Ande Andekas-Lammutaja Matemaatika Tõenäosus Katse on tegevus (täringu või mündi viskamine, urnist esemete võtmine). Katse kolm tingimust nõuavad, et katse tulemusi peab olema lõplik arv, kõik tulemused on võrdvõimalikud ning katse tulemusena tuleb esile ainult üks võimalikest tulemustest. Elementaarsündmused (E1; E2; E3; ...; En) on katse tulemused, kui kõik kolm tingimust on täidetud. Elementaarsündmuste ruumi (U = { E1; E2; E3; ...; En }) moodustavad kõik elementaarsündmused kokku. Elementaarsüdmuste ruumi kõiki osahulki nimetatakse sündmusteks (A; B; C; ...). Sündmusi liigitatakse juhuslikuks sündmuseks (võib esile tulla, võib ka mitte tulla), võimatuks
p, kPa Radiaatori pinna temperatuurid Aeg(min) 1 2 mV mV 0 3,354 3,299 5 3,341 3,287 10 3,36 3,282 20 3,343 3,289 keskmine 3,349 3,289 keskmine 3,221 Katse kestus Kondensaadianuma mass katse lõpul Kondensaadianuma mass katse algul Kondensaadi mass M Õhurõhk ruumis B Auru ülerõhk Pm Auru absoluutne rõhk Ps Auru kuivusaste x Kondensaadi keskmine temperatuur Tk Radiaatori välispinna keskmine temperatuur Tp Ruumi õhu keskmine temperatuur Tõ
ja mdetakse uuesti kuuli langemise aeg. Korrektsete tulemuste saamiseks on vajalik, et langemise aeg ületaks 30 sekundit. Kuul nr 4. Kuuli konstant K = 1,181634 kuuli tihedus 1 = 8,150 g/cm3 Vedeliku tihedus Vedeliku Katse Temperatuur Kuuli langemise aeg s katse viskoossus nr temperatuuri 0 C mPa*s keskmin l 2 3 1 2 3 g/cm e
Töö eesmärk: tutvuda rikkevoolukaitselülitite põhisõlmede ehitusega, otstarbega, tööpõhimõttega ja tunnussuurustega ning rikkevoolu olemusega. Tabel Rikkevoolu katse tulemused RVKL tüüp: CHNT NL1- Legrand: Kodune pistik 63: 30mA, 30mA, 40A, 400V 40A,400V katse 1 katse 2 katse 1 katse 1 1/2 IN >1999 ms >1999 ms >1999 ms >1999 ms IN (30mA) 25,1 ms 24,9 ms 26,8 ms 25 ms 5IN 6,3 ms 6,3 ms 7,6 ms - I (rakendusvool) 21 mA 21 mA 17 mA - rakendusvoolu ohutu 0,9 s 0,9 s 1,4 s kestus t (arvutatud)
TÜ professor Marika Mikelsaar Uurimisobjekt Milliseid valdkondi võiksid järmised bioloogid uurida: mikrobioloogid mükoloogid botaanikud malakoloogid ornitoloogid ökoloogid etoloogid paleontoloogid antropoloogid Muutuja Tegur, mille mõju uuritakse Niiskus, temperatuur, toitainete kontsentratsioon, valgus jms. Taimedel on võimalikult samad tingimused, erineb ainult uuritav tegur KONTROLLTAIM KATSETAIM Antud katse puhul on muutujaks valgus Hüpotees Oletatav vastus püstitatud probleemile, mis on sõnastatud lähtuvalt taustinformatsioonist. Näiteks: Madalam kehtemperatuur pikendab hiirte eluiga. Teaduslik fakt ja loodusseadus Kui püstitatud hüpotees korduvalt paika peab saadakse uus teaduslik fakt. Teaduslikke faktide üldistused võimaldavad sõnastada teaduslikke teooriaid ja loodusseadusi. Ülesanne 1: Paiguta teadusliku meetodi etapid loogilisse järjekorda! A
Eksperimentaalne töö TÖÖ NIMETUS: Reaktsioonid elektrolüütide lahustes TÖÖ EESMÄRK : Elektrolüütide lahustes toimuvate reaktsioonide kulgemise peamiste põhjuste selgitamine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul, redoksreaktsioonide võrrandite tasakaalustamine. KASUTATUD - MÕÕTESEADMED , TÖÖVAHENDID: Katseklaaside komplekt. TÖÖ KÄIK : Viia läbi 12 katset ja igaühe juures kirjeldada toimuvaid muutusi (sademe teke, värvuse muutused, gaaside eraldumine jne) ning tekkivaid sademeid. OKSÜDATSIOONIASTMETE MUUTUSETA KULGEVAD REAKTSIOONID SADEMETE TEKE KATSE 1 SO42- ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada tilkhaaval Ba 2+ ioone sisaldavat lahust. H2SO4 + BaCl2 = BaSO4 + 2HCl Ba2+ + SO42- = BaSO 4 Katseklaasi tekkis valge mittelahustuv sade. KATSE 2 Al3+ ioone sisaldavale lahusele (0...
