Vee pärast on toimunud sõjalisi konflikte. Araali mere probleem- kalade suremine, haritava maa pindala vähenemine, kliima muutumine, liustike sulamine. Väär veekasutus- jõgede veega hakati kunagi niisutama ümberkaudseid põlde. Sisevool merre vähenes ja Araali pindala hakkas vähenema. Veekasutus maailmas, Eestis- kasutatakse tööstuses, põllumajanduses, kodumajapidamises Maailmamere tähtsus- toiduallikas- kalad, mereloomad, liikumistee, kaubateed, rannikud, kui puhkealad, soola tootmine, sademed olulised põllumajandusele, mageda vee tootmine. Maavarad- gaas, nafta. Elektritootmine- tuul, lained, looded. Organismide elupaik toodab hapnikku füktoplanktoni abil. Maailmamere mõju kliimale- kujundab kliimat: salvestab päikeseenergiat, põhjustab tuuli, pilvi, sademeid. Mereline kliima- väiksema temperatuuri amplituudiga, niiskem. Läänemeri- madal, sisemeri, riimveeline, reostunud-
Vahemere ranniku riigid on Hispaania, Prantsusmaa,Itaalia, Malta, Sloveenia, Horvaatia, Bosnia, Serbia, Albaania, Kreeka, Türgi, Süüria, Küpros, Liibanon, Iisrael, Egiptus, Liibüa, Alzeeria, Maroko. Keskkonnaprobleemid. Vahemeres elavad paljud looma liigid. Ainu üksi kalaliike on rohkem kui 400. Vahemeri on ka taimedeliikidele koduks kuid kahjuks umbes 50% põhja taimi on hukkunud Vahemeres intensiivse kalapüügi pärast ja nafta reostuse tõttu. Vahemeres on ka tähtsamad kaubateed, kuid kahjuks laevad reostavad samuti vett. Foto 1. Vahemere põhi. Foto 2. Vahemere põhi. Kasutatud kirjandus. Eneke 10kd lk 138-139 Suur Maailma Atlas lk 24-25, 112-113 Oxfordi illustreeritud entsüklopeedia 1kd lk 288-289 Joonis 1. on võetud http://et.wikipedia.org/wiki/Vahemeri Foto 1 on võetud http://images.google.ru/imgres? imgurl=http://www.online.ee/~peeprada/allfoto/poster/640x480/divers4.jpg&imgre furl=http://www.online.ee/~peeprada/allfoto/poster/postrid
oma jõududega. Keerulisematel aladel tegutsesid ka omaette meistrid. Muinasaja lõpul kujunesid Virumaal ja Põhja-Saaremaal suuremad rauatootmiskeskused, kus sulatati sadu tonne rauda, millga varustati Eesti teisi piirkondi ning tõenäoliselt isegi naabermaid. Olid eraldi relvaseppad ja meistrid, kes olid spetsialiseerunud pronksehetele. Sisemaise kaubitsemise kõrval lülituti 11.sajandist alates üha enam rahvusvahelisse kaubandusse. Eestis läbisid kaubateed, mis ühendasid Läänemere lääne- ja lõunarannikut Venemaa linnadega. Tegeldi peamiselt vahetuskaubandusega. Eestisse toodavateks kaupadeks olid hõbe, pronks, sool, paremad relvad, peenemad riidesordid ja muu luksuskaup. Vastu viidi karusnahku ja vaha. Eestlased tegelesid ka röövretkedel saadud vara ja vangide orjadeks edasimüügiga. Tänu soodsale kohale oli eestlastel olulisel kohal vahenduskaubandus. Kaubitsemiskohad kujunesid tähtsamate teede ristumiskohtades, kus paiknesid kesksed
7. Milles seisnes 17. sajandil pärisorjuse peamine kriitika? Esita pärisorjuse vastase kriitika raames kaks argumenti. V: Pärisorine talupoeg ei jaksa kehva toidu tõttu korralikult tööd teha. Ta ei ole motiveeritud, sest ülejääk võetakse niikuinii ära. Riigile on see halb, sest pärisorjad ei jaksa makse maksta. 8. Miks osa linnu kasvas varauusajal kiiremini kui teised? Selgita ja too näiteid. V: Need linnad kasvasid kiiremini, kust kaubateed läbi läksid. Seoses kolooniate tekkega kasvas Atlandi kaubanduse roll ja Vahemere kaubandus jäi soiku. 9. Kirjelda varauusaegse Euroopa konfessionaalset jaotust. V: Rooma-katoliku usk – Hispaania, Itaalia, Portugal, Prantsusmaa, Lõuna-Saksamaa, Habsburgide valdused, Poola. Luterlus- Skandinaavia maad, Põhja-Saksamaa. Kalvinism – Madalmaad, Šveits, mõned Saksa vürstiriigid. Anglikaani kirik – Inglismaa. 10
Lissabon, Ateena, Kiiev, Rooma, Veneetsia, Verona, Praha, Frankfurt, Köln, Pariis, London, Dublin, Stockholm, Tallinn, Pärnu, Turu, Tartu. 6. Iseloomusta Euroopa 11.-14. sajandi kaubandust. Mida oli selles uut võrreldes eelnevate sajanditega? Kaubaliitude toel arenes merekaubandus, mis oli kiirem kui mööda jõgesid ja maanteel. Itaalia kaupmehed endale Vahemere äärde mitmeid kolooniaid. Kõige linnastunumad piirkonnad olid seal, kuhu koondusid olulisemad kaubateed. 7. Kas keskaegne tsuftisüsteem oli käsitöö arengut soodustav või mittte? Ei olnud, kuna piirati meistrite arvu turul, millega pidurdati tootmise arengut. Naine keskaegses maailmas 1. Millised olid keskajal erinevatesse sotsiaalsetesse kihtidesse kuulnud naiste kohustused? Võrdle neid meeste ülesannetega. Maaharijate seas oli naise tööpanus mehega võrreldes peaaegu et võrdne. Ka käsitöölistena töötasid nad koos meestega ja juhtisid kaupmeeste äraolekul äri
1) Karl V suguvõsa (isa, ema, isapoolne vanaisa, emapoolne vanaisa, vend, pärija) Isa Philipp ilus, ema Juana Nõdrameelne, isapoolne vanaisa Maximilian I, emapoolne vanaisa Fernando II, vend Ferdinand I, keisritrooni pärija Ferdinand I, Hispaania trooni pärija poeg Felipe II 2) Miks oli Taani Põhjamaade valgustatuse parim esindaja? Christian VII valitsusaeg tähistab Taani ajaloos valgustatud absolutismi perioodi. Et kuningas ise oli vaimse peetusega, teostas reforme tema ihuarstist nõunik Johann Friederich Struensee. Christian VII valitsusaeg tähistab Taanis valgustusliku õitsemise perioodi, kui kaotati tsensuur, kehtestati täielik trükivabandus, sätestati usuvabadus, keelati nõiaprotsessid ja piinamine, kohtuistungid muudeti avalikuks, kuulutati kõigi inimeste võrdsust seaduse ees, füsiokraatlikud ümberkorraldused majanduses: kaotati tsunftisüsteem, suleti kahjumit andvad manufaktuurid, ka...
