BETOONIÕPETUS kuupäev 04.04.2014 Laboratoorne töö nr.8 Töö nimetus: Normaalbetooni koostamine rühm ees- ja perekonnanimi õpperühm 1. Betooni B………… koostis ja konsistents Liiva Killustiku Killustiku Vee Katse CEM……… Liiva fraktsioon, fraktsioon, mass, mass, W=v/Ts nr Tsemendi mass, g mm mm mm g mass, g I1 594 0-2 1158 0-20 2376 380 0,64 I2 594 0-2 1158 0-20 2376 380 0,64 II 1 594 1458 2376 0,38 II 2 594 1458...
5 Keskkonna happelisus........................................................................................... 14 2 Tomati keskkonnanõudlusest....................................................................................... 15 3 Materjal ja metoodika...................................................................................................17 4 Tulemused.................................................................................................................... 19 4.1 Katse tulemused kasvuhoone keskkonnas.............................................................19 4.2 Katse tulemused väliskeskkonnas......................................................................... 19 4.3 Katse tulemused toakeskkonnas............................................................................ 19 5 Arutelu..........................................................................................................................21 Kokkuvõte...............................
Magnetvälja tekitavad: 1) Püsimagnet 2) vooluga juhe 3) liikuvad laenguga osakesed 4) muutuv elektriväli. 2. Püsimagnet, tema poolused ja nendevaheline vastastikmõju. Püsimagnet on keha, mida alati ümbritseb magnetväli. Püsimagneti juures võib tinglikult eristada kahte piirkonda põhjapoolus ja lõunapoolus. (N ja S). Üge püsimagneti põhjapoolus ja teise lõunapoolus tõmbuvad, sama liiki poolused aga tõukuvad. 3. Milles seisnes Oerstedi katse ja milles on tema tähtsus? Oersted avastas, et juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju. Magnetnõel pöördub juhtmega ristuvasse asendisse. Orienteerunud magnetnõel ei ole aga risti mitte ainult juhtme endaga, vaid ka tasandiga, mille määravad juhe ning magnetnõela keskme kinnituspunkt. Nimetatud katse pani aluse magnetvälja uurimise algusele ja vallandas elektrivoolu magnetvälja uurimisel tõelise laviini. 4
metallide suhtes. Lisaks võib kompassi näitu mõjutada elektromagnetväli, mis tekib näiteks elektrijuhtmestiku või kõrgepingeliinide lähistel. Nende mõjude tasakaalustamiseks korrigeeritakse statsionaarseid kompasse erinevatel viisidel. http://et.wikipedia.org/wiki/Kompass 5) Magneetumine on nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusena hakkab aine ise tekitama magnetvälja. http://et.wikipedia.org/wiki/Magneetumine 6) Oerstedi katse - Oersted avastas, et juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju. Magnetnõel pöördub juhtmega ristuvasse asendisse. Oerstedi katse on järgmine: teravikule asetatud magnetnõela kohale on paigutatud magnetnõelaga paralleelne juhe. Kui ühendada juhe vooluallikaga, tekib selles elektrivool ning samal hetkel pöördub juhtme all olev magnetnõel. Voolu katkestamisel läheb magnetnõel tagasi oma endisesse asendisse
5.Sagedustabel Sagedustabel arvandmed korrastatud kujul Sagedus loendamisel saadud tulemus Suhteline sagedus näitab, kui suure osa moodustab antud sagedus 6. Suuruste võrdlemine protsentides 1) Võrdlemine Mitme võrra on 2 väiksem 6-st? 62=4 46=0,666...0,67 0,67100=67% 2) Ühelt teisele e LT-LE 4000lt 6000le 60004000=2000 20004000=0,50,5100=50% 7. Oleme juhuse võimuses Katse-mingi tegevus Iga katse tulemusena toimub üks võimalik sündmus. Sündmust, mis katsel võib toimuda, kuid võib ka mitte toimuda, nimetatakse juhuslikuks sündmuseks. Sündmust, mis ei juhtu ühelgi katsel, nimetatakse võimatuks sündmuseks. Kindel sündmus toimub igal katsel vältimatult. Võrdvõimalikud sündmused kui katse toimub täpselt smades tingimustes 8. Tõenäosus Tõenäosus näitab kui suure osa moodustavad soodsad võimalused kõikide võimaluste arvust.
leian valmistatava lahuse vee mahu: 100ml - 5,95 ml = 94,05 ml Leian valmistatud lahuse molaarse kontsentratsiooni tiitrimise kaudu Tiitrimisel toimuv reaktsioonivõrrand: HCl + NaOH = NaCl + Leian HCl lahuse arvutusliku molaarse kontsentratsiooni a) Leian HCl massi lahuses, mida on algsest 2,5% lahusest viiekordne lahjendus 2,527 / 5 = 0,5 g b) Leian lahuse massiprotsendi 2,5% / 5 = 0,5 g c) Leian lahuse molaarse kontsentratsiooni Leian katse süstemaatilise vea %= Kokkuvõte ja järeldused Sooviti saada 2,5% kontsentratsiooniga (0,69M) lahust. Arvutuste kohaselt saadi katsetes 0,61M kontsentratsiooniga lahus, millega hakati katset läbi viima. Katse süstemaatiline viga on 11,5%. Vead katse tulemustes võivad olla tingitud katsevigadest ning arvutamisel tehtud ümardustest.
