RAHAVOOGUDE ARUANNE (tuhat krooni) Nimetused 1 aasta 2 aasta 3 aasta 4 aasta 5 aasta I.Jääk perioodi alg 0 1431,5 2544,3 3724,2 4904,1 Rahal.vah.sissetulek 1.sissemakst.põhikapital 3 2. Laen 17,7 3. Laekum.müügist 1947,0 1608,3 1698,0 1698,0 1698,0 KOKKU sissetulek 1967,7 1608,3 1698,0 1698,02 1698,02 Rahal.vah.kasutam. Ruumid/tehnika 19,5 Töötasu 78 100,8 107,40 107,40 107,40 Materjal 90 90,00 90,00 90,00 90,00 Küte 0 0,00 ...
HANSA LIIT Lisette Sults HANSA LIIT • Ühist poliitikat ajavate Põhja-Euroopa kaubalinnade liit. • Äri ajasid kaupmehed. • Hiilgeagadel kuulus Hansa Liitu umbes 70 suurt ja 100-130 väikelinna. • Eksisteeris 13. sajandi lõpp kuni 17. sajandi lõpuni. TÄHTSAMAD KAUBAD LÄÄNEST ITTA Sool Kangad Heeringas Hõbe TÄHTSAMAD KAUBAD IDAST LÄÄNDE • Vili • Vaha • Lina • Karusnahad HANSA KAUBAKONTORID London Bergen Brüge MIS LINNAD EESTIS KUULUSID HANSA LIITU? Tallinn Tartu Uus-Pärnu Viljandi HANSAPÄEVAD • Hansalinnadest saadeti Delegatsioonid* (arutasid kaubandusega, meresõitu ja kaubateede vabadust, mereröövlite vastu võitlemist, liitude ja rahu sõlmimist, sõja kuulutamist, diplomaatilisi suhteid) • Delegatsioonid*-Delegatsioon on rühm isikuid (delegaadid), kelle valitsus, organisatsioon või kollektiiv on delegeerinud esind...
RAHAVOOGUDE ARUANNE (tuhat krooni) Nimetused 1 aasta 2 aasta 3 aasta 4 aasta 5 aasta I.Jääk perioodi alg 0 6,0 5,9 27,3 80,2 Rahal.vah.sissetulek 1.sissemakst.põhikapital 120 2. Laen 700 3. Laekum.müügist 843,7 867,3 908,6 962,9 1062,0 KOKKU sissetulek 1663,7 867,3 908,6 962,88 1062 Rahal.vah.kasutam. Ruumid 700 Sisustus ja tehnika 110 Varud 10 Töötasu 240 250 255,00 260,00 265,00 Materjal 135 13...
2 54.1 Eluase 144.2 177.3 Majapidamine 56.1 44.9 Tervisehoid 37.8 41.2 Transport 152.1 132.2 Side 49.2 49 Vaba aeg 87 81.3 Haridus ja lasteasutused 19.3 17.2 Söömine väljaspool kodu, majutus 43.1 31.6 Mitmesugused kaubad ja teenuse 55.3 51.4 Arti Hunt IT-14E Kaalusüsteem 2014 muutus, %o Chart Title 25.1 215 6 78.8 -3.1 56.7 33.1 124 -11.2 69 3.4 46 19.9 121 -0.2 54.2 -5.7 91.8 Toit ja mittealkohoolsed joogid Alkohoolsed joo -2.1 27 Riietus ja jalatsid Eluase -11
_________________________________ (pretensiooni saaja nimi ja postiaadress) "____"______________ nr _____ Pretensioon (täiendava tähtaja andmine) "____"____________käesoleval aastal sõlmiti meie, AS______________ kui ostja ja OÜ____________ kui müüja vahel müügileping nr _________, mille kohaselt OÜ________________ kohustus müügilepingu objektiks olevad kaubad ostjale üle andma hiljemalt "____"_______________. Müügileping sisaldas ka veotingimusi ja selle järgi pidi kaupade vedamine toimuma müüja transpordiga ja tema kulul. Kaupade üleandmise kohaks oli vastavalt müügilepingu punktile _____ ostja tegevuskoht ____________________(tegevuskoha aadress). Vaatamata asjaolule, et meie poolt on müügileping kohaselt täidetud ja kaupade ostuhind on OÜ-le _______________ täielikult tasutud, ei ole OÜ
soodustamiseks; 3. linna huvide kaitsmine suhetes teiste linnade ja maahärradega; 4. hoolitsemine kirikute ja koolide eest 5. hoolekanne vaeste, santide ja tõbiste ülalpidamise eest; 6. kohtumõistmine; 7. kodanike julgeoleku tagamine; 8. hoolitsus linnakodanike heakäekäigu eest. 1. Kaupmehed olid linna kõige rikkamad kodanikud ehk patriitsid, kelle rikkus tulenes eelkõige ülemere- kaubandusest. Risk oli suur, kuid ka kasum oli seda. Selleks, et riske jagada paigutati kaubad laiali mitme laeva peale, lootuses, et ühe aluse hukkudes teenivad teistel laevadel olevad kaubad kaotuse tasa.Kaupmeeste hulgast valiti tavaliselt linna juhid; 2. Käsitöölised olid kaupmeestest mõnevõrra vaesemad ega omanud suurt kaasarääkimisõigust linna valitsusorganeis. Käsitöölised olid koondunud kutseorganisatsioonidesse - tsunftidesse. 3. Linna alamkihid ehk pleebs koosnesid kõige erinevamate elukutsete pidajatest - teenijad, kerjused, prostituudid jt.
