Päästjate jaoks hoonete tulekahjud erilisi raskusi ei valmista. Asjaolud lähevad keeruliseks kuna reisijate terminalis on tavaliselt palju rahvast keda on vaja evakueerida ning samuti on ka pinnad suured ja ka põlemiskoormused suured. Tee juhatused ning skeemid saab ATS puldi juures ning kindlaid juhiseid tuleohutuse eest vastutava isiku käest. Laohooneid on raskem kustutada, kuna tõenäoliselt on nendes palju hoiustatavat kaupa. Informatsiooni kaubast jagab ladude eest vastutav isik. Ohuks lennuväljadel on ka maanduvad ning õhku tõusvad lennukid. Selle jaoks on lennuväljal vastav patrullauto, kes juhatab päästeautosid mööda ohutuid teekondasid vastava objektini. Suurematel lennuväljadel on olemas oma päästemeeskonnad, kes alustavad kustutamist kiirelt. Nende käest saab ka vastavaid korraldusi, kuidas olukorda kiirelt ja ohutult lahendada. 5 ENNETUS
riisi saaduste järele. Fidžilaste seas domineerib kakao, ananasside või banaanide müük, et teenida lisasissetulekut. Kaubanduslik sektor rajaneb tugevalt suhkrurooistandusel, millest suurema osa toodavad indialastest iseseisvad farmerid. Suhkur müüakse pikaajalise lepingu alusel Uus-Meremaale, Malaisiasse, Singapuri. Farmeritel on ligipääs ka Euroopa turule läbi Euroopa Majandusühenduse. Üleuldiselt 26% eksporditavast kaubast läheb EC-sse, 15% Austraaliasse, 11% Ookeania saartele, 6% Jaapanisse.
Essee ja selle teema põhineb 1998. aasta Tallinna Tehnikaülikooli õppejõu Roode Liiase poolt kirjutatud raamatul „Eluasemekorraldus turumajanduses“. Olgugi et tegemist on pea 20 aastat vana raamatuga, on huvitav arutleda ja mõelda võimalustele, kuidas turul edukas olla ja kas selleks on üldse mingit võimalust. Eluasemeturg on tavaline turg, kus kehtib nõudluse ja pakkumine printsiip – kui pakkumine ületab nõudluse, on hinnad madalamad et kaubast vabaneda, kui nõudlus on suurem kui pakutav, on hinnad omakorda kõrgemad, seda seepärast, et ostjatelt rohkem raha kätte saada. Eluaseme soetamisel on pea eranditeta hinnad piisavalt laes, et pigem on võit, kui eluase odavamalt kätte saadakse. Mida aga võib lugeda eluasemeks? Eestis on eluruum määratletud kui alaliseks elamiseks sobiv elamu või korter. Tuntuim eluaseme tüüp on just korter, kuid millal võib öelda, et tegemist on nö täisväärtusliku korteriga
Kübermaailm on muutunud tähtsaks ärikeskkonnaks ning loob uusi võimalusi informatsiooni saamiseks. Populaarsust koguvad firmad, mis pakuvad e-poe teenust erinevates valdkondades. Kuulsaim neist on Amazon, mida võib pidada üheks edukaimaks sellist teenust pakkuvaks ettevõtteks. Netipoodides pannakse suurt rõhku toote presentatsioonile ning inimene ostab asju ilma neid tegelikult nägemata. Luuakse virtuaalne illusioon mingist kaubast, ostjale kindlat garantiid andmata. Ostlemine muutub lihtsaks ja vähem aeganõudvamaks tegevuseks, kuid samas muudab inimesed passiivseteks. Peale selle pakub virtuaalmaailm meile tohutul hulgal erinevat informatsiooni ja on muutunud oluliseks osaks teabe edastamisel. Tähtsaks infoallikaks on saanud Vikipeedia, mis on suurim virtuaalkeskkonnas olev entsüklopeedia. Samuti on veebis olevad raamatud lihtsamini kättesaadavad ja seetõttu muutub paberkandjal
Tarvekaubad ostetakse lõpptarbimiseks, tootmiskaubad ostetakse edasiseks töötlemiseks või äritegevuseks. Kauba sortiment on mingi kindla tunnuse järgi ühendatud kaupade kogum. Kauba kvaliteet on tema võime rahuldada otstarbelisi vajadusi. 32. Toote hinnast ja promotsioonitasemetest sõltuvad turule sisenemisstrateegiad. 1. Kiire kasumi lõikamine Võib osutuda edukaks, kui: suur osa potentsiaalsetest ostjates ei ole antud kaubast ja tema eelistest teadlikud, pakkujafirma omab turul aga head mainet ja loodab selle edasikandumist ka uuele kaubale; enamik kauba olemasolust teadasaajaid on agarad prooviostu tegema ja nõus maksma ka küsitud hinda; firma ei karda potentsiaalseid konkurente, eeldab, et neid lähiajal kas ei teki või suudab ta tõestada turul oma üleolekut ja on veendunud oma võimekuses luua tarbijatele kindla margieelistuse. 2. Aeglane kasumi lõikamine
6. Väliskaubandus ja sisekaubandus Peale Liivi sõda laostus kaubandus v.a Narva linnas mis asus sellel ajal soodsas asendis.See tähendas siis seda, et sadamalinnades kaubandus arenes. Peamised väljaveo artiklid : Kõige tähtsamaks oli siis Eesti teravili. Teisteks ekspordikaupadeks olid siis Venemaalt pärit lina, kanep, ning laevaehituskraam (lauad, tõrv, plangud jne.). Suurem osa väljaveetavast kaubast läks Madalmaadesse. Peamiseks sisseveo artikliteks olid siis: Hispaania ja Prantsuse sool, metall (raud, vask), soolaheeringas ning tubakas. Nende traditsioonilistele talurahva kaupadele lisaks veeti sisse veel veini, klaasi, paberit, vürtsi, suhkurt, kohvi ja teed. 7. Käsitöö ja sisekaubandus. Endiselt säilis tsunftikord. Järjest rohkem läksid käsitöö alad sakslaste kätte, mille tulemusena toimus illegaalne töötamine
Ühiskondlik kaup: On iga selline majanduslik kaup, mille puhul on raske selle kasutajate ringist kõrvaldada mittemaksjaid ja kauba tarbimist saadav kasu ei kahane tarbijate lisandumise korral. Tasuta kaasasõitja: On indiviid, keda on väga raske takistada ühiskondliku kauba tarbimisest kasu saamast ja kes sellest kaubast kasu saades ei soovi selle eest maksta. Sisemajanduse koguprodukt: Mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüviste turuväärtust. SKPkulutuste lähenemisviis: Tarbimiskulutused (C) sisaldavad kõiki kodumajapidamiste poolt tehtud kulutusi kaupadele ja teenustele, mis aasta jooksul toodetud.
