Napoleon ja SPR 1796 sõjakäik Itaaliasse 1798 sõjakäikk Egiptusesse, samal ajal Prl: võimuvõitlus, majraskused Inglismaa blokaad, direktooriumi ebapopulaarsed otsused. Napoleoni populaarsus: teda toetasid kõik ühiskonnakihid, sõjaväe tohutu usaldus, rahvustunde tekitaja, leppis kõigiga ära. 14 juuli 1804 keisririik Napoleoni ümberkorraldused: absolutistlik valitsemisviis tugev keskvõim, hiilgava õukonna loomine, konkordaat Rooma paavstiga katoliiklus, kaotati revolutsioonikalender, range tsensuur ajakirjandusele, töötati välja politseiaparaat, rajati Prantsuse pank, 1804 ,,Tsiviilkoodeks," vabaturumajandus, jätkas vallutussõdu. Napoleoni sõjad Napoleoni edu saladus: Pr sõdurid arvasid end sõdivat SPRi eest, oskus juhtida vägesid, andekad abilised, vastaste nõrkused. Miks Napoleoni sõjakäik Venemaale ebaõnnestus: Vene armee vältis piirilahingut, rahvasõda Np vastu,
Itaallased on ka ooperiheliloojad Verdi ja Puccini ning rezissöör Federico Fellini. 3 Üldandmed Itaalia keeleks on itaalia keel, pealinn on Rooma, president itaalias on Girgio Napolitano, peaminister Silvio Berlusconi, Pindala 301 230 km² , rahvaarv 59 829 700, rahvastiku tihedus 198,5 in/ km² , Iseseisvus 17. Märts 1861, rahaühik euro, riigihümn Fratelli d'Italia, usund on katoliiklus. Itaalia on unitaarne vabariik. Itaalia Vabariik loodi 2. juunil 1946 korraldatud referendumiga. Konstitutsioon kuulutati välja 27. detsembril 1947 ning jõustus 1. jaanuaril 1948. Presidendi valib 7 aastaks parlamendisaadikutest ja maakondade esindajatest koosnev valijatekogu (see on pigem auamet). Valitsust juhib peaminister ning tema kabinet, mis on valitud parlamendi 322- liikmelisest Senatist ja suurema mõjujõuga 630-liikmelisest Saadikutekojast 5 aastaks.
asustamata saartest. Ta asub Sitsiiliast lõunas ja Tuneesiast idas. 2. ÜLDANDMED Pealinn Valletta Pindala 316 km2 Riigikeel malta ja inglise Rahvaarv 413 609 (2008) Rahvastiku 1308,9 (2008) in/km2 tihedus Riigikord parlamentaarne vabariik President George Abela Peaminister Lawrence Gonzi Iseseisvus 21. september 1964 SKT 8,338 miljonit USD SKT elaniku 20,281 USD kohta Rahaühik euro Usklikud katoliiklus Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Telefonikood 356 2. LOODUSLIKUD TINGIMUSED Maltal on lähistroopiline vahemereline kliima, mis on vahemereliselt soe ja kuiv. Aasta keskmine temperatuur on +18,6 °C. Kõige külmem kuu on jaanuar, kus õhutemperatuur on +12,2 °C, kõige kuumem on aga august, kus temperatuuriks +26,3 °C. Aastas sajab keskmiselt 553 mm, kõige rohkem detsembris, kõige vähem juulis. Maltal on üldiselt kaks aastaaega: kuiv ja kuum suvi ning jahe ja niiske talv.
MÕISTED Kuningate aeg aeg, mil kokku valitses 7 kuningat, etruskide hiilgeaeg Itaalias Puunia sõjad Rooma ja Kartaago vahel peetud 3 sõda, roomlased kutsusid kartaagolasi puunialasteks Hadrianuse vall tugev kindlusevöönd Põhja-Inglismaal, keiser Hadrianuse rajatud Kapitooliumi emahunt müüt sellest, kuidas emahunt imetas kahte hüljatud kaksikvenda Romulust (Rooma riigi rajaja) ja Remust, nüüd etruskide pronksskulptuur Kapitooliumis Proletaarid riigi kõige vaesemad kodanikud Patriitsid suursuguste suguvõsade liikmed Plebeid ülejäänud kodanikud, enamuse moodustasid talupojad Patroon kliendi eestkostja Klient patroonist sõltuv kaitsealune Res publica nimetus, mida roomlased kasutasid oma riigi kohta, kuna kogu rahvas võis riigi valitsemisest osa võtta, avalik asi Populus romanus Rooma kodanikkond e Rooma rahvas, moodustasid patriitsid, plebeid (kõik roomlased) Nobiliteet valitsemises osalev perekond Magistraadid ig...
AASTAARVUD 313 Constantinus Suur kuulutas Milano ediktiga ristiusu Rooma riigis lubatuks 381 Kristlus kuulutati Rooma riigiusuks 395 Rooma keiser Theodosius Suur jagas riigi poegade vahel, luuesaluse Lääne- Rooma ja Ida-Rooma eraldumisele. Nii tekkis Bütsantsi riik 476 Germaani väepealik Odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri 732 Võiduga Potiers´ lahingus löödi Karl Martelli juhtimisel tagasi araablaste edasitung Euroopas 756 Moodustati Paavsti- ehk Kirikuriik 800 Karl Suur krooniti Rooma keisriks 843 Verduni lepinguga jagati Frangi riik Ludwig Vaga poegade vahel. See sai aluseks Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa kujunemisele. 882 Vana-Vene riigi tekkimine 962 Otto I kuulutas välja Saksa-Rooma keisririigi 1054 kirikulõhe, Bütsantsi ja õigeusu kiriku eraldus 1066 Hastingsi lahing, William I Vallutaja kuulutati Inglismaa kuningaks 1119 Asutati Euroopa esimene Bologna ülikool 1337 1453 Saja-aastane sõda 1...
Bourbonide dünastia. Henri IV oli aga hugenott ja paljud keeldusid teda tunnistamast. Lõpuks jõuti kokkuleppele, et Henri IV saab tunnustuse kuningana, kui ta vahetab usku. 1593 tegigi ta seda ja nüüd sai temast katoliiklane. Nantes'i edikt 1598 Henri IV usuvahetus tekitas vastakaid arvamusi. Kuningas proovis pooli lepitada, et ei tekiks uut kodusõda. Ta avaldas 1598. aastal käsikirja, mida tuntakse Nantes'i ediktina. Valitsevaks usuks tunnistati katoliiklus. Edikt lubas ka reformeeritud usku. Protestantlikud jumalateenistused võisid toimuda Lõuna-Prantsusmaal. Protestandid said jälle teenida riigiametites. Põhimõtteliselt säilis Lõuna-Prantsusmaal hugenottide riiklik erikorraldus. Henri IV troonile tulek ja Nantes'i edikt tähendasid ususõdade lõppu. Sõjad olid põhjustanud suuri laastamisi ja vähendanud rahvastikku. Hävinenud olid linnad, külad, lossid ja kirikud. Uued usuvõitlused puhkesid järgmisel sajandil.
