kui 11h ning on järgmistel päevadel värskem ja puhanum. Puhanud kaugsõidujuht on liikluses ohutum ja kõik see viib õnnetuste juhtumise võimaluse nulli lähedale. Kokkuvõttes on see parem nii autojuhile, kui ka ettevõttele, kes ei pea õnnetuste juhtumise korral oma taskuid kergendama. Järgmisel päeval ehk 29.juunil algab tööpäev kell 8. Tunni ajaga peaksid sealse lao töötajad meie firma autosse kaubad peale laadima. Kell 9 saab auto Berliini lattu suunduda, kuhu on 494km. Järgmise puhkepausini on aega 3,5h ning selle aja jooksul jõuab auto minu arvutuste kohaselt 245km sõita. Puhkepaus kestab alates 12:30 kuni 13:15. Seejärel on veel sõita 249km. Auto läbib vahemaa 2 tunni ja 33 minutiga ja jõuab Berliini kell 15:48. Oletan, et 12 minutit läheb juhil asjaajamiseks ja kell 16 saab alustada pealelaadimist. Kella 17 ajal saab tööpäev läbi. Peale seda algab vabaaeg ja
Eesti ja Rootsi vaheline kauvavedu Lii Pedajas LM12 Eesti- Rootsi · Eesti jaoks on Rootsi olulisim Kaubanduspartner. · Rootsi-Eesti kaubandusmaht on peale majanduskriisi stabiiilselt kasvanud. · Kaubavedu jõustus 30.07.1992 Kaubavahetus · Eksport rootsi on kasvanud impordist jõulisemalt. · 2012a käive oli näiteks 3.4mld eurot. Peamised kaubad mida veetakse · Masinad, seadmed, transpordivahendid,metallid ja metallitooted. Peamised ekspordiartiklid 2012. aastal (osakaal %): · Masinad ja mehaanilised seadmed - 53,1% · Mineraalsed tooted 9,8% · Puit ja puittooted 8,5% · Metallid ja metalltooted 4,7% · Transpordivahendid 4,4% Peamised impordiartiklid 2012. aastal (osakaal %): · Masinad ja seadmed - 51,7% · Transpordivahendid 14,8% · Metallid ja metalltooted - 8,5% Tänan kuulamast
Esisuurtäht Isikutel, olenditel, kohtadel, ehitistel, asustustel, ettevõtetel, ühendustel, riikidel, ajalehtedel, ajakirjadel, teostel, sarjadel, ajaloosündmustel, autasudel, üritustel, taimesortidel, kaupadel ja sõidukitel, raamatute, tele- ja raadiosaadete, sarjade ja rubriikide pealkirjad, Lause alguses, nimetuste ametlikkuses, viisakusvormis, personifikatsioonis. Läbiv suur täht Kohad, ehitised, taevakehad, asutused, ettevõtted, ühendused, riigid, autasud,auhinnad, kaubad, tooted, sõidukite nimed, perioodiliste väljaannete (ajalehed-ajakirjad) nimed (v.a abisõnad), Väikene algustäht Ümberütlevad nimetused e metafoorid, mida nimedeks ei loeta. Isikunimest tulnud loomatõugude ja usundite nimetused, allüksused (nt TÜ arstiteaduskond), auhinna liigisõnal, kuud, nädalapäevad, pühad, tähtpäevad, taimede, loomade, loomatõugude nimed, keelte, keelkondade, rahvaste, hõimude nimetused, tootenimetused
Nõudlus ja pakkumine Mõiste Definitsioon Nõudlus Teatud kauba või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. Nõudlusseadus Inimesed ostavad mingit kaupa rohkem madalama hinna kui kõrgema hinna eest. Hindu mõjutavad Inimesed ostavad mingit kaupa rohkem madalama hinna kui tegurid kõrgema hinna eest. Asenduskaubad Kaubad mis rahuldavad samasid vajadusi ning on üksteisega asendatavad. Näiteks karastusjoogid. Täiendkaubad Täiend- ehk siduskaubad on kaubad, mida sageli koos kasutatakse. Pakkumine Pakkumine tähendab erinevaid koguseid mingeid kaupu, mida tootjad soovivad ja suudavad müüa erinevate võimalike hindadega teatud kindlal ajahetkel.
Monopol-konkurentsi täielik puudumine, kaubal ainult üks tootja v müüja, unikaalsed tooted, millel puuduvad asenduskaubad, monopol hinnategija, turubarjäärid väga kõrgedOligopol- väike arv müüjaid, nii diferentseerunud kui homogeenne kaup, turubarjäärid kõrged, oluline roll hinnavälisel konkurentsilMonopolistliku konkurentsi turg-palju müüjaid, deiferentseeritud kaubad, turubarjäärid madaladTuru tasakaal- nõudlus ja pakkumine tasakaalusTuru tasakaaluhind- nõutav kogus?pakutav kogusTasakaaluogus-nõutav ja pakutav tasakaalukogus tasakaaluhinna korralTutu puudujääk-nõutav kogus suurem kui pakutavSufitsiit- kauba pakutav kogus suurem kui nõudlusTasakaalupunkt E- nõudlud ja pakkumiskõvera lõikepunktEd=Q%/mõjuteguri !!Majanduskahjum ei tohi olla suurem piirkulust Edp(punkt)= Q*P1/P*Q1 Edp(kaar)= Q(P1+P2)/ P(Q1+Q2)
käigus, millest on mahaarvatud hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. (3, 185) Bilansi kirjed: VARUD Tooraine ja materjal Tooraine Materjal Kütus Lõpetamata toodang 4 Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest (8) Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukuludest, tootmiskuludest ja muudest kuludest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukophta ja seisundisse. (7) Varude tootmiskulutused sisaldavad nii otseseid tootega seotud kulutusi (materjali kulud, tööliste palgad jne), kui ka proportsionaalset osa tootmise üldkuludest (tootmisseadmete amortisatsioon , tootmisega seotud juhtkonna plgad jne)
võib hüviste tootmiseks kasutada), kapital (hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid) ja töö (hõlmab inimeste kehalisi ja vaimseid võimed, mida kasutatakse hüviste tootmiseks). Uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsessi nimetatakse investeerimiseks. Tootmine on hüviste valmistamine, tarbimine aga nende kaupade ja teenuste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmisprotsessi väljundid on hüvised. Hüvis on kaup või teenus, mida inimesed tarbivad. Kaubad on käegakatsutavad hüvised, millede tarbimine võib olla pikaajaline. Teenus on abstraktne hüvis, selle tarbimine toimub reeglina koos selle tootmisprotsessiga. Hüvised jagunevad piiratud hüvisteks(tootmisprotsessi tulemid) ja tasuta hüvisteks(ei ole inimtegevuse produktid, neid saab loodusest). Alternatiivkulu on saamata jäänud tulu ehk parimast alternatiivist loobumise hind. Alternatiivkulud alluvad kasvavate kulude seadusele.
