populatsiooni b. lõhestav valik mõjutab imetajate populatsiooni c. stabiliseeriv valik mõjutab taimede populatsiooni Suguline valik Kas selline karglemine saab kasulik olla kui ise nii värviline oled? http://www.youtube.com/watch?v=FlIRv6fJ3nU linnud Kes on evolutsiooni seisukohast edukam kas Joe või Jim? ,,selfish gene" inimesel Silmatorkav tarbimine Staatust väljendavad kaubad: kaubad, mille eesmärgiks on näidata et ostja raatsib piisavalt kulutada. Mood, kosmeetika, lõhnastamine jne Ka alkoholi liigtarbimine, n-ö laua alla joomine Muusika, kunst, ilukirjandus, keel, teadus Elutegevuse jaoks n-ö mõttetute asjadega tegelemine (kui mõelda, et oluline on ellujäämine ja paljunemine) kirjandus http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/jar jest-rohkem-sunnib-pakse-ja-raskeid-
....................................................................................7 Iiri keel...............................................................................................................................8 Majandus........................................................................................................................... 9 Peamised põllumajandussaadused...................................................................................10 Peamised eksporditavad kaubad..................................................................................10 Peamised imporditavad kaubad...................................................................................10 Eesti ja Iirimaa.................................................................................................................11 Kaubavahetus...............................................................................................................12 Investeeringud.....................
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud esmaspäev, 12. oktoober 2015, 20:50 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 12. oktoober 2015, 22:03 Aega kulus 1 tund 12 minutit Punktid 24,0/25,0 Hinne 9,6, maksimaalne: 10,0 (96%) Küsimus 1 Turu ülejääk „surub“ turuhinnad üles, turu puudujääk aga „surub“ nad alla. Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Jah! Turu ülejääk tähendab seda, et kaupa on rohkem kui seda ostetakse pakkumine ületab nõudlust. Kuna kogu kaupa ei osteta ära, siis selleks, et pakkujatele kaup kätte ei jääks, lasevad nad hinda madalamaks, lootuses, et siis kaup ära ostetakse. Kui turul valitseb aga puudujääk, tähendab see seda, et os...
16. Ostetud väärtpaberid võetakse arvele nende soetusmaksumuses või netorealiseerimisväärtuses sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Väide on tõene või väär? Valige üks: a. Tõene b. Väär *ostetud väärtpaberid võetakse arvele nende soetusmaksumuses. 17. Müüdud kauba kuluks kandmisel tehakse järgmine lausend: Valige üks: a. D kaup / K müügitulu b. D kassa (pank) / K kaup c. K müüdud kauba kulu / K müügiks ostetud kaubad d. D kassa / K müügitulu e. D müüdud kauba kulu / K müügiks ostetud kaubad 18. Aktsiad, mis soetatakse kuni aastaks müügi eesmärgil kajastatakse bilansikirjel Valige üks: a. Pikaajalised finantsinvesteeringud b. Rahalähendid c. Müügiks ostetud kaubad d. Lühiajalised finantsinvesteeringud 19. Majandusüksuse kaubavaru lõppsaldo oli 12 000. Aruandeperioodi jooksul müüdi kaupa
· Nõudluse kõver Soovitud ostukoguse ja hüvitise hinna vahelise sõltuvuse graafiline kirjeldus Vasakul üles on hind, alla on kogus. Mida kõrgem hind seda v2hem on kogus. · Nõudluse seadus hindade alandamine suurendab nõutavat hüviste kogust ja kõrgem hind vähendab seda. · Nõudluse muutused Kogu nõudluskõvera nihe paremale või vasakule · Asenduskaubad ning täiend- ehk siduskaubad Asenduskaubad (substitutes) kaubad mis rahuldavad sarnaseid vajadusi (nt: kui coca-cola tõstab hinda siis pepsi cola müük kasvab). Täienduskaubad ehk siduskaubad (complements) on kaubad mida sageli koos kasutatakse (nt: tenniste reketitele pallid juurde). · Muutused Mis põhjustab toote nõudluse tõusu või langus? Sissetulekute muutused Asenduskaupade hinnad või kättesaadavus Täienduskaupade hinnad või kättesaadavus Ilma või hooaja muutused Ostjate arvu muutused
organiseerimise ja koordineerimise vahendit. Tooted on materiaalsed hüvised, mida ettevõtted valmistavad ( arvutid, spordijalatsid, pitsa ja mootorsaag) Teenused on immateriaalsed hüvised, mida osutatakse ja turustatakse üheaegselt (torulukksepatööd, autoparandus, taksosõidud, juukselõikus MAJANDUSTEADUS - uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad ise soovivad KAUBAD füüsilised tooted TEENUSED - tooted, mida ei saa katsuda Loodusressursid e. loodusvarad - osa looduskeskkonnast, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab (näit. maavarad, mets, õhk, vesi) Kapital hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed on loonud, et toota teisi tooteid ja teenuseid. Tööjõud - füüsilised ja vaimsed pingutused, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks
1. Valmistoodangu ja lõpetamata toodangu soetusmaksumus ei lülita järgmisi kulusid: a) turustuskulud b) tootmisseadmete amortisatsioon c) laokulud d) arengukulud e) tootmisseadmete remondikulud f) materjali maksumus g) müügijuhi palk 2. Varud on: a) vara, mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus b) laos olevad kaubad c) kliendi poolt tellitud kaubad, mis ootavad ärasaatmist d) materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel 3. Varude hindamise meetodid: a) kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetod b) reserveerimismeetod c) FIFO meetod d) individuaalmaksumuse meetod e) õiglase väärtuse meetod 4. Inventeeritav varu koosneb kahest elemendist: varu algjäägist ja a) ostetud kaubast b) lõppvarust c) müüdud kaupade soetusmaksumusest
konstruktsioonid, detailid). Võib koosneda paljudest kaubapartiidest ja olla mitmeliigiline, määratud mitmesse sadamasse. Ühe kaubaühiku väärtus kõrge. Last võetakse veoks vastu põhiliselt kaubakohtade arvu järgi. b. Puistlastid – homogeensete füüsilis-keemiliste omadustega suhteliselt väikeste ühesuguste mõõtmetega ja kaaluga pakkimata kaubad (nt maagid, süsi, teravili, väetised). Ühe ühiku väärtus suhteliselt väike 2.Mis on vedellast? Vedellastid – vedelal või gaasilisel kujul veetavad kaubad (nt nafta, maagaas, toiduained) 3.Mis on tükklast (segalast)? – Tükklastid (segalastid) – tooted, mida veetakse pakitult (kotid, kastid, vaadid) või pakkimata kujul (nt metall, sõidukid, masinad, konstruktsioonid, detailid). Võib
kulud 3-24%, seega 2-3 korda rohkem. Tavaliselt moodustavad logistilised kulud 7-20% toote müügihinnast. Väga sageli kasutatakse inglise keeles hanke ja jaotuslogistika asemel lihtsalt mõisteid sisenev (inbound) ja väljuv (outbound) logistika. 1Kaasaegse ärilogistika evolutsioon läänemaailmas:1 >1950ndad / 60ndate algus. Logistilisi süsteeme ei planeeritud ega määratletud. Tootjad tootsid, jaemüüjad tegelesid jaemüügiga, kuidas kaubad tootjatelt poodidesse / lõpptarbijatele jõuavad, oli kõigi jaoks kõrvalise tähtsusega. Jaotuslogistika all mõisteti laialivedu. Enamusel tootjatest omas suurt transpordivahendite parki oma toodete kohaletoimetamiseks. Kontroll jaotustegevuse üle vähene, koordinatsioon jaotusega ja hangetega seotud ettevõtte funktsioonide vahel puudus. 1960-ndad / 70-ndate algus. Jaotuslogistika (physical distribution) kontseptsiooni teke ja areng.
sorteerimiskeskused. Toimub saabunud kaupade väljastamine ja sorteerimine edasisaatmiseks erinevatel veomarsruutidel. ladude tüübid 7 Transiitlaod- logistikafirmade suured vahelaod. Käsitletavad kaubakogused on suured, kaup seisab laos lühiajaliselt. Transiidilaod asuvad enamasti sadamates ja raudteesõlmedes. ladude tüübid 8 4. Konsignatsiooni- ehk komisjonilaod- müüja ladustab temale kuuluvad kaubad ostja ruumides ostja vastutusel. ladude tüübid 9 5. Riiklikud tagavarade laod- suured laokompleksid, kus hoitakse riiklikke tagavarasid kriisiolukordade puhuks. Hoiustatakse toiduaineid ja muid esmatarbekaupu elanikkonna ja kaitsejõudude vajadusteks. Suurtes kogustes hoiustatakse teravilja ja kütust. ladude tüübid 10 Ladude jaotus kasutatava tehnika ja tehnoloogia järgi 1. Manuaallaod:
kokkuvedu (autod), kaupade ladustamine (jaamad, sadamad), kaupade põhivedu (lennukid, rongid, laevad), kaupade ladustamine, kaupade laiali vedu (autod), veonduse arengusuunad vedada kiiremini, odavamalt, rohkem, aitab kaasa transpordivahendite ja infrastruktuuri areng, vedude organiseerimine konteinervedudeks, ekspressveod, kus loobudakse ümberlaadimises, logistika tähtsuse kasv, sest see seob veose ühtsesse logistilisse ketti, terminalis suunatakse kaubad teistesse transpordiliikidesse, toimub kauba vastuvõtt, kontroll ja ladustamine, transpordiliigid autotransport: eelised kiire, paindlik, privaatne, kaubade vedu kõikjale, kiire laadimine, puudused teede ehitus kallis, reostus, tööviljakus madal, sobib väikeste koguste veoks, kergetööstuse kaubad, raudteetransport eelised kiire, odav, turvaline, tööviljakus kõrge, pikad vahemaad, puudused hõre raudteede võrk, aeglane
A B ______ 1. Majandusteadus A. Väärtused, mida saab näha ja katsuda. ______ 2. Majandussüsteem B. Vabatahtlike vahetustehingute sooritamise protsess, ei ole seotud kindla aja ega kohaga. ______ 3. Ettevõtja C. Turumajanduse teine nimetus. ______ 4. Kaubad D. Kuidas inimesed teevad ühiskonnas mida, kuidas, kellele otsuseid. ______ 5. Loobumiskulu E. Väärtused, mida ei saa näha ega katsuda. ______ 6. Puudus, nappus F. Masinad ja tööriistad. ______ 7. Teenused G. Isik, kes võtab endale äririski, lootes saada kasumit. ______ 8. Turg H. Kõikide inimeste kõikide vajaduste rahuldamiseks ei piisa vahendeid.
