Vana- Uusaeg Suurte maadeavastuste põhjused: Vajadus idamaiste vürtside järele Vajati uusi turvalisi kaubateid(kaubateed olid türklaste ja araablaste vahendusel kallid ja ohtlikud) Kullajanu Uudishimu ja seiklusjanu Rekongista lõppemine Eeldused: Karavellide ilmumine(laevad) Uute navigatsioonivahendite kasutuselevõtt(kompassi täiustati, astrolaabi leiutamine) Hispaanias ja portugalis leidus piisavalt kogemustega meremehi Pürenee poolsaarel oli palju sõjakaid rüütleid, kes olid valmis meresõidule minema Ristisõjad avardasid Eurooplaste maailmapilti (valmistas ette maadeavastusteks) Marco Polo-Veneetslane-Reisikirjeldused Mongooliast ja Hiinast tekitasid uudishimu nende made vastu Taasavastati maa...
Kõrgrenessanss 1500-1530 Itaalia langus: 15.sajandi lõpus saabusid Itaaliasse rasked ajad rikkusest ligimeelitatud prantslased ja hispaanlased tulid Itaaliasse sõjaretki tegema ning seeläbi sai Itaalia kannatada. Võimuvõitluse tagajärjel kaotas Itaalia, eriti Firenze oma juhtpositsiooni. Itaalia majandus ja tööstus langesid ning seoses suurte maadeavastustega, hakkasid peamised kaubateed Itaaliast mööda minema. 16.sajandil sai uueks Itaalia kultuurikeskuseks sai Rooma. Sel ajal olid üksteise järel paavstiks mitmed tuntud suurnikuperekondade esindajad, kellele paavstitroon tähendas au-ja kasuahnete plaanide täitumist. Paavsti huvides oli koondada enese alluvusse parimad kunstnikud. Paavstid üritasid kunsti ja kultuuri abil õigustada kirikuvõimu tugevdamist ja laiendamist, mistõttu kutsuti lisaks arhidektidele ka Rooma mitmeid kunstnikke paavsti teenistusse
majanduslikud võimalused. Suremust mõjutavad tegurid: vaesus, halb tervishoiukorraldus, ebaterve eluviis, arstiabi kättesaadavuse tase, sõjad, nälg, veepuudus, õnnetuste hulk, kuritegevus ja vägivald, vanuseline koosseis ehk vanemaealiste osatähtsus rahvastikus. 5. Asutustiheduse arvutamine=rahvaarv/pindalaga Tihedamad - Kagu-Aasia, Euroopa Hõredamad - Põhja-Ameerika, Kirde-Aasia, Austraalia. Asutustihedust mõjutavad tegurid:reljeef(pinnavormid), vetevõrk, maavarad, kaubateed, muistsed ränded, koloniseerimine, poliitilised ja majanduslikud tegurid. 6. Demograafiline siire(üleminek) a)traditsiooniline tüüp - suur sündimus(45%o), suur suremus(45%o), iive 0-lähedane (Sierra Leone) Keskmine eluiga väga madal. 35-40a. Vanureid vähe. Iseloomulik agraarühiskonnale. b)Demograafiline plahvatus - suur sündimus(45%o), langev suremus(15%o), suurenev iive (Nigeeria) Euroopas 18.saj. Inimeste eluiga pikenes, parem tervishoid, kuid sündimus endiselt
ja need viidi vastavusse talu tegeliku majandusliku kandevõimega, anti päritav kasutamisõigus, õigus kaevata mõisarentnike peale. 1696 võeti vastu seadus (kuningas asus Stockholmis), mistõttu kaebas eriti ei käinud. Põhjasõja ajal aga kaebamine reaalselt toimis. Rootsi aja linnad: Uus-Pärnu, Valga, Kuressaare, Tallinn, Narva, Rakvere, Viljandi, Tartu, Paide, Haapsalu. Osa linnu sattusid mõisnike kätte (läänistati). 17. sajandil kaubateed kujunesid Tartust mööda (mitte läbi), st tartu osatähtsus kaubanduses vähenes. Narva linn puhkes õitsele (peamine linn Venemaaga kauplemiseks). Narva linna rajati palju Barokk stiilis ehitisi. Räägiti jutte, et Narvast võiks saada Rootsi riigi pealinn. Tolleaagsest Narvast pole eriti midagi järgi (NL pommitas puruks 1944). Sadamalinnad mõnevõrra arenes (kauba välja ja sisseveolt). Peamine ekspordiartikkel oli teravili, lina, kanep. Lina kanep oli põhiliselt
Järgnevatel võitlustel (vabadussõda), olid olemas kogenud, haritud sõjaväelased/ohvitserid. 10.Kirjelda igapäevaelu I maailmasõja ajal. Majanduskriis. Vaesus, enamik kaupu läks talongide peale, paljud kaubad asendati ligilähedaste toodetega (nt kohv asendus viljakohviga) Oskustöölised asendati talupoegadega. Sõda sundis kõike kokku tõmbama, mida aasta edasi, seda hullemaks asi läks, kuid näljahäda siiski polnud. Kaubandus oli keeruline ning kõik kaubateed olid kinni. Eesti iseseivumine 1.Miks Vene keisririik kokku varises? 1) Venemaa sõjaline ja majanduslik kriis 2) Näljamarss (?) paisus kiiresti revolutsiooniks 3) Nikolai II loobus troonist 2.Ümberkorraldused Eestis 1917. aastal. Tsaarivalitsus jättis viinamonopoli omava riigi ilma suurest osast sisssetulekutest. Eestimaa kubermangukomissaariks nimetati Tallinna linnapea Jaan Poska. 3.Kuidas mõjutas Eestit enamlaste riigipööre 1917. aasta sügisel?