Vahetuskursi kaudne noteerimine · Vahetuskursse võib noteerida kahte moodi: Otsene noteering · Välisvaluuta hind koduvaluutas Kaudne noteering · Koduvaluuta hind välisvaluutas Valuuta kallinemine ja odavnemine · Vahetuskursi muutused: Koduriigi valuuta odavnemine (depreciation) · Välisriigi valuuta hinna kallinemine koduriigi valuutas · Koduriigi kaubad muutuvad välismaalaste jaoks odavamaks ja välisriigi kaubad muutuvad kodumaiste tarbijate jaoks kallimaks Koduriigi valuuta kallinemine (appreciation) · Välisriigi valuuta odavnemine koduriigi valuuta suhtes · Koduriigi kaubad muutuvad välismaalaste jaoks kallimaks ja välisriigi kaubad muutuvad kodumaiste tarbijate jaoks odavamaks Vahetuskursi ja suhteliste hindade seos
erinevate hindadega antud ajahetkel Hinnamõju näitab, kuidas inimesed antud nõudluse juures sõltuvalt hinnast ostetavaid koguseid muudavad Nõudlusseadus: inimesed ostavad tooteid ja teenuseid kõrgema hinnaga vähem kui madalama hinnaga, juhul kui teised tingimused jäävad samaks Ostujõud on nõudlus, mis on rahaga tagatud Turunõudlus on individuaalsete nõudluste summa antud turul kindlal ajahetkel Asenduskaubad on kaubad, mis rahuldavad sarnaseid vajadusi Kahaneva piirkasulikkuse seadus: Iga järgmine tarbitud ühik pakub vähem rahulolu kui eelmine Nõudluse hinnaelastsus näitab, nõudluse tundlikkust hinnamuutuse suhtes Täiend- ehk siduskaubad on kaubad, mida sageli kasutatakse koos Pakkumine on kaupade või teenuste kogus, mida tootjad soovivad ja suudavad müügiks anda erinevate hindadega teatud ajahetkel Turupakkumine on kõiki müüjate pakkumiste summa
hinnaga toodetele aeglu Ladustamine ja kauba käsitlemine Eesmärk on: sisenevate kaubavoogude käsitlemine kaupade hoiustamiseks ja või väljastamiseks, millega kaasneb kaupade sorteerimine ja lühiajaline hoidmine. Laoruumide planeerimine Sõltub: ladustatava kauba mahust, kaupadele esitatavatest nõuetest( temp. Niiskus, valgus, kahjurite kindlus). Kaupade välise kuju järgi jaotatakse: o Tükikaubad (karbid, kastid) o Aluse kaubad o Lattkaubad (pikkus on suurem kui läbimõõt, nt, kangad) o Plaadid o Mahukaubad (vedelikud, puisteained) o Rullkaubad (kangad) Ladude tööpiirkonnad o Vastuvõtupiirkond ( toimub kaupade vastuvõtt sisenevalt transpordilt ja nende lattu laiale toimetamine transaga. ) o Komplekteerimise ja pakkimise ala (lao erinevatest osadest toimetatakse kaubad pakkimisalasse, ja kompl
- 550.- 20 juuni 4750.- 200.- 29 mai 3000.- 2100.- 30 aprill 5500.- 240.- 16 märts 5000.- 500.- 31 veebruar 3750.- - 28 KOKKU 27750.- 3590.- 154 Töötaja jääb puhkusele 4-st augustist. Arvutada töötajale makstav puhkustasu 28 klp. Pidada kinni vajalikud maksud ja leida väljamakstav puhkusetasu. Arvutada ka ettevõtte kulud kokku. Koosta lausendid ja konto " võlad töövõtjale" Äritehingute arvestus Kaubavarud, kaupade sisseost ja müük Kaupade liikumisel tootjalt tarbijani on kaubad käibesfääris ja moodustavad kaubavarud. Kaubavarud lähevad ringlusesse ja uuenevad kuid teatud hulk kaupa peab ettevõttel alati olema ja seega toimub ettevõtetes pidev varade ümberpaigutamine Nende suurus peab vastama müügi suurusele. Kaubavarude suurenemist põhjustavad: 1) kaupade sisseost; 2) varem müüdud kaupade tagastamine (ostjate poolt) Kaubavarude vähenemisel on samuti kaks põhjust, kui mitte arvestada kaupade kadu
ja raamatute jaemüük posti või interneti teel ning arvutite ja arvuti välisseadmete parandus. Baltic Chess Groupi e-poe kataloogis on üle 200 tootenime: · Klassikalised ja dekoratiivsed malekomplektid puidust · Digitaalsed ja mehaanilised malekellad · Laua- ja taskumalearvutid · Maletarkvara mängimiseks ja õppimiseks · Raamatud ja ajakirjad male teemal · Elektroonilised demonstreerimisseadmed Kõik e-poes esitatud kaubad on reeglina ettevõttel kohal olemas, mis tähendab kiiret kohaletoimetamist. Lisaks tegeleb Baltic Chess Group OÜ ka maleinventari, tarkvara ja raamatute edasimüügiga Baltimaade ja teiste EL riikide territooriumil. Ettevõtte põhilisteks partneriteks selles valdkonnas on spordiinventari- ja mööblipoed, reklaamiagentuurid jne. Baltic Chess Group OÜ üheks pakutavaks teenuseks on erineva taseme maleürituste korraldamine, milles on firmal suur kogemus.