1) Kolm majandustüüpi: · Vabaturumajandus- Turg on määrav.Iseloomulikud on eraomand(omanik vastutab üritab saada võimalikult palju tulu), kaubad ja teenused(on müüdav),turg(kõik kaubad ja teenused jõuavad inimesteni. Inimesed ise valivad, mida täpselt ostavad ja kui palju, tootjad otsustavad mida ja kui palju müüja), vaba konkurents(kauba mitmekesisisus, ostja otsustab, mida osta. Kes ei suuda oma toodet/teenust müüja, laostub). Riik ei sekku otseselt ei kauba tootmisesse ega jaotamisse.Kõik tahavad oma toodet teenus müüja, võib viia ületootmiseni , kihistumiseni ning monopoli tekkimiseni
toidu ja mittealkohoolsete jookide 9,7%-line kallinemine. Samuti elektri, soojusenergia ja kütte 6,2%-line ning mootorikütuse 12,2%-line hinnatõus. 2011. aastal oli eelmise aasta keskmisega võrreldes näiteks kohv 45% ja suhkur 43% kallim. Hoolimata aasta lõpul aset leidnud hinnalangustest jäi kartul 34% kallimaks kui 2010. aastal. Munad olid aga 9,4% odavamad. Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2012. aasta septembris võrreldes eelmise aasta septembriga 3,8%. Kaubad olid 2011. aasta septembriga võrreldes 3,3% ja teenused 4,6% kallimad. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga mõjutasid tarbijahinnaindeksit jätkuvalt enim eluasemekulutused. Sellest omakorda kallines soojusenergia aastaga 14.7%. Toit ja mittealkohoolsed joogid tõusid aastaga 4,4%. Kõige rohkem kallinesid liha- ja lihatooted ning puuvili. Mootorikütus oli 10,5% kallim. Mulluse septembriga võrreldes on toidukaupadest enim kallinenud mitmesugune puuvili (32%) ning odavnenud kartul (11%).
Kokku eksportis Eesti kaupu 145 riiki ja importis 176 riigi tooteid. Kaubanduspartnerite hulgas on aga palju selliseidki, kuhu müüakse või kust ostetakse ainult mõnda kaupa ja sedagi väikestes kogustes või juhuslikult. Import Kõige rohkem kaupu imporditakse Soomest, Venemaalt, Rootsist ja Saksamaalt. Peamisteks sisseveetavateks kaupadeks on masinad ja seadmed, mootorikütus, toidukaubad, metallid ja metallitooted, keemiatooted ning kaubad, mida me ise toota ei saa. Importi saaks vähendada näiteks välismaalt ostetavate toidukaupade arvelt, kuid see vähendaks nende kaupade valikut ja tõstaks ühtlasi hinda Eesti tarbijale. Eksport Kaks kolmandikku kaupu eksporditakse Soome, Rootsi, Venemaale, Lätisse, Leetu, Ukrainasse ja Saksamaale. Üle veerandi ekspordist annavad toiduained ja puit ning puidutooted, ehk kaubad, mille valmistamiseks on meil piisavalt palju loodusvarasid ja oskusi
2.2.NCTS. Transiidideklaratsiooni ja TIR-märkmiku andmete esitamine transiidi andmevahetuse süsteemi NCTS vahendusel on kohustuslik. Andmete esitajal on võimalik valida, kas ta esitab transiidideklaratsiooni ülddeklaratsiooni rollis või lisaks transiidideklaratsioonile esitab sisenemise või väljumise ülddeklaratsiooni. Transiidideklaratsiooni ja TIR-märkmiku andmeid võib kasutada sisenemise või väljumise ülddeklaratsioonina, kui on täidetud alljärgnevad tingimused: 1) kaubad tuuakse ühenduse tolliterritooriumile või viiakse sealt välja transiidiprotseduuriga 2) transiidi andmeid vahetatakse infotehnoloogia ja arvutivõrgu abil 3) andmed hõlmavad tolliseadustiku rakendusmääruse lisas 30A nõutavaid kõiki andmeid Transiidideklaratsiooni esitab tollile printsipaal või TIR-märkmiku valdaja. TIR- vedude tollivormistus paberkandjal jätkub vastavalt TIR-konventsioonis sätestatud nõuetele
Toiduainete konserveerimine ja säilitamine · Kõik kaubad ei ole säilitamisel võrdselt vastupidavad. · Ühed kaubad säilitavad hästi loomulikul kujul vastavates tingimustes · Teised, sõltuvalt rohkest niiskusesisaldusest, on aga heaks toitekeskkonnaks mikroorganismidele ja seega säilivad halvasti. · Nii ei säili hästi kiirestiriknevad toiduained (Liha, kala, piim, seened, värsked puuviljad · Elanikkonna normaalse varsustamise kindlustamiseks selliste kaupadega aastaringselt konserveeritakse neid. Konserveerimine
tingimustele. Laevatusinstruksioon Shipping Instruction On dokument, kuhu eksportija kannab teele saadetavate kaupade kohta vajalikud andmed ka mille alusel ekspedeerija vormistab konossomendi. MERETRANSPORDI DOKUMENDID(2) Lastiveksel Shipping Note On dokument, mis annab ülevaate kaubasaadetisest momendil, kui seda pakutakse üle vedamiseks.. Lastisertifikaat Certificate of Shipment On dokument, mis kinnitab eksportijale, et tema kaubad on välja saadetud näidatud laeval ja kuupäeval. Saabumisteade Arrival Notification On dokument, mis saadetakse välja ekspedeerija poolt kaubasaadeise importijale teatades kaupade saabumisest ja nõudega vastavasisuliste dokumentide esitamiseks transpordifirmale ja tollile, et see võimaldaks kaubad välja võtta. ÕHUTRANSPORDI DOKUMENDID(1) Õhutranspordi saateleht Air Waybill, Air Consignment Note Rollid: leping ekspedeerija ja kauba eksportija vahel.
