vaid juhuhälbed môôtmisel on pôhjustatud môôtmisprotsessist. Töövahendid Generaator G6-27, ajaintervallide mõõtja RC3-07-002 Töö käik Ajaintervallide käsitsi mõõtmine Katsetaja môôdab generaatori impulsi pikkust jälgides valgusdioodi ning vajutab nupule valguse süttides ja kustudes. Ajaintervalli kahe vajutuse vahel môôdetakse sagedusmôôturiga. t0= 2493ms Katse nr. ti |ti - tk| (ti - tk)2 Katse nr. ti |ti - tk| (ti - tk)2 1 2536 43 1849 26 2268 -225 50625 2 2425 -68 4624 27 2538 45 2025 3 2495 2 4 28 2462 -31 961 4 2346 -147 21609 29 2534 41 1681 5 2446 -47 2209 30 2681 188 35344
kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi saavutamiseni. Kolvimahu määramiseks täita kolbmärgini toatemperatuuril oleva veega ja mõõta vee maht 250 cm3 mõõtsilindri abil. Kuna kogu vesi korraga mõõtsilindrisse ei mahu, mõõta kolvis oleva vee maht kahes jaos ja tulemused liita. Fikseerida termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris katse sooritamise momendil. 4. Katseandmed mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis)= 148,56 g mass m2,1 (kolb + kork + CO2 kolvis)= 148,78 g mass m2,2 (kolb + kork + CO2 kolvis)= 148,78 g V (kolvi maht (õhu maht, CO2 maht))= 300 ml= 0,3 dm3 T0 (temperatuur normaaltingimustel)= 273 K T (õhutemperatuur)= 21,5 ◦C= 294,5 K P0 (õhurõhk normaaltingimustel)= 101325 Pa
1 Cd/Cd2+ 0,05 0,206 0,0103 -0,403 -0,4616 2 Cu/Cu2+ 0,1 0,508 0,0806 0,337 0,3047 Aktiivsusteguri leidsin käsiraamatust. Aktiivsuse saab arvutada valemi kohaselt. Normaalpotentsiaal 0 on leitav käsiraamatust. teoreetiline leitakse valemiga . Seega Parandus: Leian Cu2+ aktiivsuse uuesti valemi järgi Järeldus ja katse viga Kui võrrelda käsiraamatutest võetud tulemusi ning minu poolt katsete käigus mõõdetud ning selle põhjal arvutatud tulemusi, siis näen, et erinevused on üsna väikesed. Katse võib lugeda õnnestunuks.
45 1955 -46 2116 46 1879 -122 14884 47 1948 -53 2809 48 1957 -44 1936 49 1917 -84 7056 50 1940 -61 3721 tk keskmine 1954,82 -46,18 147,3608 to õige 2001 Mõõte tulemustest oli vahemikus 1,954 +/- 0,0500s 21 tükki. Tõenäosus, et ka järgmine katse on samas vahemikus: m / n * P0 = 21 / 50 * 0,961 = 0,403 Sellega kinnitan, et see töö on tehtud minu poolt ja ma pole kasutanud kõrvalist abi. Marelle Soosaar Töö on esitstud: Töö on kaitstud: Dispersioon: n 1 D ( t )= ( t -t ) 2= n-1 i=1 i k
Vesitermostaat; juhtivusmõõtja anduriga; lihvkorgiga 50-ml kolb; 6-ml pipett; stopper. Töö käik. Termostaat reguleeritakse juhendaja poolt antud temperatuurile (lubatud temperatuurikõikumised 0,1 - 0,2°C). 50-ml mahuga mõõtekolbi mõõdetakse 6 ml etaanhappe (äädikhappe) anhüdriidi ja täidetakse kriipsuni eelnevalt termostateeritud (vajaliku temperatuurini soojendatud) destilleeritud veega. Etaanhappe lahustamise algmomendil käivitatakse stopper ja lastakse see seiskamata käia katse lõpuni (kuni püsiva elektrijuhtivuse väärtuse saavutamiseni). Stopperi järgi fikseeritakse lahustumise algus ja lõpp. (Vee lisamisel on selgesti näha kahe vedeliku piir, loksutamisel tekib hägu. Hägu kadumist tuleb lugeda lahustumise lõppmomendiks.) Lahustumise alguse ja lõpu hetkede keskmine loetakse reaktsiooni alguseks. See kõik märgitakse protokolli. Katseklaas ja andur loputatakse uuritava lahusega ja seejärel täidetakse sama lahusega.
3 80 201 150 800 0,25125 0,1875 4 100 251 188 1000 0,251 0,188 5 140 351 263 1400 0,2507 0,1879 6 150 376 281 1500 0,2507 0,1873 7 180 451 338 1800 0,2506 0,1878 Analüüs: 1) Kas katse õnnestus? Põhjenda. Jah, katse õnnestus, sest järgisin hoolega katse käiku ning olin võimeline märkima kõik saadud tulemused tabelisse. 2)Tee graafik, kus ühel y-teljel on kas seisuhõõrdejõud või liugehõõrdejõud ja x-teljel on raskusjõud. 2) Määrake ära kingituse mass. Kui suur see tuli? Te leidsite hõõrdetegurid, nüüd kui te teate seda leidke tundmatu mass. Fs=126N μS=0,25125 g=10m/s2 m=?
