vahel. Tänu päevapiltnik Reinhold Sachkeri fotole ja soomlase Schrove kirjeldusele on üsna täpselt teada, kuidas peoplats välja nägi: “Keset näituseväljakut oli ehitatud suur ruudukujuline kallakuga lava laulu- ja muusikakooride jaoks; selle ees oli kõrge haljaste vanikute ja mitmevärviliste lippudega kaunistatud väiksem lava laulu- ja muusikakooride juhtide ning pidukõnelejate jaoks. Kõigist nendest eespool oli ehitatud hobuserauakujuliselt kõrgendatud ja katusega varustatud lava kuulajate jaoks. Nende viimati nimetatute ja laululava vahel oli avar õu seisvate kuulajate jaoks; siiski oli üsna laululava ette asetatud mõningal määral istekohtigi, kuid need, nagu laululavagi, olid ilma katuseta.” Nagu ka vaimulikul kontserdil esitati laulud kolmes blokis, igas üks pala mängukooride ja 4 meeskooride esituses, osade vahel olid pastorite M. Jürmanni ja V. Eisenschmidti kõned. Pastor Jürmann ütles oma kõnes,
Tänu päevapiltnik Reinhold Sachkeri fotole ja soomlase Schrove kirjeldusele on üsna täpselt teada, kuidas peoplats välja nägi: “Keset näituseväljakut oli ehitatud suur ruudukujuline kallakuga lava laulu- ja muusikakooride jaoks; selle ees oli kõrge haljaste vanikute ja mitmevärviliste lippudega kaunistatud väiksem lava laulu- ja muusikakooride juhtide ning pidukõnelejate jaoks. Kõigist nendest eespool oli ehitatud hobuserauakujuliselt kõrgendatud ja katusega varustatud lava kuulajate jaoks. Nende viimati nimetatute ja laululava vahel oli avar õu seisvate kuulajate jaoks; siiski oli üsna laululava ette asetatud mõningal määral istekohtigi, kuid need, nagu laululavagi, olid ilma katuseta.” Nagu ka vaimulikul kontserdil esitati laulud kolmes blokis, igas üks pala mängukooride ja 4 meeskooride esituses, osade vahel olid pastorite M. Jürmanni ja V. Eisenschmidti kõned. Pastor
kõigepealt kümme aastat kiviplokkide vedamiseks vajaminevat teed ja maaaluseid ruume künkal, kus asuvad püramiidid. Seejärel ehitati kakskümmend aastat püramiidi. Plokkide vedamiseks kasutatud tee muutus hiljem tseremooniateeks, mida mööda liikusid matuse- ja teised religioossed protsessioonid. Tee alguses asus Niiluse kaldal alumine tempel, kus toimusid balsameerimisega seotud kombetalitused, tammi teises otsas, püramiidi varjus, oli hauatempel. Ehitustööde lõppfaasis kaeti tamm katusega, nii et moodustus pikk kinnine koridor, reljeefkaunistustega seintel. Tänaseks on kõigist neist ehitistest Gisas säilinud ainult Chephreni alumise templi varemed, mis kuulusid püramiidikompleksi tähtsamate rajatiste hulka. Kuna püramiidide ehitamisel muid ,,mehhanisme" peale hoobade, rullide ja kaldteede ei rakendatud, siis tuli ka kõige suuremad Cheopsi püramiidi plokid üles tõsta hoobade abil.
kunsti eeskujudele Louvre´i lossi idafassaad kujundatud 1665. a. Claude Perrault poolt.. (5. pilt) · Prantslased eelistasid rahutu baroki asemel kõrgrenessanssi ja seetõttu ka antiikkunsti traditsioone- seetõttu klassitsistlikum lahendus. · Fassaad on kolmekorruseline. Kolossaalorder loob rahuliku ja piduliku rütmi. Fassaadi keskel oleva värava kohal templi viilu meenutava katusega paviljon. · Ehitise suursugune paraadlikkus saab eeskujuks paljude maade riigiasutuste fassaadide kujundamisel. Versailles´ loss. Louis XIV lasi ehitada Pariisist 40 km kaugusele. Teostamiseks kaasati parimad prantsuse arhitektid, maalijad, skulptorid ja tarbekunstnikud. · Versailles ansambel on baroklikum kui Louvre`i idafassaad, kuid siiski mõistuspärasem ja mõõdukam kui itaalia barokk- võib nim. ka baroklikuks klassitsismiks.
hilisest ajajärgust, siis rohkearvulised kirjalikud viited valgustavad muusika praktiseerimist igapäevaelus, selle sotsiaalseid funktsioone ning tajutavat esteetilist väärtust. Samamoodi pakuvad ülesmärkimised informatsiooni professionaalsete muusikute majandusliku ning institutsionaalse organiseerituse kohta, näiteks auhindade jagamine või teenuste eest tasumine. Arheoloogiline vaatepunkt näitab tunnustatud muusikutele püstitatud monumente ning katusega kontserdisaale. Füüsiliseks tunnistuseks muusika tähtsusele Ateena kultuuris on Periklese Odeion 5. sajandi teisel poolel eKr püstitatud katusega kontserdisaal Ateena akropolise lõunanõlval. Lisaks muusikaliste instrumentide füüsilistele jäänustele mitmesugustes arheoloogilistes kontekstides, on väärtuslikku informatsiooni ka vaasimaalingutel ja skulptuurides, millel kujutatakse muuikuid ning muusiklisi sündmusi, milliseid
Hoone esindab 1970. teisele poolele omast ratsionaalset nõukogude modernismi, millele on omane uusfunktsionalistlik vormikeel. Uusfunktsionalismi tulektu Eesti nõukogude perioodi maaarhitektuuris seostatakse tihti Toomas Reinu isikuga, kelle tööde hulka kuulub mitu silmapaistvat kolhoosi- ja sovhoosikekust. Laeva keskusehoone ülesehitus on kahekorruseline ja väline vorm iseloomustab jõuliselt liigendatud mahtude vaheldumist. Rõhutatud on hoone kõrge katusega tsentraalset saalikorpuse osa. Plaanilt on hoone geomeetrilise korrapäratu kujuga, see on tema iseloomulik omadus. Eriti on võimsate ja jõuliste mahtudega rõhutatud hoone sissepääsu ning saaliosa. Akende puhul on arhitekt eelistanud ilma jaotuseta vertikaalse vormiga aknaid. Iseloomulik on akende paigutamine sügavale seindapinda. Hoone välisilmes tõusevad esile veel ka jõulise vormiga veesülitid. Hoone vormis hoidmiseks on arhitekt 2. Korruse saali ees olevale
Tiheasustusalal lisatakse katastriüksuste aadressid, hajaasustusalal katastriüksuste tunnused ja nimetused. Hoonete mõõdistamise üldised nõuded Hoonete mõõdistamisel peab plaanil kujutav joon andma hoonete ehitusaluse pinna. Hoone väliskontuur on esimese korruse välisseinte kontuur või vundamendisokli väliskontuur juhul, kui see ulatub esimese korruse väliskontuurist väljapoole. 1. korrusest kõrgemal välispiiril väljaulatuvaid osasid või 1. korruse tasapinnas katusega katmata väljaulatuivaid osasid (nt rõdud) ei arvata ehitusaluse pinna sisse. Katusega katmata esimese korruse rõdusid või muid väliskontuurist väljaulatuivaid osasid kujutatakse ainult tellija erinõudel. Hoone ehitusaluse pinna kontuur kujutatakse plaanil katkematu murdjoonega. Ehitusalusest pinnast väljaulatuvad detailide (nt trepid) väliskontuurid joonestatakse samuti murdjoontega. Mitmekorruseliste hoonete puhul näidatakse plaanil maapealsete korruste arv.
