kauplustes. Kui ostja otsib konkreetset kaupa, siis leiab ta selle ühest kohast teiste omataoliste hulgast. · vertikaalne väljapanek: eriline väljapaneku viis ostja tähelepanu tõmbamiseks. Nimelt liigub inimese pilk horisontaalselt vasakult paremale otsides konkreetset kaupa või värvi. Et ta võimalikult palju kaupu tähele paneks, paigutatakse sama kaup vertikaalselt esiküljega ülevalt alla ja erinevad kaubad vasakult paremale. Selline paigutus loob kaubast korrastatud vertikaalsed "ribad", pakkudes ostjale silmade kõrgusel vasakult paremale kogu valikut väljapandud sortimendist. Vertikaalselt soovitatakse paigutada riiulisse sama kauba eri variandid (värvid, suurusnumbrid jne.). · väljapanek värvi või suuruse järgi: lihtsaim ja efektiivseim väljapaneku võimalus, kui ostja valiku kriteerium on värv või suurus. Põhiliselt kasutatakse kodukaupade puhul.
Haberler 1936. aastal, viies ta alternatiivkulu teooria alusele. Niisiis omab teatud kauba tootmisel suhtelist eelist riik, kus alternatiivkulu antud kauba tootmiseks on väiksem. Sellisel kujul osundatakse suhtelise eelise seadusele vahel ka kui suhtelise kulu seadusele. Alternatiivkulu saab illustreerida tootmisvõimaluste rajaga, e. transformatsioonikõveraga. Tootmisvõimaluste rada on kõver, mis näitab alternatiivseid kombinatsioone kahest kaubast, mida riik võib toota, kasutades täielikult oma ressursse parima kasutatava tehnoloogia puhul. Tabelis 5 on toodud hüpoteetiline tootmisvõimaluste loend kahe kauba (õlle ja käekellade) tootmisvõimaluste kohta Saksamaal ja Sveitsis. 6. Tootmisteguriteproportsioonide teooria 7. Kaasaegsed kaubandusteooriad Rahvusvahelise kaubanduse teooria uurib riikidevahelist kaubavahetust pikaajalise staatilise
suuremast kõige väiksemani ja jagatakse võrdsetesse protsentuaalsetesse gruppidesse. Siis jagatakse elanikkond gruppidesse, alates kõige vaesematest kuni kõige rikkamateni. Elanikkonna jaotus näidatakse graafiku horisontaalteljel ja sissetulekute kumulatiivne jaotus vertikaalteljel. Õpik 67 on joonis. 7. Tasuta kaasasõitja- on indiviid, keda on väga raske takistada ühiskondliku kauba tarbimisest kasu saamast ja kes sellest kaubast kasu saades ei soovi selle eest maksta. 8. Turuhäire on olukord, kus täiesti reguleerimata turud ei anna ühiskonna kui terviku seisukohalt optimaalseid tulemusi. Turuhäire peamisteks põhjuseks on turu ebatäiuslikkus, välis mõjud ja ühiskondlikud kaubad. Riigi ülesandeks on turuhäirete ära hoidmine ja likvideerimine. 9. Vaesus Vaesus on olukord, kus indiviid või kodumajapidamise sissetulek pole piisav esmavajalike hüviste ostmiseks. 10
Omas kategoorias ainus nt. lotte porgand vs tavaline porgand. nt. pakend võib olla unikaalne nt.drive in poed nt.spordikeskus, mis on avatud 24/7 nt.taxify - ei pea helistama nt.Öko Hind ei ole tähtsamal positsioonil. Pigem unikaalne müügiargument, kvaliteedi tase. Teine loeng Kaubamärk ja Bränd Brändi ja kaubamärgi vahe : Kaubamärk on nimi või sümbol, kujundus mida mõeldakse välja. Tähis mida saab eristada kaupa teise isiku kaubast. Ainult registreeritud(patendiametis) kaubamärk omab tähtsust, kuna ta on kaitstud. Õigus kaubamärki kasutada omab see, kes esimeseda registreerib seda kaubamärki. Bränd on tõestav, tuntum inimeste teadvuses Kaubamärke on rohkem maailmas, kui brände Kaubamärgist peab saama bränd Kui on väga innovaatiline idee siis võib saada kohe kaubamärgist bränd. Brändi peab koguaeg arendama ning tegema nii , et inimesed ei unustaks seda ära.
Kui käesoleval juhul soovib tarbija lisaks q1 p2 p2 4 Sissejuhatus majandusteooriasse MJRI.09.027 Seminariülesanded mikroökonoomikast 2 osta näiteks 1 ühiku esimest (4-kroonist) kaupa, peab loobuma -st ühikust teisest kaubast, 3 4 2 sest nii vabaneb 4 krooni esimese hüvise ostmiseks q2 1 . Kuna eelarvejoone 6 3 2 võrrand on q2 30 q1 , siis näeme, et selle tõus on tõepoolest sama. 3
Maksukoormus jõigi maksude kogusumma võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust. Maksumäär protsendina väljendatud tulu või hinnaosa, mis tuleb maksuna ära maksta. Maksusüsteem maksustamise põhimõtted. Milliseid makse me maksame ? Riigilõiv on teenustasu, mida tuleb maksta mitmesuguste kodanikutehingute eest. kui otsene maks on maks mida füüsilised ja juriidilised isikud maksavad riigile oma tuludelt ja varalt (maamaks), sissetoodud kaubast ( tollimaks ) , ja palgast ( sotsiaalmaks) , siis kaudsed maksud on nn. tarbimismaksud, mida makstakse tarbimise pealt ( käibemaks, aktsiisimaks) Sihtotstarbeline maks , tähendab et sellest laekunud tulu tohib kasutada ainult määratud otstarbeks. tuludeklaratsioon ehk aasta jooksul saadud sissetuleku ametlik aruanne riigile. Tulumaksusoodustus teatud kulutuste arvel väheneb maksustatav tulu Tulumaksuvaba miinimum see on kindel riigieelarves fikseeritud summa, mille
ABC analüüs (ABC analysis) Logistika instrument varude, klientide ja tarnijate paremaks juhtimiseks. Analüüsi eesmärgiks on selgitada välja kõige enam käivet ja kasumit andvad tooted, kõige suuremad kliendid ja olulisemad tarnijad. Ettevõtte tegevuses on oluline pöörata tähelepanu eelkõige enim müüdavatele toodetele, klientidele, kes annavad põhiosa kasumist ja tarnijatele, kellelt ostetakse suurem osa kaubast. Lihtne ja efektiivne varude juhtimise tööriist. 20/80 reegli järgi annavad 20% toodetest 80% käibest, 20% klientidest ostavad 80% kaubast ja 20% tarnijatest tarnivad 80% toodetest. ABC kõver (ABC curve) ABC analüüsi tulemused graafiku või diagrammina. Graafikul esindab rühm A näiteks kiiresti liikuvaid, rühm B keskmiselt ja rühm C aeglaselt liikuvaid tootegruppe.(ABC curve)- ABC analüüsi tulemused diagrammi graafiku või kõverana
