EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL OMARIIKLUSE KAOTUS 1939. esitas Moskva nõudmise sõlmida Eestiga vastastikuse abistamise leping ja luua Eesti Punaarmee baasid. Sõja vältimiseks Eesti valitsus alistus ning allkirjastas 28.septembril 1939 baasidelepingu. Juunis 1940 hakkas Venemaa nõudma Eesti, Läti ja Leedu valitsuse väljavahetamist ning uut koondiste lubamist. Punaarmee okupeeris Leedu 15.juunil, Läti ja Eesti 17.juunil 1940. Siis korraldasid moskvalased töörahva revolutsiooni ja seadsid rahvavalitsuse etteotsa Johannes Vares-Barbaruse. Kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, mis augusti algul võeti 6.augustil 1940 NSV Liidu koosseisu. NÕUKOGUDE OKUPATSIOONIREZIIM Eestis kehtistati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused, loodi uued riigiorganid, kelle ülesandeks oli Moska korralduste täitmine. Ainsaks lubatud parteiks sai kommunistlik partei. Vangistati ning hukati inimesti kõigist rahvakihtides...
tõestati fotoefekti abil ja selle kineetiline energia on E=mc2; 3) fotoefekt elektroni väljalöömine metallist valguse toimel, mille tulemusel tekib elektrivool (mida intensiivsem valgus, seda tugevam vool); 4) punapiir piirsagedus, mida fotoefekt tekitada suudab, sellest suurema lainepikkusega või sagedusega valgus enam elektrone vabastada ei suuda (kvantoptikas väikseima sagedusega valgus, mis võib tekitada fotoefekti); 5) stoletovi katse õhutühjas balloonis on 2 elektroodi, valguse toimel katoodist välja löödud elektronid liiguvad anoodile, mis põhjustab fotovoolu, aga muutumatu valguse intensiivsuse puhul oleneb tekkiva voolu tugevus rakendatud pingest. 6) külllastusvool tekib kui teatud pinge väärtuseni voolutugevus kasvab (kõik väljalöödud elektronid jõuavad anoodile), tekib kui mingist pingeväärtusest jääb voolutugevus muutumatuks;
a) Kaaluti 0,01 g täpsusega 30- 50 g raskune metallitükk, siduti see niidi otsa ja riputati 10 kuni 15 minutiks keevasse vette. b) Kaaluti kalorimeetri sisemine klaas, valati sellesse umbes 100 cm3 vett, kaaluti uuesti ja asetati klaas veega tagasi kalorimeetrisse. c) Mõõdeti kalorimeetri siseklaasis oleva vee temperatuur. d) Kiiresti võeti keevast veest metall ja asetati kalorimeetri siseklaasi. e) Segati termomeetriga ettevaatlikult vett ja märgiti vee kõrgeim temperatuur. Protokolliti katse andmed järgnevasse tabelisse: Katse andmed Metalli mass: m1 = 30,31g = 0,03031 kg Kalorimeetri siseklaasi mass: m3 =48,78g = 0,04878 kg Kalorimeetri siseklaasi mass koos m4 = 149,22g = 0,14922 kg veega: Vee mass kalorimeetris: m2 = m4 - m3 = 0,14922 kg 0,04878 kg = 0,10044 kg Metalli temperatuur keevas vees: 100 °C Vee algtemperatuur: t1 = 21 °C
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 16 Konduktomeetriline tiitrimine Üliõpilane Kood Töö teostatud .................................... märge arvestuse kohta, õppejõu allkiri Töö ülesanne. Töös tiitritakse tugeva alusega kas nõrka ja tugevat hapet või hapete segu. Tiitrimise ekvivalentpunkt määratakse graafiliselt lahuse elektrijuhtivuse mõõtmiste alusel. Aparatuur. Mõõteelektrood, mis sukeldatakse tiitritavasse lahusesse; juhtivuse mõõteseade; magnetsegur; bürett mõõtelahusega. Katse käik. Keeduklaas uuritava lahusega (või lahustega) saadakse praktikumi juhendajalt. Keeduklaasi paigutatakse elektrood (vajadusel lisatakse destilleeritud vett, nii et elektr...
4 0,7515 0,02 0,6952 1,2486 Tabel 3 andmete põhjal saime graafikud: Joonis 2 9 Joonis 3 Järeldused Meie poolt saadud katseandmed pole eriti tõesed, kuna võtsime kolonni läbinud ammoniaagi vesilahuse proovi ainult alumisest kraanist. Teoreetiliselt peaks desorptsiooni käigus ammoniaagi kontsentratsioon lahuses vähenema, aga meie katse puhul väheneb ja siis jälle suureneb. Katseandmete põhjal leitud tasakaalukonstant m tõestab, et ammoniaak on vees hästi lahustuv gaas. Tabel 3 põhjal saadud graafikud massiülekandeteguri sõltuvusest õhu kiirusest näitavad, et mida suurem on õhu kiirus, seda suurem on ka massiülekandetegur. 10
TÕENÄOSUS SÜNDMUSED Tõenäosusteooria uurib esinevate juhuslike nähtuste seaduspärasusi Meie käsitluse aluseks on katse. Katse seisneb teatud tingimuste realiseeerumises ning selle käigus jälgitakse sündmuste toimumisi. Sündmus võib olla kindel, võimatu või juhuslik. Kindel sündmus (tähistatakse K) sündmus, mis teatud tingimuste korral alati toimub. Kindlateks sündmusteks on kooliaasta algus 1. septembril, igahommikune päikesetõus, vesi on ämbris vedelas olekus kui temperatuur on 10 kraadi. .
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 8 Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine Üliõpilane Kood Töö teostatud .................................... märge arvestuse kohta, õppejõu allkiri Töö ülesanne. Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H20. Teoreetilised põhjendused, valemid. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH3COOC2 H 5 a H 2O xCH 3COOC2 H 5 CH3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka = = aCH...
