Õiglane kaubandus Johanna-Liis Pabusk Ketrut Laskar 10c klass Õiglane kaubandus ... ... kaubandus, mis taotleb suurema võrdsuse saavutamist rahvusvahelises kaubanduses, et pakkuda paremaid kaubandustingimusi eelkõige arengumaade väiketootjatele ja kaitsta nende õigusi. ... maailma suurim sertifitseerimissüsteem ... ainus süsteem, mis seisab arengumaade väiketalunike ja istanduste tööliste heaolu eest. ... rahvusvaheline kodanikualgatus. ... solidaarsus arengumaade tootjate ja arenenud riikide tarbijate vahel. ... tootjale ei kompenseerita mitte ainult majanduskulusid, vaid tootja
OKEAANIA EXP: 16,4 EXP: 5298,8 EXP: 318,0 EXP: 40,2 IMP: 156,3 IMP: 3041,2 IMP: 136,4 IMP: 37,2 Bilanss : -139,9 Bilanss : 2257,6 Bilanss : 181,6 Bilanss : 3,0 Impordi ja ekspordi osakaal kogu- produktis, 1998, % Allikas: IMF, World Economic Oulook ja Eesti Statistikaamet 14 Kaubandus GDP 12 10 8 6 4 2 0 83-92 93 94 95 96 97 98 99 2000 VAIKKEEL · Nt võib vaikkeelena mõista inimese personaalse ruumi taju erinevates kultuurides... 60- 30-40 Selja taga 70cm cm suurem kui ees Anglo-saksi Ladina Metsarahvad SELGITA, MIS ORGANISATSIOONE LÜHENDID TÄHISTAVAD
Maailma ühiskonnageograafia ARVUTITUND Valitud riigi eksport ja import: AUSTRALIA 1. ekspordi ja impordi olulisemad väärtused Koguväärtus mlrj* Inimese kohta USD (jaga rahvaarvuga) Eksport $210,9 miljardit 9689,1$ Import $195,2 miljardit 8967,8$ Kaubandusbilanss $15,7 miljardit 721,3$ (ekspordi-impordi vahe) Austraalia kaubandusbilanss on positiivne ja seetõttu jääb raha üle mida kasutada muudeks asjadeks. 2.EKSPORT Peamised Muutused vastava toote Vastava toote Peamised turud eksporttooted ekspordis 2005-2009 osatähtsus maailma- %-des algaasta suhtes kaubanduses % (vajuta + märgile tabeli...
Rahvusvaheline kaubandus ja globaalne ebaõiglus Rahvusvaheline kaubandus O Kiire maailma kaubanduse kasv O Suurimad eksportijad ja importijad: • USA • Saksamaa • Jaapan • Prantsusmaa • Suurbritannia Naiste elu parandamine O Naiste poolt tehakse ära 67% maailma tööst. O Palka saavad 30-40% vähem kui mehed. O WFTO – World Fair Trade Organization O Naiste elujärje tõstmine maailmas Ebaõiglane kaubandus O Pealemaksed põllumeestele O Rikaste riikide ebaõiglased kaitsetollid, kvoodid, suurettevõtete monopoolne seisund O Vastandub õiglane kaubandus O Alternatiiviks õiglase kaubanduse süsteem (1,4 miljonit põllumeest ja töölist 59 arenguriigis) Õiglane kaubandus O FairTrade märgiga toiduained O Süsteem tekkis paarkümmend aastat tagasi O Õiglane tasu arengumaade väikepõllupidajatele ja suuristanduste töölistele O Osa tuludest põllumeeste ja tööliste kogukondadele
Keskaja Kaubandus Linnade kujunedes Euroopas naturaalmajandus taandus ning üha enam hakkas edenema kaubandus. Käsitöölised müüsid linnades oma tooteid. Ümbruskonna talupojad tulid aga linna turule, et müüa põllumajandussaadusi ja osta vajalikke tarbeesemeid. Kaubandussidemed tekkisid ka kaugemate piirkondadega. Kaubitsemine andis suurt tulu ja nii võis kiiresti rikastuda, kuid samal ajal oli see tegevus ka ohtlik - teedel varistsesid röövlid, merel ähvardasid kaubalaevu piraadid ja tormid. Seega võisid paljud kaupmehed jääda ilma nii varandusest kui ka elust
Interneti kaubandus Laura-Liis Piigert Internetikaubandus on elektroonilise kaubanduse üks vorm, kus klient saab osta tooteid või teenuseid interneti kaudu. Kõige levinum on kliendi ja firma vaheline kubandus, kuid leidub ka firmadevahelist äri. LOGISTIKA - Kliendid leiavad soovitud toote, kui lähevad müüja veebilehele või kasutavad otsimootorite abi. Enamik müüjaid kasutab e-poodides "ostukorvi tarkvara". Selle abil saavad
Kaubandus keskajal Kaubandus keskajal Ø Keskaeg - ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel Ø ühiskond koosnes enamjaolt talupoegadest Ø saksakeelne ühiskond Ø eestikeelne ühiskond Kaubanduse teke Ø Naturaalmajandus Ø Linnade ja käsitöö areng Ø Siseturukaubandus muutus laiemaks Raha Ø Hakkas levima raha kasutamine Ø Rahandussüsteem Ø Pankurid Kaupade liikumine Ø Kaubandusmered Vahemeri ja Läänemeri Ø Idast veeti sisse pipart, kaneeli, vürtsi jms Ø Kasu lõikasid itaalia linnad Hansa Liit Ø Tähtsaim keskus Lüübek Ø Hiigelajastu XIV sajand Ø Transpordivahenditeks olid koged Ø Olulisim kaubandustee oli Novgorod Eesti linnad Ø Linnaõigus Ø Raad Ø Linnakogukond Ø Linnakodanikud Ø Suurgild Hansalinn Tallinn Ø Austatudja tähtis kaubanduslinn Ø Müntimisõigus Ø Laokohaõigus Ø Sisseveosadam Ø Õitsenguaeg ol...
