opportunities (võimalused); T - threats (ohud) Alustava ettevõtte puhul on sisemiseks tugevuseks palgatud töötajad, soetatud
Puhkemajanduslik väärtus - rekreatsiooni- ja turismivõimaluste loomine Psühho-sotsiaalne väärtus - võimaluste loomine olemasolu- ja valikuväärtuse tunnetamiseks Kultuurilis-ajalooline väärtus - maastiku ajaloolise struktuuri säilitamine Hariduslik ja teaduslik väärtus - võimaluste loomine haridus- ja teadustööks Esteetiline väärtus - võimaluste loomine maastike ja loodusobjektide ilu tunnetamiseks 13. Looduseturuväliste väärtuste majandusliku hindamise kaudsed ja otsesed meetodid. Tuua näiteid. Kaudsed meetodid: Majandusliku kahju meetod - hinnatakse kulusid või saamatajäävat tulu Nt. Inimtekkelised kliimamuutused, pinnase saastumine, mürakahjustused Reisikulude meetod - hinnatakse loodusliku objekti (kaitseala) jõudmisesks kulutatud summasid Nt. Jägala joa külastajate transpordikulud Kinnisvarahinna meetod - hinnatakse samaväärse kinnisvara hinda sõltuvalt asukohast ja tingimustest Nt
osa, eraldised reservkapitali, aktsionäridele väljamakstava kasumiosa suurus, kasumi kasutamine muuks otstarbeks (investeeringud). 68. Ehitustoodangu omahind. Ettevõttes kajastab müüdud toodangu omamaksumus tootmisomahinda. Tootmisomahind koosneb muutuvatest ja kaudsetest kuludest. Muutuvkulu on vahetus sõltuvuses toodangu mahust: kasvab toodangu mahu kasvamisel ja väheneb selle kahanemisel. Tootmisettevõttes on näiteks muutuvkuludeks tööliste palgakulu, põhimaterjalid jne. Kaudsed kulud on kulud, mis on tehtud projektis elluviidavate tegevuste toetamiseks, nt kontoriruumide rent, elekter, sideteenused, projekti meeskonna kontoritarbed jmt 69. Firma likviidsed suhtelised näitajad Maksevõime e likviidsuse suhtarvud: lühiajalise võla kattekordaja, likviidsuskordaja; Lühiajalise võla kattekordaja= käibevara/lühiajaline võlgnevus Likviidsuskordaja = (käibevara varu ) /lühiajaline võlgnevus 70. Firma rentaabluse näitaja Kolm põhilist näitajat:
Toiduhügieeni alused Kaja Rahu Turismi- ja toitlustuskorralduse õppetool Sisukord Toiduhügieeni eesmärk Toiduhügieeni ülesanded Heast hügieenist tulenevad tulud Puudulikust hügieenist tulenevad kahjud Mikroobide kasv, toksiinide moodustumine ja nakatumine Toiduohutuse tagamise menetlused Toidumürgistust põhjustavate bakterite allikad Inimene Toores toit Putukad Närilised Tolm Prügi ja toidujäätmed Loomad ja linnud Toidumürgistuse 10 peamist põhjust Toidu kaitsmine saastumise eest Isikliku hügieeni nõuded Toiduhügieeni 10 kuldreeglit Küsimusi mõtlemiseks Kasutatud allikad Kaja Rahu 2 Toiduhügieeni eesmärk 1. Kaitsta toitu saastumisohu, sh. kahjulike bakterite, ohtlike ainete ja võõrkehade eest. 2. Takistada kõigi olemasolevate bakterite paljunemist, et ära hoida tarbijate ...