piiravad siseõue. Müürid lõpevad ülal väikestest postikestest rinnatisega, mille tagant tõusevad fantastilise metsana tornid ja tornikesed, kõrged korstnad ja katuseaknad- kõik tihedalt kaetud kaunistustega. Chambord Selline eriline huvi katuseehitiste, eriti just katuseakende vastu jääbki edaspidi prantsuse arhitektuurile omaseks. Juba üksi nende abil võib prantsuse renessansi losse kergesti eraldada täiesti lameda katusega itaalia palazzo'dest. Äärmiselt huvitav on Chenonceaux' loss, mis oleks just nagu sillale ehitatud. 16. sajandi keskel alustati Pariisis Pierre Lescot' (1510-1578) juhtimisel uue Louvre'i lossi ehitust. Selle selge ülesehitus ning peened kaunistused on mõjutanud ka nende meistrite tööd, kellel hilisematel aegadel on tulnud lossile uusi osi lisada - Louvre'i ehitus kestis nimelt aastasadu. Valmis sai loss alles 19. sajandi II poolel, täpsemalt 1878. Praegu asub selles
sissepääsu ümber ei ole ehitusjärgne, vaid pärast kõige vajaliku sisseviimist lasti eelnevalt rippu jäetud kiviplokid oma praegusele kohale. Sellest annavad tunnistust ka sooned plokkide külgedel ja tühimikud nende kohal. Et kamber püramiidi raskuse all ei puruneks, tuli see raskus ühtlaselt jaotada. Selleks on hauakambri lae peal viis üksteise kohal asuvat nn. montaazikambrit kogukõrgusega 17 meetrit. Viimane neist lõpeb nürinurga all kokku pandud suurtest kiviplaatidest katusega, mis kannavad püramiidi raskust nii, et see ei rõhu hauakambrile. Samasuguseid kambreid on leitud ka teistest püramiididest. Lisaks peakäikudele ja hauakambritele on püramiidis veel keeruline koridoride süsteem. Selline labürint oli osalt tehniliseks otstarbeks, osalt pääsuks hauakambrisse, aga samuti ohutuse mõttes, et varas või hauakambri juhuslik rüvetaja eksiks ja hukkuks. Paljud koridorid lõpevad umbteega ning paljud ristuvad üksteisega
! Oli Shakespeare mees või naine? Oli tal kõrgharidus või mitte? Shakespeare'i aegne teater ja publik Shakespeare aegne teater Sarnasus Kaasaegne teater · Teatrid pealt lahtised, · Etendused toimusid · Etenduse ajal istuvad ilma katuseta. iga ilmaga. kõik. · Etendused toimusid ainult päeva ajal. · Publiku istekohad nii · Suletud katusega, · Alamklass/õue publik põrandal kui rõdul. siseruumid. seisis. · Publiku komber olid · Etendusi reklaamiti kõigiti tooerad ja · Etendused toimuvad jõhkrad. · plakatidel. ka õhtul. · Dekoratsioone ei · Publik oskab olnud
Selle kolmekorruseline peaehitis ja tüsedate nurgatornidega tiibhooned piiravad siseõue. Müürid lõpevad ülal väikestest postikestest rinnatisega, mille tagant tõusevad fantastilise metsana tornid ja tornikesed, kõrged korstnad ja katuseaknad- kõik tihedalt kaetud kaunistustega. Selline eriline huvi katuseehitiste, eriti just katuseakende vastu jääbki edaspidi prantsuse arhitektuurile omaseks. Juba üksi nende abil võib prantsuse renessansi losse kergesti eraldada täiesti lameda katusega itaalia palazzo'dest. Äärmiselt huvitav on Chenonceaux' loss, mis oleks just nagu sillale ehitatud. Blois loss- sinna õue ehitatud keerdtrepp kannab Francois I nime. Fontainebleau loss- seal kujunes välja omaette arhitektide, sisekujundajate, skulptorite ja maalijate koolkond. Kunst 17. sajandil 19. Millist ühtset stiilinimetust kasutatakse 17. sajandi kunsti kohta? Barokk 20. Iseloomusta Flandria 17
poolne raha pakkumise suurendamine mõjutab inflatsiooni- ja töötuse määra, kogutoodangut ja üldist hinnataset situatsioonis, kus majandus on algselt pika perioodi tasakaalus ning kogotoodang on loomuliku määra tasemel. Mis juhtub lühiperioodil ja pikal perioodil a) SR: kogutoodsang TÕUSEB üldine hinnatase TÕUSEB LR: kogutoodsang y katusega üldine hinnatase TÕUSEB SR: Töötuse määr ALANEB inflatsioonimäar TÕUSEB LR: Töötuse määr u katusega inflatsioonimäar TÕUSEB Phillipsi kõvera vastav joonis. Ekspansiivne rahapolliitika nihutab LM kõvera alla paremale, intressimäär alaneb ning kogutulu kasvab. Tulude kasv tekitab kogunõudluskõvera AD nihke üles paremale. Õige Teema 11 1
Võlvitud fuajeel on kaunid seinatahvlid. Söögisaal on kujundatud inglise stiilis tumedate seinapaneelide ja tumeda kassettlaega. Torni teisel korrusel asub raamatukoguruum, kus on säilinud algseid seinakappe; selle ees asuvas nn lugemissaalis asuvad kaunid koobaltmaalingutega kahhelahjud. Hoone vasakus otsas oli veel kasvuhoone laadne klaasist katusega väike talveaed, mis pole aga meie päevini säilinud. Ka kõrvalhoonetest on paljud kujundatud peahoonega ühtses stiilis. Esinduslikumad neist on keskaegset linnust meenutav tallikompleks ning väike veetorn. Peahoone taga teisel pool tiiki on liigirikas metsapark. Mõisasüda oli von Bergide omanduses kuni 1939. aastani. Nõukogude ajal oli mõisas nii puhkekodu kui ka pioneerilaager
Tihti oli kõrb varanduse ja kuulsuse ihkajatel viimane rännupaik. Ilma toiduta tulevad kõrbes toime vaid sealsed elanikud, uurijatel tuleb aga varuda tohutul hulgal vett ja toitu. Põlluharimisega saab tegelda ainult seal, kus leidub vett, eelkõige kõrbet läbivate jõgede ääres või oaasides, kus on allikaid ja kaevusid. Kui oaasid välja arvata, on kõrbealad loomulikult hõredalt asustatud. Vanades kõrbeasulates on kitsad ja kõverad tänavad ning lameda katusega majad, mille akendeta seinad ja savimüürid jäävad tänava poole. Elamute siseõuedes on aiad ning kaevud. Kõrbeelanike elu on tänapäeval palju muutunud. Nad kasutavad kaamelit asemel juba maastikuautosid ja veoautosid, millega veavad majakraami ühelt karjamaalt teisele. Üha enam võetakse kasutusele kõrbete põhjavett, soola ja muud kõrbevara. Põhjavett on ka tänapäeva tehnika juures raske kätte saada, misstõttu kasutatakse lisaks põhjaveele magestatud merevett. Kõrbes asuvad