SISSEJUHATUS Mina tegin vaatlusaruande poest, mis asub Ilu pst 2 Rakveres. Pood on avatud E-P: 9.00-22.00. Valisin just selle poe, kuna mulle Rakvere kodus suhteliselt lähedane pood .ning olen ka seal töötanud Tegevusvaldkonnaks saab lugeda jaemüüki, Poe plussideks saab lugeda, et see on inimestele suhteliselt lähedal ja saavad oma esmatarbe kaubad sealt samast kätte ei pea minema selle jaoks kesklinna. Poe kaubavalik on pidevalt uuenev, sest pidevalt tuleb .juurde uusi tooteid. Poodi jõuab kaup, kas läbi lao või läbi müügiesindajate Poe peakontor asub Lepnal, kuid poode üle Eesti ja asub pea igasmaakonnas, Tartus on .grossipoode üks neist kõige rohkem poode on Lääne-Virumaal 3
3.5 . : ( ) ( ) ( , ) . . , . . : D Sissenõuded töötajatelt K Puudujääk : 17 D Puudujääk K Tulemusüksuse ladu, milles kauba puudujääk selgus , , , , : D Kaupade mahakandmisega seotud kulud K Tulemusüksuse ladu, milles kauba puudujääk selgus , . : D Müügiks ostetud kaubad K Muud tulud ja kulud , . . , , . . 3.6 18 : - , . , . , , , . . , . 19 4 RTJ10 « » : « - ,
1.3 Lepingu juurde sõlmitavad lisad on Lepingu lahutamatuteks osadeks. 2. Tarne tingimused ja Kaupade üleandmine 2.1 Ostja avaldab, et soovib osta Tarnijalt Kaupa vähemalt [Kauba kogus ja ajaühik, näiteks 100 ühikut kalendrikuus] ning Tarnija tagab vähemalt [sama kaubakogus] tarnimise mitte hiljem, kui [tähtaeg, mille jooksul Tarnija on võimeline kaubad Ostjale üle andma] vastavasisulise tellimuse esitamisest Tarnijale. 2.2 Ostja poolt soovitud Kauba täpse koguse ja soovitud tarneajad teatab Ostja Tarnijale eposti teel (edaspidi: Tellimus). Tellimused on Lepingu lisadeks. Juhul, kui Tellimus ületab Tarnija võimalused Kaupa tarnida Tellimuses toodud koguses ja tähtajal, kohustub Tarnija sellest Ostjale viivitamatult teavitama koos informatsiooniga Tarnija
(iii) Kaupade pakkimise vastavalt veoviisile, kui kaupade vedu korraldab Tarnija. 1.3 Lepingu juurde sõlmitavad lisad on Lepingu lahutamatuteks osadeks. 2. Tarne tingimused ja Kaupade üleandmine 2.1 Ostja avaldab, et soovib osta Tarnijalt Kaupa vähemalt [Kauba kogus ja ajaühik, näiteks 100 ühikut kalendrikuus] ning Tarnija tagab vähemalt [sama kaubakogus] tarnimise mitte hiljem, kui [tähtaeg, mille jooksul Tarnija on võimeline kaubad Ostjale üle andma] vastavasisulise tellimuse esitamisest Tarnijale. 2.2 Ostja poolt soovitud Kauba täpse koguse ja soovitud tarneajad teatab Ostja Tarnijale e-posti teel (edaspidi: Tellimus). Tellimused on Lepingu lisadeks. Juhul, kui Tellimus ületab Tarnija võimalused Kaupa tarnida Tellimuses toodud koguses ja tähtajal, kohustub Tarnija sellest Ostjale viivitamatult teavitama koos informatsiooniga Tarnija poolt tagatud tarnetähtaegadest
Kaubakategooria juht, Teenindusjuht, vastavalt Kaubakategooria juht, Teenindusjuht, vastavalt kinnitatud struktuuri tüübile kinnitatud struktuuri tüübile Ametikoha põhieesmärk: Lähtuvalt kaupluse strateegilistest eesmärkidest töö organiseerimine kaupluses. Tagatud on klientide rahulolu ning asjalik töökeskkond. Kauplus töötab kasumlikult Põhikohustused Tulemus 1. Kaubakategooriate haldamine 1.1 Kaubad on tellitud kinnitatud sortimentide alusel. Tagatud on stabiilne kaubavalik. Kaupade tellimisel on arvestatud optimaalset kaubavaru. Sortimendi muutmise ettepanekud on edastatud otsesele juhile. 1
· vara peab olema majanduslik ressurss; · ressurss peab olema ettevõtte poolt kontrollitav ja · ressursi väärtus peab olema omandamise hetkel objektiivselt mõõdetav [9: 129]. Varud on see osa käibevarast, mida kasutatakse toodete valmistamiseks, teenuste osutamiseks või (edasi)müügiks. Varudest rääkides on mõeldud selliseid käibevarana kajastatud varaobjektid nagu materjal, lõpetamata toodang, valmistoodang, (edasi)müügiks soetatud kaubad [2: 208]. Uno Mereste defineerib varude mõiste järgnevalt varud on ettevõttes materjalid jms; peamised ainelised aktivad, mida raamatupidamise seaduse järgi käsitletakse bilansis viiel eri alakirjel: tooraine ja materjal, lõpetamata toodang, valmistoodang, müügiks ostetud kaubad ja ettemaksed tarnijatele [17: 503]. RTJ 4 ütleb, et varud on varad, mida hoitakse müügiks, mida parajasti toodetakse
Siis tuleb ka välja mis toode läheb sortimendist välja ja milline tuleb asemele. 1.2. Picolingiga EAN-i koodi kontrollimine Picolingiga võetakse punase laseri avil toodetelt EAN-i koode mis järel pannakse need arvutisse ja siis saab kontrollida kas toodetel on ees õiged müügihinnad. 1.3. Kauba vastuvõtt Esmalt peab saabuva kauba mahalaadima; Pakendid avama kvaliteedi kontrolliks; Saatedokumentidele vastavust kontrollima; Kaubad registreerima infosüsteemis; Kaubad lattu paigutama; Kaupade grupeerimine, lahti- või ümberpakkimine; Kaubad saali müüki viima. 7 1.4. Kauba tagastamine Kui mingist kampaaniast või tavamüügist on kaupa järgi jäänud, tagastatakse kaup saatjale tagasi. Selleks tuleb lugeda kaubad üle, panna kirja EAN-i kood ja kogus palju järgi on jäänud seejärel pakkida kaup kastidesse ja tagastada kaup. 1.5. Kauba väljapanek
See käis põhiliselt Soome vahel, sinna viidi vilja ja vastu saadi soola. Esimene raudtee loodi 1870.aastal ja ühendas Paldiskit Tallinna ja Narva kaudu Peterburiga. Venemaale viiva raudtee ehitamisega avardusid oluliselt kaubavahetuse võimalused ning suurenes Tallinna ja Paldiski sadamate tähtsus. Enamus transiitveosed saabusid nüüd nendesse sadamatesse ja peagi oli Tallinn kõige olulisem sadamalinn, kuhu saabus Venemaale suunduv kaup Euroopast. Põhilised kaubad olid masinad, keemiatooted, kivisüsi ja muu selline. Pärnu oli peamine väljaveosadam, mille kaudu tarniti maailmaturgudele vilja, lina ja puitu. Suur osa Venemaa kaubandusest juhiti nüüdsest just läbi Tallinna sadamate. Kuna 19.sajandi lõpuks olid juba kõik Eesti linnad omavahel ühenduses, arenes kiiresti ka sisekaubandus. Külade ja linnade vahel veeti põhiliselt tarbekaupu ja toiduaineid.