Skandinaavia saagadest võib lugedaet vallutati kõik Läänemere idakalda rahvad,kuid mingit tõesndust sellele ei leidu. *Pärast Ingvarit on viikingid Eestis korduvalt lüüa saanud. Nt olevat Eestis langenud Norra kuningapoeg Halfdan Valge. *Eestlased olevat osa võtnud poollegendaarsest Bravalla lahingust kahe rootsi hõimu vahel, svealaste ja gtalaste vahel 8 saj, eesti mereröövlid aga on vangistatud ja orjaks müünud Norra kuninganna Astridi ning tema poja Olafi. Kauged kaubateed ja Vana-Vene riigi teke *7-8.saj oli Lähis-Idas ja Vahemere lõunakallastel kuj võimas Araabia kalifaat, kuhu Skandinaaviast oli kõige otsem ja tollal kõige otstarbekam sõita mööda Ida-Euroopa lauskmaa veeteid, s.t mööda suuri jõgesid Dnepr ja Volga. *Tsuudidel oli Vana-Vene riigi tekke juures oma osa- nt nad aitasid Novgorodi viikingivürstil Olegil Kiievit vallutada ja võtsid osa sõjakäikudest Konstantinoopoli alla.
linnade liit. Neid toetasid paavstid, kellel oli ka oma huvi mängus nõrgestada Püha Rooma keisreid. Kaugkaubanduse tipuks olid Veneetsia ja Genua. Nende rikkus oli tulnud kauplemise teel idamaadega. Nad rajasid tugipunkte Vahemere idaosas ning Mustal merel. Genua ja Veneetsia olid omavahel ka konkurendid, esines ka meresõdu. Põhjamere-äärsed Flandria riigid olid aga tähtsad riidetootjad. Põhja-Euroopa kaubateed asusid Põhja- ja Läänemerel. Vahendajaks oli XII saj. tekkinud Hansa liit, mille tähtsaim keskus oli Lübeck ja kokkutulekuid nimetati hansapäevadeks. Lääne- EU toimetati karusnahku, mett, vaha, rauda ja vilja. Elutempo poolest oli linnas kiirem kui maal. Seal oli väga kirev elanikkond. Tihti võisteldi selle üle, kellel on uhkem maja. Ka tsunftimeistrite majad olid esinduslikud, mis andsid aimu jõukusest ja iseteadvusest
Esimene ristisõda leidis aset aastatel 1096-1099. Põhiliseks ristisõdade põhjusteks oli, et Rooma paavst ja katoliku kirik tahtsid laiendada oma mõjuvõimu itta. Samuti tahtis Rooma paavst vabastada ristiusu püha paigad. Kuid ristisõdadega kaasnes ka rüütlitel oma kasum, nad said uusi maid vallutada ja neil oli võimalus saada osa Idamaade rikkustest. Kuid ristisõdade tagajärjel suurenes paavstivastase kriitika kasv, tugevnes hoopis kuningavõim. Loomulikult hakkasid Vahemere maade kaubateed õitsema, kuid Läänemaailma, Bütsantsi ja Islamimaade vahel süvenes vaen. Ristisõjad valdasid kõik Euroopa maid, isegi Eestisse jõudis ristisõda. See oli mõttetu tapmine usu pärast, mis tegelikult ei toonud suuremat kasu. Minu arvamuse kohaselt ei lahenda sõda mitte midagi. Keskaja inimese jaoks oli usk ja kirik äärmiselt tähtsad, kuna neil oli alati kellegi poole pöörduda. Kuigi on kohutav mõelda, et usu pärast tapeti nii palju inimesi, mida ma kindlasti ei pea õigeks.
Ameerikast toodi territooriumile. Oma valdustes oli Euroopasse kartul, tomat, mais ja keisril piiramatu võim, seetõttu hakati tubakas, koduloomadest kalkun. Kõige keisririiki üha enam nimetama esimesena ilmnesid muutused Austriaks. kaubanduses, seejärel töönduses ning Võrrelge Rotterdami erasmuse ja edaspidi põllumajanduses. Keskaja Thomas More'i ühiskonnakriitikat ja olulisemad kaubateed minetasid oma suhtumist katoliku kirikusse. Mida tähtsuse ja asendusid uutega. sarnast märkate? Mis olid reformatsiooni sügavamad Suhtuti kriitilisemalt inimlike ja põhjused? Mis sai ühiskondlike pahede suhtes. Katoliku usupuhastusliikumise ajendiks? kirikusse suhtuti väga hästi, arvasid, et Katoliku kiriku väidetav kaugenemine see on tarvilik. algkristluse põhimõtetest tekitas
Araablased ja islam Araablaste peamine elupaik oli Araabia poolsaar ning kuna see oli suures osas kõrb, tegeleti rändkarjakasvatusega (beduiinid - rändkarjakasvatajad) ja oaasides ka põlluharimisega datlipalm (fellah). Läänepoolsetel aladel Punase mere ääres olid kaubateed, mis viisid põhjast lõunasse. Kaubateedele oli tekkinud kaks olulisemat linna: Meka ja Medina. Algselt olid araablased polüteistid, kus kummardati paljusid jumalaid. Esialgu oli Allah ainult üks jumal paljudest. Tähtsaim kultusobjekt enne islami teket oli kaaba kivi (must kivi), mis oli müüritud Kaaba templi seina. Arvatakse, et selle puhul on tegemist meteoriidiga. Meka ja Kaaba tempel olid olemas juba enne islami teket. Sinna korraldati juba varem palverännakuid. Islam tekkis 7
Sakslased suutsid nimodi veel vastu pidada veebruari alguseni. Stalingraadi lahing oli suur läbikukkumine Saksamaa jaoks ning tõi pöörde II maailmasõjas Sakslaste ida rindel. Leningradi blokaad(8.09.1941-27.01.1944) Leningraadi blokaad algas 8 septembril 1941 aastal.Saksa väed piirasid Leningraadi ümber ning röövisid linnainimestelt söögi ära. Kuna Nõugogude liit ei suutnud austada õigeaegselt linna evakueerimist jäid enamik elanikonnast blokaadi. Sakslased sulgesid ka kõik kaubateed seega ei saadud linna vii mingeid ravimeid ega toitu. 1943.aasta jaanuaris suutis Punaarmee murda Leningraadi koridoori mille kaudu sai hakkata jälle varustama linna kõige vajalikuga. 1944.aasta jaanuariks oli blokaad täielikult murtudning sellega lõppes Leningraadi elanike 900 päevase kannatuse. Leninkraadi blokaad oli Teise Maailmasõja ohvriterohkeim aksioon. Blokaadis suri nälga umbes 640 000 inimest. Kurski lahing (4. juuli 1943 23. august 1943)
Araablased ja islam Araablaste peamine elupaik oli Araabia poolsaar ning kuna see oli suures osas kõrb, tegeleti rändkarjakasvatusega (beduiinid - rändkarjakasvatajad) ja oaasides ka põlluharimisega datlipalm (fellah). Läänepoolsetel aladel Punase mere ääres olid kaubateed, mis viisid põhjast lõunasse. Kaubateedele oli tekkinud kaks olulisemat linna: Meka ja Medina. Algselt olid araablased polüteistid, kus kummardati paljusid jumalaid. Esialgu oli Allah ainult üks jumal paljudest. Tähtsaim kultusobjekt enne islami teket oli kaaba kivi (must kivi), mis oli müüritud Kaaba templi seina. Arvatakse, et selle puhul on tegemist meteoriidiga. Meka ja Kaaba tempel olid olemas juba enne islami teket. Sinna korraldati juba varem palverännakuid. Islam tekkis 7
