järvele ja jõgedele olid kõik Eesti linnad osalised kaubavahetuses. Rootsi võimu ajal säilitasid täielikud linnaõigused Tallinn, Narva, Pärnu ja Tartu. Erilise õitsengu elas üle Narva, sest Rootsi võimud kavatsesid temast teha teise pealinna. Ülejäänud linnad läänistati ja muudeti aleviteks. Haapsalu ja Kuressaare küll läänistati, kuid mõisnik jättis neile alles raekorralduse. Venemaa ja Lääne-Euroopa vahelised kaubateed muutusid ja Eestimaa linnad jäid neist eemale. Transiit hakkas kulgema eelkõige Arhangelski ja Valgemere kaudu. Arengut takistavad tegurid: *kaubateede muutumine *linnaõiguste eemaldamine/läänistamine *sõjategevus *tsunftireeglite karmistamine Tähtsaim väljaveoartikkel oli teravili, lina, kanep, tõrv, puit, nahad. Sisse toodi eelkõige soola, metalli, vürtse, veine, kirjutuspaberit. 9. Teada Eesti linnade saksakeelseid nimesid
Suured maadeavastused ja nende tagajärjed Maadeavastuste põhjused Eurooplastele tuntud kaubateed olid langenud araablaste ja türklaste kontrolli alla. Oluliseks sai alternatiivse meretee leidmine Indiasse ja Kagu-Aasiasse. Usuti, et need maad on muinasjutuliselt rikkad. Esimesed maadeavastajad Peamisteks maadeavastuste pioneerideks said Pürenee poolsaare elanikud. Poolsaarel hea geograafiline asend. Sealsetel elanikel pikaajalised meresõidu kogemused. Maadeavastusi toetav stabiilne ja tugev riigivõim.
● Keskmine sügavus 3890 m ● Sügavaim koht Sunda süvik 7729 m allpool merepinda ● Kogu pindala 73,556,000 km² Liigitamine ● Soolane - mage vesi -> veeauruna maismaa kohal -> sademed -> pinnaveekogudesse ja põhjaveekihtidesse -> ookeani tagasi. ● Vee ja kivimite reaktsioonides hulgaliselt sooli. ● Looduslik ● Ookean Tähtsus ● Vaalade kaitseala ● Turism – nt Sri Lanka, India jne ● Aasia kaubateed, nafta (80% merekaubandusest) ● Kalapüüdmine vaid elatuseesmärgil, peamine tuunikala ja krevett ● Looduskaitse all – Tähtsus ● Vaalade kaitseala ● Turism – nt Sri Lanka, India jne ● Aasia kaubateed, nafta (80% merekaubandusest) ● Kalapüüdmine vaid elatuseesmärgil, peamine tuunikala ja krevett ● Looduskaitse all – Looduslikud andmed ● Läbipaistvus -
läänikord, naturaalmajandus, raad, tsunft, gild, Hansa Liit, skolastika, koraan; Muhamed, Karl Suur, Innocentius III ja Aquino Thomas. 1. Ristisõjad. 2. Tekkis kaks usku- katoliiklus ja õigeusk. 3. Paavstil oli kõrgeim võim, mis andis talle vabaduse ristida ja maid asju. 4. Romaani stiil- Vana-Rooma ehituskunsti põhitõed Gooti stiil- originaalne kunstistiil 5. Erinev usk, linnastumine, kaubateed sattusid moslemite kätte. 6. Tutvusid Idamaade kultuuriga, õpiti kombeid ja puhtust, muutusid rüütlite hoiakud, tekkis mõiste rüütlikohustusest, Euroopa tuli palju uusi asju ja naine muutus au sisse. 7. Üliõpilaste ja professorite ühtne omavalitsuslik kogukond ehk akadeemiline maailm. 8. Kaubanduse, panganduse, käsitöö ja kommertsliku põllumajanduse areng. 9. Isaac Newton (1642-1727) - arendas välja diferentsiaal- ja intergraalarvutused
Viljandi Mirjam Kundla Viljandi ajalugu Juba muistsetel aegadel kulgesid Viljandist läbi kaubateed, mis suundusid põhja ja lõunasse. Viljandi oli juba siis Sakalamaa keskne linnus. Arvatavasti mainiti Viljandit esimest korda 1154. aastal Araabia maadeuurija Al Idrisi Geograafias Ordumeister Volquini korraldusel alustati Viljandis kivikindluse ehitamist 1224. aastal. Linnuse ümber tekkinud asulale antud linnaõiguseid mainitakse esimest korda 1283. aastal. Kivikindluse ehitus kestis üle kahesaja aasta. Liivi orduriigi keskse tugipunktina sai Viljandi väärilised
Tööleht Kristiina Jaagus MT-09A Leidke vastused järgmistele küsimustele: 1. Mida nimetatakse siiditeeks? Siiditeeks nimetatakse siidi kaubateed. 2. Kust algas ja kus lõppes siiditee? Sai alguse Hiina vanast pealinnast Xianist ja lõppes Damaskus. 3. Millal rajati siiditee ja kaua seda kasutati? Siiditee rajati 2. saj. e.m.a. ja kasutati kuni 15. sajandini. Leidke vastused järgmistele küsimustele: 1. Kus toodetakse siidi? Siidi toodetakse Hiinas 2. Kes toodavad siidi (kuidas siidi saadakse)? Siidi tootavad siidiussid. Ja saadakse siidiliblika rööviku - siidiussi - tardunud eritisest. 3
Meister sell õpipoiss 4. Mida kujutas endast keskaegne linnaõigus, milline oli linnavalitsuse koosseis, ülesanded ja kohustused. Linnaõigus linnas kehtivate seaduste kogum, e põhiseadus - linnaharta valitsejalt: omavalitsus (raad Saksamaal), raha, seadused, kohus, maksud Linnavalitsus koosnes suurkaupmeestest ja pankuritest 5. Mida kujutas endast Idamaakaubandus: kaubad, kaubalinnad, kaubateed? Siiditee Hiina- Pärsia-Araabia-Lähis-Ida (siid, portselan, paber, muskus, vürtsid, juveelid, klaas) Vürtsitee Moluki saared India ookean - Punane meri - Egiptus (maitseained, narkoained, oopium) Läbi Vahemere sadamate 6. Mida kujutas endast hansakaubandus: kaubad, kaubalinnad, kaubateed? Lääne- ja Põhjamere-äärsete linnade kaubaliit u 100 linna Linnad: London, Brügge, Köln, Hamburg, Lübeck, Danzig, Visby, Riia, Tallinn,