Töö eesmärk Etanooli sisalduse määramine antud lahuses keemilise meetodi abil (kaaliumdikromaati kasutades). Seadmed ja töövahendid -mõõtkolb 100ml ja 200ml -koonilised kolvid 150-200ml ja 500ml -ümarkolb 250ml -pipett 10ml -analüütiline kaal Reaktiivid -0,2n kaaliumdikromaat -0,1n naatriumtiosulfaat -kaaliumjodiid -kontsentreeritud väävelhape -1%-line tärklise lahus Töö käigus toimuvad keemilised reaktsioonid 3C2H5OH + 2K2Cr2O7 + 8H2SO4 = 3CH3COOH + 2Cr2(SO4)3 + 2K2SO4 + 11H2O Etaanooli oksüdeerimine kaalimkromaadiga väävelhappe juuresolekul. 6KJ + K2Cr2O7 + 7H2SO4 = 3J2 + Cr2(SO4)3 + 4K2SO4 + 7H2O Kaaliumjodiidi lisamisel määratakse(jodomeetriliselt) kaaliumkromaadi ülehulk J2 + 2Na2S2O3 = 2NaJ + Na2S4O6 Eraldunud joodi tiitrimine 0,1n naatriumtiosulfaadiga Töö käik Mulle oli antud tundmatu mahuga vedelik, mille sees oli tundmatu massihulk etanooli. Kõigepealt lahjendasin antud lahust kuni 250ml kriipsuni. See oli esimene...
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr 15 Töö pealkiri Galvaanielemendi elektromotoorjõu ja elektroodipotentsiaalide määramine Üliõpilase nimi ja Õpperühm eesnimi Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 06.04.2010 Joonis Elektromotoorjõu mõõtmise skeem TÖÖ ÜLESANNE Töös valmistatakse galvaanielement ja mõõdetakse selle elektromotoorjõudu. Mõõdetakse ka kummagi elektroodi potentsiaalid võrdluselektroodi - kas kalomel- või hõbe- hõbekloriidelektroodi suhtes. Mõõdetud suurusi võrreldakse Nernsti valemi põhjal arvutatud teoreetiliste väärtustega. KATSE KÄIK Vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele valmistatakse galvaanielement. Selleks valatakse elektroodinõudesse ~30 ml nõutava kontsentratsiooniga lahust, kuhu paigutatakse eelnevalt liivapaber...
TALLINNA ÜLIKOOL Kunstide Instituut Tööõpetuse osakond Keemialabori I praktikum Juhendaja: dotsent Kaie Pappel Tallinn 2011 Praktikum I Töö eesmärk: Demonstreerida termotöötluse denatureerivat mõju lihasvalkudele. Töövahendid: 1. rasvata loomaliha ~20 grammi 2. keeduklaasid mahuga 100 ml (2 tk) 3. mõõtsilinder mahuga 100 ml (1 tk) 4. koonilised kolvid mahuga 100 ml (4 tk) 5. kolbidele sobivad kummikorgid (2 tk) 6. klaaslehtrid (2 tk) 7. klaaspulgad (2 tk) 8. katseklaasid (6 tk) 9. paberfiltrid (2 tk) 10. veevann (1 tk) 11. pipetid mahuga 1,2,3 ml (a' 1 tk) Töö käik: Rasvata loomaliha peenestada, kaaluda 100 ml keeduklaasidesse tehnilisel kaalul a' 5 grammi peenestatud liha. Üks keeduklaas lihaga panna keevale vesivannile ja klaaspulgaga pidevalt segades kuumutada 10 minutit. Kuumutamise tulemus: liha hakkas vär...
kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo oleks mõlemas büretis ühel kõrgusel. Tõsta üks büretiharu teisest natukene kõrgemale ja jälgida kas vee nivoo püsib paigal. Kui nivoo ei muutu võib alustada katset, kui muutub siis kontrollida hermeetilisust ja proovida uuesti. Büretid tuleb viia ühele tasemele ja eemaldada katseklaas. Katse Juhendajalt saadud metallitüki number üles märkida, paberist välja võtta ja mähkida filterpaberisse, kuid mitte väga tihedalt kuna paber peab katse käigus avanema. Filterpaber tuleb teha märjaks destilleeritud veega. Väikese mõõtesilindriga mõõta 5 … 6 cm3 10%-st soolhappelahust. Hape tuleb valada läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. Katseklaasi hoida seejärel väikese nurga all ja asetada metallitükk niisutatud filterpaberis katseklaasi seinale, nii et see happega kokku ei puutuks. Seejärel sulgeda katseklaas hermeetiliselt ja mitte lasta metallitükil happesse kukkuda.
0,25dm 3 40 0,890497 g dm mol Katse suhtelise vea arvutamine: 3 0,0890497 mol / dm 0,0917 mol / dm 3 % 100% 2,89% 0,0917 mol / dm 3 ehk =-0,0026 mol/dm3 madalam, kui tegelik (CMtegelik=0.0917 mol/dm3) Kokkuvõte ja järeldus: Selle katse peamine eesmärk oli täidetud. Soolhappe C M= 0,1100384 mol/dm3, Kontrolllahuse CM=0.08904978mol/dm3. Katse veaks oli -2.89%, mida saab selgitada sellega, et tiitrimisel ma tilgutasin vähem NaOH kui oli vaja(st. Värvus muutus oli liiga vähe)
Vedeliku aururõhu saab arvutada valemi järgi: Paur=P-h kus P on atmosfäärirõhk ja h elavhõbeda nivoode vahe manomeetris. Edasi avatakse kraan 11 nii, et rõhk aparaadis suureneks. Selleks, et vedelik hakkaks uuesti keema, peab vajadusel ka küttespiraali pinget tõstma. Kui vedeliku keemisel termomeetri näit on konstantne, märgitakse rõhu ja keemistemperatuuri väärtused. Katset korratakse 10-20 erineval rõhul. Viimane katse teostatakse atmosfäärirõhul. Vajalikud valemid Vedeliku aururõhu arvutamine: Paur=P-h Aine aurumissoojuse arvutamine: Entroopia muut 1 mooli aine aurustumisel normaalrõhul: Katse tulemused P=1007hPa=100700Pa=755,312mmHg Jrk. Keemistemp T=Temp(K) h Paur=P-h lnPaur t,(°C) (mmHg)