ettenähtud 5,5% piiri. Tööstuse ja põllumajanduse tõetamine, vähendamaks eelarve puudujääki, on suurenenud inflatsiooni, mis 1995. aastal püsis 10% lähedal. Kehvad teed, sadamad ja teleside ning ebapiisav energiaga varustatus on pidurdanud majanduse kasvu. Suur tööpuudus ja alakoormatus: töötute arv on hinnangulielt 37 millionit. 12. Transport ja turism India riiklik raudteevõrk ühendab kõiki suuremaid linnu. Raudteel veetakse 40% reisijatest ja 65% kaubast. Mõnel liinil liiguvad ikka veel auruvedurid. Linnadevahelised maanteed on kitsad, halvasti hooldatud ning neil tekib tihti liiklusummikud. Linnaliiluses on olulisel kohal motorolleri- ja jalgrattariksad. Calcuttas on ikka veel käsiriksad. Liiklusteed: Maanteed 760 000 km Raudteed 62 000 km Kiirteed 77 kiireteed, nende kogupikkus 34 058 km 12.1. Turism Turism on India kuues suurim välisvaluutaallikas. Luksushotelle ehitatakse järjest juurde
muude ärirajatiste asukohtade määramisel arvestatakse alati ka transpordi kättesaadavust (kulusid ja sobivust). 5. Hinnaotsused tootja või hulgimüüja määrab oma kaupadele hinna, arvestades seda, et tema kaup oleks hinna poolest konkurentsivõimeline ka sihtturul, peale seda kui kauba hinnale on lisandunud transpordikulud sihtturule toimetamiseks. Transpordi tähtsus hinnaotsuste tegemisel sõltub kaubast, transpordikulude osatähtsus on seda suurem, mida väiksema väärtusega on kaup või mida suuremat rolli mängib turustamisstrateegias kauba (odav) hind. Turg tuleb täpselt segmentida. TRANSPORDIKULUSID MÕJUTAVAD FAKTORID TOOTEGA SEOTUD FAKTORID · Tihedus - toote ja massi ruumala suhe. Madala massi-ruumala suhtega kaupade transport maksab kilogrammi kohta rohkem kui kõrge massi-ruumalaga kaupde puhul.
Tarbijale mõeldud teave peab olema esitatud selgelt ja arusaadavalt. Kui tarbija ei ole rahul teie poolt müüdud kaubaga, on tal õigus teile esitada nõue. Kui pakute ja müüte kaupa või teenust sidevahendi abil (arvuti ja e-pood, telefon, faks, TV- pood, post jne) või koduuksemüügi korras (tarbija elu- või töökohas või mujal väljaspool äriruume), peate tarbijat teavitama sellest, et tal on 14-päevane taganemisõigus, mille jooksul võib tarbija kaubast või teenusest taganeda ilma mingi põhjuseta. Kauplemine peab toimuma häid kaubandustavasid arvestades, keelatud on ebaausate kauplemisvõtete, eelkõige tarbijat eksitava või tema suhtes agressiivse kauplemisvõtte kasutamine: Eksitava kauplemisvõttega on tegemist siis, kui teabe esitamise viis on tarbijat eksitav, kui esitate tarbijale ebaõiget teavet või jätate ostuotsuse tegemiseks vajaliku teabe esitamata.
kohta), võrdlevat (vastandatakse reklaamitav kaup kas sama või konkureeriva kaubaga), kõlvatut (teave, milles sisaldub kas vastuolu heade ühiskondlike kommetega või õhutamine seadusevastasele ja moraalinorme eiravale käitumisele) või halvustavat reklaami (seisneb otseses või kaudses organisatsiooni, isiku, tegevuse, toote, teenuse või muu sarnase alavääristamises) Tuleb hinnata enda eetilisi tõekspidamisi Müük ei ole kaubast lahtisaamise, vaid väärtuste vahetamise protsess Esmajärjekorras arendage suhteid, siis alles müüge Olge aus nii enese kui teiste suhtes Müügisuhete loomisel tuleb mõelda pikaajalisele koostööle Altkäemaks on hüvis, mida ametiisik võtab isikliku kasu saamiseks mingi ametialase teo sooritamise või sooritamata jätmise eest Kingituste andmine on müügipraktikas laialtlevinud nähtus. Enamus
vahetamiseks. · Kapitalivajadus turule sisenemiseks mida suurem on kapitalivajadus, seda vähem on turule soovijaid. · Suurusest olenematu mahajäämus kuludest juba tegutsevatel ettevõtetel võib olla tagatud juurdepääs odavamale toormele, varasematel aastatel väiksemate kuludega rajatud tootmisbaas, väga soodne asukoht jne. · Juurdepääs turunduskanalitele kaubanduses ei pruugi hulgimüüjad olla huvitatud tundmatust kaubast, mistõttu tuleb juurdepääsuks turunduskanalitele osta riiulikoht. · Õiguslikud piirangud turule sisenemist on võimalik piirata erinevate nõuete (litsents, tegevusluba, minimaalne omakapital jne) kehtestamisega või hoopis ära keelata. · Oluliste ressursside piiratus kõigile ei pruugi jaguda tootmisressursse, mis võivad juba kuuluda seni turul tegutsevatele ettevõtetele. 3) asenduskaubad
Tänu soodsale asendile Vene piiri läheduses edenes 17.sajandil Narva kaubandus. Kui uued kaubandusolud lubasid sadamalinnadel areneda, siis sisemaa linnad jäid täielikult kiratsema. Vene ajal pakkusid Eestisadamalinnadele konkurentsi lisaks Riiale Peterburg.. Teravili oli Eesti peamine eksportkaup. Lisaks teraviljale eksporditi ka lina, kanepit. Laevaehituskaupadest eksporditi mastipuitu, planke, laudu, tõrva ja tökatit. Suurem osa väljaveetavast kaubast läks Madalmaadesse, väiksem osa Saksamaale. Sisseveokaupadeks jäid Hispaania ja Prantsuse sool, raud, vask, soolaheeringas, tubakas, vein, klaas, paber ning koloniaalkaubad. Vilja kõrged ekspordihinnad hoidsid tollimakse kõrgel ja riik sai sellega endale rohkem raha. Sisekaubandus. Erinevalt väliskaubandusest jäid sisekaubanduses püsima keskajast pärit reglementatsioon ja kauplemispõhimõtted. Kogu sisekaubandus koondus linna väikekaupmeeste kätte
perioodil on võimalik tehnika areng ja pakkumise muutus. TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVERA ( RAJA) ISELOOMUSTUS: 1)Vasakult paremale allapoole langev. Põhjus - ressursside piiratus, ressursse suunatakse ümber. Kui kapitalikaupade toodangut suurendatakse, tuleb tarbekaupade toodangut vähendada. 2)On nõgus koordinaatide alguspunkti suhtes. Et toota üha rohkem juurde ühte kaupa, tuleb loobuda aina suuremast hulgast teisest kaubast. Põhjus – sisendeid saab kasutada mingiks kindlaks otstarbeks. 6 3)Kuju seondub alternatiivkuluga. Kui on kasvava alternatiivkuluga tegemist, on nõgus. Kui alternatiivkulu on konstantne, tootmisvõimaluste kõver (rada) on sirgjoon. TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER iseloomustab graafiliselt ressursside nappust ehk piiratust, toodete valitavaid koguseid ja alternatiivkulu.