Täidesaatev president, valiti 4.a. ülemjuhataja, departemangud, eesotsas prefektid, Sõltumatu kohtuvõim kõrgeim organ Ülemkohus maavalduse puutumatus, amnestia emigrantidele 47.Ameerika kodusõda Konkordaat paavstiga 1801 kirikumaid ei Abraham Lincoln 1861-1865 16.president tagastatud, katoliiklus sai prantslaste usuks, sallivus ka USA enne kodusõda , 31 osariiki läänes polnud veel hugenottide vastu, vaimulikud määras ametisse osariike riigivõim, kinnitas paavst Probleem orjanduses, lõunaosariikides levinud, 1802 Napoleon eluaegne konsu l viidi läbi põhjaosariigid ei tahtnud, et see leviks ka läänes rahvahääletus; sai määrata järglase
1765-ketrusmasin 1785-aurumasin 1803-kudumispink 20saj-keemilised kiud Hõive kergetööstuses on oluliselt vähenenud arenenud maades. Turism: Hõlmab kõiki tegevusi,mida teeb inimene, kes reisib oma elukohast ära mitte kauemaks, kui üheks aastaks Puhkus, äri, muu, eesmärgil. Aastas reisib üle 600 miljonit inimese. Olulisemad religioonid: Kristlik religioon on üle 2000 aasta vana ning sellest on välja kasvanud hulk usuvoolusid, sh. Judaism, õigeusk, katoliiklus ja mitmed protestantlikud usuühingud ja uued usulahud. Kristlus on maailma levinuim usk enam kui 1,6 miljardi inimesega, kellest ca 57% on katoliiklased, 33% protestandid ning 10% õigeusklikud. Maailmas on sadu kristlikke usulahke ning neid tekib ja areneb jätkuvalt juurde. Judaism on üks vanimaid religioone. Õpetab ranget monoteismi ja lunastust käsupärase ning kombeka elu kaudu. Pooldajaid 10-15 miljonit Iisraelis, samuti hajali Euroopas ja Põhja-Ameerikas
peetud tõesteks, tuleb kogemusi, katse ja eksituse meetodit kasutades üle vaadata. Kui need töötavad ja osutuvad kasutuskõlblikeks, alles siis on need tõesed ja väärtuslikud. Kierkegaardi eksistentsi staadiumid: 1. Esteetiline inimese tähelepanu on koondatud naudingule 2. Eetiline märksõnaks kõlbeline kohus 3. Religioosne inimene seisab vastamisi jumalaga ning jääb teiste inimeste seas üksi. Peamised usutunnistused: 1. Sloveenia katoliiklus 2. Bulgaaria ortodoksid ehk õigeusklikud 3. Albaania islam 4. Inglismaa angligaanid ehk väliselt katoliiklased, põhimõtetelt protestandid 5. Island protestandid ehk luterlased O.Spengler väitis, et iga kultuur hukkub kord. Inimesed jäävad, aga kultuuri ei ole juhul kui uut kultuuri ei teki. Anaximenes miletose koolkond. Maa on taldrik, mis hõljub õhus. Õhk on ürgaine, mis seostub eluga. T.Hertzl sionism. Juutide rahvuslik vabadusliikumine
Martin Luther – katoliiklus ja luterlikus ENEL TUBIN Martin Luther’i nooruspõlvest Sündinud 10.novembril 1438. aastal kohas Eisleben üheksalapselises perekonnas Isa Hans Luder (Luther) ja ema Margarethe Luther 1848 kolis Luther’ite perekond Mansfeldi, kus Martin Luther alustas enda kooliteed õppides grammatikat, retoorikat ja loogikat; hiljem kolis ta Magdeburgi õpinguid jätkama 1501 asus ta õppima Erfurti ülikooli Peale lõpetamist, 1505.aastal, astus ta sisse õigusteadust õpetavase ülikoolis, isa soovil, kuid ta kukkus kohe välja Martin Luther augustiinlasena 1505. aastal juuli kuus otsustas Luther peale äiksetormi saada mungaks Hirm surma ees: kahe lähedase surm, enda vigastamine ja verekaotusesse peaaegu suremine Peale koolist lahkumist ja õpikute mahamüümist ühines Luther 17.juulil 1505.aastal suletud augustiinlaste grupiga Erfurt’is Elas augustiinlasliku elul...
Varem on usundeid liigitatud ka kõrgreligioonideks ja primitiivseteks religioonideks (vt rahvausund); tänapäeval püütakse sellistest hinnangulistest liigitustest hoiduda. Maailmareligioonid on maailmas enamlevinud arvukuselt, pindala ulatuselt või mõjukuselt. Maailmareligioonid on: 1. kristlus 2. judaism 3. islam 4. hinduism 5. budism Suuremad religioonid ja usundilised rühmad (koos järgijate arvuga) 1. Kristlus 2,1 miljardit · Katoliiklus 1,1 miljardit · Õigeusk 240 miljonit · Protestantism 350 miljonit · Anglikaani kirik 84 miljonit · Muud kristluse voolud 350 miljonit 2. Islam 1,4 miljardit · Sunniidid 940 miljonit · Siiidid 120 miljonit 3. Ilmalikud, ateistlikud või agnostilised hoiakud 1,1 miljardit 4. Hinduism 900 miljonit 5. Hiina traditsioonilised usundid 394 miljonit 6. Budism 376 miljonit
6. Mis on kirmes? - ilmalikud pidustused, mis peeti jumalateenistuste järel suuremate kloostrite ja kirikute juures 1. Kuidas kajastusid Martin Lutheri usu-uuendusliku liikumise sündmused Eestis? 2. Milliseid territoriaalsed muutused toimusid Eesti- ja Liivimaal pärast Vene-Liivi sõda? Põhja-Eesti jäi poolteiseks sajandiks Rootsi võimu alla, Ida- eesti jäi Venemaa valdusse(1558-1582), Saaremaa jäi Taanile(1595-1645). Lõuna_ eesti jai Poola kätte- taastati katoliiklus 3. Võrdle kujunenud olukorda Lõuna- ja Põhja Eestis. Anna sellele omapoolne hinnang Lõuna eestis oli olukord parem kuna seal rajati Tartus näiteks kool- jesuiitide kolleegium ning lauluraamatutes olevad kirikulaulud olid eestikeelsed- rahvas sai neist aru ning ol ikerge õppida. Põhja eestis aga püüti juurutada saksamaalt üle võetud koraalilaulu traditsiooni, kuid rahvas ei mõistnud neid tekste, raske oli omandada ka võõrapäraseid viise