Keskaegne kaubandus ja pangandus Kaubanduse edenemine linnade kujunemine ümbruskonna talupojad ja feodaalid müüsid oma põllumajandussaadusi ning ostsid käsitöötooteid kaugkaubandus mitmesuguste vajalike toor ja toiduainete ja ka luksuskaupade vahendamine kaubateed kulgesid mööda meresid ja siseveekogusid maismaatransport oli suhteliselt algeline Vahemerekaubandus toimus kaubavahetus idamaade ja Bütsantsiga idast veeti maitseaineid: pipart, kaneeli, muskaati, vürtsi jm. jõukamad kihid tarbisid idas valmistatud kangaid, väärismetallist nõusid ja nipsesemeid, peenelt töödeldud ja kaunilt kujundatud, kuid tugevaid relvi kasu lõikasid Itaalia linnad Veneetsia, Genova (Genau), Pisa Läänemerekaubandus Hansa Liit (12.15.saj)
Kaupmeeste ja käsitööliste puithoonetega asundus. Vürsti kaaskondlaste kindlustatud residentsid Kindlused Vladimir Svjstoslavits Valitsus aeg 980.-1075.a Toimusid suured laienemised Võeti vastu ristiusk Kiievi-Venemaa muutus Bütsantsi liitlaseks Vladimir Svjstoslavs Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Iseloomulikud jooned Loodi suured kaubateed kaupmeeste marsruutide äärde Teede ehitus ja korrashoid polnud jõukohane Territooriumi tseneerimine Võõraste rändkaupmeeste ettenähtud peatumis paik asus alati asulast eemal Avarus hoonete ümber oli õu, köögiviljaaed ja ruumid kariloomadele Oluline linnas Kuldsed väravad. Koolid, raamatukogud ja kloostrid Kuldsed väravad Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Hansa Liit Hansa Liit · Peamine kaubavahendaja · Asutati 12. sajandil · Alguses oli saksa kaupmeeste ühendus, hiljem kaubalinnade liit · Tähtsaim keskus Lübeck · Poliitiliseks organiks hansapäevad (otsustati sõja ja rahu küsimusi, lahendati liikmete vahelisi tülisid jne) Kaubavahetus ja kaubateed · ülekaalus oli merekaubandus · tähtsaim kaubatee kulges liinil Novgorod Tallinn Visby Lübeck Hamburg Brugge London · idast veeti läände karusnahku, vaha, mett, vilja, lina, kanepit, puitu ja loomanahku · läänest veeti itta kalevit, soola, heeringat, vürtse, veini ja metalle Hansa Liit ja Eesti Eesti linnadest kuulusid alates 14. sajandist Hansa Liitu Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi. Muidu kaubanduslikult soodsa asukohaga Narvat takistas
Linnused olid poliitilised keskused, mingil ajal elasid seal ülikud oma pere ja kaaskonnaga. Sõja ohu korral põgenesid linnusesse ka ümbruskonna elanikud koos kariloomade ja muu varaga. Kirjalikest allikatest on teada, et eestlaste laevad sarnanevad skandinaavlaste omadega, mis võimaldasid pikki merereise. Eestit läbisid olulised ida ja lääne vahelised kaubateed. Rannikueestlased olid väga tihedates sidemetes skandinaavialastega.
Kaupmehed koondusid gildidesse ja vennaskondadesss. Need kaitsesid oma liikmete huve, organiseerisid vastastikust abi ja usuelu. Raad valitses linna. Raehärrad ehk raeliikmed valiti tavaliselt jõukamate linnakodanike seast. Linlik mentaliteet oli ideaalis egalitaarne, vastupidiselt feodaalsele hierarhiale. Linna elu aluseks oli kaubandus ja kasitöö, eraomad ja rahamajandus. Kaubaliiduks sai läänemere aarsetel aladel Hansa Liit. Peamised kaubateed olid mereteed. Käsitöölised koondusid tsunfidesse ja igalyhel oli oma põhikiri ehk skraa, millega reguleeriti toodete kvaliteeti, valmimis aega jne. Tsunfi mitte kuuluvatele käsutoolistele olid karistused.
LINNAD JA LINLASED Linnainimesi oli palju vähem kui talupoegi ja linnad olid tänasega võrreldes üsna pisikesed (üle 100 000 inimese on suurlinn). Kui kaubateed paiknesid ümber, vähenes mõnede linnade tähtsus, teiste oma kasvas, nt. seoses kolooniate tekkega kasvas Atlandi kaubanduse roll, Vahemere kaubandus jäi aga soiku. Uusaja jooksul kasvas linnades kõrgepalgaliste riigiametnike arv, pealinnas elas ka hulgaliselt aadlikke ja ka nende eest hoolitsev suurearvuline teenijaskond. Ka haritud kihile, kunstnikele, muusikutele ja käsitöölistele pakuti tööd. Pealinnades ehitati suurte summade eest residentse ja avalikke hooneid
kohaliku kultuuri arengut. VanaVene riik ei olnud ühtne tervik , vaid koosnes paljudest väiksematest vürstkondadest. Riigikesed sõdisid tihti omavahel ning vürstide võim oli võrdlemisi ebakindel. Lõplikult lagunes VanaVene riik mongolite vallutuse käigus 13. sajandi esimesel poolel. Mahanduslikus mõttes tugines VanaVene riik suuresti rahvusvahelisele kaubandusele. Riiki läbis mitu olulist kaubateed. Olulisemad kaubaartiklid olid karusnahad, orjad ja vaha. VanaVene kultuur oli väga tugevasti mõjutatud Bütsantsist. Pärast ristiusu vasuvõtmist ehitasid sealt saabunud meistrid esimesed kirikud, Bütsanstist toodi esimesed ikoonid ja kirikuraamatud. Slaavi tähestiku kasutuselevõtt oli VanaVene riigis seaotud kreeklaste mõjuga. Maaomand ja võim oli lisaks vürstile ülikute ehk borjaaride ja nende perekonna käes. Olulist rolli
vilja, vastu saime aga karusnahku Venemaalt, läänest metallesemeid ja soola. Toimusid ka väike lahing Venemaaga. Muinasjaja 8 suurimat maakonda: Rävala, Harjumaa, Virumaa, Läänemaa, Järvamaa, Ugandi ja Sakala Linnused: a)Mägilinnused (Otepää) b)Neemiklinnused (Rõugelinnus) c)Kalevipoja sänglinnused d)Ringvall linnused (Valjala). Linnuseid ehitati peamiselt puust, alusmüür võis olla ka kivist. Muistse vabadusvõitluse põhjused: 1)Sakslased soovisid turvalist kaubateed Venemaaga. 2)Katolik kirik soovis ristiusustada Eesti ja Liivimaa. 3)Saksa feodaalid(ristirüütlid) thatsid koguda rikkusi ja laiendada oma valdusi Eestlaste allajäämise põhjused: 1)Relvastus oli viletsam, kui sakslastel 2)Orduvennad olid elukutselised, eestlased mitte 3)Ühiskondlik organiseerimatus 4)Eesti maakondadel oli vilets koostöö. 5)Katolik kirik toetas sakslasi ja taanlasi Tagajärjed: Positiivne: Euroopaliku kultuurivälja mõju tugevnes. Negatiivne:Eestlaste pealikud