Koduõpetajad/7 a kooli -> kirjatarkuse alused. Poliitiku harimine kestis pikka aega (kreeka, ladina keel, kirjandus, ajalugu, filosoofia). Vabariigi lõpuni kuukalender. Aasta algas märtsis, hiljem 1. jaan. 1. saj eKr - päikesekalender - tänapäevani (juuliuse kalender). Argipäevane riietus- tuunika, pidulik - tooga. Sandaalid. Vaesemad sõid leiba, jahust valm. putru (harva ka kala, juur- ja puuvilju), rikkad liha. Rooma elamu: 1korruseline, nelinurkne, kivist. Keskmes aatrium - avatud katusega, bassein, pere- või elutuba, varasemal ajal võõrustati ka külalisi, piirasid magamistoad. Roomas elanike arvu tõttu palju lohakalt tehtud elamuid jms., keisrite ajal see muutus. Foorum - linna ja imp. keskus, pidulik. Panteon - kõigi jumalate tempel. Keisrite palee. Suur äravoolukanal -> arenes kanalisatsiooni süsteemiks. Akveduktid - varustasid linna veega. Termid - avalikud saunad, ka vaestele; massaaz, erootilised teenused, raamatukogud. Amfiteatrid, hipodroomid.
poolsaarele, Egiptusesse ja P-Aafrikasse. Sinna rajasid kreeklased oma asundused. Arhailise aja alguses olid ehitised puidust ja savist, mistõttu pole neid säilinud. Vanimad templite jäänused on ajast, mil ehitusmaterjaliks oli kivi. Templi välisvaates võib eraldada kolme põhiosa. Tempel seisab alusel, mis on 2, 3 astet maapinnast kõrgemal. Ülemisel astmel kerkib sammastik ning sellele toetub talastik koos katusega. Sammaste juures oli oluline nende arv. Sammas on kõige olulisem detail: baas, tüvi, kapiteel. Tüveks oleks nagu keskelt pisut paisunud ehk ehtaas, seda liigendavad kitsad vertikaalsed süvendid. Kapiteel koosneb kahest osast alumine ehhiin, ülemine abakus. Templit kattis madal viilkatus, mille mõlemal küljel moodustusid kolmnurksed viiluväljad mida nimetati tümpanonideks. Kreeka arhitektuuris eristatakse kolme stiili: dooria, joonia, korintose stiili.
sõjaväebarakkidesse, kus nad said mõnikord nii vähe süüa, et pidid seda varastama. Nii loodeti neist kasvatada sitkeid sõjamehi. Kreekas sündisid teadus, kirjandus, kunst ja filosoofia. Suured on ka kreeklaste saavutused arhitektuuri alal. VANA-KREEKA KUNST Arenes välja u. 600 eKr. Arhitektuuri tähtsaim ülesanne olid templid. Templite välisvaates võib eraldada kolme põhiosa krepidoma (alus, stülobaat on krepidoma ülemine aste), sammastik ja talastik koos katusega. Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail; jaguneb kolmeks põhiosaks baas, tüves ja kapiteel. Kitsad püstpraod on kannelüürid ning paisutus on entaas. Arhitektuuris eristatakse kolme stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria on kõige vanem, arhailisest ajastust; jässakas ja madal. Puudub baas ning kapiteel on tagasihoidlik. Joonia stiil on hilisem; peenem, elegantsem, kapiteel on iseloomulikult rullis. Friis on enamasti kaetud reljeefidega
kinnitati õlalt nõelaga 15. Tooga - Vana-Rooma meessoost kodanike rõivaese, mis heideti tavaliselt tuunika peale 16. Latifundium – rikaste suurmaavaldused 17. Akvedukt - sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit 18. Amfiteater – ovaalse põhjaplaaniga ehitis avalikeks vaatemängudeks Vana-Roomas (amfiteatrite peeti enamasti gladiaatorite võitlusi) 19. Hipodroom – hobuste võidusõidurada 20. Aatrium – avatud katusega ruum elamise keskel 21. tuunika - alusrõivastus 3. Osata kirjeldada antiikaja erinevaid lõbustuskohti: Vana-Kreeka teater Draamakunst sai alguse Dionysosele pühendatud koorilauludest. Näidendeid oli kahte liiki 1) tragöödiad- tõsised ja kurvameelsed 2) komöödiad- lõbusa sisuga näitemängud. Etendused toimusid vabas õhus teatri keskmes paikneval orkestral (näiteplats), mille tausta moodustasid puust dekoratsioonid (skenee)
ärapööratud ehitis, elas läbi kõige suuremad muutused – endiste lihtsate hoonete asemele hakkasid kerkima kahekorruselised sammasõuedega (peristüülõuedega) majad. Ehitati ka teatreid, kõikvõimalikke spordirajatisi (staadion, gümnaasium, palestra) ja rahvakoosolekuhooneid. Joonis 5. Teater Segestas 6 VANA-ROOMA Laialt olid levinud ümar- templid. Tavaliselt olid need korintose sammas- tikuga ning madala kooni- lise katusega. Kreeka arhitektuurist sõltumatult kujunes templiarhitektuu-ris välja kuppelehitis – kupliga kaetud silindriline hoone. Basiilika on tavaliselt pikliku põhiplaaniga, samba või piilari- ridadega löövideks jaotuv hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja nii palju kõrgem, et saab valgust külglöövide katusest kõrgemal olevaist aknaist (nn valgmikust). Amfiteater oli avalikeks etendusteks püstitatud katuseta ehitis, mille keskel olevat
ja Lähis-Idas. Ed Cole, Chevrolet peainsener nimetas Impalat 1950. lõpus prestiižikaks autoks, mis on kättesaadav ka tavalisele Ameerika kodanikule. 3 1. GENERATSIOON Impalat tutvustati 1958. aastal kui Bel Airi tüüpi kupeed ja kabrioletti. Esiklaasist tahapoole erines Impala ehituse poolest tavalistest Chevroletist. Kinnise katusega autode salong tehti lühemaks ja auto tagaosa tehti pikemaks. Ka teljevahe oli pikem kui odavamatel mudelitel, kuid üldine pikkus jäi teiste mudelitega võrreldes samaks. Impala oli pikem, madalam ja laiem kui selle eelkäijad. Impala tunnuseks olid kolme kaupa asetsevad tagatuled. 1958. aasta oli ka kahekaupa asetsevate esitulede esimene aasta. Uue kere all oli ka uus šassiil. Standartne raamistik vahetati välja uue raamiga, mille talad asetsesid pika X-i kujuliselt