Vedude odavus • jõgesid tuleb süvendada, sageli kanaleid rajada; • võrdlemisi aeglane; • Hooajalisus • Osa suuri jõgesid on tähtsad rahvusvahelised kaubateed (Amuur, Doonau, Niilus, Rein), osal – riigisiseid vedusid. Õhutranspordi eelised ja puudused Positiivne Negatiivne • vedu on kiire • vedada saab vaid väikeseid kaubakoguseid • kopteriga pääseb igale poole ligi (mõnes • Kõige kallim traspordiliik (lennujaama
edasi Gröönimaale olid kindlasti inspiratsiooniks varauusaja maadeavastajatele. Põhjuseid suurte maadeavastamiste alguseks oli mitmeid. Põhjusteks olid kindlasti vajadus väärismetallide järele, uudishimu ja seiklusjanu, ristiusu levitamine ja vajadus võidelda Isalmiga ning vajadus idamaiste vürtside järgi. Eurooplastele oli oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kag-Aasiasse, kust toodi Euroopasse vürtse, siidi ja kalliskive. Eurooplastele tuntud kaubateed Egiptuse ja Punase mere kaudu olid läinud araablaste ja türklaste kontrolli alla, et mitte kaotada idakaubandusest saadavat tulu, oli vaja leida uusi ühendusteid. Maadeavastuste pioneerideks said Pürenee poolsaare elanikud. Hispaania ja Portugali geograafiline asend oli soodne, need olid nii Atlandi ookeani kui ka Aafrika ranniku läheduses. Seal elavatel inimestel olid ka pikaajalised meresõidukogemused ja nad oskasid väga hästi ära kasutada araablaste ja juutide geograafilisi teadmisi
täiendada. Väga suur osa rahast niiöelda lihtsalt voolas Euroopast välja: eurooplased olid keskajal väga varmad raha kulutama idamaiste kaupade peale. Palju osteti ja kasutati kalleid kangaid (sealhulgas ka siidi), portselani, lõhnaõlisid, vürtse ja klaasi. Suurel hulgal kulus raha ka sõjapidamise peale: vaja oli end varustada kõikvõimalike võimsate relvadega, sõjaväe ülalpidamine oli samuti kulukas. Kuna türklased olid vallutanud Bütsantsi riigi ja katkestanud Euroopa kaubateed India ja Hiinaga, siis hakati maismaa kaubatee asemel otsima teed Aasiasse mere kaudu. Eelduseid oli suurteks maadeavastusteks samuti mitu: kasutusele võeti uus laevatüüp ehk karavell, mis oma tüübilt oli kahe- või kolmemastiline suur purjelaev ning millega oli võimalik purjetada igasuguse tuulega (ka vastutuulega). Hispaanlased ja portugaallased, kes olid tolle aja suurimad meresõitjad, olid õppinud merel navigeerima ning olid juba avastanud palju uusi väikseid
Millised etapid tuli Paaz, kannupoiss Õpipoiss, sell kasvatuses läbida? Mis tuli teha Lasta end rüütliks lüüa Tuli teha meistritöö ehk täieõiguslikuks liikmeks sedöövr ja korraldama tsunfti saamiseks? liikmetele peo (,mis oli väga oluline.) 16. Tähtsamad keskaegsed kaubateed. Liivimaa ja hansakaubandus. Keskaja kaks tähtsaimat kaubateed olid: 1) Lääne-Euroopast Idamaadesse mööda Vahemerd kõige tähtsamad olid Itaalia linnad (Veneetsia, Genua, Pisa) sealt edasi toimetati kaup üle Alpide ja mööda Reini jõge sihtpunkti. Kaubatee kaotas oma tähtsuse, kui türklased 1453.aastal vallutasid Konstatinoopoli ja sulgesid Euroopa kaubatee itta. Sellest tingituna hakati maailmas otsima uusi
hõlmas Oleviste kiriku ja Dominiiklaste kloostri ümbruse. 14. sajandi lõpul sillutati tänavad, ehitati vee- ja kanalisatsiooniseadmed ning keelati tulekahjude kartuses uute puitehitiste püstitamine, seega kujunes välja üsnagi heakorrastatud kivilinn. Keskaega jäävat perioodi 15. sajandi algusest kuni 16. sajandi keskpaigani võib pidada Tallinna arengus kuldajaks. Kuna Lääne-Euroopa hansalinnade ning Vene alade vahelised kaubateed kulgesid sel perioodil eranditult läbi Tallinna, kujunes linnast üks tolle aja Põhja-Euroopa suurim ja võimsam linn. Just see andis keskajal linnale jõukuse, millega ta paistis silma lähiümbruses, aga ka kaugemalgi. Näiteks asus Tallinnas 16. sajandi algul tolle aja Euroopa üks kõrgmaid ehitisi, tõenäoliselt aga koguni maailma kõrgeim ehitis - Oleviste kirik oma 159 meetri kõrguse torniga. Tallinn kuulus hansalinnade liitu ning tal oli mõjuvõimas rolli Läänemere ääres
Esimesse seisusse kuulusid vaimulikud, kelle ülesandeks oli hoolt kanda inimeste hingeõnnistuse eest. Nad olid vabastatud maksudest. Teise seisusse kuulusid aadlikud, kes olid elukutselised sõjamehed. Nende ülesandeks oli oma võimualuse piirkonna julgeoleku tagamine. Ka nemad olid maksudest vabastatud. Kolmandasse seisusesse ehk kõige madalamasse kuulusid talupojad, käsitöölised ja kaupmehed, kes pidasid üleval esimest ja teist seisust. Keskaja peamised kaubateed kulgesid mööda meresid ja siseveekogusid. Maismaatransport oli suhteliselt algeline ja ebasobiv hulgalise kauba trantsportimiseks.Linnad muutusid keskusteks, kus talupojad ja feodaalid müüsid oma põllumajandussaadusi ning ostsid käsitöötooteid. Keskaegses Euroopas kujunes välja kaks suurt kaubandusmerd, Vahemeri ja Läänemeri. Olulisemaks oli Vahemeri, kuna sealtkaudu toimus kaubavahetus idamaade ja Bütsantsiga
aega tegutses ka üks klaasikoda (Hiiumaal). Manufaktuurse tööstuse keskus oli Narva, kus olid lina- ja kanepitöötlemise ettevõtted ning Narva kose vee-energia jõul töötav vase- ja saeveski. Tallinnas oli vaseveski töötanud juba 16. sajandi lõpust, 17. sajandil ehitati see ümber paberimanufaktuuriks. XVII sajandil suutsid Eestis rahvusvahelise kaubandusega jätkata ainult sadamalinnad. Euroopa ja Venemaa vahelised kaubateed olid muutunud ja peamisteks saanud kauplemine merd mööda Arhangelski ja Valge mere kaudu ning, küll vähemal määral, Narva ja Soome lahe kaudu. Maismaatee viis Pihkvast Vastseliina ja Aluliina (läti Alksne, saksa Marienburg) kaudu Riiga. Eesti linnadele tähendas see seda, et kõige soodsamasse olukorda sattus Narva, ka Tallinn säilitas oma koha. Tartu kaotas suure osa oma tähtsusest kaubalinnana ning Pärnu, Haapsalu ja Kuressaare jäid kohaliku tähtsusega väljaveosadamateks.
