temp ei jää kriitilisse piirkonda, järelikult aksepteerin H0. Vastus: 1. Ja 2. Grupi keskmised punktisummad ei erine oluliselt. Väitel, et õppejõud hindas esimest gruppi kõrgemate hinnetega kui teist gruppi, ei ole alust. Ülesanne 2 Põllumees soovib kindlaks teha, kas tankla tankimisseade väljastab täpse kütusekoguse. Selleks teostab ta viis tankimist, tellides iga kord täpselt 20 liitrit kütust. Kodus mõõdab ta saadud kütusekoguse täpse mõõtmisvahendiga üle ning saab viie katse keskmiseks kütusekoguseks 19,4 liitrit standardhälbega 0,25. Kas on alust väita, et tanklast saadav kütusekogus ei vasta tellitule? H0: µ=20 (erivevus puudub- tanklast saadav kütusekogus vastab tellitule) H1: µ20 (tanklast saadav kütusekogus ei vasta tellitule) µ=20 x=19,4 s=0,25 n=5 SE=s/n SE=0,25/5=0,11 temp=(x-µ)/SE temp=(19,4-20)/0,11=-5,45 tkr=2,78 temp jääb kriitilisse alasse, seega lükkan H0 tagasi.
Lülitatakse sisse elektriküte, mis reguleeritakse nii, et kütuse temperatuur tõuseks kiirusega 5...6 K/min Süttumistemperatuurist 17K võrra madalam temperatuuri juures süüdatakse taht ja alustatakse katset. Selleks pööratakse temperatuuri tõustes iga 2 K järel vedrukäepideme nuppu, millega avatakse kaanes olev ava ja taht vajub sisse. Pärast esimese sähvatuse tekkimist katset järkatakse, tehes kordussüüramine. Kui siis enam sähvatus ei teki, siis katse lõpetatakse. Mõõtmisandmete ja nende läbitöötamise tulemuste tabelid Leekpunkt tekkis 93,4ºC Järeldus Käsiraamatus oli kirjas, et leekpunkt tekib üel 90 kraadi juures. See tähendab, et katse oli edukas.
(Sepp, S 2007) Ehk siis küpsetuskamber on Faraday puur, mis tähendab, et mikrolained ei pääse kambrist keskkonda(Sepp, T 2007). Kui ahju uks või kambri seinad on ebasobilikud või kahjustatud, võivad mikrolained kahjustatud piirkonnast keskkonda lekkida(Yannakou 2008). Pöörlev alus - Pöörlev alus on ahjus selleks, et toit küpseks ühtlaselt, kuna mikrolainete intensiivsus küpsetuskambri eri paikades ei ole sama tugevusega. (vt katse 1 ja 2) 3.2. Tööpõhimõte Mikrolainete poolt soojendatavad ained peavad olema elektrilised dipoolid. See tähendab seda, et positiivne laeng on kogunenud molekuli ühte ning negatiivne teise otsa (nt dipoolne vee molekul). (Sepp, S 2007) Kui selliseid molekule kiiritada mikrolainetega, siis püüavad nad end keerata välise elektrivälja suunda. Nii sunnib mikrolainekiirgus molekuli keerama end pidevalt uutesse suundadesse suure sagedusega
Karistusõiguse eriseminar Kõige tähtsam asi delikti struktuur. Katse jätta meelde mis on katse OK ja samuti mitme isikuga kuriteod ehk kaastäide viimine ja osavõtt. Tahtluse ettevaatamatuse tabel. Tahtlus kõigi koosseisu elementide suhtes. Kas koosseisu asjaolu oli syydlase eesmärk, kui vastus jah siis pilt selge, kui ei siis kysimus kas ta teadis kindlasti et ta täidab koosseisu asjaolu. Põhilised õig välistavad asjaolud: 1 hädakaitse 2 kohustutse kollisioon süüd välistavad asjaolud: lõpetamata ja lpettaud katse ERIOSA: varavastased ja isikuvastased kuriteod.
Karistusõiguse eriseminar Kõige tähtsam asi delikti struktuur. Katse jätta meelde mis on katse OK ja samuti mitme isikuga kuriteod ehk kaastäide viimine ja osavõtt. Tahtluse ettevaatamatuse tabel. Tahtlus kõigi koosseisu elementide suhtes. Kas koosseisu asjaolu oli syydlase eesmärk, kui vastus jah siis pilt selge, kui ei siis kysimus kas ta teadis kindlasti et ta täidab koosseisu asjaolu. Põhilised õig välistavad asjaolud: 1 hädakaitse 2 kohustutse kollisioon süüd välistavad asjaolud: lõpetamata ja lpettaud katse ERIOSA: varavastased ja isikuvastased kuriteod.
Jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Kolb sulgeda kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti. Juhtida kolbi 1...2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda kolb korgiga ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi (mass m2) saavutamiseni. Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täita kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee maht mõõta mõõtesilindri abil. Fikseerida katse sooritamise momendil termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. Katsetulemused: mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1 = 148,79g mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 148,97g kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V = 250 + 68 = 318ml = 318 ∙ 10-3 l õhutemperatuur t° = 22ºC = 22 + 273,15 K = 295,15K õhurõhk P = 102,6 ∙ 1000 Pa Kasutades valemit 1.6 arvutada, milline oleks õhu (CO2) maht kolvis normaaltingimustel (V0):
kahe määramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m³. Liiva puistetihedus oL [kg/m³] leitakse järgmiselt: , (1) kus m - anuma mass, g m - liiva ja anuma mass, g V anuma maht, cm³ Näide m = 215,6 g m= 1748,8 g V= 993,5 cm³ , Tabel 7.1 Liiva puistetihedus Liiva ja Anuma mass anuma mass, Anuma Liiva Katse nr m, g m maht V, cm³ puistetihedus 1 1748,8 1543 2 215,6 1759,2 993,5 1554 7.2 Liiva terade tiheduse määramine Kuivatatud liiva proovist, mis on läbinud sõela avaga 5 mm, kaalutakse 200-300 g liiva. See liiv puistatakse 500-ml mensuuri, kuhu on varem valatud 250 ml vett. Liivaterade ruumala määratakse mensuuri lugemite vahena. Erinevus kahe määramise vahel ei tohi olla suurem kui
harudest.Sulen kolvi korgiga(võimalikult kiirelt) ja kaalun uuesti. Peale seda juhin kolbi 1...2 minuti vältel veel süsinikdioksiid kuni kolb täitub konstantse massi (mass m2) saavutamiseni. (Masside m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0,17...0,22 g.) CO2-ga täitunud kolvi mahu m ääramiseks täidan kolvi eelnevalt märgistatud kohani toatemperatuuril oleva veega ja vee mahu mõõdan mõõtesilindri abil. Fikseerin katse sooritamise ajal termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuuri ja õhurõhu laboris. Katsetulemused mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1 = 152,37 g mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 152,21 g m2 - m1 = 141,73 - 141,56 = 0,16 g kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V = 310 ml = 0,31 dm3 õhutemperatuur t° =22 oC=295,15 K õhurõhk P = 101700 Pa normaaltingimustele vastav õhurõhk P0 = 101325 Pa normaaltingimustele vastav õhutemperatuur T0 = 273,15 K
· Osa- sobiva info ülekandmine uudsesse valdkonda · Lahendatava ülesande kohta järlduste tegemine Analoogia võib soodustada ülesande lahendamist ent ka raskendada kujunevad "naiivsed teooriad" maailmast Loovmõtlemine · Probleemidele uudsete lahenduste leidmine · Uudne + funktsionaalne · Loova lahenduse aluseks võib olla ümberstruktureerimine või ka analoogiline mõtlemine Etapid (Wallas, 1926) · Ettevalmisus: formuleeritakse probleem ja tehakse esimene katse seda lahendada · Inkubatsioon: probleem jäetakse kõrvale ja tegeletakse muude asjadega · Illuminatsioon: probleemi lahendus kerkib äkki esile · Kontrollimine: kontrollitakse, kas lahendus tõesti sobib · Probleem: kas suurem osa avastusi tehakse pidevalt töötades või "juhuslikult"? Järeldamine (reasoning) · Järeldamine on mõttetegevus, mis seisneb etteantud info (eelduste) muutmises selleks,et jõuda tulemuseni (järeldustele)
NH3H2O-ga, lisasin 5 tilka 1 M (NH4)2CO3 lahust ja soojendasin 80 oC juures veevannis. Sadet ei tekkinud, seega puuduvad lahusest ka IV rühma katioonid. V rühma katioonide määramine Kuna tsentrifugaadis puudus IV rühm, siis puudusid sealt ka Ba2+ ja Ca2+, seega ma ei pidanud lahusest nende jälgi kõrvaldama ja võisin kohe minna V rühma juurde. V rühma kahest esindajast ühe kohta olin juba tõestusreaktsiooni teinud. Nendeks olid NH4+- ioonid, mida lahuses ei esinenud. Tegin katse läbi ka Mg2+- ioonidega. Selleks soojendasin veidi lahust keemiseni ja lisasin 2 tilka dinaatriumveinikfosfaadi lahus, 3 tilka 2 M ammoniaakhüdraati ja soojendasin. Sadet ei tekkinud, seega ei olnud lahuse ka Mg2+- ioone. Anioonide määramine Eelnevalt teadsin, et mu uuritav sool sisaldab üht aniooni. Esmalt pidin valmistama anioonide lahuse, kust oleks kõrvaldatud katioonid, mis võivad segada anioonide määramist. Selleks
uuesti. Kolvi täitmist jätkati 1-2 min jooksul konstantse massi (mass m2) saavutamiseni. (Masside m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0,17...0,22 g.) Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täideti kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee maht mõõdeti mõõtesilindri abil. 2 Fikseeriti katse sooritamise momendil termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. Katseandmed mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1 = 118,32 g mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 118,53 g kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V = 326 ml = 0,326 dm3 õhutemperatuur t° = 22 ºC õhurõhk P =102 800 Pa
Survetugevuse määramiseks kasutati paindekatsel tekkinud 12 poolikut proovikeha. Poolikud proovikehad asetati külgpindadega terasest standardplaatide vahele, mille survepind oli 1600 mm2 (40x40 mm). Katsetamine toimus hüdraulilise pressiga. Survetugevus arvutati valemiga (2). Rs=P/F0 (2) Rs survetugevus [N/mm2] F0 survepindala [mm2] P purustav jõud [N] 4. Katse tulemused 4.1 Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine Kipsi kaalutis 300 g Tabel 4.1 Katse nr. Vee hulk, % kipsi massist Taignakoogi diameeter, cm 1 50 16 2 53 21,3 3 51 18,6 4.2 Tardumisaegade määramine 4.2.1 Katse algus 2.00 Tardumise algus 16.30
Tallinna Tervishoiukõrgkool Optomeetria õppetool Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: TO Töö nr: 4 PIKKSILM JA MIKROSKOOBI SUURENDUS Töö eesmärk: Pikksilma ja mikroskoobi Töövahendid: Pikksilm, mikroskoop, ühtlaste suurenduse ning silma minimaalse jaotustega skaala, objektskaala, mõõtjoonlaud vaatenurga määramine TÖÖ TEOREETILISED ALUSED 1. Silma minimaalse vaate nurga määramine Kujutise tekkimine silma võrkkestale. Silma võrkkestal tekkinud kujutise A`B` mõõtmed on põhiliselt määratud nurga , mille all antud eset AB vaadledakse. Mida väiksem on vaatenurk , seda väiksem on silma võrkkestal tekkinud kujutis ja seda vähem detaile sa...