Turutõrked Täielik turutõrge kaupade jaotus turu vahendusel pole võimalik, sest antud kauba või teenuse jaoks ei eksisteeri turgu (avalikud kaubad) Osaline turutõrge turul tekib küll tasakaal (nn halb tasakaal), aga tekkinud tasakaal pole ühiskonna seisukohalt vastuvõetav, sest on rikutud mõnda optimumi saavutamiseks vajalikku tingimust (välismõjud) Turutõrgete tüübid välismõjud (pos / neg); informatsiooniasümmeetria; avalik kaup Erakaubad ja avalikud kaubad Erakaubad kaubad, mille tarbimisel eksisteerib konkurents; ühe isiku poolt kauba tarbimine välistab selle kauba tarbimise teise isiku poolt; kauba hind on signaaliks, mille järgi teevad oma otsuseid ostjad ja müüjad; sellega on tagatud optimaalne kaupade kogus ühiskonnas ja ressursside efektiivne paiknemine ; * Avalikud kaubad kaubad, mida tarbitakse kollektiivselt kõikide poolt; konkurentsitud lisanduv kauba tarbija ei vähenda teiste
kahe eelmise rühma vahele. Toodete liikumissageduse mõõtmisel lähtutakse kas väljastatud toodete arvust või väljastuskordade arvust kindlal ajavahemiku XYZ-analüüs – Meetod, millega uuritakse kaupade käibe regulaarsust ja nõudluse prognoositavust. • X tooted: konstantne tarbimine, vähene muutlikkus • Y tooted: tugevam muutlikkus tarbimises, trendidest ja hooaegadest sõltuvad kaubad • Z tooted: täiesti irregulaarne tarbimine või ka väga harvad ostud Kasutatakse sageli koos ABC-analüüsiga. AX ja BX kaubad on suure ja stabiilse käibega „lemmikud”, AZ ja BZ kaubad on samas problemaatilised – olulised, aga raske prognoosida ja juhtida. Tarnija juhitud laovarud (VMI) VMIpõhimõte- VMI – lahendus tarneahela efektiivsuse tõstmiseks, mille sisuks on, et eelnev
Kauba 14,Kuressaare 13417 tel 453 3057 ,Fax 6811 965 e-post:www.annilusalong.ee www.annbeauty.ee Hea Klient ! Sõbrakuu soodustused,ripsmepikendused 50% allahindlust,solaarium 20% soodust,biokeelküünte hooldus vaid 16 .Ilusalongil on nüüd müügil kinkekaardid kõigitele toodetele ja teenustele. Arve nr: 2002013449 Kuupäev: 20.02.2011 Maksetähtaeg: 04.03.2011 Viitenumber: 8969415 Kliendinumber: 896941 Müüja:ILUSALON ANN BEAUTY Ostja:VIKTOORIA KUUSIK Kauba14,Kuressaare 13417,Eesti Suve 2, Valga 66085 Registrikood 10178070 Valgamaa Konto SEB Pank 10220003768012 KMKR EE 100222788 Tellija:Viktooria Kuusik Kaubad/Teenused 30min-1tund Hind Summa 1.Biogeelküüned 1tund(paigaldus) 16 16 2.So...
Vaba aeg 29,7 54,4 168,4 221,1 181,9 248,6 929,5 1531,3 Haridus .. .. .. .. .. .. .. .. Hotellid, kohvikud, restoranid 12,4 12,8 57,3 85,7 88,1 114,0 390,2 535,7 Mitmesugused kaubad ja teenused 35,3 52,9 141,4 160,8 163,8 231,4 689,1 762,2 Mitterahaline tarbimine 7,7 .. 21,5 .. 43,8 .. 283,9 .. Muud kulutused .. 6,2 37,3 63,1 42,7 106,9 190,4 427,1 Tabel 11. Toidukaupade keskmine ostukogus ja hind leibkonnaliikme kohta kuus 2005 ja 2007
Liivimaa linnade kaubanduslik sunnitlus tulenes äärmiselt soodsast asendist Kirde-Euroopa kaubateede võrgus. Hansakaupmeeste tugipunktidena spetsialsiseerusid suuremad Eesti linnad juba algusest peale ida-lääne transiitkaubandusele. Hansa liidu üks tähtsamaid kaubakontoreid asus Novgorodis. 1346 said Tallinn, Riia ja Uus-Pärnu Hansa liidult Novgorodi kaubanduse laokohaõiguse: ükski kaupmees ei tohtinud otse Novgorodi sõita vaid pidid tegema peatuse ühes nimetatud linnas ja kaubad ümber laadima. Läänest viidi Liivimaa kaudu Venemaale eelkoige kasitööd. Venemaalt eksporditi laande mitmesugust toorainet. Liivimaal toodetud kaupadest oli kõige tähtsam ekspordiks teravili, mida veeti välja vahetuskaubana soola vastu. Välja veeti ka lina, paekivi, puitu ja kanepiheiet. Kui keskaja algul sõitis kaupmees oma kaubaga ise merede taha siis peagi hakati kauplema kaubanduspartnerite vorgu vahendusel. Neile saadeti kodulinnast kaupu, mille eest ttasuti
Kasumiaruanne (skeem 1) (Eurodes) Tulemus Arvutus Müügitulu 780000 260*3000 Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjalid, teenused 390000 780000/2 Mitmesugused tegevuskulud 30700 1600*12+9000+2500 Tööjõu kulud Palgakulu 100800 12*700*12 Sotsiaalmaksud 33% 33264 100800*0,33 Pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus 60000 30% 200000-st Muud ärikulud 30700 1600*12+9000+2500 Ärikasum (-kahjum) 165236 Finantstulud ja –kulud Finantstulud ja –kulud investeeringuilt tütarettevõtetesse Finantstulud ja –kulud investeeringuilt sidusettevõtetesse ...