Esimene süsteem on töömahukam kuna iga varude muutuse korral tuleb kontrollida tellimisvajadust. Tuleb määrata kui palju korraga ja kui sageli tellida. Igale tootele määratakse maksimumkogus laos. Laovaru suuruse määravad kolm motiivi: 1. Tootmis- ja müügivajadus. 2. Turvamotiiv. 3. Spekulatiivne motiiv (hinnamuutused mis võimaldavad järgmist partiid odavamalt/kallimalt osta/müüa. Üldised reeglid kaupade varumise kohta: Kaubad, millel on ühtlane nõudlus, vajavad väiksemat laoseisu. Kaubad, mille nõudlus varieerub, vajavad suuremat laoseisu. Kaubad, millel on suur nõudlus, vajavad kõrget hankekindlust. Kaubad, mille nõudlus on väike, peaksid omama väiksemat hankekindlust. Unikaalsed tooted peaksid olema kõrge teenindustasemega. Üleliigses koguses kaupa ei ole otstarbekas laos hoida. Optimaalne ostupartii
raamatute nõutava koguse vähenemine raamatute nõudluse vähenemine (nõudluskõver nihkub vasakule) uestion 11 Question text Mis alljärgnevast ei põhjusta kauba K nõudluse muutust (nõudluskõvera nihet)? Select one: Tarbijate sissetuleku suurenemine Tarbijate eelistuste muutus Asenduskauba J hinna muutus Kauba K hinna muutus Question 12 Question text Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes, siis Select one: kaubad A ja B on asenduskaubad kaubad A ja B on inferioorsed kaubad kaup A on inferioorne kaup ja B normaalkaup kaubad A ja B on täiendkaubad kaup A on normaalkaup ja kaup B inferioorne kaup Question 13 Question text Kui kauba L hind tõuseb, siis asenduskauba H nõudluskõver Select one: nihkub paremale nihkub vasakule ei kajasta kauba L hinna tõusu jääb paigale Question 14 Question text
teatades sellest teisele Poolele kirjalikult ette vähemalt 30 (kolmkümmend) kalendripäeva. 6.4. Kui üks Pool rikub Lepingut ja ta ei ole rikkumist lõpetanud või kõrvaldanud 10 (kümne) kalendripäeva jooksul arvates teiselt Poolelt vastava teate saamisest, on teisel Poolel õigus Leping ilma etteteatamistähtajata üles öelda. 6.5. Komisjonäril on õigus Leping üles öelda 10 (kümne) kalendripäevase etteteatamisega, kui Kaubad on olnud müügil vähemalt ______(__________) kuud, kuid neid ei ole õnnestunud realiseerida. 7. Kaupade käsutamine pärast Lepingu lõppemist 7.1. Käesoleva Lepingu lõppemisel on Komitent kohustatud 15 (viieteistkümne) kalendripäeva jooksul Kaubad Komisjonäri juurest ära viima. Kui Komitent Kaupu nimetatud tähtajaks ära ei vii, on Komisjonäril õigus Kaubad realiseerida Komisjonäri poolt määratud hinnaga. 8. Muud tingimused 8.1
Tootmisviisi Põllumajandus, Töötlev tööstus, Teenindus, äriteenus, peamine loomakasvatus, metallurgia, biotehnoloogia,turu- majandus haru jahindus tekstiilitööstus uuringud Arengumaad, Aasia riigid Arenenud riigid Levik tänapäeval vähem Hiina USA,Saksamaa arenenud riigid Tootmise Toota enda Paljud kaubad Tervele maailmale eesmärk riigile, vähesed teistele riikidele kaubad olid (kaubavahetus) müüa Tehnoloogia Käsitöö Keskmiselt( masi Hästi arenenud areng nad arenenud) (infotehnoloogia, arvutid) Rahavormid Metallraha, Metall- ning Kaardimakse,
Tarneklauslid: EXW (Ex Works) Laadimiskoht määratud, kasutatakse kõikide transpordiliikide puhul, müüja teeb kaubad kättesaadavaks ostjale enda või muus asukohas, müüja kohustuste hulka ei kuulu kauba ekspordi tollivormistus ja veokile laadimine. Ostja kannab kõik riskid ja kulud, mis on seotud ja järgnevad kauba pealelaadimisele müüja nimetatud laadimiskohast. FCA (Free Carrier) Laadimiskoht määratud, kasutatakse kõikide transpordiliikide puhul, müüja veab kaubad ostjaga kokkulepitud (veofirma) asukohta, müüja kohustuste hulka kuulub kauba ekspordi tollivormistus. Kui määratud laadimiskoht on müüja asukohas, siis on müüja vastutav kauba veokile laadimise eest. Kui määratud laadimiskoht on veofirma asukohas, siis on müüja vastutav kauba veokile laadimise eest, ent ei ole kohustatud seda maha laadima. FAS (Free Alongside Ship) Laadimissadam määratud, kasutatakse meretranspordi puhul,
Müügitulu Maksuvaba müügitulu 43036 Kaupade müük EL 158060 Teenuse Müük EL 98098 Ümardused müügil 2 Kokku 299196 Müügitulu kokku: 299196 Kaubad, toore , materjal , teenused Müüdud kaubad soetushinnas 49118 Töövahendite kulud 7537 Transport materjalide soetamisel 1399 Töölähetuse kulud 24534 Ruumide rendi kulu 67360 Ruumide kom. kulud 196 Muude põhitegevusega seotud teenuste kulu 2800 Kokku 152944