Tekib nn. Kasvuhoone efekt. Mannerjää Gröönimaal ja Antarktikas hakkab sulama, ookeani pind tõuseb ja madalamad alad ujutatakse üle.. Kasvuhooneefektil on nii otsene kui ka kaudne mõju inimeste tervisele. Kui oletada, et maakera keskmine temperatuur järgneva 50-100 aasta jooksul tõuseb, võib nõrga soojatalumisvõime tõttu suureneda eriti vanemate inimeste, krooniliste ja nõrkade haigete ning võimalik, et ka imikute suremus, suureneb südamehaiguste esinemine jms. Kasvuhooneefekti kaudsed mõjutused võivad olla hoopis mitmekesisemad ja saatuslikumad. Keskmistel laiuskraadidel tekkiv põud ja sellest tingitud kõrbestumine toob suurtele aladele näljahäda ning ennustatav merepinna tõus põhjustab katastroofe madalamatel rannikualadel. Mõlemad muutused põhjustaksid ulatuslikku migratsiooni, kergesti leviksid nakkushaigused, eri kultuuride ja rahvuste vahel võib seoses ulatusliku migratsiooniga tekkida konflikte ja sõdu
2. lähtudes tootmistegurite eest saadavast tulust 3. Lähtudes kõigis majandusharudes loodud kogutoodangust Sisemajanduse koguprodukt (SKP) riigis aasta jooksul loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses I. SKP arvestamine tulumeetodil Rahvatulu ühiskonna majandussubjektide (majapidamised, ettevõtted, valitsus) teenitud kogutulu Amortisatsioonikulu kulu põhivahendite asendamiseks ja remondiks RAHVATULU = SKT KAUDSED AMORTISAT- MAKSUD SIOON II. SKP arvutamine kulumeetodil Kulude liigid: Investeeringud, Puhaseksport(ekspordi-impordi vahe), Valitsuse kulutused ja Eratarbimine majapidamiste kulutused, mis on tehtud uue lõpptoodangu või -teenuse hankimiseks III. SKP arvestamine toodangust lähtudes LISANDVÄÄRTUS=LÕPPTOODANG VAHETOODANG Lisandväärtus tootmisprotsessis kasutatud kaupade, teenuste ja töö väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust
võimatu kujutada tänapäevast elu ette ilma selle rakendusteta meditsiinis või energiatootmises. Tuumaenergeetika erineb oluliselt teistest energia saamise viisidest. Tuumaenergiat loetakse säästvaks, sest energia tootmise protsessis ei eraldu CO 2. Samas võib tuumajaamaga kaasneda oht radioaktiivse saaste kandumiseks keskkonda.. Lisaks eraldub , nii nagu teistestki elektrijaamadest, suurtes kogustes (mitteradioaktiivset) veeauru ja alati on energia saamisega seotud kaudsed emissioonid. Tuumaelektrijaamades kasutatakse ära tuumade lõhustumise tagajärjel vabanev energia. Reaktoris luuakse tuumaenergia tootmiseks kontrollitud ahelreaktsioon, kus energia vabaneb soojusena. Viimast rakendatakse vee kuumutamiseks ja auru tekitamiseks, auru abil pannakse tööle elektrienergia tootmiseks kasutatavad turbogeneraatorid. Kontrollitud ahelreaktsiooni käigus pommitatakse suure massiarvuga tuumi
Sisukord 1 Mõisted....................................................................................................................... 1 2 Küsimused.................................................................................................................. 5 3 Väited..........................................................................................................................9 4 Analüüs.....................................................................................................................10 5 Hindamine.................................................................................................................11 1 Mõisted · Demograafia - rahvastikuteadus, uurib rahvastiku arvu, vanust, sugu, tihedust jne. · Huvigrupid jõud, mis võivad firma tegevust soodustada, takistada, mõjutada: o Finantsorganisatsioonid o Massikommun...
PÕLLUMAJANDUS ÖKONOOMIKA Ülesanne... • On uurida põllumajanduses toimivaid majandusprotsesse ja ta peab andma põllumajandustootjale efektiivse tootmise alused, lähtudes põllumajanduse eripärast Jaguneb... • Taastootmisteoorikas – käsitletakse põllumajanduses kasutatavaid ressursse, tootmiskulusid, toodangu arvestamist, omahinna kalkuleerimist • Efektiivsusteooriaks – käsitletakse põllumajandusressursside efektiivsema kasutamise seaduspärasusi • Arenemisteooriaks – on kasutusel 1)haruline käsitlus(käsitletakse põllumajanduses toimuvaid objektiivseid protsesse) 2)regionaalne käsitlus(käsitletakse tootmise paigutuse ja arengutaseme ühtlustamise küsimusi) Teadus • Põhiolemuseks on ühiskonna kõigi rikkuste suurendamine maailma täielikuma tunnetamise kaudu • Tekke põhjused: ühiskonna areng ja ühiskondliku tööjaotuse süvenemine • Põhiülesanded: turunõudlusele vas...