1) kiirel pinnaletõusmisel eralduvad verest gaasimullid, mis äärmuslikul juhul võib viia isegi surmani. 2) rõhu all muutub hapnik toksiliseks. Seetõttu kasutatakse erinevatel sügavustel erinevaid hingamissegusid. Kasutusalad Tööstuses- kütusepõletamine Transport Meditsiin-vere hapnikutaseme tõstmine Hingamine Reovee bioloogiline puhastamine Tselluloosi valgendamine. Katse Vaja läheb: Katseklaas Veekauss Kolb Bürett Piirituslamp Tikud Puupulk H2O2 Pärm või MnO2 Katse kirjeldus Veekausi täitsime poolenisti veega. Asetasime katseklaasi vette, et õhku välja lasta. Kolvi põhja panime MnO2 pulbrit või pärmi. Lisasime H2O2. Seejärel hakkas kolvist hapniku eralduma, mis läbi kummitoru liikus katseklaasi, surudes vee sellest välja. Süütasime puupulga, võtsime katseklaasi veest välja nii, et vesi sinna sisse ei satuks
Arvutame igale miniautole kiiruse horisontaalosas liikumisel ( v ). Mõõdame seadme abil nende kiirusi horisontaalosas ja võrdleme p.6 arvutatud tulemustega. Leiame miniautode kineetilised energiad Ek (1) ja Ek (2) mõlemate kiiruste järgi. Kanname tulemused tabelitesse (Tabel 1, Tabel 2). 5 Tabel 1 Katsetulemused stardikõrgusel h1. Katse m h1 l t v1 v2 (otse) Ep Ek (1) Ek (2) keha (kg) (m) (m) (s) (m/s) (m/s) (J) (J) (J) Miniauto 0,103 0,22 0,382 0,1934 1,975 2,040 0,222 0,200 0,214 (kollane) Miniauto 0,154 0,22 0,382 0,1976 1,933 2,040 0,332 0,288 0,320 (roheline)
Oletus Kuna inimesed on erinevad, mõjub ka tasakaaluelundi ärritamine neile erinevalt.Seega ei tohiks kõigil peale katset tulemused samad olla. Katse 3 katsealust pannakse mööda jämedat joont käima.Loetakse ära, mitu sammu teevad katsealused joonele ning 10, 20, 30 ja 40 cm sellest kõrvale.Algul keerutatakse katsealuseid 5, seejärel 10 ja lõpus 15 korda.Saadud tulemused kantsakse tabelisse.Tulemustest selgus, et kõigile mõjus katse erinevalt, mõni säilitas tasakaalu paremini, mõni mitte. Järeldus Kuna kõigi katsealuste tulemused olid erinevad, saab järeldada, et tasakaaluelundi ärritamine (katses ümber oma telje keerlemine) mõjub inimestele erinevalt.
Kõrgushüppe määrused Võistluskorraldus Hüppejärjekord otsustatakse loosiga. Kohtunikud tõstavad latti 5cm kaupa, hiljem tõstetakse kõrgust minimaalselt 2 cm kaupa. Organiseerijad kehtestavad minimaalse kvalifikatsiooninormi, mis peab olema edukalt ületatud kolme katsega. Sportlastel on ühe katse sooritamiseks aega 1,5 minutit. Strateegilistel kaalutlustel võib võistleja kvalifikatsioonihüpped vahele jätta ja alustada võistlust esimeselt kõrguselt. Kui esimene kõrgus on edukalt ületatud, võib sportlane ise valida, millist kõrgust ta hüppama läheb. Äratõuge peab toimuma ühelt jalalt. Kolme ebaõnnestunud katse järel eemaldatakse võistleja võistlustelt. Varustus Jalatsid: Tald ei tohi olla üle 13 mm paks. Kanna ja pöia all on naelad (varem ka korgid)
Füüsika Iseseisev töö Soojusõpetus Keha ruumala muut on võrdeline temeratuuri muuduga Oma füüsika iseseisvaks tööks valisin just selle katse. Katse iseenesest tundub lihtne kuid otsustavaks sai see just selletõttu, et säärasest füüsikalisest nähtusest ei olnud mina varem kuulnud ega näinud. Öeldakse ikka, et oma silm on kuningas. Seega otsustasin selle ise läbi viia. Esimene arvamus oli see, et pudel sulab ära. Mis juhtub, kui valada pudelisse keevat vett ? 1. Esmalt võtan kaks 1 l pudelit ning lehtri, et kallata kuum vesi pudelisse. Kaks samasugust pudelit. 2
Tsüsteiini külgahelas sisaldub tioolrühm allub leeliselisele hüdrolüüsile, andes sulfiidioone, mis Pb2+- ioonide juuresolekul moodustavad musta või tumepruuni pliisulfiidi sademe. Töö käik: 2 ml Pb(CH3COO)2 0,5%-lisele lahusele lisada tilgakaupa 10%-list NaOH lahust, kuni tekkiv sade kaob ja lahuses moodustub naatriumplumbaat. Lisada seejärel 1 ml munavalgu lahust, loksutada, soojendada mõned minutid, kuni algab pruunikasmusta sademe moodustumine. Tulemus: Katse läks plaanipäraselt ning lõpuks tekkiski tumepruun sade, seega munavalgu lahuses esines tsüsteiini. 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikhape on reagent, mis denatureerib ja sadestab valke lahusest välja. Oluline on aga teada, et trikloroäädikhape ei sadesta neid peptiide, mille molekulmass on alla 10 000, seega saab seda kasutada valkude eraldamiseks madalmolekulaarsetest lämmastikuühenditest. Töö käik: 1 ml munavalgule lisada mõni tilk CCl3COOH lahust
eelteadmisi ning nende käsitlemine eakohasel viisil aitab lapsel igal järneval haridusastmel uue teadmise juba varem kogetuga siduda. 3. Millised on loodusalased uurimuslikud tegevused lasteaias? Kuidas ning miks neid rakendatakse? Asjaolu et lapsed mõtlevad väga konkreetselt. Sellest tuleneb vajadus tegutseda nii, et tulemus on näha (ei piisa tegevuse läbi mõtlemisest või ette kujutamisest nt õpetaja jutustuse põhjal) KATSE. Lapsed lähenevad asjadele ainult enda vaatenurgast (mida mõjutavad nii konkreetne füüsiline asukoht kui ka lapse enda vajadused ja huvid) ROLLIMÄNGUD JA MUDELITE EHITAMINE Lapsed keskenduvad korraga ühele olukorra või objekti tunnusele, mitte ei haara kogu nähtust tervikuna. Seepärast peab õpetaja kannatlikult kujundama keskendumisoskust ja selleks on hea kasutadaVAATLUSE JUHTIMIST, mida saadab ARUTELU.