...................................................................................... 6 1.1Õunte valimine ja välimus................................................................................................. 6 1.2Katse alustamine................................................................................................................ 6 2.KATSE LÄBIVIIMINE...........................................................................................................7 1.1. Katse aeg.......................................................................................................................... 7 2.2 Õunte pooleks lõikamine 12. päeval................................................................................. 9 Tabel 1.......................................................................................................................................10 KOKKUVÕTE..........................................................................................
põhja. Kolvi sulgesin kiiresti korgiga ja kaalusin uuesti. Juhtisin kolbi 1...2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgesin kolvi korgiga ning kaalusin veelkord. Jätkasin kolvi täitmist konstantse massi (mass m ) saavutamiseni. Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täitsin 2 kolvi märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee maht mõõta mõõtesilindri abil. Fikseerisin katse sooritamise momendil termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. Katseandmed: m = 141,01 g kuiva kolbi mass m = 141,17 g kolvi mass koos CO2 V = 321 ml kolvi maht t: = 21: => 294,15 K laboriruumi temperatuur P = 100400 Pa labori õhurõhk Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs:
Kolvi kaelale teha märge korgi alumise serva kohale. Juhtida balloonist 7..8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Jälgida, et voolik ulatub kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Kolb sulgeda kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti. Juhtida balloonist 1..2 minuti vältel kolbi jälle süsinikdioksiidi, et saada konstantne mass (m2). Kolvi mahu määramiseks täita kolb veega eelnevalt tehtud märkeni ja mõõta vee maht mõõtesilindri abil. Fikseerida katse sooritamise momendil rõhk ja temperatuur laboris baromeetri ja termomeetri abil. Katseandmed Mass m1 (kolb, kork, õhk kolvis) m1 = 145,76 g Mass m2 (kolb, kork, CO2 kolvis) m2 = 145,90 g Kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V = 304 ml = 0,304 l 0 Õhutemperatuur t = 295,15 K Õhurõhk P = 102 000 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs 1
Kasutatud töövahendid: (Kirjeldada katseaparatuuri jmt) Kõvaduse määramise katsemasinad: Brinell, Rockwell, Vickers; erinevad metallid: alumiinium, alumiiniumsulam, lõõmutatud süsinikteras, messing, karastamata teras, pehme teras; kindla kõvadusega etalon-plaat. Katsetulemused: (Eelistatud on ülevaatliku tabeli kuju). Materjal Kõvadus/skaala Rm HV Märkused Alumiinium HBS 10/1000/20 - - Brinelliga katse (katse1) ebaõnnestus, metall oli liiga liiga pehme, katsekeha purunes Alumiinium HV30 300 30 Aeg - 10 sekundit, (katse 2) raskus 10kg Lõõmutatud HRB63 360 113 Viil ei krrimustanud
Tallinna Tehnikaülikool Füüsika osakond Üliõpilane: Diana Turja Teostatud: Õpperühm: EALB 41 Kaitstud: Töö nr: 1 TO: ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihiku ja Nihik, kruvik, mõõdetavad esemed (plaat ja toru) kruviku kasutamine katsekehade joonmõõtmete määramisel. Skeem Noonius ehk vernjee on mõõteriista täpsust suurendav vahend (abiskaala), millega saab täpsustada skaalajaotise murdosi. See on mõõteriistadel mõõteskaala juurde lisatud sellega paralleelselt liigutatav osa. Nooniuse jaotise pikkus a n on põhiskaala jaotise pikkusest a lühem a/n võrra, kus n on nooniuse jaotiste arv (skaala jaotise pikkus on kahe naaberkriipsu vahelise kaugus sellel skaalal). Kui nooniuse nullkriips panna kohakuti...
2. Kasutatud töövahendid Keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. 3. Kasutatud ained Tahke naatriumkloriid segus liivaga, kuivatatud 105°C juures konstantse kaaluni. 4. Töö käik Lahustame kaalutud segu vees, et leida selles liiva-soola segus keedusoola protsendiline sisaldus. Mõõdame saadud filtraadi tiheduse areomeetri abil. Filtraadi tiheduse järgi leiam ette antud tabelist NaCl protsendilise sisalduse. 5. Katse andmed Lahuse tihedus ρ = 1,015 kg/m3 Maht 250ml 6. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs a)Leian lahuse tihedusele vastava NaCl sisalduse lahuses. Kasutan lineaarset interpoleerimist kuna ette antud tabelis ei leidunud minu poolt mõõdetud lahuse tihedust. C%= C1+ (C%2 – C%1)/( ρ 2- ρ 1)∙( ρ – ρ1), kus ρ – mõõdetud tihedus ρ 1- väiksem tihedus ρ2 – suurem tihedus C% - otsitav protsendilisus C%1 – protsendilisus tihedusel ρ1
Käesoleval juhul on konvektiivse ning kiirgusliku soojusülekande osa ligikaudu võrdne Töö käik Katse algas sellega, et ühte tühja kondensaadinõusse kallasime ligikaudu 1kg külma vett (kaalumisel selgus, et vett oli 1,08 kg) ja asetasime samasse nõusse toru otsa nii, et ots ulatub vette. Seejärel hakkasime 5-minutilise vahedega (kokku 7 mõõtmist) mõõtma radiaatori pinna, kondensaadi ja õhu temperatuuri ning kandsin tulemused tabelisse. Katse lõpul eemaldasime kondensaadinõu ja kaalusime seda. Katse kestus oli 30 minutit. Arvutused Soojusvoog Q (vajalik nii läbikandeteguri kui ka ülekandeteguri leidmiseks) arvutatakse valemiga Q= M [ xr + (t a ] - t k )c p 10 3 = M [ h' '-(1 - x)r - hk ]10 3 W
gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. 2. .Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (magneesium). Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm3), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeete 3. Töö käik. 1. Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist , üks mis on täidetud veega. teine bürett on ühendatud katseklaasiga (b), milles metall reageerib happega. 2. Katse ettevalmistus. Eemaldada katseklaas ja pesta ning loputada see hoolikalt destilleeritud veega. Sättida büretid ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo (c) oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Tõsta üks büretiharu teisest 15...20 cm kõrgemale ning jälgida paar minutit, kas vee nivoo püsib paigal. Kui nivoo ei muutu, on katseseade hermeetiline ja võib alustada katset. Vastasel juhul
saavu- tamiseni. (Masside m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0.17 0.22 g). 5. Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täita kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja mõõta vee maht 250 cm3 mõõtsilindri abil. Kuna kogu vesi korraga mõõtsilindrisse ei mahu, mõõta kolvis oleva vee maht kahes jaos ja tulemused liita. 6. Fikseerida termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris katse sooritamise momendil. Katse arvutused Katsetulemused: Mass m (kolb + kork + õhk kolvis) = 126,18g Mass m (kolb + kork + CO kolvis) = 126,35g Kolvi maht (õhu maht, CO maht) = 250+56=306cm³ =0,306dm³ Õhutemperatuur = 24+273=297K Õhurõhk = 100200Pa 1) Arvutada, milline on gaasi maht kolvis normaaltingimustel (V0, [dm3]) 0 =
keskmine raadius, m OOx mg 280 16,5 600 22,5 900 36,5 1200 37,5 1800 38,5 3000 42,5 460 26 530 28 600 30 690 32 0,000008 0,000009 Aeg katse Lugemi Aeg katse Sademe mass Skaala algusest t nr algusest t (s) P=P'-Po (mg) näit P' (s) 1. 10 5 Po = 195 mg 200 10 2. 30 9 195 204 30 3
Tabel 14.1 Vee sisehõõrdeteguri määramine Mõõdetav suurus Mõõtarv ja- ühik Absoluutne viga Veesamba kõrgus h1 katse algul Veesamba kõrgus h2 katse lõpul h + h2 Keskmine kõrgus 1 2 Kapillaari pikkus l Väljavoolanud vee ruumala V Kapillaari raadius r Voolamise kestus t Vee temperatuur Vee sisehõõrdetegur
Töö eesmärk Laboratoorse töö eesmärgiks oli katsete käigus sadestada erinevate rühmade katioone erinevates segudest ning seejärel tõestada nende olemasolu lahuses. Samuti oli vaja teha tilkanalüüsi ning IV rühma katioonide tõestamist leekreaktsiooni abil. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: katseklaaside komplekt, filterpaber, klaaspulk, tsentrifuug, pipett, gaasipõleti, leeginõel. Kemikaalid: kaks analüüsitavat lahust, HCl, H2O, NH3H2O, NaOH, tioatseetamiid, NH4Cl, HNO3, ammooniumtiotsüanaat, pentanool, Fe3+, Ni2+ ja Cu2+ ioone sisaldav lahus, dimetüülglükosiim, K4[Fe(CN)6], alisariin, Na, K, Ca, Ba, Sr. Töö käik ja tulemuste analüüs Katse 1. I rühma katioonide segu (Pb2+, Ag+, Hg22+) süstemaatiline analüüs I rühma katioonide sadestamine Võtsin tsentrifuugiklaasi 1,5 mL analüüsitavat lahust, lisasin tilkhaaval 2M HCl lahust ning segasin klaaspulgaga. Tekkinud sademe tsentrifuugisin ning kontrollisin sadestu...
vahelise reaktsiooni abil Na2S2O3 + H2SO4 Na2SO4 + H2O + SO2 + S Selles reaktsioonis tekkiv hägune väävlisade on hõlpsasti jälgitav ning suhteliselt lahjade (~ 1%) lahuste korral on ajavahemik lahuste kokkuvalamise hetkest kuni hägu tekkimiseni mõni minut. Töö õnnestumise eelduseks on puhtus. Katseklaasid tuleb enne töö algust pesta hoolikalt kraanivee ja harjaga ning loputada 2...3 korda destilleeritud veega. Samuti toimitakse kahe katse vahel ning töö lõpul. Eksida ei tohi bürettide täitmisel õige lahus õigesse büretti. Kui mõnes büretis on hakanud tekkima hägu, tuleb bürett puhtaks pesta, loputada mõned korrad lahusega, millega bürett täidetakse, ning alustada tööd otsast peale. Katse 1 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist.Kaheksa katseklaasi jagada neljaks paariks. Ühes katseklaasis igast paarist on väävelhappelahus, teises naatriumtiosulfaadilahus,
Töö käik Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete kontsentratsioonist ning temperatuurist on hea vaadelda väävelhappe ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil Na2S2O3 + H2SO4 Na2SO4 + H2O + SO2 + S Selles reaktsioonis tekkiv hägune väävlisade on hõlpsasti jälgitav ning suhteliselt lahjade (~ 1%) lahuste korral on ajavahemik lahuste kokkuvalamise hetkest kuni hägu tekkimiseni mõni minut. Katse 1 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist Kaheksa katseklaasi jagada neljaks paariks. Ühes katseklaasis igast paarist on väävelhappelahus, teises naatriumtiosulfaadilahus, mille kontsentratsioon paariti erineb. Algul täita neli katseklaasi H 2SO4 lahusega igasse katseklaasi 6 cm3 (6 ml). Erineva kontsentratsiooniga Na 2S2O3 lahused valmistada järgmiselt: ühte
Arvutan lahuses oleva naatriumkloriidi massi. maine = Vlahus * lahus * C%/100% maine=250*1,013*1,94/100%=4,918(g) Leian NaCl molaarse kontsentratsiooni, kui NaCl molaarmass on 58,5 g/mol naine=maine/Maine naine=4,918/58.5=0,084(mol) CM=naine/Vlahus Vlahus=250cm3=0,25dm3 CM=0,084/0,25=0,336(mol/l) Arvutan NaCl protsendilise sisalduse liiva soola segus, kui segu mass oli 10 g C%segu=mNaCl*100%/10 C%segu=4,918*100%/10=49,18(%) Leian katse süstemaatilise vea. =saadud mNaCl tegelik mNaCl =4,91810=-5,082(g) Arvutan katse suhtelise süstemaatilise vea. %=saadud mNaCl-tegelik mNaCl/tegelik mNaCl*100% %=4,918-10/10=-50,82(%) Kokkuvõte ja järeldused: Katse õnnestus, kuna NaCl protsendilist sisaldust vees oli võimalik mõõta. Seda õnnestus teha tänu NaCl lahustamisele vees ning seejärel tihedust mõõtmisele areomeetriga. Vead katses võisid tekkida ebatäpse vee koguse lisamisel NaCl lahustamisel.