JAAPANLASTE TOIDUKULTUUR Kui rääkida lähemalt Jaapani söögist, siis põhiline on muidugi riis. Enamasti süüakse valget riisi, kuid viimasel ajal on rohkem saada ka pruunika teraga riisi, mis on sisuliselt koorimata valge riis. Väidetavalt on see tervislikum, kuna valge riis saadakse tera koorimisel, millega eemaldatakse ka väärtuslikke vitamiine ja mineraale. Hommikul lisandub riisile enamasti miso supp ja pisut marineeritud juurvilju ning paar väiksemat kala. Kuna Jaapani köögi lahutamatu osa on kala, siis on seda õpitud valmistama erineval moel. Menüüle saab kala lisada kas praetuna või kuivatatuna. Toores kala jäetakse pigem õhtut ootama. Lisaks praetakse veel ka muna. Munavalge ja kollane lüüakse nõus segamini, lisatakse õige pisut soola ja suhkrut ning praetakse, keerates muna rulli, ilmselt silmailu pärast. Riisile võib aga ka lisada toore muna, natuke sojakastet ning sedasi süüa. Väidetavalt meeldib see lastele. Joogiks võetakse ...
Selleks, et oleks loodud varude juhtimiseks ettevõttes või tarneahelas vajalikud eeldused, tuleb varud kõigepealt liigitada oluliste tunnuste alustel. 4. Millal on mõistlik käsitleda varusid investeeringuna ja millal mitte? Põhjenda, tuua näiteid Varusid on mõistlik kasutada investeeringuna, siis kui on näiteks hooajakaup ning on teada, et see on hetkel suures nõudluses, siis on mõtekas seda varem varuda, et ei tekiks olukorda, kus klient jääb ilma oma kaubast. Varusid ei ole mõistlik käsitleda investeerinuga, kui ei ole teada, milline kaup on kliendil oluline ning mille järgi nõudlus hetkel on. 5. Kirjelda varude liigitusi nende tekkepõhjuse või varude funktsiooni järgi. Kasutusvaru ehk ringlusvaru- varud, millest rahuldatakse tavapärane nõudlus varude täiendamiste (uute tellitud kaubapartiide kohalejõudmiste) vahel. Kasutusvarude ülesanne on kindlustada ettevõttes igapäevane häireteta klienditeenindus või tootmine
Ühiskondlik kaup: On iga selline majanduslik kaup, mille puhul on raske selle kasutajate ringist kõrvaldada mittemaksjaid ja kauba tarbimist saadav kasu ei kahane tarbijate lisandumise korral. Tasuta kaasasõitja: On indiviid, keda on väga raske takistada ühiskondliku kauba tarbimisest kasu saamast ja kes sellest kaubast kasu saades ei soovi selle eest maksta. Sisemajanduse koguprodukt: Mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüviste turuväärtust. SKPkulutuste lähenemisviis: Tarbimiskulutused (C) sisaldavad kõiki kodumajapidamiste poolt tehtud kulutusi kaupadele ja teenustele, mis aasta jooksul toodetud.
tänavakaubandust või kaubandust avalikul üritusel, sealhulgas laadal ja messil linna- või vallavalitsuse majandusosakond igas jae- ja hulgikaubandusega tegelevas ettevõttes ametis olev müügijuht 14. Kas õigusaktiga kehtestatud nõuetele mittevastavat kaupa võib müüa? · Ei, nõuetele mittevastava kauba müük on keelatud · Jah, sellise kauba müük on lubatud · Jah, kui selline kaup on eraldatud õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavast kaubast ja vastav info on müügikohas olemas 15. Kui kauba märgistuse kohta ei ole õigusaktis nõudeid kehtestatud siis... · esitatakse märgistuses vähemalt kauba kasutusjuhend · esitatakse märgistuses vähemalt kauba nimetus, kui selle puudumine võib tarbijat eksitada · esitatakse märgistuses vähemalt kauba koostisosad 16. Tegevuskohaks e-kaubanduse korral on · kaupleja juriidiline aadress · kaupleja postiaadress · veebilehe aadress 17. Mis on müügipilet? · pilet nn
ja eristada kaubamärkide piire. Lisaks kaubamärgi registreerimis asutuste loomisega suurendati äriühingute usaldusväärsust ning kaubamärkidega seotud vaidluste lahendamist kiiresti ja tõhusalt. [2] 1.2. Kaubamärgi olemus Kaubamärk on graafiliselt kujutatav tähis, millega on võimalik eristada ühe ettevõtja kaupa või teenust teise ettevõtja identset või samasse valdkonda kuuluvast kaubast või teenusest. Ettevõtja kasutatav kaubamärk peab tarbijale meelde jääma, et ta saaks õnnestunult valitud toodet ka teist korda osta/tarbida. Lühidalt on kaubamärgid kaubanduses vahendiks, mille kaudu on tarbijal lihtne tuvastada tooteid või teenuseid. [3] 1 Kasutasime ajaloo uurimiseks inglise keelset Wikipeedia artiklit. 3
Keskaegsed linnad olid eelkõige kaubanduse ja käsitöö keskused. Eesti linnade olulisus ja jõukus tulenes suuresti heast geograafilisest asendist, sest asuti oluliste ida-lääne suunaliste kaubateede ääres Venemaa ja Lääne-Euroopa vahel. Neli Eesti linna- Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu, kuulusid ka Hansa liitu, omades seeläbi ka laialdasi kaubanduslikke privileege. · Käsitöö keskaegsetes linnades: Keskaegsele kaubandusele oli iseloomulik, et enamuse sisseveetavast kaubast moodustas tooraine, millest kohalikud käsitöölised tootsid vajaminevaid kaupu. Käsitöömeistrid olid oma huvide kaitseks koondunud tsunftidesse (keskaja lõpuks oli Tallinnas ~20 tsunfti). Tsunftid hoolitsesid om liikmete majandusliku heaolu eest ja võitlesid kaupmeestega, et need ei ujutaks transiitkaupadega üle kohalikku turgu ja seeläbi ei alandaks toodete hindu. Probleemiks olid ka nn tsunftijänesed e tsunftidesse mittekuuluvad käsitöölised,
Elu on tekkinud umbes nelja miljardi aasta eest. Inimesed 200 000 aasta eest. Suutsime lõhkuda tasakaalu, mis vajalik eluks Maal. Planeet leekides meri. Tekkis päikese sünnist. Vulkaanid muudavad maastikku. Atmosfääris polnud hapnikku. Veeaurust tihe, süsinikdioksiid. Õige kaugus päikesest suutis säilidada vee vedela oleku. Niiskus kondentseerus ja langes ning pani aluse jõgedele. Rajasid sängi, jooksid mdalatele punktidele, mood. Ookean. Kividelt kaasa mineraale- mageveeookeanid soolasteks. Mineraalid ja metallid vanemad kui Maa. Primitiivsed eluvormid elutsevad kuumaveeallikates. Arhebakterid, sinivetikad- lõid atmosfääri. Kunagi oli Suur kanjon meri, milles elasid mikroorganismid. Nad kasvatasid endale kooriku, kasutades ookeani lahustunud s³sinikku. Põrast surma kogunesid nende koorikud mere põhja. Eemaldasid süsiniku. Sai areneda eluormid. Maal sama kogus vett. 70 % gaasist, milleta meie kopsud ei toimiks tuleb vetikatelt. Puud tro...