Kipsi jahvatuspeenus määratakse sõelumise teel nr. 02 sõelal, avaga 0,2 x 0,2 mm. Umbes 50 ºC kraadi juures kuivatatud kipsist kaalutakse proov 50 g, mis asetatakse eelmainitud sõelale. Sõelumiseks on kaks võimalust – kas käsitsi või mehaanilisel teel. Kui käsitsi sõelumisel läbib 1 minuti jooksul sõela vähem kui 0,05 g materjali, võib sõelumise lõpetada. Jahvatuspeenust väljendab sõelale jäänud materjali hulk (%) esialgsest materjali massist. Tulemus antakse kahe katse aritmeetilise keskmisena, täpsus 0,1 %. 4.2 Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine Normaalkonsistents on näitaja, mida väljendatakse vajaliku veehulgaga (%-des) kipsi massi suhtes. See näitaja avaldab mõju nii kipsi tardumisaegade kui tugevusnäitajatele. Kipsitaigen on normaalkonsistentsiga siis, kui taigna väljavoolamisel Suttardi 2
Tulemuste analüüs 7 Töö eesmärk Tutvumine kõrgepinge saamise viiside ja pinge mõõtmise meetoditega. Katseseadme põhimõtteskeem a.) b.) Mõõtetulemused Temperatuur 20°C Õhurõhk 765mm/Hg Õhuniiskus 18 Suhteline õhutihedus 765 273 + 20 = 1,0 760 273 + 20 ; Kp=1,0 Katse nr. Katse 1 nr.2 Keskmin Kaugus e kaugus Nr. U1, V cm cm U2, kV Nr. U1, V U2, kV 1. 25 1,1 1. 29 3 2. 25 1,2 1,2 37,4 2
teatud vea, kuid seda viga on võimalik leida. Termiliselt statsionaarses olukorras läbib mõlemat kihti üks ja sama soojusvoog. Suur termopaaride arv kummivöökujulises mõõturis annavad ka väikeste temperatuurivahede korral mõõdetava pinge. Kui mõõta täiendavad temperatuurid, saame määrata põhiseina soojusjuhtivusteguri. Schmidti soojusvoomõõtur on valmistatud kummivööna, mille paksus on 6mm. Töö käik Katse vältel oli auru rõhk torus konstantne, ligikaudu 10 kPa. Katse vältel lugesime viieminutiliste vahedega soojusvoomõõturi näidud, termopaaride termopinged ja nende külmliite temperatuuri. Katse kestus oli 15 minutit. 3 Katsetulemused ja arvutused. Katsetulemused ja arvutustulemused on tabeli kujul esitatud järgmisel lehel. Tabel 1.1 Soojus- Temperatuurid voo Termopaari
läbinud õhu hulga temperatuuri tõusu t 1-lt t2-le. Katseseadme põhiosaks on klaaskalorimeeter. Soojuskadude vähendamiseks on kalorimeeter ereldatud väliskeskkonnast hõbetatud klaasümbrisega. Õhu kuumutamiseks on kalorimeetris küttekeha. Õhk suunatakse kalorimeetrisse läbi gaasikulumõõturi kompressorist. Õhu teperatuuri tõus t leitakse potentsiomeetri abil. Kalorimeetrist väljuva õhu temperatuur mõõdetakse elavhõbetermomeetriga. 4.Katse tulemused ja arvutused. Esimene katse Nr. P W p t t 2 B Gaasi kulu- W mmH O2 mV C mmHg s mõõturi näit 1 5 100 0.132 26 772 0 2 5 100 0,133 27 772 120 Enne: 3 5 100 0,131 28 772 240 223,970 4 5 100 0,130 28,5 772 360 pärast:
Juhtisin balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Sulgesin selle kiiresti korgiga ja kaalusin uuesti. Juhtisin kolbi 1...2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgesin korgiga ning kaalusin veelkord. Kolvi täitmist jätkasin konstantse massi (mass m2) saavutamiseni. Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täitsin kolvi märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee mahu mõõtsin mõõtesilindri abil. Fikseerisin katse sooritamise momendil termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuuri ja õhurõhu laboris. Katseandmed: Gaasi molaarruumala tavatingimustel Vm = 22,4 dm3/mol o Normaaltemperatuur T = 273,15 K (0°C) Normaalrõhk Po= 101325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Õhu keskmine molaarmass 29g/mol Mass m1 (kolb, kork, õhk kolvis) m1= 150,26 g
, kus k on seadme passis toodud kuuli konstant. Et vedeliku viskoossus sõltub temperatuurist , siis . Seega saab aktiveerimisenergiat arvutada graafiku tõusu abil. Katseandmed: Tabel A Kuul nr 4 Kuuli konstant K=1,181634 Kuuli tihedus 1= 8,150 Katse Temperatuur, Kuuli langemise aeg, s Vedeliku tihedus Vedeliku nr °C katse temperatuuril viskoossus , 1 2 3 Kesk 2, mPa*s 1 24,3 75,5 74,5 75,5 75,15 1,2559 612,19467 2 29,8 50 49 49,7 49,58 1,0291 417,18087 5 3 34,9 35 34,2 34,2 34,5 1,2502 281,27982 5 5