näha, et läheb üle kaasaegsele rahvastiku tüübile, mis on 2050. aastal juba toimunud. Ning tulevikus hakkab rahvaarv tasakesi langema. 4. Linnastumine Linnades elab umbes 85% rahvastikust. Uruguay on suhteliselt tasapinnaline ala, kus leidub mõned üksikuid kõrgeid (max 514m) kohti. Suhteliselt tihedalt on inimesed üle kogu territooriumi aga kõige rohkem on elanikke on ikka lõunas ja läänes, sest seal on ka põhilised kaubateed ning asuvad ka tähtsamad kultuurikeskused, mis tõmbavad turiste ligi aga on ka mõned üksikud kohad, mis on peaaegu puutumata inimeste poolt. Uruguay linnad on rajatud peamiselt tasasele reljeefile ja tööstus piirkondade ümber, kuhu on kerge rajada hooneid ning teid. Lõpetuseks: Uruguay on väikeriik, kus asub selle riigi pindala kohta üsna palju rahvast (põhiliselt sisserändajad). Ning rahvaarv kasvab edasi, sest loomulik iive on positiivne. Uruguay
nende alade vallutamiseks 13sajn. Saksa ristisõdijate poolt. · Peamiseks allikaks on Henriku ,,Liivimaa kroonika" · Eestlased enne paganad, animistlik usund, kuid idast oli tulnud ka ristiusu mõjusid. Balti ristisõja põhjused : · Sakslaste soov vallutada alasid Ida-Euroopas, et suurendada oma asuala. LÜBECKI linna rajamine 1143 · Soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga. Peamised kaubateed Venemaale aga kulgesid läbi Läti ja Eesti alade. · Rooma paavst soovis levitada katoliku usku ja kristianiseerida ka viimased paganlikud rahvad Euroopa- eestlased, lätlased, leedulased. · Saksa aadlikud soovisid Baltimaade alistamisega saada elatusvahendeid-maad ja sõjatulu · Taani ja Rootsi kuningriigid soovisid oma valdusi suurendada Muiste vabadusvõitluse I periood 1208- 1212 · Algas sihipärane sõjategevus eestlaste vastu
teotöö- talupoeg peab tööd tegema aadliku eest Talupojad pidasid kirikupühasid. Käidi ka kõrtsis. *Keskaegne linn tekivad ülikoolid raad – linnavalitsus patriitsid – rikkad kaupmehed tsunft – linnakäsitööliste kutseühing gild – keskaegne usuline ja poliitiline kutseühing linnaõigus – seadustik, mille alusel linn enda elu korraldab skraa – põhikiri ASUKOHT- veekogud, kauplemiskoht, põllumaa, kaubateed KULTUUR- abielu, pidustused, raha, paastumine, kirjandus, näitemängud, traditsioonid VÄLISILME-kitsad tänavad, piiratud müüridega, rohkem ja vähem kindlustatud majad, vaesemad asusid eeslinnades PAHED- prostitutsioon ÕIGUSED- rahamajandus, kohtumõistmine, vabadus,sedaused ÜLIKOOL-tekkisid itaalias, arenesid linnakoolidest
Geograafia vastused: Asustuse areng maailmas ning asulate paiknemist mõjutavad tegurid A) Looduslikus tegurid: 1) Parasvööde/lähistroopiline vööde-Euroopa, USA jne 2) Veekogu lähedus- Niiluse äärne ala, 3) Tasandik (pinnamood) - Suur-Hiina Tasandik B) Majanduslikud tegurid: 1) Transport Kaubateed (Siiditee) jne, 2)Kuurort-,Ülikoolilinnad-Nt. Tartu, Pärnu, 3) Maavarade kaevandamine 2.Tegurid,mis pärsivad asulate arengut: Pole teedevõrgustikke (Halb transport), koole ja puudub maavarade kaevandamine. Tegurid, mis soodustavad asulate arengut: Head teedevõrgustikud (Hea transport), palju koole, kuurort linnad ja läheduses on maavaradekaevandamine vms 3.Jeeriko tekke tegurid: Veekogu olemasolu, Tasandik pinnamood ja viljakad mullad 4
Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 Paganlik kiil Euroopa ihus Baltikumi ristisõja põhjused Saksa kaupmeeste soov saada oma kontrolli alla läbi Baltikumi kulgevad kaubateed Venemaale. (1159. aastal rajati Lüübeki linn, millel olid kau-banduslikud huvid Läänemerel). Soov teha Jumalale meelepäraseid tegusid ning ristida Euroopa viimased paganarahvad. (Usuti, et surm ristisõjas lunastab kõik patud ning hing pääseb otse Paradiisi, vaatamata sellele, et inimene on varem elanud patust elu.) Balti ristisõda 1180-1290 Rahumeelne misjon 1180-1198 Liivlaste ja latgalite alistamine 1198-1207
Prints Henrique Meresõitja (1394-1460) valitses Marokos asuvat Ceuta linna ja hakkas seal laevade vastu huvi tundma. Ta rahastas ekspeditsioone ning töid, mis päädisid uut tüüpi laeva karavelli ehitamisega. Henrique toetas ka kartograafe ning meresõiduks vajalike instrumentide leiutajaid. Tema egiidi all sõitvad meremehed olid esimesed pikki meresõite ette võtvad eurooplased. Tänu laevahuvile seadis prints endale eesmärgi leida meretee Indiasse, purjetades piki Aafruka randu. Kuid see kõik oli raske tänu algelistele navigatsioonivahenditele ja inimeste eelarvamustele ja hirmudele. Meresõitja otsustad vallutada uue tee järk- järgult. Ta lasi ehitada uued merekindlad laevad ja koolitas välja avameresõitu tundvad kaptenid. Nõndaviisi edasi liikudes kulus Aafrika lõunatipu, Hea Lootuse Neeme, vallutamiseks 60 aastat. Kuid seda siis juba Bartolomeu Diaze eestvedamisel. Bartolomeu Diaz- Alates 1481 aastast saatis Diaz ühe...