d. erandjuhtudel – suur keskkonnareostuste oht (laevaavariide puhul kütuse ja mürgiste kaupadega); e. harvadel juhtudel – oht korraga suurele arvule inimeludele (osa laevahukuga lõppevatest avariidest); f. harvadel juhtudel – korraga suure koguse kauba kaotsiminek (laevahukk), kauba vigastamine või riknemine. 2. Kaupade ja reisijate merevedude liigitus Ladustamise järgi: a. Vedelkaubana (Liquid Cargoes) – kaubad ei ole taaras, vaid paigutatakse vahetult spetsialiseeritud (tankerid) laevadele või universaalsete laevade spetsiaalsetesse mahutitesse (dip- või muudesse tankidesse). b. Puistekaubana (Bulk Cargoes) – kaubad ei oma taarat, vaid paigutatakse vahetult laevaruumidesse või laevatekile. c. Tükikaubana (General Cargoes) – kaubad võivad olla nii pakendatud kui ka pakendamata, nii individualiseeritud kui ka massikaubana. Kaubad võetakse veoks vastu
sisemajanduse koguprodukt (in.k GDP) Riigis teatud aja jooksul (tavaliselt aasta lõikes) toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus ( lõpptarbimisse läinud kaubad/tooted, vahe-tarbimist ei arvestata ) SKT Sisemajanduse kogutoodang, arvestab kõiki majandustehinguid, mis on toimunud, sh vahetoodangu müük RKP riigimajanduse koguprodukt, mõõdab riigi residentide (ka välismaal) poolt toodetud lõpphüviste väärtust · 16. SKP arvestamine Lõpptarbimine - kaubad ja teenused, mida ei kasutata enam ühegi teise toote või teenuse tootmiseks Vahetarbimine kaubad ja teenused, mida kasutatakse teiste toodete või teenuste tootmisel Lisandväärtus tootmisetappides toimuv kauba turuhinna suurenemine · 17. SKP per capita SKP inimese kohta Maailma riigid keskmise SKP võrdluses elaniku kohta (allikas - Wikipedia) sinine SKP üle maailma keskmise oranz SKP alla maailma keskmise · 18. Nominaalne ja reaalne SKP Nominaalne SKP
(vajalike) firmadega ning eraklientidega püsivaid ja pikaajalisi töösuhteid. Väga sageli püüavad suured firmad väiksemaid ,,turult välja süüa", tihti see ka õnnestub, kuid tuleb olla kaval, et elus püsida. Öeldakse ikka, et ,,tugevam jääb ellu". Selleks et konkurentsis püsida, tuleb teha mõningaid ,,hinnaalandusi", näiteks kaupu müües hoida hinda nii piisavalt kõrgel, et konkurendil oleksid samad kaubad kallima hinnaga. Tänu sellele strateegiale ostetakse minu ettevõtte kaubad kiiremini ära ega jäeta neid lattu seisma. Minu tulevane ettevõte võib jääda püsima, kuna pikaajapeale kujuneb sellele oma püsiklientuur, kes ei torma iga uue asja juurde seda kohe ostma/kasutama. Kuid samas on küllaltki suur võimalus langeda peagi pankrotti, sest uusi tegijaid tuleb muudkui tööturule juurde ning noored inimesed tahavadki trendidega kaasas käia, seetõttu valivad nad pigem
VESI · Suuremad ja tuntumad kaubamärgid on paigutatud verikaalselt tootja põhimõtte alusel · Üldine pilt veeriiulist on kirju ja segane · All on suuremad pudelid, kuni 5L, üleval väiksemad VEAD · Mahlapakid olid sattunud veepudelite taha, õhtuks riiulid hõredad. LIMONAADID · Riiulites enamasti vertikaalne paigutus · Enim ostetav kaup on mugavama kõrguse peale paigutatud, võõramad ja vähemmüüdavad kaubad on kas kõrgel või madalal. · Külmikus on paigutatud limonaade ka horisontaalse paigutuspõhimõtte alusel. VEAD · Coca-cola ja A Le Coq-i tooted kohati segamini SIIDRID JA MUUD LAHJAD ALKOHOLID · Suuremate tootjate tooted on paigutud püstakutele vertikaalselt, tootja ja kaubamärgi alusel. · Kohati paigutus segane, mis võib olla tingitud tootjate ja toodete arvukusest. SOODUSPAKKUMISED, KAMPAANIAD
Antud referaadis uurin kuidas on seotud X logistikaga. KAUBALE KOHA MÄÄRAMINE Hoiustamissüsteemide ülesandeks on määrata kaupadele hoiukohad selliselt, et töö hoiukohtadele paigutamisel, komplekteerisel, ümbersiirdamisel ja inventeerimisel oleks võimalikult efektiivne. Kui riiulid ja nende hoiukohad on adreseeritud siis on komplekteerijal neid lihtne leida, muudab komplekteerimistöö efektiivsemaks ja kiiremaks. Ka inventuri on lihtsam teha kui õiged kaubad on õigetel aadressidel. X's on kaubad väga loogililselt ära paigutatud. Kuna meil on 11 tootegruppi, anti-age sarjast kungi tahke parfüümini, siis on ka kaup paigutatud vastavalt sellele, et kõik tooted, mis kuuluvad näiteks anti-age sarja on ühes kohas, sest see muudabu komplekteeria töö poole tõhusamaks. ALUSTE JA RINGLEMINE ETTEVÕTETE VAHEL Pakenditel on suur mõju, pakendid aitavad kaupa paremini käsitleda, pakkimisega saab ära hoida ka kauba vigastamise