Logistika juhtimine strateegiate loomise funktsioon lähte- ja tarbimiskoha vahel. Tarneketi juhtimine kaubavoogude organiseerimine, planeerimine, kontroll ja realiseerimine alates arendusest ja ostmisest läbi tootmise ja jaotuse lõpptarbijani, turu nõudmiste rahuldamiseks säästlikult. Omavahel seotud logistilised protsessid moodustavad logistilise keti (tarneahela), milles iga protsess lisab tootele väärtust. Tarnija Ressursid Tootmine Kaubad Tarbija Hankelogistika eesmärgiks on õige kohuse ja sortimendiga, parima hinna /kvaliteedi suhtega vajalike materjalide toimetamine tarnijalt tootjani mõistliku tarneaja ja väiksemate kogukuludega. 1-10% toote lõpphinnast. Tootmislogistika eesmärk on tootlikkuse suurendamine, tehnoloogia arendamine, ressursside (tööjõud, kapital, aeg, organisatsioon) ja tootmisprotsesside optimeerimine. Jaotuslogistika eesmärk on juhtida logistika tegevusi, mis toimuvad pärast toote
Kauba omanik vastutab ise. Lepingulise lao puhul vastutus suurem kuna see nõuab enamasti ka ka laopidajalt lisateenuste osutamis näiteks nagu kauba pakkimine, sildistamine, varustamine kasutusjuhendiga ja toote lõplik koostamine. 7.Mille järgi otsustatakse, kas laohoone kasutamine hoiustamise seisukohalt on efektiivne või mitte ? Otsustatakse, kas laohoone kasutamine hoiustamise seisukohalt on efektiivne või mitte, sellejärgi kas: Kaubad paiknevad infosüsteemis kirjeldatud hoiukohtadel; toodete kogused hoiukohtadel vastavad infosüsteemis kirjeldatud kogustele; kaupu siirdatakse ühelt hoiukohalt teisele minimaalselt; kaupade siirdamise teekonnad on minmaalsed; hoiukohad on kaubaga võimalikult täidetud; hoiukohtade kõrgused on kooskõlas aluste kõrgustega; hoiukohad on puhtad ja neil ei vedele pakendiosi, kile ja alusetükke; tooted paigutatud kaubaalusel korrapäraselt; 8
hinnatase (tasemete muutus inflatsiooni näitaja); (b) mikroökonoomika tähis q - konkreetse hüvise nõutav või pakutav kogus turul, enamasti materiaalsetes ühikutes (meeter, kilogramm jne); makroökonoomika tähis Q majanduse kogutoodang (SKP, RKP) rahalises väljenduses 2. Mis vahe on SKP-l ja RKP-l? Selgitage. Kumba täna rohke kasutatakse, põhjendage. SKP võtab ühiskonnas loodud kaubad ja teenused kokku territoriaalsel printsiibil, RKP teeb seda omandi baasil, (kellele kuuluvate tootmisteguritega on loodud). Kasutatakse rohkem SKP-d sest omandisuhteid välja selgitada on globaalses maailmas järjest keerulisem 3. Kas järgmiste tehingute väärtust arvestatakse SKP-s? Põhjendage! a. klient maksab restoranis lõuna eest: JAH, lõpptarbimine b. ettevõte ostab Tartu kesklinnas ajaloolise väärtusega maja, et see bürooks ümber ehitada: EI, see on nn
uuenduslik mõtlemine ja juhtimisoskused, mida on vaja äri alustamiseks ja juhtimiseks. 2.12.15 © Tõnu Erin 16 Mõisted Ressursitulu – Loodusvarad – rent – Inimressurss – palk – Kapital – intress – Ettevõtlikkus - kasum 2.12.15 © Tõnu Erin 17 Vajaduste ja nende rahuldamise ahel. INIMESTE VAJADUSED → LOODUSRESSURSID, TÖÖJÕUD, KAPITAL → TOOTMISSE → TULEMUS: KAUBAD JA TEENUSED → MIS LIIGUVAD VAHETUSPROTSESSI → KAUBAD TEHAKSE TARBIJALE KÄTTESAADAVAKS → TULEMUS ON VAJADUSTE RAHULDAMINE → Siis algab protsess uuesti. Mõisted Loobumis- ehk alternatiivkulu on parim alternatiiv, millest loobutakse valiku tegemisel. Alternatiivkulu e. loobumiskulu – saamata jäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest Loobumiskulu hind väljendub nendes
Nõuded laoruumideks säilitustemp. Sobivus puhtus õige niiskus ruumid kergesti puhastatavad Toorained ja tooteid ei tohi säilitada temperatuuri juures, mis kahjustab teiste kaupade kvaliteeti (jahutatud tooted võivad olla külmutatud toodetega koos, kuid külmutatud tooted ei tohi olla samas veokis/laos) kus on jahutatud tooted) Ladude liigitus: 1) soojad laod (+14oC - +18oC) kauaseisvad kaubad 2) jahelaod (+2oC - +6oC) jahutatud toiduained 3) külmlaod (-18oC) külmutatud tooted (liha, kala, köögiviljad, marjad) Vastuvõtmine: 1) mahalaadimine 2) veovahendikontroll (temperatuur, puhtus) 3) kaupade paigutamine vastuvõtualale 4) kauba vastuvõtmine 5) vastuvõtukontroll: võrreldakse koguseid tellituga kontrollitakse vastavaid kuupäevi (tehakse märge dokumendile)
5.2. Dividendid 5.3. Muud viitlaekumised KOKKU rühm 5. 0 kr 6. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 6.1. Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 6.2. Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud 0 kr KOKKU rühm 6. 0 kr 7. Varud 7.1. Tooraine ja materjal 7.2. Lõpetamata toodang 7.3. Valmistoodang 7.4. Ostetud kaubad müügiks 7.5. Ettemaksed hankijatele KOKKU rühm 7. 0 kr Käibevara KOKKU 0 kr Põhivara 8. Pikaajalised finantsinvesteeringud 8.1. Tütarettevõtete aktsiad või osakud 8.2. Pikaajalised nõuded tütar-ja emaettevõtetele 8.3. Sidusettevõtete aktsiad vōi osad 8.4. Pikaajalised nõuded sidusettevõtetele 8.5. Muud aktsiad,osad ja võlatähed 8.6
Peamised Maa, mets, maavarad informatsioon kasutatavad vesi ressursid Hõive Valdav osa Valdav osa Valdav osa töötajaist töötajaist töötajaist põllumajandus tööstuses teeninduses es Peamine Maakond, Riik (kolooniad) Kogu maailm tegevuspiirkond provints Osalemine Üksikud Paljud kaubad Globaalne maailmamajand kaubad maailmamajandus uses 39. teab riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid, võrdleb riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsib erineva arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria SKT 800 32500 sisemajandus dollarit $ e kogutoodang IAI 0, 0,944 inimarengu indeks sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste 160 %0 4,6 suremus keskmine 43,3 79 oodatav eluiga