ÕIGLANE KAUBANDUS 1 Mis see on? Õiglane kaubandus on eestikeelne vaste mõistele Fair Trade (kaubamärgina kokkukirjutatud Fairtrade). See on rahvusvaheline kodanikuliikumine, mis võtab aktiivselt osa poliitilistest aruteludest rahvusvaheliste kaubandusreeglite õiglasemaks muutmiseks ning toetab aktiivselt sotsiaalset ettevõtlust ja solidaarsust arengumaade väiketootjatega. Õiglane kaubandus ei ole heategevus, vaid äripartnerlus arengumaade tootjate ja nende ühistutega, et parandada nende kauplemistingimusi maailmaturul. Üle miljoni väiketaluniku ja töölise arengumaades on ühinenud 3000 organisatsiooni või ühistusse 58 arenguriigis. Kuigi kohv on siiani tuntuim õiglase kaubanduse toode, on nüüd õiglase kaubanduse kriteeriumitele vastavate toiduanete nimekiri pikk: tee, kakao, suhkur, vein, puuviljad, riis, jms
Test VI 1. Milline kala on müügil fileena - angerjas - lest - tursk 2. Milline neist on emulgaator - askorbiinhape - letsitiin - nitrit 3. Filotaigen on - hästi magus - hästi õhuke - rasvainerikas 4. Milline on kõige kallim maitseaine - safran - kurkum - ingver 5. Milline leib on kõige vähem happeline? - peenleib - must leib - vormileib 6. Milline neist on energiajook - Red Bull - Isostar - Arctic 7. Milline neist on krõmpsuv salat - jääsalat - bataavia salat - paksoi 8. Milline on happeline vahend - pH 0 5,9 - pH 6 8 - pH 8 10 9. Sõna ,,soodusmüük", ,,allahindlus" kasutatakse: kui kaupu on tavalisest rohkem seisma jäänud kui allahinnatud kaup on pidevalt müügil kui müüdava kauba hind on tunduvalt madalam tavalisest hinnast 10. Aerosoolid - kahjustavad keskkonda - ei kahjusta keskkonda - kahjustavad vaid deodorandid 11. Millise jahu liik on spelta? - nisujahu - rukkijahu - riisijahu 12. Mis on märgi nimi? - pakend...
RAHVUSVAHELINE KAUBANDUS Kaubeldakse toodetega, tehnoloogiaga, informatsiooniga ja kapitaliga. Kapital - oma raha paigutamine kuskile mujale (investeerimine) Riigi ekspordipoliitika: Ülesanne on soodustada tootmist ekspordiks, sest tagab kodumaiste ettevõtete tootmismahud tagab tööhõive, elatustaseme tõusu Vahendid - maksutoetused, ekspordikrediidid, ekspordigarantiid, ekspordi vabatsoonid, võimalikele konkurentidele piirangud. Garantii - tagatis Krediit - laen Vabatsoon - ettevõtlus maksud kas on väga väikesed või siis puuduvad (nt. Hong Kong) Väliskaubanduslikud kitsendused: Otsesed: Tollimaks - sisseveetavalt kaubalt võetavat maksu või lõivu. Kvoot - koguseline piirang Embargo - kõige karmim piirang. Kasutatakse teise riigi vastase surveabinõuna kui ka oma tööstuse kaitseks väliskonkurentide vastu (pigem alati poliitiline) (mõjub majandusele väga rängalt) Embargot võib olla: osaline (relva...
Euroopa ja Venemaa vahelisel hansa kaubateel. Hansalinn Tallinna õitsenguaeg oli 15. sajand, mil linn ehitati tänu kaubandusest saadud tulule suurel määral ümber. 15. sajandist pärinevad ka enamik tänaseni säilinud ehitusmälestisi: keskaegsed kaupmehemajad, kirikud, gildihooned ning raekoda. Tallinna vanalinn on kauneim monument kunagise hansalinna võimule ja vaimule. Nii nagu soodustas kaubanduse areng linnade teket, soodustasid ka linnad kaubanduse arengut. Kuna kaubandus andis suurt tulu muutusid ka linnad peagi jõukaks. Pärast ristisõdasid elavnes kaubavahetus Vahemerel. Juba enne olid Aasia kaubad jõudnud läbi araablaste vahenduse Euroopasse, kuid muidugi tunduvalt kallimana. Vahemerel haarasid endale juhtpositsiooni Veneetsia ja Genova linnriik, vallutades endale ka ümbritsevaid valdusi. Enamus kaubateedest läkski nende kontrolli alla. Teine tähtis kaubatee oli Põhja-Euroopas. See kulges mööda Põhja- ja Läänemerd Venemaale
Fairtrade 10.Klass Oktoober, 2009 Mis on õiglane kaubandus? · Õiglane kaubandus on ainus rahvusvaheline süsteem, mis seisab arengumaade väiketootjate huvide eest. · Õiglase kaubanduse eesmärk on muuta maailma kaubandussüsteemi reegleid nii, et kõikide partnerite tehingud oleksid tasuvad. Eesmärgid · Vähendada äärmist vaesust arengumaades kaubandussuhete abil · Tagada väiketalunike ja istanduste tööliste kestev areng Põhimõtted · Pikaajalised kauplemissuhted tootjaühistu ja ettevõtte vahel
Saudi Araabia eksport ja import 1. Saudi Araabia eksport ja import koguväärtus USD Inimese kohta (rahvaarv - 28 686 633) Eksport (2008 a) 313,4 miljardit $10924,9 Import (2008 a) 108,3 miljardit $3775,3 Kaubandusbilanss 205,1 miljardit $7149,7 (ekspordi-impordi vahe) Tabel 1: Saudi Araabia eksport ja import 2008 aastal Allikas: CIA Kui riik impordib rohkem kui ekspordib, on tema kaubandusbilanss negatiivne ehk defitsiidis ja kui riik ekspordib rohkem kui impordib on tema kaubandusbilanss ülejäägiga. Loogiliselt võttes peab kogu maailmas import võr...