Roman Voisnis Tartu Kunstikool 2009 Lipp Vapp Asukoht Üldinfo Asukoht: LõunaAmeerika põhjaosas Pealinn: Caracas Riigikeel: hispaania Riigikord: föderaalne vabariik President: Hugo Chavez Pindala: 916 445 km² Rahvaarv: 28 199 822 ( 2008) Rahvastiku tihedus: 30.2 in/km² Rahaühik: bolivar Ajavöönd: UTC 4:30 Hümn: Gloria al Bravo Pueblo Religioon: katoliiklus Hugo Chavez Bolivar Tüüpilised Venetsueela autod Caracas on Venetsueela suurim linn ja pealinn asutatud 25.juuli 1567 linnapeaks on Antonio Ledezma pindala on 1930 km² elanikke on 2 762 259 (2001), tihedus 1. 431,5 in/km² Caracases on viis haldusüksust: Baruta ,El Hatillo,Chacao,Libertador ja Sucre Keskmine temperatuur aastaringselt on 26° Caracast peetakse üheks ohtlikumaks linnaks LadinaAmeerikas
(28%), järgnevad prantsuse (23%), muudest Euroopa riikidest pärinevad rahvad (15 %), Ameerika indiaanlased (2%), segunenud rahvusi (26%) ja teisi, peamiselt Aasiast, Aafrikast ja Araabiast pärineviad rahvaid (6%). Hoolimata sellest, et riigis elab koos väga palju erinevatest rahvustest inimesi räägitakse siiski peamiselt kahte keelt. Inglise keel(59,3%) ja prantsuse keel(23,2%). Teised keeled moodustavad 17,5 % Kõige levinumaks usuks on riigis katoliiklus (42,6%). Teiseks on protestandid(23,3%).Järgmisena on teised kristlased (4,4%), siis moslemid (1,9%). Teised usud moodustavad 11,8%. 2.1. Kanada rahvastiku vanuseline struktuur. Üldiselt loetakse ühiskonda vananevaks, kui üle 65 aastaseid on ühiskonnas rohkem kui 7% . Kanadas on see 15,2% ja on maailmas selle protsendiga 24ndal kohal (võrdluseks Eesti on 10ndal kohal). Riik peab aktiivsemalt tegelema vananemispoliitikaga, et kindlustada endistele
Poliitiline süsteem: konstitutsiooniline monarhia SKT elaniku kohta: 122,272 USA dollarit (2011) - Suurim maailmas!!!! Pealinn: Luksemburg (Eesti SKT elaniku kohta on 16,880 USD, 2011 a. oli u. 15,300 USD) Üldpindala: 2 586 km² Usund: katoliiklus (87% elanikkonnast Rahvaarv: 511,840 (2011) 2000a. seisuga) Tihedus: 194.1 in/km 2 HDI (Human Development Indexi): 25. koht, Eesti on 34. Rahaühik: euro (Eurotsooni liige alates 1999. aastast.) Jaguneb 3 ringkonnaks ja 12 kantoniks. Luksemburg on tuntud Euroopas oma raadio- ja televisioonijaamadega (Radio Luxembourg, RTL Group).
Religioon inimeste päästja või hukkuja. Inimese elus on väga palju probleeme : raha- või tööpuudus, ebaõnnestunud armastus, kõrvalolevate haigused, depressioonid, paha kliima, looduslikud katastrofid ja nii edasi. Kõik need probleemid tekkitavad stressi, ja inimestel on vaja kellegi tugi, et sellega saama hakkama. Tänapäevane elu pakkub meile tohutu võimalusi tugi leidmiseks. Üks vanim viis probleemidega toime tulla on usk. Usk heledasse ja heasse. Nii moodi paljud leavad enda toetuseks religiooni. Aga kuna religioon avaldab nii suurt mõju inimestele, mõned kasutavad sellist situatsiooni enda heaks ja tihtipeale see ei tähenda, et teistele on kaa sama hästi olla. Tekkib väga tõsine küsimus : kas religioon on tõesti inimeste päästja või vastupidi inimeste hukkuja? Kuna maailm ei ole kahevärviline ja on toonide täis, arvan, et selles küsimuses samuti ei ole täpset vastust. Ühelt poolt vaadates, religio...
Feodaaltsivilisatsioon Enamasti loetakse keskaja alguseks lääne-rooma langemist 476.aastal, kuid selle alguseks võiks pidada ka Marcus Aureliuse surma aastal 180, Konstatinoopoli saamist rooma pealinnaks aastal 330 või 395. aastal Lääne- ja Ida-Rooma eraldumist . Ruumiliselt piiritletakse feodaaltsivilisatsiooni alaga, kus religiooniks katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Feodalism on ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris lääniisanda ja vasalli suhteid, mida iseloomustas põhimõte, et üks kristlane teise orjaks ei sobi. Keskaega nimetatakse feodaaltsivilisatsiooniks, sest siis kujunesid välja feodaalsuhted, mis olid keskaja riigi - ja majanduskorralduse põhialusteks. Keskaja ühiskond jagunes 3. seisuseks – oratores ehk vaimulikkond, bellatores ehk rüütliseisus ja laboratores ehk talupojad
Nimeta kolm tegurit! 3P 1) Haris inimesi kirik tegeles hariduse andmisega ( ainuke võimalus ) 2) Turvatunde pakkumine 3) Kirik tihendas inimesi omavahel ( usutunnistuse alusel ) 8.Sõnasta kolm erinevust Bütsantsi ja Frangi riigi vahel. 3P 1) Bütsantsi riik tekkis 395.aastal, kuid Franfi riik tekkis 481.aastal. 2) Bütsantsi riiki valitses piiramatu võimuga keiser, aga Frangi riiki valitses kuningas. 3) Bütsantsi riigis valitses õigeusk, kuid Frangi riigis valitses katoliiklus. 9.Kuidas on seotud Araabia riigi teke ja islami usk? 2P 10.Milline tähtsus on islamiusuliste elus...? 3P · Koraanil Koraan on islami usus püha raamat. · Sariaadil Islami seadus, mis lähtub Koraanist, kuid arendab seal ettekirjutatut edasi vastavalt praktilise elu vajadustele ja islamimaade traditsioonidele. · Sunnal islami traditsioon, mis lähtub prohveti ütlustest, mida Koraan ei sisalda ja mis täpsustavad ning
Guiese’id katoliiklased Valois’de kuningadünastia laveeris mõlema vahel Tähtsamad sündmused Henri Bourboni abielu kuninga õega Pärtliöö 1572 Kolme Henri sõda, sellest sõjast väljub Navarra Henri, kes kuulutatakse uueks kuningaks Henri IV. Võimu kehtestamine võtab aega üle 9 aasta, sest katoliiklased ei tunnista protestandist kuningat. Kuningas astub katoliku usku „pariis väärib missat“ ja 1598 Nantes’i edikt: katoliiklus pr valitsev, protestantidel lubati tegutseda, aga mitte pariisis. Siiski pinged jäävad püsima. 3. Reformatsiooni vastased: Paavst: otsene vastutegevus: inkvistsioon ja nn kirikusisene uuendusliikumine, et taastada kiriku ühtsus. Selleks kutsuti kokku Trento kirikukogu 1545-1563: korrastati vaimulikke ettevalmistust, tugevdati kloostri ja ordureegleid. Kuid kinnitati paavsti ilmeksimatust, piibli tõlgendamise ainuõigus jäeti kirikule.