Raad- tsunft- käsitööliste kutseühing kesk-ja varaajal gild- kaupmeeste kaitseühing vara- ja uusajal 19. Tsunftide tähtsus keskaegses ühiskonnas. Kontroll tootmise üle Seltsielu korraldamine Kvaliteedikontroll Asjade tootmine Maksis linnale makse Sotsiaalabi Kaitses Ühiskonna organiseerimine 20. Tähtsamad keskaegsed kaubateed. Liivimaa ja hansakaubandus. Lääne-Euroopast idamaadesse mööda vahemerd Lääne-Euroopast venemaale mööda läänemerd Hansalinnad olid Tallinn, Tartu, Viljandi, Pärnu Hansalinna keskuseks oli Lüberck Hansalinnade peamiseks tuluallikaks oli vahekaubandus 21. Keskaja kultuuritüübid: Talurahvakultuur- suuliselt edastatud, säilis rahvaluules, oli konservatiivne, väga usklikud.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majanduseinstituut Majandusteooria õppetool Referaat aines „Majandusajalugu“ „TARASTAMISE PÕHIOLEMUS JA SELLE LÄBIVIIMINE INGLISMAA NÄITEL“ Tallinn 2015 18. sajandil muutus maastik oluliselt mitmel pool Euroopas, eriti Inglismaal. Kasutusele võeti uued tulutoovamad talupidamisviisid. Euroop põlluharimine oli juba sajandeid muutumatuna püsinud, kuid 18. sajandil asusid maaomanikud eriti Inglismaal arutama selle üle, kuidas tõhusamalt maad harida ning vilja kasvatada. Uuriti tõuaretust, maaharimist ning viljakasvatust. Üha enam hakkasid talunikud raha teenima, kuna linnad ja tööstust arenes. Töötati välja uued adratüübid ningi 1701. aastal leitati inglise talupidaja poolt välja hobusega veetav külvimasin, mis võimaldas seemneid reas külvata. Tänu eirinevatele süsteemidele tõusis maa viljakus ning u...
Talupojad kasutasid seda võimalust alguses palju, kuid lõpuks see vähenes, kuna nad ei saanud õigust. 4) Endiste eramõisate talupoegadest said riigitalupojad, riigimõisad renditi välja kas alalisele või tähtajalisele rendile, rentnike hulgas oli mitteaadlike ning tasuti osalt rahas osalt viljas. 5) Riigimaade põhjalik kaardistamine, revisjon 8) Eesti linnad rootsi ajal Rikkaim linn oli Narva, sest seal olid kaubateed Venemaaga. Väiksemad linnad läänistati mõisnikele(Rakvere,Paide,Valga), maksid mõisnikele makse. Linnaelanike hulgas oli Saksa kaupmehed ja käsitöölised. 1783 aastal said kõik maakonnakeskused linnaõigused. Suurim linn Tallinn. 9) Esimesed manufaktuurid. .Manufaktuuritööstuse keskpunktiks kujunes Narva. 17 saj. tekkisid Esimesed manufaktuurid(tööd tehakse käsitsi, tööjaotus). Hiiumaal klaasi manufaktuur, Narvas ja Tallinnas saekaatrid, vaseveskid
Tööriistad Tarberiistaid Ehitisi Rõivaid Liiklusvahendeid Oma ala meistrid tegid metalltöid Relvi Tööriistu Pronks- ja hõbeehteid Tegeleti vahetuskaubandusega Kaup vahetati kauba vastu Kaup osteti edasimüügiks Maksevahendiks oli hõbe Kaubandus Linnu eestis veel ei olnud Kaubitsemiskohad kujunesid tähtsamate teede ristumiskohtades (suuremad linnused, asulad Tallin, Tartu) Eestis läbisid kaubateed, mis ühendasid Läänemere lääne- ja lõunarannikut Venemaa linnadega (Pihkva, Novgorod) Eestisse toodi Hõbedat, pronksi, soola, relvi, riideid, luksuskaupu Eestist veeti välja Karusnahku, vaha, vilja Talud ja külad Eesti elanikud elasid taludes Eestlaste elamu oli suitsutuba. See on väike palkidest hoone, mida köeti korstnata kerisahjuga Vilja kuivatati samas ruumis Talud ja külad Talud paiknesid lähestikku ja moodustasid küla
· Jagailo 14-15saj, Leedu suurvürst, sai ühtlasi ka Poola kuningaks, sel ajal võttis Poola vastu ristiusu, personaalunioon (kaks riiki enamasti sama valitseja all) · Bogdan Hmelnitski 16-17saj, Ukraina väejuht, kuulutas välja Ukraina ühinemise Venemaaga · Jan Sobieski 17saj, Poola-Leedu kuningas, lõi hiilgava ratsaväerünnakuga türklased puruks, kui nad üritasid Viini ja tähtsat Doonau kaubateed hõivata, millega ka Türgi edasitund oli peatatud · Peeter I 17-18saj, Venemaa valitseja, vallutas Põhjasõjas Rootsilt Eesti- j Liivimaa, omandades tüki endisest Ladina-Euroopast; otsustavaks kujunes võit rootslaste üle poltaava lahingus; Venemaa oli taas suurjõud · Richelieu 17saj, Prantsuse peaminister kui ka kardinal, oli ka absolutism üks alustala rajajaid hävitades suurfeodaalide keskaegse iseseisvuse riismed, andis ka otsustava löögi
kes said endale juurde uued kaubanduskeskused (Lissabon, Amsterdam). Levisid uued põllukultuurid nagu kartul, tomat, mais, kakao jm. Kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele, mis omakorda tõi kaasa kiire inflatsiooni ja kapitalistlike suhete kiire arengu. Suurte maadeavastuste põhjused : · Idakaubanduse kriis: 15. saj. jooksul kadusid traditsioonilised kaubateed · Euroopa kaubandusbilanss Idamaadega oli negatiivne · Üksluine toit tingis vajaduse vürtside järele Keskaja lõpul hakati Euroopas tundma üha enam vajadust väärismetallide järele, aga kuna kulla ja hõbedavajaduste rahuldamiseks ei olnud Euroopas enam võimalusi, tuli hakata seda otsima kaugemalt. Legendide põhjal mindi otsima neid ,,Indiatesse", kasutades võimalikult lühikesi ja turvalisi mereteid.
· Linnade taaasteke ja käsitöö areng = tõuge kaubanduse arengule · Kaupmees = kaupade vahendaja kaugemate piirkondadega (NB! käsitöölised kauplesid ise oma valmistatud toodanguga). · Edu kauplemisel andis ülisuuri kasumeid + poliitilist kapitali (N: raehärrad = rikkad kaupmehed) · Kaubeldi peamiselt toorainega /valmistoodangut müüdi vähe (erand- Idamaised kaubad). · Kauplemist raskendasid erinevad kaalu- ja mõõduühikud ja rahad. · Keskaegsed kaubateed: · Vahemerekaubandus: MADAL- SAKSAM. HIINA ING. MAAD IDAMAA D SVEITS Väike- INDIA PRANTS Aasia Marseille VAHE Süüria ITAALIA -MERI Palestiina HISP
Hukkunud oli tõenäoliselt tohutult ja legendi kohaselt maeti ehitusel hukkunud müüri (et seda tugevamaks muuta). Siiski on kahtlusi selle legendi täielikus paikapidamises, kuna juhul kui kõik ehitusel surnud oleksid müüri maetud oleks müür võinud liiga nõrgaks muutuda ja kokku kukkuda. Hani dünastia keisrite poolt, kes valitsesid 206 eKr220 pKr, täiustati teadaolevalt Suurt Hiina müüri tunduvalt, et lisaks riigikaitsefunktsioonile arendada kaubandust ja muuta turvalisemaks kaubateed, sealhulgas ka Siiditeed. Pärast seda on müüri korduvalt renoveeritud ja kaasajastatud. Ehitustööd jätkusid eriti suurejooneliselt pärast Mingi dünastia astumist Hiina troonile 1368. aastal. Kartes mongolite ja teiste põhjas elavate hõimude järjekordset rünnakut, pikendati müüri 6700 kilomeetrini ja tugevdati vahitorne ning kindlusi. Lisaks eelmainitule varustati vahti pidavad sõdurid kahuritega. Toona koosnes müüri kaitsemeeskond hinnanguliselt miljonist sõjaväelasest.