Keha nr.3 0, 03911 = = 2,765 × 103 (kg/m³) 7,578 ×10-5 Keha nr.4 0,03008 = = 2,78 × 103 (kg/m³) 1,08 ×10-5 Keha nr.5 0,06067 = = 7,8 × 103 (kg/m³) 7,78 ×10-6 Keha nr.6 0,06275 = = 7,78 × 103 (kg/m³) 8,06× 10-6 Tabel 1 Rühma katse Nr Katsekeha a, mm b, mm c, mm V, mm³ m, g D, kg/m³ joonis/foto 1. Messing 23,81 14,31 26,8 7,59 × 10 63,65 8,386 -6 × 103 2. Vask 15,85 54,30 1,07 × 10 95,40 8,915 -5
Asendades selle ülaltoodud valemisse, saame pH avaldiseks: pH= Katseandmed E=0,212V Katsetemperatuur t=24°C Arvutused küllastatud hõbe-hõbekloriidelektroodi potentsiaal katsetemperatuuril hõbe-hõbekloriid = 0,199 1,01 ·10-3 (24 -25)=0,20001 V kinhüdroonelektroodi normaalpotentsiaal katsetemperatuuril kn0 = 0,699 - 0,00074 (24 - 25)=0,69979 arvutatud pH = = 4,87 Tegelik pH oli aga 4,0 Katsevea arvutus: P=*100%=21,75% Järeldus: Mina sain katse ja arvutuste tulemusena uuritava lahuse pH-ks 4,87. Tegelik pH oli aga 4,0. Veaprotsendiks sain 21,75%. Viga võis tulla sellest, et lisati liiga palju kinhüdrooni või mõnest teisest katse jooksul tehtud viga. Lähtudes veaprotsendist võib lugeda katse ebaõnnestunuks.
reaktsioonivõrrandi põhjal ning selle põhjal metalli massi määramine. Töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm3), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeeter. Kasutatavad ained 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (magneesium). Töö käik 1) Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist, mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles metall reageerib happega. 2) Katse ettevalmistus - Eemaldada katseklaas ja pesta ning loputada see hoolikalt destilleeritud veega. Sättida büretid ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Tõsta üks büretiharu teisest 15...20 cm kõrgemale ning jälgida paar minutit, kas vee nivoo püsib paigal. Kui nivoo ei muutu, on katseseade hermeetiline ja võib alustada katset. Vastasel juhul kontrollida
väravate vahe läbimiseks kulunud aega ( t ). 6. Arvutame igale miniautole kiiruse horisontaalosas liikumisel ( v ). 7. Mõõdame seadme abil nende kiirusi horisontaalosas ja võrdleme p.6 arvutatud tulemustega. 8. Leiame miniautode kineetilised energiad ( Ek ). 9. Kontrollime kas energia jäävuse seadus kehtib. A. Katsetulemused stardikõrgusel h1. Katse m (kg) h1 (m) l (m) t (s) v1(m/s) v2 otse Ep(J) Ek1 (J) Ek2 (J) keha (m/s) Miniauto 0,053 0,217 0,51 0,2569 1,9852 2,083 0,1128248 0,104437873 0,11498056 (kollane) Miniauto 0,103 0,217 0,51 0,2546 2,0031 2,083 0,2192633 0,206647798 0,22345278 (roheline )
Adsorptsioonikihi paksuse, mis vastab molekuli pikkusele,saan seosest max M = l0 kus M on aine molaarmass g/mol, -aine tihedus g/m3, l0 - adsorptsioonikihi paksus 5) Leian propanooli arvutusliku pikkuse, võttes kõigi sidemete vaheliseks nurgaks 109o. Lahuse kontsentratsioon Tilkade arv n Pindpinevus mJ/m2 C ; mol/l Katse I Katse II Katse III Keskmine Vesi 42 42 41 41,7 71,97 1 65 66 65 65,3 45,96 0,5 54 55 55 54,7 54,87
juhuhälbed mõõtmisel on põhjustatud mõõtmisprotsessist. Töö käik Ajaintervallide käsitsi mõõtmine: Katsetaja mõõdab generaatori impulsi pikkust jälgides valgusdioodi ning vajutab nupule valguse süttides ja valguse kustudes. Ajaintervalli kahe vajutuse vahel mõõdetakse sagedusmõõturiga. Tekkiva mõõtevea põhjustab katsetaja. 1. Esitan mõõtetulemused ti tabelina ja graafikuna. Katse ti(ms) Katse ti(ms) Katse ti(ms) Katse ti(ms) Katse ti(ms) nr nr nr nr nr 1 2029 11 2054 21 2020 31 1967 41 1978 2 1979 12 1984 22 1918 32 2033 42 1918 3 2108 13 2011 23 1989 33 1901 43 1911
Saadud andmetest arvutada neutralisatsioonireaktsioonientalpia r H (kJ mol-1) tekkiva vee moolide hulka arvestades. Arvutada tugeva happe ja aluse vahelise reaktsiooni ioonivõrrandile vastav soojusefekt, kui on teada järgmised tekkeentalpiad: rHOH- = -230,0 kJ · mol-1 ; rHH2O(v) = -285,8 kJ · mol-1 Kasutada arvutamisel Hessi seadusest tulenevat kolmandat järeldust. Võrrelda arvutatud ja katselist tulemust. Leida katse viga. Andmed: 100cm3 1 M HCl lahust 100 cm3 1 M NaOH lahust t1 = 23oC t2 = 29,5oC m = 200g C = 4,18 J g-1K-1 Arvutused: gr = -4,18 (J g-1K-1) · 200 · t (K) t = (t2-t1) t = 6,5 gr = -5434 J r HCl KJ mol-1 HOH = -230,0 K J · mol-1 HH2O(v)= -285,8 KJ · mol-1 g = n · H H = q/n H = -5434/0,1 = -54340 Jmol-1 = -54,34 KJ · mol-1 H+ + OH- = H2O H = -285,8 (- 230) = -55,8 KJ · mol-1 Veaarvutus: Absoluutne viga: A = -55,8 (-54,34) = - 1,46
Täpsemal määramisel tuleb arvestada, et tilga katkemine toimub tilga kaelas, mille raadius erineb kapillaari omast. Kui stalagmomeetri ülemise ja alumise märgi vaheline ruumala on V ja tilkade arv selles n, siis ühe tilga ruumala on V/n ja tilga kaal: , kus vedeliku tihedus ja g raskuskiirendus. Tilga eraldumise momendil P=F ehk Mõõtmised sooritatakse sama stalagmomeetriga ka mingi tuntud pindpinevusega vedeliku (selle katse puhul vee) suhtes ja uuritava lahuse pindpinevus arvutatakse võrrandite suhtest: ja ,kus x uuritav lahus. Siit saame, et Lahjade vesilahuste korral võib lugeda, et , ja võrrand lihtsustub: Katseandmed ja arvutused Tuleb valmistada 50 mL 0,4 M butanooli lahust: M=74,12 g/mol =0,810 g/cm3 VL=50 mL CM=0,4 M Butanooli moolide arv lahuses: Butanooli mass lahuses: Propanooli maht: Katse temperatuur: T=20C Vee pindpinevus: =72,75 mJ/m2