(8 punkti) · Tootmisseadmed 340 000 · Intressitulu 16 000 · Võlad hankijatele 250 000 · Palgakulu 413 000 · Käibemaksu ettemaks 159 500 · Pangakontod 14 700 · Aktsiakapital 400 000 · Ostetud kaubad müügiks 123 500 · Muu äritulud 12 000 · Ettemaksed hankijatele 56 000 · Eelmiste perioodide jaotamata kasum 43 700 AKTIVA PASSIVA Tootmisseadmed 340 000 Võlad hankijatele 250 000 Intressitulu 16 000 Palgakulu 413 000 Ei käi bilanssi
Kui kaup on skänneritega läbi käidud, skännitakse kauba info arvutisse Maxima Bos programmi abil, kus kinnitatakse ja salvestatakse kaubadokumendid arvutisse. Igast saatedokumendist prindidakse üks ekseplar välja ja seejärel saadetkase arvutis olev info Tallinna peakontorisse. Riknenud ja purunenud kaupade kohta koostatakse mahakandmise akt, kutsutakse turvamehed ja visatakse ära. Müügiprogrammi sisestatakse kaupu Leedus, Maxima kauplus ise ei sisestakaubakaarde. Kaubad on juba sisestataud ja selle järgi kauplus tellib kaubad. Kauplus kasutab EDI süsteemi. Dokumente ei valmistata EDI süsteemis. Näiteks tellimusi tehakse Jaemüügiketiostuosakonnas ja alles hiljem laetakse need EDI süsteemi. Väljaminevaid dokumente (arveid) valmistavad aga tarnijad. Operaator sisestab aruandluse dokumendid, komplekteerib vastavalt kuupäevale ja saadab Tallinnaraamatupidamisse. Kaupade inventeerimine jaguneb kaheks on mini-inventuur ja raamatupidamis inventuur.
17.mail viis kullerteenus kaub müüjale tagastuslehe alusel. Vastavalt sõlmitud müügilepingu punkti 2.2 kohaselt vahetab AS Palkmajad Tellija tagastuslehe alusel viivitamata 30 päeva jooksul defektiga kauba. Kauba tagasisaatmisest tagastuslehe alusel, mille OÜ Naudi Puhkust tagastuslehe alusel müüjale saatis, on möödunud 45 päeva. Siiani ei ole keegi AS Palkmajadest ühendust võtnud ega ka ümbervahetatud kaupa meile edastanud. Seetõttu palume Teil müügilepingu objektiks olevad kaubad hiljemalt viie tööpäeva jooksul käesoleva pretensiooni kuupäevast meile AS-i Naudi Puhkust tegevuskohas üle anda. Juhul, kui Teie, AS Palkmajad meie poolt kohustuse täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul oma kaupade üleandmise kohustust ei täida, taganeb OÜ Naudi Puhkust AS-ga Palkmajad sõlmitud müügilepingust nr BR8832002 ja nõuab lepingu aluselmakstud ettemakse tagastamist ja lepingus ettenähtud leppetrahvi maksmist summas 6 450 krooni. Lugupidamisega,
Varusid kajastatakse bilansis käibevara koosseisus kokku viiel kirjel · tooraine ja materjal - toore või materjal, mida kasutatakse sisendina tootmisprotsessi · lõpetamata toodang - toode või teenus, mis on bilansipäevaks tootmisprotsessis ning ei ole veel müügivalmis · valmistoodang - ettevõtte poolt valmistatud müügiootel toode või teenus · müügiks ostetud kaubad - edasimüügi eesmärgil ostetud tooted või teenused · ettemaksed tarnijatele - ettemaksed, mis on tehtud järgmisel perioodil omandatavate varude eest Lisaks hõlmab varude mõiste veel müügiks hoitavad seadmed ja kinnisvara. 1.1 Varude otstarve Laiemas mõttes on varud ininmressursid, rahalised vahendid, energia, seadmed, toormaterjal, samuti on varud ka üksikdetailid ja valmistooted ning vahepealses staadiumis olev lõpetamata
Transport ja ekspedeerimine KT 1. Veondus tarneahela siduv lüli, mis peab tagama toorainele, kaupadele ja teenustele ruumilise kättesaadavuse, kasutades sobivaimat veotehnoloogiat. Veerem üldine mõiste/nimetus sõidukile, millega transporditakse kaubad või tooraine ühest punktist teise Füüsiline infrastruktuur on veerem, maja, seade või mõni füüsiliselt eksisteeriv ese, aga institutsionaalne on organisatsioonid, õigusruum ja rahvusvahelised suhted. Transpordivõrk kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri kogum teatud piirkonnas (magistraalliinide võrk, kohalike liinide võrk). Transpordisüsteem transpordivõrk ning sellele lisanduvad tugifunktsioonid, näiteks
Toorainena käsitletakse näiteks väetisi, ravimeid, toorpuitu, lehtmetalli, määrdeõlid, pakkematerjalid. Lõpetamata toodang, nagu nimetus ütleb, on tootmisprotsessis pooleliolev toodang, millel ei ole valmistoodangule omaseid kvalitatiivseid ega kvantitatiivseid tunnuseid. Lõpetamata toodangu kogus sõltub tootmisprotsessi kestvusest. Valmistoodang on lõpetatud toodang mis ootab realiseerimist, näiteks teravili, marjad, mugulad, mööbel, vorstid, singid jne. Müügiks ostetud kaubad on vahendamise, edasimüügi eesmärgil soetatud kaubad, mida ettevõte ei kavatse oma tootmisprotsessis kasutada. Kui ettevõte hakkab esmalt müügiks ostetud kaupasid ise kasutama tuleb need bilansis ümber klassifitseerida tooraineks ja materjaliks või põhivaradeks. Lähtutakse vara maksumusest ja kasutusotstarbest. Ettemaksed varude eest, ettemakseid vaadeldakse nagu kättesaadud materiaalset vara, kuigi reaalselt seda veel ei ole