TALLINNA TEHNIKAKRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING SOOJUSTUSSÜSTEEMI PAIGALDUSTEHNOLOOGIA ESSEE Õppeaines: Tehnoloogia II Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI 42 Juhendaja: A. Rõuk Tallinn 2009 Sisukord. Ettevalmistustööd süsteemi paigaldamiseks....................................................................................... 3 Eeldused.......................................................................................................................................... 3 Aluspinna kontroll ja eeltöötlus......................................................................................................3 Detailide kinnitused........................................................................................................................ 3 Tellingud, kiled ja ilmastik.....................................................................
hauakambri (tegelikult polegi selle mõõdud nii väikesed - 5,20 x 10,43 meetrit, kõrgus 5,81 5 meetrit) kohal lasus ligi kaks kolmandikku Cheopsi püramiidi raskusest. Et kamber raskuse all ei puruneks, tuli see ühtlaselt jaotada. Egiptuse insenerid lahendasid selle probleemi väga leidlikult, rajades hauakambri lae peale viis üksteise kohal asuvat "montaazikambrit" kogukõrgusega seitseteist meetrit. Viimane neist lõpeb nürinurga all kokkupandud gigantsetest plaatidest katusega, mis kannavad endal püramiidi tohutut raskust (nii, et see ei rõhu hauakambrile). Nii tekkisid need "montaazikambrid", mida leiame ka teistes püramiidides. Peale selle on püramiidil veel koridorisüsteem, mis kujutab endast labürinti. Selline süsteem on kõikidel püramiididel, mille peaeesmärgiks oli kaitsta hauakambrit rüvetamise eest. Paljud koridorid lõpevad umbteega, paljud ristuvad üksteisega ning ilma juhatavate noolteta seintel
Tavaline egiptuse tempel: · Nelinurkne · Kõrge müüriga eraldatud osaliselt pealt lahtine ehitis · Väravaehitist nimetati pülooniks-koosnes kahest ahenevast müüriblokist, mis piirasid väravat · Selle juurde viis Niiluse äärest pidulik tee, ääristasid sfinksid · Pülooni ees mastidel värvilised lipud · Püloonid, sambad ja müürid värviküllased, katsid reljeefid ja hieroglüüfid · Peaosaks õu, mida ümbritses katusega sammaskäik · Õue taga sammassaal, ainult preestritele-paiknes jumalakuju · Peasissekäigu juurest viis tee kõige pühama paiga suunas, seal tee ääres, sammassaalis olid sambad jämedamad ja katus kõrgem. · Kapiteelid meenutasid taimi Uue riigi ajastul sai peajumalaks Amon, tema templite kujutamine oli kunsti peaülesandeks Suurimad templid asusid Karnakis ja Luksoris Lähedal ka Ramses II ja Hatsepsuti matusetempel
Suhteliselt väikese hauakambri (tegelikult polegi selle mõõdud nii väikesed - 5,20 x 10,43 meetrit, kõrgus 5,81 meetrit) kohal lasus ligi kaks kolmandikku Cheopsi püramiidi raskusest. Et kamber raskuse all ei puruneks, tuli see ühtlaselt jaotada. Egiptuse insenerid lahendasid selle probleemi väga leidlikult, rajades hauakambri lae peale viis üksteise kohal asuvat "montaazikambrit" kogukõrgusega seitseteist meetrit. Viimane neist lõpeb nürinurga all kokkupandud gigantsetest plaatidest katusega, mis kannavad endal püramiidi tohutut raskust (nii, et see ei rõhu hauakambrile). Nii tekkisid need "montaazikambrid", mida leiame ka teistes püramiidides. Püramiidil on aga veel mitmesuguseid huvitavaid omadusi: keeruline koridoride süsteem, mis kujutab endast ehtsat labürinti. Sellised koridorid olid kõigis püramiidides ning neid ehitati osalt tehniliseks otstarbeks, osalt pääsuks hauakambrisse, aga samuti ka ohutuse
Valgustuseks paigaldatakse alale välisvalgustus prožektormastidega. Kogu ala on kaetud betoonkattega. Nõrgvee pinnasesse imbumise vältimiseks teostatakse enne tootmise alustamist korralik ülevaatus ja vajadusel võimalike lekkekohtade (praod, vahed jms.) parandamine ja likvideerimine. Kompostiväljak jaguneb: 1) Käitlusala jäätmete vastuvõtuks ja eeltöötlemiseks 2) Kompostimisala (angaar) aunkompostimiseks 3) Katusega kerghoone valmistoodangu ladustamiseks ja väärindamiseks 4) Labor peamisteks esmasteks analüüsideks 5) Jäätmeala sorteerimisjääkide ajutiseks ladustamiseks Käitlusala Käitlusalal toimub kompostitava materjali vastuvõtt, kaalumine ja ajutine ladustamine. Ala plaanitakse koheselt põhjapoolse värava lähedale ning väljasõit kompostiväljakult toimub lõunapoolsest väravast. Transpordi liikumine on võimalikult lihtsustatud ja välditud on seega
Nii hakkasid maapealset osa nimetama väljakaevamistel osalenud fellahhid, kuna see meenutas neile koduukse kõrval seisnud istepinki (araabia keeles mastaba). Selle nimetuse all ongi need haudehitised teaduses tuntud. Vanimad mastabad pärinevad 1. dünastia ajast. Lõpliku kuju sai mastaba 2. dünastia ajal. Siis koosnes see kahest maa-alusest kambrist (hauakamber ja hauapanuste kamber) ning maapealsest osast. Viimane oli piklik, kallakil seinte ja lameda katusega 3 - 6 meetri kõrgune kivikast. Idaseinas oli petikuks, millest käis sisse ja välja Ka - inimese vaimne teisik ehk hing, kes elas tema kehas. Ka oli inimese kaitsevaim ja sündis koos temaga. Pärast inimese surma elas Ka hauakambris edasi surnu esindajana. Seepärast tuli tema eest hoolt kanda. Petikuks pidi surnu eest palvetajatele näitama ka läänesuunda. Läänes, päikese loojumise kohas, asus egiptlaste arvates surnute riik.
