ÜLDAJALUGU (KORDAMINE) 1)AASTAD 800.a. eKr- Kreeklased võtsid kasutusele tähestiku - Alpfabeedi (nimetus tuleneb kahest esimesest tähest: alfast ja beetast ja see kujundati foiniikia tähestiku põhjal. 776.a. eKr- Esimesed olümpiamängud Zeusi auks, Olümpias Lõuna-Kreekas. 753.a. eKr- Rajati Rooma linn (Romuluse poolt, legendi järgi) 338.a. eKr- Chaironeira lahing, Kreeka langes Makedoonia ülemvõimu alla. 60.a. eKr- Caesar sai konsuliks, tekkis triumviraat: Pompeiuse, Caesari ja Crassuse vahel. 30.a. eKr- Vana-Kreeka antiikajajärgu lõpp- Rooma võimu alla langes viimane hellenistlik riik-Egiptus. 395.a. pKr- Rooma jagati kaheks: 1. Lääne-Rooma 2. Ida-Rooma keisririik. 476.a. pKr- Rooma riigi lõpp, keskaja algus. 622.a. pKr- Muhamed sai ilmutuse Allahilt. 632.a. pKr- Islamiusu teke, rajajaks Muhamed, läks vägedega Mekasse. 1492.a.- Kolumbus avastas Ameerika. 1453.a.- Konstant...
tänapäevani. Paavstluse kõrgajaks loetakse 13. sajandit, mil valitsesid Innocentius III, Innocentius IV ja Bonifatius VIII. Pärast viimast hakkas aga paavstlus nõrgenema, kuna paavstid sattusid Prantsuse kuningate mõju alla ning koliti Roomast Avignoni. 14. sajandi lõpul tekkis Suur Kirikulõhe, kuna nii Roomas kui ka Avignonis seati üles oma paavst ning lõpuks pani kirikukogu troonile ka kolmanda. Kõik nimetasid üksteist vastupaavstideks ning katoliiklik Euroopa näis lootusetult killustununa. Mõju hakkasid haarama ketserlused, näiteks lollardid ja hussiidid. Kuid 1417. aastal suutis Konstanzi kirikukogu saavutada siiski nii suure autoriteedi, et tagandas kõik eelmised paavstid ning seadis ametisse Martinus V, kes asus elama Rooma ning suutis kirikulõhe tõepoolest ületada. Tema ajal kindlustus paavstluse positsioon tunduvalt, kuna ta suutis kontsiliaarse liikumise summutada ning nii jäi paavst vastuvaidlematult läänekiriku juhiks. 15
a)mõlemad mõeldavad vaid vasakpoolse diktatuuri oludes; b) diametraalselt erinevad majanduslikud seisundid; c)sisuliselt väga lähedased majanduslikud seisundid. 29. Heaoluriik a) likvideerib täielikult vaesuse; b) annab võimaluse elus edasi jõuda ja tekitab perspektiivitunde; c) likvideerib kapitalismi loomuomased vastuolud. 30. Võrdsust mitte ainult töötajate, vaid kõigi kodanike vahel (turul ja perekonnal on ebaoluline roll) näeb ette heaoluühiskonna a) katoliiklik mudel; b) konservaiiv-korporatiivne mudel; c) sotsiaaldemokraatlik mudel. 31. Sotsiaalset integreeritust (et inimene oleks integreeritud gruppidesse - näiteks perekonda -ja grupid omakorda - näiteks perekonnapeade kaudu - integreeritud ühiskonda) taotleb heaoluriigi a) liberaalne mudel; b) korporatiivne mudel; c) sotsiaaldemokraatlik mudel. 32. Konservatiivses riigis a) on riik reguleerija, hoides ara ja ohjeldades indiviidide ja gruppide käitumist, mis võiks ohustada avalikku
l. KONTROLLTÖÖ ÕPPEAINES «MAJANDUSPOLIITIKA" A 11. Administreerimine on a) põhimõtteliste otsuste langetamise protsess; b)poliitiliste otsuste elluviimine; c) väärtushinnangute kujunemise ja analüüsimise protsess. 22. Avalikus sektoris a)püüeldakse efektiivsuse ja kasumi poole; b)püütakse konkureerida erasektoriga; c)on poliitikute eesmärgiks häälte arvu malcsimeerirnine valimistel. 44.Ajalooliselt olid Euraasias teistest mandritest paremad tingimused taimede ja loomade geograafiliseks levikuks-levitamiseks, sest a)Euraasia peatelg oli ida-lääne suunaline; b)kliima oli sobiv; c)taimede ja loomade valik oli sobiv. 41. Arenguvõime on riigi konkurentsivõime aste, mis a)väljendub võimes oluliselt kujundada (mõjutada) konkurentsikeskkonda konkurentidest paremate omaduste, tõhusama tegevuse ja/või kiirema arengu kaudu; b) tähistab võimet passiivselt kohanduda konkurentsikeskkonnaga, ilma ennast (oluliselt) muutmata ja arend...
