Romaani stiili küsimuste vastused. 12.klass 1. Milline oli romaani stiilis ehitiste tüüpilisim tunnus? Romaani stiilis ehitiste tüüpilisim tunnus oli sakraalarhitektuur, basiilika, kitsad väikesed aknad ja uksed. 2. Mille poolest erinevad omavahel kodakirik ja basiilika? Kodakiri: kolmelöövine ja ühise katusega, puuduvad aknad kesklöövi ülaosas. Uksed ehk portaalid asusid tavaliselt kiriku läänepoolel ehk pikiküljel; kaari kandsid piilarid, mitte antiiksed sambad; lööve eraldasid ümarakaarelised arkaadid. Empooride asemel võis olla ka trifoorum e. Kitsas käik, mis oli paksu müüri sisse ehitatud, aga need võisid ka puududa. Basiilikas on löövid erineval kõrgusel eraldatud sammastega ning keskmine osa kõrgem, ülal väikeste akendega.
Balsameerima-surnukeha mitmesuguste vahenditega immutama Balsameerima-surnukeha mitmesuguste vahenditega immutama kaitseks kõdunemise vastu.mastaba-piklik, längus seinte ja kaitseks kõdunemise vastu.mastaba-piklik, längus seinte ja lameda katusega kivikamber, mille all maa sees on hauakamber lameda katusega kivikamber, mille all maa sees on hauakamber kirstuga. Chepos-(esialgne h 146,6, nüüd 137m)kreekapärane, kirstuga. Chepos-(esialgne h 146,6, nüüd 137m)kreekapärane, vanaegiptuse algkuju oli Hufu. hepren- (136m)vanaegiptuse vanaegiptuse algkuju oli Hufu. hepren- (136m)vanaegiptuse Hafre. Mykerinos-(66m)vanaegiptuse Menkaura. Obelisk-ülalt Hafre. Mykerinos-(66m)vanaegiptuse Menkaura. Obelisk-ülalt ahanev neljakandiline püramiid tipuga kivisammas
tasakaaluni jouda(millised muutuseid ellu viia) Tasakaalutingumus Y=PE ehk tegelikud kulutused = planeeritud kulutused Tegelike ja planeeritud kulutuste erinevus-planeerimatud investeeringud kaubavarudesse Kynesi risti elemendid: Tarbimisfunktsioon C=C(Y/T) Valitsussektor> G=G(katusega g), T= T *katusega) M]lamte puhul eeldatakse et nad on eksogeensed ehk nende v’’rtus on konstantne Planeeritud investeeringud on eksogeensed> I=I katusega Planeeritud kulutused> PE=c(Y/ Tkatusega( +I (katusega)+ G(katusega) Tasakaalutingimus Y+PE Tegelikud kulutused=planeeritud kulutused Laenuressursi (loanable funds) mudeliga-mudel, kus investeeringute ja säästude tasakaal on aluseks majanduse laiemale tasakaalule IS-LM mudel näitab, kuidas kujunevad tulutaseme ja intressimäära väärtused lühiperioodil, mil P väärtus on fikseeritud Maksuvõimendi: On negatiivne- maksude tõustes C ja Y vähenevad
ideaalse pastoraalse maastiku. Kaskaad- vesitrepp, joastik, astmeliselt langev tehislik veejuga või veevärav. . Parter- aias oma olemuselt korrapärane dekoratiivistutus, tihti hoonega seotud: käsitleb tavaliselt geomeetrilisi vorme või taimornamentikat; võib moodustada pügatud puudest ja hekkidest, lilleistutustest, murukujunditest või modelleeritud murupindadest, basseinidest, värvilisest kruusast vms Paviljon- tavaliselt väikesevõitu katusega aiaehitis; läänemaailmas tihti klassitsistlik aiatempel või omapärane vaatepaviljoni või -torniga. Pergola- lehtla, sammaste, piilarite vms püsttugedega ristikujulise katusega või ümarehitis, millel kasvasid vääntaimed. Peristüül- katusega, sammaskäikudest ümbritsetud õu vanas Roomas ja vanas Kreekas, kuhu avanesid maja üksikud toad. Terrass- aias tavaliselt tasane ala, üldiselt hoone ees; tihti ümbritsevast maastikus kõrgemal ja
40'/9'6'' 76,3 m3 45'/9'6'' 86,1 m3 · Kandevõime kõigil sama · Taara kaal 20' ca 2200 kg, 40' ca 3800 kg, 45' ca 4800 kg · Tavaliste konteinerite oluline puudus kaubaaluste mõõtmete ja konteineri sisemõõtmete mittesobivus. Tüübid · Kuivlasti konteiner · Puistlasti konteiner · Tankkonteiner · Külmutuskonteiner · Ventileeritav konteiner · Platvorm · Flett · Poolkonteiner, Pealt lahtine konteiner, Kõva katusega konteiner, Pehme katusega konteiner, ... Tüübid Tüübid Plussid · Vähenevad kaubakaod ja vigastused ümberlaadimisel ja veol · Väheneb vajadus ladude järele · Vähenevad käsitlemiskulud · Lühenevad laevade seisuajad · Suureneb läbilaskevõime, nt sadamatel · Kaupadega seotud protseduurid lihtsustuvad Puudused · Suured investeeringud efektiivseks tegutsemiseks · Osaliselt täidetud konteinerites keeruline kauba kinnitamine
40'/9'6'' 76,3 m3 45'/9'6'' 86,1 m3 · Kandevõime kõigil sama · Taara kaal 20' ca 2200 kg, 40' ca 3800 kg, 45' ca 4800 kg · Tavaliste konteinerite oluline puudus kaubaaluste mõõtmete ja konteineri sisemõõtmete mittesobivus. Tüübid · Kuivlasti konteiner · Puistlasti konteiner · Tankkonteiner · Külmutuskonteiner · Ventileeritav konteiner · Platvorm · Flett · Poolkonteiner, Pealt lahtine konteiner, Kõva katusega konteiner, Pehme katusega konteiner, ... Tüübid Tüübid Plussid · Vähenevad kaubakaod ja vigastused ümberlaadimisel ja veol · Väheneb vajadus ladude järele · Vähenevad käsitlemiskulud · Lühenevad laevade seisuajad · Suureneb läbilaskevõime, nt sadamatel · Kaupadega seotud protseduurid lihtsustuvad · Pakub kuluefektiivsemat transporti Puudused · Suured investeeringud efektiivseks tegutsemiseks · Kauba kinnitamine konteineris