x = H2O nx ( I, 2 ) Vee pindpinevus leitakse juhendi lisas olevast tabelist vastavalt katsetemperatuurile. Arvutused: Uuritav lahus on Iso-butanooli vesilahus kontsentratsiooniga 0,5M Vee pindpidevus on 72,75 Leian pindpidevuse: 65,62 Lahuse Tilkade arv Pindpinevus kontsentrats mJ/m2 ioon c I II III Keskmine mol/l katse katse katse Vesi H2O 43 43 44 43,3 72,75 0,015625 48 48 48 48 65,62 0,03125 52 51 52 51,6 61,04 0,0625 58 59 59 58,6 53,75 0,125 69 69 69 69 45,65 0,25 85 86 84 85 37,05
Heinrich Rudolf Hertz Keiu Lindeburg 11.klass Kes Ta on? Heinrich Rudolf Hertz, 18571894, saksa füüsik. Lõi elektromagnetilise ostsillaatori teooria, tegi katseliselt kindlaks elektromagnetlainete olemasolu – nendel töödel rajaneb tänapäeva raadiotehnika– nendel töödel rajaneb tänapäeva raadiotehnika , avastas välisfotoefekti ja töötas teoreetilise mehaanika ja elastsusteooria alal. Lõi muu hulgas elastsete kuulide põrke teooria (1882) ja uuris elektrikontakte Lapsepõlv Hertz sündis Hamburgis, Saksamaal, jõuka ja kultiveeritud Hansa peres. Tema isa, Gustav Ferdinand Hertz oli vandeadvokaat ja hiljem senaator. Tema ema oli endine arst Anna Elisabeth Pfefferkorn. Ta oli kolm nooremat venda ja üks noorem õde. Kuigi ta õppis Hamburgi gümnaasiumis, näitas sobivust teaduses samuti keelte õppes araabia ja sanskriti. Ta õppis ja tehnikateaduste Saksa linnades Dresdenis, Münchenis ja Berliinis, kus ta õppis...
Jälgisin, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Sulgesin kolvi kiiresti korgiga ja kaalusin kolvi uuesti. Juhtisin kahe minuti vältel kolbi täiendavalt CO2 ja kaalusin uuesti. Kordasin eelnevat tegevust veel kaks korda, kuni sain järjestikku kaks võrdset mõõtetulemust. 3) Fikseerisin termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuuri ja õhurõhu laboris katse sooritamise momendil. 4. Katseandmed m1 ( kolb + kork + õhk kolvis) = 143,95g m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) = 144,14g V (kolvi maht) = 0,306dm³ T(temperatuur katse ajal) = 293 K P(õhurõhk katse ajal) = 99,7 kPa CO2 saamine: CaCO3 + 2HCl → CaCl2 + CO2 ↑ + H2O 5. Katseandmete töötlus Leian gaasi mahu kolvis normaaltingimustel: V0 =( P x V x T0)/( P0 x T) V0 = (99,7 kPa x 0,306 dm³ x 273,15 K) / (101,325 kPa x 293,15 K) = 0,281 dm³
Töö käik: Tehnilistel kaaludel kaaluti kuiv kolb ning märgistati korgi alumise serva asukoht kolvil. Juhiti balloonist kolbi süsinikdioksiidi 7-8 minuti jooksul. Suleti kolb ning kaaluti uuesti. Seejärel juhiti kolbi veel taaskord süsinikdioksiidi ja kaaluti uuesti. Lõpuks täideti kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ning mõõdeti vee maht mõõtesilindri abil. Fikseeriti ka õhutemperatuur ja õhurõhk katse sooritamise ajal laboris. Katseandmed mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1 = 134,93 g mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 135,1 g kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V = 340 ml = 0,34 dm3 õhutemperatuur t° = 294,15 K õhurõhk P = 100 300 Pa Kokkuvõte Gaasi maht on sõltuvuses rõhust ja temperatuurist. Selleks mõõtsime ka katse algul laboratooriumis õhurõhu ja ka õhutemperatuuri
Lahuse õige protsendilisuse kättesaamiseks kasutan valemit: 2) Arvutan saadud protsendilisuse järgi NaCl massi lahuses kasutades valemit: 3) Leian NaCl lahuse molaarse konsentratsiooni kasutades valemit: NaCl molaarmass on etteantud väärtus: Arvutuskäik: 4) Arvutan NaCl protsendiline sisaldus liiva ja soola segus kasutades valemit: Segu mass on etteantud väärtus: 5) Tegelik NaCl massiprotsent on etteantud väärtus: Arvutan tegeliku massi: Arvutan katse süstemaatilise vea kasutades valemit: Ning viimaks arvutan katse suhtelise süstemaatilise vea valemi abil: Kokkuvõte Pärast katse läbiviimist ning andmete analüüsi sain vastuseks, et antud kümnes grammis liiva ja NaCl segus oli NaCl sisaldus 53,94 %. Öeldu kohaselt oli NaCl sisaldus 50%, järelikult on saadud tulemus arvestuslik sest viga jääb alla 10%, täpsemalt 7,88%.