aasta suvel. Eestlaste kogu hoiak on siiski märkimisväärne, st et eestlased ei lasknud ennast enda maalt välja suruda, kõik jõud tuli mängu panna et vaenlane ajada tagasi sinna, kust ta on tulnud. 12.-13. sajandi vahetuse Baltikumi rahvad olid enam-vähem ühesugusel arengutasemel. Kuigi eestlased olid õppimisvõimelised, ei olnud neid midagi enamad vastu panna, sest eestlaste inimressurss ei olnud lõputu, vallutajate taga seisis aga kogu katoliiklik Euroopa. Koostatud raamatu ,,Eesti aastal 1200" abiga.
Kontrolltöö kordamine ptk. 9, 14, 15 ptk. 9 Lääne euroopa ristiusukiriku kujunemine Ristiusu kiriku teke ja levik Lääne-Euroopa kaasaegne kirik oli katoliiklik esimesi kristlike kogudusi lõid apostlid 1. saj pKr. Nende koguduse liikmed uskudid, et Kristus naaseb ning toob jumalariigi maa peale veel nende eluajal Rooma riigis kuulutas ristiusu lubatuks keiser Constantinus Suur Milano edikt 313 381 kuulutati kristlus rooma riigiusuks Kirikust sai range hierarhia ja territoriaalse korraldusega institutsioon.
Toomkapiitli olulisimaks eesõiguseks oli piiskopi valimine. toomhärra e kanoonik - toomkapiitli liige, kelle olulisemaks vaimulikuks kohustuseks oli missade läbiviimine. Andsid piiskopile nõu ka ilmalikes küsimustes, olles sisuliselt riigiametnikud. toompraost - toomkapiitli juhataja, tegeles ka piiskopkonna majandusasjadega. stiftifoogt - tähtsaim ilmalik võimukandja piiskopkonnas, tegeles sõjaliste küsimustega, talle allusid lossifoogtid. missa - katoliiklik jumalateenistus liturgia - missa muusikalis-sõnaline osa. vikaar - alama astme vaimulik katoliku kirikus. reformatsioon - usupuhastus ketser - usutaganeja, katoliku kiriku õpetusest kõrvalekalduja. inkvisitsioon - katoliku kiriku kohtuorgan, mis tegeles ketserite väljaselgitamise, ümberveenmise ja karistamisega. Karistus on antud juhul suhteline mõiste, sest tulesurm oli vaimulike arvates kasulik eelkõige põletatavale - tuli puhastas hinge patust ja ketserlikust väärusust.
