Tõmmekapi all tilkhaaval konts. HCl lahuse kadumiseni. On näha, et hüdrolüüsis tekib soolhape. Kui ma lisan veel soolhapet, siis selle kontsentratsioon kasvab ja tasakaal nihutatakse disotsieerumata molekulide suunas lahus kadub. 4) ~1,5ml lahusele lisada ~1,5ml lahust, soojendada tekkib valge sade ja eraldub süsihappegaas. 5) Katseklaasi ~4,5ml dest. vett, veidi tahket ja mp lahus on heleoranz. Jagasin lahus kaheks. Üks katseklaas kuumutasin veevannis lahus muutus tumedamaks. Seejärel jahutasin katselaasi lahus sai oma esimese värvi. Inidikaatori värvist on näha, et kuumutamisel pH langes (vesinikioonide kontsentratsioon kasvab), sest lahus muutus oranzist punaseks. Jahutamisel värv muutus tagasi heledamaks, mis tähendab, et pH uuesti läks kõrgemale. Seega hüdrolüüs on endotermiline reaktsioon.
valmistamiseks ettenähtud gradueeritud katseklaasi, kuhu lisasin sobiva lahjendusmäära saavutamiseks vajalik kogus puhvrit. Katseklaasi lisasin 0,5 ml invertiini lahust ja 9,5 ml atsetaati, et saavutada 20 kordne lahjendus. · Katseklaasi sulgesin korgiga ja loksutasin lahust kontsentratsiooni ühtlustamiseks. Ensüümireaktsiooni (sahharoosi hüdrolüüsi) läbiviimine. · Võtsin 50 ml mahuga katseklaas, kuhu pipeteerisin 25 ml substraati, milleks oli 7%- line sahharoosi lahus atsetaatpuhvris pH väärtusega 4,8. · Katseklaasi varustasin korgiga ja asetasin umbes 5 10 minutiks vesitermostaati juurde soojenema. · Võtsin 3 koonilist kolbi mahuga 250 ml, kuhu pipeteerisin 10 ml komplekslahust. Komplekslahus oli erksinine. · 5 10 minuti pärast, kui substraat oli termostaadis saavutanus temperatuuri , lisasin sellele 0,5 ml uuritavat invertaasi töölahust
20 cm² (olenevalt metoodikast) suuruselt steriilse matriitsiga märgitud alalt eelnevalt niisutatud tampooniga kümme korda suunaga ülalt alla ning sama protseduur kuiva tampooniga tampooni ots 30 ° nurga all testitava pinna suhtes hõõruge aeglaselt kuid piisava tugevusega Tampoonid asetatakse katseklaasi, mis sisaldab 5 ml lahjendusvedelikku nt. Maximum Recovery Diluent või füsioloogiline lahus murdke steriilselt ära ülemine osa ning sulgege katseklaas Laboris teostatakse tavaliselt üksnes proovi 1:10 ja 1:100le lahjendus (enamasti piisab üksnes 1:10le lahjendusest, sest kui siin kasvab välja liigselt baktereid siis on tegemist liiga mustade pindadega. MIKROOBIDE JAGUNEMINE HINGAMISTÜÜBI ALUSEL JA VASTAVALT HAPNIKULE REAGEERIMISELE Obligatoorsed aeroobid: vajavad elutegevuseks hapnikku Fakultatiivsed anaeroobid: kasvavad ka hapnikudefitsiidis, lülitudes ümber
Valmistan töölahuse tahkest preparaadist. Selle jaoks kaalun analüüilisel kaalul juhendaja näpunäite järgi 10 mg (tegelikult kaalusin 0,0103 g ehk 10,3 mg) tahket invertaasi ja viin mahu 5 ml-ni. Lahjenduseks kasutan atsetaatpuhvrit (pH=4,8). Segan gradueeritud katseklaasi sisu klaaspulgaga, kuni tahke aine on enam-vähem ära lahustunud. Selget lahust siin ei teki, kuna ensüümpreparaat sisaldab lisaks ensüümivalgule ka muid valke ja täiteaineid. Seejärel võtan 50 ml mahuga katseklaas ja pipeteerin sinna 25 ml 7%-list sahharoosi lahust atsetaatpuhvris (pH=4,8). Panen katseklaasile korgi peale ning asetan selle 10 minutiks vesitermostaati 30o juurde soojenema. Võtan kolm koonilist kolbi, mahuga 250 ml. Pipeteerin sinna 10 ml komplekslahust (CuSO4 ja EDTA-Na Na2CO3 lahuses). Võtan termostaadis 10 minutit seisnud sahharoosi lahuse ja lisan sinna 1 ml invertaasilahust. Loksutan hoolikalt läbi ning võtan koheselt 1 ml proovi ja lisan
𝐻2 𝑂2 + 2𝐻 + + 2𝑒 − → 2𝐻2 𝑂 redutseerija ∆𝐸 0 = 0,54 − 1,77 = −1,23 Kaaliumdikromaat kui oksüdeerija Tekkiva ühendi kindlakstegemisel arvestada, et Cr2O7 2– annab lahusele oranži, CrO4 2– kollase, Cr3+ rohelise värvuse ning Cr(OH)3 moodustab rohelise sademe. Katses 9 tuli valada katseklaasi ~0,5 mL K2Cr2O7 lahust ja lisada hapestamiseks sama kogus 1M väävelhapet. Lisada tahket naatriumsulfitit (Na2SO3) seni, kuni lahuse värvus enam ei muutu. Katseklaas läks kuumaks ja lahus värvus tumeroheliseks, ehk lahuses on Cr 3+ ühend.. 𝐾2 𝐶𝑟2 𝑂7 + 3𝑁𝑎2 𝑆𝑂3 + 4𝐻2 𝑆𝑂4 → 𝐶𝑟2 (𝑆𝑂4 )3 + 3𝑁𝑎2 𝑆𝑂4 + 𝐾2 𝑆𝑂4 + 4𝐻2 𝑂 𝑆𝑂3 2− + 2𝑂𝐻 − − 2𝑒 − → 𝑆𝑂4 2− + 𝐻2 𝑂 oksüdeerija 𝐶𝑟2 𝑂7 2− + 14𝐻 + + 6𝑒 − → 2𝐶𝑟 3+ + 7𝐻2 𝑂 redutseerija Katses 10 tuli kahte kuiva katseklaasi panna tükk vaske ja ühele lisada ~1 mL
Biokeemia laboratoorne töö No 1 Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Õppejõud: Ly Villo Eda Türi 142281 YAGB21 Eda Türi 142281 YAGB21 1.1. Valkude reaktsioonid Töö teoreetilised alused Valgud koosnevad aminohapetest, mis on omavahel seotud peptiidsidemetega. Peptiidside moodustub kui ühe aminohappe karbosküülrühm reageerib teise aminohappe aminorühmaga. Valkude koostises on 20 üldlevinud aminohapet, neid nimetatakse proteogeenseteks. Lisaks üldlevinud aminohapete sisaldavad mõned valgud ka nn ebaharilikke aminohappeid. Valgud on biopolümeerid ja täidavad oma funktsioone tänu oma iseloomulikele ruumilistele struktuuridele. Esineb primaarne, sekundaarne ja tertsiaarne struktuur. Kui valgumolekul koosneb mitmest polüpeptiidahelast, siis on...