Õiglane kaubandus Mida tähendab õiglane kaubandus ? Õiglase kaubanduse ehk Fairtrade märk tootel tagab paremad majanduslikud ja sotsiaalsed tingimused Aafrika, Aasia ning Kesk- ja Lõuna-Ameerika talunikele ja töölistele. Süsteemis osaleb üle 1 100 000 tootja 63 arenguriigis, kaupu müüakse Euroopas, Põhja- Ameerikas, Jaapanis ja Austraalias. Mida garanteerib Fairtrade märk ? Arengumaade väiketalunikud saavad oma toote eest väärilist tasu, mis katab kulud ja võimaldab
Kaubandus Rootsi ajal. Linnade iseseisvus ja jõukus põhines traditsiooniliselt kaubandusel, mille senise edu tagatis oli püsiv rahu ja stabiilsed suhted. 17. sajandi alguse sõjad mõjusid pärssivalt ka kaubandusele Läänemere ruumis -- nõnda lagunes valdavalt Saksamaal peetud Kolmekümneaastases sõjas lõplikult juba ammu mõranema hakanud Hansa liit. Läänemere-kaubandus koondus võõramaiste, peamiselt Põhja-Saksa, Madalmaade ja hiljem Inglise kaupmeeste kätte. Eesti tähtsamad kaubalinnad olid Rootsi võimu ajal endiselt Tallinn ja Narva, esimene neist oli kubermangukeskusena Lääne-Euroopa ja Venemaa vahelise kaubanduse peamine transiitsadam. Kõige tavalisem väljaveoartikkel oli teravili (umbes kolmandik ekspordist), selle kõrval veeti välja nii Venemaalt kui ka Eestist pärit lina. Venemaalt vahendati Tallinna kaudu Lääne-Euroopasse veel laevaehitusmaterjali, karusnahku ja muid metsasaadusi. Eestisse sisse veeti pe...
Linnad ja kaubandus Liis Sideljov Õiguskorraldus Linna õiguslikuks aluseks on maaisanda poolt antud linnaõigus Tagas linnakodanikkonna autonoomia · Linnakodanikel oli isiklik vabadus, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse · Linnakogukonna liikmeks võis saada iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis kodanikumaksu Linnakodaniku kohustused: Vahiteenus linnamüüril ja tornides Linna sõjaline kaitse Osavõtt linnale vajalikes töödes Maksude maksmine Linnakodaniku õigused: Nende üle võidi kohut mõista vaid linnakohtutes Ainult nemad tohtisid tegeleda linna piires käsitöö ja kaubandusega Nad olid vabastatud tollimaksust Võisid vabalt kasutada linna metsasid, heina- ja karjamaid Viru eelväravatornid Tallinnas. Tallinna raekoda, 1402-1404. Tallinna raekoja kodanikesaal. Toompea konvendihoone. Eestlased (rävalased) rajasid Toompeale linn...
Linnad Ja Kaubandus Kokkuvõte Linnade õiguskorraldus Keskaegse linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus, mis tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast. Linnaõiguse tuumaks oli linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisöiguse kaitse. Tänu pöhimöttele „linnaöhk teeb vabaks" said ka linna põgenenud sõltlased aasta ja ühe päeva möödudes vabadeks inimesteks. Tallinnas, Rakveres ja Narvas elati Taani kuningalt saadud ja paljudes Läänemere löunakalda kaubalinnades kehtinud Lübecki õiguse järgi. Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi, Paide ja Haapsalu said oma maaisandalt Hamburgi öigusel rajaneva Riia õiguse. Vana-Pärnus kehtis kohaliku päritoluga piiskopiöigus. Linnakogukonna liikmeks ehk kodanikuks võis saada iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis ära kodanikumaksu. Kodanikul oli mitmeid kohustusi,...
kapitalil põhinevad kaupluseketid (ETK, Selver, Comarket, OG Elektra jt.).Tihenevas konkurentsis ellujäämise peamiseks eelduseks on kaupluste kuulumine suurematesse kontsernidesse, kellel on odavam sisse osta suuremat kogust kaupa ja kasutada rohkem raha investeeringuteks ning kaasaegsetele tehnilistele lahendustele.Suurkauplejate pealetung on teinud raskemaks nende väikekaupmeeste elu. kes ei ole suutnud uute oludega kohaneda ja oma kohta leida tihenevas konkurentsis.Käesoleval ajal on kaubandus oluline majandussektor, kus luuakse ligi 15% riigi lisandväärtusest.2007..a I poolaastal töötas kaubanduses kokku ligi 90 tuhat inimest ehk 14% kõigist hõivatutest.Kauplusekettide areng liigub pidevalt ka väljapoole Tallinna. Suuremate kauplusekettide turuosa on aasta-aastalt kasvanud, mis muudab odavamaks turundust ja logistikat ning võimaldab kauplustel efektiivsemalt töötada.
Tartu Kutsehariduskeskus Kaubandus- ja lepinguõigus Iseseisev töö Autor: Maiken Kõiv Juhendaja: Diana Eller 2015 Vesi Evian o On loetav, arusaadav. o On olemas kauba nimetus o Kauba kogus o Kauba koostis ja koostisosade kogused; o Juhised kauba pesemiseks, puhastamiseks ja hooldamiseks; o Juhised kauba kasutamiseks ja kauba säilitamise tingimused. o On kauba säilimisaeg o Põhilised tehnilised andmed kauba kohta. o Eesti keeles Leib Rehe o On loetav, arusaadav. o On olemas kauba nimetus o Kauba kogus o Kauba koostis ja koostisosade kogused; o Juhised kauba pesemiseks, puhastamiseks ja hooldamiseks; o Juhised kauba kasutamiseks ja kauba säilitamise tingimu...
