Nõrkade hapete konjugeeritud alused moodustavad aluselise lahuse. 12. PEATÜKK ELEKTROKEEMIA Elektrokeemiline element e elektrokeemiline rakk - seade, milles elektrivool tekib keemilises reaktsioonis, või elektrivoolu kasutatakse keemilise reaktsiooni läbiviimiseks. Galvaanielement – elektrokeemiline element, milles iseeneslik keemiline protsess tekitab elektrivoolu. Patarei – mitu järjestikku ühendatud galvaanielementi. Anoodil toimub oksüdeerumine, katoodil redutseerumine. Anood ja katood on elektroodid. (galvaani)elemendi potentsiaal – iseloomustab elemendis toimuva reaktsiooni võimet transportida elektrone läbi välise ahela. Mõõdetakse voltides 1V *C = 1J. G = -nFE; n – elementaarprotsessis üle kanduvate elektronide hul (mol); F – Faraday arv (1 mol elektronide laengu absoluutväärtus kulonites: 96485 C/mol; E – elemendi potentsiaal Nullvoolupotentsiaal. Kui element töötab pöörduvalt (st tegelikult
Magnetvoo muutumine võib olla tingitud kas magnetvälja enda muutumisest või kontuuri liikumisest magnetväljas. Mool ja Faraday konstant. Faraday arv ehk Faraday konstant on füüsikas ja keemias kasutatav konstantne arv, mis näitab ühe mooli elektronide elektrilaengu absoluutväärtust. Faraday konstandi väärtus on 96 485,3415 C/mol (teistel andmetel 96 485,3383 C/mol). Faraday arv saadakse Avogadro arvu korrutamisel elektroni laenguga. Elektrolüüsil katoodil ja anoodil toimuvad reaktsioonid. atood (kreeka k kathodos tee allapoole) on elektriseadme elektrood, millelt väljuvad negatiivse elektrilaengu kandjad elektronid või anioonid ja liiguvad seadme sees vastaselektroodile anoodile. Elektroodipotentsiaalide seisukohast on anioonide liikumisega samaväärne katioonide liikumine anoodilt katoodile. Elektrokeemilise seadme elektroodid[1] Seade Anood Katood Galvaanielement, Miinuselektrood (-) Plusselektrood (+)
korrosioonikiirus 3x väiksem kui terasel, liivases 40x väiksem, savis 10x väiksem. Tsinkkattega terase puhul moodustub galvaanipaar. Teras hakkab korrodeeruma, kui tsink (anood) on täielikult hävinenud. Reaalselt hakkab korrosiooniprotsess värskelt tsingitud kehal pihta tsingi pinnalt. Kui tsingikiht on liialt poorne, läheb korrosioon tsingi ja terase vahele, tekib korrosioonikiht ja galvaanipaar enam ei tööta. Anoodil Zn 2e - =Zn+; Katoodil (teras) reaktsioon sõltub keskkonna happesusest ja hapniku juuresolekust lahuses: happelises: 2H ++2e- =H2. Tinatatud terase puhul on tinakate katoodiks, mis kaitseb anoodset terast, senikaua kuni tinakate on vigastusteta, kui tekivad vigastused, hakkab otsemaid reageerima teras tinakatte all. 44. Milliste meetoditega kaitstakse metalle korrosiooni vastu (loetlege ja kirjeldage)? Kus leiab aset pilukorrosioon? Milline on kemism ja tõrje meetodid? Kuidas eristada välimuse järgi
Vastupidisel ühendusel diood elektrivoolu ei juhi. Dioode kasutatakse laialdaselt vahelduvvoolu alalisvooluks muundavates seadmetes (alaldites). Dioodi tööpõhimõte alaldis on näidatud Joonis 3.11. A C Joonis 3.10. Dioodi tähistus skeemil ja tunnusjoon [8] Vahelduvvoolu puhul läbib dioodi ainult see komponent, mille puhul on pinge anoodil suurem kui katoodil. Selle tulemusena on väljundis pulseeriv alalisvool. Diood toimub alaldina järgmiselt. Diood laseb läbi ainult siinuspinge poolperioodi pärisuunas. Dioodi eeliseks on lihtsus ning ta ei vaja eraldi juhtimissignaali, mis teeb tema kasutamise isereguleeruvates süsteemides väga mugavaks. 22 Joonis 3.11. Alaldi tööpõhimõte [9] 3.8.2. Transistor
Põhimõisted Mateeria on kõik, mis täidab ruumi ja omab massi. Aine on mateeria vorm, millel on väga erinev koostis ja struktuur. Keemia on teadus, mis uurib aineid ja nendega toimuvaid muundumisi ja muudatustele kaasnevaid nähtusi. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Keemiline element on aatomite liik, millel on ühesugune tuumalaeng (111 elementi, 83 looduses). Molekul koosneb mitmest ühe või mitme elemendi aatomitest (samasugustest või erinevatest). Molekul on lihtvõi liitaine väikseim osake, millel on sellele ainele iseloomulikud keemilised omadused. Ioon on aatom või omavahel seotud aatomite grupp, mis on kas andnud ära või liitnud ühe või enam elektroni, omades seetõttu kas positiivse (katioon) või negatiivse laengu (anioon). Aatom, molekul Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prootonid ja neutronid ei ole jagamatud, vaid koosnevad kvarkid...