Renessanss ja maadeavastuste aja algus 1. Mida tähendavad renessanss ja humanism? Kust need terminid on tulnud? Antiikkultuuri taasväärtustamise ajastu (pr renaissance- taassünd) Samal ajal tõsteti ausse kõik inimlik (ld humanus - inimlik) 2. Milline piirkond sai renessansi keskuseks? Kust ja millal sai renessanss alguse? Firenze. Itaalia 14. sajand 3. Mille tõi renessanss maailmapildi keskmesse? Mis renessanssi mõjul „taassündis"? Jumala asemel inimese. Taassündis antiikkultuur 4. Milliste valdkondades väljendus renessanss? Kunst, luule ja muu loominguline 5. Kes kirjutas „Jumaliku komöödia"? Miks peetakse seda juba varajaseks renessanssiteoseks? Dante Alighieri. Ta esitas keskajale iseloomulikke ideid renessansile omase inimlikkusega. 6. Kes kirjutas „Dekameroni"? Millest teos räägib? Giovanni Bocaccio. Musta surma eest eraldunud noored jutustavad lõbusaid lugusid. Kii...
SUURED MAADEAVASTUSED EELDUSED JA PÕHJUSED 1. Euroopa vaimulaadi muutus kogu keskaja vältel jäi Euroopa maha araabia maailmast ning Hiinast. Renessansiaegse maailmapildi ja inimesekäsituse muutus viis keskaja kahel viimasel sajandil Euroopa juhtivaks majanduses, poliitikas ning teaduses. 2. Majanduslikud ja usulised põhjused: 2.1. Tradiotsiooniliselt on avastusretkede peamiseks põhjuseks tulus vürtsikaubandus, kuid oli olemas sügavamaidki motiive maailma avastamiseks ning leitiste kasutusele võtmiseks. 2.2. Konstantinoopoli 1453. aastal türklaste poolt mõjutas eurooplaste elu paljuski. Vanad kaubateed läksid Osmani impeeriumi kontrolli alla, kehtestati tollid. Otsiti turvalisemaid kaubateid. 2.3. Keskaja lõpul vajati aina rohkem väärismetalle. Vajadus luksuskaupade järele põhjustas väärismetallide voolamise itta, kuna Euroopa ei suutnud väljavedu katta. Kulda otsiti Aafrikast, Indiast ja hiljem Am...
P+ Suured maadeavastuse. 1. Põhjused: 2. Uudishimu 3. Soov saada rikkusi 4. Tekkis vajadus idamaiste kaupade järele, kuid kaubateed olid türklaste ja araablaste käes, kes võtsid suurt vaheltkasu. 5. Oli vaja leida uus kaubatee Indiasse 6. Suured maadeavastused algasid Hispaaniast ja Portugalist sest: 7. Mõlemad olid mereriigid, mille elanikel olid pikaajalised meresõidu kogemused. 8. Avastusretkeks kõige sobilikum laevatüüp, karavell, arenes välja Portugalis. Selle laeva purjede ehitus oli selline, et sai sõita ka peaaegu vastutuult. 9
kuningavõimu tugevdama. Oluline samm oli feodaalide relvastatud kaaskondade laialisaatmine parlamendi aktiga 1503.aastal. Relvastatud salkade likvideerimise järelvalveks loodi nn Tähekoda. Sisuliselt oli see erakorraline kuningakohus, mida Henry VII kasutas oma poliitvaenlaste vastu. Kuningavõimu tugevdamist toetasid laiad rahvakihid, kes soovisid kodusõja lõppu. Majanduslik areng Inglismaa majanduses arenesid 16.sajandil kapitalistlikud suhted. Suured kaubateed olid maadeavastuste tagajärjel nihkunud Atlandi ookeanile. Hoogustus laevaehitus ja arenes meresõit. Tootmise alal muutus järjest olulisemaks manufaktuuritööstus, mis haaras üha uusi valdkondi, näiteks rauasulatust. Laienes klaasi ja seebitootmine. Eriti mõjutas Inglismaa majandust aga kalevitööstuse areng, mis suurendas järsult nõudmist lambavilla kui kalevi tooraine järele. Paljud feodaalid tegid oma põldudest lamba kasvatuseks karjamaad. Soa
Narva , Rakvere ja Paide. Olulisemaks majandusharuks oli põllumajandus. Eestis valitses samuti kolm seisust nagu ka Euroopas: aadlikud, vaimulikud ja lihtrahvas Valdav osa eesti elanikkonnast olid siiski eestalsed (umbes 90%) Keskaegne Euroopa Ühiskonna areng oli kiireim Vahemere-äärsetes maades. Kõik linnastatumateks aladeks kujunesid Põhja-Itaalia (Lombardia ja Toscana piirkonnad) ja Madalmaad. Tähtsamad kaubateed oli idamaadele. Nii Inglismaal kui Prantsusmaal kujunes kõrgkeskajal tsentraliseeritud monarhia: mõlemas riigis kehtis tugev ja hästi toimib kuningavõim, kusjuures esinduskogud kaitsesid kõigi mõjukamate ühiskonnakihtide huve. Keskaja teisel poolel tekkisid Euroopasse ülikoolid. Need olid vajalikud, sest väga paljud noored soovisid minna kloostrikooli ning seetõttu oli vaja luua uued õppeasutused kus omavahel seoti ilmalik ja kiriklik õppesuund. Esimesed ülikoolid
Kordamisküsimused eksamiks: 1) Milliseid tähendusi omab sõna „filosoofia“? Tarkusearmastus; rangemal kasutuses tähistab teatud uurimisvaldkonda, mis tegeleb üldküsimustega; Tähistada mõne tuntud filosoofi vaateid, ka tekstikogu, milles need ilmnevad; Tähistab tuntud filosoofide töödekogu. 2) Nimetage Aristotelese filosoofia viis valdkonda. Milliste küsimustega tegeleb iga valdkond? 1) Metafüüsika ehk milline on väline maailm. 2) Tunnetusteooria(epistemoloogia) ehk kuidas me maailma tajume. 3) Loogika ehk mis on tõde ja kuidas me selline jõuame. 4) Eetika, mis käsitleb inimeste käitumisega seotud probleeme ja kas inimene on vaba valima oma käitumisviisi. 5) Esteetika ehk mis on ilus ja mis on kunst. 3) Kuidas arendada noortega filosoofilist arutelu (programm P4C, Kanti neli küsimust, võimalikud filosoofilise arutelu üldküsimused)? 1) Mida ma võin teada?(tunnetusõp) 2) Mida ma pean tegema?(eetika) 3) Mida ma tohin loota?(metaf...