heitepaigana ringi läbimõõduga 2,2 m. Selline ring on praeguseni kasutusel. Kettaheite omapärast Ketas on kas puust või mõnest muust siledast materjalist, mille ümber on metallist ümar metallring. Ketta mõlema poole keskel on metallist osa. Ketta kaal on meestel mitte üle 2 kg ja naistel 1 kg. Ketta välismõõt peab olema 21,9–22,1 cm ja naistel 18,0–18,2 cm. Kettaheite ring on turvalisust silmas pidades ümbritsetud võrguga, mis peab ebaõnnestunud katse puhul 2 kg ketta peatama, mis võib lennata kuni 25 meetrit sekundis. Kettaheite ringi sisemõõt peab olema 2,50 m. Eesti tuntuimad kettaheitjad on: Aleksander Tammert (02.02.1973) isiklik rekord on 15.aprillil 2006 Dentonis heidetud 70,82 m. Gerd Kanter (06.05.1979) isiklik rekord 73,38 m on püstitatud 4. septembril 2006 Helsingborgis. Märt Israel (23.09.1983) isiklik rekord on 12. mail 2011 Chula Vistas heidetud 66,98 m.
Selle viisin läbi väikese lusikaga, tõstes sademe kohal olevat lahust filtrile nii, et sadet ennast filtrile ei satuks. Korduvektraktsiooni ma ei teinud, kuna esimese oktaanikoguse lisamisel oli sademe kohal olev ekstrakt juba värvitu. Minul tuli ekstrakti mõõtesilindrisse 16,4 ml (ekstrakti kogumaht). Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs Karotenoidide neeldumisspekter mõõtsin vahemikus 350-650 nm ning võrdluslahusena kasutasin puhast ektrahenti, milleks oli minu katse puhul oktaan. Töötasin klaasküvettidega. Pärast masina töövalmis sättimist joonistus spektrofotomeetri ekraanile uuritava lahuse neeldumisspekter, millel kursori nihutamisega sain kindlaks määrata need lainepikkused, kus paiknesid iseloomulikud neeldumismaksimumid (max) ja maksimumidele vastavad absoptsiooni (A) e optilise tiheduse (D) täpsed väärtused. Trükkisin neeldumisspektri välja. Lainepikkus max
Kuidas mõjutab Marguse teole antav hinnang Veiko käitumise hindamist? 2) Kuidas hinnata Veiko poolt telefoni teel Marguse mõjutamist? 3) Kuidas hinnata Veiko poolt raha nõudmist? 4) Kuidas hinnata Veiko poolt autoga üle kulleri pea sõitmist? 5) Kuidas hinnata Marguse ja Veiko poolt laiba tükeldamist ja matmist? 6) Kuidas hinnata Marguse poolt kulleri tapmisest teatamata jätmist? Lahendus: 1) Veiko ja Margus võisid toime panna narkootilise aine salakaubaveo katse - 3 p Veiko ja Margus on vaadeldavad narkootilise salakaubaveo kaastäideviijatena (KarS § 21 lg 2), kellel oli rollide jaotus: Veiko korraldasid narkoveo ja juhendas selle täideviimist jooksvalt ja Margus pidi selle realiseerima. Margus kohtus Veiko poolt määratud ajal ja kohas Veiko kontaktiga Amsterdamis selleks, et neelata narkootiline aine alla ja lennata sellega tagasi Eestisse. Vähemalt kohtumisest alates saab rääkida, et Margus asus realiseerima Veikoga
0,5 n NaOH lahusega fenoolftaleiini (ff) juuresolekul. Kui uuritavas lahuses on 5 milliliitrist erinev kogus 3n HCl-i, määratakse HCl hulk selles koguses 3n HCl lahuses. HCl lahuse mass määratakse kaalumise teel. Kuna reaktsiooni tasakaal nihkub aeglaselt, on tasakaalukontsentratsioonid määratavad tiitrimise teel. Pärast seismist tiitrida kolvi sisu (otse kolbi) 0,5 n NaOH lahusega ff juuresolekul. Arvutused Vee hulk igas kolvis katse algul on leitav, lisades puhta vee massile (antud olukorras puhast vett polegi) 3n HCl-s oleva vee massi. Viimane arvutatakse, lahutades 5ml 3n HCl lahuse massist selles leiduva HCl massi, mis on määratud tiitrimise teel. Etaanhappe hulk tasakaaluolukorras igas kolvis arvutatakse lähtudes tasakaalulise lahuse tiitrimiseks kulutatud NaOH milliliitrite arvust, millest lahutatakse HCl lahuse tiitrimiseks kulunud NaOH-kogus.
- sisemise huvi äratamine ja sellest lähtuva aktiivsuse üles näitamine · Sotsiaal-konstruktivistlik õppimisteooria: - õpilase sisemine aktiivsus - mõtete vahetamine teiste inimestega - õppimine rajaneb juhendamisel ja õpetamisel (Krull 2000) Biheivioristlikud õppimisteooriad · Klassikaline tingimine · Operantne tingimine · Assotsiatiivne tingimine Klassikaline tingimine · Klassikaline õppimine- Ivan Pavlovi katse koeraga (Krull 2000 lk. 182) märkide ja seoste õppimine 1) Liha tekitab koeral automaatselt nt. Autos hakkab vilkuma kütuse süljeerituse. Neutraalne stiimul, näidik Pavlovi katses mingi heli, süljeeritust ei tekitanud. · Seose kujunemine 2) Seejärel anti koerale liha ja tekitati
- Lahendatava ülesande kohta järelduste tegemine - Analoogia võib soodustada ülesande lahendamist ent ka raskendada kujunevad ,,naiivsed teooriad" maailmast. Loovmõtlemine: · Probleemidele uudsete lahenduste leidmine · Uunde + funktsionaalne · Loova lahenduse aluseks võib olla ümberstruktueerimine või ka analoogiline mõtlemine Etapid ettevalmistus (formuleeritakse probleem ja tehakse esimene katse seda lahendada) -> inkubatsioon (probleem jäetakse kõrvale ja tegeletakse muude asjadega) -> illuminatsioon (probleemi lahendus kerkib äkki esile) -> kontrollimine (kontrollitakse, kas lahendus tõesti sobib) Ümberstruktueerimine huumoris: 1. Lugu loob teatavad ootused 2. Ennustatakse tulemust 3. Kui ennustus täitub ollakse rahul, ent pole naljakas 4. Üllatusmoment kui ennustus ei täitu 5. Kas tulemus on sellest hoolimata sobiv?