C-code alla kuulub, st, et lennuraja pikkus võib jääda 1200-1800 m vahele, kui tiivaulatus oleks suurem, siis peaks ka rada pikem olema ja manööverdamisala suurem 14. Millest oleneb lennuvälja tuletõrje ja pääste kategooria? Oleneb EASA eeskirjadest, mis paljuski kattuvad ICAO anneksitega, kus on toodud nõutavad tuletõrje ja päästeameti kategooriad vastavalt lennujaama kategooriale ning teenindavate lennukite suurusele ja tüübile. 15. Ohtlikud kaubad – 9 klassi 1) Plahvtusohtlikud, kuus alamklassi: aine,segu ja toode, mis plahvatab kogu massiga;-//- ei plahvata kogu massiga; -//- ei plahvata kogu massiga, aga võib põhjustada tuleohtu või paiskuda laiali; -//- mis ei ole eriti ohtlikud; -//- väga väikese tundlikkusega massiplahvatusohtlikud ained; -//- üliväikese tundlikkusega ained, mis ei ole massiplahvatusohtlikud. 2)Gaasid- süttivad gaasid; mittesüttivad ja mittetoksilised gaasid; toksilised gaasid;kui täidis
Ülesanne 1. 1. Korda mõisteid, leia neile definitsioonid: 2. Tootmine - loodus-, inim- ja kapitaliressursside, ehk siis maa, töö ja kapitali muutmine kaupadeks ja teenusteks 3. Tarbimine - see on majandusteaduse järgi isikute vajaduste rahuldamine kaupade või teenuste ostmise teel. 4. Hüvised Kaubad mida me tarbime ostame 5. Alternatiivkulu - parima alternatiivse võimaluse maksumus, millest loobutakse valiku tegemisel 6. Tootmisvõimaluste kõver - iseloomustab võimaliku kogutoodangut, mida saaks toota, kui riigi ressursse kasutatakse täielikult 7. Kasvavate alternatiivkulude seadus 8. Tootmistegurid (nimeta ja kirjelda) - loodusressurssid, tööjõud ja kapital, mida on vaja kauba või teenuse tootmiseks. Nimetatakse samuti sageli ka ettevõtlikkus. 9
................................................................................6 Kokkuvõte............................................................................................................................................7 Kasutatud allikmaterjalid:....................................................................................................................8 Sissejuhatus Sajandeid oli Euroopasse toodud idamaiseid kaupu: vürtse, siidi, kalliskive ja teisi luksuskaupu. Idamaade kaubad veeti laevadega araabiamaadesse, sealt mööda maismaad Vahemere idarannikule ja siis üle mere Euroopasse. Vahemerelt toimetasid kaupu edasi jõukate Itaalia linnade kaupmehed. Ida pool tegelesid kauplemisega araabia kaupmehed. Nii käisid hinnalised kaubad enne Euroopasse jõudmist mitme kaupmehe käest läbi. Iga müüja võttis kasu ja seetõttu muutusid kaubad Euroopasse jõudes väga kalliks. Keskaja lõpul vallutasid türklased kogu Vahemere idaranniku ja tegid kristlastele kauplemise
Mikro- ja makroökonoomika 1. Mida uurib mikroökonoomika? Vastus: Mikroökonoomika uurib kuidas jaotada piiratud ressursse hüviste(kaubad ja teenused) tootmiseks, vahetamiseks ja tarbimiseks, et inimeste piiramatuid vajadusi kõige ratsionaalsemalt rahuldada. Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste(kodumajapidamine, firma, teatav turg või tootmisharu) majanduskäitumisest mitmesuguste valikute tegemisel. Põhirõhk mikroökonoomikas on hüvise hinna uurimisel, tema kujunemisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule antud hüvise turul. 2. Mida uurib makroökonoomika? Vastus: Makroõkonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne. 3. Kuidas selgitada alternatiivkulu? Vastus: Alternatiivkulu ehk loobumise hind. Alternatiivkulu on kasu, mida inimene loodab saad...
· Rahvusvaheline kaubandus- üks ja kõige tähtsam on toor nafta, mille alghinnast sõltub kütuse hind kogu maailmas.Nafta on kallis ja seda müüakse ka kallilt tänu sellele et ressurss lõppeb ükskord.(Teenused on seotud transpordiga). Teine on luksuskaup (brasiilia kohv) , on olemas nõudlus ollakse nõus maksma kallist hinda (loeb kvaliteet mitte kogus). Maavarad maagaas mõjutab majandust ja rahvusvahelisi suhteid. Suuremad ja olulisemad kaubad on majanduspoliitilised tööriistad. Ühiskonna areng ja üleilmastumine · Odav tööjõud, teaduse poolest ei arene väga, arengumaad toodavad lihtsamaid asju (nt põlusaadused) . Liigitatakse juhtriikideks jne. On majanduses esirinnal selle tõttu võib nimetada majanduslikult võimekaks . · On suhtselt hõlbus mõõta interneti kasutajatega, inimeste juurdepääs internetile ja interneti kaudu saadavate teenuste hulk ja kvaliteet.