euroopas kõrges hinnas. Kiviaeg 9-2 aastatuhat ekr Pronksiaeg u 2aastatuh- Rauaaeg 5saj ekr-13saj pkr 5saj ekr Rehielamud palkidest ja maani katusega. Kõiki tegevusi tehti koos. Alles 16.saj tekkis eraldi elamu osa. Suurem ja parem põllumajandus, Hüppeliselt kasvas rahvaarv, kuna saagi suurenemine. Seda paranes elatustase. parandasid uued tööriistad ja Kujunesid välja
Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuri teaduskond Sisearhitektuuri ja mööblidisaini osakond NEOLIITILINE ARHITEKTUUR EDELA AASIAS Referaat Sisukord Sissejuhatus............................................................................3 1. Levandi piirkond..........................................................................4 · Jeericho............................................................................4 · Tell Aswad........................................................................4 · Ain Ghazal........................................................................5 2. Eufrati ja Tigrise äärsed alad...........................................................6 · Tell Hassuna.....................................................................7 · Tell Es Sawann..........................
Kuna tüüpiline kiirgust neelav paneel on kahe meetri pikkune ja ühe meetri laiune, on selliseid paneele kõige lihtsam püstitada maja katusele, juhul kui hoone asukoht on soodne ja päikesekiirgus langeb katusele enamuse päevast. Kiirguskoguja peaks ideaalis olema paigaldatud suunaga lõunasse, optimaalne paigaldusnurk on asukoha laiuskraad pluss 15°. Seda on kerge saavutada lameda katuse puhul. Viilkatuse korral paigaldatakse kiirguskoguja tavaliselt paralleelselt katusega või uue ehitise korral võib see olla kohe osa katusest. Kui kiirguskoguja nurka on võimalik reguleerida, on optimaalne nurk suvel 30° ja talvel 70°, kuna päike on taevas madalamal. Hoone konstruktsioon peab olema selline, et see oleks võimeline taluma kiirguskoguja massi, vastasel juhul on vaja lisatoestust. Selle kontrollimise peab läbi viima paigaldaja (Kivinukk & Staak, 2008). Päikeseenergia kaudne kasutus Bioenergia
Templi väravaehitist nimetatakse pülooniks ja see asus templi kitsalt küljel. Püloon koosnes kahest ülespoole ahenevast müüriplokist, mis piirasid kitsast väravat. Selle juurde viis Niiluse äärest pidulik tee, mida võisid ääristada sfinkside kujud. Pülooni ees lehvisid mastide värvilised lipud. Püloonid, sambad ja müürid olid värviküllased, sest neid katsid värvilised reljeefid ja hieroglüüfkirja märgid. Templi peaosaks oli õu, mida ümbritses katusega sammaskäik. Õue taga oli sammassaal ja edasi mõned hämarad ruumid, kuhu tohtisid minna ainult preestrid. Seal paiknes ka jumalakuju, tavaliselt väikses kantavas paadis, millega preestrid selle ainult suurte pidustuste ajal välja rahvale näha tõid. Peasissekäigu juurest viis sirge tee kõige pühama paiga suunas. Selle tee ääres, sammassaalis olid sambad jämedad ja kõrgemad ning neile toetuv talastik ja katus kõrgemal, kui teiste sammaste kohal
välikäimlad ning neli kaminat · Algselt oli ehitis kolmekorruseline (keldrikorruse, esimese ning teise korrusega) · Iga korrus jagunes kolmeks ruumiks: suurim läänes, väiksem kirdes ning vahepealne koridor sissepääsust ülemiste korrusteni. · Peamine ehitusmaterjal oli Kenti katusekiltkivi, aga kasutati ka kohalikku argilliiti. · Kõige ülemine korrus lisati 15. sajandil koos praeguse katusega. · Sissepääsukorrus oli arvatavasti mõeldud Toweri konstaablile, Toweri leitnantile ja teistele tähtsatele ametnikele. · Kabeli praegune tühi ja ehtimata väljanägemine on meeldetuletus sellest, milline see võis välja näha normannide ajal. 13. sajandil, Henry III valitsemisajal, kaunistati kabelit kuldseks värvitud ristide ja aknavitraazidega, mis kujutasid Püha Kolmainsust ja Neitsi Maarjat. · http://et.wikipedia.org/wiki/Tower · Trafalgari väljak
Süsteemi mõiste. Süsteemimudel. Muutujad ja parameetrid. Sisend-, oleku- ja väljundmuutujad. Millest sõltub süsteemi käitumine. Süsteemi matemaatiline mudel ja selle koostamine. Algolek ja selle sisu. Dünaamiline süsteem. Pidev- ja diskreetaja süsteemid. Süsteemi mõiste: Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Süsteem on see, mida saab vaadelda süsteemina (süsteem on subjektiivne – kui tahan, vaatan süsteemina, kui ei taha, ei vaata). Süsteem on funktsioon sisendist ja siseolekust, kui see võrrand teada, siis see võrrand on süsteem ehk süsteemimudel. Süsteemi omadused: element/objekt, sidemed (mistahes seosed elementide vahel, võivad olla orienteeritud, vastastikused, muutlikud, juhuslikud jne), terviklikkus, süsteemil on hierarhia, süsteemil on kindel käitumine. Põhiülesanded: süsteemide modelleerimine (mudelite koostamine), süsteemide analüüs (meetodid süsteemide uurimiseks), süsteemide süntees (meetodid süsteemide loomi...