Rahvuslik koosseis 5,5 miljonit inimest. 109 in/km2. Rahvastiku koostis: 86% slovakid, ungarlased, 9,7% lõunas, 1,7% mustlasi ametlik, tegelikult rohkem registreerumata või registreerunud ungarlaste või slovakkidena. Neil on niisugune kord, et nendes regioonides, kus on vähemusi 20% või enam, on informatsioon kahes keeles ja turistil on kerge ära arvata, milline rahvus antud regioonis peale slovakkide domineerib. Maa on üldiselt katoliiklik. 69% rooma-katoliiklased. 7% on protestante, 5% kreeka-katoliiklasi ja 13% ateiste. Usundid Rooma-katoliiklasi on 60,3%, protestante 6,2% rahvastikust. Majandus Rahvusvaluutana käibib euro. Praegusel hetkel on Slovakkia majandus nn transformatsiooni seisundis kohaneb EL nõuetega. Protsessi eesmärk on saavutada täisväärtuslik staatus. Kõikide nende muudatuste juures püütakse säilitada parimaid traditsioone kõikides tööstusharudes: mäetööstus, metallurgia Kesk-Slovakkias,
Ajaloo KT kordamine ptk 20-29 1.Rooma ajaloo perioodide lühiiseloomustus: 1)Kuningate aeg 753-509 eKr *Pärimuse järgi valitses Roomas esimese kuningana Romulus , *Kokku valitses üksteise järel 7 kuningat (viimsed 3 olid etruskid), *Nende 3 viimase ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks ,*510 eKr Rooma kuningavõim kukutati, *Viimane kuningas oli sunnitud ülestõusu tagajärjel maapakku minema, *Kehtestati vabariik 2)Varane vabariik 509-265 eKr - *5.saj. eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk- Itaalias, *Algasid sõjad etruskidega, *390.a tabas Roomat suur tagasilöök kui Itaaliasse tungisid gallid, roomlased said lüüa ja pidid sissetungijatele suure lunaraha maksma, *Kaotustest hoolimata taastasid roomlased oma võimu ja lakkamatute sõdadega vallutasid Itaalia lõplikult aastaks 265 eKr 3)Tõus suurvõimuks 264-133 eKr - *Itaalia vallutamise järel sattus Rooma konflikti tugeva Kartaago riigiga, mille tagajärje...
Venemaale; - 1559 müüs Saare-Lääne piiskop Johann von Münchhausen oma valdused Taani kuningas Frederik II – le, kes andis ala ajutiselt valitseda oma tollal 19 aastasele vennale- hertsog Magnusele; - 1561 alistusid luterlastest Harju-, Viru- ja Järvamaa vasallid ning Tallinna linn Venemaa rünnakute vastu kaitse saamiseks Rootsi kuningale; - 1561 alistusid katoliiklik Liivi ordu (ordumeistriks 1559 – 1661 Gotthard Kettler), ülejäänud Liivimaa vasallid ja Riia peapiiskop Poola kuningale kaitse saamiseks (Vilniuse leping). Liivi sõtta sekkunud Rootsi, Taani ja Poola võitlesid lisaks vene-tatari vägedele ka omavahel: - 1563 – 1570 Taani ja Rootsi vahelise Seitsmeaastase Põhjamaade sõja osa lahingutest toimusid ka Lääne- ja Saaremaal. Sõja tulemusena säilitas Taani oma valdused ainult Saaremaal;