mõõtesilindrisse ning see järel mõõtsin aeromeetriga lahuse tiheduse. Katseandmed. Võetud liiva-soola segu kogus – 5,35 g Lahuse tihedus - ρ – 1,011 g/cm3 Sellest väiksem tihedus tabelis- ρ 1- 1,0090 g/cm3 Sellest suurem tihedus tabelis- ρ2 - 1,0126 g/cm3 Otsitav massiprotsent-C%- 1,9 % Massiprotsent, mis vastab tihedusele ρ1 –C%1- 1,50% Massiprotsent, mis vastab tihedusele ρ 2-C%2-2,00% Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs. Pärast katse läbiviimist oli mul enda mõõdetud lahuse tiheduse ρ. Vaatasin tabelist: „ Lahuse tiheduse (ρ) sõltuvus NaCl protsendilisest sisaldusest lahusestemperatuuril 20°C“ enda leitud lahuse tihedusest ρ väiksema ρ 1 ja suurema ρ 2 tiheduse ning ka neile vastavad massiprotsendid C%1 ja C%2. Hakkasin saadud mõõtmistulemuste järgi tegma arvutusi. Arvutasin otsitava massiprotsendi C% : Arvutasin lahuses oleva NaCl massi maine:
kokkuvalamisest kuni hägu tekkeni lahuses reaktsioonil: Na2S2O3 + HCl S + 2NaCl + H2O + SO2 Reaktsiooniks kuluva aja loen reaktsiooni suhteliseks kiiruseks. Teen 5 katset, millest igal järgneval vähendan Na2S2O3 ruumala 10cm3 võrra, mille asemel lisan vett. Algul valan kokku vee ja Na2S2O3 ning samal ajal kui lisan lahusele juurde HCl panen käima ka stopperi. Ajamõõtmise lõpetan, kui keeduklaasi all oleva ruudulise paber ruute pole võimalik enam näha. Mõõtmistulemused: Katse 2M Na2S2O3 reaktsiooni suhteline log c log v nr Vee HCl kontsentratsioon, c aeg (s) kiirus v Na2S2O3 ruuma lahuse (mol/dm3) (1/s) Lahuse la ruuma ruumala (cm3) la (cm3) (cm3) 1 50 0 5 0
kellegi surma,siis seda tuleks teha.Kõiki tuleks aidata ja püüda terveks teha. 7. Loodusest on kasu näiteks ehituses.Puidust ja kivist saab ehitada inimstele elamiskohti.Loodus annab meile väärtuslikku puitu,ilma milleta me ei saaks elada.Looduses leidub ka naftat ja muid maavarasi mis muudavad meie elu mugavamaks ja lihtsamaks. 8. D 9. Ma arvan,et neid punktid ei läinud kokku siis kui tehti katse,kus oli 20 inimest kellest tehti vangid ja kellest tehti valvurid.Selles katse eesmärk pidi olema inimeste psüühika õppimine aga tagajärjel läksid inimsed hulluks ja hakkasid ükstesit tapma.Selliste katsete puhul ei tea keegi tulemust,sellepärast need ongi katsed. 10. Ma arvan,et inimeste teavitamine katses osalemises on kõige parem viis inimeste autonoomia kaitseks,sest selli sel juhul on katse katsealuste jaoks vabatahtlik ja
vee nivoo püsib paigal. Kui nivoo ei muutu, on katseseade hermeetiline ja võib alustada katset. Vastasel juhul kontrollida korke ja voolikuid, et tagada hermeetilisus, ja proovida uuesti. Viia büretid taas ühele kõrgusele ja eemaldada katseklaas. Katse: Küsida juhendajalt metallitükk, mis on keeratud paberisse. Võtta see sealt välja ning mähkida märja filterpaberi sisse (mitte väga tihedalt, sest paber peaks katse käigus avanema). Mõõta väikese mõõtesilindriga 5-6 ml 10%-st soolhappelahust. Valada hape läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. Hoides katseklaasi happega väikese nurga all, asetada metallitükk filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 1 cm allapoole avaust. Sulgeda katseklaas hermeetiliselt, kuid vältida liigutusi, mis võiksid metallitüki happesse kukutada. Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes
vee nivoo püsib paigal. Kui nivoo ei muutu, on katseseade hermeetiline ja võib alustada katset. Vastasel juhul kontrollida korke ja voolikuid, et tagada hermeetilisus, ja proovida uuesti. Viia büretid taas ühele kõrgusele ja eemaldada katseklaas. Katse: Küsida juhendajalt metallitükk, mis on keeratud paberisse. Võtta see sealt välja ning mähkida märja filterpaberi sisse (mitte väga tihedalt, sest paber peaks katse käigus avanema). Mõõta väikese mõõtesilindriga 5-6 ml 10%-st soolhappelahust. Valada hape läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. Hoides katseklaasi happega väikese nurga all, asetada metallitükk filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 1 cm allapoole avaust. Sulgeda katseklaas hermeetiliselt, kuid vältida liigutusi, mis võiksid metallitüki happesse kukutada. Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes
teise 4 cm3 Na2S2O3 lahust ja 2 cm3 destilleeritud vett, kolmandasse 3 cm3 Na2S2O3 lahust ja 3 cm3 vett, neljandasse 2 cm3 Na2S2O3 lahust ning 4 cm3 vett. Katses mõõta aega lahuste kokkuvalamise momendist kuni hetkeni, mil lahus on muutunud häguseks. Selleks võtta esimene paar, valada lahused ühte katseklaasi kokku, sulgeda katseklaas korgiga ning segada katseklaasi kiiresti paar korda ümber pöörates. Samal momendil fikseerida kella või stopperiga katse algus ning, kui tekib hägu, katse lõpp. Samamoodi toimida teise, kolmanda ja neljanda paariga. Et aega kokku hoida, võib ülejäänud paarid omavahel kokku valada enam-vähem korraga, kiiresti kõik läbi segada, käivitada kell ning oodata hägu tekkimist algul teises, siis kolmandas ja lõpuks neljandas paaris, milles on Na2S2O3 kontsentratsioon kõige väiksem. Mõõdetud ajavahemikud fikseerida tabelis 3.1 Tabel 3
Mõõdulint, 8. Vee ja veeauru termodünaamiliste omaduste tabelid, 9. Vedelkütuse sertifikaadi koopia, 10. Kateldele paigaldatud mõõteseadmed temperatuuride ja veekulu mõõtmiseks, 11. Soovitatavalt Notebook või flopiketas töö käigus salvestatud mõõteseadmete edasiseks töötlemiseks Töö käik: Bilansikatsetus tehakse töösoojal katlal, mis tähendab, et katel on enne katse algust püsival tööreziimil (püsiv väljundvõimsus, püsivad suitsugaasi ja vee temperatuurid). Katse kestis 20 minutit, mille vältel fikseeriti 2 - 5 min järel arvutusteks vajalikud katla tööd iseloomustavad parameetrid. Töömahukaim sisuline tegevus katse ajal on katla välispiirete eri osade temperatuuri määramine. Kütusekulu määrati vähemalt kord katse vältel. Katseandmete töötlus: Vedelkütuse kulu S L k 0,00402 0,2 840,08 B = kg / s B = = 0,000594kg / s
= 1+0,002 · 23,1(°C) = 168,24 m/s Leiame valemiga (2) õhu moolsoojuste suhe χ : χ = μv² 29*10⁻³ · 176,01² RT χ = 8,31 · 296,25 = 0,365 Leiame tegelikud v0 ja χ väärtused käsiraamatust: v0 = 330 m/s ; χ = 1, 40 3 4. MÕÕTETULEMUSED Katse nr. f, Hz l0, cm ln, cm Δ l, cm λ, m 1. 2398 1,4 4,4 3,0 2. 2398 4,4 8,7 4,3 3. 2398 8,7 11,5 2,8 0,0734 4
Kus lahuse elektrijuhtivus reaktsiooni alghetkel elektrijuhtivus antud momendil t - viimane mõõdetud elektrijuhtivus (juba konstantne) Katsetulemused Katse temperatuur 25 °C Lahuse kontsentratsioon 0,12 Lahustumise lõpp 120 s = 2 min, reaktsiooni algus 60 s = 1 min. Stopperi näit juhtivuse mõõtmise alustamisel 4,35 min. Stopperi ja juhtivuse ajaline samm on 4,58-1,00=3,58 min Arvutused Aeg katse Aeg Juhtivus juhtivus Jrk. nr. algusest Sekundid V S - t t+3,58min k 0 0,647 3235 3,583333 940 6,84588 0,169289 5 0,648 3240 1 3,666667 935 6,840547 0,166896
väiksed põlenud kiud. 2. Kangas 1 Kättesaadav internetist: http://www.hot.ee/looduskiud/index.htm (kasutatud 18.11.2014 kl 21.23) 2 Kättesaadav internetist: http://263836.edicypages.com/tekstiilkiudude- maaramine/poletusproov (kasutatud 18.11.2014 kl 21.40) 2 Süttis kergesti, põles leegiga ja kiiresti. Põlemise ajal eraldus kärsahaisu ja alles jäid mustad põlenud kiud. Järeldused: Katse kinnitas, et puuvill on kergestisüttiv ja põleb kiiresti edasi. Eraldus kergelt lõhna ja alles jäi veidi tuhka. Märgumine 1. Kangas Imas kiiresti vett, märgusid kiud, kangas vajus anuma põhja. Vesi kanga üldomadusi ei muuda eriti. Kuivas üsna kiiresti. 2. Kangas Imas natuke aeglasemalt vett kui eelmine, märgusid kiud. Omadused väga ei muutunud, kuivas samuti päris kiiresti. Järeldused: Puuvill on hästi niiskust imav ning märguvad kiud. Omadused
Mõõtetulemus saadakse mõõtejoonlaual asuva põhiskaala ja raamil oleva abiskaala nooniuse abil. Nihik on kohandatud ka detailide siseläbimõõdu määramiseks. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1 mm või 0,05 mm, kuid praktikumis on kasutusel ka teistsuguse täpsusega nihikuid. Laserkaugusmõõtja Laserlaugusmõõtja saab ise pindala arvutada. Katseandmete tabelid Plaadi paksuse mõõtmine nihikuga Nooniuse täpsus 0,005 mm Nullnäit 0 mm Tabel 1 Katse nr. di, mm d´ -di ( d´ -di)2 1 4,13 -0,004 0,000016 2 4,12 0,006 0,000036 3 4,12 0,006 0,000036 4 4,13 -0,004 0,000016 5 4,13 -0,004 0,000016 6 4,09 0,036 0,001296 7 4,14 -0,014 0,000196
BETOONIÕPETUS kuupäev 04.04.2014 Laboratoorne töö nr. 7 Töö nimetus: Niiskuse mõju betooni omadustele rühm ees- ja perekonnanimi õpperühm 1. Tsementmördi koostis Niiskus Liiva Vee Katse nr Tsemendi mass, W=v/Ts mass, g mass, g g õhuniisku 100% s I 1 õhus 500 1500 250 0,5 41 -
EESTI MAAÜLIKOOL TEHNIKAINSTITUUT Katse nr.1 Pingejagur I1 = 0.03A Us = 14 V Uv = 6.87 V U1(Pinge, mis tekib takistil R1) = 14 V 6.87 V = 7.13 V Joonis 1. Pingejaguri skeem 2 = 1 + 2 Arvutatud takistite väärtused : Mõõdetud takistite väärtused: R1 = 230 R1 = 213 R2 = 221.6 R2 = 205 Takistitel eralduv võimsus : R1P = 0.22 W R2P = 0.21 W K...