aluselises keskkonnas naatriumplumbaadi(II). Viimane annab valgust vabanenud sulfiidioonidega PbS, mis aeglaselt välja sadeneb. Töö käik: 2 ml Pb(CH3COO)2 0,5 %-lisele lahusele lisame ettevaatlikult tilgakaupa 10 %-list NaOH lahust kuni tekkiv Pb(OH)2 sade kaob ja lahuses moodustub naatriumplumbaat Na2PbO2. Seejärel lisame katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, loksutame ja soojendame mõne minuti, kuni algab pruunikasmusta sademe moodustumine. Seejärel asetatakse katseklaas statiivi, kus sademe formeerumine jätkub. Tulemus: Lisades Pb(CH3COO)2 lahusele NaOH lahust,siis tekib sade ning selle lisamisel tilkhaaval teatud koguseni, sade kaob. Pärast munavalgu lahuse lisamist soojendatakse segu,mille ajal hakkab tekkima tumepruunikas sade. Kas teil tekkis sade? Mu lehel on kirjas hoopis, et lahus värvus pruunikaks. See näitab, et valgus esineb tsüsteiin. Pruun värvus tekib sellest, kui sulfiidioonid reageerivad Pb2+-ioonidega. 1.1
Orgaanilise keemia praktikum Keemia instituut Töö pealkiri: Ritteri reaktsioon Teostaja:Marietta Lõo Kursus: Keemia III Töö algus Töö lõpp: Juhendaja: 20.11.2007 27.11.2007 Uno Mäeorg Kasutatud kirjandus: 1) Juhend,mis antud juhendaja poolt 2) Internet Töö eesmärk: Sünteesida N-tertbutüülbensamiidi tert-butüülakolholi ja bensonitriili omavahelisel reaktsioonil, kui katalüsaatoriks on väävelhape. Kasutatavad nõud: 1) 2 tk 1 ml-st plastiksüstalt 2) 25 ml ümarkolb 3) magnetsegaja 4) magnetsegja pulk 5) jahuti 6) Pasteuri pipett 7) jää vann 8) katseklaas-vee mõõtmise jaoks 9) Termomeeter 10) spaatel 12) klaasfilter ( vahejupp+ kolb alla) 13) Petri tass 14) keeduklas Ained: 1) 0,50 ml bensonitriili 2) 0,400 g tert-butüülalkoholi-0,51 ml 3) 10 ml etanooli ...
Ioonide kontsentratsiooni määramine Töö eesmärk: külma kraanivee kareduse (karbonaatse ja üldkareduse) määramine tiitrimisega, keedetud vee kareduse määramine, keetmisel tekkiva katlakivi hulga määramine, kareduse vähendamine/kõrvaldamine naatriumkationiitfiltriga. Vees oleva SO4(-2) iooni kontsentratsiooni määramine. Kasutatud vahendid, mõõteseadmed: 700 ml kooniline kolb vee hoidmiseks, 250 ml koonilised kolvid tiitrimiseks, klaaspulk, katseklaas korgiga, lehter, 100 ml pipett, 25ml büretid (3), 25 ml mõõtsilinder, filterpaber, Na-kationiitfilter, etalonlahuste komlekt , elektripliit, Kasutatud ained: 0,025M HCl; 0,005M ja 0,025M triloon-B lahus; metüülpunane (mp) ja kromogeenmust (ET-00) indikaatoritena, 10% NaCl2 lahus, puhverlahus (NH4Cl+NH3*H2O),ca 0,5M HCl lahus nende nõude pesemiseks, milles vett keedeti ( katlakivi eemaldamiseks). Katsed: 1)HCO3(-) iooni sisalduse ehk karbonaatse kareduse määramine
Arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatud seadmed: · seade gaasi mahu mõõtmiseks · väike mõõtesilinder · filterpaber · termomeeter · baromeeter Kasutatud ained: · 10%-ne soolhappelahus · 5,0...10,0 mg metallitükk (Mg) Kasutatud uurimismeetodid Alustuseks tuli katseseadeldis tööks valmis panna ehk kontrollida, et büretid oleksid samal tasemel (st seadeldis pidi olema hermeetiline). Seejärel ühedati katseklaas korgiga. Tuli kontrollida, kas ühe büretiharu teisest kõrgemae tõstmine mõjutab nivood. Kui ei, võis katset alustada. Metalltükk tuli keerata niiske filterpaberi sissse. Mõõta mõõtesilindriga 5...6 ml 10%-st soolhappelahust ja valada see läbi lehtri katseklaasi, nii et katseklaasi ülaosa happega kokku ei puutuks. Asetada metallitükk katseklaasi seinale ning seejärel kukutada metallitükk happesse. Reaktsiooni lõppedes tuli bürettide näit uuesti fikseerida
Sissejuhatus: Katses leitakse magneesiumi mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal. Reaktsioonivõrrand: Mg + 2HCl Mg2Cl + H2 Daltoni reegel: Püld gaasisegu rõhk süsteemis (büretis), mis võrdub õhurõhuga mõõtmishetkel. Moolide arv: Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: Töövahendid: Katseseadeldis, mis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist, katseklaas, filterpaber, väike mõõtesilinder, baromeeter, termomeeter. Kasutatud ained: 5...6 ml 10%-st soolhappelahust, 5-10 mg metallitükk ( Mg) Kasutatud uurimis- ja analüüsmeetodid ning metoodikat: Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist, mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles metall reageerib happega.. Sättisin büretid ühele
