PRAKTILISE TÖÖ ARUANNE / UURIMISMEETODID PSÜHHOLOOGIAS Praktiline töö nr 2 Üliõpilase(Exp) nimi: Kuupäev: 23.03.2015 Eriala, aasta: Psühholoogia, 1. aasta Juhendaja: Marika Rauk (PhD) 1. Tööteema: Tundlikkuse eristusläve mõõtmine konstantsete stiimulite meetoditega 2. Katse / uurimuse üldsisu, eesmärk ja hüpotees(id): Teha katse abil kindlaks ülemine ja alumine eristuslävi visuaalse tajumooduli puhul (ja lisaks veel mõned tundlikkuse näitajad), kasutades konstantsete stiimulite meetodit ühevärviliste, kuid erinevate nurgapoolitajate pikkustega kolmnurkade abil. Konstantsete stiimulite meetodi abil leitakse eristuslävi. Uurimisküsimuseks on, et kui palju tuleks kolmnurga nurgapoolitaja pikkust muuta, et katseisik annaks kindla vastuse, et seda on muudetud (võrreldes etaloniga). Kriteeriumiks on 75 %
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0020 Keemia alused Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr: Õpperühm: Teostaja: KATB12 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Viia Lepane SISSEJUHATUS Reaktsioonivõrrandeid võib esitada kahel viisil molekulaarkujul ja ioonvõrrandina. Molekulaarkujul võrrandis kajastuvad vaid ühendid 2NaOH(aq) + CuSO4(aq) Cu(OH)2(s) + Na2SO4(aq) Täpsemini kirjeldab toimuvat ioonvõrrand, sest elektrolüüdid on vesilahuses jagunenud ioonideks ja osa ioone mingisse vastastiktoimesse ei astu (selles näites SO4 ja Na ). Sama reaktsioon 2 + ioonvõrrandin...
Kolvi täitmist jätkata konstantse massi (mass m2) saavutamiseni. (Masside m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0.17 0.22 g). 5. Kolvimahu (seega ka temas sisalduva gaasimahu)määramiseks täita kolbmärgini toatemperatuuril oleva veega ja mõõta vee maht 250 cm3 mõõtsilindri abil. Kuna kogu vesi korraga mõõtsilindrisse ei mahu, mõõta kolvis oleva vee maht kahes jaos ja tulemused liita. 6. Fikseerida termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris katse sooritamise momendil. Katseandmed Antud andmed Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs 1) Arvutan gaasi mahu kolvis normaaltingimustel kasutades valemit: 2) Teades õhu keskmist molaarmassi, leian õhu tiheduse normaaltingimustel ning selle kaudu õhu massi kolvis. Kasutan valemit: 3) Arvutan kolvi ja korgi massi ning selle järgi CO2 massi: 4) Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest arvutan süsinikdioksiidi suhteline tihedus (D) õhu suhtes, kasutades valemit:
Kodu katse Raua korrosiooni uurimime erinevates keskkondades Sisukord Katse käik ......................................................3 3% lahuse arvutus ..........................................4 Katse tulemused .............................................5 Järeldus ..........................................................6 Katse käik Panin raudnaela klaasi kuiva õhu kätte ja teise naela niiske õhu käte. Kolmanda naela panin puhtasse vette, ning neljanda naela panin 3%- lisse soolvette. Arvutasin kui palju soola vees lahustada tuleb, et tekiks 3%-line soolvesi. Katse kestis 2 nädalat . Vaatasin naelu iga kolme päeva tagant Alustasin katset kolmandal aprillil 2013. aastal Kirjutasin üles mis naeltega juhtus. Koostasin naelte reaktsiooni kohta tabeli. 3% lahuse arvutamine
g uuritava aine kaalutis, g 100 koefitsient, mis viib tulemuse üle mg % - deks. X = (2,15-0,1) · 88,03 · 0,001 · 15 · 100 · 100 / 10 · 10 · 25,96 = 10,4 mg% Järeldused Lillkapsas ise sisaldab palju C vitamiini. Lillkapsas kaob umbes 35% C-vitamiinist. C vitamiin on vees lahustuv, ja seega see läheb keeduvette. Keeduvee võib sisaldada kuni 85% algsest C-vitamiini kogusest. Tegelikult C vitamiini sisaldus peab olema rohkem kui minu katses. Katse viga võis tulla ebatäpsel tiitrimisel või selles, et toores lillkapsas oli ka hoitud valguse käes. Mee kvaliteedinäitajad Teooria · Mesilased valmistavad mett põhilislt õistaimede nektarist, lisades ensüüme ja bakteritsiidseid õhendeid. · Mee põhiliigid: õiemesi, lehemesi ja mesikastemesi. · Mesi sisalbad 80% süsivesikuid,millest omakorda 85-90% moodustavad fruktoos ja glükoos.