pikivarrastes. Konstruktiivne armatuur: mittearvutuslik armatuur, mis pannakse vastavalt üldtunnustatud konstrueerimisnõuetele. Põikarmatuur: armatuur põikjõu vastuvõtuks. Töötav armatuur: arvutuslik armatuur. Vuugiarmatuur: vuugis kasutatav armatuur, pikiarmatuur. Müüritises abimaterjalid Ankur: vahend müürikivide ühendamiseks erinevates kihtides ja külgnevate konstruktsioonidega, näiteks lae ja katusega, vahend konstruktsioonide kinnitamiseks müürile. Niiskusisolatsioon: veetihe pehmest materjalist või müürikividest vahekiht. Seinaside (ankur): side vertikaalsete seinakihtide omavaheliseks ühendamiseks läbi nõrkade vahekihtide või seinakihtide ühendamiseks kapitaalse seina või jäiga konstruktsiooniga. Mördivuugid Liugvuuk: vuuk, mis võimaldab müüritise horisontaalse vaba liikumise. Rõhtvuuk (sängitusvuuk): horisontaalne või kaldu mördikiht müürikivide vahel.
Teema 1 Hindelised testid 1. Deflatsioon ilmneb kui: üldine hinnatase alaneb 2. Kui firma müüb oma kaubavarusid (ladustatud tooteid), siis SKP: ei muutu 3. Vältimaks korduvat arvestust võetakse SKP arvutamisel arvesse ainult: lõpptoodang 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalene SKP deflaator suureneb liigikaudu 2 protsenti. 5. Sisemajanduse puhasprodukt SPP võrdub SKP: miinus amortisatsioon 6. Vastavalt ILO määratlusele ei kuulu tööjõu hulka: õppimas või täiendõppel olevad isikud, heitunud, koduperenaised 7. RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte,lähtutakse residentide majandustegevusest nii riigi majandusterritooriumil kui välismaal. SKP arvestus lähtub territoriaalsuse printsiibist, mõõtes ainult majandusterritooriumil loodud (lõpp)väärtusi 8. Kodumaiste (sisema...
Kreeka, Egiptus ja Türgi Osmanite impeerium. Küprost on austatud juba kiviajal. Varaseimad elanikud umbes 5600. aastatest e.Kr. olid pärit choirokoiti hõimust ja nad tegelesid põlluharimisega. Choirokoitia nimi oli tulnud külakese järgi saare lõunaosas, kus nad elasid. Mäe jalamile ehitati paks müür, mis ümbritseks asulat ja pakuks kaitset teiste hõimude vastu, kes võinuksid saarele tulla. Sellel ajal elati ümmargustes lameda katusega kivikodades. 1.2. Kyprus Üleminek kiviajast pronksiaega toimus 3900. ja 2500. aasta vahemikus enne Kristust. Sellel perioodil asendusid senised kivist tööriistad ja relvad vasest valmistatutega. Küprosel leidusid suured varud metalli. Selle tulemusena muutus Küpros oluliseks kaubanduskeskmeks. Saar sai nime kreeka sönast kyprus, mis tähendab vaske. Kaubanduse elavnemine tähtsate riikidega nagu Kreeta ja Egiptus tõi Küprosele külluse. Umbes 1600. aasta paiku e.Kr
nii kindlam, nägu külgvaates, aga silm oli kujutatud otse vaates. 11. Kellega sarnanesid vanemad egiptuse jumalad ja kellega hilisemad? Vanemaid jumalaid kujutati looma pea ja inimese kehaga, hilisemaid jumalaid kujutati inimese taolistena. 7.PEATÜKK Uue riigi arhitektuur, Egiptuse kujutav kunst 1. Millistest peamistest osadest koosnes egiptuse tempel tavaliselt? Püloon, õu, katusega sammaskäik, sammassaal, ruumid kus paiknesid jumalakujud, jne. 2. Mida ütled egiptuse sammaste kohta? Millega need sarnanesid? Sammaste vorm, eriti ülaosas, meenutas tihti taimi, kõige sagedamini papüürust; kasutati ka 16-tahulist sammast. 3. Millisele jumalale püstitati kõige enam templeid? Amonile 4. Mis linn oli Uue Riigi ajal Egiptuse pealinn? Millised kuulsad templid asusid selle lähedal?
USA-s maksis Fahrenheiti mudel alates 27 665 USA dollarit. Golf 5 GTI W12-650 Volkswagen eemaldas katte GTI W12-650'lt GTI Festivalil Wörthersee's Austrias 2007. aasta mais. Tegemist on Concept'ga, mida on toodetud ainult üks eksemplar. Autol on 6,0 l W12 biturbo mootor, võimsusega 650 hj (478 kW, 720 Nm). Kiirendus 0- 100 km/h võtab aega 3,7 s ja tippkiiruseks on 320 km/h. Auto on 70 mm madalam ja 160 mm laiem, kui tavaline GTI, keskmootor, carbon katusega. Auto on sellepärast minu lemmik kuna neid on kerge tuunida ja varuosad on odavad ja neid on kerge kätta saada .