Töö käik. Termostaat reguleeritakse juhendaja poolt antud temperatuurile (lubatud temperatuurikõikumised 0,1 - 0,2°C). Termostaati asetatakse 100-ml kolb destileeritud veega. 50-ml mahuga mõõtekolbi mõõdetakse 6 ml etaanhappe (äädikhappe) anhüdriidi ja täidetakse kriipsuni eelnevalt termostateeritud (vajaliku temperatuurini soojendatud) destilleeritud veega. Etaanhappe lahustamise algmomendil käivitatakse stopper ja lastakse see seiskamata käia katse lõpuni (kuni püsiva elektrijuhtivuse väärtuse saavutamiseni). Stopperi järgi fikseeritakse lahustumise algus ja lõpp. (Vee lisamisel on selgesti näha kahe vedeliku piir, loksutamisel tekib hägu. Hägu kadumist tuleb lugeda lahustumise lõppmomendiks.) Lahustumise alguse ja lõpu hetkede keskmine loetakse reaktsiooni alguseks. Juhtivusnõu loputatakse uuritava lahusega ja seejärel täidetakse sama lahusega nii, et elektroodid oleks kaetud vähemalt 1 cm paksuse lahuse kihiga
piimas leiduvad haigustekitajad hävitatakse, ja piima tarbimine ei kujuta enam ohtu inimese tervisele. Pastöriseerimine on kuumtöötlemine kuni temperatuurini 100 °C. Piima pastöriseerimise algusaastaks loetakse aastat 1882.( Piima termiline tootlus) 1861. aastal tõestas prantsuse teadlane Louis Pasteur, et toidus elavad tõepoolest väiksed mikroorganismid, kes põhjustavad toidu riknemist, kuna nad toituvad ja paljunevad seal. Louis Pasteur korraldas väga kavala katse: ta asetas kolbi kuumutatud lihapuljongi, milles mikroorganismid väga meelsasti kasvasid. Kolvi kael oli aga kurekaela kujuline. Kui teadlane jättis sellise kolvi toatemperatuurile seisma, siis sisenesid mikroorganismid kolbi küll kolvi kaelast, kuid lihapuljongini ei jõudnud, kuna sadenesid kurekaelas. Kui teadlane seda kolbi aga loksutas nii, et puljong ulatas ka kurekaelani, siis sattus osa mikroorganisme puljongi sisse ja puljong muutus häguseks seal hakkasid arenema mikroorganismid
seadus. Saab katsetega asju kontrollida MAKROKEHADE FÜÜSIKA EHK KLASSIKALINE FÜÜSIKA ( sest vastavad seadused on ammu ja hästi teada) Thomson tõestas, et ühe ja sama keemilise elemendi aatomid on ühesugused Ta avastas elektroni ja aatomimudeli Ta aatomi mudel aatom on pos laetud, elektronid on negatiivsed, elektornid paiknevad korrapäratult Tänapäevane aatomi mudel aatom on elektriliselt neutraalne, elektronid negatiivsed, elektronid paiknevad korrapäraselt Rutherfordi katse uuris, kuidas alfa-osakesed käituvad ALFA-OSAKE ON HEELIUMI AATOMI TUUM Katse näitas, et kullalehekese pommitamisel pos laetud alfa-osakestega põrkuvad vaid üksikud alfa-osakesed kullalehelt tagasi. Tagasipõrge on võimalik vaid sel juhul, kui alfa- osakese teele jääb teine pos laetud osale, mille mass on osaliselt suurem alfa-osakese massist Ruterfordi teisi tulemusi: - Vesiniku aatomi tuuma laeng +e - Heeliumi aatomi tuuma laeng 2e
konstantseks ja tilkade arv on optimaalne, siis märgitakse jälle üles rõhu ja sellele rõhule vastava keemistemperatuuri väärtused. Järk järgult rõhku seadmes suurendades määratakse vedeliku keemistemperatuur mitmel erineval rõhul vastavalt etteantud sammule. Teoreetiline põhjendus, valemid. Seadeldises valitsev rõhk (vedeliku aururõhk) paur = Patm h, kus Patm atmosfäärirõhk, mm Hg (baromeetri lugem või otsitud katse ajal veebist: www.ilm.ee) h elavhõbeda nivoode vahe manomeetris, mm (lugem skaalalt) Katseandmete põhjal 1) Koostatakse kaks graafikut: paur = f (t) ja ln (paur) = f (1/T); 2) Teise graafiku alusel arvutatakse empiirilise võrrandi ln p = A + B*1/T koefitsiendid A ja B kui saadud logaritmilise graafiku sirge algordinaat ja tõus; a) tabelarvutusprogrammi graafikult, nagu näidatud eespool, b) vähimruutude meetodil (käsitsi või Exceli tabelit kasutades);
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 18-19 Galvaanielemendi elektromotoorjõu ja lahustuvuskorrutise määramine Üliõpilane Kood Töö teostatud .................................... märge arvestuse kohta, õppejõu allkiri Saime teha ainult töö esimese osa! Skeem Uuritav galvaanielement koostatakse vastavalt joonisel näidatud skeemile. Töövahendid: väikesed keeduklaasid, elektrolüüdilahused, vahelahus (KCl või KNO 3) erinevad metallelektroodid, liivapaber, võrdluselektrood (kas kalomel- või hõbe- hõbekloriidelektrood), soolasillad (KCl või KNO3), voltmeeter. Elektromotootjõu mõõtmiseks kasutatakse suure sisetakistusega (108 -- 109 ) numbrilise näiduga voltme...
Laboratoorne töö Metallide keemilised omadused Tallinn 2011 Katse 1 Metallide reageerimine hapete lahustega Katsevahendid: Katseklaas, katseklaasihoidik, HCl, alumiinium, tsink, tina, raud, vask, tikud, piirituslamp. Katsekirjeldus: Valan katseklaasi 1-2 cm³ soolhappe lahjendatud lahust ja lisan sinna sisse erinevaid metalle. Vaatan kuidas erinevad metallid reageerivad. Vaatan, mis aktiivsusega need metallid on. 1. Soolhape + alumiinium / HCl + Al Panin katseklaasi soolhapet ja lisasime sinna alumiiniumtüki. Esialgu reaktsiooni ei toimunud. Soojendasin katseklaasi põletileegil. Reageerimisega läks veidi aega, pärast mida hakkas eralduma veidi vesinikku. Alumiiniumtükk hakkas natukene roostetama, kuid väga märgatavat muutust ei toimunud. Järeldan katsest, et Alumiinium on väheaktiivne metall. Katsetulemus ei ole kooskõlas pingerea asukohaga, kuid tean, et Alumiinium reageerib aeglaselt, sest teda katab õhuke oksii...