Laevatusinstruksioon Shipping Instruction On dokument, kuhu eksportija kannab teele saadetavate kaupade kohta vajalikud andmed ka mille alusel ekspedeerija vormistab konossomendi MERETRANSPORDI DOKUMENDID(2) Lastiveksel Shipping Note On dokument, mis annab ülevaate kaubasaadetisest momendil, kui seda pakutakse üle vedamiseks.. Lastisertifikaat Certificate of Shipment On dokument, mis kinnitab eksportijale, et tema kaubad on välja saadetud näidatud laeval ja kuupäeval. Saabumisteade Arrival Notification On dokument, mis saadetakse välja ekspedeerija poolt kaubasaadeise importijale teatades kaupade saabumisest ja nõudega vastavasisuliste dokumentide esitamiseks transpordifirmale ja tollile, et see võimaldaks kaubad välja võtta. Bill of Lading Mere- ja õhutranspordi elektroonselt esitatud dokumentide skeem. Laevad
Väiksemad linnad läänistati mõisnikele(Rakvere,Paide,Valga),maksid mõisnikele makse.Linnaelanike hulgas oli Saksa kaupmehed ja käsitöölised.1783 aastal said kõik maakonnakeskused linnaõigused. Suurim linn Tallinn. 9) Esimesed manufaktuurid. . Manufaktuuritööstuse keskpunktiks kujunes Narva. 17 saj. tekkisid Esimesed manufaktuurid(tööd tehakse käsitsi, tööjaotus) Hiiumaal klaasi manufaktuur,Narvas ja Tallinnas saekaatrid,vaseveskid 10) Sisseveao kaubad: Sool ja luksuskaup, vürtse, alkohooli Väljaveo kaubad: teravilja, lina ja kanepit 11) Forseliuse seminar- valmistati ette eestlasi Talurahvaste kooli õpetajateks Tegeleti *Lugemine,Kirjutamine *Usuõpetus, kirikulaul *Rehkendamine *Saksakeel *Raamatuköitmine 12) Academia Gustaviana- Tartu ülikooli asustamine 1632 Vanim Gümnaasium Eestis 1632 andis Rootsi kuningas Gustav II Adolf loa asutada ülikool. 1632 tomus pidulik avamine. Ülikooli
Kasiino SWOT analüüs TUGEVUSED NÕRKUSED · Tugev juhtimine saab kasutada kogu oma · kulud .kaubad ja teenused ei ole potentsiaali firma aremiseks kasutatud korralikult. · unikaalseid tooteid ja teenuseid, vastavalt · Suur hulk online-kasiinod segavad äri kliendi vajadustel. arenemist. · Oskus kasutada oma parima vara, et · Ebakvaliteetne teenindamine Töötajate laiendada oma äri ja suurendada turuosa. voolavus · Kulude kokkuhoiud Väsimus, ebasoobilik töökoht Madalamad kulud viivad suurema · Tulud kasumi kasiinole. Ebastabiilsete tulude puhul raske · Innovatsioon võimaldab CASINO tuleviku planeerida paremini ra...
lemmikloomadele. Selveri märgitoodete seast leiad ka kvaliteetse külmpressitud oliiviõli (500 ml ja 750 ml) ja maitsva sea kaelakarbonaadi barbeque marinaadis (500g). Kodukaupadest kuuluvad tooteperesse Selveri pesugeelid, pesuloputusvahendid, nõude- ja klaasipuhastusvahendid, üldpuhastusvahendid, torupuhastusvahend, katlakivieemaldaja, vedelseebid, dushigeelid, nõudepesu- ja küürimissvammid ning niisutatud svammlapid ja majapidamislapid. Kõik kaubad leiad riiulist üles Selveri rõõmsavärvilise märgi järgi.
Rahvusvaheline majandus Katre Kluust Mis on rahvusvaheline majandus? Kõik tehingud, mis ületavad riigipiire Kaubavahetus importija ja eksportija vahel Tehinguteks on kaubad, teenused ja kapital Miks see tekkis? Ressurside piiratus Ressurside ebaühtlane jagunemine Toodete mimekesisus Tarbijate eelistused Absoluutne ja suhteline eelis Kaubanduses on suurem mõju suhtelisel eelisel Väliskaubanduspiirangud Tollimaks Kvoot Ekspordisoovdustus Valitsuse korraldused ja määrused Miks piiratakse? Oluliste majandusharude kaitse Vastloodud majandusharude kaitse Piirangud mimekesistavad majandust Kaitse odava välistööjõu konkurentsi eest
läheduses, enamasti kõrgemal riiulikorrusel paiknevat reservkohta. Aktiivkohti kasutatakse tükikauba ja peenkauba komplekteerimisel, mil ühelt hoiukohalt komplekteeritakse tooteid korduvalt, mitme väljastuse tarvis. Tükikauba väljastamisel kaubaaluse riiulitelt paiknevad aktiivkohad riiulite esimesel korrusel (põrandakohal), harvemini liikuvad tooted teisel riiulikorrusel. Harvemini liikuvad kaubad paigutatakse nn reservkohtadele, ülemistele riiulitele. 33. Nimeta kommenteeritult vähemalt 5 kaupade hoiutehnoloogiat? Riiulid võivad olla eri kõrguse ja sügavusega, kandetalad erineva pikkuse ja kandevõimega, hoiukohad eri kõrgusega ja vahekoridorid eri laiusega. Võimaluste paljusus muudab lihtsa riiulite süsteemi kasutamise väga paindlikuks. Madalate, kuni 10 m kaubaaluste riiulite ja laiade, kuni 3,5 m töökoridoridega ladu,
Majandusõpetus e. Ökonoomika on teadus, mis uurib majanduse arenemist ja üldist seaduspärasusi kuidas majanduses osalejad teevad valikuid piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Majanduses osalejad on kodumajapidamised(inimesed,pered kellele kuuluvad algselt peamiselt ressursid), ettevõtted ja valitsus(riik) Ressurss tootmistegur. I Esmasne e. Primaarne MAA- hõlmab kõike loodusest saadavat(maavarad,loodusvarad,loomad,maapind) --> rent TÖÖ füüsiline või vaimne pingutus, mida tehakse kaupdae ja teenuste toomiseks. --> palk II Sekundaarne KAPITAL hooned, seadmed, masinad --> intress ETTEVÕTLIKUS omadus(aktiivsus,suhtlemisoskus,töökus,riskijulgus,lai silmaring, nutikus) --> kasum Mikroökönoomika uurib majanduse üksikosalejate(kodumajapidamised, ettevõtted) valikuid. Makroökönoomika uurib majandust kui tervikut. Sisend...