Metsa ei kardetud, sest seal elasid haldjad jne. 18. Kuidas hinnata eestlaste rahvaarvu suurust 21. saj. lõpus? (arutle) Asustus tihenes ja külad kasvasid. Rahvaarv ulatus 150 000 200 000 inimeseni. 19. Kas asjaolu, et eestlastel puudus 12 saj. oma riik, näitas meie mahajäämust muust maailmast? (arutle) Ei, me arenenesime ja jõudsime ilusti järgi. Meil oli nt. talirukis, mille nõudlus Euroopa turul oli suur. Eestit läbisid kaubateed, mis ühendasid Läänemere lääne- ja lõunarannikut Venemaa linnadega. Eestlased tegelesid ka röövretkedel saadud vara ja vangide orjadeks müügiga. 20. Kuidas hinnata eestlaste suhtumist ristiusku Muinasaja lõpul? (arutle) Eestlastele see ei meeldinud. Kristlus toodi vägivallaga, jäi läbi aegade meie esivanematele võõraks ning seostus eelkõige võõra võimuga. 21. Vene kirves - ; Pulli küla - ; Rehi - ; Hiied - ;
Legendi kohaselt maeti ehitusel hukkunud müüri, et seda tugevamaks muuta. Kahtlusi on selle legendi täielikus paikapidamises, kuna juhul kui kõik ehitusel ebaõnnestunud inimesed oleks müüri maetud oleks müür võinud liiga nõrgaks muutuda ja kokku kukkuda. Hani dünastia keisrite poolt, kes valitsesid 206 eKr220 pKr, täiustati teadaolevalt Suurt Hiina müüri tunduvalt, et lisaks riigikaitsefunktsioonile arendada kaubandust ja muuta turvalisemaks kaubateed (nt. Siiditeed) Pärast seda on müüri korduvalt renoveeritud ja kaasajastatud. Ehitustööd jätkusid eriti suurejooneliselt pärast Mingi dünastia astumist troonile 1368. aastal. Kartes mongolite ja teiste põhjas elavate hõimude rünnakut, pikendati müüri 6700 kilomeetrini ja tugevdati vahitorne ning kindlusi. Lisaks eelmainitule varustati vahti pidavad sõdurid kahuritega. Toona koosnes müüri kaitsemeeskond hinnanguliselt miljonist sõjaväelasest. Tööjõud
teisele suvivili ja kolmas oli kesaks. Tegeldi ka loomapidamisega: veised, hobused, lambad, kutsed, sead, kanad. Toitu hangiti küttimisega ja kalapüügiga ja metsamesingus. Käsitööga tekkisid rauatootmiskeskused ja meistrid. Relvaseppade toodang: head relvad, hõbedaga ilustatud odaotsad, ornamenteeritud mõõgapidemed ja teramikud. Naised kandsid palju ehteid (pronks-hõbe). Aina rohkem tuli rahvusvaheline kaubandus. Eestit läbisid kaubateed, mis ühendasid Läänemere lääne- ja lõunarannikut Venemaa linnadega. Peamiselt vahetuskaubandus: hõbe, pronks, sool, relvad, riidesordid, luksuskaup. Eestlaste elamuks oli suitsutuba: väike 4-5x6 m suurune palkidest hoone, mida köeti ilma korstnata kerisahjuga. Talus paiknesid lähestikku ja moodustasid küla. Sumbkülad-talus paiknesid keset põlde tihedalt koos; ridakülad- talud paiknesid ridastikku ja hajakülad, kus talud oli üksteisest kaugemal.
9 7 5 61. 11 9 9, . 60. Deoli 46 1 8 6 2 64. 91 . 63. Gokalpur ,1 1 59 6 5 67. 90 . 66. Mustafabad ,1 1 71 68. Suurimad linnad on tekkinud enamasti merede äärde, kuna seal käib rohkelt turiste,on sadamad ja kaubateed ning rohkem elatusalasid. Pealinn on Mumbai. Mumbai (marathi ja hindi (Muba); varem tuntud nimega Bombay) on linn Indias. Ta on Mahrhra osariigi pealinn. Mumbai on eponüüm. Nimi on etümoloogiliselt tuletatud hindu jumalanna Mumbadevi kohalikust nimest Mumba ja sõnast Aai, mis tähendab marathi keeles "ema". 16. sajandil andsid portugaallased alale nime Bom Bahia, mis tähendab "hea laht". Hiljem 69. 70
Vana- Kreeka Hellenismi ajajärk. Aeg, mil loodi Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Teadus: Kreekas ristusid paljud kaubateed. Teadmishimulised kreeklased õppisid tundma Egiptuse, Babüloonia, India ja teiste idamaade teaduse saavutusi, võtsid neid üle ja arendasid edasi. Kreeklaste suur teene oli teadmiste viimine loogilisse süsteemi. Inimesi, kes püüdsid jõuda selgusele maailma tekkimise ja arenemise kõige üldisemates seaduspärasustes, hakati kutsuma teaduse sõpradeks e. filosoofideks. Vana-Kreeka teaduse ja filosoofia rajaja oli Thales Mileetosest, kes pidas kõige olemasoleva aluseks liikuvat vett
lootusetu ettevõtmine. Keskse valitsuse ja autoriteetse ametkonna puudumine ei tekita üheski potentsiaalses rikkujas kartust vahelejäämise ees. Ei tasu ka kodusõda süüdistada, vaid tuleks vaadata kaugemale, aega, mil ürdikaupmeestest kujunesid kullakaupmehed; aega, mis kujunes islamieelse ajaloo säravaimaks perioodiks. Rikkuste transportimine läbi Adeni kitsa lahesopi on jätnud vahendus- ja piiritasudena tänapäeva Somaalia aladele väga palju. Kaubateed on rikkuse allikaks, transiit on kasulik. Kuid kuld ja kultuuriväärtused on röövretkede ja sõdadega laiali tassitud, jäänud on islam, mis laiendab haaret, trots oma vaesuses ja pimedas vihas ning usk paremasse. Segadust kasutavad ära omakasu jahtivad sõjapealikud. Geopoliitiliselt asub Somaalia kahe maailma vahel, Aafrikasse imbuv islamiusk on oma mõju suurendamas, rändhõimud võitlevad selle vastu. Somaalia tükeldamine ei tule niikaua kõne alla, kui toimuvad aktiivsed lahingud
~6~ SIID - Siidiks nimetatakse looduslikku kiudu, mida saadakse siidiliblika rööviku - siidiussi - tardunud eritisest. Ühes kookonis on 400-3000 meetrit niiti, millesse röövik on kookonit moodustades mähkunud. Siidi kasutamine sai alguse umbes 5000 aastat tagasi Hiinas ja Indias. Euroopas oli siid nii nõutud, et maksis sama koguse kulda. Siidi vedu Hiinast Euroopasse oli nii aktiivne, et peamist kaubateed hakati kutsuma Siiditeeks. Siid on üks tugevamaid looduslikke kiude (teravam kui terastraat). See on elastne, vähekortsuv, särav ja läikiv ning peamiselt valget või kreemikat värvi. Siid imab hästi niiskust, see teeb siidi suvel jahedaks ja talvel soojaks ja tänu sellele on siidi ka kerge värvida. Siidist saab luksuslikke rõivaid, mis säilitavad oma vormi, langevad hästi jälgides figuuri. See on kõige hinnalisem looduslik kiud. SIIDILIBLIKAS. Esineb tänapäeval vaid vangistuses