Ajavahemiku täpne väärtus: 2473 ms t = ± 1 ms Suhteline viga D = t / t = 1 / 2473 = ± 0,404*10-3 Standardhälve = vD = ± 0,067 Ajavahemiku täpne väärtus ei lange vahemikku tk ± 1,6 =2372,64±267,22. Sellest võib järeldada,et reageerimisaeg on erinev. n - 1 50 - 1 49 P0 = = = = 0,961 (Tõenäosus,et järgmine mõõtmine langeb vahemikku). n + 1 50 + 1 51 Mõõtetulemustest 26 langes vahemikku 2,372 ± 0,1000 s.Tõenäosus, et ka järgmine katse satub sellesse vahemikku, on m / n * P0 = 26 / 50 * 0,961 = 0,499. Mõõtmistulemustest 16 langes vahemikku 2,372 ± 0,0500 s.Tõenäosus,et järgmine katse satub sinna vahemikku, on 16/50 * 0,961=0,308. Nr. Ti |Ti-Tk | |Ti-Tk |2 1 2344 28,64 820,2496 2 2325 47,64 2269,57 3 2455 82,36 6783,17 4 2341 31,64 1001,09 5 2120 252,64 63826,97 6 2277 95,64 9147,01 7 2199 173,64 30150,85
600 400 200 0 2 4 6 8 10 12 14 16 18 20 22 24 26 28 30 32 34 36 38 40 42 44 46 48 50 1 3 5 7 9 11 13 15 17 19 21 23 25 27 29 31 33 35 37 39 41 43 45 47 49 Katse nr Leian, mitme mõõtmise tulemused on vahemikus ± 0,1 s ja ± 0,05 s. Selleks tegin Excelis tabelid. Kui viga on suurem kui lubatud, siis on selles reas mõõtetulemuse asemel null. Kui viga on vahemikus +/- 100ms Kui viga on vahemikus +/- 50ms 2001 2001
t kus l - kaldpinna pikkus t - allaveeremise aeg Kaldpinna kõrguse saab leida pikkuse l ja kaldenurga järgi: h=lsin Asendades valemis ( 3 ) kiiruse avaldisega ( 4 ) , saadakse pärast teisendusi inertsmomendi jaoks valem : g t 2 sin I =mr 2 ( 2l ) -1 (5) Suurused m , r , l ja t mõõdetakse katse käigus. sin antakse ette õppejõu poolt. Silindri teoreetilise inertsmomendi valem: mr 2 It = 2 4. Töö käik. 1. Mõõtke silindri mass m ja mõõtke tema läbimõõt d . 2. Mõõtke kaldpinna pikkus l väravate vahel. mr 2 3. Arvutage silindri inertsmoment teoreetilise valemi It = järgi. 2 4. Nullistage ajamõõtja. 5
Töö eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm ), areomeeter, filterpaber. 3 Kasutatud ained: Naatriumkloriid segus liivaga. Teooria: Lahuse massi ja mahtu seob lahuse tihedus. Lahus on kahest või enamast komponendist koosnev homogeenne süsteem. Meie katse teeb võimalikuks ainete erinev lahustuvus, mida vajalike andmete saamiseks ära kasutame. Töö käik: Kolvi kaalutakse liiva ja soola segu. NaCl lahustatakse väheses koguses destilleeritud vees ning filtreeritakse kasutades kurdfiltrit. Lahus valatakse filtrisse mööda klaaspulka ning pulk tõstetakse kohe keeduklaasi tagasi, et vältida iga tilga kaotsiminekut. Jäägile keeduklaasis lisatakse veel vett, et NaCl lõplikult välja pesta. Et saada kätte sool ka filterpaberi pooridest,
Tööeesmärk Käesolevastöösvaatlemeolukorda, kusmôôdetavsuurusiseei ole juhuslikuiseloomuga, vaidjuhuhälbedmôôtmisel on pôhjustatudmôôtmisprotsessist. Töövahendid Generaator G6-27, ajaintervallidemõõtja RC3-07-002 Töökäik Ajaintervallidekäsitsimõõtmine Katsetajamôôdabgeneraatoriimpulsipikkustjälgidesvalgusdioodiningvajutabnupulevalgusesütt idesjakustudes. Ajaintervallikahevajutusevahelmôôdetakse sagedusmôôturiga. Katse nr. ti ti - tk (ti - tk)2 Katse nr. ti ti - tk (ti - tk)2 352,68 493,72 1 2646 26 2605 18,78 84 -22,22 84 - 10245, 4067,8 2 2526 27 2691 101,22 49 63,78 88
tunnustama NSVLi 1941.a piire (st ka Baltimumi okupeerimist) 4) otsustatoi ära Saksamaa jaotamine ja Poola piirid. Jalta konverents-4.-11. Veebruar 1945, Roosvelt, Churchill, Stalin, kuulutaisd kavatsusest taastada demokraatliku korra vabade valmiste teel kõikides Saksa okupatsioonist. Potsdami konveents-17.juuli-2. August 1945, Harry Truman, Churchill, Stalin,otsustati Saksamaa saatuse üle. Eesti Vabariigi taastamis katse 19.september 1944 kuulutas Otto Tiefvälja põrandaluse valitsuse Eest Vbiseseisvuse taastamiseks. Deklaratsiooni tekst anti raadio teel edasi, loeti ette ka Soomes ja Rootsis. Katse suruti aga uuesti võimule saanud NSVL poolt maha. Teise maailma sõja tagajärjed Eestile Eesti kaotas iseseisvuse, lages umbes 50 aastaks võõrvõimu alla Rängad sõjakaotused: rahvaarv vähenes u 200 000 inimese võrra(terri ohvrid, küüditaud, põgenenud)