• Üha enam levib selliste ladude ehitamine, mille puhul tavapäraseid seina- ja katusekonstruktsioone ei kasutata. • Valmis põrandale püstitatakse riiulikonstruktsioonid, mis ühendatakse omavahel jäigaks konstruktsiooniks. Äärmiste riiulipostide külge kinnitatakse seinapaneelid, postid kannavad lisaks kaubale ka katuseelemente. ladude planeerimine 29 Laoinventari planeerimine • Kauba käsitsemise eesmärgiks on: õiged kaubad, õigesse kohta, õigel ajal. • Ladustamise eesmärgiks on kaupade säilitamine selliselt, et ei toimuks nende vigastamist ja/või hävinemist. ladude planeerimine 30 • Laoinventari all mõeldakse eelkõige riiuleid, estakaade ja tugialuseid. • Inventari abil muudetakse lihtsamaks lattu saabuva kauba esialgne paigutamine, edaspidine hoiustamine ja komplekteerimine väljastamiseks. ladude planeerimine 31
kõlba üldse või siis küsitakse tarnija poolt infot toote kohta kas toode sobib või ei. Kui midagi ei sobi, siis saadetakse kaup tagasi saatjale, et nad vaataksid üle või siis lubatakse sellised tooted töösse minna. Kaup, mis tuli me hoiustame riiulitel aluste peal. Ning sätime ka kuupäeva järgi paika kauba, sest vanemad tooted lähevad ennem töösse kui uuem. Laos on ka peenkaubariiulid, kus hoiustame väiksemat sorti kaupu. Need kaubad mida me kasutame hoiustame põrandal aluste peal. Selleks, et kaupade kogus ja kvaliteet hoidmisel säiliks on vajalik kinni pidada hoiurežiimidest ja hügieeninõuetest. Erinevad kaubad nõuavad hoidmiseks eritingimusi, mida tuleb rangelt jälgida. Õiged hoiutingimused ja kaupadega heaperemehelik ümberkäimine aitab viia kaubakaod miinimumini. Tooted lähevad tootmisesse ehk komplekteerijad komplekteerivad neid üksikuid detaile
44 Oletame, 44. Oletame et bensiini nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 0,5. 0 5 Kui suur peaks olema bensiini hinna tõus, et tarbija vähendaks tarbimist 1% võrra? Vastus: e = Q/P siit, P % = Q% / e ja P =1% / 0,5 = 2% 21 Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 45. Milliseid kaupu nimetatakse täiendavateks kaupadeks? Vastused: a) kaubad, kaubad mida antakse tasuta lisaks kui ostate ühe teise kauba; b) kaubad, kaubad, mille mille puhul puhul ühe ühe kauba kauba hinna hinna langus langus põhjustab põhjustab teise teise kauba
19. 5% jääb söömata ja tuleb ära visata. 20. 60% söökidest ja jookidest on pärit välismaal. 21. Ma joon teed, kohvi või kakaod mitu korda päevas. 22. Mahla või nektarit joon üks kord nädalas. 23. Energiajooke üldse ei joo. 24. Pudelivett ei joo. 25. Lahjased alkohoolsed jooke joon harvem. 26. Veini ja vahuveini ei joo. 27. Kahgeid alkohoolsed jooke ei joo. Kaubad ja teenused 1. 15-30 evrot tasun ühes kuus keskmiselt riide või jalanõude peale. 2. Mitte rohkem kui 15 evrot tasun paberitoode peale. 3. Tubakatoodete peale ei tasu raha. 4. Mitte rohkem kui 30 evrot muu toodetele.(n.t.apteegikaubad) 5. Mitte rohkem kui 30 evrot tasun erasektori teenuste eest.(kuu jooksul) 6. Prügiveo ja prügikäitluse eest 3-6 evrot kuus. 7. Soorteerin vanapaberi. 8. Soorteerin plast-ja klaaspudelid. 9
d) Teenindaja 6 6 tunneb kaupa. Teenindaja/ettevõtte a) Hea kassa 7 7 asukoht. b) Piisavalt 6 6 liikumisruumi. c) Erivajadustega inimestele võimalus 2 3 kauplust külastada. d) Õigel kõrgusel 5 4 kaubad. Kokkuvõte: Maxima poe üks kõige suuremaid probleem on kaupade väljapanek. Vahest teatud asjad mis on soodus hinnaga ei ole välja pandud või puudub kaup üldse. Maxima poe üks suurimaid probleeme on veel see, et pooled töötajad on vene rahvusest ning ei oska eesti keelt. Kui soovid abi küsid, siis on väga raske neile selgeks teha mida soovid kuna nad ei mõista eesti keelt. Maixima poe müüjad on enamu tuimade nägudega. On olnud ka olukordi kus viisakusest ütled
kuna nüüd kuulus maa teistele. Tööstus ja majandus olid teine valdkond, mida korralagedus maailmas rängalt mõjutas. Tellimusi anti vaid suurettevõtetele, mistõttu paljud väiksemad olid sunnitud välja kuulutama pankroti. Samal ajal kasvas jõudsalt maksukoormus. Kõik majanduslikud raskused viisid lõpuks välja ülemaailmse majanduskriisi ehk Suure Depressioonini, mis maailma arengut tugevalt pidurdas. Majanduskriisi ajal oli maailmas ligikaudu 30% töötuid, tekkis ületootmine, kaubad jäid ladudesse seisma ning peatus uute kaupade tootmine. Seejuures aga polnud inimestel võimalik endile tarvilikke esemeid soetada, sest oli rahanappus ning kaubad kadusid poelettidelt. Säärane defitsiit ning järsk kaupade mittetootmine takistas majandusel edasi areneda. Kuna kõike oli juba liiga palju, polnud mõtet hakata arendama uusi tooteid, sest vastasel juhul oleks vanu kaupu veel rohkem seisma jäänud. Saksamaal oli veel eraldi
suudad, muidu ei jää sa ellu." Vabaturumajandus tekkis Euroopas ja arenes järk-järgult 15.-19. sajandil. Määrav on siin turg. Sellele majandusliigile on iseloomulikud järgmised tunnused: - eraomand - tootmise eesmärk on võimalikult suure tulu saamine. Omanik vastutab kõige, ka kahjude eest, on huvitatud tootmise laiendamisest, konkurentsis püsimisest, tehnoloogia uuendamisest. - kaup - müügiks valmistatud toode. Kaubaks on ka teenus, mida tarbijale osutatakse. - turg - kõik kaubad jõuavad tarbijani ostu ja müügi teel. Tarbija valib, mida ja kui palju osta, tootja otsustab, mida ja kui palju müüa. - vaba konkurents - kauba mitmekesisus, ostja valib, mida osta. Kes ei suuda oma kaupu ja teenuseid müüa, laostub. - riik ei sekku otseselt ei kaupade tootmisse ega jaotamisse. Vabaturumajanduse peamised puudused: - ületootmiskriisid, millega kaasneb tootjate pankrott, tehaste sulgemine ja tööpuudus; - ühiskonna kihistumine rikasteks ja vaesteks, töölisrahutused;