Jrk. nr. P(N) h (mm) 1(mm) F (N) 1 350 230 458 3,5 50,2183406 2 350 200 380 3,50 54,9 3 350 260 560 3,5 25,5 4 350 460 950 3,5 48,4210526 5 350 320 650 3,5 49,2307692 Keskmine 45,6540325 Katse nr. F (N) F(N) F (N) t (s) f (p/s) N (W) 1 0 1 1 10,15 9,85222 13,74 2 0 2 2 15,19 6,583 18,365 3 0,5 2,5 2 16,5 6,06 16,907 4 1 3,5 2,5 25,41 3,9354 13,7236 5 1 4 3 42,69 2,342 9,8022 6 1,5 4,5 3 88,65 1,128 4,7 d- 4,44 cm Katse nr. t (s) N l (m) g (m/s²) 1 ...
kasutataksegi mõistet vastastikmõju. Mateeria põhiomaduseks on liikumine ehk muutumine. Loodus toimib vastavalt loodusseadustele. Loodusseadusi uurivad loodusteadused : füüsika, keemia, bioloogia, geograafia (geoloogia) ja nende kombinatsioonid, näiteks biofüüsika, geokeemias, jne. Kuidas saadakse teada loodusseadusi ? Selleks kasutab iga loodusteadus talle omaseid uurimismeetodeid, kuid kõik need taanduvad ühele meetodile – teaduse meetodile, mille aluseks on katse. Katse on küsimus loodusele. Looduse vastusest arusaamiseks tuleb püstitada hüpotees ehk varasemale teadmisele tuginev oletus võimalikust looduse vastusest (katse tulemusest). Füüsika kasutab loodusnähtuste seletamisel alati mudeleid - ligilähedasi koopiaid originaalist, kus on säilitatud kõik olulised tunnused ja ebaolulised kõrvale jäetud. Füüsikateadus ei anna nähtusele seletust, see kirjeldab nähtust. Füüsika kirjeldab mingi ettevõetud mudeli raamides, kuidas loodus töötab
1 Võnkeperioodi sõltuvus koormise massist ja vedru jäikusest Katse m ± m l ± ( l ) N t ± t , T ± T T 2 ± T 2 k ± k T0 ± T0 nr. ,g , cm s s s N/m s Tabel 18.2 Sumbuvusteguri ja logaritmilise dekremendi määrmine Katse nr. A0 , n At , t, , cm cm s s -1
3. 1.5 3424sek n (tabel nr.1) 14. Kordasin punkte 6.-13. kaussides 2.-3. ja kriiditükkidega , kui happe kontsentratsioon on 1.0M ja 1.5M 15. Koostasin graafik nr.1 telgedega: y-telg on sõltuv muutuja ja x-telg on sõltumatu muutuja Graafik: Graafik nr.1(Reaktsiooniks kulunud aeg) 16. Analüüsisin laboratoorse töö tulemusi lähtuvalt katse eesmärgist, hüpoteesist, muutujatest ja veast (minimaalselt pool lehekülge, igas mõttes sisalduv peamine sõna peab olema Boldis) 17. Kirjutasin hinnangu tehtud tööle lähtudes katses ette tulnud inimvigadest ja meetodis vigadest. Leidsin minimaalselt 2 mõtet mõlemasse (inimviga ja meetodi ebatäpsus jne) kategooriasse. Kontrollitavad muutujad: ° Vesinikkloriidhappe lahuse temperatuur t=20 °C, kontrollitud termomeetriga täpsusega ±0.05°C
..50% nõeljaid terasid kõikide terade hulgast. [b, lk 4] Katsetatud killustiku tühiklikkuse protsent on 47%, kirjandusliku allika väitel........ Katsetatud killustiku peensusmoodul on 4,7, kirjandusliku allika väitel on peenusmooduli väärtus tavaliselt 6,5...8,5. [c, lk 4] Olenevalt tera ülemisest mõõdust kontrollitakse terastiku koostise vastavust EVS-EN 12620:2002 "Betooni täitematerjalid" [c, lk 4] D=16, d=4 Sõela ava, [mm] Läbind sõelal, [%] Katse läbind sõelal, [%] d/2 0...5 4,5 d 0...20 7,5 D 85...99 99,6 1,4D 98...100 100 2D 100 100 Killustik terastilikuline koostis vastab EVS-EN 12620:2002 ,,Betooni täitematerjalid" Katsetatud killustiku muljumismark tuli 17%, kirjandusliku allika väitel vastab see Killustiku mark 600-le [c, lk 4]
Katsemetoodika kirjeldamine 3.1 Jahvatuspeenuse määramine Kipsi jahvatuspeenus määratakse sõelumise teel sõelal avaga 0,2 x 0,2 mm. Kuivatatud kipsist kaalutakse proov 50g ning asetatakse sõelale. Sõelutakse käsitsi või mehaanilsel teel. Sõelumine loetakse lõpetatuks, kui käsitsi sõelumisel läbib 1 minuti jooksul sõela vähem kui 0,05g materajali. Jahvatuspeenust väljendab sõelale jäänud materjali hulk %-des sõelumisel võietud esialgsest massist. Lõpptulemus antakse kahe katse aritmeetilise keskmisega, täpsusega 0,1%. Katse tulemused on toodud punktis 4.1 tabelis 1.1 3.2 Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine Kipsitaigen loetakse normaalkonsistentsiks, kui väljavoolamisel Suttardi viskosimeetri silindrist ülestõstmisel moodustub koogike diameetriga 180 ± 5 mm. Normaalkonsistents väljendatakse vajaliku veehulgaga %-des kipsi massi suhtes. Normaalkonsistents on näitaja, mis avaldab mõju nii kipsi tardumisaegade kui tugevusnäitajatele.
Jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Kolb sulgeda kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti. Juhtida kolbi 1...2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda kolb korgiga ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi (mass m2) saavutamiseni. Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täita kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee maht mõõta mõõtesilindri abil. Fikseerida katse sooritamise momendil termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. Katseandmed: m = 145,07 g m = 145,21 g V = 314 ml t = 21 P = 100500 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: Arvutada, milline oleks õhu (CO2) maht kolvis normaaltingimustel (V0). Kasutades gaaside tiheduse valemit ja teades õhu keskmist molaarmassi, leida õhu tihedus normaaltingimustel ning selle kaudu õhu mass kolvis (mõhk) mõhk = 0õhk V0 = 1,295 * 0,29 = 0,3744 g
Juhtisin balloonist 7-8 min vältel kolbi süsinikdioksiidi. Sulgesin kolvi kiiresti korgiga ja kaalusin uuesti. Juhtisin kolbi 1-2 min vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgesin kolvi korgiga ning kaalusin veelkord. Kolvi täitmist jätkasin konstantse massi m2 saavutamiseni. Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täitsin kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee mahu mõõtsin mõõtesilindri abil. Fikseerisin katse sooritamise momendil termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. Katseandmed mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1 = 138,73 g mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 138, 90 g kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V = 249 + 56 = 305 (ml) = 0,305 (l) õhutemperatuur T = 21 oC = 21 + 273,15 = 294, 15 (K) õhurõhk P = 101,7 kPa = 101 700 Pa
katsekaaside paari ning alustan kuumutamist. 30 , 40 , 50 , 60 juures võtan keeduklaasi pliidilt ning valan iga temperatuuri juures ühe katseklaaside paari kokku, segan kiiresti ja asetan vette tagasi. Võtan aega kokkusegamisest kuni hägu tekkimiseni katseklaasis. Nii teen kõikide paaridega. Mõõdetud ajavahemikud märgin üles tabelisse (Joonis 2.1). Katseandmete põhjal joonestan graafiku (Joonis 2.2), mis näitab reaktsioonikiiruse v sõltuvust katse temperatuurist. v=f(t) KATSEANDMED: Joonis 1.1 Katse- Na2S2O3 H2O Na2S2O3 suhteline Aeg Reaktsiooni kiirus klaaside maht maht kontsentratsioon min v = 1/ min-1 paar cm3 cm3 1 6 0 6 1,28 0,78 2 4 2 4 1,83 0,55
Stopper 419CA. Töö käik Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete kontsentratsioonist ning temperatuurist on hea vaadelda väävelhappe ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil: Na2S2O3+ H2SO4 Na2SO4 + H2O+ SO2 + S Selles reaktsioonis tekkiv hägune väävlisade on hõlpsasti jälgitav ning suhteliselt lahjade (~ 1%) lahuste korral on ajavahemik lahuste kokkuvalamise hetkest kuni hägu tekkimiseni mõni minut. Töö õnnestumiseks on tähtis puhtus ja täpsus. 1. Katse 1- reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist. Kaheksa katseklaasi jagada neljaks paariks. Ühes katseklaasis igast paarist on väävelhappelahus, teises naatriumtiosulfaadi lahus, mille kontsentratsioon paariti erineb. Algul täita neli katseklaasi H2SO4 lahusega (igasse katseklaasi 6 ml). Erineva kontsentratsiooniga Na2S2O3 lahused valmistada järgmiselt: · esimesse katseklaasi mõõta 6 ml Na2S2O3 lahust. · teise 4 ml Na2S2O3 lahust ja 2 ml destilleeritud vett.