Küsimused lk 152 1. Miks tegi Mendel katseid just hernetaimedega? Sest hernes on isetolmleja ning see vältis erinevate omadustega taimede omavahelist juhuslikku tolmlemist. 2. Millist ristamist nimetatakse monohübriidseks? Sellist ristamist, kus vaadeldavad vormid erinevad ainult ühe tunnuse poolest. 3. Selgitage Mendeli monohübriidse ristamise tulemusi. Esimene katse: taimed olid kõik ühevärvilised. Teine katse: taimed olid suhtes 3:1 erivärvusega 4. Mida nimetatakse homosügootsuseks ja mida heterosügootsuseks? Geenipaari seisundit, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel, nimetatakse homosügootsuseks. Geenipaari seisundit, mille puhul homoloogilistest kromosoomides paiknevad vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid, nimetatakse heterosügootsuseks. 5. Alleeli mõiste
..................................................................................................6 1.3 Müüdid ja tegelikkus............................................................................................8 1.4 Katsed ..................................................................................................................8 2. Katsed ........................................................................................................................9 2.1 Katse 1 .................................................................................................................9 2.2 Katse 2 [6].......................................................................................................... 12 2.3 Katse 3 [6].......................................................................................................... 13 2.4 Katse 4 [6].........................................................................................................
Nende vahel on ümmargune 30 mm läbimõõduga latt kaaluga mitte üle 2 kg. Latt peab olema täiesti sirge. Kui latt on postide vahele hoidjatele asetatud, ei tohi see keskelt läbi vajuda üle 2 cm. Enne võistluste algust teeb vanemkohtunik teatavaks algkõrguse ja lati tõstmise korra. Ka juhul, kui kõik kaasvõistlejad on võistlusest välja langenud, on võistlejal õigus võistelda lõpuni st kuni kolmanda järjestikuse ebaõnnestunud katseni. Kolme ebaõnnestunud katse järel peab sportlane võistluselt lahkuma, kui ei ole seis võitja selgitamisel võrdne mitmel osalejal. Sel juhul toimuvad ümberhüpped. Sama kehtib ka teivashüppes. Kõrgust peab tõstma korraga vähemalt 2 cm. Mitmevõistluses tohib kogu võistluse ajal latti tõsta 3 cm kaupa. Võistleja peab ära tõukama ühelt jalalt. Katset ei loeta, kui latt kukub võistleja süül maha. Kõrgushüpe jaguneb järgmisteks faasideks: hoojooks, äratõuge, õhulend ja maandumine.
Kolb sulgeda kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti. Juhtida kolbi 1 kuni 2 minuti vältel CO gaasi täiendavalt, sulgeda kolb korgiga ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi (mass m) saavutamiseni. (Masside m ja m vahe on tavaliselt vahemikus 0,17 kuni 0,22 g.) Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täita kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee maht mõõta mõõtesilindri abil. Fikseerida katse sooritamise momendil termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. Katseandmed. (kolb+kork+õhk kolvis)=144,80 g (kolb+kork+CO kolvis)=144,98 g kolvi maht (õhu maht, CO maht)=0,317 ml=0,317 dm3 õhutemperatuur t°=295,15 K õhurõhk P=102 400 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Arvutada, milline oleks õhu (CO2) maht kolvis normaaltingimustel (V0). Kasutades gaaside tiheduse valemit ja teades õhu keskmist molaarmassi,
( - ) n 2 d j - juhuslik viga d j = t n -1, i =1 n( n - 1) 1. Õhu erisoojuste suhte vea arvutamine 0,000158 d j = 2,8 = 2,8 0,0000079 = 0,0078 20 Järeldus: Katse tulemusena õhu erisoojuste suhe on 1,3340 ±0,0078 , usaldatavusega 0,95. 6 KOKKUVÕTE Katse tulemusena õhu erisoojuste suhe on 1,3340 ±0,0078 , usaldatavusega 0,95. 7
Vx(Uuritava proovi maht)= 250ml Vk(mõlema kontrollproovi maht)= 250ml Arvutused Dx * Vx * Ck Cx = Kohvi hulk uuritavas proovis leitakse valemi järgi: Dk * Vk , kus Ck- kohvi hulk kontrollproovis Dx- uuritava proovi optiline tihedus (0,055 A) Dk- kontrollproovi optiline tihedus Vx- uuritava proovi maht (250ml) Vk- kontrollproovi maht (50ml) 1. katse 0,055 * 250 * 2,09 Cx1 = = 0,668 g 0,172 * 250 2.katse 0,055 * 250 * 2,03 Cx 2 = = 0,649 g 0,172 * 250 keskmine 0,668 + 0,649 Cx ( kesk ) = = 0,659 g 2 Kohvi tegelik kogus oli 0,662g. Veaprotsent 0,662 - 0,659 X% = * 100% = 0,45% 0,662 Kokkuvõte Katsevea protsent on väike. Katset pean õnnestunuks.