15. Keskkonna majanduslikud abinõud. Näited Eesti kohta. Maksustamine, subsideerimine (rahaliste toetussummade andmine), sisse-ja tagasimaksed, turu ergutamine, müüdavad saasteload, keskkonnanõuete rikkumise negatiivne stimuleerimine, trahvid. emissioonimaks (nt. veesaastetasu, õhusaastetasu, jäätmetasu) , teenusmaks (heitmete suunamise ja töötlemise eest kollektiivpuhastis), administratiivmaks (kalapüügi-õiguse tasu, jahipiirkonna kasutusõiguse tasu), kaudsed maksud (energia ja transpordi maksud), maksude diferentseerimine (alandada keskkonnasõbralike toodete hindu ning tõsta kkohtlike toodete hindu; kindlustamine; energia ja transpordimaksude diferentseerimine), laenusoodustus (taastuvenergia), tagatisraha süsteem (pudelid), sooritustagatis (firma saab raha tagasi, kui on piisavalt keskkonnasäästlik). Keskkonnamaksud Eestis on kütuseaktsiis, raskeveokimaks ja pakendiaktsiis. c. Keskkonna majanduslikud printsiibid Eestis.
6. Oletades, et minimaalselt efektiivne mastaap tootmisharus suhtes kohalikule tarbimisele on 5%. See eeldab, et harus: a. Saab olla 5 efektiivset ettevõtet b. Ei saa olla efektiivne ja konkurentsivõimeline samaaegselt c. Efektiivsuse saavutamine nõuab kõrget tootmise kontsentratsioonitaset d. Saab olla 20 efektiivset ettevõtet 7. Alljärgnevast on õige: a. arvestuslik kasum + majanduskasum = normaalkasum b. majanduskasum - kaudsed kulud = arvestuslik kasum c. majanduskasum - arvestuslik kasum = otsesed kulud d. majanduskasum = arvestuslik kasum – alternatiivkulud 8. Keskmine produkt on maksimaalne, kui on palgatud (vaata tabel): a. Viis töötajat b. Kaks töötajat c. Kuus töötajat d. Kolm töötajat 9. Mastaabisääst ja mastaabikulu seletavad: a. lühiperioodi piirkulu kõvera (MC) ristumist keskmise muutuvkulu (AVC) kõvera
omavahel seotud, nad ei olnud nii selgelt grupina eristatavad, mistõttu ta hakkas neid nimetama teisesteks e sekundaargruppideks. Sekundaargrupid tähistavad tal gruppe, mis on ühel teatud ajahetkel teatud eesmärgi saavutamiseks ellu kutsutud. Sellistena nimetab ta koole, tootmisettevõtteid, seltse. Neid gruppe hoitakse koos seaduste abil, kohtu abil, formaalsete käitumisnormide abil. Siin omavad vahendatud e kaudsed sidemed tunduvalt suuremat tähtsust. Ühiskonnas, kus inimene on esmasgrupis omandanud teatud käitumisnormid, ei ole kerge neid hiljem muuta teiseste gruppide käitumise järgi. Georg Simmel püüdis gruppe eristada nende suuruse järgi ja eristas suuri ja väikeseid gruppe. Ta sattus küll ise raskustesse seletamaks kui palju peab olema grupis liikmeid, et ta muutuks suureks grupiks, aga põhimõtteliselt tal õige tähelepanek, sest teatud
• Maksuhaldur viib menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. • Maksuhaldur on maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sh nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Maksud, maksed • Otsesed ja kaudsed maksud • Käibemaks • Tulumaks • Sotsiaalmaks • Töötuskindlustusmakse • Pensionikindlustusmakse • Erisoodustused ja maksusoodustused Turumajanduse toimimises • Registreerida ettevõtjana, registreerida töötajad. • Sõlmida töövõtjatega lepingud: tööleping või võlaõiguslik leping (käsundileping; töövõtuleping; juhatuse liikme leping vms). • Kuni kaks nädalat võib olla suuline tööleping. • Lepingut säilitatakse kümme aastat lepingu lõppemisest arvates.