10. Piirkasulikkuse all mõistetakse: a. Muutust kogukasulikkuses, kui tarbja tarbib täiendava kaubaühiku b. Tarbja reageerimistundlikkust kaupade ostmisel, kui kauba hind muutub c. Muutust kogukasulikkuses, mis on jagatud kauba hinna muutusega, kui tarbja tarbib täiendava kaubaühiku d. Kauba tarbimisest saadava kogurahulolu ja tarbitud ühikute arvu jagatist 11. Tarbijal on 20 €, mille ta kulutab kaupade K ja L ostmiseks. Nii kaubast K kui kaubast L saadav kogukasulikkus on 25 kasulikkuse ühikut. Seega: a. Peaks tarbja ostma rohkem kaupa K ja vähem kaupa L b. Ei ole võimalik kindlaks teha, kas tarbja ostab neid kaupu kogukasulikust maksimeerivas koguses või ei c. Peaks tarbja ostma rohkem kaupa L ja vähem kaupa K d. Ostab tarbja kaupu K ja L kogukasulikkust maksimeerivas koguses 12. Kui tarbija sissetulek on 20 €, siis (vaata joonis): a
igasuguste oskustega inimestest,kes teevad oma tööd südamega rhale mõtlemata.See aitaks tõsta töö tõhusust ja suurendada sissetulekuid. · Konkurents ehk võistlus on protsess,mille puhul mitu subjekti taotlevad samal ajal sama eesmärki ning püüavad teisi taotlejaid edastada ja saavutada eelisolukord.Ettevõtluses on konkurentsi lähtekohaks pakkumise ja nõudluse tasakaal. · Kui toodetakse midagi ülemäära,on tootja valmis seda odavamalt müüma,et kaubast lahti saada.Kui turuhind langeb alla omahinna.st allapoole hinda,mida on vaja,et maksta tootmiskulud ja maksud,võiib ettevõte kahjumiga lõpetada. · Monopol on see,kui mõnl ettevõttel on minig kauba ainumüügi-või tootmisõigus. · Dumping on see,kui suurtootja kõrvale asub tööle väikefirma.alandab suur oma hinnad alla omahinna nii et väike võistleja pankrotti läheb.Pärast tõstab suurfirma taas oma hinnad lakke ning teenib kaotatud raha tasa.
Põlva Selveris on 990 ruutmeetrit kaubapinda ja seal töötab ligi 40 inimest . Põlva Selver on avatud 09.00- 22.00. Põlva Selver on koondunud D-struktuurile. Seda saab vaadata jägnevalt jooniselt. 3.Kaupade tellimine ja vastuvõtt 3.1. Kaupade tellimine Kaupu tellitakse mööda elektroonilisi kanaleid .Teisteks tellimuse edastamise viise oli tellimine tarnija kodulehe kaudu või kauplustes kohalkäivate müügiesindajate kaudu . Kaupade ettetellimise aeg sõltub kaubast , aga ka kokkulepetest tarnijatega. Kiirestiringlevat kaupa tellitakse iga päev , kampaaniakaupu üks kuu ette ja hooajakaupu isegi pool aastat ette. Kiirestiringlevad kaubad telliti : Smartenilt , Salestar , Remecom , Kaupmees , Kalev , TERE , Valio Alma , Selver , Maag piim , E-Piim , Leibur , Hagar , Fazer , As Pere ,Eesti Pagar , Rakvere , Wõro , Nõo Lihatööstus , Vastse-Kuuste lihatööstus , Oscar , Tallegg jne . 3.2.Kaupade vastuvõtt
ABC-analüüsi vajalikkus 1. Analüüsi eesmärk on selgitada välja kõige enam käivet ja kasumit andvad tooted, kõige suuremad kliendid ja olulisemad tarnijad. 2. Analüüs toetab kategooria juhtimises valitsevat põhimõtet, kus pööratakse tähelepanu eelkõige: enim müüdavatele toodetele; klientidele, kes annavad põhiosa kasumist ja tarnijatele, kellelt ostetakse suurem osa kaubast. Tegevused analüüsi koostamisel: 1. Toodete (teenuste või klientide) müügikäivete koondamine tabelisse. 2. Toodete kulude koondamine tabelisse. 3. Kulukatete arvutamine (müügikäibest lahutatakse kulud). 4. Toodete järjestamine kulukatete põhjal (NB! kahanevas järjekorras!); 5. Kumulatiivsete kulukatete arvutamine (toote kulukattele liidetakse juurde eelmiste toodete kulukatted). 6. Graafiku koostamine kumulatiivsete kulukatete põhjal. 7
Nimelt saadame tagasi selle kauba, mis kampaaniast järgi on jäänud. Tagastuse puhul tuleb teha tagastuslehed, märkida ära kogused, nimetused ning summa ja lõpparve, mida tarnija peab tagasi maksma. 1.11 Pretensioonid Kui kliendil on probleeme ostetud kaubaga, näiteks, et tuleb välja, et toode oli praak või toode ei vasta nõuetele, siis sel juhul on tooterühmajuhi otsustada, kas ta võtab toote pretensioonile või vahetab kauba välja. Väga palju oleneb kaubast, üldiselt kõik, mis puudutab elektroonikat ja tehnikat, need kaubad saadetakse ekspertiisi. Hiljem, kui kaup saabub ekspertiisist, on tooterühmajuhi ülesanne helistada kliendile ning öelda, mis edasi saab. Kas vahetavad kauba välja või on puudus põhjustatud kliendist endast. 6 1.12 Töötajate motiveerimine Efektiivsema töö sujumiseks tooterühmajuhid motiveerivad oma alluvaid.