- teaduse areng - trükikunsti leiutamine - kujunevad rahvusriigid - kujunevad rahvuskeeled/ kirjakeel - renessanss hakkab väärtustama inimest, usub inimesse - inimesel on vaja: - teadmisi - individualismi - levib humanism Maadeavastused 1. Põhjused: - leida uusi ühendusteid - Aasia kaubateed olid türklaste käes - taheti saada vürtse - loodeti saada rikkaks - uudishimu 2. Eeldused: - soodne geograafiline asend - meresõidukogemused - geograafilised teadmised - maadeavastusi teotav tugev ja stabiilne riigivõim - osati arvutada 3. Avastused: - Aafrika läänerannik – Henrique Meresõitja - Ameerika – Cristoph Kolumbus
vastukaalukatapult katapult heitemasin mõis suur maavaldus- ja põllumaj tootmisüksus naturaalmajandus kõik ise või saadakse vahetuse alusel Raharent koormis, mis tuli tasuda rahas Linnaõigus linnas keht. seaduste kogum e põhiseadus Raad e magistraat linna kõrgeim võimu- ja kohtuorgan, linnanõukogu Müsteerium kiriklik näitemäng Hansa Liit P- Saksa kaupmeeste organisatsioon, pol liit (juht Lübeck) Hansakaubandus kaubandus, kus on tulud suured sadamalinnadel jaoks(sadamad, kaubateed Senjöör suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid Vasall ehk läänimees keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal Rüütel raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal Feodaal maaisand, valitseva klassi esindaja keskajal Feood suurfeodaalilt alamfeodaalile antud maavaldus Aadlik pärilike eesõigustega kõrgem seisus Pärusvaldus läänid, mida vasallid
põhines kauplemisel idamaadega. Peamiseks kaubaartikliks olid luksuskaubad, sealhulgas siid ja vürtsid. Põhjamere-äärsed Flandria linnad muutusid keskajal Euroopa tähtsamateks riidetootjateks. Toorainet nii lina kui ka villa võis hankida kohapealt, kuid üha enam hakati tooma lambavilla Inglismaalt ja Hispaaniast. Toodangut müüdi Euroopas ja isegi Bütsantsis ning araabia maades. Hansakaubandus Põhja-Euroopa peamised kaubateed kulgesid Põhjamerel ja Läänemerel. Peamiseks kaubavahendajaks sai siin XII sajandil tekkinud Hansa liit. Algul oli see saksa kaupmeeste ühendus, kuid muutus XIV sajandil kaubalinnade liiduks. Liidu tähtsaimaks keskuseks sai Lübeck ja poliitiliseks organikd linnade esindajate kokkutulek hansapäevad. Seal otsustati sõja ja rahu küsimusi, lahendati liikmete vahelisi tülisid jne. Hansakaupmehed toimetasid Lääne-Euroopasse Põhja-
osalesid eeskätt Inglismaa, Holland ja Prantsusmaa. Maailmaavastuste mõju · Ameerika tsivilisatsioonide hävitamine: - Kesk-Ameerikas asteekide suurriik - Andides Inka riik · Eurooplased viisid Ameerikasse ristiusu, nisu, puuvilla, mustanahalised, raua, alkoholi, tulirelvad, hobused ja rõuged. Maailmaavastuste mõju II · Uus maailm saatis vastu maisi, kartuli, tubaka, süüfilise, kulda ja hõbedat. · Keskaja olulisemad kaubateed minetasid oma tähtsuse ja asendusid uutega. · Eurooplased allutasid järk-järgult suurema osa maailmast oma poliitilise ülemvõimu alla, millele lisandus koos ristiusu levitamisega euroopaliku kultuuri pealesurumine. Humanism · Humanism on päris Itaaliast, väärtustab jumala asemel inimest. Renessanss · Humanism avaldus laiemas kontekstis, mida tuntakse renessansina (taassünd).Tuge ja inspiratsiooni saadi antiikkultuurist
Keskaeg Ristisõdade põhjused 1) ristiusustada viimased paganarahvad 2) saada endale parimad kaubateed Esimene kirj. Allikas Läti Hendriku kroonika 1. Piiskop 1180. a Meinhard saadetaksi Liivimaale (Ükskülla) Ehitatakse sinna kirik ja linnud tema saab linna (Üksküla) Teoderich koivaliivlaste juht 2. Piiskop 1196-1198 Piiskop Bertold 3. Piiskop 1199- 1228 piiskop Albert Albert: jätkab liivlaste ristiusustamist. 1) 1201 A. Rajab Riia linna (kaupmeestele tugipunktiks) 2) 1201 rajab kohapealse mõõgavendade ordu
Liivisõjale). 2. Keskaegsed linnad Euroopas. Millised olid linnade taastekke põhjused, aeg ja kohad Euroopas? Kui suured olid linnad, millised olid tähtsamad ehitised- rajatised, milline oli elanike staatus ja organisatsioonid (gild, tsunft), mida kujutas endast keskaegne linnaõigus, milline oli linnavalitsuse koosseis, ülesanded ja kohustused. Mida kujutas endast Idamaakaubandus: kaubad, kaubalinnad, kaubateed? Mida kujutas endast hansakaubandus: kaubad, kaubalinnad, kaubateed? Linnade taasteke 11.s, 13.s enesestmõistetav suures osas Eur. Põhjuseks käsitöö-ja kaubanduse areng. Linnad tekkisid kauplemiseks soodsatesse kohtadesse- jõesuudmed, silla v koolmekoha juures, sadamapaik. Linnastatuimad piirkonnad tekkisid paikadesse, kus oli talupoegi, kellele toodand linlase toidaks ja kelle hulgast saaks linn täiendust elanikkonnale.Kõigepealt hakkasid linna tekkima Vahemere piirkonda, antiiksete linnade kohale, hiljem kesk- ja põh-euroopas