Terasuuruse jaotus on liival 0,05-5 mm. (a) 3. Kasutatud töövahendid erinevad sõelad liiva sõelumiseks, kaal katseproovide kaalumiseks, 500 ml mensuur liivaterade tiheduse määramiseks. 4. Katsemetoodikad 4.1 Puistetiheduse määramine Sõelumise teel eraldatud osised, mis on väiksemad kui 5 mm, puistatakse 1 liitrilisse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täidetakse ning kaalutakse. Liiva puistetihedus leitakse valemist (1). Tihedus määratakse kaks korda, erinevus kahe katse vahel ei tohi olla > 20 kg/m3. Suurema erinevuse korral viiakse läbi veel kolmas katse. Valem 1. 0L = [ (m1 - m) / V] * 1000 [kg/m3] 0L liiva puistetihedus [kg/m3], m anuma mass [g], m1 liiva ja anuma mass [g], V anuma maht [cm3] 4.2 Liiva terade tiheduse määramine Liiva mis on läbinud sõela avaga 5 mm, kaalutakse 200 300 g. See liiv puistatakse 500 ml mensuuri, kuhu on eelnevalt valatud 250 ml vett. Liivaterade ruumala määratakse mensuuri lugemite vahena
Selge filtraat valada keeduklaasist mõõtesilindrisse ja seejärel täita mõõtesilinder 250 cm3 -ni destilleritud veega Lahus hoolikalt segada, seda mitmel korral ümber pöörates Kasutades areomeetrit, tuleb, määrata lahuse tihedus kg =1013 1, 0130 g/cm 3 4 Katseandmed: m 3 5 Katse arvutused 1 Määrata lahuse tihedus Andmed =1, 0130 g/cm³ =1, 0126 g/cm³ =1, 0161 g/cm ³ C 2 -C 1 C% =2, 00% C =C 1 + (- 1) 2 -1 C% =2, 50% 2, 50 -2, 00 3 3 C =2, 00 + 3 3 ( 1, 0130 g /cm -1, 0126 g /cm )=2,06
Juhtida kolbi 1-2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda korgiga ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi saavutamiseni. Kolvimahu (seega ka temas sisalduva gaasimahu)määramiseks täita kolbmärgini toatemperatuuril oleva veega ja mõõta vee maht 250 cm 3 mõõtsilindri abil. Fikseerida termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris katse sooritamise momendil. 4. Katseandmed m1=146,79 g m2=146,96 g V= 227 cm3 + 90 cm3 = 317 cm3 T= 22C =295 K P=101,15103 Pa 5. Katse arvutused 1)Gaasi maht kolvis normaaltingimustel Andmed: P[ Pa]∙ V [cm3 ]∙ T 0 [ K ] V= 227 cm3 + 90 cm3 = 317 cm3 V 0= P 0 [Pa]∙T [ K ] T= 22C =295 K P=101,15103 Pa 3 3
ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT Kõrgepingetehnika õppetool Töö nr. 2 ÕHU LÄBILÖÖK JA PINDLAHENDUS TÖÖSTUSLIKU SAGEDUSEGA PINGEL Labor mõõdetud: 13.10.2008 Õppejõud: Ivo Palu Tudengid: Kaisa Kaasik Lauri Luige Eero Tibar Karl Valge Tallinn 2008 Sisukord Töö eesmärk ............................................................................................................................................ 3 Katseseadme põhimõtteskeem............................................................................................................... 3 Mõõtetulemused............................................................................................
reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatud ained 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (magneesium). Töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm³), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeeter. Töö käik 1. Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist, mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles metall reageerib happega. 2. Katse ettevalmistus. Eemaldan katseklaasi ja pesen ning loputan selle hoolikalt destilleeritud veega. Sätin büretid ühele kõrgusele ning kontrollin, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Tõstan üks büretiharu teisest 15...20 cm kõrgemale ning jälgin paar minutit, kas vee nivoo püsib paigal. Kui nivoo ei muutu, on katseseade hermeetiline ja võib alustada katset
Kasutatava adiabaatilise kalorimeetri soojusmahtuvus kas arvutatakse või täpsema töö korral määratakse kindla koguse puhta KCl lahustumissoojuse alusel. Töö käik: Kalibreerisin Beckmanni termomeetri teades, et lahustumisel sool neelab energiat. Seega, kuna sool lahustumisel neelas soojust, tõstsin kalorimeetrisse valatava vee temperatuuri 1 kraadi võrra toatemperatuurist kõrgemaks. Seadsin töökorda Beckmanni termomeeteri, mille elavhõbeda nivoo pidi katse algul olema skaala ülaosas. Selleks pidi termomeetri kaliibrimiseks kasutatava vee temperatuur olema umbes 2 kraadi kõrgem vee temperatuurist katse algul, seega umbes 3 kraadi kõrgem kui toatemperatuur. Termomeetri kalibreerimiseks hoidsin termomeetrit umbes 20 minutit toatemperatuurist veidi soojemasse vette. Seejärel, katkestasin elavhõbedasamba kapillaari ning tagavarareservuaari ühenduskohas, lüües ettevaatlikult termomeetri ülaosa vastu rannet.