äärsed kohad ning riigi idaosa. Rahvastiku paiknemist soosivad ning mõjutavad erinevad tegurid. India on küllaltki mägine ala, selle territooriumile jääb ka osa maailma kõige kõrgemast mäestikust, ning rahvastik koondub pigem tasastele aladele. India asub lähistroopilises kliimavöötmes kus on soe kliima ning viljakad mullad. Mõlemad tegurid soosivad rahvastiku paiknemist. Ka geograafiline asend soosib rahvastiku paiknemist. Paljud kaubateed lähevad nii merd- kui ka maismaadpidi läbi India. Umbes 3300a e.m.a tekkis Induse jõe ääres kõrgkultuuriline tsivilisatsioon ning paljud rahvad jäid India aladele paikseks. Joonis1. India rahvaarvu kasv Rahvaarvu graafiku põhjal kasvab India rahvaarv iga aastaga. Joonis 2. Rahvastikupüramiid 2020. ja 2015 aastal Rahvastikupüramiidi analüüs: Lapsed (alla 15) = 26% Tööealised (15-65) = 67% Vanemaealised (65+) = 7% Rahvastik ei vanane
3 suurt maadeavastuste põhjust: · Uudishimu · Kuuldused idamaade rikkustest (vürtsid, siid, lõhna- ja värviained, kuld, hõbe) · Kaubateed Indiasse ja Kagu-Aasiasse olid türklaste ja araablaste käes ja nad võtsid suurt vaheltkasu Miks said suured maadeavastused alguse Hispaaniast ja Portugalist? (eeldused) · Neil oli kaugsõidulaev karavell, millega sai sõita nii vastu- kui pärituult, sest laeval olid kahesugused purjed (tekkis Portugalis) · Pürenee poolsaarel lõppes rekonkista ja Hispaania ja Portugali rüütlitel polnud tööd
mereteede järele o Müüdid pururikastest riikidest, mida mindi otsima o Ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamigaT Tagajärjed: o Avastati Ameerika 1492. Aastal o Indiaanlaste massiline hävitamine o Nakkushaiguste levik (rõuged, süüfilis) o Neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse o Eurooplaste maailmapilt avardus o Uued kaubateed ja kabanduskeskused o Uute põllukultuuride (kartul, tomat, mais, kakao) · Reformatioon ja vastureformatsioon (kiriku avaliku moraali parandamine) Absolutism ja parlamentarism · Bodin ja avoslutismiteooria · Absolutism Prantsusmaal kõrghetkest ebaõnnestumiseni · Parlamentarismi kujumine ja kindlustumine Inglismaal · Ameerika Ühendriikite iseseisvumine (1776 4. Juuli) 13 kolooniat alguses
kodakondsusega elanikke, kui paljud on sisserändajad ehk immigrandid. Rahvusliku koosseisu muutumise põhjused on vaesus, suur tööpuudus, paremad tingimused eluks, haridus, haigused, looduskatastroofid ja riigisisesed probleemid. Rahvastiku tihedus: Tihedalt asustatud alad on enamasti arenenud linnad või merede ja jõgede äärsed alad. Need alad on tihedalt asustatud, sest seal on hea haridus ja töökoht koos palgaga ning kaubateed. tihedalt asustatud alad (põhjused): Tihedalt asustatud alad tekkisid keskajal kindluste ja kirikute ümber, merede ja jõgede äärde ja kohtadesse, kus oli kerge ümbruskonnaga sidet pidada. Tänapäeval on tihedalt asustatud alad need, kus on kõige paremad õppimisvõimalused ja hea hariduse kättesaadavus. Lisaks on ka meditsiin ja vaba-aja veetmine kergemini korraldatav. Inimeste paiknemine maa-asulates: Talu ja küla. Asula, kus inimesed elavad hajutatult ja
kodakondsusega elanikke, kui paljud on sisserändajad ehk immigrandid. Rahvusliku koosseisu muutumise põhjused on vaesus, suur tööpuudus, paremad tingimused eluks, haridus, haigused, looduskatastroofid ja riigisisesed probleemid. Rahvastiku tihedus: Tihedalt asustatud alad on enamasti arenenud linnad või merede ja jõgede äärsed alad. Need alad on tihedalt asustatud, sest seal on hea haridus ja töökoht koos palgaga ning kaubateed. tihedalt asustatud alad (põhjused): Tihedalt asustatud alad tekkisid keskajal kindluste ja kirikute ümber, merede ja jõgede äärde ja kohtadesse, kus oli kerge ümbruskonnaga sidet pidada. Tänapäeval on tihedalt asustatud alad need, kus on kõige paremad õppimisvõimalused ja hea hariduse kättesaadavus. Lisaks on ka meditsiin ja vaba-aja veetmine kergemini korraldatav. Inimeste paiknemine maa-asulates: Talu ja küla. Asula, kus inimesed elavad hajutatult ja
tarberiistaid ehitisi rõivaid liiklusvahendeid Käsitöö areng · Oma ala meistrid tegid metallitöid: relvi tööriistu pronks ja hõbeehteid Kaubandus · Tegeldi vahetuskaubandusega: kaup vahetati kauba vastu kaup osteti edasimüügiks · Maksevahendiks oli hõbe. Kaubandus · Linnu Eestis veel ei olnud. · Kaubitsemiskohad kujunesid tähtsamate teede ristumiskohtades ( suuremad linnused, asulad Tallinn, Tartu) · Eestit läbisid kaubateed, mis ühendasid Läänemere lääne ja lõunarannikut Venemaa linnadega (Pihkva, Novgorod) Kaubandus · Eestisse toodi: hõbedat, pronksi, soola, relvi, riideid, luksuskaupu. · Eestist veeti välja: karusnahku, vaha. * Eestlased müüsid röövretkedel saadud vara ja vange orjadeks. Talud ja külad · Eesti elanikud elasid taludes. · Eestlaste elamu oli suitsutuba s.o. väike palkidest hoone, mida köeti korstnata kerisahjuga. · Vilja kuivatati samas ruumis.