puhverlahust ja väike kogus indikaatorit ET-00. Seada töökorda pürett 0,005M triloon-B lahusega ning tiitrida vett pidevalt segades kuni viimase tilga lisamisel jääb püsima sinine värvus. 4. Katseandmed 0,1 M soolhape; 0,025 M ja 0,005 M triloon-B lahus 5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs A. Karbonaatse kareduse määramine Tiitrimiseks kulunud maht 1. Katse – 2,45 cm3 2. Katse – 2,40 cm3 3. Katse – 2,40 cm3 Aritmeetilist keskmist arvestan 2. ja 3. katse põhjal. Aritmeetiline keskmine-2,40 cm3 −¿ HC O ¿3 ioonide konsentratsioon. 3 mM , HC O−¿ 3 = V vesi [ c m3 ] [d m3 ]∗1[mol][ ] V HCl [c m ]∗C M , HCl [mol]∗1000[mmol] mmol
ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Robert Ginter - 142462MLGBII Praktikum III 1 TÖÖ 8 – LAHUSTE KOLLIGATIIVSED OMADUSED 1.1 KATSE 1 – SUHKRU MOLAARMASSI MÄÄRAMINE KRÜOSKOOPILISEL MEETODIL Töö eesmärk: Leida sahharoosi molaarmass Töö vahendid: Keeduklaas, destilleeritud vesi, jää ja NaCl segu, termomeeter, klaas segamispulk, uhmer, sahharoos. Töökäik: 100 ml kuiva keeduklaasi pipeteeriti 50 ml destilleeritud vett ja asetati 300 ml keeduklaasis olevasse lumest ja (100:5) naatriumkloriidist valmistatud jahutussegusse. Märgiti vee tremperatuur momendil, kui tekisid esimesed jääkristallid
· Selgitada atse tulemusi Tahke aine vahetu üleminek gaasilisse olekusse joodi sublematsioon Katse 2. Kuiva katseklaasi panna mõned CoCl2·6H2O kristallid. Lahustada need 1 mL etanoolis. · Milline on lahuse värvus? Sinine värvus Saadud lahusele lisada mõni milliliiter destilleeritud vett. · Milliseks muutub lahuse värvus? Hele roosa värvus · Selgitada katse tulemusi CoCl on sool. See sool moodustub akvakompleksid. Kui CoCl·6HO -s akvakompleksid on asendatud, siis märgitakse värvi muutumine. Vee vaba CoCl on sinise värvusega. Katse 3. Gradueeritud katseklaasi (20 mL) valada 10 mL vett ja lisada 10 mL etanooli. Loksutada. Pärast lahuse jahtumist määrata selle ruumala. Katseklaasi jahutamiseks hoida seda külma kraanivee all. · Selgitada toimunud nähtust
1 10 9,6 759 0,253 2 10 9,8 759 0,305 2 3 10 9,7 759 0,324 4 10 9,8 759 0,332 Keskmine 10 9,725 759 0,3035 Pw 10-3 C ' pm= V 0 ( t 2- t 1 ) C'pm= 1111,111 t2 Gaasiarvesti C näit 27,5 Katse algul 28 6978 28,5 Katse lõpul 28,5 7406 28,125 Vahe 428 31 Katse algul 32,5 7520 33,5 Katse lõpul 34 7954 Vahe 434
Autotrafo 5. Vask-konstantaantermopaarid 10. Ajamõõtur (stopper) (nende gradueerimistabelid) Töö käik Käivitatakse ventilaator ja lülitatakse sisse kalorimeetri küte võimsusega 5W ja ka 10W. Küte reguleeritakse nii, et õhu temperatuuri tõus kalorimeetris oleks umbes 5 kraadi. Mõne ajapärast saabub kalorimeetris termiline tasakaal ja õhukulu jääb püsivaks. Kirjutatakse üles kuluarvesti algnäit, sellest hetkest algab ka katse. Iga minuti järel kirutatakse tabelisse - Küttevõimsus Pw - Õhu rõhk kalorimeetris p1 - Õhu temperatuur kalorimeetrist väljumisel t2 ja temperatuuri tõus kalorimeetris t Katse kestvus on 10 minutit, mille jooksul tehakse 6 mõõtmiste lugemit. Katse lõppeb kuluarvesti näidu ja katse kestuse üheagse registreerimisega. Katset korratakse 2 korda erineva küttevoolu võimsusega, mille tõttu on temperatuuri tõus kalorimeetris iga kord erinev. Katseandmete töötlemine
Antud töös mõõdame erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremis aegu ja arvutame antud silindrite inertsmomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga m-silindri mass (kg) v-massikeskme kulgeva liikumise kiirus (m/s) I-inertsmoment (kgm2) -nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes (rad/s) Pärast teisendusi ja asendusi saame avaldise inertsmomendi leidmiseks. l-kaldteepikkus t-allaveeremis aeg r-silindri raadius g-9,81 (m/s2) Suurused m, r, l ja t mõõtsime katse käigus. Sin = 0,0085 Silindri inertsmomendi arvutamise teoreetiline valem. Katse l, m t, s m, kg d, m I, kgm2 It, kgm2 nr. keskmine 1. 0,935 1,79 0,089 0,027 6,7410-6 7,8610-6 2. 0,935 1,78 0,064 0,033 7,1510-6 8,6610-6 3. 0,935 1,80 0,03 0,021 1,4810-6 1,6710-6 4
15 K Õhurõhk P = 103000 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs. Arvutan õhu mahu kolvis normaaltingimustel (V0), kasutades Gay-Lussac'i seadust Arvutan õhu massi kolvis, kasutades gaaside absoluutse tiheduse valemit M(õhk) = 29 g/mol Arvutan kolvi ning korgi massi (m3) ja m3 kaudu CO2 massi Leian süsinikdioksiidi ning õhu massidest süsinikdioksiidi suhtelise tiheduse, kasutades suhtelise tiheduse valemit Ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmassi Arvutan katse süstemaatilise vea lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja leian suhtelise vea % Kokkuvõte Katse eesmärk sai täidetud. Katse suhteline viga oli 5,09 %. Vea põhjuseks võis olla tehtud vead ümardamisel ning mõõtevead. Eksperimentaalne töö 2 Töö nimetus: Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi. Töö ülesanne ja eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk,arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal.