õitseaeg 5-4 saj. eKr. 3. Hiline e. hellenistlik aeg 3-1 saj. eKr. 1. Arhitektuur: Arhitektuuri tähtsamaks alaks oli templiehitus. Ehitusmaterjaliks oli marmor, detailid ühendati omavahel metallklambtitega. Tempel koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas sammastest. Templi välisvaates 3 osa võib eristada 1. Tempel seisab platvormil, mis on maapinnast 2-3 astme kõrgusel Platvormilt kerkib 2. sammastik Sammastikule toetub 3. talastik koos katusega. Samba ehituse järgi eristatakse 3 arhitektuuristiili: Dooria - pärit 7. saj., seda iseloomustab raskepärasus ja kohmakus. Sambal pole baasi ja tüves on kaetud kannelüüridega, kapiteel on kaunistusteta. Joonia- pärit 5. saj. Väike-Aasiast ehk Iooniast, seda iseloomustab kergus ja elegants, sammas on sihvakam ja tihedamate kannelüüridega, kapiteelil meenutab oinasarvi. Korintos - pärit 5. Saj. Korintoselt, seda iseloomustab dekoratiivsus, kapiteel on suurem, kui teistes stiilides
vanaaja 7-st maailmaimest. Püramiide on säilinud u. 100 (sest osad võivad olla liiva alla vajunud) ja asuvad Mephisest lääne pool 70km pikkuses reas. TOMPA SOOVITUS: Ceram „jumalad, hauakambrid, õpetlased“ Tutanhamoni hauakambri väljakaeva oli inglise arheoloog Carter. Kõige kuulsamad püramiidid: Giza, Cheopsi, Chefreni ja Mykerinose püramiidid. Tõenäoliselt sai nende ideed alguse mastabadest =piklikud, längus seintega, lameda katusega kivikambrid, mille all maa sees oli hauakamber kirstuga. Idaseinas oli nišš, kus asus petikuks (kust käis hing sisse-välja, näitas surnu eest palvetajale lääne sunda, kus asus Surnute riik). Püramiide oli 3 tüüpi: Astmikpüramiidid, kõige vanemad Murdpüramiidid Tavalised püramiidid Tähtsal kohal olid ka templid. Vana riigi ajal ehitati haudtempleid (suur sammashoov, kuhu pääses rahvas + valituile määratud ruumid)
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Ksenija Poletajeva 10.b RÜÜTLIKULTUUR Referaat Õpetaja: Ülle Piibar Tallinn 2014 Sisukord 1.Sissejuhatus Minu referaadi teemaks on rüütlikultuur. Just selle teema valisin ma sellepärast, et see oli ainuke, kõigest loetelust, mis mulle huvi pakkus. Minu arvates on rüütlid ja rüütlikultuur väga salapärane ja huvitav. Kõik iseloomustavad rüütleid kui vapraid ja ilusaid mehi, kuid keegi ei tea kui palju vaeva nägi ta, et saada rüütliks. Minu töö eesmärgiks on tutvuda rüütlikultuuri ja eluviisiga. 2.Rüütliseisus Rüütliseisuse ehk aadelkonna moodustasid kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega. Nad olid elukutselised sõjamehed ja nende ülesandeks oli kogu ühiskonna kaitsmine. Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. 11...
Uste ja akende raamid värvitakse tihti siniseks, punaseks või kollakas-oranziks. Algarve Valged majad on madalad, mitmed kõrvuti asetsevad kuubikud moodustavad iga eluaseme. Idas on ümardatud plaatidest katused mõnikord asendatud astanguga, et vihmavett koguda või kuivatada kala või puuvilju. Valged lamedakatuselised majad Olhãos ja Fusetas sarnanevad Põhja-Aafrika küladega. Vahel on need astangud asendatud neljakülgse teravaotsalise katusega ( telhado de tesoura), mis arvatakse olevat Hiina mõjutus. Teravatipulisi katuseid võib enim kohata Faros, Taviras ja Santa Luzia's. Ukseavade peal on võlvkaar või karniisid. Korstnad on saledad ja elegantsed, kombekalt augustatud, valgeks värvitud või ehitatud tellistest, mis on laotud kaunistavasse mustrisse ja kroonitud palli, nõelja torniga, vaasiga või mingisuguse ornamendiga nagu näiteks piik või vikat.
õitseaeg 5-4 saj. eKr. 3. Hiline e. hellenistlik aeg 3-1 saj. eKr. 1. Arhitektuur: Arhitektuuri tähtsamaks alaks oli templiehitus. Ehitusmaterjaliks oli marmor, detailid ühendati omavahel metallklambtitega. Tempel koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas sammastest. Templi välisvaates 3 osa võib eristada 1. Tempel seisab platvormil, mis on maapinnast 2-3 astme kõrgusel Platvormilt kerkib 2. sammastik Sammastikule toetub 3. talastik koos katusega. Samba ehituse järgi eristatakse 3 arhitektuuristiili: Dooria - pärit 7. saj., seda iseloomustab raskepärasus ja kohmakus. Sambal pole baasi ja tüves on kaetud kannelüüridega, kapiteel on kaunistusteta. Joonia- pärit 5. saj. Väike-Aasiast ehk Iooniast, seda iseloomustab kergus ja elegants, sammas on sihvakam ja tihedamate kannelüüridega, kapiteelil meenutab oinasarvi. Korintos - pärit 5. Saj. Korintoselt, seda iseloomustab dekoratiivsus, kapiteel on suurem, kui teistes stiilides
arvatavasti on tuletis sõnast altus 'kõrge'. Altari nimetus on kreeka keeles , ladina keeles ara. Kristliku altari ladinakeelne nimi on altar, altare, altaria või altarium. Sõna altaria tähendas klassikalises ladina keeles seadeldist, mis pandi ohvrialtari (ara) peale ja mida kasutati altari süütamiseks. Samuti tähendas see ara't ja altaria't koos . Eesti muinasusundis on altariks olnud tavaliselt kivi, mida nimetati ohvrikiviks. Budismis on altarid sageli väikeste majakeste kujulised, katusega kaetud ehitised. Nende sisemuses on pühakute või jumaluste kujukesed; esiäärele asetatakse ohvriande, süüdatakse küünlaid jmt. Vana-Kreekas rajati mõnikord väga suuri altareid. Näiteks Sürakuusas oli altar, mille mõõtmed olid 198 × 23 m. Hilisemast ajast nii suuri altareid ei tunta. Altarid paiknesid vabas õhus, mis võimaldas suuri põletusohvreid. Tuntud on reljeefidega kaunistatud Pergamoni altar 2. sajandist eKr. Selle põhja pindala oli umbes 36 × 34 m