1.Vesinik Arvatavasti sai vesiniku esmakordselt 16.saj. saksa loodusteadlane T.Paracelsus. Uuris põhjalikumalt ja vesiniku avastajaks peetakse hoopis H. Cavendishi (1776). Elementaarse loomuse avastajaks on A. Lavoisier 1783. Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1H prootium ("taval." vesinik) see on nn harilik vesinik, mille aatomi tuumas on ainult üks prooton. 2H = D deuteerium ("raske vesinik") aatomi tuumas on 1 prooton ja 1 neutron. looduses (Maal) 6800 korda vähem aatomeid ; D 2 kasut. aeglustina aatomienergeetikas ja vesinikupommi komponendina. Avastati H. C. Urey jt poolt 1931.a. 3H = T triitium ("üliraske vesinik") aatomi tuumas on 1 prooton ja 2 neutronit. Sisaldus maakoores massi järgi väike (0,87%); aatomite arvu järgi suur (17% aatomi-%); leviku poolest Maal 9. kohal; universumis kõige levinum element; T on radioaktiivne beetakiirgur, mille lagunemisel tekib heeliumi isotoop. T...
Alalisvoolu toimel siirduvad elektrolüüdi katioonid katoodile, mille pinnal muutub nende oksüdatsiooniaste ja anioonid anoodile ja pinnal muutub mõne aniooni koostises oleva aatomi o-a ehk anoodilt võetakse elektrone ja antakse katioonidele elektrone, ioonide või elektrolüüdi keskkonnas olevate molekulide osavõtul on katoodi puhul tegu redutseerimis- ja anoodi puhul oksüdeerimisprotsessiga. Kui aatom on laetud, eraldub katoodil vesinik, anoodil aga hapnik. m=M*I*t/z*F, kus F - Faraday const (ühe mooli prootonite arv: 6,02*102~prooton/mol=9,6487*104C/mol), I- voolu tugevus (A), t - aeg (sek), z -osakeste laeng; Printsipiaalne aparatuur: juhtmed, elektroodid, elektrolüüt, alalisvoolu allikas, vann. Lagunemispinge: (Elag) on elektroodidele antav pinge, mille juures algab elektrolüüs. Lagunemispinge on tavaliselt <10V.
Teema 6. Analoogelektroonika lülitused M.Pikkovi ainekava ja konspekti järgsed allteemad (http://www.ttykk.edu.ee/aprogrammid/elektroonika_alused_MP.pdf, lk 60...85) - Transistor kui pidevatoimeline võimenduselement. - Võimendusaste üksiktransistoriga (bipolaartransistor ühise emitteriga ja väljatransistor ühise lättega lülituses). - Tööpunkt (ehk reziim) ja staatiline ning dünaamiline koormussirge. - Astmete aseskeemid. - Pingevõimendustegur ja sisendtakistus. - Järgurid, nende pingevõimendustegur ja sisendtakistus. - Ühise baasiga aste. - Astmetevaheline sidestus mitmeastmelises võimendis. - Tagasiside võimendites. - Tagasiside tüübi mõju võimendi põhiparameetritele. - Bipolaartransistori töö lülitireziimis. - Stabiilse voolu generaatorid. Käesoleva teksti sisujaotus: 6.1 Võimendid: mõiste, liigitus ja põhiparameetrid 6.2 Võimendusastmed bipolaartransistori baasil 6.2.1 ÜE-lülituses transistor 6.2.2 ÜK-lülituses trans...