Andre Roden 13.11.15 1.Töö eesmärk Magneesiumi massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi. 2.Kasutatud mõõteseadmed,töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm³), lehter, filterpaber, termo- meeter, baromeeter, hügromeeter. Kasutatud ained: 10% soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (Mg). Seade gaasi mahu mõõtmiseks: 1;2 - vastavalt 1. ja 2. bürett 3 - katseklaas soolhappelahusega (algasendis) 4 - magneesiumitükk 5- nivood peavad olema enne katset samas tasapinnas 3.Töö käik 1. Katse Katse ettevalmistus: Eemaldasin katseklaasi ja loputasin seda destilleeritud veega. Sättisin büretid ühele kõrgusele ja kontrollisin, et vee nivoo oleks silma järgi ühel kõrgusel. Katse : Mõõdan väikse mõõtesilindriga 5 cm³ HCl (10%). Valan happe läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutu happega kokku
2SbCl3+3H2O2Sb(OH)3+3Cl2 Sb(OH)3+HClSb(OH)2Cl +H2O Sade kaob, sest Sb(OH)3 ja soolhappe reageerimisel tekib lahustuv kompleksühend 4. 1-2 ml Al2(SO4)3 lahusele lisada sama palju Na2CO3 lahust. Soojendada. Na2CO3+H2ONaOH+H2O+CO2 Al2(SO4)3+NaOHAl(OH)3+Na2SO4 Lahuses on Al(OH)3 sade ja eraldub CO2 5. Katseklaasi valada 4-5 ml vett, lisada veidi tahket NH4Cl ja 1-2 tilka mp-d. Milline on lahuse pH? Lahus jagada kaheks, üks katseklaas jätta võrdluseks, teist kuumutada keemiseni. Lahuse pH on happeline (oranz värus, pH=4,2-6,3). Keemiseni kuumutades muutub värvus punaseks, jahutades taas oranziks.Temperatuuri tõstmisel hüdrolüüsi ulatus suureneb. Hüdrolüüs on endotermiline protsess. Sool Fenoolftaleiin Metüülpunane pH hinnang Kas hüdrolüüsub
Kasutatud uurimismeetod Igasse katseklaasi lisada võrdne kogus algset lahust ning lahuste kontsentratsiooni kontrollimiseks tigutada igasse katseklaasi erinev aine, et jälgida millises suunas nihkub tasakaal. Katseandmed FeCl3(aq) + 3NH4SCN(aq) Fe(SCN)3(aq) + 3NH4Cl(aq) Kõik neli katseklaasi on täidetud alguses sama lahusega. Lahuses on 20 ml destilleeritud vett, 2 tilka küllastatud FeCl3 lahust ning 2 tilka NH4SCN lahust. Katseandmete analüüs Esimene katseklaas jätsin võrdluseks. Teise katseklaasi lisasin 2 tilka FeCl3 lahust ja lahus läks märgatavalt punasemaks ehk tasakaal nihkus vasakule. Kolmandasse katseklaasi lisasin 2 tilka NH4SCN lahust ja lahus läheb kergelt punakamaks, aga mitte nii punaseks kui see läks FeCl3 lisamisel. Tasakaal nihkus vasakule. Neljandasse katseklaasi lisasin tahket NH4Cl lahust, mille lisamisel muutus lahus tunduvalt heledamaks ehk tasakaal nihkus paremale. NH4Cl lahus pärsib nende ainete reageerimist, mis
LABORATOORNE TÖÖ 3 Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus Sissejuhatus: Keemilised protsessid võib jagada pöörduvateks ja pöördumatuteks. Pöördumatud protsessid kulgevad ühes suunas praktiliselt lõpuni. Selliste protsesside näiteks on mitmed reaktsioonid, mille käigus üks reaktsiooni-saadustest (gaas või sade) eraldub süsteemist 2KClO3(s) 2KCl(s) + 3O2(g) Vastupidises suunas see reaktsioon ei kulge. Paljud reaktsioonid on aga pöörduvad, nad kulgevad nii ühes kui teises suunas ja reaktsiooni lõpuks moodustuvas ainete segus (tasakaalusegus) on nii lähteaineid kui saadusi. Sõltuvalt tingimustest (temperatuur, rõhk) nende vahekord tasakaalusegus varieerub. Pöörduvaid reaktsioone märgistatakse sageli kahe vastassuunalise noolega Fikseeritud tingimustel saabub selliste reaktsioonide puhul mingil hetkel olukord, kus ühegi aine kontsentratsioon enam ajas ei muutu. Sellist olukorda nimetatakse keemiliseks tasakaaluks. . Tasakaaluoleku matema...
Reaktsiooni käigus eraldub H2. . Teist reaktsiooni ei toimu kuna Cu on vähem aktiivsem kui H (pingerida). Katse 8. Kuiva katseklaasi panna tükk vaske ja lisada ~1 ml kontsentreeritud lämmastikhapet. Millised muutused toimuvad? Mis on eralduv pruunikas gaas (mürgine!)? Cu + 4HNO3 = Cu(NO2)2 + 2NO2 + 2H20 3Cu + 8H+ + 2NO3- = 3Cu2+ + 2NO +4H20 Segu muutub roheliseks, hakkab eralduma pruunikas gaas, katseklaas muutus soojaks. Reaktsiooni lõppedes, lõppes ka pruuni gaasi eraldumine. Gaas oli NO2. 3Cu + 8HNO3 = 3Cu(NO3)2 + 2NO + 4H20 Cu 2e = Cu2+ redutseerija 2N + 3e = 2N4+ *2 oksüdeerja Katse 9. Võtta katseklaasi tükk metallilist tsinki ja lisada 1...2 ml CuSO 4 lahust. Millised muutused toimuvad? Millise metalli kiht sadestub tsingitüki pinnale? Zn + CuSO4 = ZnSO4 + Cu(sade) Zn värvub mustaks, pinnake sadestub Cu kiht.
Laboratoorne töö 2.1 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Töö teostaja Õpperühm Üliõpilaskood YASB21 Töö teostamise Juhendaja Protokolli esitamise kuupäev kuupäev Tiina Randla 20.02.13 12.03.13 Teooria Geelkromatograafia on segude lahutamise meetod, mis põhineb lahuses esinevate ainete eri suurusega molekulmasside liikumiskiirusel. Ained liiguvad läbi peeneteralise geeli erineva kiirusega: suure molekulmassiga osakesed liiguvad kiiremini kui väikese molekulmassiga. Protsess viiakse läbi kolonnis, kus on pundunud geel ja mille poorid on samas suuruses lahuse makromolekulide dimensioonidega. Geelkromatograafias kasutusel olevad geelid koosnevad kas dekstraani...