Kuid siinjuures on eeldus, et raha püsiks ühesugusena. Reaalselt see aga nii ei ole, sest rahaühiku väärtus langeb kogu maailmas. On ka teised probleemid: hindade tõus , mis tuleneb mitmetest teguritest nagu tooraine kallinemine, monopolism. Tarbijate ostukäitumine algab problemi teadustamisega. Inimene märkab erinevust ideaalselt soovitava ja tegeliku olukorra vahel. Probleemi teadustamisele järgneb info kogumine. Esimesena peab tarbija meenutama, mida ta teab sellest kaubast üldse: millised on teised sarnased kaubad, palju nad maksavad, kus neid müüakse. Seejärel pöördutakse väliste infoallikate poole. Kui info on juba tarbija teadvuses ja ta eristab seda teistest toodetest, siis on teatud tõenäosus, et ta ka selle ostab. Rohkearvulise info korral hakatakse erinevaid alternatiive hindama tuginedes inimese väärtushinnangutele. Viimane omakorda sõltub tarbija elulaadist, eelnevatest kogemustest kaupadele, traditsioonidest, rahvuslikest kommetest
Pranstusmaal ja temast sõltuvatel aladel keelatud pidada kaubavahetust Inglismaaga. Inglismaal oli toodanguid, mida Euroopas hädasti vaja oli, nt tugev riie kalve, millest tehti sõdurite mundreid ja seda oli ka Prantsusmaad vaja. Ühelt poolt oli hea kuni õhutas Euroopas manufaktuure looma. Inglismaal olid aga villa tootmise traditsioonid pikaajalisemad ja kaup kvaliteetsem, kuna oli toimunud tööstuslik pööre ja olied head seadmed kauba tootmiseks. Inglismaa sai oma kaubast ikkagi lahti , kuna tekksid salakubavedajad, kes müüsid kauba veel eriti kõrge hinnaga maha. Euroopa riigid kaotasid tollimaksude mitte laekumisega. Prantsuse majandus kaotas eriliselt- raha väärtus langes ja tekkis töötus mõningates piirkondades.Tegelikkuses Inglismaad eriliselt ei mõjutanud aga prantsusmaa majandust kahjustas. Venemaaga rahuleping ja näiliselt hea läbi saamine Aleksandriga.Tekkisid aga Aleksandri ja Napoleoni
talle öelda, kuidas magav Pearu sai oma vankriga Andrese rukkipõllule sõita. Kuigi ta oma sõnades kahtles... See oli esimene kord selles raamatus, kui Andres kasutas otsesest valetamist ja pettust selleks, et Pearut kohtus võita. "Kõrtsmik ja kõrtsilised, mina seda Pearu raha ei tahagi" //" jooge ennast kasvõi käpuli maha, kui aga sellest rahast jätkub" // Need sõnad tõid asjasse selguse. Varsti mõistsid kõik ühes kõrtsmikuga, et Andresel oli õigus. Andres oli kaubast kinni pidanud. See tekst tuli natukene pärast eelmist. Andres ja Pearu leppisid kokku, et Andres ütleb talle kõigi ees, kuidas Pearu sinna rukkipõllule ikkagi sattus. Kokkuleppe kaotaja pidi teisele 30 rubla andma. Andres ütles küll kõigi ees, et ta olevat Pearu hobuse ise rukkisse viinud, aga ta ütles seda talle vaikselt kõrva sisse. See, et varsti kõik ühes kõrtsmikuga mõistsid, et Andresel oli õigus, näitas ainult Andrese võidu suurust. Kõrtsmik oli
vatsavalt ICC-le on kindlustusvõtjal valida kolme erineva kindlustuskatte tüübi (klauslid A, B, C) vahel. Eri klauslid katavad veosega seotud riskid erinevas ulatuses. Kõige ulatuslikuma riskikatte annab A klausel, minimaalse riskikatte C klausel. Ükski mainitud klausel ei hüvita sõjaolukorrast ja streikidest tulenevat kahju. Sellest tulenevaid riske saab katta eraldi lisaklausliga. Võetava kindlustuskatte ulatus sõltub kindlustatavast kaubast ja eeldatavatest riskidest. Reeglina kasutatakse A klausleid kõrge töötlemisastmega kauba puhul. B ja C klausleid tooraine, materjalide ja pooltoodete puhul. 27. Millised on veo- ja ekspedeerimislepingute iseloomulikud jooned (4 iseärasust)? Piiratud vastutus, lühikesed reklamatsioonide esitamise ajad, lühikesed aegumistähtajad, vastutust välistavate piirangute olemasolu. 28. Mis on SDR (Special Drawing Rights)? ... (e
nende täitmises selliselt, et realiseeruks maksimaalne kasum toodanguühiku kohta. 14. Äri on majandustegevus, kus kaupade väärtus vahetatakse rahaks. 15. Äritegevus seisneb toodete ja teenuste suunamises tootjalt tarbijale, mille eesmärgiks on firma vajaduste rahuldamine. 16. Äritegevuse üheks eesmärgiks on erinevate meetodite abil (näiteks soodusmüük, allahindlus jne.) lahti saada ka seismajäänud kaubast. 17. Äritegevus see on kõik, mis puudutab kliendi ja firma heaolu. 10 2. TURUNDUSKESKKOND Turunduskeskkond hõlmab kõiki tegureid, mis avaldavad organisatsioonile otsest või kaudset mõju. Kõik organisatsioonid on seotud oma keskkonnaga ja mõjutatud viimase poolt. Seetõttu tuleb keskkonna kohta pidevalt andmeid koguda ja neid analüüsida. Eraldi käsitletakse sisese ja väliskeskkonna tegureid
· Arve arve, mis esitatakse bussijaamale · Pilet - bussipilet · Reis reisi kirjeldus · Pileti spetsifikatsioon pileti kirjeldus · Pileti olek vaba/broneeritud/ostetud · Broneering piletit on võimalik broneerida · Broneerimise periood broneering muutub teatud aja jooksul kehtetuks · Palk töötajatele makstav töötasu · Pangaarve juriidilise või füüsilise isku pangaarve · Saateleht ostetud kaubaga kaasatulev nimekiri saadud kaubast 1.2.3 Lausendid · Bussijaamas on bussid. · Lähiliinibussid on bussid. · Kaugliinibussid on bussid. · Bussijaamas töötab bussijaama juhataja. · Bussijaamas töötavad bussijuhid. · Bussijaamas töötavad klienditeenindajad. · Bussijaamas töötavad mehhaanikud. · Bussijaama juhataja on töötaja. · Bussijuhid on töötajad. · Klienditeenindajad on töötajad. · Mehhanikud on töötajad.