c) tootlike jõudude arengutase 6. Riskijaotuse kontseptsioon näitab: a) tootja abivalmidust b) omandiõigust c) tururiskijaotust tootjalt tarbijani 7. Suhtelise kasueelise teooria: a) väljendab kahe kaubanduskeskuse tarbijate vahelist pöördvõrdelist seost b) kaubavehetuse eesmärgil kohtudes, leiavad kaubandusettevõtjad niisuguse kombinatsiooni, mille korral kumbki neist suurendab heaolu vastavuses oma eelistusega. c) loob eelduse kasu saamiseks 8. Kaubandus on: a) kaupade müük teise isiku nimel ja arvel b) kaupade müük kaubandusettevõtete kaudu c) kaupade müük tarbijalt tootjale 9. Mikrotasandil objektiks kaubanduses on: a) kaubandusettevõtete liidud, kaupmeeste liidud b) kaubandusettevõtted c) kaubanduspoliitikad 10. Mesotasandi objektiks on kaubanduses: a) kaubandusettevõte b) kaubanduspoliitikad c) kaubandusettevõtete liidud, kaupmeeste liidud 11. Püsiklient on:
“hollandi haiguseks”1 ilmingute järgi, mille kutsus Hollandis viiekümnendatel esile Põhjamere gaasi eksport. 3. Tagasimõju efekt. Kuna kõik rahvusvahelised maksed on tasakaalus, siis tähendab ühe riigi maksebilansi ülejääk, et teised on defitsiidiga. Kellegi pidev ülejääk võib esile kutsuda vastumeetmeid ja panna kaubanduspartnereid 1 rakendama omapoolseid impordipiiranguid, mille tulemusena häirub rahvusvaheline kaubandus tervikuna. Lõpuks võivad vastumeetmed vähendada ka vaadeldava riigi ekspordivõimalusi; see ongi tagasimõju efekt. 4. Inflatsioon. Nõudlusest põhjustatud inflatsioon tekib, kui majanduses on enam- vähem täielik tööhõive - ülejääk on ergutussüst majandusele. Ülejääk suurendab raha pakkumist ja viib inflatsioonile (kui just vahetuskurss pole vabalt ujuv). 5. Koduse elustandardi langus. Riik, mis praktiseerib märkimisväärset maksebilansi
ja lahkuvad tööotsinguil ülerahvastatud linnadesse või hoopis välismaale. Nii juhtubki, et kaudselt võtame osa paljude inimeste vaesustumisest ja kogukondade hääbumisest, sest ei vaevu mõtlema, kes ja millistes tingimustes meie toidulauda katavad. See ei ole kestev areng väiketootjale ega ka meile! Teadlike ja vastutustundlike tarbijatena saame oma valikutega parandada arengumaade tootjate elu. Valikuid aitab teha õiglase kaubanduse ehk Fairtrade märk. Õiglane kaubandus on eestikeelne vaste mõistele Fair trade (kaubamärgina kokku kirjutatult Fairtrade; vaata ka silti) alternatiiv tavapärasele kaubandusele, mis seisab hea arengumaade väiketootjate huvide eest. Õiglase kaubanduse idee on tagada arengumaade väiketalunike toodetele õiglane hind ja parandada suurtootmises osalevate töötajate töötingimusi. Selleks sõlmitakse pika-ajalised partnerlussuhted arengumaade tootmisühistutega, makstakse maailmaturu kokkuostuhinnast veidi kõrgemat
Mina ja kaubandus Kaubandus ja kõik sellega seotu on alati omanud tähtsat rolli majandusarengu edendamisel. Kõik riigid püüdlevad vaesuse vähendamise ja jätkusuutliku arengu poole, kuid seda võimaldab vaid kindel ja kaalutletud kaubanduspoliitika. Kaubandus on tähtis, sellest sõltub inimkonna tulevik. Inimesed vajavad töökohti, et elatada ära oma perekonda ja tuua riigile sisse kasumit. Kui peaks juhtuma, et kaubandus ei ole tulevikus perspektiivikas, siis riik jääks suurtesse võlgadesse, rahvas muutuks vaeseks ja suremus suureneks. Kuna Eestis on palju kaubanduskeskuseid, väikeettevõtteid, söögikohti ja toidupoode, siis on arusaadav, et meie riigis elavad inimesed töötavad kõige rohkem kaubandusvaldkonnas, tuues sellega riigile suurt tulu. Kaubandus on maailmas sama tähtis kui igapäevane õhu sisse hingamine- ilma selleta ei saa
Samuti jälgitakse, et tootmises ei ole kasutatud lapstööjõudu ega raisatud loodusvarasid. Õiglase kaubanduse süsteemis investeeritakse saadud kasum kogukonna arengusse. Õiglase kaubanduse märk tootel tagab paremad majanduslikud ja sotsiaalsed tingimused arengumaade talunikele ja töölistele. Meie tarbijakeskne ühiskond ei ole õiglane. Maailmas on palju globaalseid sotsiaalprobleeme, millele tuleb tähelepanu pöörata. Õnneks on õiglane kaubandus muutumas tänapäeval üha olulisemaks teemaks. Tuleb uurida soodsate toodete päritolu ning ka tootjate keskkonna- ja tööjõupoliitikat. Tootjad peavad saama meie ostetud kaupade eest õiglast tasu. Väga paljud meie igapäeva tarbekaubad nagu erinevad puuviljad, tubakas, mais, viinamarjad, suhkur, vein, riis, kakao, tee ja kohv kasvavad geograafiliselt vaesemates piirkondades. Tänapäeva maailmakaubanduse reeglid ei arvesta kahjuks kõige vaesemate inimeste huvisid. Suurem osa
Välismajanduslik kaitsepoliitika Kontrolltöö kordamisküsimused 1. Välismajandusliku kaitsepoliitika kaks eesmärki. suurendada tulu, mida riigi majandus saab ülemaailmsesse tööjaotusse integreerumisest; kahandada või tõkestada välis-keskkonna negatiivset (destruktiivset) mõju riigi majandusele 2. Kaitsemeetmeid õigustavad argumendid: staatilised, dünaamilised ja strateegilised argumendid ja nende kriitika. TÖÖPUUDUSE ARGUMENT Impordi piiramine suurendab nõudlust kohalike toodete järele, niisiis on võimalik luua rohkem töökohti. Seisukoht on saanud küllalt sageli tugeva kõlajõu, sest töötud võivad moodustada tugeva survegrupi: neil on nii aega kui ka motivatsioon impordipiirangute nõudmiseks, niisiis lähevad käiku kirjad, üleskutsed, piketid, ajalehekampaaniad jms. • Impordi piirangutest tulenevalt teenivad välisriigid vähem antud riigi valuutat ja vastusena püüavad omakorda vähe...