nihke suurus võrdub poole lainepikkusega. 4. Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahtikirjutamisega v= * f (m/s), kus on lainepikkus ja f- laine sagedus. v0 = v/ (1+0,002t), kus v on laine levimise kiirus ja t on gaasi temperatuur C° kraadides. =v2/RT,kus on moolmass (õhu jaoks 29*10-3 kg/mg), R universaalne gaasikonstant (= 8,31J/mol*K), T absoluutne temperatuur (Kelveni kraadides). 5. Täidetud arvutus tabelid. Tabel 1 Katse tulemuste tabel Katse nr f, Hz l0, cm ln, cm ln, cm , m 1 2561 14,3 21,5 7,2 0,144 2 28,5 7 0,140 3 35,4 6,9 0,138 4 42,3 6,9 0,138
Tallinna Tehnikaülikool Automaatika instituut Mõõtmine ISS0050 Laboratoorne töö nr 1 Nihkeanduri kalibreerimine Töö mõõdetud Töö esitatud Töö kaitstud Tallinn 2011 AUTORIDEKLARATSIOON Deklareerin, et olen antud laboratoorse töö teostanud vastavalt eeskirjale, mõõtmisi olen teostanud koos etteantud brigadiriga . Aruande olen koostanud ise. Autor Üldine iseloomustus: Nihkeandur sisaldab reostaatmõõtemuunduri, mis muundab pöördliikumise takistuse väärtuseks ning elektriskeemi, mis muundab takistuse väärtuse pingesignaaliks U. Töö eesmärk: Selgitame, kui palju anduri tegelik karakteristik U() erineb temale omistatud nimekarakteristikust Un() = C* ja kui täpselt seda erinevust saab mõõta. Töökäik: Skeem: E = 24 V R = 40 k Rk = ...
25 2499 2412 87 7569 50 2505 2412 93 8649 1 n Keskväärtus: t k = t = 2449,04 ms n i =1 i 1 Dispersioon: D= n -1 (t k - t i ) 2 = 10252,73 ms2 Standardhälve: = D = 101,26 ms Mõõtetulemustest 40 tükki langes vahemikku 2,449 ± 0,1 s Tõenäosus, et ka järgmine katse satub sellesse vahemikku on n1 40 P= = = 0,80 n 50 Mõõtetulemustest 27 tükki langes vahemikku 2,449± 0,05 s Tõenäosus, et ka järgmine katse satub sellesse vahemikku on n 2 27 P= = = 0,54 n 50
Ant isumma ning standardhälve. i standardhälbega 10,3 punkti, standardhälbega 12,5 punkti. e punktidega kui teist gruppi? iselt, õppejõud hindas gruppe samamoodi das I gruppi kõrgemate punktidega kui II gruppi , siis aktsepteerin H ei erine oluliselt. Antud väitel ei ole alust. Ülesanne 2 Põllumees soovib kindlaks teha, kas tankimisseade väljastab täpse kütusekoguse. Selleks teostab ta viis tankimist, tellides iga kord täpselt 20 liitrit kütust. Kodus mõõdab saab viie katse keskmiseks kütusekoguseks 19,7 liitrit standardhälbega 0,25. Kas on alust väita, et tanklast saadav kütusekogus ei vasta tellitule? H: µ=20 Erinevus puudub, tanklast saadud kütusekogus vastab tellitule H: µ21 Tanklast saadav kütusekogus ei vasta tellitule µ= 20 SE=s/sqrt n x= 19.7 SE= 0.11 s= 0.25 n= 5 sqrt n= 2.24 temp=(x-µ)/SE temp= -2.68
Tallinna Tehnikaülikool 2014/2015 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr. 1 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Kristjan Männik Rühm: MATB11 Esitatud: Töö eesmärk: Töö eesmärk on tutvuda põhiliste konstruktsioonimaterjalide mehaaniliste omaduste ja nende määramise meetoditega, sealhulgas tutvuda 1. metallide, plastide, komposiitmaterjalide katsetamisega tõmbele, analüüsida tõmbediagrammi ning määrata selle põhjal tugevus ja plastsusnäitajad. Võrrelda erinevaid katsetatavaid materjale ning määrata nende võimalik kasutusala; 2. polümeersete omadustega materjalide katsetamisega surve...