Kõige vanemaks sambaks on protodooria sammas kapiteeliks suur ruudukujuline plaat Mõnikord kasutati ka lootos- ja palmsammast Egiptuse sambad olid kõrged ja jämedad Egiptuse templid on enamuses ehitatud kindlustena Templit ümbritses tugev kaitsemüür Püloon sissepääs templisse Pülooni ees asus tavaliselt Ra-le püstitatud obelisk Sissepääsule järgnes suur lahtine õu, mis oli kõigile kasutamiseks peristüül Järgnes templi katusega osa sammassaal ainult ülikutele Egiptuse poos maalidel ja reljeefidel (silm otse, nägu proofilis, õlad otse, keha poolviltu, jalad proofilis) Mastaba on Vana-Egipuse aegne tähtsate egiptlaste lubjakivist laotud längseinte ja lameda katusega hauaehitis, mille maapealne osa on piklik kamber. Maapealse kambri all asub hauakamber sarkofaagiga. Tsikuraat torntempel, üksteise peal asuvad kitsenevad platvormid, tavaliselt 50-60 m kõrge
,,Kobras on puutöös väga osav, tema aitab sul kindlasti maja jaoks õiget materjali hankida." Karu läks koos rebasega kopraonu otsima. Nad otsisid kobrast tükk aega enne, kui nad leidsid ta oja ääres askeldamas. Nad küsisid, kas kobras oleks nõus karu maja ehitamisel aitama. Kobras oli lahkesti nõus ja nad asusid töö kallale. Kobras hankis palgid ja karu pani need rebase õpetuste järgi paika. Pärast pikka tööd sai suure ukse ja uhke katusega maja valmis. Karu oli tehtud tööga väga rahul ja tänas oma abilisi. Ta oli väga rõõmus, et maja vähemalt kolmandal korral hea ja korralik välja kukkus. Pika ehitustöö ajal oli ilm külmemaks läinud ja karu otsustaski talveunne jääda. Ta läks majja ja viskas pikali. Karu lamas tükk aega, kuid und ei tulnud. Ta sai aru, et und ei tule, kuna majas oli külm. Karu mõistis, et maja võib olla küll suure ukse ja uhke katusega, aga koopas on ikka soojem magada.
kasvatamine. Kreekas oli mees perepea ja abielu eesmärk oli järglasi saada, naised kasv. Lapsi. Rõivastus tuunika, jalas sandaalid, pükse ei kanta, pidulik oli tooga. Kreekas oli kitoon, himation, pükse ei kantud ja jalas sandaalid. Toit Vaesed jahupuder, puu-ja juurviljad, kalatoidud. Rikkad jahupuder, puuviljad juurviljad, ja lihatoidud. Jook oli piim ja lahj. Vein. Elamud nelinurksed kivist majad, keskmes avatud katusega ruum AATRIUM selle keskmes bassein 7. Millist meelelahutust armastati roomas, millist mitte? Võrdle kreekaga Roomas ei peetud spordist nii palju lugu, kui Kreekas, armastati närvikõdi tekitavaid vaatemänge kaarikute võidusõit, gladiaatorite võitlused. Teater ei olnud nii oluline kui kreekas, see oli rohkem rahva lõbustamiseks, mitte nagu kreekas, kus käsitleti igast probleeme. 8. Mis riigiametnikud töötasid roomas?
-21. sajandi ajavahemikku, kuulsamad neist olid näiteks Lauluväljaku, Pärnu rannahoone, Pirita jahisadama, Olümpia hotelli ja Tallinna Draamateatri mudelkavandid. Mulle endale jäi kõige enam silma professor Tammekannu villa, mis asub Tartus Kreutzwaldi 6 ja mis on ehitatud aastal 1932 Soome tipparhitekt Alvar Aalto poolt. Teada on, et maja ehitati noore geograafiaprofessori August Tammekannu pere soovide kohaselt nii, et see oleks nn. ,,uusajalikus" ehk funktsionalistlikus stiilis, lameda katusega, avatud rõdu ja majaesise terrassiga. Arhitekt Aaltoga kohtus Tammekann oma õpetaja professor J.G. Granõ kodus Turus. Soome arhitektilt maja tellimist võis mõjutada ka see, et Tammekannu abikaasa oli soomlanna. Moodne ehitustehnoloogia olevat osutunud probleemiks kuna Aalto pakutud õhukest seinakonstruktsiooni Eestis teha ei osatud, seinad ehitati mitte 45 cm vaid 65 cm pakused ning mõõdeti sissepoole, mille tulemusena ei mahtunud mööbel tuppa ära.
Kreeka arhitektuur Arhitektuur Kreeka arhitektuuri suurim saavutus-templid Templi ehitamisel kasutati marmorit ja lubjakivi Tempel-akendeta ruum ,kus asus jumalakuju Hoone ümber ühes või kahes reas seisvad sambad toetasid talastikku ja viilkatust Sammas koosneb kolmest osast: 1) baas 2)tüves 3)kapiitel Sambatüübid-dooria,joonia,korin- tos Templitel on 3 osa: 1)alaosa(2-3 astet, viimasele astmele ehitatakse sambad) 2)friis(sammastele toetuv talastik koos katusega) 3)tümpanon(kolmnurkne ala katuseviilu all) Colosseum - antiikaja suurim amfiteater. Asub Roomas. Nime sai see läheduses seisnud Nero kolossi järgi.Ehitis on neljakordne(dooria,joonia,korintose) Click to edit Master text styles Second level Third level ...