kontsentratsiooni ja eluaadi mahu vahelist graafilist sõltuvust. Kromatografeerimissüsteem koosneb kolonnist, eluendi reservuaarist ja automaatsest fraktsioonikogurist. Selles praktikumis kasutatakse klaaskolonne, mis on eelnevalt täidetud pundunud dekstraangeeliga Sephadex. Vältimaks täidise väljavoolamist on kolonni alumine osa täidetud klaasvillaga. Kolonn on kinnitatud statiivi külge nii, et selle alla mahuks katseklaas. Täidise kõrgus on tavaliselt 25- 30 cm, täidise kohal umbes 3-4 cm kõrgune vaba eluendi kiht. Eluendi lisamine ja fraktsioonide kogumine toimub käsitsi. Ainete kontsentratsioonide kindlakstegemiseks fraktsioonides kasutatakse spektrofotomeetrilist meetodit. 2. Töö käik Kolonni iseloomustamine ja ettevalmistamine: · kontrollitakse ja vajadusel korrigeeritakse kolonni asendit · märgitakse üles Sephadex täidise mark ja pundumistegur k
võimalik salvestada ja välja printida. ktsiooni s laseb reaktsiooni pidevalt jälgida ilma, et e tõttu. a 50-ml kolb; 6-ml pipett; stopper. atuurile (lubatud temperatuurikõikumised 0,1 pe) anhüdriidi ja täidetakse kriipsuni estilleeritud veega. Etaanhappe lahustamise katse lõpuni (kuni püsiva elektrijuhtivuse lgus ja lõpp. (Vee lisamisel on selgesti näha geda lahustumise lõppmomendiks.) alguseks. See kõik märgitakse protokolli. takse sama lahusega. Katseklaas koos siva temperatuuri saavutamiseks. Seejärel sõltuvalt reaktsiooniajast. Enne mõõtmist undi järel, neli-viis järgmist mõõtmist 1- se mõõtmisi 10 minuti järel ja lõpuks 1 tunni UKS MÄÄRATAKSE χ∞. Juhtivusmõõtja on kraanil graafiliselt või tabelina. Vastava use mõõtmise käivitamine arvutiprogrammi tivuse mõõtmise alustamisest. Samal ajal ud ja arvutiprogrammi poolt registreeritud nupul ˝start˝ ja seejärel ˝read˝. Andmeid on
kui gaasi omadusi vedelikena lahustuvad ühendeid, samas on tihedus oluliselt väiksem ja puudub pindpidevus. 18. Suhteline niiskus õhu tegelik niiskussisalduse (veeauru osarõhu) suhe maksimaalsesse (vee küllastunud auru rõhku antud temp). 19. Isoleeritud süsteem ei vaheta ümbrusega ainet ega energiat. N: termos Suletud süsteem ei vahet ümbrusega ainet, võib vahetada energiat. N: klaas Avatud süsteem vahetab ümbruskonnaga nii ainet kui energiat. N: katseklaas gaasiga Olekuparameeter süsteemi iseloom mõõdetav suurus (rõhk temp, ruumala, ...) Olekufunktsioon suurus, mis sõltub ainult olekuparameetritest, aga mitte süsteemi antud olekusse jõudmise teest. N: V·P/T 20. Isohooriline protsess konstantsel ruumalal olev süsteem tööd ei tee. Järelikult on sellest süsteemist eralduv või selles neelduv soojus võrdne süsteemi siseenergia muudaga: qv = U
kui gaasi omadusi vedelikena lahustuvad ühendeid, samas on tihedus oluliselt väiksem ja puudub pindpidevus. 18. Suhteline niiskus õhu tegelik niiskussisalduse (veeauru osarõhu) suhe maksimaalsesse (vee küllastunud auru rõhku antud temp). 19. Isoleeritud süsteem ei vaheta ümbrusega ainet ega energiat. N: termos Suletud süsteem ei vahet ümbrusega ainet, võib vahetada energiat. N: klaas Avatud süsteem vahetab ümbruskonnaga nii ainet kui energiat. N: katseklaas gaasiga Olekuparameeter süsteemi iseloom mõõdetav suurus (rõhk temp, ruumala, ...) Olekufunktsioon suurus, mis sõltub ainult olekuparameetritest, aga mitte süsteemi antud olekusse jõudmise teest. N: V·P/T 20. Isohooriline protsess konstantsel ruumalal olev süsteem tööd ei tee. Järelikult on sellest süsteemist eralduv või selles neelduv soojus võrdne süsteemi siseenergia muudaga: qv = U
Teisele kohale jäi 2 teelusika suhkruga klaas ja 5 teelusikaga klaas kerkis kõige vähem. Tabel 2: Temperatuuri erinevused Koht ja temperatuur külmkapp 4ºC tuba 25ºC soojaveevann 60ºC Kõrgus enne 4,5cm 4,5 cm 4,5cm Kõrgus pärast 20 minutit 7,5cm 8,9cm 11,7cm Selles katses peale 20 minutit nägin, et kerkis kõige paremini katseklaas, mis oli soojaveevannis. 25 ºC toas kerkis tainas keskmiselt. Külmkapis olev tainas kerkis kõige halvemini. KOKKUVÕTE Töö tulemusena nägin, et pärmiseene soodsateks tingimusteks on vaja palju sooja ja vähe suhkrut. Oma hüpoteesis ma arvasin, et toatemperatuuril kerkib pärm paremini, aga tuli välja hoopis, et soojaveevann oli see, mis siiski kergitas pärmi kiiremini. Soojaveevannis kerkis
𝑉𝑚 7 Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Kemikaalid: 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (Mg nr. 82) 1. Kummivoolikuga ühendatud bürett 2. Kummivoolikuga ühendatud bürett 3. Katseklaas, milles metall reageerib happega 4. Metallitükk 5. Vee nivoo Joonis 2 Katseseadeldis Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ja metoodikad Katseseadeldis koosnes kahest kummivoolikuga ühendatud büretist, mis olid täidetud veega. Üks bürett oli ühendatud katseklaasiga, milles metall reageeris happega.
TTÜ Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0061 Biokeemia I Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. 2 2.1 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Õpperühm: Töö teostaja: YAFB21 Jana Sarnavskaja(YAFB163900) Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll Tiina Randla 20.02.2017 05.03.2017 arvestatud: 2.1 AINETE SEGU LAHUTAMINE GEELKROMATOGRAAFIA MEETODIL Kromatograadia on segu komponentide lahutamise meetod, mis põhineb nende erineval jaotumisel liikuva (mobiilse) ja liikumatu (statsionaarse) faasi vahel. Kromatograafilisi meetodeid kasutatakse laialdaselt amiohapete, valkude, süsivesikute jt ainete segude lahutamisel. Geelkromatograafia ehk geelfiltratsioonkromatograafia on üks kromatograafia meetoditest, mille põhimõtteks on lahuses sisalduvate ainet...