Pascali katse tulemusena näeme et vesipurskas välja kõigis suundades. Seega vedelikes ja gaasides erineb rõhk võrreldes tahke kehaga, kus rõhk antakse edasi ainult mõjumise suunas. (nt naela seina läbimine) Pascali seadus: rõhk vedelikes ja gaasides antakse kõigis suunas edasi ühtemoodi. Kasutamine: hüdraulised pidurid. Õhurõhk sõltub kõrgusest mere pinnast. Mida kõrgemale me tõuseme seda väiksem on õhkurõhk (sp et õhukihi paksus väheneb). See väljendub nt mägedes ronimisel (verejooksud jne). Üleslükkejõud sõltub põhiliselt keha vedelikus oleva osa ruumaalast. Mida suurem on see seda suurem on üleslükke jõud. Kui keha on täielikult vedelikus siis üleslükke jõud rohkem ei muutu. Lisaks sõltub üleslükke jõudvedeliku tihedusest, mida tihedam on vedelik seda suurem on üleslükke jõud (nt surnumeres) üleslükke jõu valem: Fü: roo korda g korda V ( roo on vedeliku tihedus, g on 10N/kg). Keha ujub siis kui tema üleslükke jõud on suurem kui rask...
Euroopa rajamine: ühiskond ja eluolu. • Uus Euroopa Karl Suure suurejooneline katse maid ja rahvaid ühendada andis märku, et Rooma impeeriumi varemeil on kujunemas uus kultuuriline ja majanduslik ühtsus, uue tsivilisatsiooni vundament. • Osa selle juuri pärines Vana-Roomast, kuid ühtlasi ka sissetungijate, pemiselt germaani rahvaste elukorraldusest, õigusnormidest ja mõttemaailmast . • 10.saj keskpaiku algaski Euroopa aajaloos ligikaudu nelja sajandi pikkune periood, mida on nimetatud ka Euroopa
hinde. B-kohtunike madalaim ja kõrgeim hinne jäetakse arvestamata, allesjäänud hinnete keskmine on B- hinne. Lõplik hinne saadakse, kui A-hindest lahutatakse B-hinne. 7 Kokkuvõte Riistvõimlemine oli olümpiamängudel kavas jubas üle 100. aasta tagasi. Alguses said olümpiamängudel osaleda ainult mehed, kuid hiljem said osaleda ka naised. Punkte jagavad kohtunikud, kes peavad hindama katse sooritust, tehnikat, raskustaset ning erinõudmisi. Kohtunikud jagunevad nii A-kohtunikekoguks kui ka B-kohtunikekoguks. 8 Kasutatud kirjandus ja materjalid Olümpiamängud – Vello Lään, Wikipedia - http://et.wikipedia.org/wiki/Riistvõimlemine 9
Fruktoos - Molekulaartasand. Mänd - Organismi tasand. Kivisrakud - Raku tasand. Okas - Organi tasand. Nõmme metsa männid - Populatsiooni tasand. Nõmme mets - Ökosüsteemi tasand. Juhtkude - Koeline tasand. Biosfäär - Ökosüsteemne tasand. * Uurimustöös on vaja, et oleks: VAATLUS - Jälgitakse objekte hoolikalt sellisena nagu nad on, st neid ei muudeta. KATSE - Uurimismeetod, mida teadlased kasutavad mõne teadusliku oletuse kontrollimiseks. Katse tegemiseks luuakse kindlad tingimused, mis peavad olema katses ja võrdluskatses ühesugused, erineda võib ainult üks tegur, mida uuritakse. Tõeste tulemuste saamiseks peab uuritavate objektide arv olema piisavalt suur ning sama katset tuleb teha mitu korda. UURIMUSKÜSIMUSE ESITAMINE - Uurimusküsimusest selgub, mida me uurime ja tegur, mille mõju me uurime. Korraga saame vaid uurida üht tegurit. INFORMATSIOONI KOGUMINE - On vaja koguda võimalikult palju
ktiinist. Looduses on tärklis peamiselt taimede varuaine, kogunedes seemnetesse, mugulatesse (kartulis 20 24%, teraviljas 70%, riisis üle 80%). Kartulitärklist kasutatakse näiteks kissellide valmistamisel. Tärklise saamiseks riivitakse puhastatud kartul, valatakse kaks-kolm korda veega üle ja lastakse läbi marli või sõela. Põhja settinud tärklis kuivatatakse. Saadud tulemust kutsutakse ka kartulijahuks. Töö käigus läbi viidud katse kirjeldus: - Võeti kahest kartulisordist (Anti ja Maret) 300 grammi kooritud kartulimassi. - Riiviti see peenikese riiviga. Kadu mõlemal sordil 100 gr. Mehaanne riivimisviis jättis 100 grammi ulatuses kartulilaaste riivimata. - Järelejäänud 200 grammine kartulimass lasti 3 korda veega üle. Järgnes tihedast sõelast läbi ajamine. - Põhja settinud tärklis kuivatati. - Tulemused: Sort Anti sisaldas kartulitärklist
A1 = (0,0049-0,0029)*1000 * 26 * 5 * 2/ 300 * 181 * 1 *0,0051 = 1,878 kat/g A2 =0,9930 kat/g A3 = 0,1204 kat/g Katseandmed peaksid tulema sarnased, paraku aga on erinvus liiga suur. Võimalikud põhjused, miks katse ei õnnestunud, on toodud kokkuvõttes. Kokkuvõte ja järeldused Teoreetiliselt peaksid katses saadud türosiini kontsentratsioonid graafikul kanduma ühele sirgele. Käesoleva katse empiirilised andmed aga teoreetiliste seisukohtadega kokku ei lange. Selle põhjuseks võivaderrtrttr eelkõige olla: · proteolüütilise ensüümi tahke preparaadi vähene lahustumine puhvris
Mudelina: hiljem tõestas seda väidet valguse polarisatsiooninähtus. Elektromagnetlaine levimine ruumis toimub Maxwelli arvates nii: kõigepealt tekitatakse muutuv elektriväli. See tekitab temast veidi kaugemale muutuva magnetvälja, see omakorda muutuva elektrivälja jne. Maxwelli teooria ilmumise järel kerkis küsimus, kas on võimalik tektada ka mingeid muid elektromagnetlaineid peale valguse. Sellega sai hakkama 1887. Aastal Hertz. 2. Hertsi katse ja raadio sünd. 1887. aastal tegi Hertz katse. Tema katseseade oli lihtne. Herts uuris mitmeid Mxwelli poolt ennustatud elektromagnetlainete omadusi ja selgus, et need oli sellised nagu Maxwell oli ennustanud. Hertzi katse viis raadio leiutamiseni. Raadio leiutamisega on eelkõige seotud Marconi ja Popov. Patendi sai esimesena Marcon 1896. Juba 1901 saatis Popov signaali üle Atlandi ookeani. ,,S" täht morse tähestikust.