6. Fassaad- hoone esinduslik külg, kus asub peasissekäik 7. Figuraalkompositsioon- inimkujutistega kompositsitsioon 8. Graafika- kunst, mida paljundatakse trükkimise teel 9. Katakomb- pikkadest käikudest koosnev maa-alune matmispaik 10. Keraamika- põletatud savist esemed 11. Kromlehh- megaliitiline ehitis, 12. Lineaarne- joonele ja joonistusele rajanev käsitluslaad kunstis 13. Linoollõige- graafikatehnika 14. Mastaba- egiptlaste algne haudehitis, lameda katusega kivikamber 15. Menhir- ,,pikk kivi" lihtsaim megaliitiline ehitis 16. Natüürmort- vaikelu, esemeid, puuvilju, lilli kujutav kunstiteos 17. Proportsionaalne- mõõdulises kooskõlas olev 18. Sarkofaag- kivist, metallist kirst, kaunistatud reljeefidega, maalidega(Egiptuses) 19. Sfinks- egiptuse kunstis inimese pea ja lõvi kehaga kuju 20. Skulpturaalne- vorme rõhutav käsitluslaad pinnalises kunstis 21. Stiliseerima- lihtsustama 22
11. Jääkliige u`t (katusega, väike t) väljendab sõltuva muutuja mõõdetud väärtuse Yt ja regressioonimudeliga saadud hinnangu Y`t (katusega, väike t) erinevust aastal (vaatlusel) t1 12. Juhuslik viga (ui) (juhuslik suurus, mis võib omada nii positiivseid kui negatiivseid väärtusi). 13. Keskväärtus tunnuste väärtuste kui juhuslike suuruste aritmeetiline keskmine. Suur X katusega, üldkogumi korral müü (väike u, vasakul allapoole kriips). 14. Klassikaline ökonomeetriline modelleerimine üksikult üldisele lähenemine. Majanduslikku seost püütakse tõestada, mitte võltsida. Maj. seost ei testita, vaid hinnatakse. 15. Kalibreerimine täpse mõõdu andmine, kontrollimine. Lähtutakse seisukohast, et majandusagendid optimeerivad oma käitumist ning turud saavutavad tasakaalu. Kontrollitakse
Ka suur park on praktiliselt hävinud, alles on vaid paar puud. 15. juunil.1899 suri krahv Evald Ungern-Sternberg vanem. Perekonna peaks ja ühtlasi ka kõige tema mõisate peremehe õiguste ja kohustuste kandjaks jäi nüüd tema vanem poeg, ka Evald, keda tunti Ungru mõisa omanikuna ja Ungru krahvi nime all. Ungru loss oli siis kõigest pooleldi olev ehitus, millest pidi kord saama suurepäraline eluase inimestele. Mitmekordse maja kõrgused kiviseinad punase telliskivi katusega, sihvakas torn, mis kaetud tumedaks muutunud vaskplekiga, määratu suured uksed ja aknad massiivsete raamidega väljaraiutud kivist, avaldasid muljet, et seal on valmimas haruldaselt tore eluhoone omapäralise stiili ja mõõtmetega, mille sarnast vaevalt leidub mujal Eestis. Ruumid, mis Ungru mõisa valitsejale elukorteriks määratud, ei olnud meeldivad ega mugavad. Kivimaja esimesel korrusel asusid sepapada ja puusepa töötuba, teine
Sõit laevaga Helsingist Tallinnasse (D-terminal) Pärast Tallinnasse jõudmist suundutakse hotelli. 10.30 Algusega hotellist ekskursioon Tallinna vanalinnas giidiga 12.30 - 13.30 Lõunasöök omal vabal valikul 13.30 Kogunemine Tallinna turismiinfokeskuse juures (Niguliste 2) 14.00-15.00 Luscher & Matiesen Eesti Joogikultuuri Muuseum 15.30- 17.30 Kiek in de Kök ja Bastioni käigud 2. PÄEV 07.30 - 08.30 Hommikusöök hotellis, 09.00 Kogunemine hotelli ees 09.30 Ekskurssioon avatud katusega kahekordses bussis 11.00 Tallinna Teletorni külastus 12.00 - 13.00 Lõuna Teletorni kohvikus 13.30 Tallinna Botaanikaaia külastus 15.30 väljub buss Tallinna botaanikaaia eest tagasi hotelli 3. PÄEV 08.00-09.00 Hommikusöök hotellis 09.30 kogunemine hotelli ees 10.00 Jalgrattamatk algusega Tallinna vanalinnast Kadriorgu 11.30-14.00 Kumu kunstimuuseumi külastus 14.30 Tagasisõit Tallinnasse 4.PÄEV 08.00 - 09.00 Hommikusöök hotellis 09.30 Väljasõit hotelli eest 10
Haagise tüübid 1. Bokstreiler Suletud koormaruumiga, jäikade külgseinte ja katusega poolhaagis, mis omab laes valgustust ja seintel ning põrandal hulgaliselt kinnituskohti lasti kinnitamiseks koormarihmadega. 2. Kardintreiler- tenttreiler, mille külgi on võimalik avada ka kardintreileri katust. Kardintreilerid hõlbustavad külg- ja pealtlaadimist. Katusematerjal laseb läbi päevavalgust, mis hõlbustab laadimistöid päevavalguses ja suurendab tööohutust laadimisel. 3. Külmutustreiler- 4
Hollandi kunst 17. sajandil Arhitektuur · Mugavus ja praktilisus · Jõukate linlaste elukultuur (nt. lõõridega ahjud) · Raekoda kõrge katusega, väike haritorn Maalikunst (skulptuur oli tähtsusetu) · 17. Saj suur õitseng. Optimism ja võidurõõm pärast vabadussõda. · Kunst kooskõlas turumajandusega · Looduslähedane, võimalikult sarnane kujutatavaga · Reaalne, ühemõtteline, käegakatsutav, ilma ilustamiseta · Portreemaal rahulolev, teovõimas inimene; palju grupiportreid o FRANS HALS Vaba ja hoogne maalimislaad
on võimalikult suur salong ja tavaliselt 3 istmerida. Mahtuniversaal on mõõtudelt suurem kui sedaan, universaal ja laugpära. Seda tüüpi sõidukid sobivad väga hästi suurematele peredele ja on eriti mugavad ka taksokasutuses. MPV-de levik algas Ameerikast ja tänaseks on need pereautodena ühtmoodi populaarsed kõikjal maailmas. Sele 7 Pontiac Trans Sport (ipocars) 2.6 KABRIOLETT Kabriolett on kupeele sarnane sõiduk, mille katus on eemaldatav. Kabrioletid jagunevad pehme katusega ja kõva katusega kabriolettideks. Pehme katusega kabrioleti katus võib olla valmistatud spetsiaalsest veekindlaks tekstiilist või vinüülist. Kõva, elektriliselt või hüdrauliliselt kokkupakitava katusega kabrioleti katused valmistatakse kas 9 alumiiniumist, terasest või komposiidist.Kahekohaline kabriolett, millel on kerge katus ja mis on mõeldud peamiselt lahtiselt kasutamiseks on rotster.