tekkimine ja kiire areng. See oli kiirem Vahemere-äärsetes maades, kus linnaelu polnud varakeskajalgi päriselt hääbunud. Euroopa kõige linnastunumateks piirkondadeks kujunesid Põhja-Itaalia (Lombardia ja Toscana maakond) ja Madalmaad (tänapäeva Holland ja Belgia). Linnade tekkimine kiirendas elurütmi ja mõjutas tugevalt nii riigivalitsemist kui ka majanduselu. Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele. Tähtsamad keskaegsed kaubateed ühendasid Euroopat islamiusuliste idamaadega, kulgedes Vahemere idarannikult merd mööda Itaaliasse ja Lõuna-Prantsusmaale ning sealt üle Alpide ja piki jõgesid Kesk-ning Lääne-Euroopasse. Hansa kaubatee (Tallinn, Pärnu, Riia, Novgorod, Bergen, Edinburgh, Lübeck jne) Gascogne kaubatee (Dublin, Chester, Bayonne jne) Genova kaubatee (Almeria, Palermo, Foca jne) Veneetsia kaubatee (Lissabon, Cadiz, Southampton jne) teised kaubateed (Kiiev-Caffa, Lviv-Akkerman jne) 4
Kokkuvõtteks jäid eestlased igas mõttes kaotajateks; kaotati vabadus, oma maa ja muistne usk. Saksa feodaalid tungisid Baltimaadesse kuna katoliku kirik tahtis siinsed rahvad ristida. Samuti oli feodaalidel soov saada uusi maid koos talupoegadega. Saksa kaupmehed soovisid baltimaid heade kaubateede ja uute kaubalinnade saamise eesmärgil. Seda kõike ka saadi, seega võib öelda, et Saksa ordu ja sakslased olid Muistses vabadusvõitluses kindlad võitjad. Ka taanlaste huvid olid head kaubateed ja uued valdused. Põhja-Eesti vallutasid Taani ristisõdijad kuningas Valdemar II juhtimisel, kes 1219 maabusid Lindanisa (praegune Tallinn) linnuse juures. Sakslaste ja taanlaste rüüste- ning vallutusretkede tulemusena oli aastaks 1222 kogu mandri- Eesti allutatud. Järelikult võib ka taanlasi pidada selles sõjas võitjateks. Samuti üritasid meie valdustest tükki saada ka rootslased. Nad tungisid 1220.a. Läänemaale ning süütasid Lihula linnuse
elama Hiina kirdeossa ja kolme jõe kallastele Huang He, Jangtse ning Weihe äärde. Hiina territooriumi (Ida-Hiina) esimene teadaolev kirjeldus pärineb 8.-5. sajandist eKr, mil arvatavasti koostati esimesi kaarte. Kui hiinlased hakkasid rohkem suhtlema läänepoolse maailmaga, loodi ja võeti kasutusele Siiditee, mis oli tuhandete kilomeetrite pikkune kaubatee läänest itta. Siid oli põhiline, mida mööda seda rada veeti. Lisaks olid kasutusel kaubateed Jaapanisse ning lõunapoolsed mereteed. Mööda Siiditeed reisis aastatel 1271-1274 nt itaallasest maadeuurija Marco Polo, kelle Hiinast ja tema reisist kirjutatud raamatud olid kuni 19. sajandini ühed tähtsaimad allikad Idamaade geograafiast.
Sellest järeldub, et suurenes nõudlus orjatööliste järele ning seetõttu hakati neid Aafrikast Ameerikasse viima. Kuna meresõitjad käisid kaugetes maades siis paratamatult tõid nad sisse igasuguseid nakkushaigusi näiteks ,,Must surm" mis tappis väga palju inimesi. Paljude riikide maailmapilt avardus ning võeti ette järjest rohkem reise. Siit järeldub, et tekkis vajadus uute sadamate järgi ning need tekkisid Euroopasse tänu sellele kujunesid välja uued kaubateed. Tähtsamateks maadeavastusteks võib pidada Cristoph Kolumbuse 1492.a avastatud Ameerikat. Samuti Vasco Da Gama kes jõudis Indiasse, Jaapanisse ja Indoneesia suuremate saarteni. Aastal 1519- 1522 tekki Magalhaes esimese ümbermaailmareisi. Amerigo Vespucci tegi kindlaks, et Kolumbuse avastatud maailmajagu on tegelikult täiesti uus ning tema eesnime järgi saigi Ameerika omale nime.