SDS-PAGE elektroforees - võimaldab valkude komplekside lahutamist molekulmassi järgi. SDS (naatriumdodetsüülsulfaat) on anioonne detergent, mis on vajalik valkude denatureerimiseks. SDS seostub polüpeptiidi ,,selgrooga" ja annab polüpeptiidile negatiivse kogulaengu, mis on proportsionaalne polüpeptiidi kogupikkusega ja võimaldab selle suunatud liikumist elektriväljas. Vee elektrolüüsil genereeritakse anoodil H+ ja katoodil OH-. Et keskkonna pH ei muutuks, peab see olema puhverdatud. Geeli põhikomponentideks on akrüülamiidi ja bis-akrüülamiidi segu, mis polümeriseerudes määravad poori suuruse. Lisaks sisaldab geel foreesi jooksupuhvrit, ning polümeriseerumise katalüsaatoreid APS ja TEMED. Geel koosneb kahest osast: kontsentreeriv geel, milles toimub valkude kontsentreerumine üheks kitsaks bändiks ja separeeriv geel ehk lahutav geel, kus valgud lahutatakse molekulmassi järgi.
269 Meeldejätmiseks · Elektronid liiguvad ära katoodilt cata (kr. keelest) tähendab ära samast sõnatüvest on pärit katapult eesti keeles aitab meeles pidada - katood kiirgab elektrone mõlemad sõnad algavad k. · Ana anood - kr. keelest tähendab tagasi elektron antakse tagasi . · Oksüdeerumine toimub anoodil mõlemad sõnad algavad täishäälikuga · Redutseerimine toimub katoodil mõlemad sõnad algavad konsonandiga. 270 Elektrokeemia 271 Naatriumi saamine NaCl-dist (protsess on veevaba). 272 Faraday esimene seadus Elektrolüüsi ajal on elektroodidel toimuvates keemilistes reaktsioonides tekkiva aine hulk võrdeline elektrolüüti läbiva elektrihulgaga. Ehk veidi täpsemalt: elektrolüüsil eraldunud
Millest olenevad nende suurused? Milliseid aineid toodetakse elektrolüüsi abil (näited)? Millistel eesmärkidel ja kuidas töödeldakse puitu kemikaalidega? a. Elektrolüüs on protsess, milles alalisvoolu läbijuhtimisel kas elektrolüüdi lahusest või elektrolüüdi sulatisest positiivse laenguga osakesed liiguvad negatiivsele elektroodile ja vastupidi ning elektroodidel toimub oksüdatsiooniastme muutumine. Katoodil leiab aset redutseerimis- ning anoodil oksüdeerimisprotsess. Kui oksüdatsiooniaste on null eraldub elektroodil lihtaine, kui oksüdatsiooniaste erineb nullist eraldub elektroodil mingi muu aine. b. Lagunemispinge on pinge, mis tuleb anda elektroodile, et algaks elektrolüüs. Lagunemispinge suurus oleneb elektrolüüsi rakus olevate elektroodide tasakaalude potentsiaalide erinevusest. Lagunemispinge
liikuma ja kui üks kaader on ekraanile joonistatud (kiir on alla välja jõudnud), algab protsess otsast peale. CRT kuvar põhineb elektronkiire torul. Idee on lähedane 1920-ndatest aastatest pärit raadiolampidele. Katoodi kuumutatakse ja sealt tekib elektronide emissioon. Ilma välise mõjuta tekiks varsti tasakaal niipalju kui elektrone lendub niipalju ka maandub uuetsi katoodil. Tekitatakse kõrgepinge ( ca 20 000 volti) ekraani ja katoodi vahel mille toimel tekib katoodist väljuv intensiivne elektronide voog. Kõigepealt see voog fokusseeritakse plaatidega millele antakse vastav pinge. Edasi fokusseeritud elektronide kiirt juhitakse kallutus mähise abil vajalikku punkti ekraanil. Ekraan on käetud luminofooriga mis hakkab helenduma elektron kiire toimel. Mida intensiivsem on elektronide voog, seda heledam on luminofoor