Kuna kaubandus andis suurt tulu muutusid ka linnad peagi jõukaks. Ühest küljest muutusid linnad keskusteks, kus ümbruskonna talupojad ja ka feodaalid müüsid oma põllumajandussaadusi ning ostsid käsitöötooteid, teisest küljest aga muutusid linnad kaugkaubanduse keskusteks. Kaugkaubanduse eesmärgiks oli eelkõige mitmesuguste vajalike toor- ja toiduainete aga ka luksuskaupade vahendamine. Peamised kaubateed kulgesid mööda meresid ja siseveekogusid. Maismaatransport oli suhteliselt algeline ega olnud seetõttu sobiv suurte kaubakoguste vedamiseks pikkade vahemaade taha. Pärast ristisõdasid elavnes kaubavahetus Vahemerel. Teine tähtis kaubatee oli Põhja-Euroopas. See kulges mööda Põhja- ja Läänemerd Venemaale. 12.sajandil kujunes välja hansakaupmeeste ühingutest Hansa Liit. Hansa Liidu tähtsamaks keskuseks Läänemerel kujunes 1159. a. rajatud Lübeck. Tähtsad olid ka sellised
Uusaeg-15.-16.saj. itaalia humanistid, eristamaks oma kaasaega eelnenud ajaloost. Humanism-maailmavaade, mis vastandus senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks oli inimene oma väärtuste ja vabadusega. Algas Lõppes 1453-Konstantinoopoli 1914- I maailmasõda. vallutamine(viimane antiikaja riik) 19.saj II pool-20.saj. algus 1492- Ameerika avastamine 1640- Inglise kodanike revolutsioon 1517-luterlikureformatsioon käivitumine 1789-Suur prantsuse revolutsioon Uusajale iseloomulik: a)MAJANDUSES- koloniseerimine, kapitalistlikud suhted majanduses, industriaal- ühiskond e. tööstuslik areng, ülemaailmsed kaubateed/suhted. b)VAIM...
Linnade tekkimine kiirendas elurütmi ja mõjutas tugevalt nii riigivalitsemist kui ka majanduselu. Poliitiliselt taotlesid linnad sõltumatust feodaalidest ja tugevamad neist olid valmis selle nimel ka sõdima. Nii kujunes linnaelanikkonnastarvestatav jõud rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele. Oluliseks muutus nii kohalik kaubandus linna ja maa vahel kui ka eri piirkondade kaugkaubandus. Tähtsamad keskaegsed kaubateed ühendasid Euroopat islamiusuliste idamaadega, kulgedes Vahemere idaranikult merd mööda Itaaliasse ja Lõuna-Prantsusmaale ning sealt üle Alpide ja piki jõgesid Kesk- ning Lääne-Euroopasse. Püha Rooma keisririik Kuningavõim hakkas tugevnema kõige varem Ida-Frangi ehk Saksa kuningriigis. Saksa kuningas Otte I lõi 955. aastal puruks Euroopat rüüstanud ungarlaste väe. Sellega lõpetas ta ungarlaste rõõvretked ja allutas Saksa feodaalid kindlalt oma võimule. Aastal 962 sekkus ta
ja käsitööliste eraldumine põllumajandusest. Neid hakati nimetama oskustöölisteks. Uued linnad tekkisid kaubandusteede ristumiskohtadele. Esmalt tekkisid linnad Itaalias, Prantsuse lõunarannikus ja Vahemere piirkonnas. Idamaade ja Lääne-Euroopa kaupade vahendajaks olid Araabia kaupmehed, kes jäid kaubateedele. 12. Sajandil kujunes Läänemere Hansaliit ehk Hansaliidu kaubateed Euroopas. Keisri ja paavsti vastasseis: See vastasseis on tuntud kui investituudi tüli. Frangi riik oli jagunenud kolmeks : Ida-, Lääne- ja Lõuna-Frangiriigiks. Keisri tiitel oli kaotanud oma senise tähtsuse. 962. Aastal saksa kuningas Otto Esimene sooritas sõjaretke Itaaliasse ja paavst kroonib ta keisriks. Feodaalid olid aga vastuolus paavstiga. Peaprobleem kujunes vaimulike ametisse nimetamisega. Küsimus oli selles, et kes allub kellele,
Itaalias ja Aafrikas kasutas ta oma huvides sotsiaalseid vastuolusid. Rooma maaomanikele ja katoliku kirikule ei meeldinud ostgootide võim ja tänu sellele õnnestus tal 555 aastal kehtestada Roomas Bütsantsi võim. Kui vaenlast ei õnnestunud ära osta või sõjalise jõuga alistada, siis võeti appi majandusblokaad. Vaenlaseks nr 1 oli Sassaniitide Pärsia Hosrov I ajal. Selleks, et Pärsia ei saaks olla vahendajaks kaubanduses India ja Hiinaga, püüdis Justinianus suunata kaubateed Punase mere kaudu. Kaupmehed, kes kauplesid barbaritega, pidid riiki varustama kõikvõimaliku infoga nende maade kohta. Külma sõja ajal kasutati ärimehi ja kaubandusesindusi samuti luuretegevuse huvides. Kaupmehed laiendasid oluliselt Bütsantsi mõjuvõimu maailmas. Kaupmeeste järel tulid misjonärid. Kristluse levitamine oli üks võimu kindlustamise vahendeid. Misjonärid jõudsid Kaukaasiasse, Balkanile, Musta mere piirkonda ja isegi Etioopiasse
· Võeti kasutusele kolmeväljasüsteem hakati talivilja kasvatama ( rukist ) · Adramaa sellise suurusega põllumaa, mida suudeti harida ühe adraga · Loomapidamine veised, hobused, sead, lambad, kitsed · Käsitöö tööriistad ja tarbeesemed valmistati ise v.a metallesemed ja keerulisemad ehted, selleks olid olemas rauatootmiskeskused Kaubandus · 11.sajandist lülituti üha enam rahvusvahelisse kaubandusse · Eestit läbisid kaubateed, mis ühendasid Läänemere lääne- ja lõunarannikut Venemaa linnadega. · Eestlastest kaupmehi võis kohata Pihkvas, Novgorodis ja ka Läänemere kaubanduskeskuseks kujunenud Visbys. · Peamiselt tegeldi vahetuskaubandusega kaup vahetati kauba vastu sisse toodi hõbedat, pronksi, soola, paremaid relvi ja ka luksuskaubu vastu anti karusnahkasid ja vaha. · Tänu soodsale asendile oli olulisel kohal ka vahenduskaubandus kaup osteti edasimüügiks
MÕISTED: kirik ● kõik ristitud inimesed (kes nimetavad end kristlasteks; nn jumala rahvas); ● kristlike koguduste struktuuri üldnimetus; ● pühakoda või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb. klooster kiriku , söögisaali, raamatukogu , elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks , kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades Jumalale keskendumiseks sobivat eluviisi. vaimulikud ordud sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused ning pühendusid kiriku huvide või usu kaitsmisele. ketserlus kiriku ametlikust õpetusest kõrvalekaldumine ...