19. Kõlvikud ja muud pinnaerisused, sh ka pindobjektidest ehitised näidatakse plaanil nende väliskontuure kujutavate murdjoonte abil. Kasutatakse erinevaid joonetüüpe 20. Hoone väliskontuur on esimese korruse välisseinte väliskontuur või vundamendisokli väliskontuur juhul, kui see ulatub esimese korruse väliskontuurist väljapoole. Juhul kui hoonel on kas esimesest korrusest kõrgemal väliskontuurist väljaulatuvaid osasid või esimese korruse tasapinnas katusega katmata väljaulatuvaid osasid (nt rõdud), ei arvata neid ehitusaluse pinna sisse. Katusega katmata esimese korruse rõdusid või muid väliskontuurist väljaulatuvaid osasid kujutatakse ainult tellija erinõudel. 21. Ehitusalusest pinnast väljaulatuvad detailideväliskontuurid joonestataksekihile «HOONE»ning kinnitatakse hoone põhikontuuri külge. 22. Mitmekorruseliste hoonete puhul näidatakse plaanil maapealsete korruste arv.
larder sahver leafy lehine, leherikas leisurely aeglaselt ja rahulikult light fittings valgustuse sisseseade lighting effects valgusefektid locks of hair juuksekiharad loft pööning, lakapealne maintenance bills hoolduskulud maisonette korrusekorter, korter läbi mitme korruse mansion mõisamaja, häärber manuscript käsikiri massive hiigelsuur mud muda ornamental ilu- , loodud ainult iluks ownership kuuluvus patio siseõu penthouse katusekorter pioneers teerajajad porch katusega ukseesine potted plants toataimed renovate uuendama reservoir hoidla rustic talupoeglik, tahumatu savings säästud semi-detached paarismaja shed kuur shelter varjualune significantly märgatavalt skyscraper pilvelõhkuja slope nõlv; kallak solar energy päikeseenergia solid tahke, massiivne steep järsk (katus) terraced house ridaelamu utility room ruum majapidamisasjade jaoks mida iga päev ei kasuta virtually peaaegu winding lookle yard hoov; õu
metsavendade punkreid, tuleb tõdeda, et need mehed teadsid juba siis, mida nad tegid. Varjekohad ehk punkrid 1940. aastate teises pooles hakkasid metsavennad rajama endale üle Eesti varjekohti ehk punkreid. Eesti metsavendade elupaiku saab jaotada mitmesse kategooriasse. 1. Maapealsed punkrid 2. Pinnasesse süvendatud punkrid 3. Maa-alused punkrid 4. Taluhoonetesse ehitatud peidikud 5. Suvisel ajal kasutati elamiseks aga telke ning üpris tagasihoidlike seinte ja katusega nii-öelda suvepunkreid, mille peamine eesmärk oli tagada lihtsalt tuule- ja vihmavari. M aa-alused punkrid Neid ei olnud võimalik rajada igale maastikutüübile. Tuli jälgida, et ehituse käigus ei jääks jälgi. Näiteks tuli jälgida, et ehituse käigus liiga palju elusloodust ära ei tallaks ja, et süvendist võetud muld oleks võimalik tähelepanematult ära likvideerida. Kõige olulisem osa punkri juures oli ahi, et hoida ära niiskust ja külma
HOLLANDI KUNST Ehituskunst: · Hinnati praktilisust ja mugavust · Levisid lõõridega ahjud · Ühiskondlikele hoonetele oli võõras monarhistlike maade paraaditsev stiil · Tüüpiline hollandi arhitektuurile oli raekoda kõrge katusega hoone, mida kroonis väike haritorn Hollandi maalikunst 17. Saj · Skulptuur oli tähtsusetu, kuid maalikunst õitses hoogsamalt kui kunstiajaloos enne nähtud · Mõneks aastakümneks tõusis kunstikultuur enneolematule kõrgusele, mis väljendas üldist optimismi ja võidurõõmu vabadussõja eduka lõpu puhul · Kunst oli kooskõlas turumajandusega · Kunstilt nõuti looduslähedust, sarnasust kujutatava eseme või isikuga
Erki Eberg ja Alice Heinmets 10a Vaadet linnale iseloomustab... ...gooti stiil ...teravad katused, tornid ...keerukad, puntras tänavad ...detailide rohkus Gooti stiilil Pariisi linnaosad Vanalinn Uuslinn Ülikoolilinn Vanalinn Nostalgiline õhkkond Laeva kujuga saarel Kirikute rohke (21 kirikut) Siin asub: Sainte-Capelle kõrguva katusega Jumalaema kirik (Notre Dame) Palus'-turg Sainte-Capelle Jumalaema kirik (Notre Dame) Ülikoolilinn Rõõmus õhkkond Palju skolaare Terviklik 42 õppeasutust Siin asub: Philippe Auguste klooster Uuslinn Kõige suurem neist kolmest Palju losse Suured aiad, pargid Monumentaalsed hooned Siin asub: Ave Maria kirik Louvre Philippe Augustuse ajal ehitatud Algselt kuningapalee Praegu muuseum Prantsusmaal Louvre Imede Õu
Müüritööde terminid Ankur : Vahend müürikivide ühendamiseks külgnevate konstruktsioonidega, näiteks lae ja katusega. Armatuuri ankurdustugevus: Nakketugevus armatuuri pinnaühiku ja mördi või betooni vahel tõmbel või survel. Armatuurteras: Müüritises armatuurina kasutatav teras. Armeeritud müüritis: Müüritis, milles tavaliselt terasvardad või -võrk on paigutatud mördi või betoonikihi sisse nii, et müüritis töötab koormuse (jõudude) vastuvõtul ühtse tervikuna. Eeldoseeritud mört: tehases doseeritud komponendid, millest ehitusplatsil segatakse mört.
Nii hakkasid maapealset osa nimetama väljakaevamistel osalenud fellahhid, kuna see meenutas neile koduukse kõrval seisnud istepinki (araabia keeles mastaba). Selle nimetuse all ongi need haudehitised teaduses tuntud. Vanimad mastabad pärinevad 1. dünastia ajast. Lõpliku kuju sai mastaba 2. dünastia ajal. Siis koosnes see kahest maa-alusest kambrist (hauakamber ja hauapanuste kamber) ning maapealsest osast. Viimane oli piklik, kallakil seinte ja lameda katusega 3 - 6 meetri kõrgune kivikast. Idaseinas oli petikuks, millest käis sisse ja välja Ka - inimese vaimne teisik ehk hing, kes elas tema kehas. Ka oli inimese kaitsevaim ja sündis koos temaga. Pärast inimese surma elas Ka hauakambris edasi surnu esindajana. Seepärast tuli tema eest hoolt kanda. Petikuks pidi surnu eest palvetajatele näitama ka läänesuunda. Läänes, päikese loojumise kohas, asus egiptlaste arvates surnute riik.