liikuma ja kui üks kaader on ekraanile joonistatud (kiir on alla välja jõudnud), algab protsess otsast peale. CRT kuvar põhineb elektronkiire torul. Idee on lähedane 1920-ndatest aastatest pärit raadiolampidele. Katoodi kuumutatakse ja sealt tekib elektronide emissioon. Ilma välise mõjuta tekiks varsti tasakaal niipalju kui elektrone lendub niipalju ka maandub uuetsi katoodil. Tekitatakse kõrgepinge ( ca 20 000 volti) ekraani ja katoodi vahel mille toimel tekib katoodist väljuv intensiivne elektronide voog. Kõigepealt see voog fokusseeritakse plaatidega millele antakse vastav pinge. Edasi fokusseeritud elektronide kiirt juhitakse kallutus mähise abil vajalikku punkti ekraanil. Ekraan on käetud luminofooriga mis hakkab helenduma elektron kiire toimel. Mida intensiivsem on elektronide voog, seda heledam on luminofoor
SDS-PAGE elektroforees- SDS-PAAG (polüakrüülamiidgeel) võimaldab valkude komplekside lahutamist molekulmassi järgi. SDS (naatriumdodetsüülsulfaat) on anioonne detergent, mis on vajalik valkude denatureerimiseks. SDS seostub polüpeptiidi ,,selgrooga" ja annab polüpeptiidile negatiivse kogulaengu, mis on proportsionaalne polüpeptiidi kogupikkusega ja võimaldab selle suunatud liikumist elektriväljas. Vee elektrolüüsil genereeritakse anoodil H+ ja katoodil OH-. Et keskkonna pH ei muutuks, peab see olema puhverdatud. Geeli põhikomponentideks on akrüülamiidi ja bis-akrüülamiidi segu (valgugeelide puhul 36,5:1, DNA ja RNA geelide puhul 19:1 enamasti), mis polümeriseerudes määravad poori suuruse. Lisaks sisaldab geel foreesi jooksupuhvrit, ning polümeriseerumise katalüsaatoreid APS (ammooniumpersulfaat) ja TEMED (tetrametüüö-etüül-diamiin). Geel koosneb kahest osast:
1. Trigerid Triger on mäluelement, mis säilitab 1 biti informatsiooni. Triger on kahe stabiilse olekuga loogikalülitus (1 või 0). Trigeri olek vastab tema väljundsignaalile. Sõltuvalt sisendsignaalist säilitab triger endise oleku või muudab seda hüppeliselt (seega sültub trigeri väljund ka selle eelmisest väljundist). Trigeril on tavaliselt 2 väljundit: otsene Q ja invertne Q . Tööpõhimõtte järgi jaotatakse trigerid seadesisenditega ehk SR- trigeriteks, loendussisenditega e. T- trigeriteks, andmesisenditega ehk D- trigeriteks ...
Elektrolüüs on protsess, milles alalisvoolu läbijuhtimisel sulanud elektrolüüdist või elektrolüüdi lahusest positiivse laenguga osakesed liiguvad negatiivse laenguga elektroodile ja vastupidi. Alalisvoolu toimel siirduvad elektrolüüdi katioonid katoodile ja anioonid anoodile, ioonide või elektrolüüdi keskkonnas olevate molekulide osavõtul on katoodi puhul tegu redutseerimis- ja anoodi puhul oksüdeerimisprotsessiga. Kui aatom on laetud, eraldub katoodil vesinik, anoodil aga hapnik. Lagunemispinge (Elag) elektroodidele antav pinge, mille juures algab elektrolüüs. Lagunemispinge suurus oleneb galvaanielemendi EMJst, mis moodustub antud süsteemis ehk potentsiaalide erinevusest. Ülepinge () lagunemispinge ja süst-s moodustunud galvaanielem EMJ vahe = Elag-Egalv-el Elektroodide materjalid: metallid, oksiidid, hüdroksiidid, soolad, mittemetallid, mis juhivad elektrit. Suurusjärgud: alla 10V (lagunemispinge on tavaliselt 10V).