Erinevat materjali kordamiseks (Tõnis) Kulude liigitamise teema. Kõik kulud on võimalik jaotada kaheks: · Otsesed kulud o Need kulud, mida me teame, mis on kulunud mingi toote valmistamiseks. · Kaudsed kulud o Mille kogusummat küll teame, kuid mille otsene seos toodetava objektiga puudub. Nt hoone rent, mida on vaja tootmiseks, aga seda ei saa konkreetselt ühe tootega siduda. Kolmas liigitamise meetod lähtub kulude käitumisest: · Muutuvkulud o Muutuvad seoses tootmismahu muutmisega · Püsikulud o Mille kogusumma on püsiv teatud tingimustes ja mis ei sõltu tootmismahust
Lapse uurimiskäitumine Tauststimulatsiooni omadused Variatiivsus Müra Inimtihedus ja tiheliolek Privaatsus You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com) TV ja raamatud: TV otsesed ja kaudsed mõjud Programmi tüüp ja Perekonna suhtlemismudel proportsioon kavas TV kättesaadavus Draama Tegevuspaigad kodus
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2016/2017. ÕPPEAASTA Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus. Looduskaitseväärtus. Summaarne looduskaitseväärtus. Looduskaitselised väärtuskriteeriumid. Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu. Looduskaitse arenguetapid. Looduskaitse ideede areng. Looduskaitse arenguetapid Eestis. Olulisemad sündmused ja isikud (K.E. Baer, A.Th von Middendorff, G. Helmersen, C.R. Jakobson, A. Mathiesen, A. Toom, G. Vilbaste, Th Lippmaa, E. Kumari, J. Eilart) looduskaitse ajaloos. Teadusliku loodushoiu algus Eestis. Eesti vanimad kaitsealad. Looduskaitse areng Eesti Vabariigis (1918-1940). I looduskaitseseadus, Looduskaitse Nõukogu, Riigiparkide Valitsus, Riiklik looduskaitse inspektor. II Looduskaitse seadus. Nõukogude periood (seadus "Eesti NSV looduse kaitsest, olulisemad organisatsioonid, sündmused). TÜLKR, ELKS, Lahemaa rahvuspark, I punane raamat, soode sõda, fosforiidisõda, I Ramsari...
- kes on ettevõtte sihtgrupid ja/või sihtturud? 3. Mis on turundusplaan ja peamised turundusplaani osad? Turundusplaan on osa äriplaanist või sellega tihedalt seotud dokument, mis kirjeldab organisatsiooni turunduse lähtekohti ja korraldamist. Osad: 1) Ettevõtte tutvustus, ettevõtte tegevusvaldkond. 2) Missioon, visioon, tunnuslause (slogan). 3) Pakutavad tooted ja teenused. 4) Turunduskommunikatsioon. 5) SWOT-analüüs. 6) Konkurendid (otsesed ja kaudsed konkurendid), 7) Konkurentsieelis, toote/teenuse unikaalsus. 8) Turundusstrateegia. 9) Turundusmeetmestiku mudel (4P toode, hind, turustamine, müügitoetus). 10) Kokkuvõte. 4. Nimeta turundusmeetmestiku osad. Selgita. Turundusmeetmestikul on 4 põhilist elementi- toode, hind, turustus ja toetus. 1. Toode. Millist toodet me turundame? Millised on selle toote eelised võrreldes teiste turul olevate samalaadsete toodetega? Miks peaks klient eelistama just seda toodet?
Mitteutilitaarsed ressursid. Ei eelda vahetut füüsilist tarbimist, näit maastiku esteetiline väärtus, bioloogiliste liikide olemasolu väärtus. Turul üldjuhul hinda ei teki, seetõttu võib neid 12. Looduse mitteutilitaarsete väärtuste nimetada ka turuvälisteks ressurssideks majandusliku hindamise meetodid. Näited. (nonmarket resources) · Kaudsed mteetodid: majandusliku kahju Probleemiks on, kuidas omistada turuvälistele meetod (võrreldakse eelneva olukorra ressurssidele väärtus, et teha nad kulude/tuludega), preventiivkulude meetod otsustusprotsessis võrreldavaks teiste, turul (hinnatakse kulusid keskkonnakahjustute osalevate hüvistega. ärahoidmiseks), taastamiskulude (Hinnatakse