Ülestõus vaibus. Hertsog Alba. Kui Felipe II kuulis pildirüüstest, saatis ta kohe kohale Alba koos vägedega. Terrorireziim. Alba sai ka asevalitseja koha. Rahutuste Nõukogu(Verenõukogu). Sellest hoolimata ei suutnud Hispaania võim kindlustuda. Partisanivõitlus maal ja merel. Metsagöösid, meregöösid. Oranje Willem. Iseseisvusvõitluse juht. Määrati rahutuste ajal asehalduriks(1572). 1572. ülestõus, vabariigi loomine. Põhja provintsides kalvinism, Lõuna Madalmaaades katoliiklus. Arrasi unioon lõunaprovintsid, kokkulepe katoliikliku kuningaga. Rahu ei tulnud ikkagi. 1581. kukutati Felipe Põhja-Madalmaades. Ühendatud provintside Vabariik, Ühendatud Madalmaad. Holland. Vene riik 16. sajandil Ivan IV Julm. Vene tsaaririigi rajaja, isevalitsuse looja, reformide läbiviija. 1547. lasi kroonida end Vene tsaariks. Moodustas Valitud Raada, millesse kuuluvad inimesed valis ise välja. Loodi ka välissuhtlemist juhtiv Saadikute Maja. 1550
paremale). Dooria murdes kirjutatud: Pindarose oodid, koorilaulud tragöödias (näitleja räägib atika murret, koor laulab dooria murdes). USK Kreeka on üks väheseid riike euroopas kus on riigi usk ,selleks on õigeusk. Kreeka on ainus riik maailmas, kus Õigeusk on selgelt tunnustatud riigiusk.Kreeka kirikud on vabastatud maksudest.Õigeusu vaimulike palgad ja pensionid on võrreldavad õpetaja palgaga. Teiste suuremate religioonide hulka kuuluvad katoliiklus, islami usk ja protestantismi. 2005-ndal aastal läbi viidud uuringul selgus ,et 81% Kreeklastest usub jumala olemasolusse, 16% uskus ,et on olemas mingi suurem jõud (mitte jumal),3% ei usu mitte millessegi ega kellegisse.2011 läbi viidud uuringus vastanutest uskus jumalasse 56,3% ,20% arvas ,et jumal on ilmselt olemas,7,7% arvasid ,et ilmselt ei ole ja 13% on kindlad ,et jumalat pole olemas. katoliiklus Kreekas leidub umbes 50.000 katoliiklast(põliselanikust) .Ja seda üle kogu Kreeka
.......................................................................... 6 6. Õhtusöömaaeg.................................................................................... 6 7. Jumala kolmainsus................................................................................ 7 7.1 Kolmaainsuse õpetus uues testamendis................................................... 7 8. Kristluse tänapäeval.............................................................................. 8 8.1. Katoliiklus.................................................................. .................. 8 8.2 Õigeusk........................................................................................ 8 8.3 Protestantism.................................................................................. 8 9. Joonis.............................................................................................. 9 10. Kokkuvõte.................................................................................
Keskaja inimene- tema igapäevaelu Keskaeg jagunes kolmeks, vara-, kõrg- ja hiliskeskajaks. Enamasti võetakse keskaja alguseks Lääne-Rooma riigi langemise daatumit, aastat 476 . Varakeskaeg oli vahemikus 5.-10. sajand, kõrgkeskaeg vahemikus 11.-14. sajand ja hiliskeskaeg vahemikus 15.-16. sajand. Keskaega sümboliseerib katoliiklus ning feodaalühiskond Feodaalühiskond kujunes välja kahe inimese vasalliteetsidemetel. Vasalliteet oli vasallide ehk läänimeeste omavaheliste sõltuvussuhete süsteem keskajal, mille aluseks oli feodaalne hierarhia: kuningalt vasallile, kes omakorda jagasid neile läänistatud maad väikefeodaalidele olles neile kui vasallidele omakorda senjöörideks. Vasallisuhete tekkimise aluseks suur- ja väikefeodaali vahel oli lään ehk feood mis tavaliselt
-RUSTIKA- erinevad korrused laotud erisuurustest kividest BAROKK- 16.saj lõpp- 18.saj Peeter Paul Rubens-haamlane (alumine väga raskepärane) Säravad värvid, lopsakad kehad Kujutavkunst: Katoliiklus + Absolutism Kapitalism + ''Isabella Brandt''- mees ja naine istumas, paksu jalaga mees, -Maalikunst ja skulptuur iseseisvuvad arhitektuuris Absolutism VANA Protestantism habemega -maalikunst muutub kõige tähtsamaks BAROKK KLASSITSISM BAROKLIK ''Kolm graatsiat''- 3paksu naist, tselluliit, vanad
Hispaania osad on ka Baleaarid Vahemeres, Kanaari saared Atlandi ookeanis ning Põhja-Aafrika linnad Ceuta ja Melilla. Haldusjaotus Hispaania on halduslikult jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks ja kaheks autonoomseks linnaks Põhja-Aafrika rannikul (Ceuta ja Melilla). Autonoomsed piirkonnad jagunevad 50 provintsiks. Ka kumbki autonoomne linn koosneb ühest provintsist. Provintsid on jaotatud munitsipaliteetideks. Religioon Riigi peamine usund on rooma katoliiklus. Umbes 76% hispaanlastest peab ennast katoliiklasteks, umbes 2% järgib mingit muud usundit ja 19% peab end ateistiks. 2006. aasta oktoobris läbi viidud uuringu kohaselt käis neist 76 protsendist 54% kirikus äärmiselt harva, 15% mõnel korral aastas, 10% mõned korrad kuus ja 19% igal pühapäeval või sagedamini. 22% Hispaania elanikest käib mingit tüüpi religioossel teenistusel vähemalt korra kuus. Tõendeid tänapäeva Hispaania ilmalikkusest võib näha näiteks
Eesti kolme kuninga valduses- TABEL!!! 1. Nimeta, mis kuningate vahel oli jaotatud Liivimaa pärast Liivi sõda. Poola kuningas Sigismund II, Rootsi kuningas Karl IX, Taani kuningas Frederik II 2. Kirjelda Poola võimu ala. Maa oli jaotatud presidentkondadeks. Konstitutsioonid asehaldur. Maapäev! kohaliku aadli esindus. Mõisnik mõistab kohut talupoja üle, riigimaadel staarostid. Poolale kuulusid Tartu, Viljandi ja Pärnu linnad. Usuks oli Katoliiklus. Gümnaasium oli, tõlkide seminar. 3. Kirjelda Rootsi võimu ala. 4 maakonda. Eestimaa hertsogkond, Tallinna kuberner.Eestimaa rüütelkond. Foogt mõistab kohut. Maksud, teotöö-maksude ühtlustamine. Endiselt sunnitöölised. Rootsi võimu alla kuulusid Tallinn, Rakvere, Narva, Haapsalu ja Koluvere. Usk oli luterlus. Kuningas Karl IX lubas talupojad kooli saata, aga need jäid pelgalt sõnadeks. 4. Kirjelda Taani võimu ala. Tekkisid ametikohad