Tabel 27.1 Soojusjuhtivusteguri määramine d=...... ± ....... m=...... ± ....... c=...... ± ....... h=...... ± ....... Katse nr t, s L ln L
erinevatest kogemustest. 4. Psühholoogia meetodid Psühholoogia meetodide all mõeldakse neid spetsiaalseid menetlusi, mida kasutatakse psühholoogia uurimistöös. Et psühholoogia püüab selgitada tegevuse üldisi seaduspärasusi, siis peab teadmise hankimise meetoditele esitama spetsiifilisi nõudeid, milleks on usaldusväärsus, objektiivsus ja üldistatavus. 4.1 Eksperiment Eksperimendi all, mis on harilikult laboratoorne katse, mõeldakse olukorda, kus uurija muudab üht tegurit varem koostatud plaani järgi ja jälgib, kas sel juhul ilmneb uuritavas nähtuses muutusi. Uurija poolt reguleeritavat tegurit nimetatakse sõltumatuks muutujaks ja katse tulemust väljendavat ilmingut sõltuvaks muutujaks. Oletataksem et järgnev muutus tuleneb sõltumatu muutuja muutumisest ja seda sõltuvust tahetaksegi katses kindlaks teha. Eksperiment on kindel viis saada usaldusväärset ja objektiivset informatsiooni. Kui
Graniidi tihedus on olenevalt koostisest 2550...2700 kg/m³. 3. Kasutatud töövahendid Nihik (täpsus 0,1mm) materjali mõõtmiseks Joonlaud (täpsusega 1mm) materjali mõõtmiseks Elektrooniline kaal (täpsus 0,01g) materjali kaalumiseks Elektrooniline kaal (täpsus 0,01g) materjali kaalumiseks Vasktraat materjali parafiini sisse kastmiseks. Parafiin materjali poorsuse vähendamiseks. 4. Katse meetodid 4.1. Korrapärase kujuga materjalide tiheduse määramine Katse tegime kahe erineva raskusega kehaga, raske ja kergmaterjaliga. Kuna kehad olid korrapärased, siis mõõdeti joonlaua ja nihikuga nende pikkused (a), laiused (b) ja kõrgused (h). Kõiki suurusi mõõdeti kolm korda ning arvutustes kasutati kolme mõõtetulemuse aritmeetilist keskmist. Saadud mõõtmistulemused kanti tabelisse 5.1. Ning nende põhjal moodustati graafik 5.1
või osakeste voog oleneb, milliseid nähtusi vaadeldakse, inimene ei saa seda vahetult tajuda. Mida väiksem on osakeste energia, seda raskem on neid omavahel eristada. Suurema sagedusega elektromagnetkiirgus sarnaneb rohkem osakeste voole, väiksema kiirgusega sagedus aga lainele. Põhjus miks ei piisanud ainult laineteooria on see ,et laineteooria ei seleta paljusid valguse omadusi. Laineteooriast ei piisanud ka 20. sajandil kui püüti seletada hõõguvate kehade kiirgus spektrit. Katse tuletada teoreetiliselt kiirgusenergia jaotust kuumutatud keha pidevspektris tegi inglise füüsik J.Rayleigh. Rayleigh-i teooria järgi peaks lainepikkuse vähenedes kiirgusvõimsus pidevalt kasvama. See tähendab ,et soojuskiirguses peaks olema ultraviolett ja röntgenkiirgust. Selle seletuse kohaselt peaks 1000 oC kuumutatud rauatükk helendama sinakat-violetset aga mitte punast. Kui see seadus kehtiks kõikidel lainepikkustel, siis oleks hõõguvakeha kogu kiirgusenergia lõpmatult suur.
Kui elavhõbedasammas on vahepeal etteantud väärtuselt langenud, suurendatakse vaakumit pumba abil, püüdes saavutada kolvi kütte reguleerimisega stabiilse keemise etteantud rõhul. Kui see rõhk siiski veidi etteantud rõhust erineb, on olulisem märkida üles täpne rõhk (elavhõbedasamba nivoo) optimaalse keemisreziimi saavutamisel. Seadeldises valitsev rõhk (vedeliku aururõhk) paur = Patm h, kus Patm atmosfäärirõhk, mm Hg (baromeetri lugem või otsitud katse ajal veebist: www.ilm.ee) h elavhõbeda nivoode vahe manomeetris, mm (lugem skaalalt) Edasi avatakse veidi kraani 11 nii, et rõhk aparaadis suureneks (elavhõbedasammas langeks) praktikumi juhendaja poolt etteantud sammu võrra. Selleks, et vedelik hakkaks uuesti keema, tõstetakse veidi küttespiraali pinget (mida suurem rõhk, seda kõrgem keemistemperatuur). Kui vedeliku keemisel termomeetri näit jääb konstantseks ja tilkade arv on optimaalne, siis
Iseseisvuse väljakuulutamine Päästekomitee loomine oli riiklikult väga oluline. See moodustati 19.veebruaril Maanõukogu vanematekogu otsusega iseseisvuse väljakuulutamiseks. Päästekomiteesse kuulusid tuntud poliitikamees Konstantin Päts, advokaat Jüri Vilms ja arst Konstantin Konik. 21.veebruaril kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti teksti. Päts ja Vilms tegid samal päeval katse sõita Haapsalusse, et see seal kõigile avalikult ette lugeda. Sellest tuli aga loobuda, sest sakslased jõudsid enne kohale. Siis tahtsid Päästekomitee liikmed Päts ja Vilms sõita Tartusse, et see seal kõigile ette lugeda. Kahjuks nurjus ka see katse neil. Peale kahe katse nurjumist otsustasid nad teha manifestist mõned koopiad ja saata need kõikidesse suurematesse linnadesse, kus need sobival hetkel rahvale ette loetakse. Kõige esimesena loeti manifest ette 23.veebruaril Pärnus
Ai a0 , 4 ... ai Ai – kogujääk [%] ai – osajääk [%] c) Läbind liiv sõelal Li Valem (8) Li 100 Ai Li – läbinud liiv [%] Ai – kogujääk [%] d) Liiva peensusmoodul Valem (9) Ai FM 100% FM – liiva peensusmoodul [%] Katsetulemused on toodud Tabelis 7.6. 7. Katse tulemused Tabel 7.1 Puistetihedus Katse Anuma mass m, Liiva ja Anuma Liiva Liiva nr [g] anuma mass maht V, puistetihedus kesk.puistetihedus m1, [g] [cm3] γL, [kg/m3] γL, [kg/m3] 4 1 752,4 1504,8
Katse mass anuma maht mass nr. mass V m (g) m1 (g) m1 (g) ρ (kg/m³) (cm3) 1 1758 2 215,5 1760 1759 1000 1544 3 Tabel 5-2 Liiva terade tihedus Vee Vee ja Keskmin ruumala liiva Proovi e liiva Katse mensuuri ruumala mass terade nr. s mensuuris tihedus ρ V1 (cm3) V2 (cm3) m (g) (kg/m³) 1 370 250 2 270 370 250 2500 3
5…10 sekundi tagant. Kraani asendit järgnevate katsete tegemisel jääb muutumata. 4. Asetan anum pipeti alla ja kogun sinna juhendaja poolt etteantud arv N tilka. Määran anuma mass koos veega 0 m m1 . Arvutage ühe tilga mass m. 5. Mõõdan tilga kaela läbimõõtu . Selleks teravustan pipeti otsa kujutis mõõtemikroskoobis. Lisan pipetti vett nii, et veesamba kõrgus oleks sama kui katse käigus. Määran tilga eraldumise momendil tema kaela väikseim läbimõõt mikroskoobi skaalajaotistes. Arvestades d d m a . Tulemused mõõtemikroskoobi skaala jaotise väärtust a , leian tilga kaela läbimõõt kannan tabelisse 2. 6. Suuruste m ja d kaudu leian pindpinevustegur ja tema määramatus. Tabel 1 Mõõtemikroskoobi skaalajaotise väärtuse määramine.