väljaminekuid majandusaasta (või muu perioodi) vältel, annab ülevaate ettevõtte tulude allikatest 33.Kindlustusmakse- kindlustusvõtja poolt kindlustuslepingu alusel kindlustusandjale tasumisele kuuluv summa. 34.Kindlustus- Kaitse majandusliku kaotuse vastu 35.Kaubamärk- graafiliselt kujutatav tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku identsest või samasse valdkonda kuuluvast kaubast või teenusest 36.Karjäär- ametiredel, edu saavutamine elus 37.Konkurents- võistlus ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja müümise pärast 38.Käibemaks- kauba käibelt võetav maks 39.Majandus - Ühiskonna toimimise allsüsteem 40.Majanduskasv- SKP suurenemine teatud ajaperioodil 41.Majanduskriis- majandustsükli madalaim punkt 42.Majandustõus- tootmismahu suurenemine ja ekspordi kasv 43
asjatundja jaoks endastmõistetavalt ei tulene tehnika tasemest. Leiutisel on Kasuliku mudeli seaduse tähenduses leiutustase, kui erinevuse tõttu tehnika tasemest ilmneb leiutise kasutamisel kasulik tehniline omadus või muu kasulik omadus Tõene 9. Kaubamärk on a. õiguskaitse saamise kontekstis graafiliselt kujutatav eristusvõimeline tähis. d. tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. 10. Tööstusdisainiga kaitstav objekt on üldjuhul ka autoriõigustega kaitstud. Tõene 11. Eesti kaubamärgiseaduse järgi on kaitstud ainult registreeritud kaubamärgid. Väär Eesti kaubamärgiseaduse järgi on kaitstud üldtuntud ja registreeritud kaubamärgid. 12. Tööstusdisaini registreerimisel kontrollib tööstusdisaini uudsust, eristatavust ning seda, kas selle järgi on võimalik tööstuslikult või käsitöönduslikult tooteid valmistada: b
nad liideti ümbruskonna mõisatega. ● Asehalduskorra kehtestamisega, mil kõik maakonnakeskused said linnaõigused, lisandusid Paldiski ja Võru. ● Liivi sõda tõi kaasa kohalike kaupmeeste laostumise ● Siinne kaubandus koondus peaaegu täielikult võõramaiste kaupmeeste kätte. ● Eestist välja viidi peamiselt teravilja. Venemaalt pärit lina ja kanep ning laevaehitus kraami (mastipuit, lauad, tõrv, tõkat). ● Suurem osa väljaveatavast kaubast läks Madalmaadesse. Väiksem osa Saksamaale. ● Sisse veeti Hispaaniast ja Prantsusest soola, metalli, soolaheeringat ning tubakat. Lisaks veini, klaase, paberit ja kolooniakaupu. ● Riik sai tollide ja teiste kaubandusest laekuvate maksude pealt olulist sissetulekut. Usuelu ● Luteri kirik oli Rootsi riigi kirik. Ka Balti aladel üritati välja juurida viimased paganluse ja katoliikluse ilmingud.
Hiina Hiina Rahvavabariik asub Euraasia mandril Aasia maailmajaos, täpsemalt Ida-Aasias. Naaberriike on kokku 14, kuid tähtsamad on Venemaa kirdest, Mongoolia põhjast, Kasahstan loodest, India edelast, Vietnam, Laos ja Birma põhjast, Põhja- ja Lõuna-Korea idast, üle mere ka Jaapan ning Taiwan. Veekogudest piiravad Hiinat Kollane ja Ida-Hiina meri idast ning Lõuna-Hiina meri kagust. Pinnamood on riigi suuruse tõttu väga erinev. On mägesid Himaalaja ning Tiibeti kiltmaa, kuid riigi idaosa on madalam, merede ääres leidub ka madalikke. Suurim madalam ala on Hiina tasandik Kollase mere ääres. Hiina ning ühtlasi ka maailma kõrgeim tipp on Mount Everest (8848 meetrit) Himaalaja mägedes.Hiina põhjaosas on lähisarktiline kliimavööde ning lõunaosas on troopikavööde. Pekingi keskmine temperatuur on 13.1 oC. Kõige soojem kuu on juuli 28 oC ning kõige külmem jaanuar (-2 oC.) Mägedes ja ma...
idamaiseid vürtse rasvaseid soolaheeringaid soola Venemaalt läbi Eesti Euroopasse: karusnahku ja muid loomanahku. vaha ja mett, lina ja kanepit ja loomanahku. Eesti oma kaupadest oli peamiseks väljaveoartikliks teravili, eelkõige rukis Loe ka: http://www.e-ope.khk.ee/oo/evoti/kaubandus2/hansakaubandus_ja_eesti.html Käsitöö keskaegsetes linnades: Keskaegsele kaubandusele oli iseloomulik, et enamuse sisseveetavast kaubast moodustas tooraine, millest kohalikud käsitöölised tootsid vajaminevaid kaupu. Käsitöömeistrid olid oma huvide kaitseks koondunud tsunftidesse (keskaja lõpuks oli Tallinnas ~20 tsunfti). Tsunftid hoolitsesid oma liikmete majandusliku heaolu eest ja võitlesid kaupmeestega, et need ei ujutaks transiitkaupadega üle kohalikku turgu ja seeläbi ei alandaks toodete hindu. Probleemiks olid ka nn tsunftijänesed e tsunftidesse mittekuuluvad käsitöölised, kellel oli
Puhkuse võimaldamine 4. Katseaja määramine 4. Töökohatingimuste tagamine 5. Tööohutusnõuete järgimine Müüja kohustused 1. Iga väljapandud kauba juures peab olema hind. 2. Kaubaga koos peab müüja andma maksmist tõendava tseki. 3. Müüja peab suutma andma infot müüdava kauba kohta (omadused, tingmärgid, kasutamine). 4. Kaup, mille parim enne on möödas, peab olema muust kaubast eraldatud ja hoiatavalt märgistatud. Kaupa, mille kõlblik kuni on möödas, ei tohi müüa. 5. Ei tohi seada tingimust, et ühe kauba ostmisel peab ostma ka teise. Sisemajanduse koguprodukt SKP üldine rahvuslik tulu, mis näitab ühiskonna rikkuse taset. Inflatsioon üldine hinnatõus, millega kaasneb raha väärtuse langus ja ostujõu vähenemine. Nominaaltulu rahasumma, mida inimene palgana saab.