võlakirjade intressimäära (4,5%), millele liidetakse riigi riskimäär (ekspertide S = k (Co + CE) soovitusel Eesti puhul 2%). Seega riskivaba intressimäär on 4,5 + 2,0 = 6,5 %. CO otsesed kulud tarbija vahetus läheduses olevas elektrivõrgus Aktsiaturu pikaajalist tootlust on raske hinnata, sest Tallinna Väärtpaberibörs on CE kaudsed kulud tarbijast kaugel olevas elektrivõrgus ja -süsteemis tegutsenud lühikest aega ja pealegi ei ole ühtegi energiaettevõtet börsil noteeritud. k liituja liitumistasu osakaal, k = 0...1 Eksperdid soovitavad võtta riskipreemiaks 5%. S1 = cI I + CF Majandusharu riski tegur näitab, kui suur on haru risk võrreldes turu riskiga. Kui =1, I - tellitud kaitsmevool amprites
loobumise hind; analüüsi lihtsuse huvides väljendatakse teda tavaliselt rahalistes mõõtühikutes. Otsesed kulud - on firma tegelikud rahalised väljamaksed ressursside eest, mis muretsetakse ressursiturult. Kaudsed kulud - mõõdavad tulu, mida antud ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral. Firma kulude iseloom: Arvestuslikud kulud - on otsesed kulud, mis kajastuvad firma raamatupidamises. Majanduslikud kulud - on otseste ja kaudsete kulude summa. Kaudsed kulud ei nõua rahalisi väljaminekuid ja ei kajastu seetõttu raamatupidamises. Firma püsi- ja muutuvkulud: Püsikulud (FC) - on püsiressurssidega seotud kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu. Muutuvkulud (VC) - on muutuvressurssidega seotud kulud, mille suurus lühiperioodil muutub, kui firma tootmismaht muutub. Piirkulu (MC) - mõõdab ühe täiendava tooteühiku tootmise täiendavat kulu. Valemid: MC = TC : TP, kus TC = firma kogukulud MC = VC : TP
Ringkäik: on tulude ja kulude fundamentaalne makroökonoomiline mudel, mis tähistab vahendite liikumisteed majapidamiste, ettevõtete ja avaliku sektori vahel ühes suunas, ja ressursside ning kaupade ja teenuste liikumist vastupidises suunas. SKT arvutamiseks on kolm viisi, mis vigade puudumisel annaksid sama tulemuse: tulumeetodil: SKP = sissetulekud (sh palk, rent, intress, kasum)+ amortisatsioon (ehk kulutused põhivahendite remondiks) + kaudsed maksud (toote hinna sees) kulumeetodil: SKP = C (eratarbimine)+ I (koguinvesteeringud)+ G (valitsuse kulud)+ NE (netoeksport) Reaalne koguprodukt: kui SKP väärtus muutub, teaksime, kas see muutus oli põhjustatud hindade muutustest või reaalse toodangu muutustest. Reaalne SKP arvutatakse SKP väärtuse jagamisel SKP deflaatoriga. SKP deflaator on kogutoodangu hinnataseme indeks või SKP komponentide kaalutud keskmine hind.
Vastutasuks loobutakse 8-9% osalusest. Rahvusvahelised mentorid nõustavad programmi jooksul (kolm kuud) meeskondi. Programmi lõpus esitlused investoritele. 47. Ettevõtluspoliitika üldised eesmärgid. Tööhõive suurendamine Majanduskasvu edendamine Konkurentsivõime parandamine Piirkondlik arendamine 48. Ettevõtlust toetavate meetmete jagunemine – 2 põhivõimalust – otsesed ja kaudsed meetodid. 1. Otsesed meetmed – abi suunatakse konkreetse ettevõtteni – nt stardikapitali eraldamine, toetus koolituseks, messidel osalemiseks vms 2. kaudsed meetmed – eesmärgiks on kõigile ettevõtetele soodsa tegevuskeskkonna loomine – nt madalad administratiivsed barjäärid ettevõtlusega alustamisel, soodne maksupoliitika vms. Eestis kasutati majandusreformide algaastatel eelkõige kaudseid meetmeid. 49
o · konkreetsete tootmistegurite mõju kontroll kuludele kulukohtade lõikes, o · lähtuvalt mõjuvatest teguritest objektiivsete jaotuspõhimõtete kujundamine üldkulude jaotamiseks kulukandjatele, o · kulukoha kui vastutuskeskuse kuluressurssi kasutamise kontroll. o KULUKANDJATE analüüs o Kulukandja (toote, teenuse, müügipiirkonna või PROJEKTI) otsekulud kantakse üldjuhul otse kulukandjale o Kuidas jaotada toodetele ja teenustele kaudsed kulud? o Võimaldab hinnata toote, teenuse omahinda o Kulukandjate arvestus peab selgitama, millises mahus on erinevate kuluobjektide tarvis tehtud o ettevõttes kulusid. Kulukandjate arvestus võimaldab võrrelda erinevate arvestusobjektide (ka o projektide) tulemusi, nt toodete omahinda, ja selle alusel suunata ettevõtte erinevate o tegevusvaldkondade tulemusi. o Tüüpilisteks kulukandjateks on: o · tooted, o · teenused, o · toodete & teenuste grupp,