- Positivism- teaduslik ehk positiivne tunnetamine. - Panteism- jumal on kõikjal looduses, ta on loodusega identne. - Hermeneutika - Lähtuti sellest, et mida vanemad on tekstid ja allikad, seda usaldusväärsemad. Muutub oluliseks Piibli tõlgendamine - Nirvaana - Tähendab kannatustest vabanemine. Nirvanasse jõudmine toimub tahtejõu abil buddha ainult õpetab, suunab ja näitab teed 3. milline on peamine usutunnistus järgmistel rahvastel - Sloveenid - katoliiklus - Bulgaarlased õigeusklikud ehk ortodoksid - Albaanlased - islamiusulised - Inglased anglikaanid , väliselt katoliiklased, põhimõtetelt protsestandid - Islandid protestandid ehk luterlased 4. Kes olid: - O.Spengler väitis et iga kultuur hukkub kord, st et inimesd jäävad aga kultuuri ei ole (väärtuste süsteemi)juhul kui uut kultuuri ei teki - Anaximenes miletose koolkond, maa on taldrik,mis hõljub õhus, õhk seostub eluga, ürgaine on õhk - T
(Teel kodusõdade poole Konfliktid katoliiklaste ja protestantide vahel Hugenotte rünnatakse Hugenottide ülestõus Ususõjad 1570 Saint –Gemani rahu- südametunnistuse vabadus Hugenottide vastane ppgromm 24.aug 1572)1 Pärtliöö ülestõus- Katoliiklased tapsid hulganisti Hugenotte Protestantlik konföderatsioon Hugenotid: kukutada Valoise dünastia 1562-1589 8 kodusõda (Henri IV – alus Bouronide dünastia Nantes’ I edikt: Valitsev usk katoliiklus Hugenottidel olio ma piirkondades usuvabadus Antakse tagasi kodanikuõigused e saavad riigiametites tööd teha Lubati jätta oma kindlustatud punktid Madalmaade vabadusvõitlus Põhjused: Usuvabaduse ja sõltumause saamine Hispaaniast Võitlus hispaanlaste vastu Tulemused: (Kalvinism leviblaialdaselt Puhkeb soda) Hollandi iseseisvune Belgia jäämine Hispaania koosseisu Köösid- kerjused, vabadusvõitlejad
Kõige olulisemad Frangi riigi valitsejad ja nende teod Clodovech *Tema valitsemise ajal haarasid kogu Gallia endale frangid. 496. aastal võtab ta kastu katoliikliku ristiusu. Karl Martell *Reformib sõjaväekorraldust (sadulajalused, pikk ja raske mõõk, raskeratsavägi) *Tõrjub tagasi araablaste rünnakud *Karolingide dünastia esindaja *Esimene Frangi riigi hertsog Pippin Lühike *kukutab merovingid, pani aluse karolingide dünastiale *rajab kirikuriigi Karl Suur *Vallutas juurde uusi alasid *Alistas ja ristis saksid *Aastal 800 kroonis paavst Karli keisriks *Riigis oli rahu ja kord *Polnud kindalt pealinna *Karl sõitis mööda riik iirng ija korraldas riigi asju *Lemmiklinn Aachen *Pidas lugu kultuurist ja haridusest *Õukond oli kultuurikeksus *Kool Aachenis *Kloostrite rajamine, munkade töö väärtustamine Majordoomus- kunigakoja ülem Feodaalsuhted Feaodaalsuhete kujunemise põhjused *Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke- tekkis rüütlite kiht (...
Tüli tuli sellest, et katoliku kirikus oli lahutus keelatud, aga Henry tahtis uut naist. Lõpuks tappis naise ja ka lapse, sest too oli liiga kojanarri nägu. Prantsusmaa kuningas Henry IV: Pariis väärib missat. Vastureformatsioon. Algataja oli Rooma paavst. Tähendas katoliku kiriku positsiooni taastamist riikides, kus varemalt võitnud luterlus. Rooma paavst lõi Jesuiitide ordu, sümbol koer. Eesmärk pühitseb abinõu. Poola, Leedu alal taastati täielikult katoliiklus. Mujal suurt edu ei saavutatud. Prantsusmaal keelati Jesuiitide ordu.
1. Rahvaarv maailmas, selle jaotumine maailmajaoti. Maailmas on ~6,8 miljardit inimest. Rahvaarvu jaotumine maailmajaoti: Aasia 61% Aafrika 13% Euroopa 1 2% Ladina- Ameerika 8% Põhja- Ameerika 5% Austraalia ja Okeaania 1% 2. Rahvaarvu muutumist mõjutavad tegurid: a) sündimus - sündide arv 1000 elaniku kohta aastas b) suremus - surmajuhtude arv 1000 elaniku kohta aastas c) iive - sündimuse ja suremuse vahe(%o) d) migratsioonisaldo - sisse- ja väljarände vahe 3. Oskad arvutada sündimust, suremust, iivet(%o-des), nende võimalikud suurused maailmas. a)sündimus=sünnid*1000/rahvaarv väike 8%o Saksamaa, suur 48%o Afganistan b)suremus=surmad*1000/rahvaarv väike 4%o Alzeeria, suur 22%o Afganistan c) iive=sündimus-suremus ~2 - 45%o 4. Sündimust mõjutavad tegurid: viljakas eas naiste arv, naiste vanus sünnitusel, religioon, pereplaneerimine, kooselu traditsioonid, väärtushinnangud, traditsioonid ühiskonnas, võimalused ja vabadus elu korralduse...
linnapead. Kohapealne otsustusõigus oli küllaltki väike keisril suur. Trükisõna üle kehtestati range tsensuur, polnud mingisugust arvamuseavaldust. Loodi ka lütseumidest ning ülikoolidest koosnev kesk- ja kõrgharidusesüsteem. Keisririik vajas järjest enam ametnikke, ohvitsere. Oli tähtis, et nad oleks ustavad riigile. Kasvatati koolides just ustavateks. Kirik allutati taas riigile, juba konsulaadi ajal, 1801, sõlmiti konkordaat. Kokkulepe ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel. Katoliiklus tunnistati enamuste prantslaste usuks, piiskope, nimetamine valitsusele, valitsus hakkas maksma ka neile palka. Oluline tsiviilkoodeksi e. Napoleoni koodeksi koostamine, seal olid kirjas inimeste võrdsus seaduste ees, isikuvabadused, see aktsepteeris tsiviilabielu. Tsiviilkoodeksist võtsid erinevad riigid ka eeskuju, sest Napoleon viis läbi ka terve rea vallutusi, selle läbi tsiviilkoodeksis kirja pandud põhimõtted levisid ka erinevates vallutatud alades.