see märgatavalt aeglustunud. Põhjuseks maailmamajanduse konjunktuuri jahenemine, eriti PõhjaAmeerikas ja Jaapanis. Saksamaa Väliskaubandus Saksamaa väliskaubandus on juba aastaid maailmas püsinud teisel kohal USA järel ja enne Jaapanit. Peamised kaubanduspartnerid on EU liikmesriigid, kuhu Saksamaa ekspordib rohkem kui 50% kaubast. Tugevasti on kasvanud ka eksport KIE riikidesse, kus suuremateks partneriteks on Poola, Tsehhi ja Ungari. Kokku toimub ca 70 75 % Saksamaa väliskaubandusest Euroopa riikidega. Saksamaa kaubavahetusbilanss on positiivne, ületades 2000. aastal 109 mrd DM. Tähtsamate importkaupade hulka kuuluvad toorained (s.h. naftasaadused), põllumajandustooted (s.h. elusloomad), tekstiilitooted, sõidukid, elektroonika, keemiakaubad, masinad.
organismis. Uuendtoit · Toit, mida ei ole enne 1997 aastat ulatuslikult Euroopa Liidus tarbitud. KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE 1. Tarbekaup jaguneb tööstuskaup ja toidukaup 2. Identifitseerimine, toode ja tootmine vastab hügieeninõuetele. 3. Kauba säilitamise tähtsaim tegur temperatuur. 4. 1g rasva annab 9kcal. 5. Kui säilivusaeg on tänase päevani, võib kaupa müüa, aga seda teisest kaubast eraldatuna. 6. ''Parim enne'' kaupa võib müüa ka pärast säilivusaja ületamist, ''kõlblik kuni'' kaupa müüa ei tohi! 7. 100% süsivesik on suhkur 8. Kiudained on kasulikud, sest nad puhastavad soolestikku. 9. GMI- kehamassi indeks, arvutatakse kaal/ pikkuse². 10. Kaalujälgijatele tuleb soovitada kalorivaeseid toite. 11. Ortoreksia- Haiglaslik tervisliku toitumise jälgimine. 12. Anoreksia- näljutamine 13
b) laos olevad kaubad c) kliendi poolt tellitud kaubad, mis ootavad ärasaatmist d) materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel 3. Varude hindamise meetodid: a) kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetod b) reserveerimismeetod c) FIFO meetod d) individuaalmaksumuse meetod e) õiglase väärtuse meetod 4. Inventeeritav varu koosneb kahest elemendist: varu algjäägist ja a) ostetud kaubast b) lõppvarust c) müüdud kaupade soetusmaksumusest d) võimalikust müügikäibest soetushinnas 5. Amortiseerimise meetodid: a) lineaarne meetod b) kahekordselt alaneva jäägi meetod c) tegevusmahu meetod d) aastatesumma meetod 6. Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele juhul, kui need: a) pikendavad objekti kasutusiga b) taastavad objekti algset tootlustaset c) parandavad toodete kvaliteeti 7
Turuhäire Reguleerimata turud ei anna optimaalseid tulemusi. Näide: Konkurentsipoliitika Välismõju (nii kulu kui tulu). Kolmandale osapoolele tekitatud tulu (positiivne) ja kulu (negatiivne), tulu saaja või kulu tekitaja ei pea ise selle eest maksma. Näide: Kulu>tehaste tekitatud keskkonnasaaste, Tulu>haridus, teadusuuringud Tasuta kaasasõitja Indiviid, keda on väga raske takistada avaliku kauba tarbimisest kasu saamast ja kes sellest kaubast kasu saades ei soovi selle eest maksta. Kui paljud seda kaupa kuritarvitavad siis võib juhtuda nii et seda kaupa enam ei valmistata Näide: Inimene, kes hiilib kontserdile, ilma et ta maksaks pileti eest Ühiskondlikud kaubad Avalikud hüvised Näide: Riigikaitse Gini koefitsient Ühiskonna tuludejaotuse ebavõrdsuse näitaja Sisemajanduse koguprodukt (SKP) Territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüviste turuväärtus. Rahvamajanduse koguprodukt (RKP)
ning läheb kinno. Maainimene seevastu on sunnitud filmi vaatama kodus, sest tal pole muud valikut. Seega võib väita, et tarbimise erinevused algavad juba turgude ja seal pakutava erinevusest. Maa- ja linnainimese tarbimiserinevused on saanud alguse juba kaugelt minevikust. Linnainimene on oma tarbimisvalikutes rohkem emotsionaalsem ja järgib pigem oma soove kui kainet mõistust. Maainimene seevastu mõtleb oma ostud alati läbi ja loobub kaubast kui ta jõuab järeldusele, et ta seda ei vaja. Erinevuste põhjuseid on mitmeid, esiteks linnainimeste suurem sissetulek, suurematesse linnadesse koondunud äritegevus, mis pakub teenuseid nagu kinod, teatrid, ööklubid. Lisaks veel linnainimese soov eristuda, avaldada muljet ja paista välja oma uhkete riiete, autode või millegi muuga, mida ei saa öelda maal elava inimese kohta. Seda, kas inimene peaks elama maal või linnas, peab igaüks ise otsustama. Mõnele
Ka inflatsiooniolukorras suureneb SKP, mis omakorda näitab majaduse kasvu või langust. Suurenevad tarbimiskulud. Riik võiks sekkuda kiiresti suureneva inflatsiooni korral. Inflatsiooni korral on pakkumine ületanud nõudmise, on tekkinud üleküllus. Raha väärtus langeb ja raha väärtust peab kaitsma. Tööhõivetase on ületatud. Raha väärtuse võib fikseerida. Riik võiks toetada ülekülluses oleva kauba eksporti riikidesse, kus on kaubast puudus ja vähendada makse ekspordi pealt. Tulumaksu suurendamine. 3. Milles seisnevad kitseneva fiskaalpoliitika ja kitsendava monetaarpoliitika erinevused ja sarnasused? Fiskaalpoliitika on rahanduspoliitika ehk eelarvepoliitika. Kui aga valitsus kasutab fiskaalpoliitikat majanduse kokkutõmbamiseks, vähendades avaliku sektori kulutusi või suurendades makse, on tegemist kitsendava fiskaalpoliitikaga. Majanduse koomale
muudele tehnilistele tingimustele. Kaup on puudusega ka juhul, kui kaubale märgitud minimaalne säilimistähtaeg, sealhulgas tähtaeg «parim enne», on möödunud. Puudusega kaupa on lubatud tarbijale pakkuda ja müüa ainult juhul, kui selline kaup on ohutu elule, tervisele ja varale ning tarbijat on teavitatud kauba puudusest. Kehtib ka kasutatud kaubale. Puudusega või kasutatud kaup eraldatakse uuest ja nõuetekohasest kaubast ning sellise kauba müügikohas pannakse välja asjakohane teave. Kauba hinna alandamise kohta esitatud teavet ei loeta teabeks kauba puuduse kohta. Tarbija kaitsmine Tarbijaühendus on isikute vabatahtlik ühendus, mille tegevuse eesmärk on kaitsta ning edendada tarbijate huve ja õigusi ning mis on asutatud ja registreeritud vastavalt mittetulundusühingute seadusele. Kohaliku omavalitsuse tarbijakaitsetegevus - kohalik omavalitsus korraldab