16) koostisosad: rukkijahu, joogivesi, päevalilleseemned, nisujahu, suhkur, rukkilinnasejahu, odralinnaseekstrakt, nisuvalk, linaseemned, seesamiseemned, pärm, keedusool, stabilisaator E466, emulgaator E482, säilitusaine sorbiinhape Hüpotees: Sai rikneb enne kui leib Katse kestus: 4 päeva (laup-teisip) Katse käik: Valisime sama suured saia- ja leivaviilu, mis olid ostetud samal ajal ja katse jaoks õhukindlasse minigrippi paigutatud üheaegselt. Hoidsime neid toatemperatuuril. Jälgisime katse käiku 1x päevas. Taustinfo: Toodete säilivust mõjutab koostis, kasutatud tehnoloogia, hügieen tootmisel ja säilitamisel ning muud hoiutingimused. Kõige värskem ja maitsvam on leib-sai just esimesel kolmel päeval. Leiva säilimisaeg sõltub tegemise viisist ehk kauem kääritatud leib ei lähe nii ruttu hallitama. Leibade säilimist mõjutavad eelkõige retseptis kasutatud komponendid nt: kas on kasutatud säilitusained või mitte ja toote happesus.
Mis kuupäeval tähistati Nõukogude Liidus (ja praegu Venemaal) Suure Isamaasõja lõppu? (kuupäev, kuu) 09.05 Mis aastal toimus Saksamaa lõplik lõhenemine kaheks erinevaks riigiks? 1949 Millal tehti katse taastada Eesti riiklik iseseisvus, kui sakslaste kaotus II maailmasõjas oli ilmne? (kuu, aasta) 09.1944 Mis aastal toimus liitlasvägede juhtide Teherani konverents? 1943 Mis aastal toimus Ungari ülestõus? 1956 Mis aastal loodi NATO? 1949 Mis aastal loodi Vastastikuse Majandusabi Nõukogu? 1949 Mis aastal loodi Euroopa Söe- ja Teraseliit, millega pandi alus Euroopa Liidule? 1952 Millal kapituleerus Jaapan II maailmasõjas? (kuupäev, kuu, aasta) 02.09.1945
aistingute saamise võime, võtmaks maailmast vastu infot; 3) mälu ehk võime salvestada infot ja seda hiljem uuesti kasutada; 4) mõistus ehk võime konstrueerida mälus olemasoleva info abil mõtteseoseid, tehes nii tõeseid järeldusi maailma kohta ilma vastavat aistingut saamata. Vaatlus andmete kogumine Katse hüpoteesi kontrollimine, maailma kindlaviisiline mõjutamine, eesmärgiga esile kutsuda uuritavale sekundaarkujutlusele vastav sündmus Vaatluse ja katse erinevus - katse erineb vaatlusest selle poolest, et uuritavat objekti või nähtust mõjutatakse uuringute kaudu või kutsutakse nähtus kindlates tingimustes ise esile Andmetöötlus- arvuliste andmete töötlemine matemaatiliste meetodite abil Mõõtmine - mingi füüsikalise suuruse konkreetse väärtuse võrdlemine sama suuruse teise, mõõtühikuks võetud väärtusega Mõõtühik - füüsikalise suuruse (nt pikkus) konkreetne väärtus, mida
Nähtus- kujutab endast alati millegi muutumist. Nt vesi auruks, startiv lennuk kogub kiirust Füüsika- loodusteadus, mis uurib täüisseaduslike meetoditega mateeria põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid. Loodusnähtus- igasugune mateeria põhivormide muutumine. Vaatlus-käigus uuria ainut jälgib ning mõõdab, toimuvasse sekkumata. Katse-kui uuritava nähtuse ise esile kutsub, või vahepeal tingimusi muudab. Mõõtmine- on toiming mille käigus tehakse kindlaks mõõdetakse suuruse ja teise, ühikuks valitud suuruse suhe. Mõõteviga- näitab mõõtetulemusi erinevust mõõdetava suuruse tõelisest väärtusest. Mehaanika- uurib kehade paigalseisu ja liikumist ning nende põhjusi. Mehaanika jaoub: Tahkete, vedelate ja gaaside mehaanikaks. Klassikaline mehaanika: Staatika- kirjeldab jõudude jaotust paigalseisvas systeemis, kirjeldab kehade tasakaalu tingimusi. Kinemaatika- uurib kehade liikumist ruumis Dünaamika- uurib liikumist lähtudes liikumise põhjustes...