peetav vaarao. Egiptuses usuti, et inimese hing elab pärast surma edasi ja tuleb kunagi oma kehasse tagasi, seetõttu püüti ülikute kehasid säilitada, neid balsameeriti ehk surnukeha immutati mitmesuguste vahenditega, mis pidid kõdunemise eest kaitsma., ülikud maeti haudehitistesse, kuhu pandi ka kõik hauataguseks eluks vajalik kaasa. Kõige vanemad hadehitised on mastabad, mis oli pikk, längus seinte ja lameda katusega kivikamber, mille all maa see on hauakamber kirstuga., peale seda tulid astmikpüramiidid. Püramiidid hämmastavad siiani oma mõõtmete ja täpsusega. Seest olid nad umbsed, seal leidus vaid hauakamber, mille juurde viivad käigud pärast matust kinni müüriti. Kolm kuulsamat püramiidi asuvad Gizas, Seal asub ka 20m kõrgune kaljust välja raiutud sfinks, kellel on vaarao Chepreni näojooned ja lõvi või kassi keha. Kunst kujunes suurejoonesliseks uue riigi
ei oleks võimalik eemaldada ilma jälgi jätmata. (c) Sõidukid, millel on suur hulk sulgemisseadiseid, nagu näiteks ventiilid, sulgemiskraanid, luugikaaned, äärikud ja muud sarnased seadised, peavad olema konstrueeritud nii, et vajalikke tollitõkendeid oleks võimalikult vähe. Sel eesmärgil tuleb lähestikku asuvad sulgemisseadised omavahel ühendada ühise seadisega, mille puhul on vajalik ainult üks tollitõkend, või varustada samal eesmärgil kasutatava kaanega. (d) Avatava katusega sõidukid peavad olema konstrueeritud nii, et nende puhul oleks vaja võimalikult vähe tollitõkendeid. (e) Kui tolliohutuse tagamiseks on vaja tollitõkendeid rohkem kui üks, näidatakse nende arv TIR-tunnistuse punkti 5 all (1975. aasta TIRkonventsiooni lisa 4). Tollitõkendite täpsete asukohtade näitamiseks lisatakse TIR-tunnistusele sõiduki joonis või fotod. 8
kivikonstruktsioonides. Kivimaterjali viimistlemine muutus üha peenemaks, mille tõttu fassaadi silumiseks läks vaja vähem krohvi. Mõned kivimosaiigid teostati nii peene töötlusega, et polnudki vaja üldse krohvi, nii tehti näiteks Yucatànil Puuci piirkonnas Uxmalis. Klassikalise ajajärgu lõpul hakkavad Põhja- Yucatànil ukseavasid toestama ümarsambad, Chichèn Itzàs aga asendavad võlvhooneid lameda katusega sammashooned. Kuigi mõningate komplekside suurus jääb varasemate perioodidega võrreldes väiksemaks, suureneb nende koguarv, mis näitab ehituse mahu head tõusmist. Tikali keskosas on näiteks tuvastatud üle 3000 struktuuri, millest mõne suurus jõudis El Miradori El Tigre kompleksi lähedale. Järelklassikaline ajajärk Peale klassikalist perioodi väheneb ehitiste monumentaalsus, samal ajal levivad madalmaal mitmed Chichèn Itzà stiiliuuendused
ammendamise ning linnaromaani tekimise. Linnaromaani iseloomustavad: 1. kaine mõistus 2. arukus 3. prodeerimine 4. moraliseerimine 5. protest seisusliku ebavõrdsuse vastu 6. aus satiir Selle ajastu jaoks on ka iseloomulikud järgmised zanrid: · Fablioo - Prantsusmaal populaarne rahva lõbustamiseks loodud jutt, lühike värsijutustus.tuntud autorid on Francoise Rabelais ja Giovanni Boccaccio. · SHvank (mul ei ole seda s katusega tähte)- Saksamaal levinud fabliooga sarnane zanr, kus peategelaseks on koomilised tüübid, kelle ahnuse, arguse ja rumaluse üle naerdakse. SHvank on mõjutatud rahvaluule poolt. · Rebaseromaan - loomaeepos, mis kajastab seisusevahelisi suhteid. · Roosiromaan - teos, mille keskmeks on mehe ja naise suhted. · Õpetlikud allegooriad- Inglismaal levinud jutud, mis v'ljendavad rahva püüdlusi ja unistusi. Francois Villoni luule
Kuri-Hellamaa-Hagaste rannikumaastik, Kagu-Hiiumaa laiud. Paluküla ala puhul on tegemist ühe kõrgeima alaga Ida-Hiiumaal, mille alla jääb ka Kärdla meteoriidikraatri ringvalli kõige kõrgem osa. Paluküla põllumaastik seljandiku kagunõlval pakub avarust, säilinud on vanemaid taluhooneid. Küla läheduses metsas asub vana paemurd. Kõrgendiku harjal kasvavad tõenäoliselt pika järjepidevusega lookuusikud ja männikud. Omamoodi vaatamisväärsus on hiljuti taastatud katusega väike Paluküla kirik, mille torn kunagi toimis meremärgina. Kuri-Hellamaa-Hagaste rannikumaastiku puhul on tegemist väga atraktiivse avatud rannikumaastikuga, kust piki rannikuäärset kõrgemat seljandikku kulgevalt maanteelt avaneb kaunis merevaade, selliseid kohti Hiiumaal eriti rohkem polegi. Mingil määral on säilinud rannaniidud suhteliselt tihedate kadastike näol, kuid kuna siin pole juba ammu loomi karjatatud, toimub kiire kinnikasvamine
m = e 2 , kus (2.13) alusel ristkülikulise ristlõike puhul h - 2 u= e . 23 - 37 mk t Seina saledus h ef h = , t ef kus hef leitakse valemiga (2.19) hef = nh. Vastavalt jaotise 2.4.2.3.3 alapunktile a) tuleks võtta 2 = 1,0. a) seinale, mis on alt ja ülalt seotud mõlemale poole seina ulatuva raudbetoonvahelae või katusega või raudbetoonvahelaega ühelpool seina, kui koormuse ekstsentrilisus seina ülaserval on suurem kui 0,25 seinapaksust, siis 2 = 1,0; ekontroll =0,25*0,51=0,1275 m < e =0,17 m. Seega hef = 1,0x2,48 = 2,48 m. Seina arvutuspaksus on j 2.4.2.4 alusel ühekihilise seina puhul tef = t. Seina saledus h = 2,48/0,51 = 4,86. Ekstsentrilisus seina keskkohal emk = em + ek 0,05 t , kus Koostas N
looduslikke varje: koopaid, tuulemurdu, süvendeid maapinnas. Koobaste kasutamisest annavad tunnistust ka nimetatud aega kuuluvad koopamaalingud. Esimesed primitiivsed 1 onnid võidi ehitada paleoliitikumi lõpus (u. 12 000 a. eKr). Kasutades ära maapinnas olevaid süvendeid, täiustati seda primitiivse katusega suurte loomade luud aeti koonusekujuliselt püsti ning kaeti pealt loomanahkadega. Taolisi elamuid ehitati ka järgmise perioodi mesoliitikumi (10 000 5000 a. eKr.) alguses. Kuna sel perioodil muutus elu paiksemaks, siis vajati ka pidevat ja kindlat eluaset. Lisaks sellel olid täiustunud tööriistad, millest suurima evolutsiooni oli teinud läbi pihukirves, mis endale varre taha sai.. Nüüd muutusid kõige tavalisemateks elamuteks puitlattidest nahkadega kaetud onnid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