1598 presidentkond nim.ümber vojevoodkondadeks.Eesotsas vojevood.Vojevoodkonnad jag:staarostkond.Eestis 9 staarostkonda. Maapäev seotud poola kuningaga.Majandus:oli lõhki.Poola võimud hakkasid taastama seda: ühtlustasid koormisi,koormistest kinnipidamine,mahajäetud taludesse suunati uusasunikke, kaubanduse elavdamine.1584 anti Valgale linnaõigus poolakate poolt.Vaimuelu:Algab vastureformatsioon-katoliikluse pealetung.Juhib seda Loyola=>Jesuiidid.Loyola oli mees kes avastas et katoliiklus Eestis nõrk.Jesuiidid tulevad ka eestisse.Keskuseks Tartu.1583 loovad Tartusse kolleegiumi.Kolleegiumi raames avatakse gümnaasium.Gümnaasiumi juurde tõlkide seminar.võimalus saada kõrget haridust.Õpiti:poola,eesti ja ladina keelt.Taani aeg:Taanile kuulus Saaremaa. Taani kuningas=>Asehaldur(ala üle täisvõim)=>Ametkonnad=>Vakused. Vaja kohalikele aadlikele,et saaks valitsemises osaleda. Kohalik aadel=>rüütelkond=>Maapäev. Rüütelkonna mõju väiksem
Aga ka pliidi, tsinki, vaske, uraani, grafiiti, naftat ja maagaasi. Ning kaoliinsavi, klaasiliiva ning mineraalvett. SKP Sisemajanduse koguprodukt. Energeetika Suurema osa oma energiavajdusest katabki Tsehhimaa ise. Umbes ¾ elektrist toodetakse pruun ja kivisöest, kuid natuke veetakse ka sisse naftat. Tähtsat osa etendavad ka tuumaelektrijaamad. Usundid, rahvad, keeled... Tsehhid on poolakatele ja slovakkidele väga lähedane slaavi rahvas. Valdav usk on 35% katoliiklus. 8% on teisi protestantlike rühmi, näiteks luterlasi. Kuid on ka omi protestantide rühmi, nagu 9% hussiidid ja tsehhi vennaskond. Prahas elab ka juudi kogukondi. On ka neid tsehhe, kes ei tunnista ühtegi usku. Kolm neljandiku elanikest elab linnas. Riigikord... Riigikord on parlamentaarne demokraatia. Tsehhi rahvaarv on10,5 miljonit, kellest tsehhe on 94%, slovakke 2% ja muid rahvaid 4%. Tsehhi riigipea on president Václav Klaus. Valitsusjuht on Petr Necas
kaotasid Pidev germaanlaste rüüsteretked Rooma linna Põllumajanduse , käsitöö ja linnade allakäik. 3. Lääne-Rooma langemise põhjused. Riik oli etnograafiliselt ja usuliselt väga kirev Erinevate hõimude tase oli erinev Riik oli jõuga kokku liidetud Riigi osad olid nõrgalt seotud 4. Keskaja ruumiline ja ajaline piiritlemine. Keskaega võib ruumiliselt piiritleda alaga, kus religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines ja valitsev kord feodalism ehk läänikord . Ajalisel piiritlemisel ei ole ajaloolastel ühist seisukohta. Alguseks pakutakse kõige sagedamini 476.aastat, mil kukutati viimane Lääne- Rooma keiser Romulus Augustulus Germaani väepealiku poolt. 5. Keskaja põhiperioodid, nende lühiiseloomustus. I periood- varajane keskaeg(4.-10. saj)
· Jutusta muusika tähtsusest vanal ajal - Vanaajal omistati muusikale imepärast võlujõudu. Muusika näis jumalate keelena, sest ka jumalaid peeti muusikuiks või vähemalt muusikast mõjutatavaiks. Nende hääli võrreldi pillihäältega ja pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. · Nimeta ja kirjelda vähemalt kolme pilli vana aja perioodil 1. Aulos Vana-Kreeka puhkpill, läbilõikava, pealetükkiva, ja ärritava kõlaga. 2. Lüüra Keelpill, keeled on kinnitatud põikpuu külge, mis on kõlalauaga ühel tasandil. 3. Kitara See oli Vana- Kreekas levinud näppekeelpill, arenes välja forminxist, 5-7 keelega, lüüra tüüpi pill, mängisid põhiliselt mehed · Seleta mõiste Gregoriuse koraal. - Lauldi ladina keeles, tekst pärines piiblist (proosatekst), sõnad olid vaimuliku sisuga · Kuidas on Gregorius I seotud gregoriuse lauluga? Gregorius ühtlustas ja uue...
1598 presidentkond nim.ümber vojevoodkondadeks.Eesotsas vojevood.Vojevoodkonnad jag:staarostkond.Eestis 9 staarostkonda. Maapäev seotud poola kuningaga.Majandus:oli lõhki.Poola võimud hakkasid taastama seda: ühtlustasid koormisi,koormistest kinnipidamine,mahajäetud taludesse suunati uusasunikke, kaubanduse elavdamine.1584 anti Valgale linnaõigus poolakate poolt.Vaimuelu:Algab vastureformatsioon-katoliikluse pealetung.Juhib seda Loyola=>Jesuiidid.Loyola oli mees kes avastas et katoliiklus Eestis nõrk.Jesuiidid tulevad ka eestisse.Keskuseks Tartu.1583 loovad Tartusse kolleegiumi.Kolleegiumi raames avatakse gümnaasium.Gümnaasiumi juurde tõlkide seminar.võimalus saada kõrget haridust.Õpiti:poola,eesti ja ladina keelt.Taani aeg:Taanile kuulus Saaremaa. Taani kuningas=>Asehaldur(ala üle täisvõim)=>Ametkonnad=>Vakused. Vaja kohalikele aadlikele,et saaks valitsemises osaleda. Kohalik aadel=>rüütelkond=>Maapäev. Rüütelkonna mõju väiksem
filosoofia, eetika, religioosne praktika jne. Ühendab juute ülemaailma. Püharaamat Vana testament, pühakoda sünagoog, vaimulik on rabi, sümboliks kuusnurk ehk Taaveti täht. Katoliiklus ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust. Katoliikluseks nimetatakse ka Rooma Katoliku Kiriku õpetust. Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus. Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim. Katoliiklastele ja katoliiklusele on iseloomulik pühakute ja Neitsi Maarja austamine. Katoliiklus käsitleb seitset sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena. Katoliiklus on peamiseks usuks järgmistes Euroopa riikides:Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Austria, Ungari, Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Põhja- Iirimaa, Sveits, Lõuna-Saksamaa, Sloveenia.