1. Thomsoni aatomimudel- kirjeldus Thomsoni aatomimudeli (1903) järgi koosneb aatom ühtlaselt jaotunud positiivsest elektrilaengust ja negatiivse elektrilaenguga elektronidest, mis selles liiguvad. 2. Rutherfordi katse. Planetaarne aatomimudel. Vastuolud klassikalise füüsikaga Kullalehe katse: kiiritas alfa oskestega kullalehte, vaatas kuidas kulla aatom muudab alfa osakese liikumis suunda. Sai teada, et aatomil on tuum ja aatomitest väljaspool on elektronid, mis tiirlevad selle ümber. Planetaarmudeli (1904) järgi on aatom suur positiivse elektrilaenguga kera, mida ümbritsevad negatiivse elektrilaenguga elektronid. Vastuolu klassikalise füüsikaga: Ringjoonelistel orbiitidel tiirlevad elektronid peaksid
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine Politoloogia – Political Science Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist. Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga. Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 18-19 Galvaanielemendi elektromootorjõu ja lahustuvuskorrutise määramine .................................... märge arvestuse kohta, õppejõu allkiri FK laboratoorne töö 18-19 GALVAANIELEMENDI ELEKTROMOTOORJÕU JA LAHUSTUVUSKORRUTISE MÄÄRAMINE Töö ülesanne. Töö koosneb kahest osast. Esimeses osas valmistatakse galvaanielement ja mõõdetakse selle elektromotoorjõud. Seejärel mõõdetakse kummagi elektroodi potentsiaalid standardse võrdluselektroodi (kas kalomel- või hõbe-hõbekloriidelektroodi) suhtes. Mõõdetud suurusi võrreldakse Nernsti võrrandi põhjal arvutatud teoreetiliste väärtustega. Töö teises osas valmist...
Tallinn 2015 1. Tööülesanne Vastata antud küsimustele. PN3.H1 Küsimused: 1. Millisel rõhul hakkavad kolvid silindris liikuma? 2. Mis juhtub, kui kolbide liikumisel rõhu suurendamine peatada, miks? 3. Milline on rõhk silindris, kui kolvid jõuavad plussasendisse? 4. Kas kolvid silindrites liiguvad sünkroonselt, mis on selle põhjus? 5. Kas kolbide liikumine on ühtlane (sujuv), mis on selle põhjus? Lähtudes katse tulemustest, arvutada: 6. Millist jõudu tuleb rakendada kolvile selleks, et kolb liiguks tühikäigul plussasendisse? 7. Millist jõudu tuleb rakendada kolvile selleks, et kolb hakkaks liikuma? 8. Milline tähtsus on saadud tulemustel? Vastused: 1. Kolvid hakkavad silindris liikuma rõhuga 1 Bar. 2. Kolb seiskub. Sest vedru vastusurve on võrdeline antud rõhuga. 3. 1.3 Bar. 4. Jah, sest nad on kokku ühendatud ning nendele suruv rõhk on võrdne. 5
toidukaardid. 6.Milles seisnes ,,suur põgenemine" 1944. aastal Lahingu tegevuse jõudmine Eesti pinnale tõi kaasa ohu, et nõukogude okupatsioon taastatakse. Otsides pääsu sõjategevuse ja kommunistliku reziimi eest lahkusid inimesed massiliselt kodudest. Kokku lahkus umbes 80 000 inimest. Põgenikud suundusid peamiselt Saksamaale ja Rootsi lootes sealt sõjalõppedes ja eesti omariikluse taastudes peagi tagasi pöörduda. 7. Katse taastada iseseisvust ja selle ebaõnnestumine 1944. aasta kevadel alustas mitmeid vastupanugruppe ühendav Eesti Vabariigi Rahvuskomitee ettevalmistusi iseseisvuse taastamiseks. Valitsus kuulutas Eesti käimasolevas sõjas erapooletuks, koostas oma tegevuskava, korraldas Riigi Teataja trükkimise ning püüdis organiseerida pealinna kaitset. Mõni tund enne punaarmee tankide saabumist lahkus valitsus Tallinnast, mille kohal lehvis sinimustvalgeriigilipp.
Hüpotees (oletatav vastus uurimisküsimusele, peab sisaldama põhjendust, mis põhineb taustinfol): Vesi ja selles lahustunud ained liiguvad 24 tunni jooksul mööda vart taime kõikidesse osadesse, 48 tunni jooksul muutub kõigi taimeosad värv vastavalt vette lisatud värvile, sest taim vajab fotosünteesiks vett, ka toimub pidevalt taime pinnalt aurustumine. Muutujad: sõltumatu muutuja (tegur, mis mõjutab töö tulemust , mat x-teljel): must tuss sõltuv muutuja (tegur, mis muutub katse käigus sõltumatu muutuja tõttu ja mille muutust jälgitakse, mat y-teljel): varre värvunud osa kõrgus, taimeosadega toimunud värvimuutus kontrollitavad muutujad (tegurid, mis on kõikide katseobjektide jaoks samad, mõjutavad katse tulemust kaudselt, kõiki võrdselt, on mõõdetavad): temperatuur (22-24 kraadi C), õhuniiskus, valgustatuse tase (13 t päevavalgus ja päevavalguslampide valgus, öösel pime) taimeliik (märtsikelluke ja maikelluke) vee hulk anumas (100-200ml)
Laboratoorse töö protokoll Anorgaaniliste ainete põhiklassid Tallinna 32. Keskkool 10B klass Koostasid: Getterly Monika Stiina Mari-Liis 18.oktoober 2012 Tallinn Katse 1. Happe reageerimine soolaga Katsevahendid: Katseklaas, tahke sooda ( Na CO ), pird, tikud, vesinikkloriidhape (HCl) või äädikhape (CH COOH). Katse kirjeldus: Paneme katseklaasi hernesuuruse koguse soodat ja lisame paar kuupsentimeetrit hapet. Kohe algab katseklaasis tormiline reaktsioon ja eraldub gaas. Tõestame põleva pirruga, kas era...