Bambusest on võimalik kiude saada kahel viisil; mõlemad on välja töötatud Hiinas. Esimene on mehaaniline protsess, mis on sarnane kanepikiu valmistamisele, kus taime varred peenestatakse ning naturaalsete ensüümide abil eralduvad kiud. Teine võimalus on kasutatada selleks kemikaale. Bambuskangad on pehmed, imevad hästi niiskust ning on antibakteriaalsete omadustega. Bambus on kõige hilisem taimne kangamaterjal. [3] Veebisait Põlemiskatse Kiud Kanga näidis 1 Katse tulemused Kanga näidis 2 Katse tulemused Viskoos Viies kiu leegile Kiud võttis leegile lähedale võtab kiud lähenedes tuld ning särisedes tuld, põleb põles leegiga. leegiga. Samas kiud Eemaldades kiu
1. Sissejuhatus. Reaktsioonivõrrandeid võib esitada kahel viisil – molekulaarkujul ja ioonvõrrandina. Molekulaarkujul võrrandis kajastuvad vaid ühendid. Täpsemini kirjeldab toimuvat ioonvõrrand, sest elektrolüüdid on vesilahuses jagunenud ioonideks ja osa ioone mingisse vastastiktoimesse ei astu. Et eristada erinevates agregaatolekutes olevaid ja lahustunud ühendeid, on korrektne märkida olek ühendi või iooni juurde. Ioonvõrrandite kirjutamisel jälgida järgmisi reegleid: lahku võib kirjutada kõik tugevad elektrolüüdid vasakul ja paremal pool korduvad ioonid jäetakse võrrandist välja (taandatakse) kokku jäetakse: gaasid jt mittedissotsieeruvad ühendid (CO2, NH3, SO2, MnO2 jt) vähelahustuvad ühendid (BaSO4, AgCl, Cu(OH)2 jt) vesi H2O ning muud vähedissotsieeruvad ühendid (H2S, HCN, HF, NH3 ⋅ H2O, CH3COOH jt) kompleksioonid ( [Ag(NH3)2]+, [Al(OH)6]3– jt) laengute sum...
Nüüd tuleb teha uus fail andmete jaoks. Selleks klõpsata ,,File" ja rippmenüüst ,,New data" ning kirjutada faili nimi (kuupäev ja oma nimi), seejärel ,,save". Nüüd on programm valmis juhtivuse mõõtmiseks. 50-ml mahuga mõõtekolbi mõõdetakse 6 ml etaanhappe (äädikhappe) anhüdriidi ja täidetakse kriipsuni eelnevalt termostateeritud (vajaliku temperatuurini soojendatud) destilleeritud veega. Etaanhappe lahustamise algmomendil käivitatakse stopper ja lastakse see seiskamata käia katse lõpuni (kuni püsiva elektrijuhtivuse väärtuse saavutamiseni). Stopperi järgi fikseeritakse lahustumise algus ja lõpp. (Vee lisamisel on selgesti näha kahe vedeliku piir, loksutamisel tekib hägu. Hägu kadumist tuleb lugeda lahustumise lõppmomendiks.) Lahustumise alguse ja lõpu hetkede keskmine loetakse reaktsiooni alguseks. Juhtivusnõu loputatakse uuritava lahusega ja seejärel täidetakse sama lahusega nii, et elektroodid oleks kaetud vähemalt 1 cm paksuse lahuse kihiga
Neljandasse katseklaasi lisasin tahket NH4 Cl ja loksutasin tugevasti. Sellest katsest selgus, et lahuse värvus muutus palju heledamaks ning tasakaal liikus lähteainete suunas. Tasakaalukonstandi avaldise põhjal hindan, kas NH4 SCN või FeCl3 kontsentratsioo ni suurendamine mõjutab tasakaalu enim. Tasakaalukonstantdide järgi saab järeldada, et FeCl3 mõjutas tasakaalu rohkem, kuna NH4 SCN molaarne kontsentratsioon on väiksem. Ka saab seda järeldada selle järgi, et katse käigus muutus lahuse värvus tumedamaks punaseks FeCl3 lisamisel, kui NH4 SCN korral. Kokkuvõte Eksperimentaalse töö eesmärgiks oli uurida, kuidas nihkub reaktsioonis tasakaal lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutumisel. Katse tulemusena selgus, et reaktsioonis nihkub tasakaal paremale, kui muuta lähteainete kontsentratsiooni ehk lisades NH4 SCN või FeCl3 lahust
V(AgNO3 kulu tiitrimisel)= 3,8 ml Arvutused 100 * V * K * 0,0029 * V 1 X = Keedusoola osamass(%) arvutatakse valemiga: m *V 2 , kus V- AgNO3 kulu K- AGNO3 lahuse tiitri paranduskoefitsent (1,00) 0,0029- 0,05N AgNO3 tiiter, väljendatud NaCl V1- tõmmise maht, mis valmistati kaalutisest (250ml) V2- tiitrimiseks võetud filtraadi maht (50ml) m- kaalutise mass 1. katse 100 * 2,6 * 1,0 * 0,0029 * 250 X1 = = 1,90% 1,98 * 50 2.katse 100 * 3,8 * 1,0 * 0,0029 * 250 X2 = = 1,80% 3,06 * 50 keskmine 1,90 +1,80 X (kesk ) = = 1,85% 2 Keedusoola tegelik osamass oli 1,80%. Veaprotsent 1,85 - 1,80 X% = * 100% = 2,78% 1,80 Kokkuvõte Kahe katse erinevus oli 0,1%
Arvutan süsinikdioksiidi ning õhu massidest süsinikdioksiidi suhtelise tiheduse, kasutades suhtelise tiheduse valemit mCO2 0,53 g D= = = 1, 43g mõhk 0,37 g Arvutan viimase kaudu süsinikdioksiidi molaarmassi M CO2 D= M CO2 = D M õhk = 1, 43 29 g / mol = 41, 47 g / mol M õhk Süsinikdioksiidi tegelik molaarmass on 44,0 g/mol. Arvutan molaarmasside vahe ning selle kaudu katse suhtelise vea = 41, 47 - 44, 0 = -2,53 -2,53 100% % = = 5, 75% 44, 0 Kokkuvõte Katse eesmärk sai täiedetud. Arvutamise teel saadi kätte ka ligilähedane molaarmass 5,75 %erinevusega, mis tulenes ebatäpsest mõõtmisest katse käigus ja ümardamisest arvutamisel. Ekperimentaalne töö 2 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö eesmärk