- Perevägivalla all kannatavad naised ja nende pereliikmed Töötajad, kes tööülesannetest lähtuvalt on kohustatud sekkuma perevägivalla rasketesse intsidentidesse (konstaablid, sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad) ja täiendkoolitustel saadud teadmiste baasil töötavad efektiivsemalt juhtumi lahendamisel. Planeeritud vähemalt 12 kohaliku omavalitsuse töötaja osalus( 6 omavalitsust kokku) koolitustel. 2. Kaudne sihtgrupp – perekond, vald, ühiskond. Kaudsed kasusaajad: - Perekond: muutuvad peresuhted, naise enesehinnangu tõus annab võimaluse paremaks toimetulekuks nii tööl kui kodus. - Vald: väheneb probleemsete perede hulk vallas, paranevad lastevahelised suhted ja toimetulek koolis. - Ühiskond: avalikkuse teavitamise kaudu suureneb perevägivalla alane teadlikkus ühiskonnas, mis annab perevägivalla ohvritele ja nende lähedastele julgust enim pöörduda abi andvatesse institutsioonidesse
Euroopa Liit : kujunemine ja tulevik 9. Rahvusvaheline suhtlemine, postmodernne ühiskond 10. Rahvusvaheline suhtlemine: globaliseerumine, põhjused ja tagajärjed 11. Rahvusvaheline suhtlemine: globaalprobleemid ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II2 12. Rahvusvaheline suhtlemine: inimõigused 13. Majanduspoliitika: riigi peamised majandusnäitajad 14. Raha- ja fiskaalpoliitika 15. Otsesed ja kaudsed maksud 16. Riiklikud ja kohalikud maksud 17. Üldised ja sihtotstarbelised maksud 18. Hariduspoliitika 19. Sotsiaal- ja tööhõivepoliitika 20. Euroopa Nõukogu ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II3 1. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted ja normid Rahvusvaheline julgeolek sõltub kolme liiki faktoritest:
suureneb, kuid suhteliselt vähem. Mastaabisääst e mastaabiökonoomia ilmneb, kui kulud ühe tooteühiku kohta langevad, samal ajal kui tootmismaht kasvab. Negatiivne mastaabisääst ilmneb, kui koos tootmismahu kasvuga hakkavad kulud ühe tooteühiku kohta tõusma. Loeng 8: Tootmiskulud Raamatupidamislikus arvestus esinevad: otsesed (raamatupidamislikud) kulud, mis on otseselt seostatavad mingi konkreetse tootega. kaudsed raamatupidamislikud kulud, mida ei ole võimalik otseselt liigitada mingi konkreetse toote valmistamiseks kulutatuteks. Neid kulusid seostatakse firma omahinnaga kaudse jaotusaluse abil. kokku võime kõiki raamatupidamislikke kulusid nimetada ilmutatud kuludeks. Majandusanalüütilises arvestuses on: otsesed kulud alternatiivkuude vorm, mis esineb ettevõtte otsese rahalise kulutusena, väljamaksena ostetud e võõraste tootmistegurite eest.
Majandus Eesmärgiks rahuldada inimeste vajadusi, piiratud ressurside tingimustes. Majandusressursid e. tootmistegurid: 1. Maa (mets, maavarad, kliima) 2. Tõõjõud e. inimkapital (rahvaarv, haridustase, kogemused) 3. Kapital (rahalised vahendid, seadmed, masinad) 4. Ettevõtlikus Alternatiivkulu-valides 1 toote tootmise või tarbimise, tuleb loobuda teisest. Nt maantee lisa kilomeetri ehitamine. SKP-sisemajanduse koguprodukt: 1. näitab riigis toodetud kaupade ja teenuste maksumust teatud aja jooksul. Arvesse võetakse lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus(vahetarbimine on siis, kui neid kasutatakse teiste toodete või teenuste edasi tootmisel). Lisandväärtus-igas tootmisetapis toimub kauba turuhinna suurenemine. 2. SKP-d kasutatakse majanduskasvu hinnanguga, sest ta näitab kaupade ja teenuste hulgakasvu. SKP-d näidatakse ühe inimese koh...