saavutamiseni. (Masside m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0.17 0.22 g). 5. Kolvimahu (seega ka temas sisalduva gaasimahu)määramiseks täita kolbmärgini toatemperatuuril oleva veega ja mõõta vee maht 250 cm 3 mõõtsilindri abil. Kuna kogu vesi korraga mõõtsilindrisse ei mahu, mõõta kolvis oleva vee maht kahes jaos ja tulemused liita. 6. Fikseerida termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris katse sooritamise momendil. Katseandmed m1=14 9,0 g m2=14 9,18 g V CO =V õhk =250 cm3+ 72cm 3=322 cm 3=0,322 dm 3=0,322 ×10-3 m3 2 P=103,4 kPa=1034 00 Pa T =21=29 4 ,1 5 K Antud andmed g M õhk =29,0 mol g °õhk =1,29 dm3 Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs 1) Arvutan gaasi mahu kolvis normaaltingimustel kasutades valemit: P× V × T 0 V 0= P0 × T
8 termopaarid; 9 millivoltmeeter; 10 vattmeeter; 11 autotrafo 2 4. Töö käik Käivitatakse ventilaator ja lülitatakse sisse kalorimeetri küte võimsusega 10 W. Oodatakse kuni temperatuuri tõus kalorimeetris stabiliseerub ning õhukulu jääb püsivaks. Kirjutatakse üles kuluarvesti algnäit, sellest hetkest algab katse. Registreeritakse õhu rõhk kalorimeetris p1 , õhu temperatuur kalorimeetrist väljumisel t2 ja temperatuuri tõus kalorimeetris t , ja seda iga 2 minuti möödudes. Tehakse 5 mõõtmist, seejärel kirjutatakse üles kuluarvesti lõppnäit. Alustatakse teise katsega, küttevõimsusega 15 W ja korratakse eelnevat. Protokollitakse samuti õhurõhk B. 5. Katseandmete töötlus B õhurõhk teisendatuna paskaliteks B (mmHg )
Loksa Gümnaasium Laboratoorne töö nr. 2 Ainete eraldamine segudest Johanna Mänd Loksa 2011 Katse nr. 1 Liiva eraldamine soolast (NaCl) Katsevahendid: Sool, liiv, portselankauss, vesi, elektripliit, kaal, keeduklaas. Sega keeduklaasis liiv, sool ja vesi (nii, et sool ja vesi lahustuksid). Seteta liiv põhja ning nõruta soola ja vee lahus portselankaussi. Aurusta elektripliidil vesi sooladest välja. Kaalu soolad ära. Tulemused: Liiv ja sool on eraldatud. Soola oli segus 0,7 g. Järeldus: Liiva saab eraldada soolast setitamise, nõrutamise ja aurustamise läbi. Katse nr. 2 Vasksulfaadi (Co2So4) eraldamine söögisoodast (Na2CO3) Katsevahendid: Katseklaas, vasksulfaadilahus, söögisooda, seisukolb, filterpaber, lehter, keeduklaas. Töökäik: Vala katseklaasidest keeduklaasi kokku vasksulfaadil...
Terad koosnevad vulkaanilisest klaasist ja kristallilistest osadest. [1] 4.2 Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalitööstus Liiva kasutatakse mörtide valmistamiseks; betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täiteks; silikaattoodete valmistamiseks; puiste- ja täitematerjalina teedeehituses; lisandina tsemendi-, keraamika- ja klaasitööstuses. 4.3 Kasutatud liiva liik ja päritolu Tegu on jämeliivaga. 4.4 Liiva katsetamise tulemused koos arvutustega 4.4.1 Puistetihedus 1. katse: m1-m = 1565 g (liiva mass, ilma anumata) V=1000 cm3 0L = [ (m1 m) / V ] * 1000 0L = 1565 kg/m3 2. katse: m1-m = 1569 g (liiva mass, ilma anumata) V=1000 cm3 0L = [ (m1 m) / V ] * 1000 0L = 1569 kg/m3 Liiva mass Anuma maht V Puistetihedus oL kesk [kg/m3] m1-m [g] [cm3] [kg/m3] 1565 1000 1565
CO2, õhk, vesi Töö käik Kaaluda tehnilisel kaalul korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb(mass m 1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Balloonist juhtida 7-8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Tuleb jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Muidu võib juhtuda, et kogu CO 2 väljub voolikukimbu teistest harudest. Seejärel tuleb kolb sulgeda kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti samal kaalul. Et katse tulemused oleksid täpsed juhtida kolbi 1-2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, kolb sulgeda korgiga ning kaaluda veekord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi (mass m 2) saavutamiseni. (Masside m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0,17 0,22 g.) Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks tuleb täita kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee maht mõõta mõõtesilindri abil. Fikseerida katse sooritamise
m1). Kolvi kaelale tuli teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale ning juhtida balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Kolb tuli sulgeda kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti (m2). Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks tuli kolb täita märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee maht mõõta mõõtesilindri abil. Lõpuks tuli fikseerida katse sooritamise momendil termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. Katseandmed mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1= 144,34 g mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) m2= 144,55 g kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V= 315 ml=0,315 dm3 õhutemperatuur t°= 22°C= 295,15 K õhurõhk P= 102800 Pa