Katse nr. 2 hapniku saamine ja tõestamine H2O2 ja MnO2 abil 6 Eesmärk 6 Hüpotees 6 Katse käik 6 Joonis nr 2 hapniku saamine ja tõestamine H2O2 ja MnO2 abil 7 Kasutatud allikad 8 2 Katse nr. 1 : Hapniku saamine ja tõestamine Eelteadmised Hapnik on üks levinuimaid elemente Maal. Hapniku kasutavad suurem osa elusolendeid hingamiseks. Hapniku kohta ma ise väga palju ei tea. Veel vähem selle saamise kohta. Üks asi, mida ma teadsin varem oli veel see, et hapnik on vajalik põlemiseks. [1] Eesmärk Katse eesmärk saada ja tõestada hapniku kaaliumnitraadi kuumutamise teel Hüpotees Katse käigus eraldub KNO3 st O2 2KNO3 -> 2KNO3 + O2 Vajalikud vahendid
Õpperühm: TI-11 Kuupäev: 02.11.2010 Laboritöö nr.4 METALLIDE KÕVADUSTEIMID Töö eesmärk: Tutvuda kõvaduse määramise meetoditega ja määrata detailide kõvadus Brinelli, Rockwelli ja Vickersi meetodil. Katsetulemuste tabel: Katse- katse Vicker Brinell Rockwell s keha d1 d2 ¯d HB d1 d2 ¯d HV HRC 1 0,414 0,410 0,412 215 0,520 0,515 0,518 207 7 1 2 0,420 0,424 0,422 204 0,515 0,495 0,505 218 10
toidukaardid. 6.Milles seisnes ,,suur põgenemine" 1944. aastal Lahingu tegevuse jõudmine Eesti pinnale tõi kaasa ohu, et nõukogude okupatsioon taastatakse. Otsides pääsu sõjategevuse ja kommunistliku reziimi eest lahkusid inimesed massiliselt kodudest. Kokku lahkus umbes 80 000 inimest. Põgenikud suundusid peamiselt Saksamaale ja Rootsi lootes sealt sõjalõppedes ja eesti omariikluse taastudes peagi tagasi pöörduda. 7. Katse taastada iseseisvust ja selle ebaõnnestumine 1944. aasta kevadel alustas mitmeid vastupanugruppe ühendav Eesti Vabariigi Rahvuskomitee ettevalmistusi iseseisvuse taastamiseks. Valitsus kuulutas Eesti käimasolevas sõjas erapooletuks, koostas oma tegevuskava, korraldas Riigi Teataja trükkimise ning püüdis organiseerida pealinna kaitset. Mõni tund enne punaarmee tankide saabumist lahkus valitsus Tallinnast, mille kohal lehvis sinimustvalgeriigilipp.
16. Dada ja metafüüsiline kunst Metafüüsline kunst – katse väljuda kaasajast Itaaliast Klassitsismi eeskuju. Ei kujutata päris inimesi Metafüüsika – olemise õpetus; olemise küsimus on kahtuse all 8 aastat – I ms eel ja järel Täiesti tõsine kunstinähtus; filosoofilised probleemid. Mõjutas sürrealismi. Kunst proovis ületada igapäevast füüsilist kogemust. Linnavaated. Siseruum. Rõhutatud, liialdatud, nihestatud joonperspektiiv. Igaviku, ajatusetunne.
Sisukord Testi läbiviijad............................................................................................................2 Andmed kasutatud seadme kohta...............................................................................2 Andmed katse seisukohalt oluliste üldiste tingimuste kohta......................................2 Katse eeltingimused................................................................................................... 2 Katse 1: Protective Earth Continuity (Kaitsejuhi järjepidevus)..................................... 3 Katse 2: Isolatsioonitakistus Toiteosa ja kere vahel....................................................4 Katse 3: Isolatsioonitakistus - Patsiendi kontaktide ja kere vahel..................................4 Katse 4: Maalekkevool: Normaalolukord...............................
Anorgaanilise ja füüsikalise keemia praktilised tööd. 1. Laboratoorne töö nr. 1.1.Kolloiodlahused Katse 1. Sooli valmistamine kondensatsiooni meetodil. Lahuse värvus muutub raud(III)kloriidi lisamisel pruunikamaks. FeOOH Katse 2. Kahte erinevasse katseklaasi jagatud lahusele lisasime juurde kahte erinevat ainet. a) Ühel juhul dinaatriumvesinikfosfaati Na2HPO4 b) Teisel juhul naatriumkloriidi. Lisasime mõlemale lahusele 20 tilka erinevat ainet. Reaktsioon toimus kiiremini kui lisasime saadud lahusele Na2HPO4 Na2HPO4 2Na + HPO4 Katse 3. Mitmevärvilised vesikasvud Keeduklaasis, milles asus naatriumsilikaadi lahus lisasime erinevaid soolade kristalle. (FeCl 3, 6H2O, MnCl24H2O, CuCl26H2O, CoCl26H2O, NiCl26H2O. Lahusesse puistatud kristalli pind hakkab lahustuma ning soola dissotsiatsioonil tekkivad metalliioonid moodustavad silikaatioonidega vähelahustuvaid silikaate. (Kõrvalt vaadates vägid välja nagu korallid me...
Elektrimasinad Aruanne Juhendaja: Heigo Mäemuru Üliõpilased: Erik Kessel Andrei Gussev Daniil Redko Õppekava nimetus: AAVB41 Tallinn 2018 Töö eesmärk 1. Tutuvuda ühefaasilise trafo 2. Uurida trafo töökarakteristikuid 3. Tutuvuda trafo põhiparameetritega ning nende määramisega 4. Saada ülevaade trafo tunnussuurustest Trafo andmed 1.Tühijooksu katse Valemid Katse U10, P0, U20, nr. V I10, A W V k12 cos 0 i*0 0.03456 1 38 0.075 1 38 1 0.350877 22 0.04608 2 68 0