tehnika areng ja pakkumise muutus. TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVERA ( RAJA) ISELOOMUSTUS: 1. Vasakult paremale allapoole langev. Põhjus - ressursside piiratus, ressursse suunatakse ümber. Kui kapitalikaupade toodangut suurendatakse, tuleb tarbekaupade toodangut vähendada. 2. On nõgus koordinaatide alguspunkti suhtes. Et toota üha rohkem juurde ühte kaupa, tuleb loobuda aina suuremast hulgast teisest kaubast. Põhjus sisendeid saab kasutada mingiks kindlaks otstarbeks. 3. Kuju seondub alternatiivkuluga. Kui on kasvava alternatiivkuluga tegemist, on nõgus. Kui alternatiivkulu on konstantne, tootmisvõimaluste kõver (rada) on sirgjoon. TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER iseloomustab graafiliselt ressursside nappust ehk piiratust, toodete valitavaid koguseid ja alternatiivkulu. VALIKUD: · ekstreemsed toodetakse ainult ühte kaupa, seega kõik ressursid on suunatud ühe kauba tootmisele
Küsimus 1 Valmis Küsimuse tekst Tarbija ratsionaalse käitumise teooria kohaselt püüab tarbija maksimeerida: Vali üks: a. kogukasulikkust b. piirkasulikkust c. kõike nimetatut d. erinevust kogu ja piirkasulikkuse vahel Küsimus 2 Küsimuse tekst B.´5 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 3 ühikut kaupa C Vali üks: a. 3 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 4 ühikut kaupa C b. kõiki kaupu 3 ühikut Küsimus 3 Küsimuse tekst Oletame, et üks tarbija tarbib 10 ühikut kaupa S ja 8 ühikut kaupa R, mille ühiku hinnad on vastavalt 2 ja 4 €. Kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused on vastavalt 16 ja 24. Järelikult: Vali üks: a. on S ja R täiendkaubad b. peaks ta mõlemat kaupa ostma ühepalju c. peaks ta ostma kaupa R vähem ja kaupa S rohkem d. peaks ta ostma kaupa R rohkem ja kaupa S vähem Küsimus 4 Küsimuse tekst Piirkasulikkus: Vali üks: a. suureneb tarbimise kasvades b. on kogukasulikkus jagatud tarbitavate hüviste kogusega ...
Logistika instrument varude, klientide ja tarnijate paremaks juhtimiseks. Analüüsi eesmärgiks on selgitada välja kõige enam käivet ja kasumit andvad tooted, kõige suuremad kliendid ja olulisemad tarnijad. Ettevõtte tegevuses on oluline pöörata tähelepanu eelkõige enim müüdavatele toodetele, klientidele, kes annavad põhiosa kasumist ja tarnijatele, kellelt ostetakse suurem osa kaubast. Lihtne ja efektiivne varude juhtimise tööriist. 20/80 reegli järgi annavad 20% toodetest 80% käibest, 20% klientidest ostavad 80% kaubast ja 20% tarnijatest tarnivad 80% toodetest. 15. Mida peetakse klienditeeninduses silmas tarnevõime e. saadavuse all? Tarnevõime on suutlikkus omada kaupu siis, kui klient seda vajab. Tarnevõime/saadavus rajaneb kolmel järgneval näitajal: 1) laodefitsiidi sagedus (stockout frequency)
vaadeldava perioodi müügikäibe või väljastuskordade alusel. Logistika instrument varude, klientide ja tarnijate paremaks juhtimiseks. Analüüsi eesmärgiks on selgitada välja kõige enam käivet ja kasumit andvad tooted, kõige suuremad kliendid ja olulisemad tarnijad. Ettevõtte tegevuses on oluline pöörata tähelepanu eelkõige enim müüdavatele toodetele, klientidele, kes annavad põhiosa kasumist ja tarnijatele, kellelt ostetakse suurem osa kaubast. Lihtne ja efektiivne varude juhtimise tööriist. 20/80 reegli järgi annavad 20% toodetest 80% käibest, 20% klientidest ostavad 80% kaubast ja 20% tarnijatest tarnivad 80% toodetest. 15.Mida peetakse klienditeeninduses silmas tarnevõime e. saadavuse all? Tarnevõime on suutlikkus omada kaupu siis, kui klient seda vajab. Tarnevõime/saadavus rajaneb kolmel järgneval näitajal: 1) laodefitsiidi sagedus (stockout frequency)
jooksul pärast seda kui ta puudused avastas või pidi avastama, kaotab ta õiguse viidata kauba mittevastavusele lepingule. Juhul kui lepingus antud garantiitähtaeg ei sätesta teisiti, kaotab ostja õiguse viidata kauba mittevastavusele igal juhul, kui ta ei teata sellest müüjale hiljemalt kaheaastase tähtaja piires arvates kauba ostjale üleandmise tegelikust tähtpäevast. Juhul kui müüja tarnib kaupa vähem ja/või ainult osa tarnitud kaubast vastab lepingule on ostjal õigus nõuda puuduste kõrvaldamist. Kui müüja tarnib kauba enne lepingus kehtestatud tähtpäeva võib ostja selle vastuvõtmisest keelduda. Ostja võib tarne vastu võtta või sellest keelduda ka siis kui müüja tarnib kaupa rohkem kui lepingus on ettenähtud. Sel juhul tohib ta keelduda ainult liigse koguse vastuvõtmisest. Lepingu olulise rikkumise korral on ostjal õigus teatada müüjale lepingu lõpetamisest
sümboliks kujunes ajalooliselt kaubamärk (trademark). Juba 19. sajandil, mil kehtestati esimesed kaubamärgiseadused (Prantsusmaal 1857, USAs 1881, Suurbritannias 1883, Soomes 1889 jne), oli saanud rahvusvaheliseks tavaks märgistada kvaliteetsed tooted kaubamärgiga. Säärasel juhul oli iga märgistatud kauba tootja alati teada. Eestis kehtiva kaubamärgiseaduse tähenduses on kaubamärk tähtis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku sama liiki kaubast või teenusest. Üldjuhul on kaubamärk tarbekauba pinnal ning esineb seda kaupa turustava isiku või ettevõtte reklaamis logona. Kaubamärk võib olla registreeritud, mispuhul on tagatud selle õiguskaitse. Kaubamärgina kasutatavad tähised võivad olla: 1) sõnamärgid (tähekombinatsioonid); 2) kujutismärgid (pildid, sümbolid, geomeetrilised kujundid); 3) ruumilised märgid (toote väliskuju, pakend); 4) kombineeritud märgid, mis saadakse sõna- ja kujutisemärki ühendades.