Teise 4 cm3 Na2S2O3 lahust ja 2 cm3 destilleeritud vett, Kolmandasse 3 cm3 Na2S2O3 lahust ja 3 cm3 vett, Neljandasse 2 cm3 Na2S2O3 lahust ja 4 cm3 vett. Katses mõõta aega lahuste kokkuvalamise momendist kuni hetkeni, mil lahus on muutunud häguseks. Selleks Selleks võtta esimene paar, valada lahused ühte katseklaasi kokku, sulgeda katseklaas korgiga ning segada katseklaasi kiiresti paar korda ümber pöörates. Samal momendil fikseerida kella või stopperiga katse algus ning, kui tekib hägu, katse lõpp. Samamoodi toimida teise, kolmanda ja neljanda paariga. Et aega kokku hoida, võib ülejäänud paarid omavahel kokku valada enam-vähem korraga, kiiresti kõik läbi segada, käivitada kell ning oodata hägu tekkimist algul teises, siis kolmandas ja lõpuks neljandas paaris, milles on Na2S2O3 kontsentratsioon kõige väiksem. Mõõdetud ajavahemikud fikseerin tabelis. Katseklaaside Na2S2O3 H2O Na2S2O3 Aeg t Reaktsiooni
pöördenurk väheneb, muutub võrdseks nulliga ja seejärel negatiivseks. Reakts konstantne negatiivne pöördenurga piirväärtus. Pöördenurk αeri] = sõltub eripöörd (toru pikkusest) l ja 2 vmax kontsentratsioonist c: αeri] = = f([αeri] = αeri] = eri], l ,c). Polarisatsi mõõdetakse polarimeetri abil. Töövahendid. polarimeeter KRÜSS, suhkrulahus, invertaasi lahus Töö käik. Tegin vajaliku lahuse ja fikseerisin reaktsiooni algusaja. Panin lahuse katse toru teatud aja tagant vaatasin näitu ja panin selle kirja. Kõige alguses tegin katse p hiljem arvutustes teha kalibratsioon. Kõige viimase tulemuse saatis mulle labo ja vmax määramine Lineweaver-Burki s on glükoos ja fruktoos: C12H22O11 + H2O uses (kusjuures vee kontsentratsioon on tunduvalt tsioonina. Inversioonireaktsiooni kiirus on e reaktsiooni katalüsaatorite – kas mineraalhapete kiirust mõõdetakse lahust läbiva polariseeritud
voolikukimbu teistest harudest. Sulgen kiirelt kolvi korgiga ja kaalun uuesti. Juhin kolbi 1...2 minuti vältel täiendavalt CO2, sulgen kolvi korgiga ning kaalun veelkord. Kolvi täitmist jätkan konstantse massi (mass m2) saavutamiseni. (Massi m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0,17...0,22g.) Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täidan kolvi märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee mahu mõõdan mõõtesilindri abil. Fikseerin katse sooritamise momendil termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuuri ja õhurõhu laboris. Katsetulemused mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1 = 145,14g mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 145,24g kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V = 320cm3 õhutemperatuur t = 294,15K õhurõhk P = 101600 Pa
Õppejõud: Priit Eek, Kaia Kukk Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Teoreetiline osa................................................................................................... 3 Töö käik............................................................................................................... 4 Katse andmed..................................................................................................... 5 Arvutused............................................................................................................ 6 Järeldus............................................................................................................... 7 Sissejuhatus Laboratoorse töö 3.2 teemaks oli proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine.
Referaat Juhendaja: Tiiu Müürsepp Türi 2010 1. Sissejuhatus Referaadi teemaks on laseri tööpõhimõte, laserkiire omadused ja väikeste osakeste mõõtmete määramine. Valisin selle teema kuna see tundus huvitav ja ma tahtsin laserist rohkem teada saada. Töös esitatakse keskkonnafüüsika praktikumis sooritatud väikeste osakeste mõõtmete määramise katse tulemused ja nende põhjal tehtud järeldused. 2. Mis on laser? Laser on tehis valgusallikas, mis eristub teistest valgusallikatest, tavavalgustitest( elektripirn, luminestsentlamp, neoontoru jt) selle poolest, et kiirgab kitsaid (suunatud) valguskimpe, mis on koherentsed, monokromaatsed ja võivad olla ülieredad. Laserikiirt saab ülimalt koondada ruumis (ülipeeneks m suurusjärgus valgustäpiks) ja ajas (piko- koguni femtosekundi 10 -12
(Masside m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0.17 0.22 g). · Kolvimahu (seega ka temas sisalduva gaasimahu)määramiseks täita kolbmärgini toatemperatuuril oleva veega ja mõõta vee maht 250 cm3 mõõtsilindri abil. · Kuna kogu vesi korraga mõõtsilindrisse ei mahu, mõõta kolvis oleva vee maht kahes jaos ja tulemused liita. · Fikseerida termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris katse sooritamise momendil. Katse andmed. m1 = 138,06g m2 = 138,26g m(2) = 138,25g P = 102400Pa t = 21ºC T = 294K V = 317cm3 = 0,317dm3 Katse arvutused. 1. Arvutada, milline on gaasi maht kolvis normaaltingimustel (V0, [dm3]). P V T0 V0 = P0 T 102400 Pa 0,317 dm 3 273K V0 = = 0,297 dm 3 101325 Pa 294 K 2. Kasutades gaaside tiheduse valemit ja teades õhu keskmist molaarmassi, leida õhu
Korrata katset kuni tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse mahtude vahe ei ületa 0,1 cm3 (vähemalt kolm korda). Saadud tulemustest leida aritmeetiline keskmine. Katseandmed. 1. VNaOH = 11,11 cm3 2. VNaOH = 11,01 cm3 3. VNaOH = 11,04 cm3 11,11 + 11,01 + 11,04 33,16 = = 11,05 Aritmeetiline keskmine : 3 3 Katse arvutus. Arvutada tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse mahu järgi HCl lahuse molaarne kontsentratsioon. V NaOH C M , NaOH C M , HCl = V HCl VHCl = 10cm = 0,01dm3 3 CM, NaOH = 0,1004mol/dm3 VNaOH = 11,05 cm3 = 0,0111dm3 mol 0,0111dm 3 0,1004 C M , HCl = dm 3 = 0,1114 mol 0,01dm 3 dm 3 Töö käik.