kiltkivi. Ahvenamaa naisekujukesed Jäämees Ötzi rõivastus 20 MEREVAIK JA RAHVUSVAHELINE KAUBANDUS Eestis tegeleb kiviaegse merevaiguga Mirja Ots. Oluline on meeles pidada, et merevaiku leidub lisaks Läänemere ida- ja kagurannikule suurtes kogustes ka Jüütimaa läänerannikul. Seal võib sellest alates megaliitkalmete perioodist hilisneoliitikumis rääkida kui prestiikaubast, s t kaubast, mis oli kättesaadav vaid osale ühiskonnast, ühiskonna eliidile. Prestiikaubad kiviaegses Põhja-Euroopas kujunesid, kui asju pidi tooma kaugelt või kui antud asjade tootmine oli eliidi kontrolli all. Nenede esinemine kui niisugune on iseloomulik arenenuma sotsiaalse korraldusega ühiskonnale sellises ühiskonnas pidi olema olemas eliit mingilgi kujul. Meie regioonis ilmub merevaik eriti alates keskneoliitikumist. Eriti rohket
Pankade vara koguväärtus on 7,2 triljonit eurot (2006). Viis suurimat panka (valdavad 18% pankade koguvarast) on Deutsche Bank AG, Bayerische Hypo- und Vereinsbank AG, Commerzbank AG, Deutsche Postbank AG ja Dresdner Bank AG. Saksamaa väliskaubandus on juba aastaid maailmas püsinud teisel kohal USA järel ja enne Jaapanit. Viimastel aastatel on sellesse kolmikusse sekkunud Hiina. Peamised kaubandusparnerid on EL liikmesriigid, kuhu Saksamaa ekspordib rohkem kui 50% kaubast. Kasvanud on eksport KIE riikidesse, kus suuremateks partneriteks on Poola, Tsehhi ja Ungari. Kokku toimub umbes 70-75 % Saksamaa väliskaubandusest Euroopa riikidega. Tähtsamate importkaupade hulka kuuluvad toorained (s.h. naftasaadused), põllumajandustooted (s.h. elusloomad), tekstiilitooted, sõidukid, elektroonika, keemiakaubad, masinad. Saksamaa ekspordib suures ulatuses valmistoodangut: masinaid ja seadmeid, elektroonikakaupu, sôidukeid, keemiatööstuse tooteid, metalle
Järgmise 20 aasta jooksul kaevatakse maapõuest rohkem mineraale kui inimajaloo jooksul seda seni tehtud on. Riikide võimsuse tõttu tarbib 80% mineraalirikkusest 20% Maa elanikest. Enne selle sajandi lõppu on liigse kaevandamise tõttu pea kõik maailmavarad ammutatud. Laevatehased vorbivad naftatankereid, konteinerlaevu ja kütusetankereid, et varustada globaliseerunud tööstustootmist. Enamik tarbekaupu liigub tuhandeid kilomeetreid tootjariigist tarbijariiki. 90% kaubast liigub meritsi. Igal aastal veedetakse laiali 500 miljonit konteinerit, mis lähevad maailma suurimatesse tarbmispunktidesse, nagu Dubai. Dubai on maailma suurim ehituspiirkond. Riik, kus võimatu saab võimalikuks. Näiteks nagu tehissaarte ehitamine merre. Dubais on maavarasid vähe, kuid naftast saadud raha toob kohale miljoneid tonne materjale ja inimesi. Selle eest saab ehitada rohkelt kõrghooneid, järgmine pikem kui eelmine, või isegi suusamäed keset kõrbe
*Neli Eesti linna- Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu kuulusid ka Hansa Liitu, omades seeläbi ka laialdasi kaubanduslikke privileege. *Hansa liit-peamiselt Põhja-Saksamaa kaubalinnu ühendav organisatioon, mis kontrollis keskajal kaubandust Lääne- ja Põhjamerel. *Eesti oma kaupadest oli peamiseks väljaveoartikliks teravili, eelkõige rukis, müüdi ka palju soola, mis polnud küll Eesti enda toodang. *Keskaegsele kaubandusele oli iseloomulik, et enamuse sisseveetavast kaubast moodustas tooraine, millest kohalikud käsitöölised tootsid vajaminevaid kaupu. *Tsunft- ühe või mitme lähedase käsitöö eriala meistreid ühendav organisatsioon. *Gild- tsunftide katusorganisatsioon, mille eesotsas oli oldermann; näiteks Kanuti gild ühendas sakslastest käsitöömeistreid, Oleviste gild eestlastest käsitöölisi, Toomgild Toompea käsitöölisi. *Skraa- rae poolt kinnitatud tsunfti põhikiri, mis sätestas tootmise ja turustamise,
See tähendab, et tarbija eesmärk on võimalikult vähe kulutades saada võimalikult palju ja võimalikult häid hüviseid. Seejuures on tarbijate hinnangud sellele, mis on võiks olla rohkem või vähem kasulik, küllaltki erinevad ehk iga tarbija hinnang tema poolt kasutatavate hüviste tarbimisomadustele on individuaalne. Tarbimine on hüviste kasutamine vajaduste rahuldamiseks. Inimesed käituvad ostmisel väga erinevalt. Palju oleneb isiksuse tüübist, samuti ostu- olukorrast ja kaubast. Kaupa, mis meie tarbimiseelarvega võrreldes on suhteliselt odav, ostame enamasti kohe ja pikalt kaalumata. Pika-ajalisem ostukäitumine on jälgitav kõrge tarbimisväärtusega kaupade puhul. Seejuures võib kauba tarbimisväärtus konkreetse tarbija jaoks tuleneda nii hinnast kui ka kauba tähendusest selle tarbija jaoks. Tüüpilise tarbija ostukäitumine algab ostusoovi teadvustamisest. Ostusoov teadvustub siis, kui inimene märkab erinevust soovitava (ideaalse) ja tegeliku olukorra vahel
müügikäivet. Antud referaadis käsitletakse ainult Eesti käubamärke ja toiduainetööstuseid, sest põhieesmärk on uurida Eesti turgu. Referaat käsitleb kümmet tuntud kaubamärki ning nelja suuremat toiduanetööstust. 1 KAUBAMÄRGI MÕISTE JA FUNKTSIOONID. TOIDUAINETÖÖSTUS. 1.1 Kaubamärgi mõiste Kaubamärk on tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa ja teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest (kaubamärgiseadus § 3). Kaubamärgiks võib olla: · sõna või sõnad (nt tehissõna, fraas, loosung jms); · kujutised (nt sümbolid, ornamendid, geomeetrilised kujundid, esemete, loomade, inimeste stiliseeritud kujundid jms); · sõna või sõnade ja kujutiste kombinatsioon; · etikett; · ruumiline kujund (originaalne pakend või toote originaalne kuju); · tähtede kombinatsioon;