ülevaade uuritava nähtuse või objekti kohta. See aitab paremini mõista ja sõnastada õigem hüpotees. 7. Kuidas planeeritakse teaduslikku eksperimenti? Töö planeerimisel tuleb kindlaks määrata ka uurimise kestus ning vaatluste ja katsete arv. Enamasti koostatakse eelnevalt ka vajalikud tabelid või graafikud, kuhu vaatlusandmed üles märgitakse. 8. Miks ei leia hüpotees alati kinnitust? 1) hüpotees on valesti püstitatud. 2) katse käigus võib sisse tulla viga. Kordamine. 1. Bioloogia uurimisobjektid on pärit loodusest. Õ. Süsivesik, rasvad, valgud. 2. Molekulide esinemine on elu tunnus. V. (Biomolekulide) 3. Organell on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused. V. (Rakk) 4. Biosfäär on suurim ökosüsteem. Õ. 5. Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nende rakulisest ehitusest. V. (aine- ja energiavahetusest). 6. Hüpotees on teaduslikult kontrollitud oletus. V
termomeetri näit jääb konstantseks ja tilkade arv on optimaalne, siis märgitakse jälle üles rõhu ja sellele rõhule vastava keemistemperatuuri väärtused. Järk järgult rõhku seadmes suurendades määratakse vedeliku keemistemperatuur mitmel erineval rõhul vastavalt etteantud sammule. Teoreetiline põhjendus, valemid. Seadeldises valitsev rõhk (vedeliku aururõhk) paur = Patm h, kus Patm atmosfäärirõhk, mm Hg (baromeetri lugem või otsitud katse ajal veebist: www.ilm.ee) h elavhõbeda nivoode vahe manomeetris, mm (lugem skaalalt) Katseandmete põhjal 1) Koostatakse kaks graafikut: paur = f (t) ja ln (paur) = f (1/T); 2) Teise graafiku alusel arvutatakse empiirilise võrrandi ln p = A + B*1/T koefitsiendid A ja B kui saadud logaritmilise graafiku sirge algordinaat ja tõus; a) tabelarvutusprogrammi graafikult, nagu näidatud eespool, b) vähimruutude meetodil (käsitsi või Exceli tabelit kasutades);
mõõtmise täpsus. Täpsete tulemuste saamiseks peavad elektroodid olema kaetud elektrolüütiliselt sadestatud plaatinamustaga. Mõõtmise järel hoitakse elektroode destilleeritud vees. Kui elektroodid on seisnud kuivalt, on raske kõrvaldada nende pinnalt elektrolüüte; sel juhul on parem lahustada plaatinamust kuningvees ning kanda elektroodidele värske sade. Juhtivusnõu tuleb käsitseda erilise hoolikusega - elektroode ei tohi puudutada, samuti ei tohi neid katse vältel teineteise suhtes nihutada. Juhtivusnõu loputatakse paar korda uuritava lahusega ja seejärel pipeteeritakse vastavalt nõu mahule selline lahuse hulk, et elektroodid oleksid 3 - 5 mm ulatuses kaetud. Nõu täitmise pipetiga tingib nõue, et kõikide määramiste puhul oleks vedeliku hulk ühesugune. Pärast gaasimullide eraldumist asetatakse juhtivusnõu vesitermostaati, mille temperatuuri hoitakse püsivana 25,0±0,1 °C juures, erijuhtudel ka mõnel teisel juhendaja
5. laske süsteem liikuma ,katkestades voolu elektromagneti ahela. Registeerige aeg t ,mis kulub koormisel C liikumiseks kuni põrkeni platvormiga G 6. korrake mõõtmisi vähemalt kolme teepikkuseg s , mõõtes iga teepikkuse läbimiseks kulunud aeg viis korda. 7. arvutage süsteemi kiirendus ja tema viga igal pikkusel. Katsevigade piires peab kehtima seos Ühtlaselt kiireneval sirgliikumisel läbitud teepikkuse valemi kontroll. M1=………..………..g Katse s s , cm t,s t – tk , s (t – tk)2 , s2 Nr. 1. 2. 3. T1=………..……….. T2=………..……….. T3=………..……….. Kiiruse valemi kontroll m1=………..………..g h=………..………..cm Katse s’’ s’’
3. Biokatalüüs 3.3 Glükoosi sisalduse määramine ensümaatilisel moel Glükoosisisalduse kvantitatiivseks määramiseks bioloogilistes objektides (vereseerum, toiduained, taimne tooraine jms) kasutatakse ensüüme glükoosi oksüdaas (GOx) ja peroksüdaas (POx). 3.3.1. Töö teoreetilised alused 3.3.1.1 Glükoosi oksüdaas Struktuur: - Liitvalk ehk konjugeeritud valk (flavoproteiin) - Sisaldab koeensüümina toimivat mittevalgulist komponenti FAD-i - Molekul on dimeerne valk (koosneb 2 subühikust, mis ...