Pere 10-15 inimest. Kolmeväljasüsteem, sest talivili tuli. Asustus oli laialdane, ainult soostunud ala oli asustamata. Rannikualadel tegelti loomakasvatusega ka. kalapüük ja küttimine. Mujal oli valdavaks (lõuna-eesti) põllumajandus. Kärajad- meestekogu. Krunditi põllud 19. sajandil. 1000 aastat elas eestlane ribapõllusüsteemis. Kujunes välja muinasaja lõpul haldusjaotus. 45 kihelkonda, maakonnad. Kaupeldi agaralt- ristisõjad puhkesidki selleõttu ,et siit kulgesid läbi kaubateed. Kordamisküsimused 1. Mis aeg on muinasaeg ja kuidas seda uuritakse ? esimesed inimasustuse jäljed on pärit 9000. aastast eKr . Kulli ja Kunda lähedal asula. See on andnud nimetuse kõige varasemale ajalooajastule. Kunda kultuur- tööriistad on kivist ja luust, elatakse rannikualadel ,jõgede järvede kallastel, peamine elatusala on küttimine,kalapüük,korilus. Lõpeb 1200. aastatel Muinasaega uuritakse arheoloogiliste väljakaevamiste baasil
3. Henricus Carvel- Tallinna dominiiklaste kloostri ülem 15. Sajandil. 4. Simon Wanradt-Niguliste kiriku õpetaja, kes pani kokku luterliku katekismuse. 5. Johannes Blakenfeld- oli saksa päritolu Vana-Liivimaa usutegelane ja diplomaat, Tallinna ja Tartu piiskop ning Riia peapiiskop. Maailm ja Eesti: 1. Keskajal oli Eestis üheksa linna - Tallinn, Rakvere, Narva, Haapsalu, Paide, Uus Pärnu, Vana Pärnu, Viljandi ja Tartu mida ühendasid kaubateed kaugema maailmaga. 2. Tallinna ja Tartu jõukuse eelduseks oli võimalus arendada kaubandust, mis sõltus otseselt nende linnade geograafilisest asendist. 3. XIII sajandil räägiti juba linnade hansast - tekkis Hansa Liit. See liit ühendas eri aegadel rohkem kui 160 Põhja-Saksamaa, Madalmaade ja Liivimaa kaubalinna. 4. Head suhted põhjanaabritega. 5. Saksa kultuuri mõju Eesti ajaloos. Enesereflektsioon: 1. Sain enam-vähem aru kuidas teha e-õpiobjekti. 2
Keskaegne Pariis 2 saj. eKr keldi kalurid ja kütid asutasid Seine`ile Cité saarele küla Saart kaitsesid jõgi ja seitse küngast; maa viljakandev Algne nimi Lutetia ld k. raba või soo Esmane mainimine Julius Caesari poolt 52 a. eKr roomlaste garnisonilinn Kuigi linn laienes edaspidi ka jõe vasakule kaldale, ehitati algselt linnamüür ainult ümber saare 486 vallutas Clodovech I linna ning sellest sai Frangi riigi pealinn Pariis Kaubateed jõge pidi: lihtsam ja odavam; võõrad maksid tolle Karolingide valitsemisajal linna tähtsus vähenes, kuna Karl Suur eelistas Aachenit IX saj lõpul viikingite rüüsteretked Kuningas Philippe II Auguste ajal (1180 1223) püstitati uued linnamüürid Ajaloolised sündmused 508 aastal, Clovis, Frankide kuningas tegi Pariisist oma riigi pealinna Vahepeal Prantsusmaa pealinn liikus põhja 987 aastal Capet, Pariisi krahv, sai Prantsusmaa kuningaks
vähesed saksa talupojad olid siia elama asunud. Sakslaste liikumine itta Balti riikidesse oli organiseeritud peamiselt Saksa Ordu poolt. 1231. aastast alates rajasid nad oma orduriigi territooriumil, mis tänases moistes haarab enda alla piirkonna, kuhu kuuluvad Eesti, Läti ja Ida-Preisimaa. XIV sajandi algusest alates asus ka Saksa Ordu kauplema ja ordumeister oli ainuke aadlik, kes kuulus Hansa Liitu. Liidu Tekkimine, kaubavahetus ja kaubateed ning Hansa Liit ja Eesti: Hansa Liit oli 13.-17.sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Liidu juhtlinnaks oli Lübeck. Eri aegadel on liitu kuulunud ligikaudu 160 linna, üheaegselt umbes sadakond. Hansa Liit kontrollis oma hiigeajal enamikku Põhjamere ja Läänemere vahelisest kaubandusest.Die Hanse nimetuse all tunti võõral maal tegutsevat linnade ja kaupmeeste ühendust, mis
Hukkunud oli tõenäoliselt tohutult ja legendi kohaselt maeti ehitusel hukkunud müüri et müür tuleks tugevam. Siiski on kahtlusi selle legendi täielikus paikapidamises, kuna juhul kui kõik ehitusel surnud oleksid müüri maetud oleks müür võinud liiga nõrgaks muutuda ja kokku kukkuda. Hani dünastia keisrite poolt, kes valitsesid 206 eKr220 pKr, täiustati teadaolevalt Suurt Hiina müüri tunduvalt, et lisaks riigikaitsefunktsioonile arendada kaubandust ja muuta turvalisemaks kaubateed, sealhulgas ka Siiditeed. Pärast seda on müüri korduvalt renoveeritud ja kaasajastatud. Ehitustööd jätkusid eriti suurejooneliselt pärast. Müüri efektiivsus Hiina müür täitis mitme tuhande aasta vältel oma ülesannet igati hästi. Üksnes kahel korral õnnestus vallutajatel Hiinasse pikemaks ajaks tungida. Nendeks olid mongolid, kes rajasid Yuani dünastia 12711368 ja mandlud, kes rajasid Qingi dünastia16441912
1. beduiin - araabia rändkarjakasvataja prohvet - Jumala sõnumi edastaja islam - (araabia keeles "kuuletumine") usk, millele pani aluse prohvet Muhamed ja mille püha raamat on Koraan Allah - Jumal islamis koraan - islami püha raamat moslem - islamiusuline kaliif - prohvet Muhamedi järglane ja asemik, kes juhtis araablasi pärast prohveti surma, araabia riigi valitseja kalifaat - araabia riik, mida valitsevad kaliifid sultan - valitseja tiitel islamimaades, hiljem eelkõige türgi valitseja tiitel mosee - islami pühakoda minarett - mosee kõrval asuv torn, millest islami vaimulikud kutsuvad usklikke palvusele linnaõigus - reeglite kogum, mille alusel toimus elu linnas maaisand - feodaalist või vaimulikust maavaldaja (senjöör) raekoda - hoone, kus toimusid linnavalitsuse istungid Hansa Liit - Läänemere ääres tegutsevate saksa kaupmeeste vennaskond tsunft - käsitööliste vennaskond gild - kaupmeeste või käsitööliste organisatsio...