Test VII 1. Agressiivne kauplemisvõte · on alati seotud füüsilise jõu kasutusega · ei pea alati olema seotud füüsilise jõu kasutusega · on seotud füüsilise jõu kasutusega, kui tarbija osutab vastupanu 2. Märge Extra Virgin toiduõli pakendil tähistab · rafineerimata õli · rafineeritud õli · ekstraheeritud õli 3. Milline järgnevatest võtetest ei ole agressiivne · mulje loomine, et tarbija ei saa enne lepingu sõlmimist lahkuda · tarbija külastamine tema kodus, eirates tarbija palvet lahkuda või mitte tagasi tulla · koduukselepingu sõlmimine 4. Piima normaliseerimine on: · Rasvaprotsendi viimine ettenähtud tasemele · Mehhaaniliste lisandite eraldamine · Valgusisalduse viimine normaaltasemele 5. Lihatoodete pakenditel on tootja identifitseerimismärk · ovaalne · kolmnurk · ümmargune 6. Mis ei ole eksitav kauplemisvõte ...
Linnad ja kaubandus Linnade iseseisvus ja jõukus põhines traditsiooniliselt kaubandusel, mille senise edu tagatis oli püsiv rahu ja stabiilsed suhted. Pärssivalt mõjusid 17. sajandi alguse sõjad kaubandusele ka Läänemere ruumis -- nõnda lagunes valdavalt Saksamaal peetud Kolmekümneaastases sõjas lõplikult juba ammu mõranema hakanud Hansa liit. Läänemere-kaubandus koondus võõramaiste, peamiselt Põhja-Saksa, Madalmaade ja hiljem Inglise kaupmeeste kätte. Eesti tähtsamad kaubalinnad olid Rootsi võimu ajal endiselt Tallinn ja Narva, esimene neist oli kubermangukeskusena Lääne-Euroopa ja Venemaa vahelise kaubanduse peamine transiitsadam. Kõige tavalisem väljaveoartikkel oli teravili (umbes kolmandik ekspordist), selle kõrval veeti välja nii Venemaalt kui ka Eestist pärit lina. Venemaalt vahendati Tallinna kaudu Lääne-Euroopasse veel laevaehituskraami, karusnahku ja muid metsasaadusi. Eestisse sisse veeti peamiselt soola (Hispaaniast), m...
· ristisõda - Ristisõda on kiriku poolt organiseeritud või suunatud sõjakäik, mis on suunatud väljaspoole kristlikku kultuuriruumi. Ristisõdade perioodil (10961270) oli motiiviks Püha Maa ehk Palestiina vabastamine islami ülemvõimust. 14) Miks tekkisid keskajal linnad?3 · Põllumajanduses toimunud murrang sai võimalikuks kasvavate linnade varustamine toiduainetega, aga ka maalt siirduvate inimestega · Elustus kaubandus kõrgkeskaegsed linnad kujunevad eelkõige kaubanduskeskustena ja kuna kaubandusest sai raha, siis muutusid linnad rikaks ja linnadesse suundus rohkem inimesi · Käsitöölised tekkis linnaturu nõudlusele spetsialiseerunud käsitööliste kiht, mille tegevus pani aluse kaubatootmisele ja linna jõukusele. · rahvaarvu kasv paljud inimesed suundusid linna, sest polnud kuhugi mujale minna.
Keskaegne kaubandus ja pangandus Kaubanduse edenemine linnade kujunemine ümbruskonna talupojad ja feodaalid müüsid oma põllumajandussaadusi ning ostsid käsitöötooteid kaugkaubandus mitmesuguste vajalike toor ja toiduainete ja ka luksuskaupade vahendamine kaubateed kulgesid mööda meresid ja siseveekogusid maismaatransport oli suhteliselt algeline Vahemerekaubandus toimus kaubavahetus idamaade ja Bütsantsiga idast veeti maitseaineid: pipart, kaneeli, muskaati, vürtsi jm. jõukamad kihid tarbisid idas valmistatud kangaid, väärismetallist nõusid ja nipsesemeid, peenelt töödeldud ja kaunilt kujundatud, kuid tugevaid relvi kasu lõikasid Itaalia linnad Veneetsia, Genova (Genau), Pisa Läänemerekaubandus Hansa Liit (12.15.saj) tähtsamaks keskuseks Lübeck peamiseks huviobjektiks oli Venemaa, hinnatud toorained: vaha, lina, kanep, mesi, hõbe, karusnahk peamise Hansa kaubatee üks ots asus Novgorodis, te...
Kaudsed piirangud-tervisekaitse,turvalisus,sisereeglid,dokumentatsioon Usas vabakaubandus,sageli tollipoliitika ja muud meetmed,välishangete määrus lubab töötada odavat tööd välisriikides, toob elektroonikatööstust. Välismaised otseinvesteeringud: välisinvestorite rahapaigutus mingi riigi v regiooni ettevõtte põhivarasse. Suure osa investeeritakse L.Ameerikasse ja kariibi piirkonda,ka ida-aasiasse., enim on kanadas. Kõige enam tehakse teenindussektoris investeeringuid : finants, kaubandus (hulgimüük), telekommunikatsioon, äri(reklaam,ehitus,transport),isikuteenused(kiirtoit) SKT-sisemajanduse kogutoodang ühe elaniku kohta-aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus.mida rohkem toodetakse, seda rikkamad. Eristatakse: rikkad, keskmisest rikkamad,keskmisest vaesemad,vaesed. ÜRO inimarenguindeksi järgi : kõrge, keskmine ja madala arenguga riigid. SKT,eluiga,haridus. Esimesed: norra,island,rootsi,austraalia,holland,belgia, eesti 44.