kuningad maad ülikutele ja rüütlitele, kes rentisid seda edasi oma vasallidele. Iga vasall pidi vanduma läänitruudust oma senjöörile. Senjööride maad harisid talupojad, kes maksid maa kasutamise eest tööpäevade ja andamiga. Paljud kloostrid kasutasid oma rikkusi kunstide ja teadmiste edendamiseks. * katoliiklus * feodalism (senjööri ja vasalli vahelised suhted) * ühiskonnastruktuur: vaimulikud, aadlikud ja talupojad; hiljem ka linnakodanikud * katoliiklik külaühiskond * enamus ühiskonnaliikmeid olid kirjaoskamatud * valitsev majandusviis oli naturaalmajandus Saja-aastane sõda (1337 1453) Sõda toimus Inglismaa ja Prantsusmaa vahel. Põhjused: l Prantsusmaa troonipärimise küsimus (Inglismaa kuningas tahtis trooni) l Flanrdia küsimus Tähtsaim lahing toimus 1346. aastal Crécy lahing, kus kasutati esmakordselt tulirelvi. Nüüd kasvas rüütliväe asemel jalaväe tähtsus, tekkis palgasõjavägi. 1348-1349
(1) 3.1 Rahvuslik koosseis 5,5 miljonit inimest. 109 in/km2. Rahvastiku koostis: 86% slovakid, ungarlased, 9,7% lõunas, 1,7% mustlasi ametlik, tegelikult rohkem registreerumata või registreerunud ungarlaste või slovakkidena. Neil on niisugune kord, et nendes regioonides, kus on vähemusi 20% või enam, on informatsioon kahes keeles ja turistil on kerge ära arata, milline rahvus antud regioonis peale slovakkide domineerib. Maa on üldiselt katoliiklik. 69% rooma-katoliiklased. 7% on protestante, 5% kreeka-katoliiklasi ja 13% ateiste. (1) 5 3.2 Usundid Rooma-katoliiklasi on 60,3%, protestante 6,2% rahvastikust. (1) 4. Linnad 4.1 Esimesed tekkisid 11.-12. sajandil. Linnade tähtsus kasvas tormiliselt peale tatari-mongoli sissetungi ja saksa kolonisatsiooni. 13. sajandil oli Slovakkias 30 linna. 14. ja 15
õpetust. 10.Kuidas toimus reformatsioon Inglismaal? Inglise reformatsiooni iseloomustas selle esimesel etapil 16. Sajandil poliitiliste ja majanduslike vastuolude domineerimine usuliste probleemide üle. 15. Sajandi II poolel oli Inglismaa üle elanud Rooside sõja. Kodusõda lõppes Henry VII võimule tulekuga, kes asus kuningavõimu tugevdama. Oluline samm oli feodaalide relvastatud kaaskondade laialisaatmine parlamendi aktiga 1503. Aastal. 11.Mis on vastureformatsioon? Vastureformatsioon e. katoliiklik reformatsioon oli katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe tekkimist. Vastureformatsioon hõlmas nii teoloogilisi, kui organisatsioonilisi küsimusi. 12.Kuidas kulges ja millise tulemusega lõppes Madalmaade vabadusvõitlus? Madalmaade vabadusvõitlus aastatel 1566-1609, püüti vabaneda Hispaania ülemvõimust. Lõppes kalvinistlike Põhja-Madalmaade provintside iseseisvumisega ja Ühendatud Provintside Vabariigi loomisega. 12
37-aastaselt ta tappis enese. Oma eluajal oli tal vähe edu, kuid surmajärgne kuulsus kasvas kiiresti, eriti pärast näitust Pariisis 17. märtsil 1901 (11 aastat pärast surma), kus oli välja pandud tema 71 tööd. 3 VINCENT VAN GOGH Elulugu Vincent van Gogh sündis Lõuna-Hollandis Põhja-Brabandis, mis oli üldiselt katoliiklik piirkond, Bredast edelas Zundertis protestantliku pastori peres. Ta sai vanema venna nime, kes oli sündinud aasta varem ja surnud mõni tund pärast sündimist. Veel oli tal kaks venda ja kolm õde. Tema isa nimi oli Theodorus van Gogh ja ema nimi oli Anna Cornelia van Gogh (sündinud Carbentus). Selles peres oli tavaks samu nimesid kasutada: Vincentil oli noorem vend Theodorus ja õde Anna. Tema vanaisa Vincent (17891874) oli lõpetanud 1811 Leideni ülikooli teoloogiateaduskonna