praktikum III B-1 102074 Töö 7: Lahused ja lahustuvus Katse 3: Soojusefekt aine lahustumisel Töö eesmärk: Jälgida temperatuuri muutust reaktiivide vesilahuste valmistamisel. Reaktiivid: H2O vesi ; NH4NO3 ammooniumnitraat ; Na2SO4 naatriumsulfaat Töö käik: Kahte katseklaasi valatakse 5 cm3 destilleeritud vett ning möödetakse selle temperatuur. Ühte katse klaasi lisada 3 g ammooniumnitraati ning teise 3 g naatriumsulfaati. Termomeetriga ettevaatlikult segades jälgida temperatuuri muutusi ning märkida üles suurim erinevus algtemperatuurist. Katse andmed: Katseklaasi sisu Algtemperatuur Lõpptemperatuur Suurim erinevus O O C C algtemp.-st
Sisukord: Sissejuhatus lk.2 Hirm lk.3-4 Stanley Milgrami katse lk.4 Foobia lk.5-6 Kasutatud allikad lk.7 Hirm Hirm on tundmus, mis tekib olendi turvalisust ähvardava olukorra puhul. Hirmu loetakse üheks kuuest kultuuriliselt universaalsest näoväljenduse järgi ära tuntavast emotsiooniks. Klassikalise tingimise teel tekib hirm, kui hirmutav olukord seostub neutraalse stiimuliga. Hirm motiveerib vältimiskäitumist - vältimine
kürgusele nii, et vee tasemed mõlemates büretides oleksid ühel kõrgusel ning büretide keskel. Tõstsin ühe büreti ~20cm kõrgemale. Mõne minutite jooksul vee tase ei muutunud, mis tähendab, et korkid ja voolikud olid korras ja seade oli hermeetiline. Panin büretid ühele tasemele nin eemaldasin katseklaasi. Katse: Valisin endale metalltükk paberis (Nr 362). Võttsin metalltükki paberist välja ja mahkisin filterpaberisse. Mahkisin mitte väga tihedalt, et paber saaks katse käigus avaneda. Tegin filterpaber märjaks destilleeritud veega. Mõõtsin mõõtsilindriga 5 cm3 10%-st soolhappelahust ning valasin seda hape läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. Asetasin metalltükk filterpaberiga katseklaasi ning sulgesin seda hermeetiliselt nii, et metalltükk ei kukkunud happesse. Liigutasin burette nii, et vee tasemed oleksid ühes tasapinnas. Märkisin näit ühelt büretilt (V1).
..0,15 cm3. C Vee pehmendamine ja jääk-üldkareduse määramine Lasta uuritav vesi läbi Na-kationiitfiltri ning koguda pehmendatud vesi keeduklaasi või koonilisse kolbi. Pipeteerida 100 cm3 pehmendatud vett puhtasse koonilisse kolbi, lisada 5 cm3 puhverlahust ja väike kogus indikaatorit ET-00. Seada töökorda bürett lahjema, 0,005 M triloon-B lahusega ning tiitrida nagu punktis B sinise värvuseni. 4. Katseandmed Katse A V1=2,35 cm3 2,35 cm3+ 2,35 cm3 +2,3 cm 3 V2=2,35 cm 3 V= =2,3 cm 3 3 V3=2,3 cm3 Katse B V1=6,9 cm3 3 3 3 6,9 cm + 6,9 cm +6,9 cm V2=6,9 cm3 V= =6,9 cm3 3 V3=6,9 cm3
kusjuures: Valitud kontsentratsioonidel leitud Z väärtused asendatakse Gibbsi adsorptsiooniisotermi võrrandisse: Langmuiri võrrand: Teisendatud kujul: Kui pinnal absorbeerub mooli ainet, siis molekulide arv pinnaühikul on ja ühe molekuli ristlõikepindala pindkihis: Adsorptsioonikihi paksuse, mis vastab molekuli pikkusele, saame seosest: Katseandmed Võrdluslahuse tilkade arv: I katse: II katse: III katse: Keskmine: Katse temperatuur: Vee pindpinevus: Tabel . Katseandmete tabel Lahuse nr Lahuse Tilkade arv Pindpinevus , kontsentrat I II III Keskmine sioon c, katse katse katse 1 1,5M propanool 80 80 -
pidi lahustama liivasegu 50cm3 destilleeritud vees. Vastav segu pidi läbima filterpaberi. Seda protsessi korrati kolm korda, et saada kõige täpsem tulemus. Saadud lahusele lisati vett nii palju, et veetase oleks täpselt 250cm3 ning eejärel sai mõõta soola sisaldust aeromeetriga. Filtraadimassi ja protsendilise sisaldusega saab arvutada keedusoola massi. Nende andmetega arvutatakse keedusoola protsendiline sisaldus algsegus. 4. Katse andmed: Lahuse tihedus - = 1,013 g/cm3. 5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: a) Leian lahuse tihedusele vastava NaCl protsendilise sisalduse lahuses. Kasutan interpoleerimist, kuna tabelist ei olnud võimalik täpselt määratleda NaCl'i protsendilist sisaldust lahuses. C%= C%1+ (C%2 C%1)/( 2- 1)( 1), kus mõõdetud tihedus 1- väiksem tihedus 2 suurem tihedus C% - otsitav protsendilisus C%1 protsendilisus tihedusel 1
< reaktsioon ei toimu Katse 11. Valada tsentrifuugiklaasi ~2 mL K2Cr2O7 lahust, leelistada (~1 mL 2M ammoniaagilahusega või naatriumhüdroksiidilahusega) ning lisada tõmbe all ~1 mL tioatseetamiidi lahust. Tsentrifuugiklaasis olevat lahust kuumutada vesivannis märgatavate muutuste lõppemiseni, lasta veidi jahtuda ning seejärel tsentrifuugida. Katseklaas tühjendada tõmbe all ! Millised muutused katse käigus toimuvad? Leelistamisel läks lahus kollaseks, pärast tioatseetamiidi lisamist kuumutamisel värv muutus, tsentrifugeerimisel tekkis sade. Millised ühendid moodustavad sademe ning millised ioonid on lahuses? Kirjutada reaktsioonivõrrand, võttes redutseerijaks tioatseetamiidi lagunemisel aluselises keskkonnas tekkiva (NH4)2S. 2– Cr2 O 7 + 14H + + 6e – 2Cr 3+ + 7H 2 O 1,33V – oksüdeerija
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. OT ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihiku ja Nihik, kruvik, mõõdetavad kruviku kasutamine pikkuse esemed (plaat ja toru). mõõtmisel. Skeem Tabel 1.1 Toru siseläbimõõdu mõõtmine nihikuga nr. ... Nooniuse täpsus T = ........ mm, null-lugem - ........ mm Katse , mm , mm , mm2 nr. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Tabel 1.2 Toru välismõõdu mõõtmine nihikuga nr. ... Nooniuse täpsus T = ........ mm, null-lugem - ........ mm Katse , mm ...