Seega Eesti pigem saab toetusi, kui annab neid. Samuti mõjutab senini inimeste elulaadi euro kasutuselevõtuga kaasnenud suur hinnatõus, näiteks toiduainetele. Trastiliselt kerkis suhkru hind. Vaesemates riikides oli üleminek seda rängem, kui juba eelnevalt majanduslikult heal järjel olnud riikides. Eesti üheks oluliseks rolliks Euroopa Liidus on olla vahendajariigiks Venemaa ning ülejäänud Euroopa riikide vahel. Läbi Eesti vete liiguvad mitmed olulised kaubateed. Samuti on Eesti, tähelepanuväärselt eduka e-teenuste loojana, eeskujuks mitmetele teistele liikmesriikidele. Meie riik tootis esimeste hulgas välja digiretsepti, e-valimised jpt. Tänasel päeval võib julgelt väita, et Eesti roll Euroopa Liidu poliitikas on tähelepanuväärne. Senise osaluse jooksul oleme oma kohustusi tublisti täitnud ning süvendanud asutajasriikide usaldust meisse. Meie riik on tõestanud oma pühendumust ühtse
Jääaeg 11-13000a tagasi. Muinasaega uurib arheoloogia. irmuisted-savipotid,kirved. kinnismuisted linnused, hiied. Kiviaeg 8at keskpaik eKR 2 at keskpaik eKr. Vanem kiviaeg paleoliitikum, keskmine ka mesoliitikum 9000-5000, noorem ka neoliitikum 5000-1800, pronksiaeg 1800-500, vanem pa 1800-1100, noorem pa 1100-500, rauaaeg 500ekr-1227pKr, eelrooma 500ekr-50 pKr, rooma rauaaeg. 50- 350, viikingiaeg 800-1050, hilisrauaeg 1050-1200. Keskaeg 13saj algus 16saj keskpaik, uusaeg 16saj keskpaik-20saj algus- varauusaeg(pärisorjuse kaotamisest kuni iseseisvumiseni) Uusim aeg 20saj algus-.... eesti ajalugu periodiseeritakse aegade järgi, mille aluseks on eesti ala riiklik kuuluvus. Kiviaeg eestis: 9at algult EKR pulli asula vanim leitud asulakoht eestis(meseoliitikum), kiviajal valitsenud arheoloogilist kultuuri nim kunda kultuuriks: asulad veekogude ääres, küttimine- kalapüük-korilus, püstkojad, kivi-luu-puuesemed. Asukate päritol...
5. Nimetage vähemalt viis suurte maadeavastuste tulemust. · Ameerika avastamine · silmaring laienes saadi teda juba maailmameresid 90% ja maismaast 60% · Kaubanduse areng- vürstimajandus · Põllumajanduse areng · Õpiti uusi seninägematuid taimi ja loomi tundma, koduloomad · väärismetallide sissevedu, hindade revolutsioon, tõusid 5-6 korda · uued haigused süüfilised, rõuged · kõrgkultuuri hävimine (indiaani kõrgkultuur) · kaubandusmonopolid, kaubateed, Atlandi ookeani äärsed uued kaubalinnad: Lissabon · orjakaubandus
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Portugali impeeriumi (1415-1999) kaart. Punane - valdused. Roosa - mõjupiirkonnad. Sinine - merepealsed mõjualad ja kaubateed. Kuna Portugali poolt Austraalia avastamine on vaidlusalune, siis pole seda näidatud. Portugali endised ja praegused koloniaalvaldused Madeira (1419 kuni tänaseni) Assoorid (1431 kuni tänaseni) Portugali Guinea (Guinea-Bissau) (1446/18791974) Roheneemesaared (Cabo Verde)(14621975) São Tomé ja Príncipe (14851975) Brasiilia (15001822) Rio de Janeiro Minas Gerais
Eliidi häving Karistused -> Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti, Saaremaa 2. Jüriöö ülestõus ja selle tagajärjed Taani müüs oma valdused ära. Kui ennem oli maaisandaid neli siis nüüd kolm- saare- lääne piiskop, tartu piiskop, liivi-ordu meister) 3. Linnade teke ja valitsemine Keskaegsed linnad- Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Vana-Pärnu, Haapsalu, Tallinn, Rakvere, Narva, Paide Olid mõisad, kaubateed ja kaubateede ristumiskohta tulid sulased, kes ootasid kaupmehi, et kaupa müüa. Kuna kaupmeestel oli ka asju vaja, kes ehitasid sinna maja. Tulid käsitöölised, kel tekkis üha rohkem tööd ja nad ehitasid ka enda endale majad. Tekkis turuplats, raad, raehärrad e. bürgermeistrid, rae jurist, linna foogt(maahärra esindaja, teda on ainult üks) Rae tegevusalad: linna rahanduse korrashoid, heakord linnas, kaitse kindlustamine ohu
Ülemvõim tõi läänepoolsetes maades kaasa linnaelu, käsitöö, kaubanduse ja põllumajanduse kiirema arengu Kalifaat ja kaubandus Maailmakaubanduse liiklusteed ja kõik sõlmpunktid Islami käes Tollipunktid Kõik hästi tuntud teed Euroopasse, Hiinasse ja Indiasse kuulusid kaliif riigile Tekkisid kaubandusmetropolid: Bagdad, Kairo, Basra ja Buhhaara Tekkisid põhikapitaliga pangad, 10. ja 11. sajandil tunti tsekiga maksmise süsteemi Kaubateed väga heas korras, teeviidad ja vahemaade tähised Hõbemünt dirham https://www.google.ee/search?biw=1280&bih=689&tbm=isch&sa=1&ei=lfu5W7HMGIL7swGSk6X4Aw&q=dirham&o q=dirham&gs_l=img.3..0l2j0i7i30k1l8.34230.37230.0.38725.3.3.0.0.0.0.1312.1553.1j1j7-1.3.0....0.. .1c.1.64.img..0.2.241....0.Osqo273lrX4#imgrc=Az1SzWQYYSJVyM : Kalifaadi lagunemine Kooshoidmine muutus raskemaks Emiirid muutusid sõltumatuteks valitsejateks, allusid ainult Bagdadi kaliifdele 10
müüri (et seda tugevamaks muuta). Siiski on kahtlusi selle legendi täielikus paikapidamises, kuna juhul kui kõik ehitusel surnud oleksid müüri maetud oleks müür võinud liiga nõrgaks muutuda ja kokku kukkuda. Hani dünastia keisrite poolt, kes valitsesid 206eKr-202 pKr, täiustati teadaolevalt Suurt Hiina müüri tunduvalt, et lisaks riigikaitsefunktsioonile arendada kaubandust ja muuta turvalisemaks kaubateed, sealhulgas ka Siiditeed. Pärast seda on müüri korduvalt renoveeritud ja kaasajastatud. Ehitustööd jätkusid eriti suurejooneliselt pärast. Mingi dünastia astumist Hiina troonile 1360. aastal. Kartes mongolite ja teiste põhjas elavate hõimude järjekordset rünnakut, pikendati müüri 6700 kilomeetrini ja tugevdati vahitorne ning kindlusi. Lisaks eelmainitule varustati vahti pidavad sõdurid kahuritega. Toona koosnes müüri kaitsemeeskond hinnanguliselt miljonist sõjaväelasest.