Tollimaks kehtestatakse sisse- ja väljaveetavale kaubale Sotsiaalmaks 33%pensioni, tervishoid Raskeveokimaks (2004) riigi poolt kehtestatud Maksustades lähtutakse kahest põhimõttest: · Turuosaliste maksustamine ühishüvede aluses · Turuosaliste maksustamine tegeliku maksevõime järgi Valitsusel on õigus kehtestada maksusoodustusi või maksulisasid. Makse jaotatakse kahel viisi: · I VIIS o Otsesed, mida kogub maksuamet maksumaksjatelt (tulumaks, sotsiaalmaks) o Kaudsed, mis on kaupade ja teenuste hinna sees (aktsiisi-, Käibe- ja tollimaks) · II VIIS o Üldriiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse (tulumaks, sotsiaalmaks) o Kohalikud maksud (maamaks) Maksumäärad (süsteemid): 1. Progressiivne st et maksumäär tõuseb koos tulude kasvuga 2. Regressiivne st et tulude suurenedes maksustatav osa väheneb 3. Proportsionaalne maks st et maksumäär ei sõltu tulude suurusest Riigi eelarve
methyl tertiary-butyl ether ja ETBE e. Ethyl tertiary-butyl ether), maagaas ja veeldatud bensiini gaas (LPG e. liquefied petroleum gas) ning biodiisel. 3 2. Kütused ning emissioon Vaatluse all on põlemisel kasutatavad kütused, mida kasutatakse elektrienergia saamiseks või transpordivahendites, ning nende põlemise käigus tekkivad heitmed. Saastajad jagatakse kolme rühma: kriitilised saastajad (nt CO), otsesed saastajad (nt O3) ja kaudsed saastajad (nt. O3 tekkereaktsioonis esinevad algühendid). Lisaks jagatakse reostusained kaheks- primaarsed ning sekundaarsed reostusained. Primaarsed reostusained on ained, mis satuvad atmosfääri koheselt pärast põlemisreaktsiooni. Sekundaarseteks reostusaineteks loetakse aineid, mis tekivad atmosfääris (mitme) reaktsiooni käigus. 2.1 Süsi Süsi on fossiilne kütus, mis tekib soistes ökosüsteemides, kus taimejäänused on muda ja vee poolt kaitstud õhu ja biolagunemise eest
Ebastabiilsed murrud tekivad siis, kui luu on täiesti katki või ligamendid on rebenenud. Niiguseid vigastusi tuleb käsitleda väga ettevaatlikult edasise kahjustuse vältimiseks. Kuidas tekib vigastus? Luu murdumiseks on tavaliselt vaja märkimisväärset jõudu, kui luu ei ole kahjustatud või vana. Kuid alles kasvavad luud on nõtked ja võivad lõheneda, painduda või mõraneda. Luumurde võivad põhjustada nii otsesed kui ka kaudsed jõud. Luu võib murduda kohas, kuhu 5 on antud tugev löök näiteks autolt löögi saamisel (otsene jõud). Luumurd võib tekkida ka väänamise tulemusena. On ka rida haigusi, mis põhjustavad luutiheduse vähenemist ning luumurrud tekivad ilma olulise traumata (näiteks osteoporoos ehk luuhõrenemine). Sagedamini vigastatav kehaosa on labakäsi. Sõrmede vigastused saadakse enamasti pallimängudes. Labajala
järjestusviis, mis viimati tuli sellest peab esimesena lahti Debtors võlgnikud saama Debtors payment (settlement) period Finance lease finantseeritud üür võlgnike makseperiood Financial statements arveldusaruanne Fixed assets kasutusomand, põhikapital Indirect costs kaudsed kulud Fixed cost kindle kulutus Insolvency maksujõuetus Flexible budget jooksev eelarve Intangible assets mittemateriaalsed väärtused Fungible assets asendatavad varad Interim dividend üleminekuboonus Internal rate of return seesmine protsent G
Mikromakro eksami kordamine 1. Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude ja makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Ta baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel. 2. Inimeste vajadused on piiramatud, samal ajal kui nende rahuldamiseks kättesaadavad ressursid on piiratud. Seega piiratus on vältimatu, kuna kõiki vajadusi ei saa rahuldada ja piiratud ressursside kasutamine eeldab valikute tegemist. Seega majandusanalüüs ei lahenda probleemi vaid võib seda üksnes leevendada. 3. Tootmisvõimaluste kõver näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. 4. Ceteris paribuse eeldus eeldatakse, et kõi...