· CO2 molaarmass leidmine moolide arvu kaudu. Moolide arv: CO2 mass: Leitud esimese ülesande käigus. Arvutused asuvad leheküljel nr.4 CO2 molaarmass: Katse süstimaatiline viga, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja katseliselt määratud molaarmassist MCO2: Katse suhteline viga: · CO2 molaarmass, kasutades Clapeyroni võrrandit. CO2 mass: Leitud esimese ülesande käigus. Arvutused asuvad leheküljel nr. 4. CO2 molaarmass: Katse süstemaatiline viga, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja katseliselt määratud molaarmassist CO2: Katse suhteline viga: Kokkuvõte ja järeldused Esimese laboratoorne töö õpetas praktiliselt leidma seoseid gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel. Katse tulemuse käigus oli võimalik näha kuidas leida süsinikdioksiidi molaarmassi
102074 Töö 8 : Lahuste kolligatiivsed omadused Katse 1: Suhkru molaarmassi määramine krüoskoopilisel meetodil Töö eesmärk : Reaktiivid: C12H22O11 ; H2O Töö käik: 100cm3 kuiva katseklaasi pipteerida 50 cm3 destilleeritud vett ja asetada 300 cm3 keeduklaasis olevasse lumest ja NaCl segust valmistatud klahusesse (100:5). Märkida vee temperatuur momendil, mil tekivad esimesed jääkristallid. Vee külmumistemperatuur mõõta termomeetriga 0,1oC täpsusega. Allajahtumisevältimiseks tuleb katse ajal vett klaaspulgaga segada. Külmumistemperatuuri saavutamise järel eemaldada keeduklaas jahutussegust ja raputada vette 25g eelnevalt uhmris peenestatud suhkrut. Kui suhkur on täielikult lahustunud, asetada keeduklaas uuesti jahutussegusse ja mõõta saadud lahuse külmumistemperatuur. Arvutada suhkru molaarsus ja määrata viga (%), arvestades, et tegemist on sahharoosiga. Katse andmed: Suhkru mass a = 25 g Vee mass b = 50 g Vee külmumistemp. t1 = 0 oC
Eesti riigi rajamine. Eesti alates 1918. Käsitleb: Sisepoliitiline areng (Peaprobleemid, asutav kogu, maaseadus, esimene põhiseadus). Majanduselu (maareform, majandustõus-selle põhjused, tagajärjed, seisnevus). Välispoliitika (de jure tunnustus, Ekp riigipöörde katse, rahavaste liit). Põhiseadused (1920a põhisedus, 1934a ps, 1938a ps ja nende võrdlus). Suurmajanduskriis (kokkuhoiupoliitika, krooni devalveerimine). Sisepoliitilinekriis. Põhiseaduslikkriis. Üleminekuaeg. Autoritaarne Eesti (Riigipööre ja kaitseseisukord, Vaikiv olek ehk tasa lülitumine ajakirjanduse piiramine jne, põhiseaduse muutmine ja rahvarinne, muutused, välispoliitika siis). Riigipöörde katsed (1924 ja 1934 riigipöörde katsete võrdlus). Kultuurielu (Riik
Radikaalsete majandusreformide tõttu jäi ta aga esialgsest populaarsusest ilma, kuna see jättis inimesed vaesusesse. Eriti halvasti mõjusid reformid neile, kes olid Nõukogude Liidu ajal riigi toetustest ja hoolekandest sõltuvad. Positiivsest küljest aga ületati toidukriis ja finantspoliitika saadi kontrolli alla. Aasta pärast 1992. aastal tekkinud konflikti parlamendi ja presidendi vahel, surus Jeltsin maha riigipöörde katse ning pärast nende vahelist tule avamist oli demokraatial lõpp. Hiljem võeti vastu uus põhiseadus, mis andis presidendile suured volitused. 1996. aastal sai ta teistkordselt presidendiks, kuid seekord mitte tänu rahvale, vaid oligarhidele. Halva tervise tõttu hakkas ta uut järeltulijat otsima ning 1999. aastal teataski ta otseetris enda ametist lahkumisest ning et tema järeltulijaks saab Vladimir Putin. Presidenditoolilt lahkudes vene rahvas
enam täna 100% paika pidada, tasubki otsida kõige värskemat infot. Samas on siin äärmiselt oluline leida internetis laiali olevast infotulvast üles usaldusväärsed allikad ning tunda ka tausta – mida varem on tehtud, mis toimib ja mis mitte ning milliseid elus, äris, turunduses ja kommunikatsioonis kehtivaid universaalseid põhimõtteid tuleks e-turundust tehes meeles pidada. Muidugi võib pea ees vette hüpata ning katse ja eksituse meetodil tegutsema hakata, aga kõike ei pea enda nahal järele proovima – tark õpib ka teiste vigadest. Vajadust e-turunduse õppematerjali järele näitab seegi, et mitmest Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudis valminud bakalaureusetööst on selgunud, et paljud Eesti ettevõtted tegutsevad internetis turundades üsna huupi (Kirst 2007, Visnapuu 2008, Tammeoks 2010).