Transpordi infrastruktuur · Teed · Tanklad · Parklad · Auto remondi ja hooldekeskused · Autojuhi õppekeskused Logistika mõiste. Logistika all mõistetakse kaubavoo,rahavoo ning informatsioonivoo juhtimist. Logistika on nende voogude planeerimine ja juhtimise kunst, mille tulemusena kaubad liiguvad lisaväärtust saades. Logistika erivaldkonnad on : hankelogistika, tootmislogistika, jaotuslogistika ja korjelogistika. Transpordi logistika. Transpordilogistika on kaupade ümberpaigutamine õigesse kohta õigeks ajaks, mille tulemusena kaupade väärtus kasvab. Transpordilogistika eesmärgiks on tagada transpordisüsteem toimimine optimaalsete kuludega ehk teisisõnu efektiivne vedude korraldamine. Transpordilogistika ülesanded:
piiratud. Piirprintsiip tulu millegi tootmisest või tarbimisest kasvab teatud piirini, sellest edasi pole motet enam toota või tarbida, sest tulu hakkab vähenema Alternatiivkulu suurim kasutamata jäänud võimalus. 4. Tootmisvõimaluste kõver 5. Eraomand, hinnasüsteem, konkurents, ettevõtlikus. 6. Majandusringlus on raha, ressurside ja toodete ringlus ehk ringvoog. Raha voolab ühes suunas ning ressursid, kaubad ja teenused teises suunas. 7. Tööjõud on riigi aktiivne tööealine elanikkond. Aktiivne rahvastik on inimesed, kes võtavad osa ühiskondlikust tööprotsessist ja kellel on kindel sissetulekuallikas. Mitteaktiivne rahvastik ehk väljaspool tööjõudu olevad inimesed. Töötu on inimene, kes ei tööta. Heitunud inimene on inimene, kes on kaotanud lootuse tööd leida. 8. Nõudlus teatud kauba või teenuse kogus, mida tarbijad suudavad ja soovivad
Automatiseeritusel võib olla mitmeid tasemeid näiteks on ladusid, kus on kõik automatiseeritud ning inimese osatähtsus on väga väike aga on ka ladusid, mis on ainult osaliselt automatiseeritud. Kliimakontrolliga laod on laod, kus käsitletakse väga mitmeid erinevaid kaupu kaasaarvatud kaupu, mis vajavad erilist käsitlust. On olemas külmlaod, kus saab hoida tooteid, mis vajavad jahedat temperatuuri. Laod, kus saab kontrollida õhuniiskuse taset. Kaubad, mis vajavad kindlat õhuniiskust on näiteks lilled või väga tundlikud arvutiosad. Konsolideerimislaod peavad olema võimelised vastu võtma, ladustama, korjama/komplekteerima ja väljastama väga mitmekesist kaupa erinevatelt varustajatelt. Kaupade mitmekesisus ja liikumiste intensiivsus on põhjuseks, miks sellised laod on üldotstarbelised, multifunktsionaalse paigutusskeemi ja seadmetega, kergesti ligipääsetava
ressursse vähem raisataks ja tootmisprotsess oleks vähemkulukam suunatakse ressursse sinna, kus alternatiivkulu on väiksem Turumajanduses tasakaal- tarbija rahuldab oma soove kasulikumal ja parimal moel ning tootjad optimeerivad oma tootmisprotsessi, kasutades ressursse võimallikult efektiivselt 4. Majanduse koguprodukt ja majandusareng SKP (sisemajanduse koguprodukt)- näitab, kui palju kaupu ja teenuseid majanduses antud ajaperioodil toodeti Lõpptarbimine- kaubad ja teenused, mis on tarbijatel kasutusel ning mida ei kasutata enam ühegi teise toote või teenuse tootmiseks. Vahetarbimine- kaubad ja teenused, mida kasutatakse teiste toodete või teenuste tootmisel (SKP arvutamisel vahetarbimist ei arvestata) Lisandväärtus- igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine 5. SKP SKP jooksvates hindades-toodetud kaupade ja teenuste maksumus antud aastal kehtinud hindades SKP püsivhindades- muutumatutes baasperioodi hindades 6
piiratud. Piirprintsiip tulu millegi tootmisest või tarbimisest kasvab teatud piirini, sellest edasi pole motet enam toota või tarbida, sest tulu hakkab vähenema Alternatiivkulu suurim kasutamata jäänud võimalus. 4. Tootmisvõimaluste kõver 5. Eraomand, hinnasüsteem, konkurents, ettevõtlikus. 6. Majandusringlus on raha, ressurside ja toodete ringlus ehk ringvoog. Raha voolab ühes suunas ning ressursid, kaubad ja teenused teises suunas. 7. Tööjõud on riigi aktiivne tööealine elanikkond. Aktiivne rahvastik on inimesed, kes võtavad osa ühiskondlikust tööprotsessist ja kellel on kindel sissetulekuallikas. Mitteaktiivne rahvastik ehk väljaspool tööjõudu olevad inimesed. Töötu on inimene, kes ei tööta. Heitunud inimene on inimene, kes on kaotanud lootuse tööd leida. 8. Nõudlus teatud kauba või teenuse kogus, mida tarbijad suudavad ja soovivad
Agraarajastu Industriaalaj. majandusharud metsandus,kalandus,jahindus tekstiil,metallurgia, masina tootmisüksus mõis,talu ettevõte, tehas töö iseloom käsitsitöö masinatöö ressursid(kas.) maa,mets,vesi maavarad tegevuspiirkond maakond,provints riik (kolooniad) veokulud väga kõrged kõrged osalemine mm. üksikud kaubad 1)üksteisest isoleeritud 2)globaalse ulatusega Infoajastu info töötlemine,edastamine,transport uurimis-või teenindusüksus vaimne töö informatsioon kogu maailm(rahvusvah. firmad) väikesed 1) 2)ühtne maailmamaj.