..3 tilka). Katse 5. CO32-ioone sisaldavale lahusele (1...2 ml) lisada mõni tilk indikaatori fenoolftaleiini lahust. Lisada tilkhaaval 1 M HCl vesilahust. Katse 6. Cu2+-ioone sisaldavale lahusele (1...2 ml) lisada tilkhaaval 6 M NH 3*H2O, kuni esialgselt tekkiv sade loksutamisel lahustub ja värvus enam ei muutu. Katse 7. Võtta ühte katseklaasi tükk metallilist tsinki ja teise vaske. Lisada katseklaasidesse lahjendatud vesinikkloriidhapet. Katse 8. Katse viia läbi ja katseklaasid hoida ning tühjendada pärast reaktsiooni täielikku lõppemist tõmbe all. Kuiva katseklaasi panna tükk vaske ja lisada ~1 ml kontsentreeritud lämmastikhapet. Katse 9. Võtta katseklaasi tükk metallilist tsinki ja lisada 1...2 ml CuSO4 lahust. Katse 10. Valada katseklaasi ~0,5 ml KMnO 4 lahust ja lisada sama kogus lahjendatud H2SO4 lahust ning spaatliga tahket Na2SO3 kuni värvuse valastumiseni (värvituks muutumiseni). Katse 11
või sahharoos ja maltoos. Anaeroobses keskkonnas saavad pärmseened eluks vajalikku energiat suhkrute kääritamisest - tekivad alkohol ja süsihappegaas. Pärmseened vajavad oma elutegevuseks kindlaid keskkonnatingimusi, kus on olulisteks teguriteks keskkonna temperatuur, niiskus, pH, toitainete olemasolu. (wikipedia.org) 2 MATERJAL JA METOODIKA Töös kasutatud materjalid: 50 g küpsetamiseks mõeldud pärmi 4 klaasi Õli Suhkur Töö metoodika: Uurimistöö katse jaoks oli vaja välja valida 4 kitsamat klaasi, mis oleks võimalikult sirgete seintega. Klaasid nummerdati. Tuli valmistada pärmseentele suhkrust sööde, mis pandi klaasidesse. (Sööde - söötmeks nimetatakse toitainete rikast ainest, kuhu pannakse teaduslikel eesmärkidel kasvama huvi pakkuvad mikroorganismid.) Söötme tegemiseks oli vaja võtta iga klaasi jaoks 0,5 teelusikatäit pärmi, lisada 1 teelusikatäis suhkrut ning segada kõik koostisosad omavahel läbi
Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: katseklaaside komplekt, tsentrifuugiklaasid, väike keeduklaas, büretid, suurem keeduklaas, pliit, tsentrifuug, mõõtsilinder, klaaspulk. Kemikaalid: HCl, NaCl, CaCl2, AgNO3, H2SO4, Na2SO4, MgSO4, CuSO4, Na2S2O4, BaCl2, Pb(NO3)2, KI, K2CrO4, CH3CSNH2, NH4H2O, CH3COOH, NaOH, MgCl2, KOH, NH4Cl, MnSO4, NiSO4, CdSO4, Hg(NO3)2, SbCl3. Töö käik 1. Rasklahustuva ühendi sadenemine ja lahustumine Katse 1.1. Valasin katseklaasidesse 1 mL HCl, NaCl ja CaCl 2 lahust ning lisasin katseklaasi 2 tilka AgNO3 lahust. Valasin katseklaaside sisud kokku, et seda hiljem katses 3.1. kasutada. Katse 1.2. Valasin katseklaasidesse 1 mL H2SO4, Na2SO4, MgSO4, CuSO4 ja Na2S2O3 lahust ning lisasin igasse katseklaasi 2 tilka BaCl2 lahust. Katse 1.3. Mõõtsin keeduklaasi büretist 10 mL 0,05 M Pb(NO3)2 lahust ja 10 mL 0,5 M NaCl lahust.
lahust. Lisada tilkhaaval 1 M HCl vesilahust. Kompleksühendi teke Katse 6. Cu2+ ioone sisaldavale lahusele (1...2 ml) lisada tilkhaaval 6 M NH3 ⋅ H2O, kuni esialgselt tekkiv sade loksutamisel lahustub ja värvus enam ei muutu. Redoksreaktsioonid Metallid, metallide pingerida Katse 7. Võtta ühte katseklaasi tükk metallilist tsinki ja teise vaske. Lisada katseklaasidesse lahjendatud vesinikkloriidhapet. Jälgida gaasilise vesiniku eraldumist metalli pinnal mullikestena. Katse 8. Katse viia läbi ja katseklaasid hoida ning tühjendada pärast reaktsiooni täielikku lõppemist tõmbe all! Kuiva katseklaasi panna tükk vaske ja lisada ~1 ml kontsentreeritud lämmastikhapet. Katse 9. Võtta katseklaasi tükk metallilist tsinki ja lisada 1...2 ml CuSO4 lahust. KmnO4 ja K2Cr2O7 reaktsioone Katse 10. Valada katseklaasi ~0,5 ml KmnO4 lahust ja lisada sama kogus lahjendatud H2SO4 lahust ning spaatliga tahket Na2SO3 kuni värvuse valastumiseni (värvituks muutumiseni).
Na2SO4 lahust. Tekkinud plii(II)sulfaadi sademel lasta settida ja valada sademe pealt lahus ära. Sademe peale valada ~2 mL küllastatud CH3COONa lahust, loksutada. Kas sade lahustub plii atsetatokompleksi tekke tõttu? 3.6 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Cd(CH 3COO)2 lahust ja lisada tilkhaaval küllastatud Na2SO3 lahust kuni reaktsioonide lõppemiseni (katse teha kiiresti, sest pärast lahuse selginemist võib tekkida kiiresti sade uuesti). Kas katse tõestab kaadmiumi sulfitokompleksi [Cd(SO3)2]2 teket? Kirjeldada reaktsioonivõrranditega kõiki muutusi, mis toimuvad ülalnimetatud kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel). Koordinatsiooniarvud: Ag 2, Pb 4, Bi 6. Akvakompleksid 4.1 Kuiva katseklaasi panna mõned Co(NO3)2·6H2O kristallid ja valada peale 2 3 mL etanooli. Kirjeldada, mis toimub. 4.2 Eelmisesse lahusesse lisada mõned NaCl kristallid. Kirjeldada, mis
Pärmseente elutegevus anaeroobses keskonnas tekib süsihappegaas ja alkohool. Seda protsessi nimetatakse käärimiseks. Eralduv süsihappegaas taigna puhul muudab taigna kobedaks. Pärmseened paljunevad soodsates tingimustes väga kiiresti. Pärmseened paljunevad enamasti pungudes, kuid ta paljuneb ka eostega. (Bioloogia õpik 8.klassile I osa ) Uurimustöö käik · Selle uuringu teostamiseks on mul vaja sooritada katse, mille käigus ma arvatavasti saan vastuse küsimusele, et missugune tremperatuur on pärmseenele kõige soodsam. · Katse oletatav vastus on see, et pärmi elutegevuseks on kõige paremateks tingimusteks on kõige soojem temperatuur ning väikseim kogus suhkurt.Sellele küsimusele saan ma alles vastuse pärast katse teostamist. · Katse sooritamiseks vajan ma 25 grammi pärmi, 2 dl jahu suhkurt, 3 dl vett ja 6 klaasi.