EGIPTUSE KULTUUR JA KUNST 1. MASTABA Piklik längus seinadega ja lameda katusega kivikamber, mille all maa sees on hauakamber. 2. GIZA PÜRAMIIDID-CHEOPSI PÜRAMIID ABU-SIMBELI KALJUTEMPEL 3. NOFRETETE PORTREEBÜST 4. Vaarao-Oli nii Egiptuse valitseja kui ka jumal 5. Hieroglüüfkiri-Sumerite kiilkirja eeskujul loodud Egiptlaste kiri 6. Hauatagune elu-Usuti, et inimese hing elab peale surma edasi ja tuleb oma kehasse tagasi.Tänu sellele tuli keha säilitada, seda nimetati palsameerimiseks.Palsameeritud isik oli muumia
Firenze. 4). Kes oli esimene suurmeister renessansiajastu arhidektuuris? Filippo Brunelleschi. 5).Nimeta tema kavandatud ehitisi Firenzes? Leidlaste Kodu, San Lorenzo kirik, Frienze toomkiriku kaheksatahulin ekuppel. 6). keda peetakse tsentraalperspektiivi leiutajaks? Brunelleschi. 7). Milliseid elamuid hakkasid endale renessansiajastul püstitama Frienze patriitsiperekonnad? Paleesid, kolmekorruselisi, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse sisseõuega, madaka katusega, vanemad on kindlusetaolised ehitised. 8). Millise hojaku poolest erineb 15. saj. kultuur teravalt gootiaegsest? antiigi põhimõtetle toetumine ja nende väärtustamine, 1 kindel tunnus- eneseteadvus. PS! sinna 8, küsimusele võib veel lisada, et gootile iseloomulik kõrgus muutub madalaks! 9). Mida tähendab sõna renessans ja miks see kasutusele võeti? RNESSANS- selle teljeks on humanism, esile tõstetakse inimese tarkus, julgus, ilu, isikuvabadus.
Budism Budistlik munklus ja kloostritraditsioon on praegu eksisteerivatest maailmareligioonidest kõige vanem. Mungad ei võta osa tavapärasest ühiskondlikust elust. Hinajaanas kannavad mungad kollast rüüd, mahajaanas on eelistatud punane. Pea on munkadel ja nunnadel paljaks aetud, enamus järgib tsölibaati. Hierarhia munkluses eksisteerib, kuid väliseid tunnused puuduvad, st kõik mungad on väliselt võrdsed. Mõnedes Tiibeti budismi koolkondades, näiteks nyingmapas, on kooselu naistega lubatud. Budda Skajamuni Paljudes maades on kombeks, et noormehed elavad mõned kuud templis/kloostris mungaelu, kus nad järgivad kombeid, mediteerivad, saavad õpetust jm vajalikku. Samamoodi võib aga igaüks, sõltumata vanusest ja soost, ka igal muul eluperioodil mõnda aega templis/kloostris elada. Rahvabudism avaldub igapäevaelus altarite eest hoolitsemises ja palvetes, amulettide kasutamises,...
· Vladimir Suzdalimaa arhitektuur ( 12.saj lõpp 13 saj. Algus): kirikute fassaadidel reljeefsed kaunistused. NT : Dimitri katedraal Vladimiris, Pokrovski kirik Nerli jõe ääres · Mongolite vallutuse tagajärjel (13. Saj alguses) pidurdus kultuuri areng. Uueks ehituskunsti keskuseks sai Moskva, kus töötasid itaalia meistrid (kuulsaim neist ARISTOTELE FIORAVANTI). · Uspenski kirik Moskvas · Alates 15. Sajandist on säilinud kõrge telgitaolise katusega puukirikuid (nt Kizi saarel). · Vassiili Blazennõi kirik Moskvas (madalad käigud ja galeriid, mõjutused vanavene puuarhitektuurist, taimemotiivilised maalingud) · Moskva Kremli müürid Maalikunst: · Kirikute siseruumide kaunistamine mosaiikide, freskodega · Bütsantsist võeti üle tehnilised võtted, seinamaalide süsteem. · Piiblilugusid illustreerivate stseenide, figuuride paigutus täpselt kindlaks määratud · Ikoonimaal (,,Vladimiri jumalaema")
· Kunstitellija (kodanlane) nõuab elulähedust, ilma liialdusteta kunsti · Tähtsaim maalikunst · Teemad:portree, olustiku e zanrimaal, maastiku ja meremaal, natüürmort · Looduslähedus, pilt pidi olema võimalikult sarnane kujutatava inimese või esemega · Reaalsuse taotlemine · Maastik pidi olema edasi antud ilma liialdusteta Ehituskunst: · Tähtis praktilisus, mugavus · Levisid lõõridega ahjud · Raekoda kõrge katusega hoone, mida kroonis väike haritorn FRANS HALS: · Portreemeister · Sidus portreed mingi olustikulise tegevusega, millega saavutas erilise elavuse ja loomulikkuse · Maalimislaad vaba ja hoogne, jõulised pintslilöögid · Portreed kõrtsikülastajatest · Püha Georgi laskurite kompanii bankett JAN VERMEER van DELFT: · Olustikumaalija · Enamasti kujutab interjööre , tavaliselt ühe või kahe inimfiguuriga · Tegevus piltidel vähetähtis
NEITSI MAARJA kujutisega. 18. Saj. võeti kasutusele ainult ROOSIGA vapp VILJANDI-FELLIN 1283 · Viieõieline roos, ülevalt väljub rist · Kilpi ümbritseb kiri: S SECRETUM DES STST VLIN · VLIN Viljandi nimetus VILJANDI VAPP · Neitsi Maarjaga PAIDE-WEISSENSTEIN 1291 · Sinisel kilbil torn kolme ülestikku asetseva laskeavaga ja punase koonusekujulise katusega. Kummalgi pool torni LIPUKESED. RAKVERE-WESENBERG 1302 · Pitsatil kolmeharuline KROON, alaosas KUUEHARULI NE TÄHT (sini- punasel taustal kuldne kroon ja täht) KURESSAARE 1563 (Magnus)- Arensburg · Sinisel kilbil 2 lossitorniga hõbedane loss. · Ühel tornil kuldne teravatipuline kiiver