ümberpaigutamisi ning käsitlemisi koos sellest põhjustatud lisakuludega Õhutranspordi areng viimase viiekümne aasta jooksul on olnud võrreldes muude transpordiliikidega kõige kiirem. Reisijate- ja kaubaveo käive on suurenenud selle aja jooksul enam kui 100 korda. Õhutranspordi veosekäibe kasv on olnud viimastel aastatel Euroopas ligi 5% aastas, Aasias isegi kuni 9% aastas. Õhutranspordi poolt veetakse peamiselt alljärgnevaid kaubaliike ja -gruppe: · kergesti riknevad kaubad (vääristatud kalatooted jne) · kaubad, mille hinna ja kaalu suhe on suur (juveelid, mobiiltelefonid jne) · kaubad, mille lühike tarneaeg annab neile juurde lisaväärtust · ekspress-saadetised · uudisväärtusega kaubad (ajalehed, ajakirjad jne). Õhutranspordi kaubavedu toimub peamiselt kaubalennukitega, mis lendavad kindlatel liinidel kindla regulaarsusega. Osa kaubast toimetatakse lähtepunktist sihtpunkti tsarterlendudega,
kliendi kaardil. Protsessi käigus vaadatakse ja vajadusel muudetakse/täiendatakse KLIENT ja E-POST andmeid. 8 Nimi: 4. Fikseeritud hinna kujundamine vastavalt prognoosile Tegutseja: müügijuht Kirjeldus: püsiva hinnataseme kinnitamine kliendi pakkumiste vormistamisel vastavalt müügiprognoosile ja kliendi ajaloole. Protsessi käigus korrigeeritakse KLIENT kausta ja kontrollitakse KAUBAD LAOS andmeid. Nimi: 5. Uue pakkumise koostamine Tegutseja: klienditeenindaja Kirjeldus: Kliendi poolt tulnud päring vormistatakse pakkumiseks ja edastatakse kliendile. Protsessi tulemusena kaustast PÄRING vormistatud dokument suunakase edasi kaustasse PAKKUMINE, millele määratakse PAKKUMISE SEISUND. Nimi: 6. Pakkumise muutmine Tegutseja: klienditeenidaja Kirjeldus: vastavalt kliendi poolt tulnud infole korrigeeritakse kaupade kogust või hinda
ning käsitlemisi koos sellest põhjustatud lisakuludega Õhutranspordi areng viimase viiekümne aasta jooksul on olnud võrreldes muude transpordiliikidega kõige kiirem. Reisijate- ja kaubaveo käive on suurenenud selle aja jooksul enam kui 100 korda. Õhutranspordi veosekäibe kasv on olnud viimastel aastatel Euroopas ligi 5% aastas, Aasias isegi kuni 9% aastas. Õhutranspordi poolt veetakse peamiselt alljärgnevaid kaubaliike ja -gruppe: • kergesti riknevad kaubad (vääristatud kalatooted jne) • kaubad, mille hinna ja kaalu suhe on suur (juveelid, mobiiltelefonid jne) • kaubad, mille lühike tarneaeg annab neile juurde lisaväärtust • ekspress-saadetised • uudisväärtusega kaubad (ajalehed, ajakirjad jne). Õhutranspordi kaubavedu toimub peamiselt kaubalennukitega, mis lendavad kindlatel liinidel kindla regulaarsusega. Osa kaubast toimetatakse lähtepunktist sihtpunkti tšarterlendudega, ehk
· Kohad ja ehitised- Kadaka Selver, Hop-galerii, Tõnismägi · Asutused ja ettevõõted- Selver, Reformierakond, Põhja Prokuratuur · Rigid ja osariigid- Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania · Isikud ja olendid- Kristen Michal, Jaan Ginter, Anne Veerpalu · Ajaloo sündmused- teine maailmasõda, esimene maailmasõda, · Ümberütlevad nimed- Kroonlinn, · Perioodilised väljaanded- Eesti Päevaleht, Eesti Ekspress · Kaubad- saslõkk Maitselt mahe, tualettpaber Soft Exclusive, juust Meierei · Elanikud- eestlased, udmurdid, venelased · Ameti ja aunimetused- tegevjuht, riigiprokurar, sir Elton John
Kuritegevuse kasv Vabariiklased Elavnes ehitustegevus Isolatsionism Kaheparteisüsteem Ametiühingud Mõju suurenemine Ladina- Maffia Ameerikale Paremerakonnad Suurlinnade kasv Suur majanduskriis Uued kaubad Neutraliteediseaduse Kongress Suurlinnade kasv vastuvõtmine Reisilennukid
usalduslikult · kauba liikumine on kiire ning paindlikult juhitav, informatsioon kauba liikumise kohta on tarneahela eri osadele kättesaadav · planeerimisotsuste tegemiseks vajalik informatsioon on kättesaadav ja seda osatakse kasutada. 8) Infotehnoloogia eesmärk logistikas ... ... on minimaalsete kulutustega tagada logistika kvaliteetne funktsioneerimine vahendid, materjalid ja kaubad on kättesaadavad õiges sortimendis, õiges koguses, õiges kohas ja õigel ajal. Tänapäevased logistika korraldamise meetodid lähtuvad põhimõttest, et nõudluse tekkimise korral käivitatakse tootmine ja erinevad logistilised tegevused transport, ladustamine, jaotus jne. 9) Tootega seotud transpordikulusid mõjutavad tegurid: tihedus väärtus (hind) lastitavus (puistekaubad, vedelikud)