väärtuste alusel. Graafiku x-telg näitab glükoosi kontsentratsiooni (C, mg/ml) ja y-telg proovi absorptsiooni väärtust (A). Korrigeeritud absorptsiooni väärtusi kasutamisel ja eksperimendi korrektsel läbiviimisel (täpselt tehtud lahjendused) kujutab graafik endast koordinaatide alguspunkti läbivat sirget. Optiline tihedus – Optiline tihedus Katseklaas kontrollproovi optiline (lainepikkus λ=410 nm) tihedus 1. dest. vesi 0.0401 0 (kontrollproov) 2. sidrunimahl (proov 1) 0,1359 0,0958 3. sidrunimahl (proov 2) 0,1251 0,085
Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärgid Töö ülesandeks on laboratooriumis gaaside saamine. Samuti õppida tundma seoseid gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ning rõhu vahel. Eesmärk on leida gaasilise aine molaarmass, kasutades eelmainitud seoseid gaasiliste ainete omaduste vahel. Sissejuhatus Õhu mahu arvutamiseks (CO2) kolvis normaaltingimusel (V0) kasutatakse valemit: 0 PV T 0 V = 0 PT Gaaside tiheduse valem: g M gaas [ ] 0 mol ρ= 3 dm 22,4 [ ] mol Õhu mass: mõhk = ρ0 õhk ⋅ V0 Suhteline tihedus: m1 D= m2 Katse süstemaatiline viga, kus 44 g/mol on CO2 tegelik molaarmass: g E A =M −44,0 mol Katse suhteline viga: ¿ M ...
..10,0 mg metallitükk (Mg). Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Kõigepealt tuli metallitükk mähkida märja filterpaberi sisse Seejärel mõõta väikese mõõtesilindriga 5...6 ml 10%-st soolhappelahust. Valada hape läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. Hoides katseklaasi väikese nurga all, tuli asetada filtripaber metallitükiga katseklaasi avausest umbes 1 cm kaugusele ja sulgeda katseklaas hermeetiliselt. Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood oleksid ühel tasemel. Katseklaasi järsult liigutades kukutada metallitükk happesse. Reaktsiooni lõppedes jälgida nivoode tasemete kõikumisi. Kui nivoodes oleva vee tase enam ei muutu, märkida uus nivoo näit. Lõpuks fikseerida õhurõhk ja temperatuur laboris. Katseandmed Vee nivoo büretil enne reaktsiooni V1 = 17,5 ml
Võtta 4 kuiva normaalmõõdus (20 ml) katseklaasi ja need nummerdada. Igaühte pipeteerida 3 ml 5%-list TKÄ lahust. 3. Alustada ensüümireaktsiooni kui kaseiini lahus on 30 kraadini soojenenud. Pipeteerida kaseiinile juurde 1 ml proteaasi (sarinaas) töölahust, loksutada kiiresti läbi ja asetada termostaati tagasi. Fikseerida aeg kellaga või käivitada stopper. Võtta 0 proov: 3 ml reaktsioonisegu lisada esimesse TKÄ-ga katseklaasi ning loksutada kiiresti läbi. Kaseiini ja proteaasiga katseklaas panna kiiresti tagasi termostaati. Kell: 9:19 4. Viie minuti pärast võtta sama pipetiga 3 ml reaktsioonisegu teise katseklaasi ning loksutada hoolega. Korrata veel kaks korda 5-minutiliste intervallidega, st 10. minutil ja 15. minutil. Kell: 9:24, 9:26-9:31, 9:32-9:37, Proovidega katseklaasid jätta sademe formeerumiseks 10-15 minutiks seisma. Seejärel panna valmis 4 puhast ja kuiva katseklaasi, varustada need väikeste plastik/klaaslehtrite ning paberfriltriga.
Võtta 4 kuiva normaalmõõdus (20 ml) katseklaasi ja need nummerdada. Igaühte pipeteerida 3 ml 5%-list TKÄ lahust. 3. Alustada ensüümireaktsiooni kui kaseiini lahus on 30 kraadini soojenenud. Pipeteerida kaseiinile juurde 1 ml proteaasi (sarinaas) töölahust, loksutada kiiresti läbi ja asetada termostaati tagasi. Fikseerida aeg kellaga või käivitada stopper. Võtta 0 proov: 3 ml reaktsioonisegu lisada esimesse TKÄ-ga katseklaasi ning loksutada kiiresti läbi. Kaseiini ja proteaasiga katseklaas panna kiiresti tagasi termostaati. Kell: 9:19 4. Viie minuti pärast võtta sama pipetiga 3 ml reaktsioonisegu teise katseklaasi ning loksutada hoolega. Korrata veel kaks korda 5-minutiliste intervallidega, st 10. minutil ja 15. minutil. Kell: 9:24, 9:26-9:31, 9:32-9:37, Proovidega katseklaasid jätta sademe formeerumiseks 10-15 minutiks seisma. Seejärel panna valmis 4 puhast ja kuiva katseklaasi, varustada need väikeste plastik/klaaslehtrite ning paberfriltriga.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Õppeaine YKL0063 Biokeemia PRAKTIKUM: Lipiidide reaktsioonid & Karotenoidide idenfitseerimine ja sisalduse määramine Üliõpilane: Juhendaja: Kood: Esitatud: Sooritatud: 1.3 LIPIIDIDE REAKTSIOONID Teooria Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, mille molekulide keemilist ehitust iseloomustab enamasti estersideme(te) esinemine. Lipiidid ei lahustu vees ja vesilahustes, vaid apolaarsetes orgaanilistes solventides, vähemal määral lahustuvad nad polaarsetes solventides. Lipiidide lahustumatus vees ja vesilahustes on tingitud hüdrofoobsete aatomirühmade ja pikkade süsivesinikradikaalide sisaldusest molekulis. Lipiide võib vastava...
elueerimismahud, milles vastava aine kontsentratsioon on kõige kõrgem. Kromatogrammil on see ,,tipule" vastav maht. Praktikumis kasutatakse klaaskolonne, mis on juba eelnevalt täidetud pundunud dekstraangeeliga Sephadex. Väiksema poorsusega, st tihedamad, Sephadex'i margid on mehaaniliselt tugevamad ja võimaldavad kolonni suhteliselt kiiret voolutamist. Kolonni alumine osa on täidetud klaasvillaga, et täidis ei saaks välja voolata. Kolonn on statiivi küljes ning selle alla peab mahtuma katseklaas. Täidise kõrgus on tavaliselt 25-30 cm ja täidise kohal on tavaliselt 3-4 cm eluendi kiht. Ainete kontsentratsioonide kindlaks määramiseks eluaadi fraktsioonides kasutatakse spektrofotomeetrilist meetodit. Katse käik Kolonni iseloomustamine ja ettevalmistamine Kolonni täidis: Sephadex G-75, mis on dekstraantäidis, fraktsioneerimispiirkonnaga 3000- 80000 daltonit. Kolonni iseloomustav tegur k=0,1 Geelisamba kõrguseks mõõtsin: L=18 cm
Laboratoorne töö 1 Ideaalgaaside seadused Gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruumi, molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata – ideaalgaas. Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Viimasel ajal soovitatakse kasutada gaaside mahu väljendamiseks ka nn standardtingimusi: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg) Avogadro seadus: Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või väärisgaaside korral aatomeid). Kui normaaltingimustel on 1,0 mooli gaasi maht ehk molaarruumala Vm = 22,4 dm³/mol, siis s...