Petrovits Volkonski (18081882) valdusse. Volkonskite kätte jäi mõis kuni võõrandamiseni. Mõisa viimane omanik oli vürst Grigori Volkonski (18701940). Mõisakompleks Härrastemaja Keila-Joa härrastemaja projekti koostas Peterburi arhitekt Hans Stackenschneider. Hoone ehitati joa kõrvale Keila jõe paremkaldale, tagaküljega vastu jõge. Härrastemaja oli üks esimesi neogooti stiilis hooneid Eestis. Lameda katusega kahekorruselist kivihoonet iseloomustavad teravkaaraknad ning ehitise tagakülje nurgas kõrguv sakmelise rinnatisega torn. Fassaadist eenduvad külgrisaliidid, millest kummaski paikneb sissepääs. Risaliitide frontoone kaunistasid Benckendorffide vapid. Mõisahoone uste kohal paiknevad pitsilised malmist baldahiinkatused. Tagakülje vasakpoolne osa on tugevalt eenduv ning selle teine korrus oli kujundatud lahtise pitsilise rõduna. Kõrvalhooned
tomatid, kurk, küüslauk, pipar) · Magustoit: Kohupiimavaht valge sokolaadi ja koduse vanillijäätisega ( vahukoor, rõõsk koor, vaniljesuhkur, kohupiim, maasikatoormoos, suhkur) 24.06.2013 09.00- hommikusöök 10.00- linnaga tutvumine ja linnaekskursioon · ,,Rahvusvaheline Tallinna lillefestival 2012" · Ringkäik Tallinna Vanalinnas 12.30- lõunasöök Itaalia restoranis Vapiano 14.00- CitySightseeing Tallinn avatud katusega bussiekskursioon (Tallinna teletorn, botaanikaaed, pangamuuseum) 20.00- õhtusöök restoranis Admiral 25.06.2013 09.00- hommikusöök 10.00- 14.30- spaakülastus, vee-ja saunakeskuse kasutus (erinevad spaateenused vastavalt valikule) 15.00- lõunasöök 20.00- pidulik õhtusöök Eesti söögitoas (Eesti Söögituba pakub autentset Eesti sööki. Eesti rahvustoitudeks on ühtede meelest verivorst, teiste arvates jällegi värske kartul räimedega või hoopis mulgipuder,
püramiidi katva kivikihi alla. Püramiidid on ehitatud suurtest graniitplokkidest, mis esialgu olid rohmakalt välja taotud ja laotud horisontaalselt nii, et põhiliselt hoidis plokke koos nende endi raskus, lisatud oli ka mörti. Aja möödudes hakati püramiidi sisemust valmistama segust, mis koosnes enamasti kividest, savist ja savitellistest. Püramiide ümbritsevad aukandjate väiksemad haudehitised mastabad. Mastaba on piklik, längus seinte ja lameda katusega kivikamber. Selle all maa sees oli hauakamber kirstuga. Mastaba idaseinas oli niss ja selles petikuks. Selle sümboolse ukse kaudu käis sisse ja välja hing; ühtlasi näitas see surnu eest palvetavatele läänesuunda läänes, kus päike looja läks asus egiptlaste kujutluse järgi surnute riik. Samal ajal oli uks ohvrite toomise koht. Palvetamise ja ohverdamise kohta idaküljel ümbritses tihti müür; hilisema arengu kestel
Silmad sulgedes näen selget ja suuri lootusi tulvil teerada enda tulevikku. Praegu ehk näib ta kui üks punaseks võõbatud puusild, mis viib kaugesse paksu metsa. Tema all sillerdab taevast ja päikest peegeldav jõgi, mille teekond ei lõppe kunagi. Taamal, mõndade okaste keskelt vilgatab purpurpunane maja katus ning tema hiiglama suur aken teavitab, tore on olla tema. Kui lihtne ja selge see kõik tundub- paar sammu ja minu tulevik oma purpurpunase katusega on käeulatuses. Silmi uuesti avades tajun reaalsust enda ümber, seda tõsist fakti, millega pean leppima. Pole ühtki punast silda ja tuleviku metsa, pole toda päikest täis akent. Olen vaid mina teelahkmel, keset kõiki neid raskeid otsuseid ja valikuid, mis ootavad vastuseid. Nemad aga nii kergelt kätte ei tule. Peidavad nad end mõistatuste ning konfliktide taha nagu ei kavatsekski nad sealt välja tulla. Kuid pean leidma tee, mis viib mind nende juurde.
koolkonna mõju Francois Mansart(1598-1668).kõrge katuse alla lisakorrus(mansardkorrus) Ehitati edasi Louvre´i lossi idakülge Alguses Itaaliast Bernini, kuid tema stiil ei sobinud kuningale Usaldati 1665. Aastal mitmele arhitektile, nende hulgas ka Claude Perrault(1613-1688) Louvre´i idafassaad on kolmekorruseline. Alumine korrus on lihtne, sellele toetuvad üle kahe korruse ulatuvad paarissambad. Fassaadi keskel oleva värava kohal on antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon. Idafassaad vaimustas tollel ajal paljusid ja on olnud mitmele ehitisele eeskujuks. Versailles´ loss Louis XIV laskis ehitada, sest kadestas rahandusministri Fouquet uut Vaux-le- Vicomte lossi. Parimad arhitektid, maalijad, skulptorid ja tarbekunstnikud. Juhtiv arhitekt Jules Hardouin- Mansart(1646-1708) Varem asus seal jahiloss, mida pikendati 580m pikkuseks Siseruumid Hoone keskuseks kuninga magamistuba
Aatrium - avatud katusega keskne ruum Itaalia ja Vana-Rooma elamus. Amfiteater - ovaalse põhiplaaniga ehitis avalikeks vaatemängudeks Vana Roomas ; amfiteatriteks peeti enamasti gladiaatorite võitlusi. Augur - preester-ennustaja Vana- Roomas, eriti lindude lennu tõlgendaja. Barbarid - võõramaalased, mittekreeklased Vana-Kreekas ; aja jooksul on selle sõnaga hakatud tähistama madala kultuuritasemega rahvaid ja ka ebakultuurseid ning kultuurivaenulikke inimesi. Diktaator - piiramatu võimuga riigiametnik Vana-Roomas, seati ametisse kriisiolukordades pooleks aastaks. Foorum - turu ja koosolekuplats Vana-Roomas. Geenius - kaitsevaim Vana-Rooma religioonis, edendas soojätkamist ja elujõudu Gladiaator - orjaseisuses või vaba elukutseline võitleja, kes esines Vana-Roomas peetud avalikel mängudel. Imperaator - tiitel, mida hakkasid kasutama Rooma valitsejad keisririigi ajal, hakkas tähistama keiserlikku võimu kandjat. Klient - ennast patrooni ...