d, siis selekktiivsus on peaaegu I don't want to know the answers, I don't need to understand olematu (v.a. kui eelneb kromatograafiline eraldamine). Konduktomeetria rakendused: ioonkromatograafi detektor, vedelike karakteriseerimine. 86. Galvaanielemendi ehitus. Anood ja katood. Anoodil toimub oksüdeerumine, anoodprotsess: Cu->Cu2+ + 2e-. Katoodil toimub redutseerumine. 87. Selgitada elektroodipotentsiaali mõistet. Elektroodipotentsiaali sõltuvus kontsentratsioonist. Nernsti võrrand. Mida nimetatakse standardseks elektroodipotentsiaaliks? Elektroodi potentsiaaliks nimetatakse ühikulise laengu elektroodilt lõpmatult kaugele [ ] eemaldamiseks vajalikku tööd. = + ln [ ]
Neil materjalidel on väike kôvadus ja elektrierosioonikindlus ning nad on kallid. Seepärast kasutatakse neid vaid nôrkvoolulülitites ja liikuvates kontaktides (mitmesugused kontaktorid, käivitid, releed, komandoaparaadid jt). Neilt nôutakse väikest ja ajaliselt stabiilset kontaktitakistust, suurt korrosiooni- ja elektrierosioonikindlust ning minimaalset materjali ülekannet kus peale teatud arvu sisse- ja väljalülitust moodustub kontaktpaari katoodil kraater ja anoodil koonus, mis vôib tekitada lühise. Nad peavad olema, ühelt poolt, piisavalt tugevad ja elastsed, teiselt poolt, piisavalt plastsed. Madalate pingete tôttu on väga oluline väike kontaktitakistus, kuna vastasel korral vôib vooluahel mitte lülituda. Legeerivate metallide (Ni, Zr) lisamine hôbedale suurendab tugevust ja kôvadust vähendamata oluliselt materjali elektrilisi omadusi. Vase baasil elektrikontaktmaterjalide kulumiskindlust tôstetakse niisuguste
ja voolu väljalülitamisel anoodi (positiivse elektroodi) piirkonnas. Elektrotoonus seisneb koe erutuvuse muutuses elektrivoolu mõjul. Voolu sisselülitamisel tõuseb koe eruytuvus katoodi ümbruses (katelektrotoonus) ja väheneb anoodi ümbruses (anelektrotoonus). Alalisvoolu väljalülitamisel toimub anoodi piirkonnas rakumembraani hüperpolarisatsiooni kadumine, mis samuti põhjusab koe erutuvuse tõusu (anoodeksaltatsioon). Samal ajal toimub katoodil erutuvuse langus seoses rakumembraani repolarisatsiooniga (katooddepressioon). Voolutugevuse, ärrituse toimeaja ja voolugradiendi tähtsus erutuse tekkel. Erutusprotsessi tekke kudedes põhjustavad vaid piisava toimejõu ning kestusega ärritajad.mida madalam on lävi ärritus, seda kõrgem on koe erutuvus. Erutuslaine tekkele eelnevad lokaalsed alalävised muutused, mille suurus on proportsionaalne ärritaja toimejõuga. Kui need muutused saavutavad teatava suuruse
sisse kastmine. Galvaaniline katmine toimub elektrivälja keskkonnas. Detail paigutatakse elektrolüüdi vanni. Detail on katood ja vann või lisa elektrood on anood. Elektrolüüdiks on sadestatava metalli soolad. Elektrolüüti lisatakse elektrijuhtivust tõstvaid aineid, happesust reguleerivaid aineid katoodi polariseerivaid aineid ja pindaktiivseid aineid. Katte paksus sõltub elektrolüüti läbivast elektrihulgast, kattematerjali tihedusest, voolutihedusest katoodil ja elektrolüüsi kestvusest. Keeruka kujuga esemeid ei ole võimalik ühtlaselt katta. Katte ühtlus sõltub elektrolüüdi elektrijuhtivusest. Enne katte pealekandmist puhastatakse esemed mehaaniliselt, keemiliselt ja elektrokeemiliselt. Kaetavad pinnad peavad olema siledad ilma kriimudeta. Rasvasele pinnale metallkate ei tekki. Elektrokeemilisel töötlemisel eralduvad pinnalt rasvad ja õlid kõige paremini. Keemilisel töötlemisel kasutatakse peamiselt leeliselisi või orgaanilisi lahuseid
sisse kastmine. Galvaaniline katmine toimub elektrivälja keskkonnas. Detail paigutatakse elektrolüüdi vanni. Detail on katood ja vann või lisa elektrood on anood. Elektrolüüdiks on sadestatava metalli soolad. Elektrolüüti lisatakse elektrijuhtivust tõstvaid aineid, happesust reguleerivaid aineid katoodi polariseerivaid aineid ja pindaktiivseid aineid. Katte paksus sõltub elektrolüüti läbivast elektrihulgast, kattematerjali tihedusest, voolutihedusest katoodil ja elektrolüüsi kestvusest. Keeruka kujuga esemeid ei ole võimalik ühtlaselt katta. Katte ühtlus sõltub elektrolüüdi elektrijuhtivusest. Enne katte pealekandmist puhastatakse esemed mehaaniliselt, keemiliselt ja elektrokeemiliselt. Kaetavad pinnad peavad olema siledad ilma kriimudeta. Rasvasele pinnale metallkate ei tekki. Elektrokeemilisel töötlemisel eralduvad pinnalt rasvad ja õlid kõige paremini. Keemilisel töötlemisel kasutatakse peamiselt leeliselisi või orgaanilisi lahuseid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