Organiseerijad kehtestavad minimaalse kvalifikatsiooninormi, mis peab olema edukalt ületatud kolme katsega. Sportlastel on ühe katse sooritamiseks aega 1,5 minutit. Strateegilistel kaalutlustel võib võistleja kvalifikatsioonihüpped vahele jätta ja alustada võistlust esimeselt kõrguselt. Kui esimene kõrgus on edukalt ületatud, võib sportlane ise valida, millist kõrgust ta hüppama läheb. Äratõuge peab toimuma ühelt jalalt. Kolme ebaõnnestunud katse järel eemaldatakse võistleja võistlustelt. Stiilimuutused Alates 1968. aasta Mexico City olümpiamängudest on tänu Ameerika meister Dick Fosbury poolt välja arendatud uuele hüppetehnikale kõrgushüppes toimunud revolutsioonilised muutused. Selg ees latile minek sai võimalikuks tänu samal aastal kasutusele võetud maandumismatile. Varustus Jalatsid: Tald ei tohi olla üle 13 mm paks. Kanna ja pöia all on naelad (varem ka korgid).
1. Õpetaja pani klaastopsi vett täis ja pani paberilipaka selle peale nii ,et see kattis kogu anuma suu. Siis keeras ta topsi ümber käsi anuma suu ja paberi peal ja natukese aja pärast eemaldas käe jättes paberi anuma suule. Kuigi anum oli vett täis, tagurpidi ja paberi lipakas suul ei voolanud vesi sealt välja. See oli päris huvitav. Õpetaja ütles, et seda põhjustab õhu kandejõud. Selleks, et õhk niimoodi vett ei jaksaks hoida peaks veeanumas olema 30 l vett. See katse tekitaski mul huvi füüsika vastu. 2. Kuna üks kuup dm on võrdne 1 l siis peaks taignakaussi panema pool kasutuses oleva klaasnõutäit vett. Selleks, et saada klaas täpselt pooltäis on selline nipp, et paned klaasi silma järgi natuke üle poole klaasi. Siis kallutad klaasi (lastes osal veel välja voolata) kuni vett on täpselt niipalju, et vee horisontaaljoon on klaasi paremast ülemisest otsast klaasi alumise vasaku otsani. See ongi täpselt pool klaasi(ehk antud juhul pool liitrit)
4 Valemist (2) saab määrata sisehõõrdeteguri = 8 Rõhkude vahe määramiseks võetakse veesamba alg- ja lõppkõrguste keskmine väärtus h ja arvutatakse keskmine rõhkude vahe valemi järgi: = , kus on vedeliku tihedus ja raskuskiirendus. 2 Tabelid Mõõdetav suurus Mõõtarv ja ühik Absoluutne viga Veesamba kõrgus katse algul R 113,7 cm ± 0,1 cm Veesamba kõrgus katse lõpul R 111,5 cm ± 0,1 cm Keskmine kõrgus 112,65 cm ± 0,1 cm Kapillaari pikkus 73,1 cm ± 0,1 cm Väljavoolanud vee ruumala 76 ml ± 1 ml Kapillaari raadius 0,35 mm ± 2 ml Voolamise kestus 720 s ± 0,01 mm
Kus katsekeha soojusjuhtivustegur, - vase erisoojus, - vaskssilindri mass, - katsekeha paksus, ln = ln 1 - ln 13 , - silindri läbimõõt, = 13 - 1 . 2 Soojusjuhtivusteguri määramine = 39,8 = 0,160 ± 0,001 = 385 ± 0,5 = 0,18 Katse nr. t, s L , mV ln L 1 0 9,4 2,241 2 15 8,1 2,092 3 30 6,7 1,902 4 45 5,6 1,723 5 60 4,6 1,526 6 75 3,8 1,335 7 90 3,3 1,194
Probleemiks oli see, et miks tainas suhkruga paremini kerkib. Kirjuta eelpool sõnastatud probleemist lähtuvalt korrektne uurimisküsimus. Kuidas on suhkru hulk seotud taigna kerkimise kiirusega? Sõnasta teaduslik hüpotees, mis võiks ühtlasi olla uuritava küsimuse õige vastus. Mida rohkem on taignas suhkrut, seda kiiremini tainas kerkib, sest suhkur on pärmile ,,toit" ja energiaallikas, mille abil saab pärm kasvada. Katse tulemused: Andmete analüüs: Millises kõrres tõusis tainas kõige kõrgemale? Miks? Kõrres, milles oli 1 tl suhkurt, tõusis tainas kõige kõrgemale. Võib-olla sellepärast, et 1 tl suhkurt oli kõige ideaalsem keskkond, millega tainas reageeris. Miks sai üks katse tehtud suhkruta? Taigna kerkimise tase erineva suhkrukoguse korral eri katsetes
Rootsi 1220 rootslased Lihulasse Rootsi Johan 08.08.1220 nende tapmine PERIOOD ja PÕHISISU VÕITLUSE TÄHTSAMAD TÄHTSAMAD JÄRELDUSED ALAPERIOOD OSAPOOLED SÜNDMUSED(aeg,koht) ISIKUD III 1222- 1227 Viimane katse Eestlased 1222 Tallinna piiramine 3.1 1222-1224 selg sirgu lüüa 1222 taanlaste katse Saaremaal Valdemar II *vaenlasega võrdse e.ülemaaline Taani kindlustuda ebaõnnestub sõjatehnikaga on ülestõus eestlased edukad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