veopakkumisel hinna sisse. Lisaks üürirahale arvestatakse lisakulusid seoses konteinerite ümberpaigutamisega ja käsitsemisega. Maanteeliikluses tuleb kliendil maksta nii täis- kui ka tühja konteineri veo eest. Raudteel sõltub täiskonteineri veohind teekonna pikkusest. Tühjade konteinerite eest tuleb tasuda veoraha keskmiselt pool täistariifist. Kaubaaluste kasutamine: · võimaldab kaupu transportida ja käsitseda kompaktsena · võimaldab moodustada kaubast pakkeühikuid · aitab kaitsta kaupa vigastuste eest Standardiseeritud kaubaaluste kasutamine võimaldab koormate moodustamisel täita efektiivselt koormaruumi ja saada hea täiteaste. Samuti vähendab kaubaaluste kasutamine veoprotsessi käigus kaupade liikuma hakkamise võimalusi koormaruumis ja välistab koorma raskuskeskme nihkumise. 8
mitmendat päeva suured pidustused ning, et ma pole veel ühtegi etendust näinud. Seal pole ka midagi imestada, kuna minusugust kerjust ei lasta ühtegi teatrisse sisse. Niisiis liigun mööda Ateena kõrval tänavat ühiskondliku kaevu poole. Sinna jõudes loputan enda määrdunud nägu mitte just kõige puhtama veega ja vaatan mis muud huvitavat keskväljakul toimub. Iga nurgapeal paistavad tööd tegevad orjad ja väljaku ääres on kaupmehed, kes juba hommikul vara proovivad oma kaubast lahti saada. Väljak ise on rokane ja kõik kohad on sodi ja prahti täis, ning kuna on Dionüüsia siis on prügi ligi kaks korda rohkem kui tavaliselt, mis on tavalisele linnakodanikule halb, kuid minule imehea, kuna kõik kohad on tasuta sööki täis, enamik prahti on kellegi pooleli jäänud lõunad. Natuke korjates ja otsides saan väljakul olevatest jäänustest isegi kõhu täis, mis on väga meeldiv peale sellist pikka nälga. Teatrit ja leiba, rohkem pole midagi
algas uus tus. Suur osa Euroopa ja idamaade kaubandusest toimus Btsantsi kaudu. Btsantsi kaubandussidemed ulatusid araabia maade vahendusel Indiani, Suurt Siiditeed mda Hiinani ja teiste maadeni. Konstantinoopoli kaupemehed ja ksitlised koondusid ri- ja ametihingutesse, s.o kollegiumitesse, mis tegutsesid vastavalt riigi ettekirjutustele. Mnede toodete, nt siidriide kauplemine oli eriti range kontrolli all. Ksitlised tegutsesid tagasihoidlike vikeettevtjatena, kes ise ka vhemalt osa oma kaubast msid. Paremal jrjel olid luksuskaupade tootjad. Kaupmeeste seas oli jukuselt ja sotsiaalselt positsioonilt sna erinevaid inimesi. Mned tegutsesid keisrite isiklikul soosingul. Riik toetas Konstantinoopoli laevaomanikke rahaga. Jukamate kaupmeeste krval oli ka hulgaliselt vaesemaid vikekaupmehi, kes linnast linna ja laadalt laadale rndasid. Kaubandust soodustas kiiresti areneva Lne-Euroopaga Itaalia kaupmehed, keda keisrid lubasid riiki asuda. 16.Btsants. Kirik ja kultuur.
4- Ostukott seljaskandmiseks Kuna raskeid raskusi on kergem seljas kanda kui käe otsas, siis on ideeks ostukott seljaskandmiseks. Kott on tehtud tugevast ning vatsupidavast materjalist- polüestrist ning peale on pandud õhuke kilekiht, et kott kannataks ka vähest vihma. Seljakoti sangad on reguleeritavad ning laiad- koos pehmendustega, et raskemate raskuste korral õlgadele valu ei tekitaks. Samuti on kotil mitu erinevat taskut, et oleks mugav tähtsamad asjad- võtmed, rahakott, mobiil jne. kaubast eraldi kohtadesse panna. Kõik taskud ja kott ise on suletav lukuga. Idee nr.5 Plastmassist ostukast Tegemist on plastmassist kastiga reguleeritava suurusega. Sobib kasutamiseks rohkem inimestele, kes käivad enamasti autoga poes, kuna pikka maad jalutada sellega on ebamugav. Kast on väga vastupidav ning seda on võimalik vastavalt vajadustele pikkuselt reguleerida. Reguleerides on pikkuse suhtes kolm valikut. Kasti
avaliku ja poliitilise elu tegelasi, kestsid õpingud palju kauem. Õpiti selgeks kreeka ning ladina keel ja samuti ka kreeka ja rooma kirjandus, ajalugu ja filosoofia. Paljud noored mehed suundusid Kreekasse mõne õpetlase juurde kõnekunsti õppima. Orjad ning nende elu Nagu Kreekaski oli Roomas ühiskond orjanduslik. Orjade osa rooma majanduses oli suur. Enamasti töötasid just orjad suurmaaomanike põldudel. Järelikult pärines suurem osa kaubast, mis läks müügiks just orjade tööst. Tihti töötasid orjad ka kaevandustes ja kuna ka selle toodang läks tihtipeale müügiks, siis osalesid orjad ka siin majanduses päris silmnähtavalt.Ori oli omaniku vara, omanik võis temaga teha mida iganes soovis, sealhulgas ka teda tappa. Mõni peremees lasi oma orjal endale elatist teenida, nõudes selle eest korrapärast tasu. Nii võis ori tunda ennast peaaegu vaba kodanikuna, kuid tema vara kuulus mõistagi omanikule
Arvestustest 3.1 Minu kodu ► TLM116MIMA ► Teema 3 ► Arvestustest 3.1 Alustatud Testi navigatsioon Olek Lõpetatud Aega kulus 1 2 3 4 5 6 Punktid 40,00/44,00 Hinne 9,09, maksimaalne: 10,00 (91%) 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Küsimus 1 Oletame, et tarbijal on 52 € ja hüvise X hind on 8 € ning Valmis hüvise Y hind on 4 €. Tabelis on toodud andmed X ja Y 19 20 21 22 23 24 Hinne 0,00 / 1,00 ...