Kuidas suured maadeavastused muutsid maailma? Ene Nurmsalu RTG 10a 2017 Suured maadeavastused olid geograafilised avastused, mis teostati väljaspool Euroopat 15. sajandi algusest 17. sajandi alguseni. Kuulsaimad maadeavastajad olid Christoph Kolumbus, Vasco da Gama, Henrique Meresõitja, Bartolomeu Dias, Amerigo Vespucci ja Fernão de Magalhães. Suurte maadeavastuste ajastu algas 1486.-1487. aastal Bartolomeu Diaz'i avastustega. Tema tegi kindlaks meretee Indiasse ja avastad Hea Lootuse neeme. Maadeavastuste põhjuseid oli mitmeid. Üheks tähtsaimaks neist oli india kaupade kallis hind türklaste ja araablaste vahenduse tõttu. Teiseks Euroopa linnade tõusev kodanlus, mis tundis vajadust uute turv...
Elavnesid taas sidemed ülemeremaadega. Skandinaavlastega esines nii rahulikke kaubandusretki kui ka sõjaretki. Kaubitseti ka idanaabritega Muinasaja lõpul (11. saj – 13. saj) arenes majandus koos kaubandusega väga palju. Rahvaarv kasvas jõudsasti ja asustus tihenes. Tekkis uus nn kolmeväljasüsteem põllumajanduses. Kujunesid rauatootmisekeskused, mille kaudu varustati Eestit kui ka naabermaid. Sisemaisest kaubandusest mindi üha enam rahvusvahelisse kaubandusse. Eestit läbisid kaubateed, mis ühendasid Läänemere lääne- ja lõunarannikut Venemaa linnadega. Eestlastest kaupmehed rändasid Eesti piirkonnast välja, et kaubitseda välismaal. 12. sajandil hakkas Eesti teedel kohtama rohkem saksa kaupmehi. Peamiselt tegeldi vahetuskaubandusega. Eestlastel olid vahetuskaubanduseks soodsad tingimused asukoha pärast. Kujunesid esimesed varalinnalised asulad nagu Tartu. Eestlased arenesid perioodide kulgemisel palju ja koos nendega arenes ka kaubandus. Suhted
Põhjast piirab teda Põhja-Jäämeri. Väikseima ookeani keskmine sügavus on 1117m, kolmandik merest on kaetud aastaringselt mõne meetrise jääkattega, mis pöörleb päripäeva. Põhja Jäämerre voolab läbi Norra mere soe Põhja Atlandi hoovus, mis hoiab poole Barentsi merest aastaringselt jäävabana. Kliima soojenemise tõttu on hakanud Põhja-Jää mere jääkate sulama, mis tõttu plaanitakse lähiajal rajada kaubateed Euroopast Idamaadesse, mis lühendaks kaubavahetust 40% võrra ja valdava osana läbiks Vene huviala. Peamiseks kaubandusteeks Lääne-Euroopaga on Venemaal Läänemeri. Läänemeri on maailma suurim sisemeri, mille keskmiseks sügavuseks on 55 meetrit ning suurimateks süvikuteks on Landsorti (459m) ja Ahvenamaa süvik (300m). Põhjamaade (Soome, Rootsi, Taani) ranniku vetes on hulganiselt saari ning rannajoon on lahtede ja poolsaarte rohke. Venemaal on rannajoone lähedal on vähe saari
sajandil saksa ristisõdijate poolt. · Muistse vabadusvõitluse peamiseks allikaks on munk Henriku "Liivimaa kroonika". · Balti ristisõja põhjused: - sakslaste soov vallutada alasid Ida-Euroopas, et suurendada oma asuala. (Ekspansioon itta ehk Drang nach Osten; Lübecki linna rajamine 1143, mis sai lähtepunktiks edasistel vallutustel ). - soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga. Peamised kaubateed Venemaale aga kulgesid läbi Läti ja Eesti alade. - Rooma paavst soovis levitada katoliku usku ja kristianiseerida (ehk ristida) ka viimased paganlikud rahvad Euroopas - eestlased, lätlased, leedulased. (12.-13.sajand olid katoliku kiriku ja paavstivõimu hiigelajad. Oma mõjuvõimu tugevdamiseks peeti ristisõdu ka Palestiinas nn Pühal maal ja võideldi ilmalike valitsejatega).
põllumajandus. Oluliseks muutus nii kohalik kaubandus, linna ja maa vahel kui ka eri piirkondade kaugkaubandus. Tekkis vajadus ühtsete kauplemistingimuste järele, et kaugkaubandus hõlpsamaks ja lihtsamaks muuta.Mujal euroopas anti suurematele käsitöö ja kaubanduspiirkondadele linnaõigus, mis määras ära kauplemis tingimused ja tegi kaupmeestele kaupade viimise, teistesse piirkondadesse, lihtsamaks.Tähtsamad keskaegsed kaubateed ühendasid Euroopat islamiusuliste idamaadega, kulgedes Vahemere idaranikult merd mööda Itaaliasse ja Lõuna-Prantsusmaale ning sealt üle Alpide ja piki jõgesid Kesk- ning Lääne-Euroopasse.
( http://www.nooruse.ee/eope/opiobjektid/kristlus/rooma_katoliku_kirik.html ) 1.2 GEOGRAAFILINE ASEND Tsiili asukoha kaart (Lõuna-Ameerika); värvilisega on tähistatud Tsiili. ( http://www.studyabroadlinks.com/images/chile_final.gif ) Tsiili asub Lõuna-Ameerikas. Läänest piirab teda Vaikne ookean, idast piirab teda suurriik Argentiina. Kirdest piirab Tsiilit Boliivia. Kuna ta asub ookeani vahetus läheduses, siis on tema asukoht talle väga soodne, kuna ookeani kaudu kulgevad mitmed kaubateed. Pealegi on tema kõrval suurriik Argentiina, kellega on võimalik kaubavahetus ja koostöö. Pealegi on Tsiili üsna n.ö piklik ja suur riik, millega ta hõlmab erinevaid looduslikke vaatamisväärsusi, mis teevad riigi veelgi huvitavamaks, eriti turistidele ning see omakorda tõstab riigi enda kasumit. Ka on väga soodne kaubavahetus USA ja Kanadaga, sest nad ei sasu üksteisest väga kaugel. Seega mina arvan, et asukoht on igati soodne nii riigile kui ka elanikele.