Nimetage 2 põhjust. Raha saamiseks - riigil oli raha juurde vaja ja mõisnikud pidid nüüd hakkama renti maksma. Teine põhjus oli, et kaotada pärisorjus ja sellega kergendada talupoegade elu. Linnad ja kaubandus 1. Tooge välja 2 peamist linnade arengu suunda Rootsi ajal. Kaugkaubandus ja sisekaubandus????? 2. Mis pidurdas/edendas linnade arengut? Linnade arengut pidurdas nälg, sõjad, ikaldus. Linnade arengut edendas soodne asukoht, kaubateed, sadamad. 3. Milline linn ja miks saavutas Rootsi ajal kiireima arengu? Kiireima arengu saavutas Narva, sest Narval on soodne asend Vene piiri läheduses, Narva on sadamalinn, kus käis tihe kaubandus ja see oli manufaktuuritootmise põhikeskus. Oma positsiooni säilitas ka Tallinn. 4. Nimetage 3 tööstusharu, kus asuvad tegutsema manufaktuurid. Paberitööstus, ehitusmaterjalid (klaas, tellised, vase- ja saeveskid) ning tekstiil (kanep,lina). 5
410.a vallutasid germaanlased Rooma linna ja rüüstasid selle. 17.Iseloomusta Islami teket ja levikut. – Kujuneb uus monoteistlik usund islam, Muhamedist sai Allahi prohvet ja tema läkituse levitaja. Nelja esimese kaliifi poolt vallutati Egiptus, Süüria, Palestiina, Iraan, Iraak, Armeenia. Omaijaadide dünastia ajal tungiti Indiasse. Viis tugisammast. – Usutunnistus, Palvus 5x päevas, Almus, Paast ramadaanikuul, Palverännak Mekasse. Hansa Liit Põhja-Euroopa peamised kaubateed kulgesid Põhjamerel ja Läänemerel. Peamiseks kaubavahendajaks sai siin XII sajandil tekkinud Hansa liit. Alguses oli see saksa kaupmeeste ühendus, kuid muutus XIV sajandil kaubalinnade liiduks. Liidu tähtsaimaks keskuseks sai Lübeck ja poliitiliseks organiks linnade esindajate hansapäevad. Sidemete hõlbustamiseks rajati Novgorodi Hansa kaubakontor. Kaubeldi karusnaha, mee, vahaga, rauaga ja ka viljaga. I ristisõda 1096 - 1099 Islami ajaarvamise algus 622 Lääne-Rooma riigi lõpp 476
Tartu, Narva, Pärnu. Narva linn elas üle erilise õitsengu, sest Rootsi võimud kavatsesid temast teha riigi teise pealinna. Ülejäänud linnad läänistati, kuid raekorraldus jäeti neile alles. Linnad: Kuressaare, Haapsalu, Tallinn, Rakvere, Narva, Paide, Pärnu, Viljandi, Tartu, Valga. 10. Kaubandus, kaubateede muutumine. Tähtsamad eksport- ja importkaubad. Venemaa ja Lääne-Euroopa vahelised kaubateed muutusid ja Eestimaa linnad jäid neist eemale. Transiit hakkas kulgema Arhangelski ja Valge mere kaudu, vähemal määral Narva ja Soome lahe kaudu. Tähtsam väljaveoartikkel oli teravili. Lisaks sellele puit, tõrv, alcohol, kirjutuspaber. Linnaelanike põhilisteks tegevusaladeks jäid endiselt käsitöö ja kaubandus. 11. Linnade arengut takistavad tegurid Rootsi ajal. * Riigivõim kärpis linnade õigusi. * Väikelinnade kaupmeeste ülempiir. * Kaubateede muutumine.