juures. Kauba jms suurusest tulenevate probleemide vältida püüdmine on viinud meid toote ja kaubaühikute mõõtmete standardiseerimiseni, mis teeb nende kasutamise transpordis, ladustamisel ja ümberlaadimisel palju paindlikumaks. Suurema paindlikkuse saavutamise nõudluses jaotusketis on viinud pakendite kuju ja suuruse mitmete standarditeni, eesmärgiga: - luua ühesugusus/uniformsus (= sama kujuga kaubad); - kaupade ühetaolisus/homogeensus (= sama tüüpi kaubad); - neutraliseerida kaubad (= sama loomuga kaubad). Sellise standardiseerimisprotsessi hea näide on konteinerite areng; konteinerimajanduses kehtivad maksimaalsed konteineri mõõtmed ja kaal ülemaailmselt. See võimaldab vedada, ladustada ja ümberlaadida erinevaid kaupu samal viisil. Teine hea näide on kaubaalus, siiski ei kehti veel kaubaaluste puhul ühtset suuruse ja suurima kandevõime standardit. Pakendi valikut mõjutavad faktorid Enne pakendi valikut tuleb arvestada mitmete tingimustega.
Essee Linna plussid ja miinused Timo Stogov 10a Valga Gümnaasium Valga 2008 Linna plussid ja miinused Linna plussid : 1) Linna plussiks oli see , et linnas oli palju lihtsamini lihtrahvale kättesaadavad tõidu ained ja erinevad muud kaubad. Näiteks lihtsam oli selle tõttu kätte saada neid tooteid mida taheti , sest paljud suured kauomehed käisid linnadesse , mitte maale , sest linnas oli inimesi ja kauba tahtjaid rohkem. Kaupmehed käisid linnas , et kiiremini oma kaubad maha müüa ja raha saada. Eriti hästi arenes Vana- Liivimaal transiitkaubandus. 2)Linnu juhtis nõukogu ehk raad , mis koosnes raehärradest. Tallinnas oli raehärrasid 12 aga keskaja lõpuks 14
2) Pikaajalised OMAKAPITAL 1) Omanike sissemakstud kapital 2) Jaotamata kasum 3) Reservid SALDO ON ALATI KREEDIT POOLEL BILANSISKEEM AKTIVA (varad) Käibevara Raha Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtjate aktsiad või osad Sidusettevõtjate aktsiad või osad Muud aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Maa Ehitised Masinad ja seadmed Muu materiaalne põhivara Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arenguväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest
Turg: erinevad turud; turu roll majanduse toimimises; turuosalised; majandusringlus. 1. Turg majanduse toimimise süsteem, mille vahendusel toimub turuosaliste suhtlemine ning kujunevad hüviste ostetavad ja müüdavad kogused ning hinnad. 2. Hüviste turg kaubad (tarbekaubad ja investeerimiskaubad) ja teenused 3. Tootmistegurite turg tööjõud (inimkapital), kapital (füüsiline ja finants), maa (looduskapital) 4. Turuosalised on kõik müüjad ja ostjad, kes turul osalevad (majapidamine e leibkond, ettevõtted, valitsus, välissektor). Eraomand: miks on eraomand oluline majanduse tugisammas; miks on riik halb omanik. 1. Eraomand on turumajanduse tähtis osa loob motiivi oma vara võimalikult efektiivselt kasutada.
efektiivsus 13. Turundus tõrjus välja kaubandusettevõtte ja –turustuspoliitika: a) aastatel 1956 - 1974 b) aastatel 1965 - 1974 c) aastatel 1947 – 1965 14. Kaupade otsese vahetuse arenguastmed on: a) juhuslik vahetus b) kaubavahetus c) originaalne vahetus 15. Kaubandust võrreldes arenenud vahetusega iseloomustab a) materiaalsete huvide puudumine b) toodete müük tundmatule c) tootjate ja tarbijate vastandlike huvide põrkumine 16. Tarbekaubad on: a) immobiilsed kaubad b) immateriaalsed hüved c) mobiilsed kaubad 17. Frantsiis on: lepinguliselt reguleeritud kooperatsioonivorm kahe iseseisva ettevõtte vahel, mille juures frantsiisiandja loovutab frantsiisivõtjale ettevõttestrateegia kindla toote või teenuse kasutamisõiguse kindlaks määratud tingimustel ja tasu eest b) ühise kaubamärgi kasutamine c) õigus 18. Kaubandusteooriad on: institutsionaalse ja funktsionaalse kaubanduse vajalikkust põhjendavad teooriad
2) Pikaajalised OMAKAPITAL 1) Omanike sissemakstud kapital 2) Jaotamata kasum 3) Reservid SALDO ON ALATI KREEDIT POOLEL BILANSISKEEM AKTIVA (varad) Käibevara Raha Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtjate aktsiad või osad Sidusettevõtjate aktsiad või osad Muud aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Maa Ehitised Masinad ja seadmed Muu materiaalne põhivara Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arenguväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest
Klienditeenindus teenuse või kauba müügil Teenused Kaubad Mitte käega katsutavad Käega katsutavad kaubad Mittemateriaalne Materiaalsed Tegevused Esemed klient osaleb tootmis Tarbija ei osale tootmisprotsessis protsessis tekib teenindamisel Saab ladustada ja hoida saab kogeda Saab muuta omandiks teenindamist Teeninduse kvaliteeti mõjutavad tegurid Usaldusväärsus Kogetud viisakas teenindus, kvaliteene kaup jne Kiire teenindamine Kompetentsus Teenindaja teadmised ja oskused Kättesaadavus Telefoni teel, hea asukoht, lahtiolekuajad,
Kasumiaruande skeem 1 Kasumiaruande kirjete alaliigendusi võib kasumiaruande asemel esitada lisades. Kasumiaruande kirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks kasumiaruande informatiivsusele ja loetavusele. Müügitulu Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjal ja teenused Muud tegevuskulud Tööjõukulud palgakulu sotsiaalmaksud pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -k...