Segatakse. Saadud lahuse värvus on samuti tumepunane, sarnane teises katseklaasis oleva lahusega, kuid on veidi tumedam. Lahuse tasakaal on nihkunud veelgi enam saaduste tekke suunas. Neljandasse katseklaasi lisatakse spaatliga väike kogus tahket NH 4Cl. Segatakse tugevalt. Saadud lahuse värvus on oranz ning heledam kui esimeses katseklaasis. See tähendab, et lahuse tasakaal on nihkunud lähteainete tekke suunas. Kokkuvõte Sooritatud katse tõestas eelnenud oletusi tasakaalu nihkumise koha pealt. Tõstes lähteainete kontsentratsiooni lahuses, nihkub tasakaal saaduste tekke suunas. Tõstes aga saaduste kontsentratsiooni, nihkub tasakaal lähteainete tekke suunas. Ekperimentaalne töö 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö eesmärk Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Sissejuhatus
................................................................................................................ 4 2 Sissejuhatus Käesolevas uurimistöös uurin hallitusseente omadusi, arengut ja seda soodustavaid keskkonnategureid ning hallitusseente rolli inimese elus. Kõige enam pööran tähelepanu hallituse arenguks vajalikele keskkonnatingimustele ja viin läbi ka sellekohase katse. Antud teema sai valitud tänu koolis läbiviidud katsele, kus pidime jälgime hallituse arengut erinevate niiskuskogustega katseklaasides. Teema on kasulik sellepärast, et saada aru miks ja millal lähevad kodus toiduained hallitama (näiteks sai ja leib) ning kuidas seda teinekord ära hoida. Uuringu viisime läbi katsemeetodil, kus vaatlesime katse tulemusi iga kindla aja tagant. Vaatlesime katset 17.09.2012-26.09.2012 ja tegime igal vaatluspäeval märkmeid toimunu kohta
isoleeritud metallanumast 1, kolme auguga kaanest 2 anuma sulgemiseks, keeduklaasist või polüetüleennõust 3, segurist 4, ampullist 5, klaaspulgast 6, Beckmanni termomeetrist 7 ja luubist. Aja mõõtmiseks kasutatakse stopperit KATSE KÄIK Kui sool lahustumisel neelab soojust, tõstetakse kalorimeetrisse valatava vee temperatuuri 0,5 -1 kraadi võrra toatemperatuurist kõrgemaks. Seatakse töökorda Beckmanni termomeeter, mille elavhõbeda nivoo peab katse algul olema skaala ülaosas. Selleks peab termomeetri kaliibrimiseks kasutatava vee temperatuur olema ~2 kraadi kõrgem vee temperatuurist katse algul, seega ~3 kraadi kõrgem kui toatemperatuur. Beckmanni termomeetri kaliibrimiseks ühendatakse elavhõbedasambad ülemises ja alumises reservuaaris ning asetatakse termomeeter sobivalt valitud temperatuuriga vette ~20 minutiks. Jälgitakse, et seismise ajal vee temperatuur ei muutuks. Seejärel võetakse termomeeter veest
2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 10 2 ´ d=¿ ( d i-d´ ) =¿ i=1 Mõõtmised nihikuga Katsekeha paksuse mõõtmine nihikuga nr. Nooniuse täpsus mm, nullnäit mm Katse nr d i ,mm d i-d´ , mm ( d i -d´ ) 2 , mm2 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 2 ( d i -d´ ) =¿ ´
Tallinna Tehnikaülikool Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 1 OT: Üldmõõtmised Töö ülesanne: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihiku ja Nihik, kruvik, mõõdetavad esemed (plaat ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. toru). Tabelid Toru siseläbimõõdu mõõtmine nihikuga nr. 1 Nooniuse täpsus T= ...... mm, null-lugem - ...... mm. Katse d1, mm d-d1, mm (d-d1)2, mm nr. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Toru välisläbimõõdu mõõtmine nihikuga nr. 2 Nooniuse täpsus T= ...... mm, null-lugem - ...... mm. Katse d1, mm d-d1, mm ...
Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 1 TO: Üldmõõtmised Töö eesmärk: Tutvuda nihiku Töövahendid: Kruvik, nihik. ja nooniusega ja kruvikuga. Skeem: Tabel 1.1 Toru siseläbimõõdu mõõtmine nihikuga nr. ... Nooniuse täpsus T= ..... mm, null-lugem - ..... mm. Katse nr. d1, mm d´ -d1, mm ´ ( d -d1)2, mm2 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 d´ = Tabel 1.2 Toru välisläbimõõdu mõõtmine nihikuga nr. ... Nooniuse täpsus T= ..... mm, null-lugem - ..... mm. Katse nr. d1, mm d´ -d1, mm ´
1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. Plaadi paksuse mõõtmine kruvikuga: Tabel 1.3 Katse nr. di, mm 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. Mõõtmine nihikuga Katsekeha paksuse mõõtmine nihikuga nr. Nooniuse täpsus T, mm Null-lugem, mm di – katsekeha paksus d - keskmine katsekeha paksus di d di d di 2 2 Katse nr. , mm , mm ( ) , mm 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. Mõõtmine kruvikuga Katsekeha paksuse mõõtmine kruvikuga nr. Kruviku samm, mm Jaotiste arv trumlil Null-lugem, mm di – katsekeha paksus d - keskmine katsekeha paksus
Vändra Gümnaasium 10.klass Tugeva väetiselahuse mõju kress-salatile Miniuurimistöö Juhendaja: MSc Hille Arumäe Vändra 2013 Sissejuhatus Minu teaduslik miniuurimistöö ,,Tugeva väetiselahuse mõju kress-salatile" kajastab tugeva väetiselahuse mõju kress-salati kasvule võrreldes kraaniveega kastes. Valisin katse läbiviimiseks kress-salati, kuna see idaneb kiiresti ja peale katse sooritamist saan salati oma tarbeks ära kasutada ning taim ei lähe raisku. Sooritan katse ja vaatlen seda 7 päeva jooksul ning teen sellest järeldused. Uurimisküsimus: kuidas mõjutab väetiselahus kress-salati kasvu? Hüpotees: tugeva väetiselahusega kastmine kiirendab kress-salati kasvu. 1. Mõjutegurid ja uurimisõbjekt 2. Vesi Vett vajavad kõik elusorganismid. Nad koosnevad suures osas veest