Ketobemidoon erineb teistest opiaatidest selle poolest, et tema toimel on pupillid suurenenud, mitte ahenenud, nagu tavaliselt opiaaditarvitajal. Võõrutusseisund võib olla väga piinav, mõningatel juhtudel tuleb sel ajal ette ka meeltesegadust. Tootjad Euroopas tarvitatavad unimaguna (Papaver somniferum) tooted on peamiselt pärit Afganistanist, mis on maailmas esikohal, järgnevad Myanmar ja Mehhiko. Moonitooteid tuuakse Euroopasse põhiliselt kaht peamist kaubateed pidi: Balkani marsruudil läbi Pakistani, Iraani ja Türgi ning põhjamarsruuti mööda läbi Kesk-Aasia ja Venemaa. Tähtsuselt järgmisel kohal on salakaubamarsruudid Edela-Aasias, näiteks otse Pakistani kaudu Euroopasse (Suurbritanniasse), kuid samuti Pakistani, Lähis-Ida ja Aafrika riikide kaudu Euroopasse ja Põhja Ameerikasse. Edela-Aasiast pärit moonitoodete vedu toimub Lõuna-Aasia (Bangladeshi) kaudu. Euroopa Liidus on Hollandil ja vähesel määral
ning seda eriti siis, kui süveneda detailidesse. Erinevate temaatikate kujutamine kui ka eri võtete kasutamine on vastavalt ajastule ning eri huvide teenimisele mõnevõrra muutunud, kuid kunst on alati nii ilmaliku kui jumaliku võimu sümboliks, teenides ja väljendades seda igal võimalikul viisil. FIRENZE See suhteliselt väike aastal 59 eKr Gaius Julius Caesari käsul rooma sõjaveteranidele rajatud vanaduspõlve veetmise paik asus geograafiliselt ideaalses kohas - keset kaubateed - ning ka 4 meri asub suhteliselt lähedal. Kui keskaegne ,,pimedus" Euroopas taandus hakkasid ka väiksemad linnad jõudsalt arenema. Linnakodanikele ei kuulunud mitte ainult majanduslik, vaid ka poliitiline võim. Kujunesid linnriigid, mis meenutasid Kreeka poliseid. Tolle aja
revolutsioon. Hindade revolutsioon põhjustas muutusi Lääne-Euroopa ühiskonna struktuuris ja eri ühiskonnakihtide majanduslikus olukorras. Avardusid teadmised ümbritseva maailma kohta. 11. Miks Hispaania ja Portugal kaotasid maj. võimu? Ristisõdade tagajärjel tekkis vabakapital. Kapital liikus Hispaaniast ja Portugalist välja Inglismaale ja Madalmaadesse, kuna seal 16. saj. arenesid kapitalistlikud suhted. Suured kaubateed olid maadeavastuste tagajärjel nihkunud Atlandi ookeanile, teisal aga Läänemeri saanud Euroopa tähtsaimaks ühendusteeks. Inglismaa ja Madalmaad asusid geo. punktis . ??? 12. Katoliku kiriku kriis- 14-15 saj. vähenes kiriku mõju ja katolik kirik lõhenes e. suur skisma 1378-1409. Mitu paavsti, ühed toetasid Rooma, teised Avignoni paavsti. Ilmaliku võimu tähtsuse suurenemine- keskvõimuga riikide ja rahvusriikide teke. Linnade tähtsuse suurenemine- said kult
Bütsantsi kokkuvarisemine Lääne Rooma kokkuvarisemine aastal 1453 Reformatsioon 1517. Martin Lutheri algatusega Ameerika avastmine 1492. Columbuse avastus Varauusaeg aeg hilisest keskajast kuni revolutsioonide ajastu alguseni 2. Seleta lahti, millised muutused tõid kaasa uusaja tekke? · Majanduses algas koloniseerimine · Tööstuslik areng ehk industriaal · Ülemaailmsed kaubateed · Vaimuelus algas valgustus · Hariduse levik · Teaduse areng · Valitsemises tekkis absolutistlik monarhia ja parlamentalism ning algasid revolutsioonid 3. Renessanss seleta lahti, mida see tähendab! Kuidas mõjutas renessanss kunsti, teadust, filosoofiat, riigivalitsemist? Kuidas erines keskaegsest maailmavaatest?
meistreid teistest linnadest ja maadest, mõned siinsed meistrid pälvisid aga kuulsuse terves Euroopas. 6 Gildid Ühest küljest muutusid linnad keskusteks, kus ümbruskonna talupojad ja ka feodaalid müüsid oma põllumajandussaadusi ning ostsid käsitöötooteid, teisest küljest aga muutusid linnad kaugkaubanduse keskusteks. Kaugkaubanduse eesmärgiks oli eelkõige mitmesuguste vajalike toor- ja toiduainete aga ka luksuskaupade vahendamine. Peamised kaubateed kulgesid mööda meresid ja siseveekogusid. Läänemerekaubanduses mängis olulist rolli XII sajandil kujunenud Hansa Liit. Hansa Liidu tähtsamaks keskuseks Läänemerel kujunes 1159. a. rajatud Lübeck. Tallinnas olid peamised gildid Püha Oleviste gild ja sakslaste Kanuti gild. Gildi esialgne põhimõte seisnes üksteise vastastikuses abistamises, ühistes usutalitustes, perekondlike tähtpäevade pühitsemises, haigete, orbude ja leskede eest hoolitsemises.
Jõgeva Ühisgümnaasium Keskaegse linna elu-olu Referaat Nimi: Klass: Juhendaja: 03.10.2011 Sisukord Sissejuhatus Valisin teema ,,Keskaegse linna elu-olu", sest tahtsin saada rohkem teada keskaegsetest linnadest. Uurin kaubavahetusest keskajal, kuidas toimis käsitöö, kuidas tekkisid keskaegsed linnad ning elust keskaegses linnas. Tahan teada saada, milline nägi välja linnakodaniku kodu, kui palju erinesid keskaegsed linnad tänapäevastest linnadest ning miline oli keskaegse Eesti linna elu-olu. Linnade tekkimine Kui barbarid Rooma riigi hävitasid kadusid ka vanaaja linnad. Vaid Vahemere ääres jäid mitmed linnad püsima, kuid neid polnud võimalik võrrelda vanaaja suurte linnadega. Feodaalne killustatus ja vaid oma vajadusi rahuldav algeline tootmine ei soodustanud ka k...
paekive. Kust võeti ses inimlagedas paigas selleks tööjõud? Lisaks on allikate põhjal alust arvata, et Varbolas valvati suuri varandusi ja hõbedahunnikuid. Kust see rikkus talupoegadel? Korduvalt kroonikas mainitud kants jäi vaenlase poolt vallutamata. Ka peale ristisõdu ja maa alistamist saksa ja taani võimude poolt paistab linnus olevat edasi püsinud. Varbola kui võimas kants, mis suudaks kaitsta kaupa ja kaubateed püstitati ilmselt 11. sajandi 60-tel aastatel. 150 aastat ei üritanud vaenuväed alalise kaitsega ja hea asukohaga kantsi rünnata. Seega võisid siin turvaliselt varjul seista kaubavarud ja varandused. Varbola jäi sõjaliselt vallutamata ka ristisõdade aegu. Linnuserahvas sõlmis lepped Põhja-Eesti alistanud taanlastega ja tugevdas väljaehitustega kantsi. Siin asus eestlaste jaoks muistse vabadusvõitluse viimase vaatuse 1223. aasta mässu üks keskusi. Kasutatud allikad:
Muinasaja lõpul kujunesid Virumaal ja Põhja-Saaremal suuremad rauatootmiskeskused, kus sulatati sadu tonne rauda, millega varustati teisi piirkondi ning tõenäoliselt isegi naabermaid. Eriti silmapaistev oli relvaseppade toodang. Osa meistreid oli spetsialiseerunud pronksehetele. Muinasaja lõpul, mil moodi läksid hõbeehted, kerkisid esile hõbesepad. Kaubandus õitses, sisemaise kaubitsemise kõrval lülituti ühe enam rahvusvahelisse kaubandusse. Eestit läbisid kaubateed, mis ühendasid Läänemere lääne- ja lõunarannikut Venemaa linnadega. Tegeldi peamiselt vahetuskaubandusega, kus kaup vahetati kauba vastu. Eestisse toodavateks kaupadeks olid hõbe, pronks, sool, paremad relvad, peenemad riidesordid ja muu luksuskaup, mis jõudis siia läänest. Vastu viid karusnahku ja vaha. Eestlased tegelesid ka röövretkedel saadud vara ja vangide orjadeks edasimüügiga. Tänu
EUROOPALE - hindade revolutsioon; maailmapildi avardumine; laevaehitus ja navogatsioon; mais, kakao, kartul, küüslauk, tomat, tubakas, kalkun UUS MAAILM - euroopaliku elulaadi pealesurumine; paljaksröövimine; hobune, varblane; haigused nt gripp, rõuged, tüüfus - Eurooplased viisid Ameerikasse ristiusu, nisu, puuvilla, mustanahalised orjad, raua, alkoholi, tulirelvad, hobused ja rõuged. - Ameerika Euroopasse maisi, kartuli, tubaka, süüfilise, kulda ja hõbedat - Tähtsamad kaubateed paiknesid Vahemerelt ümber Atlandi ookeanile. Esile tõusid Lissabon, Sevilla, Antverpen, London. - Hollandlased kui ‘maailma voorimehed’ - Inglismaa tähelend maailmavõimuna - Laevanduse ja navigatsiooni areng - Väärtpaberiturg, esimene tõeline börs Amsterdamis - Holland Ida-India kompanii oli esimene tõeline aktsiaselts, mis vältis oma eksistentsi lõpuni krahhe ja börsimulle ning oli stabiilselt edukas 13. Iseloomusta konkreetsete näidete kaudu reformatsiooni.