Seega kogukasulikkus kasvab, aga kasvab kahanevalt, sest piirkasulikkus on kahanev. 4) Selgita, kas järgmine väide on õige või vale (Põhjenda oma vastust.): ,,Vastavalt kahaneva piirkasulikkuse seadusele, saadav rahulolu apelsini mahla joomisest väheneb kui mahla hind tõuseb." Siinkohal peab mõistma eelduseid mida mikroökonoomikas tavatsetakse teha. Ja üheks selliseks arusaamaks kasulikkuse teooria juures on just see, et tarbimisest saadav kasulikkus sõltub sellest konkreetsest kaubast ja tarbitavast kogusest aga mitte selle kauba hinnast. Selliseid eelduseid teemegi selleks, et meie mudelisse valatud maailm lihtsamini käsitletav oleks (ja eks asjad enamasti ka niimoodi kipuvad olema). Loomulikult võib kujutada ette mingisuguseid väga erilisi kaupu mille kasulikkus tarbijale kujunebki tänu sellele, et sinna mingi väga erilise numbriga hinnasilt külge on pandud. Enamasti meil (suuremal osal tarbijatest) selliseid tarbimisotsuseid siiski teha ei ole võimalik
Hiinani ja Musta merre suubuvaid Ida-Euroopa jõgesid pidi idaslaavlaste ning soomeugrilaste aladeni. Nii kaubandus kui ka käsitöö põhinesid ühelt poolt eraettevõtlusel, kuid olid teiselt poolt riigi valvsa kontrolli all. Konstantinoopoli kaupmehed ja käsitöölised koondusid äri- ja ametiühhingutesse, s.o. kolleegiumitesse, mis tegutsesid valvsalt riigi ettekirjutustele. Käsitöölised tegutsesid tagasihoidlike väikeettevõtjatena, kes ise ka vähemalt osa oma kaubast müüsid. Kaupmeeste seas oli jõukuselt ja sotsiaalselt positsioonilt üsna erinevaid inimesi. Mõned äriühingud tegutsesid keisrite isiklikul soosingul ja nende tähtsamad kaupmehed said kõrgeteks riigiametnikeks. Riik toetas Konstantinoopoli laevaomanikke rahaga, et kompeneseerida merekaubandusega kaasnevaid riske. Kuid jõukamate kaupmeeste kõrval oli ka hulganisti vaesemaid, linnast linna ja laadalt laadale rändavaid kaupmehi. 4. Kirik ja usuelu
tarbijaks mitteolev isik, kes soovib teha või teeb tehingu kauplejaga. Müügikoht – koht, kus kaupleja vahetult pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust. Hind- kauba või teenuse eest makstav summa Hind peab avalduma kirjalikult ning selgelt ja loetavalt. Kaupleja või teenusepakkuja peab sind kauba või teenuse hinnast teavitama enne ostutehingu sõlmimist. Kui kauba hind kassas ja müügisaalis ei ühti, siis võib klient kaubast kassas enne ostu sooritamist loobuda. Kauba või teenuse eest tasumisel peab kaupleja andma ostutseki e. kauba või teenuse ostmist tõendava dokumendi. ostutsekk on kauba või teenuse ostmist tõendav dokument, millel on vähemalt: Kaupleja nimi või ärinimi ja tegevuskoha aadress Müügikuupäev; Iga kauba või teenuse hind ja tasutud summa. Tõendavat dokumenti ei pea andma kauba või teenuse eest mis on alla 20 euro.
või muudele tehnilistele tingimustele. Kaup on puudusega ka juhul, kui kaubale märgitud minimaalne säilimistähtaeg, sealhulgas tähtaeg parim enne, on möödunud. Puudusega kaupa on lubatud tarbijale pakkuda ja müüa ainult juhul, kui selline kaup on ohutu elule, tervisele ja varale ning tarbijat on teavitatud kauba puudusest. Puudusega või kasutatud kaup eraldatakse uuest ja nõuetekohasest kaubast ning sellise kauba müügikohas pannakse välja asjakohane teave. Kauba hinna alandamise kohta esitatud teavet ei loeta teabeks kauba puuduse kohta. 7 Kauplemisvõtted Kauplemisvõte käesoleva seaduse tähenduses on kaupleja tegevus, tegevusetus, teguviis või esitusviis, kommertsteadaanne, sealhulgas reklaam, ja turustamine, mis on otseselt seotud kauba või teenuse reklaamimise,
Töötajaid on ettevõttes kuus: tegevdirektor, tootmis- ja kvaliteedijuht ning neli pakkeliinioperaatorit. Tööd organiseerisid tegevdirektor ning tootmis- ja kvaliteedijuht. Operaatorite ülesandeks oli tagada töö õigeaegne ja kvaliteetne valmimine. Tööohutuse alast juhendust viis läbi tootmis- ja kvaliteedijuht. Lisaks läbisime ka toiduhügieeni ja lennuohutuse teemalised koolitused, kuna tegeleme osaliselt toiduainete pakendamisega ja osa kaubast läheb lennukitele. 4 1.2 Praktikandi tegevus ettevõttes Tööülesanded olid suurel määral seotud masina õigeks seadistamisega, et saaks tooteid kvaliteetselt pakendada. Järgnevalt on välja toodud põhilised tööülesanded, millega igapäevaselt tegeleda tuli: masina seadistamine tööks – sellega kaasnes pumpade kokkupanek ning nende ühendamine masina ning suruõhusüsteemiga. Masina kiiruse, keevituse
vankriga Andrese rukkipõllule sõita. Kuigi ta oma sõnades kahtles... See oli esimene kord selles raamatus, kui Andres kasutas otsesest valetamist ja pettust selleks, et Pearut kohtus võita. "Kõrtsmik ja kõrtsilised, mina seda Pearu raha ei tahagi" //" jooge ennast kasvõi käpuli maha, kui aga sellest rahast jätkub" // Need sõnad tõid asjasse selguse. Varsti mõistsid kõik ühes kõrtsmikuga, et Andresel oli õigus. Andres oli kaubast kinni pidanud. See tekst tuli natukene pärast eelmist. Andres ja Pearu leppisid kokku, et Andres ütleb talle kõigi ees, kuidas Pearu sinna rukkipõllule ikkagi sattus. Kokkuleppe kaotaja pidi teisele 30 rubla andma. Andres ütles küll kõigi ees, et ta olevat Pearu hobuse ise rukkisse viinud, aga ta ütles seda talle vaikselt kõrva sisse. See, et varsti kõik ühes kõrtsmikuga mõistsid, et Andresel oli õigus, näitas ainult Andrese võidu suurust. Kõrtsmik oli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