vaid juhuhälbed môôtmisel on pôhjustatud môôtmisprotsessist. Töövahendid Generaator G6-27, ajaintervallide mõõtja RC3-07-002 Töö käik Ajaintervallide käsitsi mõõtmine Katsetaja môôdab generaatori impulsi pikkust jälgides valgusdioodi ning vajutab nupule valguse süttides ja kustudes. Ajaintervalli kahe vajutuse vahel môôdetakse sagedusmôôturiga. Katse nr. ti |ti - tk| (ti - tk)2 Katse nr. ti |ti - tk| (ti - tk)2 2,344 5,494336 128,544 16523,56 1 2500,3 26 2374,1 6155,344 28,056 787,1391 2 2581,1 78,456 27 2530,7 35,856 1285,653 32,956 1086,098
Aktiveerimisenergia (graafiku abil): EA= sirge tõus*R Katseandmed: Kuul nr 4 Kuuli konstant K=1,181634 Kuuli tihedus 1 = 8,150 g/cm3 2 Katse Temperatuur Kuuli langemise aeg Vedeliku tihedus Vedeliku viskoossus nr 0 C s katse temperatuuril 2 mPas g/cm3 1 2 3 Kesk- mine 1
2014 Erisoojuse praktikumi juhend Praktikum: Tundmatu keha erisoojuse määramine Katsevahendid Kalorimeeter, veekeetja, kaal, tundmatu erisoojusega kehad, tuntud erisoojusga kehad ja termomeeter. Katse käik Ettevalmistus • Vali tundmatu keha. • Kaalu tundmatu keha. • Kaalu kalorimeeteri anum. • Vala kalorimeetrisse niipalju külma vett, et sinna oleks võimalik täielikult uputada tundmatu keha. • Kaalu kalorimeeter koos sinna valatud veega. • Täida katse protokoll. Katse läbiviimine • Mõõda kalorimeetri temperatuur koos sinna valatud veega. • Aseta tundmatu keha niidi abil veesoojendajasse (nii, et keha ei puutuks kokku anumaga) ning oleks täielikult vees. • Lülita sisse veekeetja ning oodata kuni vesi läheb keema. • Tõsta tundmatu keha veekeetjast kalorimeetrisse. • Jälgi kalorimeetri temperatuuri kuni kalorimeetri, seal oleva vee ja tundmatu keha temperatuur ühtlustuvad (termomeetri näit ei tõuse enam
t – allaveeremise aeg Kaldpinna kõrguse saab leida pikkuse I ja kaldenurga α järgi: h = l sin α Asendades valemis ( 3 ) kiiruse avaldisega ( 4 ) , saadakse pärast teisendusi inertsmomendi jaoks valem: ¿ 2 sin α I = mr2 ( 2l –1) (5) Suurused m , r , l ja t mõõdetakse katse käigus. sin α antakse ette õppejõu poolt ( Meie katses sin α = 0,11 ) 4. Töökäik. 1. Mõõtke silindri mass m ja mõõtke tema läbimõõt d . 2. Mõõtke kaldpinna pikkus l . 3. Arvutage silindri inertsmoment teoreetilise valemi I t = mr2 / 2 järgi. 4. Nullistage ajamõõtja. 5. Laske silinder vabalt veerema. 6. Kirjutage üles ajamõõtja näit. Korrake katset 3 korda. 7
saavutamiseni. (Masside m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0.17 – 0.22 g). 5. Kolvimahu (seega ka temas sisalduva gaasimahu)määramiseks täita kolbmärgini toatemperatuuril oleva veega ja mõõta vee maht 250 cm 3 mõõtsilindri abil. Kuna kogu vesi korraga mõõtsilindrisse ei mahu, mõõta kolvis oleva vee maht kahes jaos ja tulemused liita. 6. Fikseerida termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris katse sooritamise momendil. Katseandmed m1=145,24 g m2=145,41 g V CO =188 cm3 +114 cm3=302,2 cm3 2 P=100,9 kPa=100900 Pa T =22℃=295 K Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs 1) Arvutan gaasi mahu kolvis normaaltingimustel kasutades valemit: P× V × T 0 V 0= P0 × T 100900 Pa× 0,322 dm3 ×273 K V 0 ;CO = =278,5 ml 2 101325 Pa ×295 K
4 4983 37,7 41,3 3,6 5 4983 41,3 44,8 3,5 6 4983 44,8 48,3 3,5 Keskmine 3,5 Laine pikkus sageduse 4983 Hz juures on 0,07 m ja see teeb hääle kiiruseks v1 m = 1 * f 1 = 4983 * 0,07 = 348 s Katse sagedusega 2499 Hz Katse nr f 2 , Hz l 0 , em l n , em l , em 2,m 1 2499 15 22,3 7,3 2 2499 22,3 29,4 7,1 3 2499 29,4 36,6 7,2 0,14 4 2499 36,6 43,8 7,2 5 2499 43,8 50,9 7,1
3 9 0,1 0.662 0,662 4 10 0,1 0,628 0,628 5 7 0,2 1,062 1,062 6 7 0,25 1,189 1,187 7 7 0,3 1,303 1,301 Analüüs: 1) Kas katse võib lugeda õnnestunuks? Põhjenda. Katse võib lugeda õnnestunuks, sest Periood T(s) ja Arvutatud periood Tarv(s) puhul tulid ühtsed vastused. 2) Muudke vedru pendli amplituudi. Kas sellest muutus pendli periood? Kui jätta pendli mass samaks ning muuta vedru elastsustegurit, siis muutub vedru pendli amplituud ning koos sellega ka pendli periood. 3) Mõõdke pendli periood kui elastsus liugur on asendis 1 ja mass on 100 g. Kui nüüd
8. Milleks kasutatakse teaduslikku uurimismeetodit? Otsides vastust küsimustele, mis, miks või kuidas midagi looduses toimub, kasutavad loodusteadlased teaduslikku uurimismeetodit. 9. Nimeta teadusliku uurimistöö etapid (õiges järjekorras!), kirjelda uurimist näite abil! Uurimisküsimuse esitamine Informatsiooni kogumine Hõpoteesi püstitamine Hüpoteesi kontrollimine Katseandmete kogumine ja analüüsimine Järelduste tegemine 10. Mille poolest erineb vaatlus ja katse? Näited! Vaatluse käigus jälgitakse objekte hoolikalt sellisena, nagu nad on, st. neid ei muudeta. Katse puhul uuritakse objekti teadlaste loodud tingimustes. Nt. Vaatlemise abil saab tead kuidas rästik elab ja mida ta sööb. Katse abil saab teada kas rästik on mürgine ja kui palju mõrki ta annab hammustuse ajal. 11. Mille poolest erinevad elusorganismid eluta loodusest? Näited! Nimeta eluavaldused e elusale iseloomulikud tunnused!