31.12.2010 VARAD KÄIBEVARARAD Raha ja pangakontod 88 754 Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved 590 358 Ebatõenäoliselt laekuvad arved(miinus) -16 572 Kokku nõuded ostjate vastu 573 786 Mitmesugused nõuded 264 Ettemaksed 807 Varud Müügiks ostetud kaubad 20 941 Lõpetamata objekti müüdiks 5 102 Ettemaksed tarnijatele 332 Kokku varud 26 375 KÄIBEVARA KOKKU 689 986 PÕHIVARA Pikaajalised finantsinvesteeringud 900 Materiaalne põhivara Maa ja ehitised (soetusmaksumuses) 2 375 965 Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses) 228 072
-, siis laenuvõlg oleks: a) 90 000.-; b) 70 000.-; c) 30 000.-; d) 55 000.-; e) Miite ükski eelpool toodutest. 18. Raamatupidamiskirjend ei pea sisaldama: a) Majandustehingu kuupäeva; b) Andmeid tehingu osapoolte kohta; c) Majandustehingu lühikirjeldust; d) Algtokumendi numbrit ja nimetust: 19. Ettevõte ostis kaupa arvega (maksmine toimub hiljem). Selle kohta tuleb teha järgmine raamatupidamiskanne: a) D Kaubad K Võlad tarnijatele b) D Tulevaste perioodide kulu K Kaubad c) D Kaubad K Tulevaste perioodide kulu d) D Võlad tarnijatele K Kaubad 20. Raamatupidamise dokumente peab säilitama: a) 6 aastat; b) 7 aastat; c) 10 aastat; d) Firma kogu eksisteerimise aja jooksul 21. Firma ostab maad. Ettemaksena tasutakse 100 000.- ja kohustisena kajastatakse 400 000.-. Tehinguga seoses:
Nõudlust prog- noositi vähe ja tarbijate vajaduste rahuldamiseks toodeti kaupu üha enam ladudesse. Tolleaegne turundusfilosoofia väitis, et kui laos puudub toodete tagavara, lõpetatakse müük. 11 Kauba käitlemine 253 Kauplemise otstarbel ehitatud laod on olnud algusest peale seotud kindla transpordiliigiga, millega need kaubad kohale toimetati või edasi transporditi. Ladude ehitust ja planeeringut on mõjutanud domineerivad veoviisid ning -vahendid. Sadamates paiknevad laod täitsid laevadega veetavate kaupade jaoks kaubapartiide ühendamise ja laialiveo funktsiooni. 18. ja 19. sajandil ehitati Euroopas sadamatesse meritsi veetavate kaubakoguste pideva suurenemise tõttu arhitektuuriliselt ja ehituskvaliteedilt laitmatuid mitmekorruselisi kivihooneid,
Maadeavastused Christoph Kolumbus ja Marco Polo Koostaja: Marit Kadopa G2L Tallinn 2009 Sissejuhatus Sajandeid oli Euroopasse toodud idamaiseid kaupu: vürtse, pipart, kaneeli, luksuskaupu ja palju teisi kaupu. Idamaade kaubad veeti laevadega araabiamaadesse, sealt mööda maismaad Vahemere idarannikule ja siis üle mere Euroopasse. Vahemerelt toimetasid edasi kaupu jõukate Itaalia linnade kaupmehed. Ida pool tegelesid kauplemisega araabia kaupmehed. Nii käisid hinnalised kaubad enne Euroopasse jõudmist mitme kaupmehe käest läbi. Iga edasi müüja võttis vaheltkasu ja seetõttu muutusid idamaised kaubad Euroopasse jõudes väga kalliks. Neid inimesi, kes jõudsid idamaiseid kaupu osta nimetati piprakottideks.
C-code alla kuulub, st, et lennuraja pikkus võib jääda 1200-1800 m vahele, kui tiivaulatus oleks suurem, siis peaks ka rada pikem olema ja manööverdamisala suurem 14. Millest oleneb lennuvälja tuletõrje ja pääste kategooria? Oleneb EASA eeskirjadest, mis paljuski kattuvad ICAO anneksitega, kus on toodud nõutavad tuletõrje ja päästeameti kategooriad vastavalt lennujaama kategooriale ning teenindavate lennukite suurusele ja tüübile. 15. Ohtlikud kaubad 9 klassi 1) Plahvtusohtlikud, kuus alamklassi: aine,segu ja toode, mis plahvatab kogu massiga;-//- ei plahvata kogu massiga; -//- ei plahvata kogu massiga, aga võib põhjustada tuleohtu või paiskuda laiali; -//- mis ei ole eriti ohtlikud; -//- väga väikese tundlikkusega massiplahvatusohtlikud ained; -//- üliväikese tundlikkusega ained, mis ei ole massiplahvatusohtlikud. 2) Gaasid süttivad gaasid; mittesüttivad ja mittetoksilised gaasid; toksilised
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