ümber Sevillasse. Lõpuks lubati 1541. aastal Kolumbuse poja Diego lesel transportida äia ja mehe põrm ümbermatmiseks Santo Domingo katedraali. Sinna jäid mõlemad kuni 1795. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare prantslastele. Kolumbuse jäänused kaevati taas üles ja veeti Havannasse, kuhu need jäid kuni Hispaania-USA sõjani. Hiljem toodi need 1898. aastal uuesti Sevillasse. Kokku maeti Kolumbuse luid väidetavalt ümber üheksal korral. Avastusretked Eurooplastele tuntud kaubateed Punase mere ja Egiptuse kaudu, mida mööda toodi Euroopasse vürtse, siidi ja kalliskive, olid läinud araablaste ja türklaste kontrolli alla. Et mitte kaotada idakaubandusest saadavat tulu, oli oluline leida meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse. Kolumbus lähtus teadmisest, et maakera on ümmargune ning selle kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta mitte ainult ida suunas, vaid ka lääne suunas liikudes. Ei teatud aga seda, et
Oli mõisnikke, kellelt mõisaid ei võetud - polnud piiranguid, mida ja kui palju võib talupoegadelt nõuda. Ei peetud kinni vakuraamatusse kirjutatud kohustustest, neid tõlgendati nii, kuidas mõisnikule kasulik oli. 3) Talupoegadel oli õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja -valitsejate peale. Talupojad kasutasid seda võimalust alguses täitsa palju, kuid lõpuks see vähenes, kuna nad ei saanud õigust. 8) Eesti linnad rootsi ajal Rikkaim linn oli Narva, sest seal olid kaubateed Venemaaga. Väiksemad linnad läänistati mõisnikele(Rakvere,Paide,Valga),maksid mõisnikele makse.Linnaelanike hulgas oli Saksa kaupmehed ja käsitöölised.1783 aastal said kõik maakonnakeskused linnaõigused. Suurim linn Tallinn. 9) Esimesed manufaktuurid. . Manufaktuuritööstuse keskpunktiks kujunes Narva. 17 saj. tekkisid Esimesed manufaktuurid(tööd tehakse käsitsi, tööjaotus) Hiiumaal klaasi manufaktuur,Narvas ja Tallinnas saekaatrid,vaseveskid
Kaubandussidemed loovad kreeklaste esimese koloonia Pithekoussai saarel. Umbes 10-11.sajand eKr tabas piirkonda suur pronksi puudus, sest tina ei toodud enam Afganistaanist. See tingis raua kasutuselevõtu vajaduse. Etruuria esiletõus: Villanova kultuur (10.-8.sajand eKr). Nende esiletõus ei ole üllatuslik, sest seal on võrlemisi soodne kliima, metallide rohkus, hea asend- avatud Terriini merele (sai kubelda kreeklastega) Atlantilise Euroopa peamised kaubateed, kust veeti luksuskaupa jäävad Iirimaa, L-Inglismaa, P- Prantsusmaa ja P-Hispaania. Luksuskaupade eesotsas on katlad ja lihavardad, nooleotsad. Kaubateed Kesk-Euroopas ja Läänemere vahel. Kaubateed olid tugevalt seotud metallivaramutega- Kesk- Euroopas, Alpides ja Karpaatide piirkond. 9.-8. saj- Pronksiaja lõpp, tekib Ungari piirkonda kimmerlaste asualad- hobuvarustuse rohkus, kitsad mõõgad ja laibamatused.
mõisnikule tehtavast teotööst vabastatud. Puhkesid kähmlused talupoegade ja Vene soldatite vahel. Ulatuslikem neist leidis aset 1784. aasta juulis ning on tuntud Räpina puuaiasõjana. 14. Eesti linnade areng Rootsi ajal ja keskajal. Osata kanda linnu kaardile. Meelde tuletada saksa keelsed nimed. Keskaeg Rootsi aeg Kõik linnad asusid Lääne-Euroopa ja Venemaa ja Lääne-Euroopa vahelised kaubateed Venemaa vahelistel kaubateedel ning muutusid ning Eestimaa linnad jäid neist eemale. osalesid aktiivselt väliskaubanduses. Transiit hakkas kulgema eelkõige Arhangelski ja Sel ajal kulges transiit läbi Narva ja Valgemere kaudu, vähemal määral Narva ja Soome lahe kaudu ning tänu Peipsi Soome lahe kaudu ning Pihkvast läbi järvele ja jõgedele olid kõik Eesti linnad Vastseliina Riiga. kaubavahetuses osalised. 4 linna kuulusid Hansa Liitu.