muutub ühe tilga leelise lisamisel punaseks. Lugeda büretis oleva leelise nivoo asukoht 0,05 cm3 täpsusega. Korrata katset kuni tiitrimiseks kulunud leelise lahuse mahtude vahe ei ületa 0,1 cm 3. B Kontrolllahuse tiitrimiseks pipeerida 10 cm3 kontrolllahust kolbi, lisada 2- 4 tilka indikaatorit mp. Tiitrida HCl lahusega kuni kolvis olev kollane lahus muutub punaseks. Korrata katset kolm korda. 4. Katse andmed: A - CM, NaOH = 0,1053 mol/dm3 ; VHCl = 10 cm3 = 0,1 dm3 ; VNaOH = 10,5 cm3 = 0,105 dm3 . B - CM, HCl = 0,116 mol/dm3 ; VNaOH = 10 cm3 = 0,1 dm3 ; VHCl = 5,8 cm3 = 0,058 dm3 5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: a. CM, HCl = VNaOH CM, NaOH / VHCl= 0,105 dm3 0,1053 mol/dm3 / 0,1 dm3 = 0,116 mol/dm3 b. CM, NaOH = VHCl CM, HCl/ VNaOH = 0,058 dm3 0,116 mol/dm3 / 0,1 dm3 = 0,0672 mol/dm3 c. NaOH mass kolvis
Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 24 OT allkiri: Gaaside erisoojuste suhe Töö eesmärk: Õhu erisoojuste suhte Töövahendid: Clement'i- määramine Clement'i Desormes'i Desormes'i riist, ajamõõtja. meetodil. Skeem Õhu erisoojuste suhte määramine KATSE NR h1 , mm h2 , mm h1 - h2 , mm 1 146 39 107 1,364 2 171 38 133 1,286 3 181 48 133 1,361 4 168 44 124 1,355 5 157 39 118 1,331 1,364 + 1,286 + 1,361 + 1,355 + 1,331
· Täita bürett 0,1 M soolalahusega 0-ni · Tiitrida 0,1 M soolhappelahusega, seejuures segada kolvis olevat vett. Lõpetada tiirimine koheselt, kui punane värvus jääb püsima. Lugeda büretilt tiitrimiseks kulunud soolhappe maht 0,05 täpsusega · Loputada kolb dest. Veega ja korrata tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud HCl mahtude erinevus ei ületa 0,10...0,15 Katseandmed: Katse arvutused 1) Arvutada ioonide konsentratsioon 2) Karbonaatne karedus KK: B) Üldkareduse määramine · Pipeteerida koonilisse kolbi 100 uuritavat vett. Lisada 5puhverlahust ning indikaatorit ET-00. Lahus värvub lillaks · Seada bürett 0,025 M triloon-B lahusega töökorda, tiitrida kuni jääb püsima sinine värvus · Korrata tiitrimist kuni mahtude erinevus ei ületa 0,10...0,15 Katseandmed:
Väga tähtsal kohal on Suur Ring, millega on ühinenud paljud tsivilisatsioonid, kaasa arvatud Maa. Suure Ringi eesmärgiks on vahetada kultuurilist ja teaduslikku informatsiooni. Kuigi raamatu sisu on ulmeline, ei ole autor siiski asjaga liiale läinud. Endiselt on probleemiks pikad vahemaad, mis ei võimalda saada füüsilist kontakti kaugete tsivilisatsioonidega. Mõte valguskiirusel liikuvast masinast tundub ka raamatu tegelastele fantastilise unistusena. Üks füüsik teeb küll katse seadet luua, kuid katse lõppeb katastroofiga, milles ta ise vaevu ellu jääb. Peale katse ebaõnnestumist otsustab ta minna Unustuste saarele, kus elavad kurjategijad või ühiskonna heidikud Probleemiks on ka energiaga seotud küsimused, mis panevad piirid peale teiste tsivilisatsioonidega suhtlemisel. Lisaks Jefremovi filosoofilistele ideedele leidub teoses ka pingettekitavaid seiklusi. See on heaks vahelduseks erinevatel teemadel toimuvatele filosoofilistele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