3.KASUTATUD TÖÖVAHENDID Töös kasutati elektroonilist kaalu KERN 440-55N, täpsus 0,2 g, max 6000 g, joonlauda, hüdraulilist pressi surve- ja pandetugevuse määramiseks. 4.KATSEMETOODIKAD 4.1 Tiheduse määramine. Tiheduse määramiseks mõõteti üheksa EPS 80 ja üheksa EPS 50 katsekeha pikkus, laius ja paksus ning kaal. Katsekehad olid enne mõõtmis olnud vähemalt 6 tundi temperatuuril 23 5ºC. Kehade ruumala arvutatakse keha geomeetrilistest mõõtmetest lähtude. Katse tulemused on toodud tabelis 4.1. 1 4.1 Tiheduse määramine Katsekeha mõõtmed, cm Katekeha Katsekeha Katsekeha maht, Tihedus nr A b H mass, g cm³ , kg/m³ EPS 80 1.1 29,70 14,95 4,85 36,6 2153,5 17,0 EPS 80 1.2 29,85 15,00 4,900 41,4 2194,0 18,9 EPS 80 1
Omadused: 1) Normeeriusaksioom (0-1) 2)Liitmisaksioom (summa P=sündmuste P summa) 3)tinglik tõenäosus Valemid: P(tühihulk)=o, P(el.s.ruum)=1, summa ja korrutise tõenäosus, erijuhud, vastandsündmuse P. Määramisviisid: A)klassikalised (kombinatoorne, geomeetriline, statistiline) B) mitteklassikalised (subjektiivne/intersubjektiivne, kuuluvusfunkts väärtus..) Juh. Su suurus, mis järjekordse katse tulemusel omandab mingi mitteennustatava väärtuse mingist võimalikust väärtuste hulgast. Liigid: diskreetne ( võimalike väärtuste hulk lõplik/loenduv, , tingimused: mittenegatiivsus, normeeritus) ja pidev (kontiinum) Jaotusseadus- määrab täielikult juh. Su. Omadused (2 kuju: jaotusfunktsioon ja jaotustihedus) Jaotusfunkts- def tõenäosusena, et juh. Su. Väärtus ei ületa funkts argumenti x. Tingimused: monotoonsus, normeeritud. Jaotustih- jaotusfunkts tuletis
2 E1cm 1% - 1% lükopeeni lahuse ekstinktsioonikoefitsient lainepikkusel 472 nm V ekstrakti kogumaht, ml d kasutatud ekstrahendi tihedus, g/cm3 g uurimiseks võetud taimse materjali mass, g 103 tegur milligrammidele üleminekuks Katse tulemus näitab, et tomatis sisaldub karotenoididest kõige enam lükopeeni. Kirjanduse andmetel sisaldab 1 g tomatit ~0,026 mg lükopeeni. Katse tulemus annab sisalduseks ~0,012 mg. (mg% näitab lükopeeni protsendilist sisaldust milligrammides) 1.3 Lipiidide reaktsioonid Teooria Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, mille molekulide keemilist ehitust iseloomustab enamasti estersidemete esinemine. Tavaliselt ei lahustu lipiidid vees ega vesilahustes, vaid apolaarsetes orgaanilistes lahustites (triklorometaan, benseen, eeter jt) ning vähesel määral ka polaarsetes lahustites (metanool, etanool jt)
Kaalusin tehnilistel kaaludel korgiga ~300 ml kuiva kolvi. Tegin märke kolvile korgi alumise serva kohale. Juhtisin balloonist 7…8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Peale vooliku välja võtmist sulgesin kiirelt korgiga ja kaalusin kolvi. Kordasin CO 2 kolvi juhtimist kahel korral 1…2 minuti vältel. Kolvi mahu määramiseks täitsin kolvi märke piirini toatemperatuuril oleva veega ning mõõtsin vee mahu mõõtesilindriga. Fikseerisin katse ajal termomeetriga õhutemperatuuri ja baromeetriga õhurõhu laboris. 3 Katseandmed Mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) = 140,06 g Mass m2 (kolb + kork + CO 2 ) = 149,25 g Kolvi maht V (õhu maht + CO 2 maht) = 208 ml + 108 ml = 316 ml Õhutemperatuur t0 = 21 °C = 294,15 K Õhurõhk P = 101,2 kPa = 101200 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs
Tallinna Tehnikaülikool 1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Biokeemia labori protokoll 2011 1.3 Lipiidide reaktsioonid Töö teoreetilised alused Lipiidid on heterogeensed ühendid, millele on omane estersideme(te) esinemine. Lipiidid ei lahustu enamasti vees ja vesilahustes, mis on tingitud hüdrofoobsete aatomirühmadest ja pikkadest süsivesinikradikaalidest. Lipiidid lahustuvad apolaarsetes orgaanilistes solventides ja vähesel määral ka polaarsetes solventides. Lipiidide esinevad rakumembraani koostises, ning neil on energeetiline-, kaitse-, ja regulatoorne funktsioon. Vastavalt molekui ehitusele ja omadustele klassifitseeritakse neid järgnevalt: rasvhapped, rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad, steroidid ja terpenoidid. Seebistumisvõimest lähtudes jagatakse lipiide seebistuvates ja mit...
Al3+ ja Zn2+ ioonid on vesilahustes värvitud. Hüdratiseerunud ioonide värvuste põhjal saab aga teha vaid esialgseid järeldusi nende sisalduse kohta lahuses, sest nende ioonide erinevad värvused vesilahustes võivad üksteise värvusi maskeerida. Katioonide kolmanda rühma süstemaatilise analüüsi asemel on võimalik katioone tõestada ka ositianalüüsi meetodil, kuid tasub silmas pidada, et mõnel juhul võib mõni muu katioon segada tõestust ja sellisel juhul katse ei anna soovitud tulemust. . Kuna III rühma soolade vesilahused on hüdrolüüsi tõttu happelised, on hüdrolüüsi tagasitõrjumiseks tarvis lisada hapet. III rühma katioonide sulfiidid on hapetes lahustuvad ja sellepärast ei saa neid sadestada happelisest lahusest. Nende katioonide sulfiidide lahustuvuskorrutiste väärtused on tunduvalt suuremad II rühma katioonide sulfiidide lahustuvuskorrutiste väärtustest
Töö eesmärk: Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Kasasutatud kemikaalid: Na 2 S2 O3 H 2 S O4 1%-ne lahus, 1%-ne lahus. Kasasutatud töövahendid: Büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit, stopper. Katse 1 Töö ülesande: Uurida reaktsioonikiiruse sõltuvust lähteainete kontsentratsioonist Töö käik: H 2 S O4 Täita 4 katseklaasi 6 ml Na2 S2 O3 Teistesse valada : Na 2 S2 O3 ühte katseklaasi mõõta 6 cm³ lahust Na2 S2 O3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