tööstushoonestustest ja mootorsõidukitest. Kahju on ka märgatav Kagu-Saksamaal Ore mäestiku lähistes, mis piirneb Tsehhiga ja selle pruunsüsi-põletavate tööstustega. Veekogud Suurimad järved on Bodeni järv (536 km²), Müritz (117 km²) ja Chiemsee (80 km²). Kolm pikemat osaliselt või tervenisti läbi Saksamaa voolavat jõge on: Doonau (Donau; 2852 km) Rein (Rhein; 1320 km) Elbe (1165 km) Religioon ja maailmavaated Pärast reformatsiooni on Lõuna-Saksamaa valdavalt katoliiklik ja Põhja-Saksamaa protestantlik. 19. sajandi lõpul algas sakslaste eelkristlike juurte otsimine, mille religioosse müstika pinnal kasvas välja rassistlik natsionaalsotsialism. Pärast Teist maailmasõda on Saksamaale saabunud hulgaliselt Türgist pärit võõrtöölisi, kes tõid kaasa islami. Saksamaa suurlinnad on kujunenud paljude Aasia ja Ameerika uusreligioonide keskusteks Euroopas. 8 Kultuur
AJALUGU Ristiusk Vara-Keskajal. Lääne-Euroopa kirik oli katoliiklik. Katholikos üleüldine. Ristiusk tekkis esimesel sajandil, Kristus suri 37a. pKr. Ristiusk oli alguses keelatud, Rooma riigis. Väidetavalt ristiusus on ainujumal e. Monoteistlik. Ainujumal võis olla konkurent keisrile sellep. Keelatud ja tagakiusatud. Kuni aastani 113.a kui Milaano ediktiga tehti ristiusk võrdseks teiste uskudega/legaliseeriti. Keiser oli sel ajal Konstantiinus Suur(Püha). 381a. Ristiusk muutus Rooma riigi ainuusuks
HARIDUS Tänapäeval on eestlased Euroopa mandriosa väikseim rahvas, kellel on täielik omakeelne haridus algkoolist ülikoolini välja. XIII sajandil levis Eestis katoliiklik kiriku ja koolikorraldus. Algul rajati toomkoolid, kus õpetati traditsiooniliselt seitset vaba kunsti. Vanim teadaolev kool Eestis oli 1251. aastal loodud Pärnu toomkool. Hiljem tekkisid kloostrikoolid. Tolle aja talurahva haridus jäi nn rahvapedagoogika tasemele. Eesti hariduselus toimus suur hüpe Rootsi ajal: 1630 avati Tartu gümnaasium, 1632 Tartu Ülikool. Hakkasid levima eestikeelsed aabitsad ja kateldsmused ning ldrikute juures hakkasid köstrid lapsi lugema õpetama. 1801
põlvede seisukohalt eetilisem praegu vähem toota ning ka vähem tarbida · M.Weber miks tunduvad osa rahvad justkui laisad, teised virgad · Rahva majandusliku edukuse määrab eelkõige tema (rahva valdava osa) üldine eetiline meelsus, kapitalismi õitsengu aluseks USAs oli tööstuslikes põhjaosariikides valitsev kalvinistlik, ülimalt range protestantism. · Protestantlik eetika on tööeetika · Vastandlik sellele on katoliiklik ellusuhtumine. · Kalvinistlik mõttelaad B.Franklin Aeg on raha · Raha, mida ei paigutata tootmisse, kaotab oma väärtuse · J.Calvin kristlane peab jumalariiki maa peal aktiivselt püüdma teostada usina töö kaudu ja toodetud väärtuse suunamine laiendatud taastootmisse on kohustus jumala ees. · Protestantlik tööeetika ei soodusta toodetud väärtuste tarbimist vaid vastupidi, jutlustab kasinust, elurõõmu allasurumist, lõbudest loobumist.