1.Vürtsid;kallis tollimaks;uudishimu;kullajanu;müüdid pururikastest riikidest;ristiusu levitamine 2.kompassi täiustamine ja astrolaabi leiutamine;Pürenee ps palju sõjakaid rüütleid;karavell;Hisp. ja Port. leidus meresõidukog. mehi 3.Maailmapilt avardus;uued kaubateed- ja keskused;uued põllukultuurid;kuld;nakkushaigused;Itaalia kaubalinnade tähts. vähenemine 4.Kol.-1492.avastas Uue Maailma;da Gama-1498 avastas meretee Indiasse;Magalaesh-1519-22 esimene ümbermaailma reis 5.Ren-taassünd 14-16 saj 6.Hum.-inimlikkus,Erasmus Rotterdamist ja Thomas More 7.A.T.-dominiiklane,kat. kiriku tähtasim filosoof,tegeles tomismiga -uuris mitemeid valdkondi ja sid.need kristlusega;Ld.V-kunstnik;Luther-ref.algataja ja lõi lutheri kiriku;Calvin-rajas prot. usuvoolu kalvinism 8.Ref.-1517 toimunud usupuhastusliikumine,mille tagaj. kuj. kat. eraldunud prot. kirikud 9.1)Ta oli kiriku üleolu ja rikkuse vastu,2)indulgentside müük 10.lihtsus;emakeelsus;piibli luge...
Arstiabist võib rääkida ainult linnades, sealgi üpris tinglikult. Transport Transport rajatiste Nepal on väga piiratud; vähesed sõltumatud rahvad maailmas võrreldava suurusega on nii vähe maantee läbisõit ja nii vähe mootorsõidukeid. Ehitus uute teede on tehtud alates 1970ndatest abiga India, Hiina, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid. Peamine transpordivahend on võrgustik jalgradade, mis Punased mägi maastik ja orud. Trails on arenenud peamised kaubateed, mis kipuvad järgima jõgikondade. UN , Food and Agriculture Organization Cultural Organization World Bank Universal Postal Union, the International Civil Aviation Organization, the International Red Cross Transport Lennujaamad - 47 (2009) Koos kattega - 11 Raudteed:59km Liikumisteed Kokku:17282 km kattega:10142 km ilma:7140(2007) Keskkond Keskkonna säilitamise ja turismitulu saamise soov on teineteisega vastuolus. 1989
majanduslikud võimalused. Suremust mõjutavad tegurid: vaesus, halb tervishoiukorraldus, ebaterve eluviis, arstiabi kättesaadavuse tase, sõjad, nälg, veepuudus, õnnetuste hul, kuritegevus ja vägivald, vanuseline koosseis ehk vanemaealiste osatähtsus rahvastikus. 5. Asutustiheduse arvutamine=rahvaarv/pindalaga Tihedamad - Kagu-Aasia, Euroopa Hõredamad - Põhja-Ameerika, Kirde-Aasia, Austraalia. Asutustihedust mõjutavad tegurid:reljeef(pinnavormid), vetevõrk, maavarad, kaubateed, muistsed ränded, koloniseerimine, poliitilised ja majanduslikud tegurid. 6. Demograafiline siire(üleminek) a)traditsiooniline tüüp - suur sündimus(45%o), suur suremus(45%o), iive 0-lähedane(Sierra Leone) b)Demograafiline plahvatus - suur sündimus(45%o), langev suremus(15%o), suurenev iive(Nigeeria) c)Demograafiline vananemine - langev sündimus(15%0), väike suremus(15%o), vähenev iive(India) d) Kaasaegne tüüp - väike sündimus(10%o), väike suremus(10%o), iive 0-
Euroopa varauusaja algul Varauusajaks peetakse XVI XVII sajandit Euroopas elas 80-85 mln inimest Lääne-Euroopas tugevnes kuningavõim Ida-Euroopas kujunesid paljurahvuselised riigid Euroopa mõju kogu maailma majandusele suur Renessanss ja humanism Humanism esikohal kõik inimlik Renessanss antiikkultuuri väärtustamine Renessansskultuurikeskuseks tõusis Firenze Hinnati inimese keha ja hinge harmoonilist tervikut Humanistlikud veendumused toetusid antiikkultuurile Renessanss ja humanism Antiikkunstnike eeskujul püüti inimest kujutada loomutruult. Leonardo da Vinci kuulus Itaalia renessansikunstnik Itaalia kirjandus Suursugune poeet Dante Alighieri - "Jumalik komöödia" Francesco Petrarca esimene avalikult pärjatud poeet Giovanni Boccaccio "Decameron" inimliku elurõõmu avaldus katkujärgsetel aastatel Lorenzo Valla Itaalia humanistlik õpetlane Niccolo Machiavelli uusaegse poliitfilosoofia alusepanija Uus maailmapilt Kinnit...
Maadeavastused:Põhjused: 1alternatiivse meretee leidmine indiasse ja kagu-aasiasse 2tuntud kaubateed egiptuse ja punase merekaudu olid araablaste ja türklaste käes 3 ei tahetud kaotada idakaubandusest saadavat tulu, uued ühendused E: 1hisp ja portugali asend oli soodne, nii atlandi okea ja aafrika ranniku lhdal 2sealsetel rahvastel olid pikaajalised meresõidu kogemused 3tugev ja stabiilne riigivõim toetas Maadeavastuste Tagajärjed: 1silmaring avarnes 2õpiti tundma uusi maid ja maailmamerd 3euroopa kaubandus peapunkt liikus vahemerelt
Ajaloo kontrolltöö Keskajast uusajani 1. Iseloomusta rahvusvahelisi suhteid Läänemere piirkonnas 16. sajandil. 3p 16. sajandiks oli Euroopa muutunud, keisri- ja paavstivõimu suur vastasseis hakkas leebuma ning pisiriikide ajastu hakkas otsa lõppema. Algas ühte kohta koondatud võimuga ehk tsentraliseeritud rahvusriikide ajastu. Samas lõdvenes Vana-Liivimaa niigi lõtv kokkukuuluvus veelgi ning ordu ja piiskoppide vaenutsemine ei lõppenud. Valitsevad ja põlisrahvad ei olnud kokku sulanud ning peagi kadus ka usuline ühtsus. 2. Mis tingis 15. sajandi alguses Saksa ordu nõrgenemise? 2p Saksa ordu languse alguseks loetakse 1410. aastal Poola-Leedu ühisväele kaotatud Tannenbergi (...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