Molekulaarfüüsika.Kontrolltöö nr.1 1.Energia jäävuse seadus 2.Molekulaarkineetilise teooria 3 põhialust.Too igaühe kohta ka üks näide. 3.Mikroparameetrid-nimeta,tähised ja ühikud 4.Makroparameetrid-nimeta,tähised ja ühikud. 5. Mida nimetatakse olekuparameetriks? 6. Mis on ideaalne gaas 7.Mis on kontsentratsioon? 8.Milline on normaalrõhk? 9.Mis on temperatuur? 10.Nimeta temperatuuriskaalad. 11.Mis on soojushulk,definitsioon,tähis,ühik. 12.Mida nimetatakse absoluutseks nulltemperatuuriks. 13. Mida käsitleb termodünaamika? 14.Kuidas saab kehade siseenergiat vähendada? 15Mis on siseenergia? 16.Mida nimetatakse soojusvahetuseks? 17. Mis on isoprotsess? 18. Iseloomusta isoprotsesse-mis on seal konstantne,kuidas nimetatakse. 19.Isoprotsesside graafikute joonistamine erinevates teljestikes. 1.Energia ei teki ega kao iseenesest, vaid moondub ühest liigist teise. 2. 1)Kõik ained koosnevad molekulides. Nt. 2)Molekulid on pidevas liikumises...
Kujunduselemendid: 1.)Korrapärasus ja korduvus, 2.)kõrge müür, milles varjualused, 3.) lõhnavad lilled, põõsad, puud, 4.) sulisev allikavesi, peegelsile veepind, 5.) vähemalt 2 kanalit, mis jaotavad aia kvartaliks, kanalid on sirged ja piirnevad kõnniteega. 5.) peenrad asuvad kõnniteedest madalamal. Basseinid: rangelt geomeetrilise kujuga, hulk väiksemaid basseine suure tehisveekogu ümber, basseinides purskkaevud. Paviljonid: Sügava kaarja katusega varjualused on ehitatu aeda ümbritseva kõrge müüri sisse. 8. Keskaja aiad. Varakeskaeg(5.-11.saj) Kõrgkeskaeg (11.saj-14.saj lõpp) Hiliskeskaeg(15.saj-16 .saj algus) Kloostrikultuuuri ja kloostriaiad: Klooster kinnine hoonetekompleks munga- ja nunnakloostritele. Esialgu kloostrid rajati asustamata paikadesse(benediktlased eelistasid mäeharju, tsitertslased orupõhja). Alles karjusmungaordud(frantsisklased, dominiiklased )rajasid oma kloostrid linnadesse, et suhelda elanikkonnaga
Tollest ajast pärineb ka lõunaeeskoja petiknishidega viil. Kiriku taastamistöid juhtis kunstiteadlane F. Maydell, kes kasutas seal esimesena Eestis neogooti põhimõtteid. Tollal loodud neogooti sisustus (altar, kantsel, akende raidraamistus, uksed, oreliväär) on säilinud tänini. Seega pärineb kiriku väliskuju enamikes detailides 15. sajandist, kuid 19. sajandi alguse neogooti lisanditega. Praegune 123 m kõrgune tornikiiver pärineb aastast 1931, mil kirik kaeti ka uue vaskplekist katusega ning korrastati ka muudes osades. 5
· raudbetoonsillused- avade sillustamiseks seintes · kivisillused- avade sildamiseks moodulkividest või looduskividest silluste abil · kiilsillused- moodul- või looduskividest sillused lukukiviga · kaarsillused- madala- või kõrgkaarelised sillused · talad- võtta vastu ja kanda koormisi lagedes · tara- hoone fassaadi ilmestav osa · lodza- hoonesisene avatud pinnaga ruum · terrass- avatud pinnaga, katusega või eraldi seisev rajatis · friis- hoone fassaadis eelduv kaunistus · frontoon- maja esisein · risaliit- hoone fassaadis tugevasti esinduv hoone osa hoone ilmestamiseks
Volvo Robert Sandberg Karl Vaikla Volvo · Volvosid hakati tootma 1915.aastal SKF Rootsi firma poolt. · Esimene auto 1927-1929 . · Neid tooteti 275, lahtise katusega. · Mootor Rida, 4-silindriline · Samal aastal tuli välja kolm erinevat mudelit:ÖV4;PV4;PV651 · Järgmistel sladitel saab näha kõik neid. Volvo PV4 jaPV651 · Volvo PV4 kere baseerus Weymann'i printsiibil: puitraam oli kaetud terase asemel tehismaterjaliga . Istmeid võis muundada mugavaks kahe inimese voodiks. · Volvo PV6 Esimene 6-silindriline Volvo mootor sai valmis 1929 ja esimene selle nn. DB mootoriga varustatud auto oli PV651. Mootoril oli töömahtu
Palissaad- tõke tihedalt üksteise kõrvale maasse rammitud, teravdatud ülaotsaga palkidest. Parter- aias oma olemuselt korrapärane dekoratiivistutus, tihti hoonega seotud: käsitleb tavaliselt geomeetrilisi vorme või taimornamentikat; võib moodustada pügatud puudest ja hekkidest, lilleistutustest, murukujunditest või modelleeritud murupindadest, basseinidest, värvilisest kruusast vms. Paviljon- tavaliselt väikesevõitu katusega aiaehitis; läänemaailmas tihti klassitsistlik aiatempel või omapärane vaatepaviljoni või -torniga. Pergola- lehtla, sammaste, piilarite vms püsttugedega ristikujulise katusega või ümarehitis, millel kasvasid vääntaimed. Peristüül- katusega, sammaskäikudest ümbritsetud õu vanas Roomas ja vanas Kreekas, kuhu avanesid maja üksikud toad. Perspektiiv- ruumivaade, ruumilise eseme kujutamine tasapinnal nii, et säilib mulje ruumilisusest.