araablaste ladina purje, mis tegid laevad manööverdamisvõimelisemaks. Araablaste kaudu taasavastati ka vanakreeka geograafia, mis andis aimu Aafrika ja Aasia kujust. Esimese suure ekspeditsioonide laine vallandas Portugali infant Henrique Meresõitja. Atlandi ookeani avamerele purjetades avastati 1419 Madeira saared ja 1427 Assoorid, mis said mõlemad Portugali asumaadeks. Henrique Meresõitja põhiprojekt oli Aafrika lääneranniku uurimine. Sajandeid kulgesid ainsad kaubateed Lääne-Aafrika ja Vahemeremaade vahel läbi Sahara kõrbe. Neid teid kontrollisid Põhja-Aafrika islamiriigid, Portugali kauaaegsed rivaalid. Portugallased lootsid, et islamimaid õnnestub vältida, kaubeldes mere kaudu otse Lääne-Aafrikaga. Loodeti ka, et Saharast lõuna poole jäävad maad võtavad vastu kristluse ning saavad liitlasteks võitluses moslemite vastu Magribis. Portugali meresõitjad tegid aeglasi, kuid pidevaid edusamme, tungides järjest kaugemale lõunasse, ning
soojem sest meri jahtub aeglasemini maha, kui Maa pindmine kiht. Majanduslik arengutase Itaalia majandus sai ränga hoobi Teise maailmasõja tagajärjel. Peale sõda ehitati majandus aga Marshalli plaani toel uuesti üles ning alates 1950ndatest aastatest kuulub Itaalia maailma tugevaimate tööstusriikide hulka. Itaalia on alati olnud kõrgel positsioonil oma majanduslikult arengult kuna, tal on olnud väga head territoriaaalsed tingimused ja kaubateed teiste riikidega. Peamised kaubanduspartnerid on Saksamaa, Prantsusmaa, USA, Suurbritannia, Holland ja Belgia. Enamusel aastatel ületab import ekspordi tänu energia ja loodusressursside impordivajadusele. Seda kaubandusdefitsiiti tasakaalustavad turistide poolt Itaalias tehtud kulutused. Umbes neljandik Itaalia väliskaubandusest toimub Euroopa Liidu siseselt. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia
Kordamine (Varakeskaegne Euroopa) Õp. Lk. 7-9; 15-32; 39-66 1. Millal ja kelle poolt võeti kasutusele termin ,,keskaeg"? 1469 Giovanni Andrea (paavst Paulus II raamatukoguhoidja). 2. Milliseid sündmuseid peetakse keskaja alguseks ja lõpuks? Alguseks: 330 Rooma riigi pealinnaks sai Konstantinoopol; 395 Rooma riik jagati lääne- ja idaimpeeriumiks; 476 Viimane Lääne-Rooma keiser kukutati. Lõpuks: 1453 Türklased vallutasid Konstantinoopoli; 1492 Avastati Ameerika (Columbus); 1517 algas Saksamaa revolutsioon (Marthin Luther). 3. Kuidas jaguneb keskaeg? Vara Keskaeg (4-10. saj); Kõrgkeskaeg (11-14. saj); Hiliskeskaeg (15-16. saj). 4. Millised seisused on keskajale iseloomulikud? Preestrid, sõdurid, talupojad. 5. Miks Ida-Rooma riik jäi püsima? Kui kaua püsis? 395 1453; parem sõjaväe ülesehitus, aktiivne kaubanduselu (head kaubateed), Bütsantsi kuldmü...
Tänu printimise leiutamisele levisid filosoofilised ja tehnilised raamatud. Inimesed hakkasid kasutama lihtsamaid masinaid ja uusi energiaallikaid. Levisid Aristooteli ja Eratosfeni mõtted, et Indiat saab jõuda ujudes Itta. Tollel ajal maadeuurijatele ja meresõitjatele ei olnud maade avastamine eesmärgiks. Peamine maadeavastuste põhjus seisnes selles, et inimestele oli vaja leida uus meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse, sest vanad kaubateed idamaadega olid blokeeritud Türklastega ja Araablastega. Pingust suurendas veel see, et Euroopa kulla- ja hõbevarad olid 15. sajandi lõpuks peaaegu otsa saanud ning polnud millest valmistada raha. Üldse kaubandus idamaadega tõi kaupmeestele suurt kasumit 700-800% sissetulekku. Ka inimeste hulk oli oluliselt suurenenud, mis oli põhjustatud tehnoloogia ja kaubanduse arenguga. Maadeavastuste põhjuseks oli ka see, et maadeavastuse pioneerid Pürenee saare
1. SUURTE MAADEAVASTUSTE EELDUSED JA PÕHJUSED (tv. 92, 93) Põhjused: · Uudishimu · Kuuldused Idamaade rikkustest · Kaubateed Indiasse ja Kagu-Aasiasse olid türklaste ja araablaste käes ning nad võtsid suurt vaheltkasu Eeldused: · Neil oli kaugsõidulaev karavell, millega sai sõita nii vastu- kui pärituult, sest laeval olid kahesugused purjed. (Tekkis Portugalis) · Pürenee poolsaarel lõppes rekonkista (Pürenee ps. Tagasivallutamine araablaste käest) ja Hispaania ja Portugali rüütlitel polnud tööd. · Mõlemad mereriigid
§10. Kunst Itaalias 16.sajandil. Leonardo ja Raffael (Leonardo da Vinci. Püha õhtusöömaeg) Kristjan Tammi Tartu Jaan Poska Gümnaasium 10.a 21.05.13 Kunst itaalias 15. sajandi lõpp Itaalias oli raske: 1)Sõjakäigud Itaaliasse. Kogu maa muutus hispaanlaste ja prantslaste vahelise võitluse tallermaaks. 2)Majanduse arengu aeglustumine 3)Suured maadeavastused > kaubateed Itaaliast mööda 4)Itaalia jäi killustatud maaks Kunst itaalias Kultuuris pole märgata mingit langust, kuna eelmistel sajanditel õitsengu poolt liikuma pandud vaimsed taotlused ja jõud arenesid iseseisvalt edasi. Rooma kunstielu uus keskus. Paavstid kutsusid oma hiilguse tõestamiseks Rooma väljapaistvaid kunstnikke. Kunst itaalias Kunsti 16. saj alguses kunsti nim. Kõrgrenessansiks.
Maa suurust arvestati adramaades. Põlluharimisse tuli ka kolmeväljasüsteem: 1. talivili. 2. suvivili. 3. kesaks. Selle kõrvalt tegeldi ka loomakasvatusega.(hobused, lambad kitsed etc.). rohkem peeti koduloomi. Toitu hangiti ka küttimise ja kalapüügiga.arvestatav tähtsus oli metsamesindusel. Eriti silmapaistev oli relvaseppade toodang, valmistati tasemel ning kvaliteetseid relvi. Osa meistreid oli spetsialiseerunud pronksehetele- sõrmused, ketid jne. Kaubandus: eestit läbisid kaubateed, mis ühendasid läänemere lääne ja lõuna rannikut venemaa linnadega. Hakkas üha tihedamini liikuma saksa kaubamehi. Tegeldi peamiselt vahetuskaubandusega (sool, hõbe, pronks etc.) olulisel kohal oli ka vahenduskaubandus- osteti edasi müügiks. (karusnahad, vili, vaha etc). hõbedat kasutati kui maksevahendina. Talud ja külad: eestlaste elamuks oli suitsutuba. Suht väike palkidest hoone. Seal kuivatati vilja pärast lõikust. Rehielamu eelkäija