Nõudlus hüviste kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma olemasoleva hinna eest ehk pöördvõrdeline seos hüvise hinna ja nõutava koguse vahel; teatud toote või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. Nõudlus mõjutavad tegurid: · Tarbijate sissetulekud. Üldjuhul sissetulekute kasvades tarbimine kasvab, kuid eristatakse kahte liiki kaupu: normaalkaubad ja väheväärtuslikud kaubad. · Teiste kaupade hinnad. Ka siin tuleb eristada kahte liiki kaupu asendushüvised ja täiendkaubad. · Tarbijate ootused tulevaste sissetulekuta ja hindade suhtes. · Tarbijate maitse ja eelistused. Asendushüvised kaubad, mis rahuldavad ühtesid ja samu vajadusi. Asenduskaupade puhul ühe kauba kallinemisel selle tarbimine väheneb ja tarbijad asendavad selle asenduskaubaga. Täiendkaubad kaubad, mida tarbitakse koos. Täiendkaupade puhul ühe kauba kallinedes
3.Varude pidev arvestussüsteem ja kaalutud keskmine meetod Kui kaalutud keskmist meetodit kasutatakse koos varude pideva arvestussüsteemiga, siis arvutatakse jooksvalt kaubaühiku keskmine soetushind arvestusperioodi jooksul toimunud soetushindade muutusest lähtudes. Müüdud kaupade kuluks kandmine toimub viimase keskmise soetushinna järgi. Müüdud kauba kogus on esitatud sulgudes. Info kaupade Ostetud/müüdud Ühiku soetus- Partii soet Müüdud kaubad Varud € /tk liikumise ühikute arv tk maksumus/ maksumus keskm soet kohta keskmine hind maks-s Varud per 40 8/8 320/40 alg. 15.02 (15) 15 x 8= 120 200/25 01.04 20 9/8,44 180 380/45 01
areneda. 3 Ettevõtte iseloomustus Kohvik «SAMURAI SUSHI» - tõeline paradiis gurmaanidele ja kõikidele Jaapani köögi austajatele. Ettevõtte Samurai Sushi OÜ algas oma tegevust 4 aastat tagasi, aastal 2011. See on väike ettevõtte, mis tegeleb toitlustusega – kohvik pakub tarbijale jaapani roogasid ja toite. Toidu sortiment on üsna lai: sushid, rullid, suupisted, salatid, suppid, põhiroad ja dessertid. Menüüs on eraldi ka toodud kaubad, mis sobivad taimetoitlastele. Ka sortimendis on erinevad joogid: kuumad joogid, limonaadid, mahlad, kokteilid (alkoholivabad ja alkoholiga), ka kange alkohol k.a. jaapani alkohoolsed joogid nagu nt magusad ploomi veinid. Tubakatooteid ei ole müügil. Joonis 1. Samurai Sushi logotüüp Kohvik asub Lasnamäel, aadress – Punane 48. Avatud on iga päev 11:00 kuni 23:00. Klient võib süüa toitu kohapeal, võib võtta ka kaasa; ettevõtte pakkub ka toidu
Ilm või hooaja muutus Ostjate arvumuutus Stiilide, maitsete, harjumuste muutus Ootuste muutus Nõudluse muutus Nõudlus muutub kui toodete arv suureneb või väheneb iga hinnaga. Nõudluse suurenedes liigub nõudluskõver vasakule, vähenedes paremale. Asenduskaubad Kaubad mis rahuldavad samasid vajadusi ning on üksteisega asendatavad. Näiteks karastusjoogid. Täiendkaubad Täiend- ehk siduskaubad on kaubad, mida sageli koos kasutatakse. Kuidas individuaalne bensiini nõudlus annab kokku turunõudluse (hinnad kroonides) Tabel 1 Anna Atsi Priidu Henri
· ladustamine, komplekteerimi ne, · loovutamine ja lähetamine. 4. Ruumide ja pindade jaotamise põhimõtted. aluseks on laos käsitsetavate kaupade mahud, kaupade ja pakendite füüsikalised omadused ning hoiustamise ja käsitsemise eripära, laos sooritatavad toimingud, kasutatav laotehnoloogia ja laotõstukite tehnilised näitajad. On vaja teha selgeks ladu läbiva kauba koosseis ja hoiustamise ning käsitsemise viisid. Riiulitel ja tugialustel ladustatavad kaubad on võimalik jaotada järgmiselt: · alusekaubad · tükikaubad (kastid, karbid jne.) · kangkaubad (torud, latid, vardad jne.) · plaatkaubad (erinevatest materjalidest ehitusplaadid jne.) · nõukaubad (vedelikud vaatides ja kanistrites) · rullkaubad (kaabel, lehtmetall jne.). 5. Tööalad: · vastuvõtuala, · konsolideerimise ja sisestamisala, · ühitamisala, · pakkimisala, · loovutusala, · klienditeenindus,
Laekub kov eelarvesse maksustamise hinnast juhtudel ka maa aastas. kasutaja. Raskeveokimaks 12-tonnise või Veoki omanik suurema registrimassiga veoauto ja autorong Tollimaks Kaubad, mis viiakse Kauba omanik kolmandatesse riikidesse Käibemaks Kaubad ja teenused 20% Tarbija 9% - raamatud ja tvih, perioodi. väljaanded, majutusteenused ning osad
toob kaasa nii kallinenud hüvise kui selle kaaskaupade tarbimise vähenemise näiteks suuskade märkimisväärne kallinemine vähendab nii suuskade kui ka suusasaabaste nõudlust. Teineteisest sõltumatute hüviste hinnad vastastikku nõudlust ei mõjuta näiteks sokolaadi hinnatõusul ei tohiks olla mingit seost lumelabidate nõudlusega. Nõudlus ja sissetulek mida suurem majapidamise sissetulek, seda suurem on reeglina ka nõudlus. Erandiks on niinimetatud inferioorsed kaubad (rämpskaubad ehk madala kvaliteediga kaubad), mida inimesed on sageli sunnitud tarbima nende odavuse tõttu taoliste hüviste nõudlus sissetulekute kasvades hoopis väheneb, kuna suurem tulu võimaldab nende asendamist kvaliteetsemate analoogkaupadega. Turunõudlus on kõigi tarbijate poolt summaarselt nõutav hüvisekogus mingi hinnataseme korral. Graafiliselt tuleb turunõudluse leidmiseks individuaalselt nõutavad kogused erinevate