mõõtmiseks, lahtikäiva metallist põhjaga silinder diameetriga 150mm killustiku tugevusmargi määramiseks, hüdrauliline press killustiku tugevusmargi määramiseks, kaalumis- ja tõstmisnõud. 3. Töökäik 4.1 Puistetiheduse määramine Killustiku puistetiheduse määramiseks kasutati silindrikujulist anumat mahuga 10 liitrit. Kuivatatud killustik puistati anumasse kuhjaga, tasandati ja kaaluti. Killustiku puistetihedus arvutati valemiga (1). Katse sooritati kaks korda. 0pK=m/V (1) 0pK puistetihedus [kg/m3] m killustiku mass [kg] V anuma ruumala [m3] 4.2 Killustiku terade tiheduse määramine Kuiva killustikku kaaluti kindel kogus ning see pandi silindrilisse anumasse. Seejärel täideti anum veega kuni kindlaksmääratud nivooni. Järgnevalt võeti katseproov veest välja ning lasti veidi aega nõrguda
Kui sool lahustumisel neelab soojust, temperatuur iga minuti järel ±0,002 tõstetakse kalorimeetrisse valatava vee -kraadise täpsusega. Termomeetri temperatuuri 0,5 -1 kraadi võrra lugemisel kasutatakse luupi. Algperioodil toatemperatuurist kõrgemaks. Seatakse jälgitakse temperatuuri 10 minuti vältel. töökorda Beckmanni termomeeter, mille Üheteistkümnendal minutil purustatakse elavhõbeda nivoo peab katse algul olema ampull. Temperatuuri siis ei fikseerita, küll skaala ülaosas. Selleks peab termomeetri aga aega, mida loetakse katkematult katse kaliibrimiseks kasutatava vee temperatuur algusest. Kaheteistkümnendal ja olema ~2 kraadi kõrgem vee järgnevatel minutitel jälgitakse jälle temperatuurist katse algul, seega ~3 kraadi temperatuuri muutumist. Peaperioodis ei kõrgem kui toatemperatuur
teise 4 cm3 Na2S2O3 lahust ja 2 cm3 destilleeritud vett, kolmandasse 3 cm3 Na2S2O3 lahust ja 3 cm3 vett, neljandasse 2 cm3 Na2S2O3 lahust ning 4 cm3 vett. Katses mõõtsin aega lahuste kokkuvalamise momendist kuni hetkeni, mil lahus muutus häguseks. Selleks võtsin esimese paari, valasin lahused ühte katseklaasi kokku, sulgesin katseklaasi korgiga ning segasin katseklaasi kiiresti paar korda ümber pöörates. Samal momendil fikseerisin stopperiga katse alguse ning katse lõpu, kui tekkis hägu. Samamoodi toimisin teise, kolmanda ja neljanda paariga. Katsetulemused Reaktsioonikiiruse sõltuvus Na2S2O3 kontsentratsioonist Tabel 1 Na2S2O3 Reaktsioonikiiru Katseklaasid Na2S2O3 H2O maht suhteline
arvestatud: Jekaterina Gorohhova 22.09.2011 06.10.2011 1. Töö eesmärk Happe ja leelise lahuste kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. 2. Kasutatavad ained Uuritava kontsentratsiooniga HCl lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin ja metüülpunane. Katseseadmed: koonilised kolvid (250 cm 3), 2 büretti (25 cm3) , pipett (10 cm3). 3. Töö lühikirjeldus I KATSE Happe kontsentratsiooni kindlaksmääramiseks võtsime kindla kontsentratsiooniga NaOH lahust (mõõtelahust) ja valasime selle büretti, jälgides, et väljalasekava juures ei oleks õhumulle.Seejärel valasime büreti täis kuni mahuskaala 0-märgini. Pipetid ja büreti loputasime eelnevalt lahusega, mida hakkasime pipeteerima või büretist lisama, et lahuse kontsentratsioon ei muutuks. Pipetile panime otsa pipetipumba ja
Tema kiirendus on lõppkiirus avalduvad järgmiselt: ( 4 ) a=2l/ t 2 2l v =a ∙t = t kus l – kaldpinna pikkus t – allaveeremise aeg Kaldpinna kõrguse saab leida pikkuse l ja kaldenurga α järgi: h=lsin α Asendades valemis ( 3 ) kiiruse avaldisega ( 4 ), saadakse pärast teisendusi inertsmomendijaoks valem : (5) 2 I =mr 2 ( ¿ sin α 2l −1 ) Suurused m, r, l ja t mõõdetakse katse käigus. Sinα oli antud katsel : 0,11 4.Töökäik 1. Mõõtsime silindri massi m ja nende diameetri d. 2. Mõõtsime kaldpinna pikkuse l . ( 0,689 m ) mr 2 It = 3. Arvutasime silindri inertsmomendi teoreetilise vaelmi järgi 2 järgi. 4. Nullisime ajamõõtja 5. Lasime silindri vabalt veerema. 6
Märkisin võimalikult täpselt üles näidu ühelt büretilt (V1). Katseklaasi järsult liigutades kukutasin metallitüki happesse. Loksutasin, et paber võimalikult rohkem avaneks ja jälgisin, kuidas reaktsioon algab ning vee nivoo bürettides muutub. Kui reaktsioon oli lõppenud ja nivood enam ei muutunud, lasin eraldunud vesinikul 2 - 3 minutit jahtuda, jälgides, et vee nivoo püsiks enamvähem paigal. Kui nivoo oleks hakanud nähtavalt muutuma, poleks olnud seade hermeetiline ja katse tuleks uuesti sooritada. Liigutasin bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid jällegi silma järgi ühes tasapinnas ja lugesin samalt büretilt uue nivoo näidu (V2). NB! Nivoode ühele tasapinnale viimine bürettide liigutamisega enne mõlema näidu võtmist garanteerib, et rõhk büretis on võrdne välisrõhuga. Vee nivoode vahe enne ja pärast reaktsiooni annab eraldunud vesiniku mahu. Katseandmed
Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 12B TO: Nihkemoodul Töö eesmärk: Töövahendid: Traadi nihkemooduli Keerdpendel lisaraskusega, nihik, määramine kruvik, ajamõõtja, tehnilised kaalud keerdvõnkumisest Skeem: 3.Katseandmete tabelid Traadi läbimõõt ja pikkus L = ...... ± ........ Katse d, mm d -d, mm (d - d)2, mm nr. d = ..... ± ....... r = ..... ± ........ Võnkeperioodide määramine m = ...... ± ....... D1 = ...... ± ........ D2 = ....... ± ........ Põhiketa Põhiketas+lisaketas Katse nr. s n t1, s T1, s n t2, s T2, s T1 = ...... ± ......