Kui programm luuakse etteantud reeglite alusel nii, et teisel ajal ja teises olukorras vüib tekkida täpselt samasugunne programm, siis ei ole tegemist autoriõiguse tähenduses ning see ei ole autoriõiguse kaitse all. 21. Mis on kaubamärk ja selle kasutamise eesmärk (kaubamärgi funktsioonid)? Kaubamärk on tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. Kaubamärk peab olema graafiliselt kujutatav eristusvõimeline tähis. Kui toodetel ei ole kaubamärke, siis tarbijad ei suudaks samaliigilisi tooteid üksteisest eristada. Tarbija ei suudaks ka hiljem oma ostu otsust korrata. Kaubamärgi funktsioonid: Eristusfunktsiioon: o et tarbija eristaks ühte toodet teisest. Päritolufunktsioon o et tarbija saaks aru, kust on toode pärit. Kvaliteedi tagamise funktsioon
Läänemeri peaaegu Rootsi sisemereks. Rootsi olukorda Narvas tugevdas Venemaaga sõlmitud Kardi rahuleping (1661). Uue transiitkaubanduse tõus Venemaaga soodustas positiivselt Narva arengut. Narva sadamasse saabusid laevad Rootsist, Saksamaalt, Inglismaalt ja Prantsusmaalt. Kui 1662 aastal tuli Narva 76 laeva ja läks 72, siis 1699 aastal - 213 ja 204. Sadama tulud suurenesid selle aja jooksul kolmekordselt. Kõige suurem osa kaubast kuulus venelaste transiidile. Narva kaupmehed investeerisid oma raha sadamate ehitamiseks ja sadamate omandamiseks. Narvast reisisid laevad Saksamaale, Hollandisse, Inglismaale, Prantsusmaale ja Portugaali. Narvas arenes manufaktuurtööstus. Tööstusettevõtetes valmistati linast ja kanepist kiudu, töödeldi poolfabrikaate. Tähtis osa tööstuses kuulus metsaraiele. Pärast 1601. ja 1659. aasta tulekahju, mis
c) MUA = MUB; d) PA = PB. 15. Oletame, et üks tarbija tarbib 10 ühikut kaupa S ja 8 ühikut kaupa R, mille ühiku hinnad on vastavalt 2 ja 4 krooni. Kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused on vastavalt 16 ja 24. Järelikult: a) on S ja R täiendkaubad; b) peaks ta ostma kaupa R rohkem ja kaupa S vähem; c) peaks ta ostma kaupa R vähem ja kaupa S rohkem; d) peaks ta mõlemat kaupa ostma ühepalju. 16. Tarbijal on 20 krooni, mille ta kulutab kaupade K ja L ostmiseks. Nii kaubast K kui kaubast L saadav kogukasulikkus on 25 kasulikkuse ühikut. Seega: a) ei ole võimalik kindlaks teha, kas tarbija ostab neid kaupu kogukasulikkust maksimeerivas koguses või ei; b) peaks tarbija ostma rohkem kaupa K ja vähem kaupa L; c) peaks tarbija ostma rohkem kaupa L ja vähem kaupa K; d) ostab tarbija kaupu K ja L kogukasulikkust maksimeerivas koguses. 17. Kauba A hinnatõus: a) suurendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust;
9 8. Kas autojuhil on õigus viibida kauba mahalaadimise juures? 9. Millal on autojuhi vastutus kohaletoimetatud kauba eest suurem, kas plommitud või plommimata koorma puhul? 10. Kuidas toimida, kui vigastasite kaupa/pakendit mahalaadimisel? 11. Kuidas toimida, kui märkate mahalaadimisel, et osa kaubast on märgunud? 12. Kuidas toimida, kui märkate mahalaadimisel, et osa kaubast on vigastatud? 13. Kuidas toimida, kui mahalaadimise käigus tekib oht, et osa kaubaaluseid võib vajuda tõstmise alustamisel ümber? 14. Kuidas toimida, kui avastate mahalaadimise käigus, et osal kaubast puuduvad tooteetiketid või need on valed (muu toote omad)? 15. Kus on mahalaadimisel õigem mahukaupa sorteerida, kas veoühikus või vastuvõtualal? Põhjendada
Kui võib, siis milline oht? 7. Kuidas on õige talitada, kui kaup on saabunud kolmandatest riikidest (väljastpoolt EL-i) ja last poolhaagisel on kaitstud plommiga? 8. Kas autojuhil on õigus viibida kauba mahalaadimise juures? 9. Millal on autojuhi vastutus kohaletoimetatud kauba eest suurem, kas plommitud või plommimata koorma puhul? 10. Kuidas toimida, kui vigastasite kaupa/pakendit mahalaadimisel? 11. Kuidas toimida, kui märkate mahalaadimisel, et osa kaubast on märgunud? 12. Kuidas toimida, kui märkate mahalaadimisel, et osa kaubast on vigastatud? 13. Kuidas toimida, kui mahalaadimise käigus tekib oht, et osa kaubaaluseid võib vajuda tõstmise alustamisel ümber? 14. Kuidas toimida, kui avastate mahalaadimise käigus, et osal kaubast puuduvad tooteetiketid või need on valed (muu toote omad)? 15. Kus on mahalaadimisel õigem mahukaupa sorteerida, kas veoühikus või vastuvõtualal? Põhjendada vastust. 16
sordid, omadused; huvitavaid faktid maailmast. Neljandas peatükis on käsitletud toidukaupade pakenditel kasutatavad märgistused, koos isiklike selgitustega. Viiendas peatükis on arutelu loetud kirjanduse põhjal. Materjali õpimapi jaoks leidsin toidukauba õpikutest ja internetist. Töö lõpus on põhjalik kasutatud kirjanduse loetelu. 1 KAUBAMÄRK Kaubamärk on tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. (Kaubamärgiseadus § 3) Kaubamärk tähendab tavaliselt muutumatut kvaliteeti ning on hinnast parem kvaliteedinäitaja. Märk vähendab tarbijal ostuotsuse riski. Kindel märk sümboliseerib konkreetset kvaliteeti, mis teeb valiku kergemaks. (Siimon, 2009, lk 145) Kaubamärk on graafiliselt kujutatav tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku identsest või samasse valdkonda kuuluvast kaubast või teenusest.