Rahaühik: Belgia frank (BEF) Keeled: Flaami (hollandi keele dialekt), prantsuse ja saksa keel (viimast kõneleb alla 1% elanikkonnast, kes elab idapiiri lähedastes valdades). Inglise keele oskus on väga hea Flandrias ja suhteliselt tagasihoidlik Valloonias. Riigikord: Föderatiivne parlamentaarne monarhia Pindala: 30 528 km 2 Usklikud: katoliiklased (81%), muslimid 1.1 Religioon Belgia lõunaosa (flaami keelt kõnelevad belglased nimetavad Vallooniaks või Wallooniaks) on peamiselt katoliiklik ning põhjaosa (prantsuse keelt kõnelevad belglased nimetavad Flandriaks või Flamandeks) protestantlik. 3 1.2 Ajalugu Praegu Belgiaks nimetatava maa-ala vallutas Julius Caesar aastal 50 eKr. Pärast Rooma võimu kustumist sattus Belgia viiendal sajandil frankide ülemvõimu alla. Pärast Karl Suure impeeriumi lagunemist kuulus Belgia küll ühe, kord teise hertsogiriigi alla. Aastal 1516 langesid Belgia ja Holland kuningliku abielu ja
Euroopa erinevates piirkondades puhkesid ususõjad katoliiklaste ja protestantide vahel: Prantsusmaal sõjad hugenottidega (n Pärtliöö 1572, kui Pariisis ja Prantsusmaal tapeti ~20 000 hugenotti; Nantes`i ediktiga 1598 tunnistati valitsevaks usuks Prantsusmaal katoliiklus, ent hugenotid võisid oma usutunnistust edasi Varauusaeg UUSAEG I Koostaja: P.Reimer 11 järgida); katoliiklik Hispaania sõdis kalvinistliku Madalmaadega (Kaheksakümneaastane sõda, ka Madalmaade vabadussõda 1568 – 1648) ja üritas vallutada Inglismaad (Võitmatu Armaada hukkumine 1588). Varauusaeg UUSAEG I Koostaja: P.Reimer 12 4. ABSOLUTISM JA PARLAMENTARISM: 4.1. Absolutismi kujunemine Prantsusmaal: Rahvusriikide kujunemine ja reformatsioon lammutasid Euroopa kristliku ühtsuse
HISPAANIA KUNINGRIIK Referaat 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Haldusjaotus 3. Religioon 4. Üldandmed 5. Maa ja rahvas 6. Poliitiline süsteem 7. Eesti ja Hispaania majandussuhted 8. Loodus 9. Õhu temperatuurid 10. Hispaania tööstus ja põllumajandus 11. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Hispaania Kuningriik on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal. Põhjapiiri taha jäävad Prantsusmaa ja väikeriik Andorra. Vahemeri jääb idasse ja lõunasse, Atlandi ookean lõunasse (Cádizi laht), läände ja põhja (Biskaia laht). Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast (Maroko) kitsas Gibraltari väin, mille ääres Euroopa poolel asub ka Suurbritanniale kuuluv Gibraltar. Hispaania osad on ka Baleaarid Vahemeres, Kanaari saared Atlandi ookeanis ning Põhja-Aafrika linnad Ceuta ja Melilla. Haldusjaotus Hispaania on halduslikult jaotatud 17 autonooms...
59. Sümbolism realismile ja impressionismile vastanduva stiililiselt mitmekesine, sisuliselt ühtne kunstivool. Sümbolism eelistab ebatavalisi, tahtlikult salapäraseid ja mitmetähenduslikke süzeesid, mis käsitlesid legende, imesid, usulisi otsinguid ja olemise põhiprobleeme. 60. Mona (Madonna) jumalaema nimetus Itaalias jt. katoliiklikes maades, ka tema kuju või pilt ( Jeesuse ema keskaegne katoliiklik nimetus). 61. Pieta surnud Kristust süles hoidva leinava Maarja kujutis. Eriti omane 1415 saj. kunstile. 62. Interjöör siseruum, selle kujundus, sisevaadet kujutav maaliteos. 63. Eksterjöör välimus, väliskülg. 64. Voluut rullis, spiraalikujuline ehismotiiv joonia samba kapiteelil, barokkfassaadidel jm. ( rohkesti barokis). Lehtedest, väätidest jt. taimeornamendi osadest koosnev spiraalne rull. 65. Kolonnaad sammastik, sammaste rida või sammaskäik. 66
A buklett voldik aaria - üksiklaul ooperis burger - hamburger aasiv - heatahtlikult pilkav busmanid - Lõuna-Aafrikas elav rahvas abiturient - gümnaasiumi lõppklassi õpilane bänd - ansambel absoluutne - täielik büroo kontor adjektiiv - omadussõna D adresseerima - aadressi järgi saatma daalia - ilutaim (jorjen) aduma - mõistma, taipama daam - proua adverb - määrsõna debatt - vaidlus, arutelu agressiivne - ründav, vallutushimuline defekt - viga agu - koidueelne hämarus dekoratsioon - kaunistus, kujundus aimama - ette tundma, vaistlikult arvama demonstratsioon - meeleavaldus; akaatsia - troopiline põõsas või puu väljakutsuv käitumine, selgitav näitamine alasi...