Kuidas erineb autotroofse ja heterotroofse organismi ainevahetus erinevatel temperatuuridel Nimed Püstitatud hüpoteesid • 1) 15°C juures ei toimu autotroofsel ainevahetust • 2.) Heterotroofne organismi ainevahetus ei sõltu temperatuurist • 3) Autotroofne organismi ainevahetus on 65°C juures kõige intensiivsem Katsete läbiviimine Katse 1 • Esimese katsega püüdsime välja selgitada, kas autotroofse organismi ainevahetus sõltub temperatuurist või ei sõltu • 1) Panime biokambrisse 150ml 15°C vett • 2) Lisasime sinna 5tl suhkrut ja 1/3 pärmi • 3) Mõõtsime 5 minuti jooksul CO2 taset • 4)Vahetasime vee ja pärmi • 5) sama katse 45°C juures Katsete läbiviimine Katse 2 • Teise katsega püüdsime välja selgitada, kas 15°C juures
orgaanilisi aineid. Vaatleme poole tunni jooksul, kumb vares sööb ja kas sööb. Katse tulemused: 1. Vares liigub punktist eemale. 2. Vares reageerib puudutustele ja tõmbub puudutajast eemale. 3. Sõi ainult esimene vares, kellele oli pandud valmis orgaanilisi aineid toiduks. Teise varese toit jäi puutumata. Meie püstitatud hüpotees, et lind on loom, peab meie tulemuste põhjal paika. Looma tunnused on olemas ka linnul. Loomad on kulgemisvõimelised ja katse tulemusel on seda ka linnud. Loomad reageerivad puudutustele, katse käigus saime teada, et ka linnud reageerivad puudutustele. Nii loomad kui linnud toituvad valmis orgaanilistest ainetest. Ehk siis lind ON loom.
nimetab pole kaugeltki mitte ühepikkused. Milgram seevastu muutis joonte testi hoopis teistsuguseks , et saada aru paremini kuulekusest, mida suudab teha tavaline inimene tänavalt. Ta hakkas tegema testi elektrilöökidega testi. Ta avaldas 1974 aastal raamatu Obedience to Authority . Selle eest sai ta psühholoogia auhinna ,mis anti talle Ameerika Arenenud Teaduste Akadeemiast. MILGRAMI KATSE Katse viidi läbi kolme osapoolega ja mitu korda ja paljude katsealustega. Autoriteet( doktor) , kes andis käskluse. Käskluse täideviija ( oli tavaline inimene) , kes pandi õpetaja ametisse. Kolmas osapool oli õpilane. Õpetaja ja õpilase rollide kättejagamiseks tõmmati loosi( tegelikult oli varem rollid jagatud). Neile tehti lühiülevaade , et ole veel täitsa arusaadav kuidas õppimine toimub , kui vale vastuse eest on karistus. Neile mainiti , et
Töövahendid: büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, keeduklaas, termomeeter, elektripliit. Kasutatud kemikaalid: 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%- ne H2SO4 lahus. Töö käik Katses mõõta aega lahuste kokkuvalamise momendist kuni hetkeni, mil lahus on muutunud häguseks. Selleks võtta esimene paar, valada lahused ühte katseklaasi kokku, sulgeda katseklaas korgiga ning segada katseklaasi kiiresti paar korda ümber pöörates. Samal momendil fikseerida stopperiga katse algus ning, kui tekib hägu, katse lõpp. Samamoodi toimida teise, kolmanda ja neljanda paariga. Katse 1 Katseandmed: 1. katseklaasis 6 cm3 Na2S2O3 lahust, 2. katseklaasis 4 cm3 Na2S2O3 lahust ja 2 cm3 destilleeritud vett, 3. katseklaasis 3 cm3 Na2S2O3 lahust ja 3 cm3 vett, 4. katseklaasis 2 cm3 Na2S2O3 lahust ning 4 cm3 vett Reaktsioonikiiruse sõltuvus Na2S2O3 kontsentratsioonist Katseklaaside Na2S2O3 H2O Na2S2O3 suhteline Aeg Reaktsioonikiiru
Probleem: Kas on võimalik ärgata enne äratuskella? Tausta info kogumine: Loeksin raamatuid, küsiksin teadlastelt ja kui midagi jääb veel puudu siis otsiksin ka internetist. Hüpotees: Õigel ajal magama minnes ning kaheksa tundi magades ärkan täpselt üks minut enne äratuskella. Katse: Lähen magama normaalsel ajal ja panen äratuskella iga kolme päeva tagant minuti varasemaks ja kohe peale seda, kui äratuskell on tirisenud kallan endale jahedat vett näkku, et üles ärgata. Selle katse jaoks läheb vaja äratuskella ja ämbrit, mida tuleb täita iga päev jaheda või soovi korral jää külma veega.