geograafia Korea: odav tööjõudodav toodang(autod, koduelektroonika). Riik sekkub majanduse veelgi enam. Tahavad majanduslikult Jaapanist ette jõuda. Hiina: väikeettevõtetest koosnevad võrgustikud. Ettevõtlikumad. Sihikindel arenduspoliitika ja hariduse edendamine. Majandust suunab poliitiline eliit. Põhjamaad(erinevus Aasiariikidega): Inimene on riikliku hoolitsuse keskmes!, tulude ümberjaotamine. Riigil on suur roll! Heaoluühiskond. Nokia, Ericsson. Rahvusvaheline kaubandus Suurimad eksportijad/importijad USA, Saksamaa, Jaaoan, Prantsusmaa, Suurbritannia (kõik vanad suured tööstusmaad). Põhiosa maailmakaubandusest toimub Põhja riikide vahel. Kasvama on hakanud ka arengumaade osalemine rahvusvahelises kaubanduses (Hiina, Aasia riigid) PõhikaubavahetusLõuna: *üsna väike, ebaühtlane *Kallid masinad *Tooraine *Tarbekaubad *Kütus *Põllumajandussaadused
Rahvusvaheline kaubandus- ja majandusareng. Kaubanduse ja arengu raport Viimase viie aasta laienemine maailma majandusse ja kaubandusse on olnud kasvuks paljudele arengumaadele ja aidanud toetada aastatuhandete arengueesmärkide edusamme. Isegi kõige vaesemates riikides on võimalik saada kasu püsivast kasvust maailmamajanduses, suuresti tänu soodsale hinna arengule.Seega maailma väliskeskkonna areng on tugevalt paranenud pärast aastatuhande vahetust. Viimastel aastatel ei pööra poliitikud suuremat tähelepanu piirkondliku koostöö ja integratsiooni toetamiseks riikliku arengu püüdlustele. Aastal 2007 on viiendat aastat järjest maailma majanduses oodata laiendamist, selleks et säilitada hoog ja et hinnanguliselt kogutoodangu kasv oleks 3,4%. Paljudes arengumaades, sealhulgas Aafrika, on positiivne arengusuund kaubandusele, sest 2003 aasta on kaasa aidanud välis-ja eelarve tasakaalu. Kõige kiiremini kasvavad regioon...
8. Skraa tsunfti põhikiri · Igal tsunftil oli oma põhikiri skraa · Määras ära meistritingimused · Määras tsunftiliikmeks saamise korra · Määras vastava eriala töötamise ja konkureerimise reeglid · Meistriks saamine eeldas · Kodanikuõigusi ja abielustaatust' · Väga suuri kulutusi (rännakud, joodud) · Meistritöö valmistamine 9. Kaubandus · Eestil on kaubnduseks soodne asend · Hansakaupmehed spetsialiseerusid Ida-Lääne transiitkaubandusele · Hansa Liitu kuulusid Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu · Tallinnal, Riial ja Uus-Pärnul oli laokohaõigus enne Novgorodi jõudmist pidi peatuma ühes neist · Peamised tooted Läänest Itta: · Peamiselt käsitöötooteid; kalev, revlad, metall, heeringas, sool, vein, õlu, vürtsid jms
PUUDUSED: Poliitiliselt rasked ajad-mssud ja rahutused ja kindlasti ka usk.Trgi ala on ks aktiivsemaid maavrvinate ning vulkaanide piirkondi ehk loodusnnetused mis vivad turiste arvu pikaks ajaks vhendada. (Mudalaviinid).Trgi on kll odav maa,kuid majanduslikult on ta ks mahajnumaid. 2.Kuidas mjutavad geograafiline asend ja looduslikud tingimused Norra transporti/veondust. Geograafiline asend mjutab nii, et merekaubanduse areng on hsti soodne, sest norra asub mere res ja lnemere kaudu on kaubandus suur. Looduslikud tingumused mjutavad selle poolest,et Norra on hsti mgine maa ja niteks maanteid ja raudteid ei saa sinna hsti rajada.Seal kus on mgised maad sealt lbi ei saa transporti korraldada. LISA :Norra transport vastab riigi oludele.Siduteed on kll kitsad ja knulised, aga hsti ehitatud ja korras.Ikka rohkem rajatakse uusi tunneleid ja sildu.Lennu ja rongiliiklus on hsti korraldatud. 3.Esita kaks toetavat argumenti vitele:Arenenud riikide eksporditulud on
Fairtrade ehk õiglane kaubandus Fairtrade on organisatsioon, mis loodi eesmärgiga tagada inimesetele raske töö eest vääriline tasu ja parandada nende elukvaliteeti, samas ka, et kaubal oleks õiglane hind. Sellesse tööse ei kaasata lapsi ehk ei kasutata lapstööjõudu. Fair Trade tähendab eesti keeles õiglast kaubandust. Praegune Fairtrade kauabamärk võeti kasutusel Euroopas 2004. aastal ja Eestis 2007. aastal. Fairtrade märk garanteerib tootjale ja töötajatele paremad tingimused. Kui ettevõtja soovib, et tema toode kannaks Fairtarade märki, siis peab see toode vatsama teatud standartitele, mille on määranud Fairtrade Labelling Organizations International ehk lühentatult FLO International. FLO International on mittetulundusühing, mis seisab õiglase kaubanduse eest. Õiglase kaubanduse tagab FLO-Cert (kuulub FLO koosseisu). Ta kontrollib pidevalt tootjate tegevust, tootmise- ja töötinigmusi, lisatulude kasutamist ja k...
konsultatsioonide näol kui ka laene. Samas tegi ka Rahvasteliidu Majandusekomitee tihedat kostööd ka Rahvusvahelise Kaubanduskojaga ja tulemuseks oli 1923 aastal allakirjutatud rahvusvaheline tolliformaalsuse lihtsustamise konventsioon. Rakendatud abinõude tulemusena suudeti 1924-1925 aastatel taastada stabiilsus. Aeg oli küps, et saavutada rahvusvahelises kaubanduses suurem vabadus. Arvestades 1920 aasta keskpaigaks Euroopas kujunenud soodsad kaubandus situatsioonid, tegid prantslased ettepaneku korraldada ülemaailmne majandus konverentsi, et kavandada abinõud riikidevahelise majanduskoostöö tugevdamiseks Osales 50 riiki, kaasaarvatud Ameerika Ühendriigid ja NSV Liit, kes ei olnud liikmesriigid. Konverentsi päevakorda olid lülitatud tööstuse, põllumajanduse ja kaubandusega seotud küsimused. Aruteludes domineerisid kaubanduse probleemid, millega paistsid silma Kesk- ja Ida Euroopa riigid. Oldi veendunud, et
Eksami näidis. 1.Tiit, Jüri ja Tõnu on vanad head sõbrad. Reede õhtul läksid sõbrad poodi, et osta verivorste, mandariine ja glögi. Tiit ostis kilo verivorste, pool kilo mandariine ja liitri glögi. Summaks oli 4 eurot ja 80 senti. Jürile verivorstid ei maitse, ta ostis kaks kilo mandariine ja kaks liitrit glögi. Tema pidi poodi jätma 3 eurot ja 60 senti. Tõnu ostis kilo verivorste ja liitri glögi, kuna tal on mandariinide vastu allergia. Peale seda oli tema rahakott 4,3 euro võrra kergem. Leia verivorstide, mandariinide ja glögi hinnad. 2.Kui üks liiter veini “Selected Harvest Merlot” pressimiseks läheb vaja 400 viinamaja ja ühte klaasi mahub 1 dl veini, siis kui mitu viinamarja on tarvis, et 70 % klaasist oleks täidetud? 3. Koondise laos hoiti kolme partiid ettevõtetele kuuluvat kaupa: I partii kaaluga 60 t hinnaga a' 123.00 euri 5 päeva II partii kaaluga 55 t hinnaga a' 140.00 euri 6 päeva...