Suhteliselt väikese hauakambri (tegelikult polegi selle mõõdud nii väikesed - 5,20 x 10,43 meetrit, kõrgus 5,81 meetrit) kohal lasus ligi kaks kolmandikku Cheopsi püramiidi raskusest. Et kamber raskuse all ei puruneks, tuli see ühtlaselt jaotada. Egiptuse insenerid lahendasid selle probleemi väga leidlikult, rajades hauakambri lae peale viis üksteise kohal asuvat "montaazikambrit" kogukõrgusega seitseteist meetrit. Viimane neist lõpeb nürinurga all kokkupandud gigantsetest plaatidest katusega, mis kannavad endal püramiidi tohutut raskust (nii, et see ei rõhu hauakambrile). Nii tekkisid need "montaazikambrid", mida leiame ka teistes püramiidides. Püramiidil on aga veel mitmesuguseid huvitavaid omadusi: keeruline koridoride süsteem, mis kujutab endast ehtsat labürinti. Sellised koridorid olid kõigis püramiidides ning neid ehitati osalt tehniliseks otstarbeks, osalt pääsuks hauakambrisse, aga samuti ka ohutuse mõttes, et varas või
mis oli ühtlasi üks kaunimatest. Kivide sidumiseks kasutati mördi asemel metallist klambreid. (Kangiliski, 1997) Templi väljavaates saame eristada kolme põhiosa: krepidoma, sammastik ja talastik koos katusega. Tempel seisab krepidomal ehk alaehitusel, mis on maapinnast paari-kolme astme võrra kõrgem. Krepidoma ehk kanda osa viimast astet nimetatakse stülobaadiks, millelt kerkib sammastik ja sellele toetub talastik koos katusega. Tavaliselt ümbritsevad templit igast küljest tiheda reana ja on templi välisilmes määravad. Sammaste paiknemine ei ole juhuslik vaid allub kindlale reeglile: templi pikiküljel on sambaid kaks korda rohkem kui kitsamal küljel ja lisaks veel üks sammas. Seljuhul on tavalisemad sammaste arvud 6x13 ja 8x17. (Kangilinski, 1997) Sammas ehk kandev osa on kahtlemata kreeka arhitektuuri iseloomulikem detail, millel on
kohmakas. Paul Cezanne on kõige ehtsam näide terve elu otsivast kunstnikuhingest. Tema looming oli alustalaks 20.sajandi kunstile. Paul Cezanne pidas Claude Monet' üheks suureks, jumalikuks silmaks. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Maja punase katusega Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Paul_C%C3%A9zanne http://www.epl.ee/artikkel/352958 http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/postimpressionism/cezanne/index.htm http://www.virumaa.ee/discuss/msgReader$9901?mode=day http://paber.ekspress.ee/viewdoc/69961F6D768C0CA9C225704D003FE165
Firenze 3. Nim Filippo Brunelleschi projekteeritud ehitisi. Leidlaste kodu, Firenze toomkirik, Pazzi kabel 4. Milles seisneb tsentraalperspektiivi õpetus? Seisneb pildi ruumilise sügavuse illusiooni loomises. Asjad, mis lähemal olid suuremad, kui need mis asusid tagaplaanil. 5. Kellele püstitati palazzosid? Kuidas need välja nägid? Jõukate linnade elanikele. 3-korruseline ,neljast tiivast koosnev ehitis nelinurkse siseõuega. Madala katusega ja üldiselt üsna massiivse väljanägemisega 6. Millised muudatused tõid plazzode ehitusse L. B. Alberti? Hakkas hoonetel kasutama pilastreid 7. Milliseid teemasid käsitles Alberti kunstiteoreetikuna? Arendas tsentraalpersprektiivi õpetust, matemaatika reegleid. Täiuslikud vormid olid ring ja sellesse mahtuvad kujundid. 8. Nim skulptor Lorenzo Ghiberti kaks peamist tööd. ,,Iisaku ohverdamine" ,,Paradiisi väravad" Suured pronks uksed Firenze ristimiskirikul. 9
Arhitektuuri tähtsamaks alaks oli templiehitus. Ehitusmaterjaliks oli marmor, detailid ühendati omavahel metallklambitega. Tempel koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Templi välisvaates võib eristada 3 osa: 1. Tempel seisab platvormil, mis on maapinnast 2-3astme kõrgusel 2. Platvormilt kerkib sammastik 3. Sammastikule toetub talastik koos katusega Samba ehituse järgi eristatakse 3 arhitektuuristiili: 1. Dooria – pärit 7.saj., seda iseloomustab raskepärasus ja kohmakus. Sambal pole baasi ja tüves on kaetud kannelüüridega, kapiteel on kaunistusteta. 2. Joonia – pärit 5.saj. Väike-Aasiast ehk iooniast, seda iseloomustab kergus ja elegants, sammas on sihvakam ja tihedamate kannelüüridega, kapiteelil meenutab oinasarvi. 3. Korintos – pärit 5.saj
HOLLANDI KUNST 17. SAJANDIL Hollandi ehituskunst Hollandi ehituskunst hindas kõige enam praktilisust ja mugavust. Tüüpiline hollandi arhitektuurile oli raekoda kõrge katusega hoone, mida kroonis väike haritorn. Hollandi maalikunst Hollandi maalikunst elas 17. sajandi keskel üle sellise õitsengu, millele on raske leida võrdset kogu maailmas. Hollandi maalikunst puhkes erilisele õitsengule vabadussõja eduka lõpu puhul, et väljendada võidurõõmu. (1) Hollandi kunstilt nõuti eelkõige looduslähedust, teos pidi olema võimalikult sarnane kujutava inimese või esemega. Põhjuseks oli tahtmine näha kõike
e alusel. Tagapool asus skeene e näitlejate riietusruum mis oli puust või kivist. Teatritel polnud katuseid. Tavaline tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga ja meenutast megaroni. Ehitusmaterjalideks olid puu ja savi, hiljem kivi, eriti marmor. Kivide sidumiseks kasutati metallist klambreid. Templi alust, millel tempel seisab nim. krepidomaks(3 astmeline). Krepidoma ülemist astet nim. stülobaadiks. Stülobaadilt kerkib sammastik ja sellele toetub talastik koos katusega. Talastiku alumine osa on arhitraav ja ülemine osa friis. #peripteer rida sambaid ümber templi #dipteer 2 rida sambaid ümber templi Sambad olid templite peamiseks kaunistuseks. Samba kolmeks põhiosaks on: baas, tüves ja kapiteel. Tüvese keskel on väike paisutus e entaas ja tüvest liigendavad kitsed püstvaod e kannelüürid. Kapiteel koosneb kahest osast: alumine on ehhiin ja ülemine abakus. Templite
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