5. Perioodilisussüsteemi 1A ja 2A rühma elementide o-a ühendites on vastavalt 1 ja 2; Al 3; Zn ja Cd 2. 3 Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid, kemikaalid Töövahendid: Katseklaaside komplekt Ained: Na2SO4, Al2(SO4)3, NH3H2O, CuSO4, NaCO3, Zn, Cu, K2Cr2O7, KMnO4, H2SO4 Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Katsed nr 1, 2, ja 3 olid sademe tekke peale: Katse 1 Esimese katse puhul lisasin Na2SO4 lahusele BaCl2. Tekkis valge aine, mis sadestus. Lahus muutus häguseks. Na2SO4 + BaCl2 BaSO4 + 2NaCl SO42- + Ba2+ BaSO4 Katse 2 Teise katse puhul lisasin Al2(SO4)3 lahusele 2M NH3H2O, mille tagajärjel tekkis valge hägune segu, mis ei olnud väga vedelas olekus. Al2(SO4)3 + 2M 6NH3H2O 2Al(OH)3 + 3(NH4)2SO4 + H2O Al3+ + NH3H2O [Al(NH3)]3+ + H2O Katse 3 Kolmanda katse puhul lisasin Pb(NO3)2 lahusele K2CrO4. Tekkis kollane hägune segu,
ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Robert Ginter - 142462MLGBII Praktikum II 1 TÖÖ 5: AINE SULAMIS- JA KEEMISTEMPERATUURI MÄÄRAMINE 1.1 KATSE 1: NAATRIUMTIOSULFAADI SULAMISTEMPERATUURI MÄÄRAMINE Töö eesmärk: Leida katse läbi naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuur Töövahendid: Kaks klaas kapilaari, gaasipõleti, uhmer, naatriumtiosulfaat, termomeeter, keeduklaas, pliit Töö käik: Gaasipõleti kohal soojendati kaks klaastoru ja tõmmati kaks 50mm pikkust ja 1 kuni 2 mm pikkust kapillaari. Kapilaari ots suleti ja kapillaar täideti paari millimeetri naatriumtiosulfaadiga. Kapilaar kinnitati termomeetri külge ja asetati koos termomeetriga veega täidetud keeduklaasi, nii et vesi ei pääseks kapilaari sisse.
katse jooksul püsiv. Kui kondensaaditorust hakkas tulema auru, reguleerisiti kondensaadikraani nii, et kondensaadi nivoo väljavoolutoru klaasis oleks pidevalt nähtaval. Kui temperatuurid olid jäänud konstantseks, oli radiaator saavutanud termilise tasakaalu olukorra ja mõõtmisi võis alustada. Enne mõõtmiste alustamist kaaluti kondensaadianuma koos veega. Seejärel eemaldati kondensaaditoru alt esimese kondensaadinõu ning asetati sinna koos veega kaalutud kondensaadinõu. Katse algas. Katse vältel mõõdeti 5-minutiliste vaheaegade järel radiaatori pinna, kondensaadi ja õhu temperatuuri. Katse lõpul eemaldati kondensaadinõu ja kaalusime uuesti. Kondensaadinõu kaalu vahe katse algul ja lõpul andis katse jooksul radiaatorit läbinud ning seal kondenseerunud auru koguse. Külm vesi kallatakse katse algul anumasse kondensaadikao vähendamiseks. See kadu on tingitud kondensaadi aurumisest lahtisest nõust ning on seda suurem, mida kõrgem on vee temperatuur nõus
Protokoll Praktikum1 Töö nr.2 - Metalli aatommassi määramine, katse 1(metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu). Kasutatud vahendid: Tundmatu metalli tükk(m=30,32g), vesi(m=92,114g), klaas(m=45,215g), termomeeter, kalorimeeter, pliit. Töö käik: 1. Kaalusime metallitükk ja klaasi kaalul, saadud tulemused panime kirja ja arvutasime vee massi(M klaas veega M klaas = Mvesi) 2. Mõõtsime vee ja metalli tükki algtemperatuuri 3. Asetasime metalli tükki keevasse vette 15 minutiks 4
2)teise 4 cm3 Na2S2O3 lahust ja 2 cm3 destilleeritud vett, 3)kolmandasse 3 cm3 Na2S2O3lahust ja 3 cm3 vett, 4)neljandasse 2 cm3 Na2S2O3 lahust ning 4 cm3 vett. Katses mõõtsin aega lahuste kokkuvalamise momendist kuni hetkeni, mil lahus on muutus häguseks. Selleks võtsin esimese katseklaaside paari ja valasin lahused ühte katseklaasi kokku, sulgesin katseklaasi korgiga ning segasin katseklaasi kiiresti paar korda ümber pöörates. Samal momendil panin käima stopperi, et fikseerida katse algus ning, kui tekkis hägu, panin stopperi kinni ja fikseerisin katse lõpu. Samamoodi toimisin ka teise, kolmanda ja neljanda katseklaasi paariga. Mõõdetud ajavahemikud fikseerisin tabelisse. Katse 2- Reaktsioonikiiruse sõltuvus temperatuurist Ühe katseklaasi igast paarist täitsin 4 cm3 väävelhappelahusega, teise 4 cm3 Na2S2O3 lahusega. Edasi täitsin poolenisti veega suurema keeduklaas ning asetasin sinna kõik katseklaasid ning termomeetri
Maa magnetvälja induktsiooni määramine 2s 2 *U * m 1. Valem: Bh= L2 e L- Toru pikkus (0,26m) U- Voolutugevus (1120v) m- Mass (9,1*10-31kg) e- Laeng (-1,6*10-19C) Katse nr. 1= 5mm Katse nr. 2= 5mm Katse nr. 3= 5mm 1. Arvutamine Katse 1. 2 * 5mm 2 *1120v * 9,1 *10 -31 kg Bh= -19 = 1,67 *10 -5 0,26 2 1,6 *10 C Katse 2. 2 * 5mm 2 *1120v * 9,1 *10 -31 kg Bh= -19 = 1,67 *10 -5 0,26 2 1,6 *10 C Katse 3. 2 * 5mm 2 *1120v * 9,1 *10 -31 kg Bh= -19 = 1,67 *10 -5 0,26 2 1,6 *10 C Rainer Vestel ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