soolhappe ja tsingitüki ning äädikhappe ja tsingipulbri. Minu uurimisküsimus on, kas soolhape ja äädikhape reageerivad samamoodi samade ainetega. Minu hüpotees on, et soolhappe ja tsingipulbri ning äädikhappe ja tsingipulbri reaktsioon on kiire. See juures äädikhappe ja tsingitüki ning soolhappe ja tsingitüki reaktsioon on aeglane. Ma sain aru kui toimus reaktsioon, sest nii kui olin pannud teise katse komponendi, siis seal kohe midagi toimus. Osadel ei toimunud kohe mingit reaktsiooni vaid mingid teatud aja jooksul. See sõltub happest. Soolhappega reageerisid nii tsingitükk kui ka pulber kiiresti, aga äädikhappel olid mõlemad reaktsioonid aeglased. Ja kuna soolhape oli 36%, siis on ka reaktsioon kiirem. Soolhappe ja äädikhappe reaktsioonid ei olnud samasugused, sest esiteks need on kaks eri hapet ja teiseks on need erineva protsendiga happed ehk siis pole loogiline, et reaktsioonid
soolhappe ja tsingitüki ning äädikhappe ja tsingipulbri. Minu uurimisküsimus on, kas soolhape ja äädikhape reageerivad samamoodi samade ainetega. Minu hüpotees on, et soolhappe ja tsingipulbri ning äädikhappe ja tsingipulbri reaktsioon on kiire. See juures äädikhappe ja tsingitüki ning soolhappe ja tsingitüki reaktsioon on aeglane. Ma sain aru kui toimus reaktsioon, sest nii kui olin pannud teise katse komponendi, siis seal kohe midagi toimus. Osadel ei toimunud kohe mingit reaktsiooni vaid mingid teatud aja jooksul. See sõltub happest. Soolhappega reageerisid nii tsingitükk kui ka pulber kiiresti, aga äädikhappel olid mõlemad reaktsioonid aeglased. Ja kuna soolhape oli 36%, siis on ka reaktsioon kiirem. Soolhappe ja äädikhappe reaktsioonid ei olnud samasugused, sest esiteks need on kaks eri hapet ja teiseks on need erineva protsendiga happed ehk siis pole loogiline, et reaktsioonid
„PLW Recorder“. Nüüd tuleb teha uus fail andmete jaoks. Selleks klõpsata „File“ ja rippmenüüst „New data“ ning kirjutada faili nimi (kuupäev ja oma nimi), seejärel „save“. Nüüd on programm valmis juhtivuse mõõtmiseks. 50-ml mahuga mõõtekolbi mõõdetakse 6 ml etaanhappe (äädikhappe) anhüdriidi ja täidetakse kriipsuni eelnevalt termostateeritud destilleeritud veega. Etaanhappe lahustamise algmomendil käivitatakse stopper ja lastakse see seiskamata käia katse lõpuni (kuni püsiva elektrijuhtivuse väärtuse saavutamiseni). Stopperi järgi fikseeritakse lahustumise algus ja lõpp. Loksutamisel tekib hägu ja hägu kadumist tuleb lugeda lahustumise lõppmomendiks. Lahustumise alguse ja lõpu hetkede keskmine loetakse reaktsiooni alguseks. Juhtivusnõu loputatakse uuritava lahusega ja seejärel täidetakse sama lahusega nii, et elektroodid oleks kaetud vähemalt 1 cm paksuse lahuse kihiga. Juhtivusnõu asetatakse termostaati ja
.............................................11 5. KATSETE ARUTELU JA ANALÜÜS.......................................................................14 KOKKUVÕTTE............................................................................................................24 KASUTATUD MATERJALID.......................................................................................25 SISSEJUHATUS Tänapäeval leiab internetist palju õpetusi kuidas teha plahvatust kodustes tingimustes. Katse kirjeldusi leiab enamasti foorumitest. Noortel õpilastel, eriti poistel tekib kiusatus neid katsed järgi proovida. Unustada ei tohiks seda, et internet ei ole kõige usaldusväärsem allikas ning tihtipeale puuduvad seal katsete jaoks vajaminevate ainete täpsed kogused. Kõik see võib kaasa tuua õnnetusi. Plahvatused kodustes tingimustes on küllaltki huvitav teema, aga sellest hoolimata ei ole autori teada seda ennem uuritud.
P0K – killustiku terade tihedus, [kg/m3]. Terastikuline koostis Sõelanalüüsiks võetakse killustikku koguses vastavalt terade jämedusele (käesoleva katseks võeti 2701g). Killustiku terastiku koostise määramiseks kasutakse järgmiste avadega sõelaid: 1,0; 2,0; 4,0; 5,6; 8,0; 11,2; 16 ja 22.4 mm. Killustiku sõelakse 5 minuti jooskul ning kaalutakse sõeltele jäänud materjali. Osajäägi ja kogujäärgi arvutakse valemitega 4 ja 5, ning läbindi sõelal valemi 6 kaudu. Katse tulemused on esitatud Tabelis 4. Ja Tabelis 4.2. Terastiku koostise vastavust kontrollitakse EVS-EN 12620:2002 järgi. a) Osajääk sõelal i: mi ai= ∙ 100 (4) m ai – osajääk [%] mi – jääk sõelal i [g] m – kogu proovi mass [g] b) Kogujääk Ai sõelal i: A i=a4.0 +…+ ai (5)
mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Tõsta üks büretiharu teisest 15...20 cm kõrgemale ning jälgida paar minutit, kas vee nivoo püsib paigal. Kui nivoo ei muutu, on katseseade hermeetiline ja võib alustada katset. Viia büretid taas ühele kõrgusele ja eemaldada katseklaas. Mähkida metall filterpaberisse (mitte väga tihedalt, sest paber peaks katse käigus avanema). Teha filterpaber märjaks destilleeritud veega. Mõõta väikese mõõtesilindriga 5...6 cm3 10%-st soolhappelahust. Valada hape läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. Hoides katseklaasi happega väikese nurga all, asetada metallitükk niisutatud filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 2 cm allapoole avaust.