Vene kindluse, millele andis oma nime - Ivangorod. Kaks aastat hiljem käskis Ivan III sulgeda Hansa kaubakontori Novgorodis. Järgnes kakskümmend aastat kestnud kaubandussõda, mille järel koondus Venemaa kaubandus Euroopaga peaaegu täielikult Liivimaa hansalinnade kätte, kuid seda ainult lühikeseks ajaks. Kakskümmend viis aastat kestnud kurnav Liivi sõda (1558-1583) laastas Liivimaa ja tõmbas idapoolsele hansakaubandusele lõpliku kriipsu ja kaubateed paiknesid ümber. http://users.khk.ee/~maarja.kask/kaubandus/hansakaubandus_ja_eesti.html Keskaegne tänava võrgustik
Balti ristisõja põhjused. Sakslaste soov vallutada alasid Ida-Euroopas, et suurendada oma asuala. (Ekspansioon itta ehk Drang nach Osten; Lübecki linna rajamine 1143, mis sai lähtepunktiks edasistel vallutustel ). Soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga. Peamised kaubateed Venemaale aga kulgesid läbi Läti ja Eesti alade. Rooma paavst soovis levitada katoliku usku ja kristianiseerida (ehk ristida) ka viimased paganlikud rahvad Euroopas - eestlased, lätlased, leedulased. (12.-13.sajand olid katoliku kiriku ja paavstivõimu hiigelajad. Oma mõjuvõimu tugevdamiseks peeti ristisõdu ka Palestiinas nn Pühal maal ja võideldi ilmalike valitsejatega). Saksa aadlikud soovisid Baltimaade alistamisega saada elatusvahendeid - maad ja sõjatulu.
Eesti ajaloo I kontrolltöö Jääaeg: Eesti alale jõudis jääaeg Skandinaavia mäestikust.Euroopasse jõudsid inimesed 40- 35 000 aastat tagasi. Viimast jääaega nimetatakse Valdai jääajaks(Weichseli jääaeg).Selle kõrgaeg oli 24-22 000 aastat tagasi.Eesti kohal oli sel ajal kuni 1,5 km paksune jää.jaa sulamine toimus järgukaupa, kujundades seeläbi meie maastikku. Eestis lõppes viimane jääaeg umbes 10500 ema. Jää sulamisest alates hakkas kokku surutud maakoor kerkima- sellest on tingitud maatõus. Kõige kiirem on maatõus Lääne-eestis ja saartel. Jää sulamine tõi kaasa ka suuri rändrahne. Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed. Peale jää sulamist hakkas ka kliima soojenema ja tekkisid kase ja männimetsad Muinasaeg: ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaades nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. Sellele järgnes ajalooline aeg. Muinasajast saame teada inimeste rajatu ja...
Hukkunud oli tõenäoliselt tohutult ja legendi kohaselt maeti ehitusel hukkunud müüri (et seda tugevamaks muuta). Siiski on kahtlusi selle legendi täielikus paikapidamises, kuna juhul kui kõik ehitusel surnud oleksid müüri maetud oleks müür võinud liiga nõrgaks muutuda ja kokku kukkuda. Hani dünastia keisrite poolt, kes valitsesid 206 eKr220 pKr, täiustati teadaolevalt Suurt Hiina müüri tunduvalt, et lisaks riigikaitsefunktsioonile arendada kaubandust ja muuta turvalisemaks kaubateed, sealhulgas ka Siiditeed.Pärast seda on müüri korduvalt renoveeritud ja kaasajastatud. 1211.aastal õnnestus mongolite valitsejal Tsingis-khaanil teha müüri valvuritest kaassüüdlased ja tuua sisse 200 000 sõjameest, kes purustasid Hiina armee. Tsingis-khaan anastas võimu. 1368. aastal kihutas uus, Mingide dünastia mongolid maalt välja ja asus müüri tugevdama. Müüri pikendati 6700 kilomeetrini, tugevdati vahitorne ning kindlusi.
Liivimaa ristisõda : Aeg : 1196-1290 4. Liivi sõda. Aeg : 1558-1583 Osapooled : Venemaa, Rootsi , Taani, Poola, Eesti Põhjused : Peamiseks ajendiks toodi „Tartu maksu“ maksmata jätmine. „Tartu maks“ - Tuli tasuda Tartu piiskopkonnale Vene tsaarile üks mark aastas iga elaniku pealt. Peamine sõjapõhjus oli hoopis oma võimu ja maa-alade suurendamise eesmärk. Algas mitme Euroopa riigi vahel võitlus Läänemere ülemvõimu pärast. Vana-Liivimaad, kust läbisid mitmed olulisemad kaubateed, tahtsid naabrid endale. Tagajäred : Algas Rootsi aeg, väga suur rahvastiku vähenemine. Venemaa loobus Liivimaa aladest. Poolale jäi Läti ja Lõuna-Eesti, Rootsil oli Põhja-Eesti ja Taanile jäi Saaremaa. Olulisemad sündmused : 1558 ( kevad) – Narva piiramine ja vallutamine venelaste poolt 1558 (suvi) – Tartu piiramine ja alistumine venelaste poolt. 1560 – septembris algas talupoegade ülestõus, enamus Harju- ja Läänemaal. 1561 – Liivimaa lakkas olemast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