5.Jahutasin jäävannis Tekkisid erinevad osasoonid. Laktoosi osasoonid on suuremad ja pikkemad kui galaktoosi osasoonid. Kuna osasoonid on erineva kujuga see tähendab, et kasutatud suhkrud on ka erinevad, ja tõesti galaktoos on monosahharid, aga laktoos on oligosahhariid. HÕBEPEEGLI REAKTSIOON Redutseerivates suhkrudes aldehüüdrühm taandab mitmete metallide sooli. Saadestub peegel katseklaasi pinnal Tolleni reagendi toimel. 1.Pestsin hoolikalt katseklaas 2.Valasin 1ml 1%-list AgNO3 3.Lisasin 0.5 konts. NH4OH ja loksutasin 4.Lisasin 1ml glükoosi lahust, loksutasin 5.Soojendasin veevannis Katseklaasi seina sadestus taandunud hõbe => glükoos on redutseeriv suhkur ja sisaldab aldehüüdrühma, sel juhul poolatsetaalset hüdroksüülrühma, kuna glükoos on tsüklilise vormiga. SAHHAROOSI HÜDROLÜÜSI KONTROLL FEHLINGI LAHUSTEGA Fehlingi reaktiiv (leeliseline vask(II)tartraatkompplekt) levinud reaktiiv taandavate suhkrute määramisel
ainesegude lahutamiseks sobivad reeglina väiksema poorsusega (tihedamad) Sephadex'i margid, mis on samas ka mehaaniliselt tugevamad ja võimaldavad kolonni kiiret voolutamist. Vältimaks täidise väljavoolamist on kolonni alumine, kooniline osa täidetud klaasvillaga. Kolonn on kinnitatudstatiivi külge sellisele kõrgusele, et selle alla mahuks katseklaas. Ainete kontsentratsioonide kindlakstegemiseks eluaadi fraktsioonides kasutatakse käesolevas töös spektrofotomeetrilist meetodit Töö käik Kolonni iseloomustamine ja ettevalmistamine · Kontrollisin kolonni vertikaalsust. · Märgisin üles kasutatava kolonni täidiseks oleva Sephadex'i mark ja seda iseloomustav tegur k, mille väärtus sõltub kasutatava geeli pundumisastmest ning sain teada et see on võrdne 0,1-ga.
assimileeritud co2-te. Ka bakterid on ainsad organismid, mis suudavad lämmastikuallikana kasutada õhulämmastikku. MÕISTED: koloonia miljonitest rakkudest koosnev silmale nähtav kogumid müksobakter moodustuvad palja silmaga nähtavaid viljakehi. aktinomütseet - generatsiooni aeg aeg, mis kulub ühe raku pooldumiseks ehk rakukude arvu kahekordistamiseks. biokile koosneb bakteritest (panna katseklaas vette täitub sellega). Nii koloniseeritakse bakterite poolt vees ja mullas ka surnude a loomade jäänused, mis kiirendab nende lagunemist. patogeen bakter, mis tungides inimese organismi võib põhjustada haigusi. bakter toksiin toksiin, mis kustub esile koekahjustusi mügarbakter osa õhulämmastikku siduvad bakterid, mis elavad sümbioosis liblikaõieliste taiumedega moodustades taimejuurtel mügaraid
assimileeritud CO2-te. - bakterid on ainsad organismid, mis suudavad lämmastikuallikana kasutada õhulämmastikku. MÕISTED: koloonia- miljonitest rakkudest koosnev silmale nähtav kogumid; müksobakter- moodustuvad palja silmaga nähtavaid viljakehi; aktinomütseet- ; generatsiooni aeg- aeg, mis kulub ühe raku pooldumiseks; biokile- koosneb bakteritest (panna katseklaas vette täitub sellega). Nii koloniseeritakse bakterite poolt vees ja mullas ka surnude a loomade jäänused, mis kiirendab nende lagunemist. patogeen- bakter, mis tungides inimese organismi võib põhjustada haigusi; bakter toksiin- toksiin, mis kustub esile koekahjustusi; mügarbakter- gramnegatiivne mullabakter, kes seob õhust lämmastikku; nitrifikatsioon- protsess, milles nitrifitseerijad bakterid oksüdeerivad hapniku abil;
E 0 0,41 0,17 0,58V 0 < reaktsioon ei toimu Katse 11. Valada tsentrifuugiklaasi ~2 mL K2Cr2O7 lahust, leelistada (~1 mL 2M ammoniaagilahusega või naatriumhüdroksiidilahusega) ning lisada tõmbe all ~1 mL tioatseetamiidi lahust. Tsentrifuugiklaasis olevat lahust kuumutada vesivannis märgatavate muutuste lõppemiseni, lasta veidi jahtuda ning seejärel tsentrifuugida. Katseklaas tühjendada tõmbe all ! Millised muutused katse käigus toimuvad? Leelistamisel läks lahus kollaseks, pärast tioatseetamiidi lisamist kuumutamisel värv muutus, tsentrifugeerimisel tekkis sade. Millised ühendid moodustavad sademe ning millised ioonid on lahuses? Kirjutada reaktsioonivõrrand, võttes redutseerijaks tioatseetamiidi lagunemisel aluselises keskkonnas tekkiva (NH4)2S. 2– Cr2 O 7 + 14H + + 6e – 2Cr 3+ + 7H 2 O
Järeldus: Fruktoosiga toimus reaktsioon kiiremini kui glükoosiga. Järelikult on fruktoosi puhul tegemist ketoosiga, kuna ketoosidega toimub reaktsioon kiiremini kui aldoosidega. Tärklise reaktsioon joodiga Tärklise omadus moodustada joodiga lillakas-siniseid komplekse on tingitud polüsahhariidide keerdumisest joodi molekuli ümber. Töö käik: Katseklaasi valati 5 ml tärkliselahust ja lisati 1 tilk joodilahust. Reaktsioonisegu kuumutati. Lillakas värvus kadus. Seejärel asetati katseklaas jäävanni ja lillakas värvus taastus. Järeldus: Kuumutamisel värvus kadus, kuna kõrgel temperatuuril kompleksid lagunevad ja toimub pöörduv reaktsioon. Jäävannis kompleksid taastusid ja taastus ka iseloomulik värv. Joodiga värvunud terakesed olid hõlpsasti vaadeldavad ka mikroskoobis. Maisi tärklise terad olid väiksemad kui kartuli omad. Kujult olid maisi terad kandilisemad kui kartuli omad, kartuli terad olid ümmargused.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL KEEMIAINSTITUUT Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0060 Biokeemia praktikum Laboratoorne töö 1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega 1.1 Valkude reaktsioonid 1.2 Süsivesikute reaktsioonid Üliõpilane Matrikli nr õpperühm Juhendaja: Tallinn 2011 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või teatud omadustega ainete grupi olemasolu või puudumist uuritavas keskkonnas. Enamasti hinnangut antakse värvuse tekke, sademe moodustumise, gaasi eraldumise või muu silmaga nähtava muutuse alusel. Kvalitatiivsed reaktsioonid ei nõua aine täpset doseerimist, enamasti võib piirduda silmamõõduga. ...