nimelt Saksamaalt (näiteks sportrõivaste bränd Adidas). Kõrgtehnoloogilise tootmise arengueeldused on kõrged. Riigis on selleks vajaminevat kapitali, nõudlust kui ka võimalusi ekspertide väljakoolitamiseks. Väliskaubandus Saksamaa väliskaubandus on juba aastaid maailmas püsinud teisel kohal USA järel ja enne Jaapanit. Viimastel aastatel on sellesse kolmikusse sekkunud Hiina. Peamised kaubandusparnerid on EL liikmesriigid, kuhu Saksamaa ekspordib rohkem kui 50% kaubast. Kasvanud on eksport KIE riikidesse, kus suuremateks partneriteks on Poola, Tsehhi ja Ungari. Kokku toimub umbes 7075 % Saksamaa väliskaubandusest Euroopa riikidega. Rocca al Mare Kool, Mattias Kaiv, 9b 24 Huvitavaid fakte: Saksamaal on kokku: · 54,2 miljonit lauatelefoni · 84,3 miljonit mobiiltelefoni · 77,8 miljonit raadiot · 838 raadiojaama · 51,4 miljonit televiisorit · 38,6 miljonit interneti kasutajat · 550 lennujaama
Territoriaalsuse põhimõte tähenadb seda, et tuleb kaitsta ainult selliste riikide autoreid, kes on Eestiga ühe ja sama rahvusvahelise lepingu liikmed. Rahvusliku reziimi käsitleb Berni konventsioon Art.5 lg 1, 3 (kuuluvad riigis rahvusautoritega samad õigused) Autoriõiguste tekkimine ja Berni konventsioon. Kaubamärgiõiguse küsimused Rahvusvaheline kaubamärk. Tähis, mis võimaldab eristada ühe ettevõtja kaupa või teenust teise ettevõtja samaliigilisest kaubast või teenusest. Kaubamärgi registreerimine ühekorraga kogu maailmas ei ole võimalik, kuid on loodud mitu rahvusvahelist süsteemi, mis muudavad lihtsamaks kaubamärgi kaitsmise rohkem kui ühes riigis. Territoriaalsuse põhimõte. Kaubamärgi õiguskaitse on territoriaalne ja kehtib üksnes riigis või piirkonnas, kus kaubamärgile on õiguskaitse omandatud. Rahvuslike õiguste kogum. Taotluse esitamine, registreerimismenetlus. Kaubamärgi registreerimise taotluse esitamine vastava
Lastikihile, mida mööda liiguvad dokkerid, tuleb panna lauad, et kaste mitte määrida või vigastada. Tünnid valmistatakse puidust või metallist. Puittünnid on koonilise, metalltünnid silindrilise kujuga. Puittünnide läbimõõt keskosas on suurem kui otstest ja neid hoiavad koos 4 6 metallvitsa. 2.2. Laeva ettevalmistamine tükklasti veoks Tööde maht lastiruumide ettevalmistamisel sõltub nii eelmise reisi kui ka järgmise reisi kaubast. Mõne kauba puhul piisab lastiruumide ettevalmistamiseks ainult eelmise kauba jääkide ja rimude eemaldamisest, teiste kaupade puhul on vajalik lastiruumide pesu ja kuivatamine. Pärast lossimise lõpetamist koristatakse lastiruumidest eelmise lasti laialipuistunud jäägid, purunenud pakendid, rimud. Kui eelmiseks lastiks oli mõni tolmav kaup nagu nt. kivisüsi, on tingimata vajalik lastiruumide hoolikas pesu voolikutest, eemaldamaks pindadele kogunenud tolmu. Samuti on lastiruumide pesu
Küsimus on selles, kas Euroopa turu avanemine Eesti kaubale kompenseerib turgude ahenemist kolmandate riikide suhtes. Samas on aga Euroopa Liidu turg kohati üleküllastatud teatud tüüpi kaubaga, mille suhtes on kehtestatud ranged regulatiivid. Euroopa Liidu turgu peetakse rakendatud subsiidiumite ja kvootide süsteemi tõttu ülereguleerituks ja kohati diskrimineerivaks. Igal juhul on selge, et suur osa Eestis toodetud kaubast ei vasta vähemalt esialgu Euroopa Liidus rakendatavatele standarditele. Ilmne on ka oht, et Eesti võib kujuneda turuks Euroopa Liidu maade vähenõutavale kaubale. Euroskeptikud on vihjanud ka võimalikule tööpuuduse kasvule olukorras, kus Eesti on Euroopa Liidu liige. Jaan Kaplinski kirjutab sel puhul ,, Töötuid on Euroopa Liidus 20 miljonit ja nende arv ei näita mingit langustendentsi. Sellal kui Euroopa tammub paigal, minnakse mujal, Aasias ja mõlemas Ameerikas kärmelt edasi
viisil. See tähendab, et tarbija eesmärk on võimalikult vähe kulutades saada võimalikult palju ja võimalikult häid hüviseid. Seejuures on tarbijate hinnangud sellele, mis võiks olla rohkem või vähem kasulik, küllaltki erinevad ehk iga tarbija annab kasutatavate hüviste tarbimisomadustele individuaalse hinnangu. Inimesed käituvad ostmisel väga erinevalt. Palju oleneb isiksuse tüübist, samuti ostu- olukorrast ja kaubast. Kaupa, mis meie tarbimiseelarvega võrreldes on suhteliselt odav, ostame enamasti kohe ja pikalt kaalumata. Tüüpilise tarbija ostukäitumine algab ostusoovi teadvustamisest (vaata joonist). Ostusoov teadvustub siis, kui inimene märkab erinevust soovitava ja tegeliku olukorra vahel. Näiteks nähes teisi vahetunnis pirukat nosima, tekib ka endal soov midagi põske pista. Kohe meenub, et hommikusöögist on tükk aega möödas ja kõht korisebki juba. Fakti ennast teadsime ka
Viimastel aastatel on sellesse kolmikusse sekkunud Hiina, mille tulemusena on Saksamaa kukkunud väliskaubanduse koguarvestuses kolmandale kohale USA ja Hiina järel. Samuti on Saksamaa olnud sunnitud loovutama alates 2009. aastast ekspordi maailmameistri tiitli ei kellelegi muule kui Hiinale. Saksamaa majandusmudeli oluline komponent ja kasvumootor on eksport, mis moodustab 40% riigi majandusest. Peamised kaubanduspartnerid on Euroopa Liidu liikmesriigid, kuhu Saksamaa ekspordib rohkem kui 60% kaubast. Kasvanud on eksport KIE riikidesse, kus suuremateks partneriteks on Poola, Tsehhi ja Ungari. Kokku toimub umbes 7075 % Saksamaa väliskaubandusest Euroopa riikidega. Tähtsuselt teine regionaalne eksporditurg on Aasia osakaaluga 14% ning kolmandal kohal on Ameerika ligi 10%-ga. Saksamaa on üks suurema väliskaubanduse ülejäägiga riike maailmas, st teisel kohal peale Hiinat. Saksamaa ekspordib suures ulatuses valmistoodangut: sõidukeid ja nende osi, masinaid ja