Linnad ja kaubandus 1227-1561 Kaubandus keskajal Transiit Hansalinnad: Tallinn (Revel), Tartu (Dorpat), Viljandi (Fellin), Uus-Pärnu (Neu- Pernau) Tähtsamad kaubalinnad olid Tallinn ja Tartu, millised vahendasid Venemaa kaubandust. Hansa liit Rae ülesanded 1. linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine; 2. abinõude rakendamine kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks; 3. linna huvide kaitsmine suhetes teiste linnade ja maahärradega; 4
Miks ma arvan, et minu valitud eriala on kaasaegses ühiskonnas perspektiivikas Kaubandus on vabatahtlik kaupade ja/või teenuste vahetamine maksevahendite või teiste kaupade vastu. Kaubandus on ala, mis kestab nii kaua, kuni jätkub erinevaid tooteid või teenuseid, mida on võimalik müüa, turustada, reklaamida ja kuniks on ka tarbijaid. Kuna inimesed tegelesid asjade vahetamisega juba kaua aega tagasi siis olen väga kindel, et minu valitud eriala on ka kaasaegses ühiskonnas väga perspektiivikas. Kaubandus on oluline majandussektor. Siia kuuluvad jae- ja hulgikaubandusettevõtted, sealhulgas ka mootorsõidukite ja nende varuosade ning
LINNADE MAJANDUS: KÄSITÖÖ JA KAUBANDUS Majandusharud Linnaelanike põhilised elatusalad olid käsitöö ja kaubandus, kuid hariti ka põldu, peeti loomi ja tegeleti aiandusega. Loomi peeti ka linnatänavatel. Tegutsesid kalurid, kes müüsid oma saaki nii linnas turul kui ka kaupmeestele väljaveoks. Tsunftid ja gildid Tsunfti põhiülesandeks oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle. Kehtis tsunftisundus, mille kohaselt ei tohtinud ilma kindlasse tsunfti kuulumata käsitööga tegeleda. Tsunftijänes tsunftiväline käsitööline
GEOGRAAFIA KT: TEENINDUS Teenindus ehk teenindav majandus ehk teeninudssektor on majandussektor, milles osutatakse teenuseid. See hõlmab väga paljusid inimtegevuse valdkondi. Teenusena võib käsitleda iga tegevust, kus inimene panustab oma aega, teadmisi ja oskusi töösse, mis ei loo ainelist kaupa, kuid annab kliendi jaoks muul moel väärtusliku tulemuse. Teenindusharud: kaubandus veondus haridus pangandus tervishoid Kõige arenenumates riikides töötab enamasti 70-80% hõivatutest teenindavas majanduses. Euroopa riikidest enamus inimesi tootab teenindussektoris Teenindussektorile omased tunnused: tegeletakse inimesega (nt nagu arst patsiendiga) masinaid ja tööriistu kasutatakse vähesel määral vigade tegemis oht on suurem kui tööstussektoris
Sisukord Sissejuhatus ...............................................................................................2 Keskaja kaubandus ....................................................................................2 Keskaja kaupmees......................................................................................5 Eesti kaubandus .........................................................................................7 Kokkuvõte .................................................................................................8 Kasutatud kirjandus ...................................................................................9 Internetiallikad ...........................................................................................9 1 Sissejuhatus
Keskaja ühiskond Eestis- linnad ja kaubandus Keskaeg kestis 5.-15. sajandini. Keskajal hakkasid tekkima linnad. Linnad tekkisid asulatest ning alguses olid need küllaltki algelised, kuid ajapikku arenesid suuremaks ja tugevamaks. Linnades oli olulisel kohal kaubandus ja käsitöö. Keskaegse linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus. Eestis sai üheksa asulat linnaõiguse. Kodanikuks sai hakata vaba inimene, kes elas püsivalt linnas ja maksis kodanikumaksu. Linna valitses raad. Rae võim oli väga suur ja omandas reformatsiooni järel peaaegu piiramatu täiuse. Raele kuulus kõrgeim kohtuvõim nii tsiviil- kui ka kriminaalasjus. Väiksemates linnades pidi raad aga oma võimu jagama maaisanda määratud linnafoogtiga ehk põhikohtunikuga
Tartu Kutsehariduskeskus Kaubandus ja Ärindus osakond x Pakendiaudit Uurimustöö Juhendaja x Tartu 2014 Sisukord 2 1. SISSEJUHATUS Uurimustöö üledandeks on leida informatsiooni, mis on pakendiaudit. Lisaks leida materjali selle kohta, kuidas õige pakend aitab säästa, millised on levinumad vead kaupade pakendamisel ja markeerimisel. Kuidas transpordipakend kaitseb kaupu vigastuste eest. Kui transpordi käigus kaup kahjustub või saab viga, siis kelle kanda on vastutus. 3 2. PAKENDIAUDIT Pakendiseaduse kohaselt, selleks et tagada pakendi ja pakendijäätmete arvestuse õigsus, on sätestatud, et pakendiettevõtja, kes pole kohustusi üle andnud taaskasutusorganisatsioonile ...