rahvastiku vananemise etapis. Linnad Austraalia suurimad linnad on Sydney, Melbourne, Brisbane, Adelaide, Perth ja Darwin. kontuurkaart: regio 80% Austraalia rahvastikust elab linnades. Need linnad on kujunenud just nendesse kohtadesse sellepärast, et need piirkonnad sobivad hästi tööstuseks ja põllumajanduseks ning enamus inimestest eelistab elada lähemal veekogudele/merele. Varem eelistasid inimesed samuti elukohti, mis on lähemal veekogudele, kuna merel olid peamised kaubateed ning vesi oli ja siiamaani on eluks vajalik. Austraalia sisemaad on aga enamasti kõrbed ning seal on raske elada pikema aja vältel veepuuduse ja põllumajandamiseks/tööstuseks ebasoodsate tingimuste tõttu. Austraalia tööstus, turismi arengu eeldused ja roll maailmamajanduses Austraalia koha maailmaturul määrab peamiselt põllumajandussaaduste ja mineraalse tooraine väljavedu. Austraalia majanduses on olulisel kohal eramonopole toetav riigikapital, mille osa on suurim transpordis,
rahvastiku vananemise etapis. Linnad Austraalia suurimad linnad on Sydney, Melbourne, Brisbane, Adelaide, Perth ja Darwin. kontuurkaart: regio 80% Austraalia rahvastikust elab linnades. Need linnad on kujunenud just nendesse kohtadesse sellepärast, et need piirkonnad sobivad hästi tööstuseks ja põllumajanduseks ning enamus inimestest eelistab elada lähemal veekogudele/merele. Varem eelistasid inimesed samuti elukohti, mis on lähemal veekogudele, kuna merel olid peamised kaubateed ning vesi oli ja siiamaani on eluks vajalik. Austraalia sisemaad on aga enamasti kõrbed ning seal on raske elada pikema aja vältel veepuuduse ja põllumajandamiseks/tööstuseks ebasoodsate tingimuste tõttu. Austraalia tööstus, turismi arengu eeldused ja roll maailmamajanduses Austraalia koha maailmaturul määrab peamiselt põllumajandussaaduste ja mineraalse tooraine väljavedu. Austraalia majanduses on olulisel kohal eramonopole toetav riigikapital, mille osa on suurim transpordis,
ugri perekonnanimidega 18. Millal ja kelle poolt tehti esimene tõsisem katse vallutada Eestit? 2p 1030 Jaroslav Tark vallutab Tartu ja nimetab selle Jurjeviks. 1054 saavad venelased lüüa. 1061 vallutavad eesti hõimud Tartu tagasi ja tungivad Pihkvani. 19. Milline teravili jõuab 11 sajandil Eestisse? Mida muudab see põllumajanduses? 2p Jõudis talirukis ja setõttu kujunes kolmeväljasüsteem 20. Kirjelda Eesti kaubanduselu muinasaja lõpus 3p Eestit läbisid mitmed kaubateed. Peamiselt oli vahetuskaubandus. Sisse veeti hõbedat, pronksi, relvi, riiet jne. Välja veeti nahku, vaha, tegeleti ka röövsagi ja orjade vahendusega. Lisaks oma tarbeks kaubitsemisele tekkis vahenduskaubandus. Tekivad kaubalinnad. 21. Kirjelda Eestis kujunenud erinevaid külatüüpe 3p Sumbkülad väga lähedalt teine teist Ridakülad- mõlemate teede pool Hajakülad väga kaugelt teine teist 22
alates. Sakslaste edasitungi mööda rannikut pidurdas preislaste (balti hõimud) äge vastupanu ja riikluse kujunemine Leedus. Lübecki linna rajamine 1143 sai lähtepunktiks saksa kaupmeeste liikumisel itta ja edasistel vallutustel Läänemere idarannikul. b) Saksa kaupmeeste soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga: Peamised kaubateed Venemaale kulgesid 12.saj Lübeckist Ojamaale (Gotlandile), kust omakorda kulgesid läbi Läti jõgede või Soome lahe ranniku kaudu Novgorodi, Pihkva ning teiste Vene vürstiriikide aladele. c) Rooma paavstide soov levitada katoliku usku: 12.-13.sajand olid katoliku kiriku ja paavstivõimu hiigelajad. Oma mõjuvõimu tugevdamiseks algatasid paavstid ristisõdu Palestiinas (e Pühal Maal) ja võideldi ilmalike valitsejatega Euroopas.
9. 16. sajandil tekkinud uued linnad, dateering, rajaja. 16.sajandi lõpuks oli Eestis kümme linna. Lisaks varasemale üheksale lisandus kaks. 1599.aastal langes sõjas täielikult purustatud Vana-Pärnu linnade hulgast välja. 1563.aastal andis hertsog Magnus linnaõigused Kuressaare ning 1584.aastal sai ka Valga linnaõigused Stefan Batorylt. 10. Kaubandus: kaubateede muutumine, tähtsamad eksport- ja importkaubad. Venemaa ja Lääne-Euroopa vahelised kaubateed muutusid ja Eesti linnad jäid neist eemale. Transiit hakkas kulgema Arhangelski ja Valge mere kaudu, vähemal määral Narva ja Soome lahe kaudu. Tähtsaimaks väljaveoartikkliks oli teravili. Teised tähtsad välja veetavad kaubad olid lina, kanep, tõrv, puit, nahk. Tähtsaimad imporditavad kaubad olid sool ja metall, lisaks veel vürtsid, alkohol ja paber. 11. Käsitööndusliku tootmise vormid käsitöölise töökoda ja manufaktuur, nende võrdlus.
-13- sajand ristisõdade ajastu. 1201. aastal rajas Albert Riia linna. 1202. aastal Baltimaade rahvaste alistamiseks asutas Alberti abiline ja hilisem Eestimaa piiskop Theoderich Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (Mõõgavendade ordu). 1204-1208. aastal olid alistatud ja võtsid ristimise vastu liivlased ja latgalid. Vallutati Polotskile alluvad väikevürstkonnad Jersika ja Koknese. Liivimaa ristisõja põhjused. Saksa, Rootsi ja Taani kaupmehed soovisid saada oma valdusse siinsed kaubateed. Nad aktiviseerisid oma tegevust Läänemerel. Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes sellest, et selle kaudu oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega. Skandinaavia riigid tahtsid idapoolsed rahvad allutada, et lõpetada nende rüüsteretke oma aladel. Rooma paavst tahtis pöörata siinsed paganad ristiusku ja niimoodi laiendada oma võimu idaaladele ja kuulutas välja ristisõja. 12. sajandi lõpuks olid Soome ja Baltikumi rahvad jäänud Euroopa
· seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti talupoegade koormised; · talupoegade asju arutas riigikohus -> sillakohtunike asemel riigi poolt määratud ametnikud s.o kreisifoogtid; · talupojad võisid mõisnike peale kaevata. Sellest tulebki hüüdlause: ,,Vana hea Rootsi aeg!" LINNAD JA KAUBANDUS 16. Millised olid linnade elu kõige suuremad muudatused? · Sadamalinnad (Narva, Tallinn, Pärnu, Haapsalu) · Uued kaubateed (Eesti jäi nendest teedest kõrvale) · Rootsi riigivõimu ettekirjutised: Tallinn säilitas oma positsiooni ; Narva osatähtsuse tõus, soov saada Rootsi riigi teiseks pealinnaks ; Tartu, Pärnu, Viljandi osatähtsuse langus. KÄSITÖÖNDUS 17. Millised oli linna elanike peamised tegevusalad? Käsitöö ja kaubandus. 18. Nimeta käsitöönduslikud tootmisvormid. Tsunftid ja manufaktuurid. SUUR NÄLJAHÄDA 19
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