Sissehingamisel satuvad õhus sisalduvad aineosakesed ninaõõne haistmispiirkonda. Haistmisrakul on haistmiskarvakesed, mis ulatuvad ninaõõnde katvasse limakihti ja võtavad vastu lõhnaaineid. Limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi, põhjustades haistmisrakkudes närviimpulsse. Mööda närvikiude kanduvad närviimpulsid peaajju, kus lõhnaallikas kindlaks tehakse. 4 Katse Nagu eespool mainitud, peab katses olema 25 nuusutavad asja. Asjad mida nuusutatakse on täiesti ise valitud. Hüpotees Inimese nina eristab paremini keemilisi ained ning ei suuda üle 10 asja järjest nuusutada. Katsekäik Katse ajaks seon oma silmad kinni nii, et ma ei näeks, milline toiduaine parajasti käsil on. Katseajal ulatab paariline mulle lusika peal toiduaine nuusutamiseks. Minul on aega 3 sekundit, et toiduaine ära arvata
Katse A osa arvutused: Leian happe neutraliseerimiseks kulunud NaOH ruumala aritmeetilise keskmise: 1) Arvutan tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse mahu järgi HCl lahuse molaarne kontsentratsiooni: Katse B osa arvutused: Leian kontrolllahuse+indikaatori värvi muutmiseks kulunud HCl ruumalade aritmeetilise keskmise: 1) Arvutan kontrolllahuse molaarse kontsentratsiooni: 2) Leian mõõtkolvis oleva lahustunud NaOH massi: NaOH molaarmass on: 3) Ning viimaks arvutan katse suhtelise süstemaatilise vea valemi abil: Kokkuvõte Tiirimise teel on võimalik happe ja aluse lahuste kontsentratsioonide määramine. Pärast katse läbiviimist sain kontrolllahuse kontsentratsiooniks 0,1003 M. Katse suhteline süstemaatiline viga oli 2,72%. Kuna viga on alla 10%, siis tulemus on arvestatav. Katse vea vähendamiseks peaks ainete koguseid täpsemalt mõõtma, ning kontrollima kõik mõõtmistulemused täpselt üle.
Tema kiirendus ja lõppkiirus avalduvad järgmiselt: a = 2l / t² v = a· t = 2l / t kus l - kaldpinna pikkus t - allaveeremise aeg Kaldpinna kõrguse saab leida pikkuse l ja kaldenurga järgi: h = l sin Asendades valemis ( 3 ) kiiruse avaldisega ( 4 ) , saadakse pärast teisendusi inertsmomendi jaoks valem : Suurused m , r , l ja t mõõdetakse katse käigus. sin antakse ette õppejõu poolt. 4. Töökäik. 1. Mõõtke silindri mass m ja mõõtke tema läbimõõt d . 2. Mõõtke kaldpinna pikkus l . 3. Arvutage silindri inertsmoment teoreetilise valemi It = mr² /2 järgi. 4. Nullistage ajamõõtja. 5. Laske silinder vabalt veerema. 6. Kirjutage üles ajamõõtja näit. Korrake katset 3 korda. 7. Arvutage valemi ( 5 ) järgi silindri inertsmoment. Võrrelge erinevatel meetoditel saadud tulemusi. 8.Korrake katset nelja erineva silindriga
Üliõpilane: Erki Varandi Teostatud: 24.09.2014 Õpperühm: AAVB-11 Kaitstud: Töö nr: 1 OT: Üldmõõtmised Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega, nihiku Nihik, kruvik, mõõdetavad ja kruviku kasutamine pikkuste esemed (plaat ja toru) mõõtmistel. Tabel 1.1 Plaadi paksuse mõõtmine nihikuga nr. Nooniuse täpsus T= mm, null-lugem – mm. Detail Katse 2 2 di , mm d-di , mm (d-di ) , mm nr. 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. d= Kokku: Tabel 1.2 Toru siseläbimõõdu mõõtmine nihikuga nr.
Laboratoorne töö 4 Reaktsioonid elektrolüütide lahustes. Heterogeenne tasakaal 1. Raskelahustuva ühendi sadenemine ja lahustumine Katse 1.1 Valasin katseklaasidesse 1 ml HC ,l NaCl ja CaCl2 lahust ning lisasin igasse katseklaasi 0,1 ml (2 tilka) AgNO3 lahust. Igas katseklaasis tekkis valge sade. Cl- ioonide määramise reaktiiv peab sisaldama Ag + iooni. HCl+ AgNO3=AgCl+ HNO3 NaCl+AgNO3=AgCl+ NaNO3 CaCl2+ 2AgNO3=2AgCl+ Ca(NO3)2 Ks=1,8*10-10 [Ag+]=1,82*10-3 [Cl-]=1,82*10-3 Ks1=[Ag+][Cl-]=3,31*10-5 [Ag+]=2*1,82*10-3 [Cl-]=2*1,82*10-2 Ks2=[Ag+][Cl-]=3,31*10-5 Ks2>Ks Ks1>Ks Järelikult peabki sade tekkima Ks=aAg+ + aCl- a=[A]* aAg+=0,95*0,02=0,019 aCl-=0,95*0,02=0,019 Ks=3,8*10-2 mol/l Katse 1.2 Valasin katseklaasidesse 1 ml H2SO4, Na2SO4, MgSO4, CuSO4 ja Na2S2O3 lahust ning lisasin igasse katseklaasi 0,1 ml (2 tilka) BaCl 2 lahust. Kõigis lahustes peale Na2S2O3 lahuse tekib valge sade. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