, kus need tavaliselt paiknevad?-Teaduspark-koht või paikkond, kus asub palju eriti teadusmahukat toodangut andvaid ettevõtteid, uurimisasutusi, katsetootmisettevõtteid, kõrgemaid õppeasutusi ja nende infrastruktuuriüksusis. Tehnoloogiapark-koht kus tehakse palju uurimis-ja arendustöid. Suurtesse linnadesse. 18.)Missugused eeldused on Eestil kõrgtehnoloogiliste harude tekkeks? -On olemas kvalifitseeritud tööjõudu aga taksituseks on suure kapitali vajadus. Rahvusvaheline kaubandus 1.) Mõisted: Väliskaubandus-kauplemine eri riikides asuvate ostjate ja müüjate vahel. Kaubelda võib aineliste hüvede ja teenustega. Eksport-e väljavedu-kaupade ja teenuste müümine riigist väljapoole. Import-e sissevedu-kaupade ja teenuste sisseved utesitest riikidest. Kvoot-kauba sisse- ja väljaveoks (või rahvastiku rändele) kehtestatud kindel koguseline või väärtuseline piirang.
1.Keskaegne linn(linnade kujunemise eeldused, linnade privileegid) 2. Raad (rae ülesanded) 3. Tsunft ja gild (kuidas kaitsesid oma liikmete huve, millega tegelesid?, tsunfti sunduse pos ja neg mõju majanduse arengule 4. Ristisõjad(millal? olulisemad) 5. Mungaordud ja rüütliordud(tunnusjooned, näited) 6. Vasalli ja senjööri vastastikused kohustused 7. Talupoja kohustused isanda ees 8. 2 kaubanduspiirkonda euroopas 9. Mõisted: skraa, sedööver, tsunftijänes, gild, koge, koormised, teorent, loonusrent, sunnismaisus VASTUSED: 1. Linn sai linnaks, kui talle anti linnaõigused. * Igal linnal omad seadused * Igal linnal õigus ehitada linnamüür (Tallinnal 2,35 km, 27 torni) * Tohtis vermida münte (mündikoda - mündimeister) Eeldused: * veekogude lähedus (meri, jõgi, järv, jne) * muud looduslikud tegurid (mäed, künkad jms) * kaubandusteede ristumiskohad 2. Raad oli linna omavalitsus. Sinna kuulusid linna kõige rikkamad ja mõjukamad suurkaupmeh...
Rahvusvaheline kaubandus XV peatükk · Miks vaatlevad majandusteadlased importi kui tulu ning eksporti kui tasu vahetuse eest? · Kuidas eksport ja import teineteisest sõltuvad? · Missugused on väliskaubanduses absoluutse ja suhtelise eelise erinevused? Kummal on neist kaubanduses suurem mõju? · Miks on tootlikkus väga tähtis? · Miks on riikide vahel kaubanduspiirangud? · Mis määrab vahetuskursid? · Miks on riigi maksebilanss alati tasakaalus? Absoluutne Absoluutne eelis ilmneb, kui üks riik eelis suudab toota mingit kaupa tõhusamalt kui mõni teine riik. Suhteline eelis Suhteline eelis seisneb selles, et mingi riik suudab toota teatud kaupu suhteliselt väiksemate kuludega kui teised. Riigil on suhteline millegi tootmise eelis, ...
1. Rahvusvaheline majandus 2. Riigipiire ületavad kaubad, teenused ning ka kapital ja sellepärast rahvusvahelise majanduse uurimisobjektideks on -rahvusvaheline kaubandus -rahandus. Alustame siis rahvusvahelise kaubandusega 3. Import- sissevedu Eksport- väljavedu Kaubanduses toimub pidev liikumine. Tooteid ja teenuseid imporditakse ning eksporditakse. Import ja eksport ei ole alati võrdsed, aga nad sõltuvad teineteisest. Meie impordime näiteks oma majapidamisse asju ning vastutasuks ekspordime oma tööjõu eest saadud tasu. Samamoodi toimub ka riigis, ühe riigi import moodustab teise riigi ekspordi. 4
Rahvusvaheline kaubandus Suurimad eks- ja importijad on: USA, Saksamaa, Jaapan, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Hiina. Kaubavahetuse suunad: ·Ida-Aasia, Jaapan kaupleb Kagu-Aasia ja Austraaliaga ·Põhja-Ameerika kaupleb Ladina-Ameerika ja Kariibiaga (Kariibimere äärsed riigid) ·Euroopa kaupleb Vahemeremaade ja Aafrikaga Kaubanduses kasutatavad piirangud on: ·tollimaksud ·kvoodid (koguselised piirangud) ·kaudsed piirangud (tervisekaitse ja turvalisus) Rahvusvahelised ettevõtted e. RVE'd Rve'd tekkepõhjused: ·juurdepääs loodusvaradele ·laienemine uutele turgudele ·tootmiskulude alanemine ·kontrolli suurendamine mingi riigi majanduses Rve'd on monopoliseerinud 3 tootmisvaldkonda: ·kõrgtehnoloogia ·suuremahulised tarbekaubad ·bränditarbekaubad
teise käsitööga tegelda · Skraa tsunftipõhikiri, see määras ära, mis tingimustel saadakse meistrik, tsunfti liikmeks ning millised on vastaval erialal töötamise ja konkureerimise reeglid. · Et saada meistriks tuli teha edööver, ehk meistritöö, maksta käsiraha ja korraldada teiste tsunftimeistritele joodud, ehk pidu. Tuli omada kodanikuõigusi ja pidi olema abielus. Kaubandus · Soodne asend Kirde-Euroopa kaubateede võrgus. · Tallinnal olid tihedad sidemed Rootsi, Soome ja Novgorodiga. · Tartul olid sidemed eelkõige Pihkva ja Novgorodiga. · Hansaliidu liikmed olid Tartu, Tallinn, Viljandi ja Uus-Pärnu · Hansaliidu üks tähtsamaid kaubakontoreid asus Novgorodis. Seal reglementeeriti kauppe, et kauppu liiga palju ei tekiks -> hinnad oleksid madalamaks läinud. · 1346. aastal sai Tallin, Riia ja Uus-Pärnu Handa liidult Novgorodi-kaubanduse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