kadusid varasemad teravad vastuolud. 55) Millega algab ja millal lõpeb tööstuspööre/tööstusrevolutsioon? Tööstuspööre – vormiliseks alguseks loetakse aega, mil tööstuslikus tootmises võetakse kasutusele esimene aurumasin. Tööstuspöörde algus langeb kokku moderniseerimiseajaga (kehtib ainult eesrindlike riikide puhul, teistes riikides jääb algus hilisemasse aega). Tööstusrevolutsiooni lõpuks võib pidada aega, mil enamik toodetud kaubast pärineb vabrikutest. 56) Millal algas Eesti alal tööstuspööre ja millal me võiksime lugeda selle toimunuks? Põhjenda! Eestis Georg Scwartzi 8-hobujõuline aurumasin 1827 Narvas. Eestis on tinglikult märgitud tööstuspöörde lõpuks 1890.ndad. Siis küll loodi väga suuri ja tähtsaid tööstusettevõtteid ning statistika järgi olime me nagu arenenud tööstusühiskond (tööstustes-maal elanud elanikkonna
7. TARBIJA... 1. Mis mõttes on tarbijal tänapäeva tarbimisühiskonnas eriline seisund? Ühelt poolt on tarbijal hea olukord. Iga tarbija eest käib ettevõtete vahel võistlus, ettevõtete eetikakoodeksid on enamasti keskendunud tarbijale. Tarbijate soove püütakse mitte ainult kiiresti täita, vaid ka ette aimata. Kuna tootjate konkurents on tihe, siis tagab see enamasti kaupade piisavalt kõrge kvaliteedi ja madala hinna. Halvast või ohtlikust kaubast info levib üsna kiiresti media kaudu, seetõttu tootjat ise püüavad oma tooteid kontrollida. 2. Kas tarbija suhteline ebakompetentsus võrreldes tootjaga on paratamatu nähtus? Miks? Mis ahvatlusi see tootjas tekitab? Tarbija on paratamatult ebakompetentne võrreldes tootjaga, mistõttu tunneb tootja ahvatlust nii bluffimiseks hinnas (odavus valdav osa tarbijatest eelistab odavamat kaupa), kui ka info varjamiseks ostja eest. 3. Tarbija neli põhiõigust..
kook isu saab täis, 4 punkti; 4.kook 0 punkti; 5.kook - -2 punkti, so. miinuskasulikkus. III Inimene kulutab oma sissetulekud selliselt, et tarbitav kaubakombinatsioon annaks talle maksimaalse kasulikkuse. Olgu meil päevaraha 10 eurot. Me tahaksime selle eest osta süüa, maksta telefoniarve ja minna kinno. Piiratud ressursside tingimustes aga kõike ei saa, järelikult ühe kauba tarbimine tähendab teisest kaubast loobumist ja loobutud kauba kasulikkus peaks olema väiksem meie poolt valitud kauba kasulikkusest. Kasulikkus on aluseks tarbija valiku ja nõudmise seletamisel. 1.3 Tootmisvõimaluste kõver, selle kujunemine mingi näite põhjal, näita seisundid seespool ja väljaspool kõverat, põhjenda, graafik! Toodetakse leiba ja raamatuid, 4 töötajat S- maj langus; T- üle võimete ei ole võimalik toota piiratud ressursi tingimustes
toiminguid; 4) biolagunev pakend peab olema valmistatud nii, et suurem osa selle jäätmete füüsikalisel, keemilisel, termilisel või bioloogilisel lagunemisel tekkivast kompostist laguneks süsinikdioksiidiks, biomassiks ja veeks. 20. Kaubaalus Kaubaalus on kauba vedu, käsitsemist ja hoiustamist hõlbustav ja kiirendav vahend, mis võimaldab tõhustada logistilisi operatsioone järgmiste abinõudega: Moodustada kaubast pakmeühikuid ja transportida ning käsitseda kaupu kompaktseina Koormate moodustamisel täita tõhusalt koormaruumi Kaitsta kaupa vigastuste eest, nt vähendada veol kaupade liikuma hakkamist koormaruumis. Ühekordselt kasutatavad kaubaalused: suhteliselt odavad kergesti kõrvaldatavad vastupidavad tarneahela etapis, mis algab kaupade paigutamisega alustele ja lõpeb kaupade mahatõstmisega alustelt. Korduvkasutusega kaubaalused:
on samakasulikkuse joon, seda kasulikum on komplekt. (3.loeng 4). Piirkasulikkus mingise kauba kasulikkus. See on kasulikkuse funktsiooni muut. Piirkasulikkus on kasulikkuse muutus ehk kasulikkuse funktsiooni tuletis. (3.loeng 6). Samakasulikkuse joon q1 ja q2 tarbimise kasulikkus jääb samaks. Kui loobuda mingi arv q 1 siis tuleb selle asemel juurde võtta mitu ühikut q 2 kogukasulikkus on sama. Loobuda ühest kaubast, kuid selle asemel tarbida/võtta teist kaupa (3. Loeng 7). Samakasulikkuse joonel on erinevad kombinatsioonid, komplektid. Kuid kõik punktid, mis asuvad sellel joonel, nende kasulikkus on sama. Kasulikkuse muutus on piirkasulikkus. Kasulikkuselt samaväärsed, kuid hüviseid erinevas koguses sisaldavad tarbimiskomplektid moodus-tavad samakasulikkushulga (samakasulikkus-joone). Kahest teineteist osaliselt asendavast kahaneva piir-kasulikkusega hüvisest koosnevate
Turu ülejääk - Turul võib tekkida lühiajaliselt ka turu ülejääk ehk liigpakkumine. - Turu ülejääk on suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse. - Graafiliselt väljendatuna jääb liigpakkumine nõudlus- ja pakkumiskõvera lõikepunktist kõrgemaleTuru ülejääk - Turu ülejäägi tingimustes hakkavad need tootjad, kes ei saa hinnaga 10 eurot oma kaubast lahti, pakkuma kaupa madalama hinnaga. - See omakorda sunnib ka teisi pakkujaid hinda alandama. - Kui konkurents surub hinna alla, vähendavad tootjad pakkumist. - Tarbijad hakkavad madalama hinna juures rohkem kaupu ostma - Ülejääk väheneb, kuni hind jõuab punkti E, kus nõudlus ja pakkumine lõikuvad. Kokkuvõtteks – Turul toimub kaupade ja teenuste vahetamine ning hinnad edastavad signaale ja informatsiooni ostjatele ja müüjatele
reklaamipsühholoogia Reputatsioon klientide, investorite, töötajate ja avalikkuse emotsionaalne reaktsioon ettevõtte nime kuuldes. Maine pole midagi rohkemat ega vähemat kui peegeldus sellest, mida peetakse eetiliseks konkreetses ühiskonnas teatud aja jooksul Maine ja imago ei ole toote küljes kinni. Ei ole nende objektiivne omadus. Reputatsiooni ei saa 100% kontrollida, saab aga juhtida. Saab anda endast parima, et suunata oma ettevõtte mainet nö positiivse suunas. Konkreetse ettevõtte või toote puhul n oluline faktor ka collective reputation of the industry st tööstusharu või tootekategooria maine üldiselt. Milleks maine kujundamine? Tänapäeval on mainega tegelemiseks ka nn stakeholder's society kjunemine ja sotsiaalse meedia jõulisus. Maine on konkurentsieelis sellega saab tõdeda, et maine, kui selline, muutub oluliseks siis, kui tekib konkurentsisituatsioon. Maine juhtimisel arvestatakse sidusgruppidega. Reputation Quotient main...