Mnel kasutusvimalusel on suurem vrtus kui teisel. Nappus - vajadused ja nende rahuldamiseks kttesaadavad ressurssid ei ole omavahel koosklas. Kompromiss - osapooled nustuvad hisseisukohaga ainult osaliselt, ent kituvad nii, nagu nad nustuksid sellega tielikult. Kasum - tulude ja kulude vahe. Turukonkurents - vistlus ostjate ja mjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja mmise prast. Ostujud - nudlus, mis on rahaga tagatud; mingi rahasumma eest ostmisel saadav hviste hulk. Tiend e. siduskaup - kaubad, mis sageli koos kasutatakse. Turutasakaal - olukord, kus nutava ja pakutava kauba kogused on mingil hinnatasemel vrdsed. Vaegus e. defitsiit - olukord turul, kus kaupade nudlus letab pakkumise. lejk - olukord turul, mil tarbijad ei soovi osta kogu toodangut, mida mjad antud hinnaga mgis pakuvad.
mitteametlik: VA jutumärgid) Tallinna Ülikooli sotsiaalteaduskond Tartu lastepäevakodu Väike Päike · Väiksemad sündmused, tähtpäevad rahvusvaheline keemiaolümpiaad, mardipäev · Autasud Maarja Risti orden, Kotkaristi teenetemärgi I järk · Sõidukid (läbiv SA, võib kasutada jutumärke) purjekas Lendav Hollandlane · Kaubad (SA; jutumärgid pole lubatud) küpsised Meie Märk, Kirde sai
· viimased sõjavaremed kadusid, · majandusime jätkus; 5.Euroopa Majandusühendus (ehk ühisturg). Algsed liikmed: Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Holland, Luksemburg. Ja need riigid, kuna nad olid majanduslikult stabiilsed, asusid lähestikku, olid heades suhetes. Kaotati omavahelised tollipiirid, vabalt hakkasid liikuma inimesed, kaubad kui ka kapital, eesmärgiga ühtlustada ettevõtjaile ja põllumajandustootjaile makstavaid dotatsioone ehk pealemaksmine ning eksporditoetusi, et lõpetada ebaausat konkurentsi tekitav üksteise ületrumpamine.
Kuidas mõjutab elastsus tarbijat ja ettevõtjat? Ka siin on elastsusel põhiline roll selles, kui palju muutub kauba kogus või hind. Eluks vajalikud kaubad nagu toit ja riided tarbijat eriti ei mõjuta, kuna ta on sunnitud neid ostma. Aga on ka olemas suhteliselt lähedasi või sarnaseid kaupu .Näiteks ühe hind tõuseb veidike , siis selle nõudlus väheneb , aga teise kauba hind jääb samaks, siis seda ostetakse rohkem. Tarbijate sissetulekul on samuti suur roll ning hinnaelastsus mõjutab seda ka palju . Luksuskaupade puhul on neil suur tulu elastsus, kuna kui tarbijad leiavad et nende sissetulek väheneb, saavad nad ka ilma nendeta hakkama
kontorist. Ühe kuu jooksul jõudis ta teha palju erinevaid ja kasutoovaid tehinguid. Põhiline kohalik kaup, mille vastu hansa kaupmees kaupa vahetas oli vili ja mingil määral ka lina ning paekivi. Siiski mängis kaubavahetamises suuremat rolli läänest tulnud kauba vahendamine Venemaale ja Venemaalt tulnud kauba vahetamine läände, osa kaubast jäi ka siia. Venemaalt saadi karus- ja pargitud nahku, vaha, mett, puitu, tõrva, vilja, lina ja kanepit, millest tehti nöörI. Parimad kaubad, mida läänest võis saada olid Flandria kalev, Reinimaa relvad ja metallitooted, Rootsi vask, Skane heeringad, Prantsusmaa, Portugali ja Saksamaa sool. Lisaks ka vein, õlu ja vürtsid. Hea kaupmehe käest käis iga kuu palju eelnimetatud kaupa läbi, millest osa jäeti Eestisse. Ülejäänu vahetati mõne teise kauba vastu, idast tulnud kaup läänest tulnud kauba vastu ja vastupidi.