Mis on majandusteadus? · Sotsiaalteadus · Uurib seda, kuidas inimesed tegutsedes üksi või rühmiti, otsustavad, kuidas kasutada nappe ressursse oma vajaduste rahuldamiseks. Miks on majandus sotsiaalteadus? · Sest hõlmab inimkäitumise uurimist. · Teaduseks saab seda nimetada, sest majanduse uurimiseks kasutatakse erinevaid analüüsimeetodeid. Mis on tootmine? · Protsess, mis ühendab majandusressursid nii, et müügile antakse kaubad ja teenused. Kuidas jagunevad inimeste vajadused? Millises järjekorras ja miks just sellises järjekorras need rahuldatakse? · Psühholoogilisteks ja füüsilisteks · Füüsilised ennem, sest need on olulised ellujäämiseks. · Psühholoogilised tagavad hea enesetunde ja on seega teisejärgulised Mis on jaotusprotsess? · Protsess, mis viib tooted/teenused tarbijani. Mis on tootmisressursid? · Loodusressursid · Inimressursid · kapital
vahenditeks turundus varade loomiseks ja juhtimiseks ning eesmärgiks tulevaste rahavoogude genereerimine ja tagamine. Väärtuspõhine turundus integreerib turunduse ettevõtte ja kliendi väärtuse loomise protsessi. 4. Toodete liigitus a) -esmatarbekaubad- regulaarkaubad (seep,sool), impulsskaubad (küpsised,kommid), hetkesituatsioonist tekkinud nõudluse kabad - valikkaubad- sarnased kaubad,erinevad kaubad. b) Kasutusaja pikkuse järgi jaotatakse kaubad/tooted: lühitarbelisedkaubad kestvuskaubad teenused 5. Turustamise ülesanded - Ettevõte müüb tooteid, mida ta on tootnud -turustav ettevõte pakib tooted nii, et pakendil o vaid üks eesmärk- kaitsta toodet - turustav ettevõte ei tegele strateegilise planeerimisega -tootearendusele ei pöörata turustavas ettevõttes tähelepanu 6. Jaekaubandusettevõtete klassifitseerimisalused: -Suurus- väikesed,suured
( vastavalt 42% ja 81%). Väheoluline oli see eluaseme ja kaupade ning teenustega seotud keskkonnamõjus. Joonis 2. Tallinna meeste ja naiste keskkonnamõju võrdlus valdkondade kaupa 2 Eluase Transport 1,5 gha/in a Kaubad ja teenused 1 Toitumine 0,5 0 1 2 3 4 Mehed 1,3589 1,5248 0,56046 0,67784 Naised 1,426949 0,633084 0,45563 0,727763 4
Vabaturumajanduse tingimustes otsustab turg valiku erinevate kombinatsioonide vahel. Turumajanduses kujuneb tasakaal, kus tarbijad maksimeerivad oma kasumlikkuse, rahuldades oma soove ja vajadusi parimal moel, arvestades oma võimalusi, ning tootjad optimeerivad oma tootmisprotsessi, kasutades ressursse võimalikult efektiivselt. · SKP (sisemajanduse koguprodukt) peegeldab riigis teatud ajaperioodi(aasta) jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust. · Lõpptarbimine kaubad ja teenused , mida kasutavad tarbijad oma vajaduste rahuldamiseks. Ei kasutata ühegi teise toote/teenuse tootmiseks. · Vahetarbimine kaubad/teenused, mida kasutatakse teiste toodete/teenuste tootmiseks. · Lisandväärtus kauba töötlemisel lisanduv kauba väärtuse kasv. · Nominaalne SKP väljendab toodetud kaupade ja teenuste maksumust antud aastal kehtinud hindades · Reaalne SKP- väljendab toodetud kaupade/teenuste maksumust muutumatutes baasperioodi hindades.
Ressurss 120 1200 Müük 72 Kaubavarud perioodi lõpul 48 tk Ühiku kaalutud keskmine soetushind = ressurss (kr) : ressurss (tk) = 1200 : 120 = 10 kr/tk Varud perioodi lõpul keskmises soetusmaksumuses: 48 tk x 10 kr/tk = 480 kr NÄIDE 2 Info Ostetud/müüdud Ühiku soet Partii soet Müüdud Varud kaupade ühikute arv tk m/keskm maksumus kaubad keskm kr/tk liikumise hind soet maks-s kohta Varud per 40 8/8 320/40 alg. 15.02 (15) 15 x 8= 120 200/25 01.04 20 9/8,44 180 380/45 01.05 20 10/8,92 200 580/65 15
Müügitulu Kauba müük Eur.Liitu (0%km) 158060 Teenuse müük Eur.Liitu (0%km) 98098 Maksuvaba müügitulu 43036 Muud äritulud Ümardused müügil 2 Realiseeritud kahjum val. Muut.müügil -8142 Valmis- lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Tulud kokku 291054 Kaubad, toore, materjal ja teenused Müüdud kaubad soetushinnas 49118 transpordikulu kaupade, materj. soetamisel 1399 Muud tegevuskulud Konsultatsioonid, koolituste kulud 88620 ruumide rendi kulu 67360 ruumide komunaalkulud 196 autode kütuse kulu 31224 töölähetuse sõidukulud 24534 raamatupidamisteenuse kulu 24000
See tähendab, et tootmise eesmärk on võimalikult suure tulu saamine. Omanik vastutab kõige, ka kahjude eest, on huvitatud tootmise laiendamisest, konkurentsis püsimisest, tehnoloogia uuendamisest. See toob kaasa omaniku väga suure vastutuse. Tihti aga ei suudeta arvestada ka konkurentsiga ning omanik võib kanda seetõttu suuri kulutusi. Olen arvamusel, et eraomand on siiski vabaturumajanduses kasulik, sest õige majandamise korral toob suurt tulu. Teiseks iseloomustavad vabaturumajandust kaubad ja turg. Kaubaks on ka teenus, mida tarbijale osutatakse. Turu puhul jõuavad kõik kaubad tarbijani ostu ja müügi teel. On positiivne, et tarbija valib, mida ja kui palju osta, tootja otsustab, mida ja kui palju müüa. Veel iseloomustab sellist majandusliiki vaba konkurents ehk kauba mitmekesisus. Ostja valib, mida tema eelistab pakutud valikuvariantidest. Kes aga ei suuda oma kaupu ja teenuseid müüa, laostub. Kauba mitmekesisus ongi vabaturumajanduse positiivne aspekt, sest tarbijatel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