Millal hüdrolüüsuvad soolad täielikult? Na2CO3 + 2H2O = 2NaOH + H20 + CO2 Al2(SO4)3 + 6NaOH = 2Al(OH)3 + 3Na2SO4 Läbipaistvast lahusest eraldub süsihappegaasi ning sadeneb alumiiniumhüdroksiid. Kui hüdrolüüsi tulemusena tekivad sade ja gaas, siis on soolad täielikult hüdrolüüsunud. 5.Katseklaasi valada 4-5 mL vett, lisada veidi tahket NH 4Cl ja 1-2 tilka metüülpunast. Milline on lahuse pH? Lahus jagada kaheks, üks katseklaas jätta võrdluseks, teist kuumutada keemiseni. Võrrelda värvusi. Jahutada ning võrrelda uuesti värvusi. Kuidas muutub hüdrolüüsi ulatus või tasakaal sõltuvalt temperatuurist? Kas hüdrolüüs on ekso või endotermiline protsess? NH4Cl + H2O = NH3 * H2O + HCl NH4+ + 2H2O = NH3 * H2O + H+ Lahus muutub metüülpunase lisamisel punaseks, seega pH on happeline. Keemiseni kuumutatud lahus muutus tumepunaseks, seega pH alanes
· Lisasin mõne tilga kahest erinevast uuritavast materjalist (akroleiinitesti proovid 1 ja 2). · Katseklaase kuumutasin tõmbekapis gaasipõleti kohal kuni soola sulamiseni ja proovi tumenemiseni. · Nuusutasin ettevaatlikult katseklaasidest eralduvat lõhna. Tundsin 2. proovist eralduvat vängemalt lõhna. Järeldus Gaasipõleti kohal katseklaase kuumutades, eraldus teisest katseklaasist märgatavalt intensiivsemalt ebameeldivat lõhna. Seega 2. katseklaas sisaldas proovi, mis on glütserooli sisaldav lipiid. 1.3.4 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Küllastumata rasvhapete esinemise kindlakstegemiseks lipiidides kasutatakse reaktsiooni halogeenidega. Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga sellele iseloomulik pruun värvus ei kao, kuid küllastumata rasvhapete sisalduse puhul muutub lahus liitumisreaktsiooni tõttu momentaalselt värvituks. Töö käik
automaatselt õiges mahus koguda. Selles praktikumis on kasutusel klaaskolonnid, mis on juba eelnevalt täidetud pundunud dekstraangeeliga Sephadex. Töös uuritavate ainesegude lahutamiseks sobivad üldiselt väiksema poorsusega ehk tihedamad Sephadex'i margid, mis on mehhaaniliselt tugevamad ja võimaldavad kolonni kiiret voolutamist. Vältimaks täidise väljavoolamist on kolonni alumine osa täidetud klaasvillaga. Kolonn peab olema kinnitatud sellisele kõrgusele, et selle alla mahuks katseklaas ning täidise kohal peab alati olema mõne cm paksune vaba eluendi kiht. Ainete kontsentratsioonide kindlakstegemiseks eluaadi fraktsioonides kasutatakse selles töös spektrofotomeetriat. 2.1.1.1 Töö käik Antud töös aga automaatset kromatografeerimissüsteemi ei kasutata ning fraktsioonid kogutakse käsitsi. KOLONNI ISELOOMUSTAMINE JA ETTEVALMISTAMINE: 1. Kontrollin, et geelkromatograafia kolonn asuks täpselt vertikaalselt ning sobival kõrgusel. 2
Tallinna Tehnikaülikool YKL0060 Biokeemia Töö nr 1.3 Lipiidide reaktsioonid Töö nr 2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Yasb 21 Juhendaja Tiina Randla 09.03.2012 1.3 Lipiidide reaktsioonid Lipiidid on heterogeenne rühm, mille molekulide keemilist ehitust iseloomustab enamasti estersidemete esinemine. Lipiidid lahustuvad apolaarsetes orgaanilistes solventides nagu kloroform, benseen, eeter jt. Vähesel määral lahustuvad polaarsetes solventides, nt etanool. Selline lahustuvus on tingitud hüdrofoobsete rühmade ja pikkade süsivesinikradikaalide sisaldusest. Lipiidid on membraanide põhiliseks koostisosaks, taimsetes kudedes energeetiliseks varuaineks, neil on kaitse- ja regulatoorne funktsioon (sigaalmolekulid) ja omavad rolli hormonaalses tasakaalus. Lipiide rühmitatakse: · rasvhapped · rasvad · glütserofosfolipiidid ...