2g nNaOH= =0,0 5 mol 40 g n 0,0 5 mol C= = =0,1 M V 0, 5 dm3 Kinnitasime büreti statiivi külge ja täitsime selle NaOH lahjendusega. Jälgisime, et õhumulle ei tekiks, kuid nad ikka tekkisid. Katseklaasis oli meil juba piimalahus valmis ja lisasime sinna 8 tilka fenoolftaleiini (happesusindikaator, mis aluselises lahuses on roosakaspunase värvusega, happelises või neutraalses lahuses värvusetu) Kordasime katset 3 korda. 1. katse tulemus: lahuse roosakaspunaseks muutumiseks kulus 1,7 ml NaOH. Kuna meil oli vaja, et titranti kuluks vahemikus 10 -20 ml siis pidime lahust lahjendama. Järgmiste katsete jaoks tegime 0,1M NaOH lahusest 10 kordse lahjenduse. V1= 500 ml V2= 50 ml v 1 500 ml lahjendus = ¿ = =100 v 2 50 ml 1M C= =0,01 M 100 1. Katse tulemus: lahuse roosakaspunaseks muutumiseks kulus 15,8 ml NaOH. 2
3. 0,76 10 17,59 1,76 3,10 9,68 0,08 4. 0,76 10 17,43 1,74 3,04 9,85 0,09 5. 0,76 10 17,60 1,76 3,10 9,68 0,08 6. 0,76 10 17,63 1,76 3,10 9,68 0,08 Keskmine g = 9,76 = 0,82 Pendel 5 Katse nr. l, m n t, s T, s T², s² g, m/s² g - g, m/s² 1. 0,5 10 14,22 1,42 2,02 9,77 0,02 2. 0,5 10 14,09 1,41 1,99 9,91 0,14 3
Vee pindpinevus leitakse juhendi lisas olevast tabelist vastavalt katsetemperatuurile. 2 KATSETULEMUSED Enamik arvutusi on tehtud MS Exceli keskkonnas ja arvutuskäik pole üksikjuhtudel välja toodud. Uuritav aine on iso-butanool 1) Arvutan pindpinevuse igale kontsentratsioonile Pindpinevus arvutatud valemiga (1) Katse temperatuur: 25oC Lahuse Tilkade arv n kontsentratsioon I II III Katsete Pindpinevus c, mol/l katse katse katse keskmine , mJ/m2 Võrdlusl. H2O 45 45 44 44,67 (71,97) 1 105 110 107 107,33 29,95
lahus; 0,1M NH3H2O; 8,88 Roosa Kollane 8 Alus 0,1M H3PO4; 0,1M 1,93 Värvusetu Kollane 2 Hape CH3COOH; 2,46 Värvusetu Roosa 5 Hape 0,1M NaCl; 0,01M 5,42 Värvusetu Värvusetu 8 Sool HCl; 0,01 1,61 Värvusetu Roosa 2 Hape 1 TÖÖ 10: AINE SULAMIS- JA KEEMISTEMPERATUURI MÄÄRAMINE 1.1 KATSE 2A/B, KATSE 4 Sama d Erinev ad Fenolftaleiini lahus (ff), muudab lahuse roosaks kui ph > 8,2 aluselises keskonnas, ja värvituks kui, kui ph < 8,2. Metüülpunase lahus (mp), muudab happelise lahuse, ph < 4,4, roosaks, ja lahuse, mille ph > 6,2, kollaseks. Töö eesmärk: Lahuse happesuse või aluselisuse määramine Katse vahendid: TAP analüüsi plaadid, universaalindikaatorpaber, fenoolftaleiin, metüülpunane, pH
gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal ning selle põhjal metalli massi määramine. Töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm3), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeeter. Kasutatavad ained 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (magneesium). Töö käik 1) Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist, mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles metall reageerib happega. 2) Katse ettevalmistus - Eemaldada katseklaas ja pesta ning loputada see hoolikalt destilleeritud veega. Sättida büretid ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Tõsta üks büretiharu teisest 15...20 cm kõrgemale ning jälgida paar minutit, kas vee nivoo püsib paigal. Kui nivoo ei muutu, on katseseade hermeetiline ja võib alustada katset. Vastasel juhul kontrollida korke ja voolikuid, et tagada
saavutamiseni. (Masside m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0.17 – 0.22 g). 5. Kolvimahu (seega ka temas sisalduva gaasimahu)määramiseks täita kolbmärgini toatemperatuuril oleva veega ja mõõta vee maht 250 cm 3 mõõtsilindri abil. Kuna kogu vesi korraga mõõtsilindrisse ei mahu, mõõta kolvis oleva vee maht kahes jaos ja tulemused liita. 6. Fikseerida termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris katse sooritamise momendil. Katseandmed m1=147,2 g m2=147,38 g V CO =V õhk =250 cm3+ 72cm3=322 cm 3=0,322 dm 3=0,322 ×10−3 m3 2 P=100,3 kPa=100300 Pa T =21,9 ℃=295,1 K Antud andmed g M õhk =29,0 mol g ρ°õhk =1,29 3 dm Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs 1) Arvutan gaasi mahu kolvis normaaltingimustel kasutades valemit: P× V × T 0 V 0= P0 × T
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