ÕPPIJA ARENGU ARVESTAMINE ÕPPE KAVANDAMISEL I ja II kooliaste. E.Kikas Motivatsiooniline areng Akadeemiline minakäsitlus hõlmab endas usku oma võimekusse ja oskustesse, edule ja ebaedule omistatavaid põhjusi, hinnanguid ja ootusi ülesande raskuse kohta, eduootusi ja tajutud võimekust ehk usku oma suutlikkusse ülesande või tegevusega hästi hakkama saada. Mõistes, et neid jälgitakse ja hinnatakse, hakkavad lapsed pöörama järjest enam tähelepanu sellele, mida teised neist arvavad, ning hindavad iseennast ja oma tulemusi, tuginedes nendele standarditele, mida teised neile esitavad. Lapsed pööravad oma oskuste ja võimekuse hindamisel järjest rohkem tähelepanu sotsiaalse võrdluse teel saadud infole ning vähem isiklikule meisterlikkusele. Positiivse minakäsitluse kujunemise toetamine: - Jälgige, et ülesanded/harjutused oleksid kõikide õpilaste jaoks pingutust nõudvad, kuid siiski saavutatavad. – Organiseerige ülesanded/harjutused nii, et ...
tegeliku ja loomuliku töötusemäära vahel.Eristatakse vabatahtlikku ja mitte vabatahtlikku töötust, kus töötus on vabatahtlik, kui inimesed võiksid leida tööd, aga nad otsivad parema palga ja tingimustega tööd .Töötus on mittevabatahtlik, kui inimesed, kes on kaotanud töö ja tahavad ning on võimelised tegema tööd pakutava palga eest, kuid sellegi poolest ei leia tööd. Töötuse kulud :Otsene kulu-SKP vähenemine. Kaudsed kulud: 1.Alahõive e koolituse kaotsiminek 2. Väiksem tööjõu mobiilsus 3. Sotsiaalne kulu 4. Osalise koormusega töö kasv. Töötaoleku voorused Vaba aeg Otsimise aeg Palganõudluse alanemine Tööturu poliitika Aktiivne tööpoliitika 1. Uute töökohtade loomine 2. Täiend – ja ümberõpe 3.Hädaabitööd Tööturuprogrammid Passiivne tööturupoliitika 1. Töötu abiraha 2. Stipendiumid 6) Reservatsioonipalk
• Sissetulekute alusel • Lisandväärtuste meetodil • Institutsionaalsel alusel SKP=C + I + G + (X-M) C- isiklik tarbimine, ca 60% I- investeerimine (masinad, seadmed, uusehitus, varude muutus), ca 20% G- Valitsussektori kulud (ei sisalda turusiirdeid), ca 20% X-M- Ekspordi saldo (eksport X- import M) SKP arvestus sissetulekute meetodil • Palk • Rent • Intress • Omanikutulu (väikeettevõtted) • Äriettevõtete kasum (korporatsioonid) • Kaudsed maksud (aktsiisid, käibemaks jms) • Amortisatsioon Lõpptoodang- lõpptarbimiseks (mitte töötlemiseks) mõeldud kaubad ja teenused Vahetoodang- Kaubad ja teenused edasiseks töötlemiseks ja edasimüümiseks SKP arvutamine erinevates hindades? • SKP suurust mõjutab hinnatase • Arvestus alushindades võimaldab hinnata tegelikku ühiskonna tootmismahtude muutust (nominaalne SKP- kaupade ja teenuste väärtus jooksvates hindades vs reaalne SKP-
vähendada tööpuudust. Fiskaalpoliitika peamisteks vahenditeks on eelarvelised kulutused ja maksud. Madalad maksud soodustavad tarbimist ja kokkuvõttes elavdab ka majandust. Teostajaks on valitus. Maksupoliitika Tööpuuduse määr praegu 8,5% , noortel 14%. 2013 SKP Eestis kasvas 0,4%. Riiklikud maksud jagunevad: 1. Otsesed maksud, mis lähevad pangast maha – kohustuslik pension, tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaks, maamaks. 2. Kaudsed maksud, arvestatud kaupade/teenuste hinna sisse – käibemaks, aktsiisid, tollimaks. Kohalikke makse saab kehtestada kohalik omavalitsus – parkimismaksud, teede-tänavate sulgemismaks, reklaamimaks, mootorsõidukimaks. Eelarvepoliitikat teostab valitsus, eesmärgid on hoida eelarve tasakaalus, ergutada majandust maksudega. TÖÖÖÖ : EESTIS: Tööpuudus on suurim Ida-Virumaal ja Valgamaal. Sotsiaalprobleemid: vaesus, töötus noorte seas, pension, puuetega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