Töö käik 2 ml Pb(CH3COO)2 0,5 %-lisele lahusele lisatakse ettevaatlikult tilgakaupa 10 %-list NaOH lahust kuni tekkiv Pb(OH)2 sade kaob ja lahuses moodustub naatriumplumbaat Na2PbO2. Seejärel lisatakse katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, loksutatakse ja reaktsioonisegu soojendatakse mõne minuti vältel, kuni algab pruunikasmusta kolloidse sademe moodus- tumine. Seejärel asetatakse katseklaas statiivi, kus sademe formeerumine jätkub. 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikhape (TKÄ) ehk trikloroetaanhape on laialdaselt levinud valke denatureeriv ja lahusest väljasadestav reagent, kuid TKÄ ei sadesta peptiide, mille molekulmass on alla 10 000. Seetõttu saab trikloroäädikhapet kasutada valkude eraldamiseks madal- molekulaarsetest lämmastikuühenditest, nagu valgu hüdrolüüsi produktid.
ainesegude lahutamiseks sobivad reeglina väiksema poorsusega (tihedamad) Sephadex'i margid, mis on samas ka mehaaniliselt tugevamad ja võimaldavad kolonni kiiret voolutamist. Vältimaks täidise väljavoolamist on kolonni alumine, kooniline osa täidetud klaasvillaga. Kolonn on kinnitatudstatiivi külge sellisele kõrgusele, et selle alla mahuks katseklaas. Ainete kontsentratsioonide kindlakstegemiseks eluaadi fraktsioonides kasutatakse käesolevas töös spektrofotomeetrilist meetodit Töö käik Kolonni iseloomustamine ja ettevalmistamine · Kontrollisin kolonni vertikaalsust. · Märgisin üles kasutatava kolonni täidiseks oleva Sephadex'i mark ja seda iseloomustav tegur k, mille väärtus sõltub kasutatava geeli pundumisastmest ning sain teada et see on võrdne 0,1-ga.
moodustavad musta või tumepruuni PbS sademe. Na2S + Na2PbO2 + 2H2O = PbS + 4NaOH Töö käik: 2 ml Pb(CH3COO)2 0,5 %-lisele lahusele lisame ettevaatlikult tilgakaupa 10 %-list NaOH lahust kuni tekkiv Pb(OH)2 sade kaob ja lahuses moodustub naatriumplumbaat Na2PbO2. Seejärel lisame katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, loksutame ja soojendame mõne minuti, kuni algab pruunikasmusta sademe moodustumine. Seejärel asetatakse katseklaas statiivi, kus sademe formeerumine jätkub. Tulemus: Segu kuumutamisel hakkas tekkima tumepruunikas sade, sademe tekkimine jätkus edasi, kui sade seisis, muutus seistes tumedamaks. Lõpuks oli mustjaspruun. Järeldus: Munavalgu lahuses esineb tioolrühma sisaldav tsüsteiin. 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikape (TKÄ) ehk trikloroetaanhape denatureerib ja sadestab valke lahusest välja, mille molekulmass on üle 10 000
happeline. 1-2 mL analüüsitavale lahusele lisatakse 1-2 tilka konts. HCl lahust, 1-2 mL tioatseetamiidi (TAA) CH3CSNH2 lahust ning soojendatakse vesivannil. Juhul, kui kollast CdS sadet ei teki (lahus liiga happeline), lisatakse destilleeritud vett, veel 1 mL TAA ning soojendatakse. Sade eraldatakse tsentrifuugimisel (kontrollida sadenemise täielikkust). NB! TAA-d sisaldavad katseklaaasid tühjendada tõmbkapi all olevasse valamusse. Kui TAA-d sisaldav katseklaas võetakse tõmbkapi alt välja, tuleb see sulgeda korgiga. Tähelepanu- katseklaasi kuumutamisel veevannil võetakse kork ära. Kirjeldada kõiki analüüsi käigus toimuvaid muutusi, märkida ära lähteainete ja tekkivate ühendite värvused Konts. HCl lahuse lisamisel läks lahus kollasemaks, lisa 1 mL TAA lisamisel ning soojendamisel tekkis piimjasvalge sade. Kirjutada CdS tekkereaktsiooni võrrand. Cd2+ + S2– → CdS↓ CdCl2 + CH3CSNH2 + CdS↓ + CH3CNH2Cl2
Kirjutada summaarne molekulaarne reaktsioonivõrrand. Mis on sademes, mis gaas eraldub? Al2(SO4)3+ 3 Na2CO3 + 3H2O→3 Na2SO4 +3CO2↑ + 2Al(OH)3↓ gaas sade Millal hüdrolüüsuvad soolad täielikult? Kui hüdrolüüsi tulemusena tekivad sade ja gaas, siis on soolad täielikult hüdrolüüsunud. 4. Katseklaasi valada 4-5 mL vett, lisada veidi tahket NH4Cl ja 1-2 tilka metüülpunast. Milline on lahuse pH? pH<7 Lahus jagada kaheks, üks katseklaas jätta võrdluseks, teist kuumutada keemiseni. Võrrelda värvusi. Algse lahus on orandẑ, keemisel läks värvus tumedamaks. Jahutada ning võrrelda uuesti värvusi. Jahutamisel muutub värvus jälle orandẑiks. Kuidas muutub hüdrolüüsi ulatus või tasakaal sõltuvalt temperatuurist? Kas hüdrolüüs on ekso– või endotermiline protsess? Inidikaatori värvist on näha, et kuumutamisel pH langes (vesinikioonide kontsentratsioon kasvab), sest lahus muutus oranžist tumedamaks
metall reageerib vees lahustuva soolaga, kui on aktiivsem, kui soolas olev metall. m N V n= = = M N A Vm n moolide arv [mol] m aine mass [g] M aine molaarmass [g/mol] N osakeste arv [molekuli; aatomit jne.] NA 6,02 * 10 23 [molekuli/mol] V aine ruumala [dm3] Vm 22,4 [dm3/mol] PEATÜKID: 1. laborivahendid katseklaas, piirituslamp, keeduklaas, koonilinekolb, seisukolb, ümarkolb, uhmer koos nujaga, spaatel, mõõtesilinder, klaassilinder, statiiv, portselan kauss, mesuur, tiigel, tilgapipett, lehter, jatuslehter. ohusümbolid mürgine tuleohtlik söövitav oksuteeriv kahjulik
50-ml mahuga mõõtekolbi mõõdetakse 6 ml etaanhappe (äädikhappe) anhüdriidi ja täidetakse kriip temperatuurini soojendatud) destilleeritud veega. Etaanhappe lahustamise algmomendil käivitatak lõpuni (kuni püsiva elektrijuhtivuse väärtuse saavutamiseni). Stopperi järgi fikseeritakse lahustumis vedeliku piir, loksutamisel tekib hägu. Hägu kadumist tuleb lugeda lahustumise lõppmomendiks.) L loetakse reaktsiooni alguseks. See kõik märgitakse protokolli. Katseklaas ja andur loputatakse uurit Katseklaas koos anduriga asetatakse termostaati ja loksutatakse selles 2 minutit püsiva temperatu elektrijuhtivuse mõõtmisele. Registreeritakse erijuhtivus sõltuvalt reaktsiooniajast. Enne mõõtmist tehakse 30 sekundi järel, neli-viis järgmist mõõtmist 1-minutiste vaheaegadega, kaks-kolm iga 5 m lõpuks 1 tunni järel. Reaktsioon on lõppenud, kui juhtivus jääb konstantseks. LÕPUKS MÄÄRATAKSE
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