väärtustes (toote mõjukusest), samas moodustavad nad ca 20% kuludest. Reaalse toote kohta kehtib vastupidine seos. Toote 3 tasandit mõjutavad väärtuse taju, teiste kasutajate soovitusi, tarbijate kvaliteeditaju, ettevõtte mainet. 19. Toote klassifikatsioonid, nende kasutamine prakti-kas. Igapäevase nõudluse, eelneva valiku, erinõudluse ja võõrkaubad. Toote klassifikatsioonid: kasutamisaja pikkuse järgi: 1. kestvuskaubad, 2. lühiajalise kasutamise kaubad, 3. teenused. Tarbijate ostuharjumuste järgi: 1. igapäevas nõudluse kaubad a) pideva nõudluse kaubad, b) impulsiivse ostu kaubad, c) hetkesituatsiooniste tekkinud nõudluse kaubad. 2. eelneva valiku kaubad a) sarnased kaubad, b) erinevad kaubad, 3. erinõudluse kaubad, 4. võõrkaubad/passiivse nõudluse kaubad (nõudlust pole nt. kirurgilised operatsioonid) 20. Teenus: defineerimine, teenuse iseärasused füüsilise kaubaga võrreldes (mittemateriaalsus, kvaliteedi
kaupade väärtus töötaja kohta; · klienditeenindus; · suhted tarnijatega [1]. 2. PAKKIMINE LOGISTIKAS Pakkimise all mõeldakse kauba seadmist niisugusse seisukorda, et selle edasisel transportimisel oleks viidud minimaalseks kauba vigastamise võimalus. Pakkimise peamine eesmärk on kaitsta kaupa, et kliendile üle andes oleks see terve ja kasutamiseks valmis ning midagi ei oleks pakist kaduma läinud. Pakkimise kavandamisel tuleks arvestada, kuhu loovutatud kaubad saabuvad, kuidas ja kus toimub saadetiste komplekteerimine ja kuidas viiakse kaubad edasi peale seda. Pakendid jaotatakse üldjuhul kahte põhitüüpi: tarbijapakendid ja logistilised pakendid. Tarbijapakend on enamasti jaemüügipakend, mida kasutatakse jaekaubanduses. Logistilised pakendid aitavad vahendada materjalivoogusid tootmises, transpordis, käsitsemisel ja ladustamisel[3]. Pakendi roll tänapäeval: 1
c. USA Keskpank suurendas intressimäära ja vähendas seeläbi raha pakkumist d. inimesed ei julgenud enam raha pangas hoida, vaid säilitasid seda kodus 41. Kelle põhiteesideks olid: • Isereguleeruvad jõud turumehhanismis on nõrgad. • Majandus on põhilisel ebastabiilne. • Valitsuse sekkumine on vajalik. a. Karl Marx b. Jean Babtiste Say c. Adam Smith d. John Maynard Keynes 42. Milliseid kaupu nimetatakse täiendavateks kaupadeks? a. kaubad, mida antakse tasuta lisaks kui ostate ühe teise kauba b. kaubad, mille puhul ühe kauba hinna langus põhjustab teise kauba nõudluse suurenemise c. kaubad, mille puhul ühe kauba hinna langus põhjustab teise kauba nõudluse languse d. kaubad, mis võimaldavad ostjatel pärast ostu tegelda enesetäiendamisega 43. Maailmaturul langes ootamatult puuvilla hind. Mis juhtub mõne aja pärast tekstiilitoodete pakkumisega? a. pakkumiskõver nihkub vasakule b. pakkumiskõver nihkub paremale c
Mikroökonoomika mõisteid jms Ceteris paribus muud tingimused jäävad samaks, vaid üks asi muutub. Inferioorne hüvis kaubad, mille nõudlus väheneb, kui sissetulek kasvab Asendushüvis ühe kauba hinna kallinemisel hakatakse tarbima enam teist, odavamat kaupa. Täiendhüvised neid kasutatakse mingi vajaduse rahuldamisel koos. Kui ühe hind kasvab, siis ka teise kauba nõudlus väheneb. Kasvavate alternatiivkulude seadus täiendava toodangu alternatiivkulu kasvab seda enam, mida rohkem seda hüvist toodetakse. Kuna lisatoodangu valmistamine muutub üha kulukamaks, peavad tootjad selle eest saama
Seda saab vaadata jägnevalt jooniselt. 3.Kaupade tellimine ja vastuvõtt 3.1. Kaupade tellimine Kaupu tellitakse mööda elektroonilisi kanaleid .Teisteks tellimuse edastamise viise oli tellimine tarnija kodulehe kaudu või kauplustes kohalkäivate müügiesindajate kaudu . Kaupade ettetellimise aeg sõltub kaubast , aga ka kokkulepetest tarnijatega. Kiirestiringlevat kaupa tellitakse iga päev , kampaaniakaupu üks kuu ette ja hooajakaupu isegi pool aastat ette. Kiirestiringlevad kaubad telliti : Smartenilt , Salestar , Remecom , Kaupmees , Kalev , TERE , Valio Alma , Selver , Maag piim , E-Piim , Leibur , Hagar , Fazer , As Pere ,Eesti Pagar , Rakvere , Wõro , Nõo Lihatööstus , Vastse-Kuuste lihatööstus , Oscar , Tallegg jne . 3.2.Kaupade vastuvõtt Kauba saabudes kontrollisin arvelt kauba saajat. Veendusin, et arvel oleks maksjaks märgitud A-Selver AS, Pärnu mnt 238 Tallinn, saajaks Põlva Selver . Kauba koguselisel vastuvõtul
00 50,000.00 50,000.00 200,000.00 Abitööliste palk 15,000.00 15,000.00 15,000.00 15,000.00 60,000.00 Lisatasud 22,500.00 18,000.00 23,000.00 30,000.00 93,500.00 Sotsmaks 23,925.00 22,440.00 24,090.00 26,400.00 96,855.00 Personalikulud kokku 111,425.00 105,440.00 112,090.00 121,400.00 450,355.00 Kaubad 467,500.00 478,500.00 495,000.00 591,250.00 2,032,250.00 Materjalid ja tarvikud 7,500.00 7,500.00 7,500.00 7,500.00 30,000.00 Muud 3,000.00 6,500.00 8,000.00 8,000.00 25,500.00 Kaubakulu kokku 478,000.00 492,500.00 510,500.00 606,750.00 2,012,750.00 Kütus 1,000
K Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest summadest 3000 3. D Kasum 20 000 K Kohustuslik reservkapital 20 000 D Kasum 50 000 K Dividendivõlad 50 000 D Kasum 30 000 K Eelmiste perioodide jaotamata kasum 30 000 D Dividendide tulumaksukulu 13 291 K Dividendide tulumaks 13 291 4. D Eelmiste perioodide jaotamata kasum 100 000 K Aktsiakapital 100 000 5. D Müügiks ostetud kaubad 350 000 D Käibemaks 70 000 K Võlad tarnijatele 420 000 6. D Arvelduskonto 15 000 K Tulud finantsinvesteeringutelt 15 000 TULUD KOGUME ALATI KREEDITISSE! (Omakapitalis kreedit suurendab) 7. D Arvelduskonto 450 000 D Kassa 11 000 K Nõuded ostjatele 461 000 8. D Võlad töötajatele 100 000 D Üksikisiku tulumaks 17 000 D Käibemaks 40 000 D Sotsiaalmaks 33 000 D Töötuskindlustusmaksed 1000 D Võlad tarnijatele 150 000
külmal perioodil jahedam soojapuhur 2. Suhteline õhuniiskus 45...55% soovitatav norm. Madal Ventilatsioon 40...60% 3. Tolm Laos ja ladustatavatel Üld- ja kohtventilatsiooni pindadel kaua seisvad Keskmine olemas olu kaubad, tööprotsessidest tulenev 4. Müra Sae müra võib ületada Ruum on varustatud teatud materjalide Madal kuulmiskaitse lõikamisel 85db vahenditega 5. Vibratsioon Mõned masinad ja Ei ole vajadust, sõidukite
turundustegevus, mis hiljem, valminuna, hakkab end teostama välisturunduses. Atmosfääri loomisel tuleb arvestada mitmete asjaoludega nagu näiteks valgustus, heli, mööbli paigutus, ruumide viimistlusmaterjalid ja nende kvaliteet, värvivalik. Ruumide puhtus ning töötajate välimus näitavad suhtumist klienti. Esmamulje kujuneb umbes 10–20 sekundi jooksul. Toode/teenus on kui vahend või abinõu inimeste vajaduste ja soovide rahuldamiseks. Toote alakategooriateks on kaubad ja teenused, kusjuures nende peamiseks erinevuseks on see, et kaubad on materiaalsed, teenused aga mittemateriaalsed tooted. Eksisteerib tohutu hulk mitmesuguseid n-ö puhtaid kaupu (nt seep, pliiats, leib, vorst jne) ja teenuseid (näiteks lapsehoidmine, psühhoteraapia jt), kuid sageli on terviklik toode kaupade ja teenuste kombinatsioon (näiteks einestamine restoranis (toit + teenindamine, materiaalse kauba ost kaupluses jne). Tähtsad on mõlemad pooled
on nõudlus tavaliselt elastsem (coca cola ja piim); 2. osatähtsus isiklikust eelarvest - mida suurem see on, seda elastsem on nõudlus; 3. aeg - mida rohkem on aega inimestel kohaneda hinnamuutustega, seda elastsem on nõudlus. Nõudlus ja pakkumine. Nõudlus Nõudlus ja pakkumine. Nõudlus Nõudlus ja pakkumine. Nõudlus Nõudluse muutust põhjustavad: · sissetulekute muutus; · asenduskaupade hinnamuutus; · täiendkaupade hinnamuutus. Täiendkaubad (siduskaubad) on kaubad, mida sageli tarbitakse koos; · ilma või hooaja muutus; · ostjate arvu muutus; · stiilide, maitsete, harjumuste muutus; · ootuste muutus · seaduste muutus · majanduspoliitiline olukord Nõudlus ja pakkumine. Nõudlus Chipsid 250 200 Nõudlus suureneb Ostetav kogus 150 100 Nõudlus kahaneb
INDIVIID ÜHISKONNAS ÜHISHÜVED: · Kaubad ja teenused, mida tarbitakse kollektiivselt ilma turu vahenduseta · Ühishüved erinevad kõigist teistest kaupadest, sest nad on ammendamatud ükski tarbija ei kasuta hüvet täielikult ega piira ka kellegi teise tarbimisvõimalusi (ühissõidukid, pargid) SOTSIAALNE TURVALISUS: sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi SOTSIAALKINDLUSTUS: eesmärk tagada aineline toimetulek neile inimestele, kes vanaduse, tööõnnetuse, kutsehaiguse, invaliidsuse, emaduse,tööpuuduse... tõttu
04.09.2012 MAJANDUSTEADUSE SISU - Majandusteadus on uurimine inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida soovivad. - Kaubad on füüsilised tooted, mida ettevõtted valmistavad, nt. Arvutid, jalatsid. - Teenused on tooted, mida me ei saa katsuda, nt. Autoparandus, juukselõikus. - Nappus tuleneb võimetusest rahuldada kõikide soove - Nappuse tõttu tuleb mõnedest valikutest loobuda-tekib loobumiskulu ehk alternatiivkulu. - Loobumiskulu on parim alternatiiv, millest valikut tehes loobutakse. - Nappus paneb meid tegema kompromisse. TOOTMISRESSURSID
Rahvamajanduse arvepidamine SKP (SKT) ; GDP – mõõdab ära ühe riigi territooriumil teatud aja jooksul toodetud kaupade ja teenuste lõpptarbimise rahalises väljenduses. SKP per capita – SKP ühe elaniku kohta = SKP (EUR) / Elanike arv RKP (RKT) ; GNP – rahvamajanduse koguprodukt RKP mõõdab mingi konkreetse riigi rahvaomanduses olevate varadega mingi perioodi jooksul toodetud kaupade ja teenuste lõpptarbimise kogusumma rahalises väljenduses. RKP = SKP + NFT (rahvusvahelise toodangu tulu?) Ainult suletud majanduses on RKP ja SKP võrdsed ! SKP = C + I + G + (X – M) C = kodumajapidamiste tarbimine I = kodumaised koguinvesteeringud G = Avaliku sektori kulud X = Eksport M = Import X-M = Netoeksport Vastand on tulude ehk sissetulekute meetod. Kolmas variant on lisandväärtuse meetod Vahetoodang – ühe ettevõtte lõpptoodang, mida kasutatakse teises ettevõttes ressursina ehk sisendine tootmiseks. Lisandväärtus...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