kärpima. Lõuna aadlit tõmbas kalvinismi poole väljavaade laiendada oma feodaalvaldusi pärast kirikumaade sekulariseerimist. Linnu aga häiris lisaks vabaduse kahanemisele ka Pariisi üha tugevam domineerimine. Kirde- ja Kesk- Prantsusmaa feodaalaristokraatia moodustas absolutismivastase feodaalse opositsiooni teise tiiva, kes üritas säilitada oma vanu õigusi monarhia ja kuningat toetava teenistusaadli vastu. Selle rühmituse ideoloogiaks oli katoliiklus ja seda juhtis perekond Guise eesotsas kuningliku armee ülemjuhataja François de Guise'i ja tema venna kardinal Charles de Guise'iga. 16. sajandi keskpaigaks oli hugenottide arv Prantsusmaal kasvanud umbes 400 000 ja nende kogudusi oli umbes 2000. Kõrgeim kiriklik võim kuulus sinodile, mille liikmeskonna liikmed valisid kogudused, kaotatud oli kiriklik hierarhia. Hugenottide vaimulikele sai, sarnaselt luterlastele, värviliste riiete asemel kohustuslikuks lihtne must kuub. Hugenotid
oma riigi elanikke. Selle põhimõtte kohaselt on katoliiklik ja protestantlik usk võrdsed ning nende järgijaid ei tohi vastasusu pooldajad halvustada. Cuius regio, eius religio sententsi loojaks loetakse Greifswaldi Ülikoolis töötanud juristi Joachim Stephan´t. 1555. Aastal sõlmitud Augsburgi rahu esimene ja kõige olulisem põhimõte cuius regio, eius religio saavutas usulise ühtsuse ühe riigi territooriumil. Aktsepteeritavaks muutus kaks usutunnistust: katoliiklus ja Augsburgi Usk ehk luterlus. Kõik muud usutunnistused ei olnud lubatud ja keelatud usutunnistuse järgijad kuulutati kõik ketseriteks. Cuius regio, eius religio põhimõte läks vastuollu varem valitsenud katoliikliku õpetusega, kus seisis, et kuningad peavad alluma Paavstile. Sellise alluvussuhte abil arvati kinnistatavat tugevat koostööd ilmaliku ja jumaliku institutsioonide vahel ning vähendada poliitilisi võitlusi.
Raffael ,,Sixtuse madonna", ,,Ateena kool". Michelangelo Buonarotti Sixtuse kabeli lagi. ,,Mooses"(skulptuur) Tizian-portreed ja aktid. ,,Venus ja orelimängija". Pieter Brueghel vanem madalmaade kunstnik-paljufiguurilised pildid, talupoegade tööd ja tegemised. ,,Aastaajad", ,,Talupoja pulm". Albrecht Dürer-Saksamaa kunstnik. 1.Vasalliteet,feodaalkord, läänikord, feodaalsuhted(feood-pärandatav maavaldus koos talupoegadega, põhiline väärtus keskajal). Feodaaltsivilisatsiooni isel. Katoliiklus ja vasalliteet. Ühiskond koosnes seisustest(seisuslik ühiskond). 2.Iga perioodi kohta 2 sündmust(varakeskaeg, kõrgkeskaeg, vahekeskaeg, hiliskeskaeg) 3.tabel sündmuste kohta 4.Renessansskunstnikud Keskaeg 5-16 saj. Vara 5-11(nõrk ja kujunemisjärgus feodaaltsivilisatsioon-sõjaliselt nõrk, katoliikluse vastuvõtmine ja levimine ja kujunemine, nõrk paavstivõim(vajab kuningate tuge), vahe(kõrg) 11-14(viimaste rahvaste ristiusustamine, algavad ristisõjad,
Louis XV (1715-1774) Regendiks Louis XIV vennapoeg Orleans'i hertsog. Aadamapeod. Ei huvitanud valitsemine, jättis kõik ametnike hooleks. Markiis de Pompadour. Teater, peod, vahvad asjad. ,,Pärast mind tulgu või veeuputus." Louis XVI (1774-1789) Reformid: lõpetada aadli ja kiriku maksuvabadus. Vilja- ja leivakaubandus vabaks. Viljasaak kehv (1774) hind tõusis, rahutused. Tsunftisunduse kaotamine. 1776 reformid tühistati, riigikassa tühi. Nantes edikt: Prantsusmaa riigiusk on katoliiklus, hugenotid võivad tegutseda haridus- ja riigiteenistuses, hugenottidel on keelatud tegutseda 17 linnas, neile jäeti 100 kindlust (La Rochelle). De Sully Henri IV majandusminister. Rajas kanaleid. Rajas riiklikke manufaktuure. Kasvatas siidiusse ja mooruspuid. Bastille Kindlus Pariisis, mida kasutati vanglana. Jube koht. 1789 vallutas rahvas selle. See oli alguseks Suurele revolutsioonile. Richelieu Kardinal, kelle käes oli tegelik võim Louis XIII ajal. Oli ka rahanduse
saj eKr Kreeka koloonia Paiknes Väike-Aasias Türgi läänerannikul 395 a Ida-Rooma riigi pealinn Konstantinoopol- constantinuse järgi hõlmas enda alla Kreeka ja Väike-Aasia kultuurilised mõjutused: Kreeka, Rooma, Väike-Aasia kultuurist valitsejaks piiramatu võimuga keiser- nii ilmalik kui ka usuline võim riigi keeleks kujunes kreeka keel bütsanti patriarhide ja Rooma paavstide vaheline usulõhe: Ida poole Konstantinoopolit jääb õigeusk, lane poole katoliiklus eesmärgiks ehitada II Rooma Arhitektuur: peamiseks sai kirikute ehitamine kirikutüübiks oli tsentraalehitis- kiriku keskpunktik on täpselt keskel kiriku äärmistest ühekaugusel (võis olla ka 5 kuplit) 6. saj alustati Hagia Sophia katedraali ehitamist, seda alustas keiser Justinianus, ta ühendas hoone juures basiilika ja tsentraalehitise, sai uus hoone- kuppelbasiilika uus ehitusvõte- ruudu kujulise ruumi katmine kupliga viklite abil (vikkel-
................................................................ ................ ......................................................................................................................................................... ......................................................................................................................................................... .............................. Ühenda sobivad paarid. (ex lk 54) A) budism ......... Iraan B) katoliiklus ........ Iisrael C) islam ........Taani D) judaism ........ Venemaa E) õigeusk ......... Tiibet F) protestantism ......... Hispaania Nimeta masinatööstuse tootmiskorralduse 5 etappi (konspekt) 1. ............................................................... 2. ............................................................... 3. ............................................................... 4. ..........................................