Kas see sobib teile?", ,,Missuguse mudeli juurde me siis jääme?" jt. Ostuotsust ei käsitleta, seda peetakse enesestmõistetavaks. 14. Omaduste, eeliste ja hüvede closing Müügi lõpetamisel on kasulik veelkord loetleda trumpe, tuues arvuliselt välja (kui see on võimalik) summaarse võidu, mida ost kliendile annab. Kui klient on kinnitanud, et see on tõesti nii, tuleb teha ostu ettepanek. 18 15. Kaubast ilmajäämise ohu closing Kauba maine tõuseb kliendi silmis kohe, kui seda on võimalik saada piiratud koguses või limiteeritud ajavahemiku jooksul. ,,Minu teada need mudelid hakkasid meil just otsa lõppema. Kui neid siiski veel laos leidub, kas te sooviksite osta?" ,,Hinnad tõusevad järgmisel kuul tõenäoliselt 10%. Kas te soovite osta praegu või võtate pärast hinnatõusu?" 16. Komplimentide closing
Üldise arusaamise kohaselt iseloomustab ratsionaalset tarbimist see, et majapidamine püüab piiratud eelarve raames kombineerida ostetavaid kaupu ja teenuseid sellisel moel, et saadav kogukasulikkus oleks maksimaalne. Ratsionaalset tarbimist on võimalik majandusteoorias seletada kahel moel. Esiteks, lähtudes Mikro- ja makroökonoomika Sissejuhatus kahaneva piirkasulikkuse seadusest, mis ütleb, et igast täiendavalt tarbitud kaubast saadud kasulikkus (piirkasulikkus) kahaneb. Optimaalne tarbimine eeldab tarbimise suurendamist selle hetkeni, kus viimasest tarbitavast hüviseühikust saadud kasulikkus võrdub selle hinnaga. Ehk teiste sõnadega tarbija võrdsustab kahe hüvise hinnasuhte piirkasulikkuste suhtega. Teine tarbimist seletav teooria lähtub samasuskõverate kaardist ehk tarbija jaoks samasugust kogukasulikkust pakkuvate hüviste kombinatsioonide jadast. Tarbija saab samasuguse
jne. Kui kaup vastab nõudmistele, kujuneb pikkamööda teistsugune uskumus ning areneb välja uus hoiak. Hoiakute muutmine pole siiski lihtne ülesanne. Tihti on lihtsam pakkuda turule uut toodet (näiteks muutes vana toote nime) kui ümber kujundada juurdunud hoiakut. Hoiaku tugevus on kergemini muudetav kui polaarsus.Ostuosa 5.6. Ostuosalus ja tarbijakäitumise liigid 9 Tarbija ostukäitumine ei ole ostetavast kaubast sõltumatu. Leiva, hambapasta, spordikoti ja jalgratta ostmine toimub küllaltki erinevalt. Erinevus on seotud ostuosalusega. Ostuosalus (involvement) näitab aktiivsust, mida inimene ilmutab ostmisega seonduvate probleemide lahendamisel. Harilikult eristatakse kahesugust aktiivsust: kõrge ja madal. Kõrge osalusega (aktiivsusega) on tarbija tavaliselt siis, kui ost on tema jaoks tähtis ja toote valimine küllaltki keeruline
x kasvatab lojaalset tarbijaskonda x paneb tarbija ostma kindlat brändi analoogide hulgast x väldib tarbijalt teise võtmist kui soovitud bränd ei ole müügil x kahandab tarbija hinnatundlikkust ning laseb tal maksta hinnalisa. 2) Kaubamärk on osa brändist. Eesti kaubamärgiseaduses on kaubamärk defineeritud järgmiselt: kaubamärk on tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. Kaubamärgiks võib olla: x sõnamärk (sõnad, loosungid, tähtede ja numbrite kombinatsioonid jm) x kujutismärk (logod) x kombineeritud märgid (tekstiga logo) x ruumilised märgid (pakendid, taara jm toodete väliskuju) x värvimärgid x helimärgid x liikuvmärgid (liikuvatest kujunditest koosnevad märgid) x lõhnamärgid (konkreetset kaupa või teenust eristav lõhn või lõhnabukett) 3) Brändi identiteet
• Hüperaktiivne ostja – poodides kulub mitu tundi ning tavaliselt valib aja millal on kõige rohkem suuri allahindlusi. Puudub eesmärk, kõik ostud on hetke ostud. Silmis on otsiv pilk ning tuhnib kõik kohad läbi. Soov on leida midagi uut ja huvitavat, mida veel ei omata. Kui satub hoogu, siis ostab ka sõpradele asju kellel sünnipäev tulemas. • Mõõdukas ostja – enamasti ostab asju, mida vaja. Soovi saada ülevaadet kogu pakutavast kaubast, enne kui lõpliku otsuse teeb ning valib parima võimaluse. Tähtis on kvaliteedi, vajalikkuse ja hinna suhe. Vahest ostab ka asju mis on odavad kuid tal neid vaja ei lähe. • Passiivne ostja – ei lähe poodi allahinnatud kaupa ostma. Kui keegi on ta sinna tirinud, siis longib sihitult. Vahepeal uurib midagi kuid ei osta. läheb kiiresti närviliseks kui jokutatakse. Kui ta tõesti midagi vajab siis ei mõtle kaua vaid ostab kohe.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