Eriliselt võiks esile tõsta 13.saj mida nim. kõrg keskajaks, sest siis saavutas keskaeg oma õitsengu tipu. · Hiline keskaeg(14 II pool- 15.saj lõpuni või 16.saj alguseni)- algas suurte hädade ja viletsusega, kliima külmenes, näljahädad. Suured katkuepideemiad, puhkes 100 aasat sõda. Tulemuseks rahvaarvu katastroofiline langus. Üldise allakäiguga kaasnes ka idoloogiline kriis. 11. Keskaja iseloomulikud jooned. · Sügav religioosus, kusjuures katoliiklus polnud mitte lihtsalt usk vaid ka ideoloogia · Läänisüsteem- kuningad ja kõrgemad aadlikud andsid maid madalamatele aadlikele, (nendest tuli vasall) lubades neid sõjaliselt kaitsta. Vasallid lubasid aidata oma lääniisandaid sõja ja õnnetuse korral. Kehtis reegel, minu vasalli vasall ei ole minu vasall. · Sagedased sõjad aadlike vahel · Riikide killustatus · Naturaalmajandus 12. Selgita:
EESTI KESKAJA AJALOO RAUDVARA. (teemad, mille kohta tunnis me ei ole otseselt konspekti teinud) lisamaterjaliks on tunnis tehtud töövihiku ülesanded, ristsõna, rühmatööna tehtud teemakaardid MAARAHVAS 14-16. SAJ. (Eesti ajalugu I lk. 67-70) Senisest enam hakati kasvatama teravilja. Sellest tulenevalt mõisate arvu kasv Eestis. Talurahva koormiste kasv. Talupoegade koormistest mõisale tähtsamad: teoorjus, kümnis ja raharent. Esines talupoegade vastuhakku mõisnikele ja kolimist mujale. Pagenud talupoegade tagasitoomiseks seati ametisse adrakohtunikud. Talupoegi liigitati majandusliku ja õigusliku seisundi järgi: adratalupojad-- 0,5-5 adramaad nende maade suurus. 15. saj. adramaa suurus 8-12 ha. üksjalad-- adratalupoegade nooremad pojad, kes ääremaadel oma talu asutasid vabatalupojad-- tasusid koormisi rahas. Olid vabad teotööst. maavabad-- talurahva eliit, muistsete ülikute järglased. Omasid maad läänikirja alusel. Koormiseks vaid sõja kor...
mõistis. 1786. aastal otsustas Napoleon et abielumehe või naise ees on võimsam. Abielunaisel ei lubatud ise lepingut sõlmida ja väga harva sai ka naine lahutada. Lapsed võisid abielluda vaid isa loal. 8) Nimeta vähemalt kaks Napoleoni tsiviilkoodeksi tähtsamat põhimõtet. [lk 120] Sätestati kõigi inimeste võrdus seaduse ees, kiriku lahutamine riigist ning eraomandi puutumatus. Parandamaks suhteid kirikuga kuulutati katoliiklus prantslaste enamiku usundiks, ent vaimulike privileege ei taastatud ning kirikumaid ei tagastatud. Kõige tähtsam oli kodanike võrdsus seaduse ees. 9) Milles seisnes suurim muudatus Napoleoni-aegse Euroopa riikide elukorralduses? Kirjelda seda lühidalt. [lk 122] Paljud riigid võtsid hiljem antud koodeks aluseks oma seadusandluse väljatöötamisel. Haridus arenes. Kaubandustegevus õitses. Eluolu muutmine - muutused riietuses; uus ajaarvamine(kalender); muutused
Jesuiidid pidid tingimusteta kuuletuma paavstile, ordu ainueesmärgiks sai ketserite ja paganate pööramine katoliku usku, võitlus reformatsiooni vastu. Nad rajasid koole, kus valmistati vaimulikke ette tööks protestantismist ohustatud piirkondades, tegutseti ka ilmalikes õppeasutustes, pihiisadena õukonnas, misjonäridena Ameerikas, Indias, Hiinas ja Jaapanis. 1598.a. Nantes'i edikt: Prantsusmaa valitsevaks usuks tunnistati katoliiklus protestantlikud jumalateenistused võisid toimuda väljaspool Pariisi (Lõuna-Prantsusmaal) protestandid võisid teenida riigiametites hugenottidele(kalvinistid Prantsusmaal) jäid nende väeosad ja kindlused
KESKAJA MÕISTE 1. Kust pärineb keskaja mõiste? Millist hinnangut see algselt kandis? Kuidas hinnatakse keskaega tänapäeval? Valgustusajal tähistati sellega antiikaja ja renessansiperioodi vahele jäänud ajajärku. Selle all mõisteti ,,pimedat" aega antiikkultuuri ja uue kultuuritõusu vahel. Praegult peetakse, seda perioodi oluliseks, viljakaks ja loominguliseks Euroopa tsivilisatsiooni kujunemise seisukohalt. Ala, kus religiooniks oli katoliiklus ning ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Kirjutage tabelisse aastad ja nendega seotud sündmused, mida tähistatakse keskaja alguse ja lõpuna. ALGUS LÕPP *viimase Rooma keisri kukutamine ning Lääne-Rooma *Konstantinoopoli langemist ja Ida-Rooma keisririigi lõplikku keisririigi likvideerimine hävingut
luterlus usuleige, mittefanaatiline suundumus, 2. kalvinism. Anglikaani kirik inglise ususuundumus (katolitsism + protestantism). indulgentsi(a)d patulunastuskirjad. Sisu: mõned olid väga pühad. Tekkis pühade tegude ülejöök. Roomas ehitatakse Püha Peetri kirikut. Ehituseks on vaja raha. Müüsid indulgentse. Henry VIII on katoliiklane. Kui Martin Luther hakkab tegutsema, siis kirjutab ta "7 sakramendi kaitseks" usuline traktaat. 1527. a. tahab lahutada. Katoliiklus ei luba. Thomas Cromwell lahutame Inglise kiriku Rooma paavstist. Moodustub uus religioon anglikaani kirik. Henry VIII kuulutab ennast kiriku peaks. MISSA on katoliku kiriku teenistus. Ladina keeles. 15. saj. alguses võideldakse emakeelse teenistuse eest. Anglikaani kirikus keelatakse ladinakeelne kirkikuteenistus. ARMULAUD on üks sakramentidest. Sakrament on jumala armu vahendamise toiming. Katolitsismis on 7 sakramenti (ka vene õigeusus)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