Jaapan Religioosses mõttes on Jaapan unikaalne. Pole teist maad maailmas, kus oleks selline usundite sümbioos ja läbipõimumine. Sellel fenomenil on pikk ja keeruline ajalugu, peamine osa shintl ja budismil, seejuures budism oma mahajaana kohalikus variandis, mis käsitleb Buddhat jumalusena (jumalustamine). Eri aegadel on mõju avaldanud ka teised usundid: taoism, kristlus (katoliiklik variant) ja konfutsismi filosoofia. Praegu on kõik koos, lisaks pal- ju uususundeid. Enamus jaapanlasi on nii sintoistid kui budistid. Piltlikult: jaapanlane sünnib shintoistina ja sureb budistina. Jaapani originaalne usund on shint, mis on looduslik animistlik.. Teadlased pole üksmeelel, kas algselt oli shint looduse kummardamine või ka esivanemate kultus, mis võis ka hiljem lisanduda. [http://et.wikipedia.org/wiki/Jaapani_usundid)=] Sintoism on usk, mida ei saa ära õppida, mille tunnistajaks ei saa ärgata ja mid...
Saksamaal sündinud Remarque võttis 18-aastase poisina osa I Ilmasõja lahingutest ning suutmata unustada neid õudusi, mida ta oli koges ja sügavast sisemisest vajadusest jutustada, mis oli teda vapustanud ja hirmutanud, sündiski tema esimene romaan "Läänerindel muutuseta", mis räägib 19-aastastest koolipoistest, kes on üleöö sattunud sõja hävitavatesse leekidesse. Neil pole mingeid elukogemusi, vaid koolitarkus, aga sellest ei piisanud, et kergendada surijate piinu, vedada haavatuid ja istuda kaevikus. Kõik see, mis oli neile tundunud tähtis, tundus nüüd mõttetu. Kuid selle raamatu kangelane ei surnud mitte lahingus ega rünnakul, vaid just ühel vaikuse päeval... 1. Teose tegevusaeg Tegevusaeg 1916 1918, Esimene maailmasõda. Rindetsoon kusagil Belgia/Prantsusmaa kandis, Langemarki ja Bixschoote vahel. 2. Tegevuspaigad Autor kirjeldab sõjaõudusi läbi noore Paul Bäumeri silmade. Kasarm, Heidelager, õppekursused, kus õpetatakse poist...
Charles1 1625-1642 valitsemisaeg Oliver Cromwell 1599-1658 eluaeg Aleksei Romanov 1645-1672 valitsemisaeg Nantesi edikt 1598 Charles1 raiuti pea maha 1649 Pikk parlament 1640 ja kestis 12 aastat Õiguste deklaratsioon 1689 Tartu ülikool 1632 Lõunaeestikeelne uus testament 1686 Vestfaali usurahu 1648 Uusikaupunki rahu 1721 Inglismaa kodusõda 1640-1649 Kolmekümneaastane sõda 1612-1648 Põhjasõda 1700-1721 Mõisted Anglikaani kirik- kirik inlgismaal, õpetuselt protestantli, kui väliselt katoliiklik Puritaanid- inglise kalvinstid Parlamentaarne monarhia- riigivorm, kus kuningas juhib riiki koos parlamendiga Pikk parlament- parlament, mis kestis 12 aastat Restauratsioon- endise poliitilise korra taastamine riigis Õiguste deklaratsioon- määras kindlaks, mida teeb riigis kuningas ja parlament Reduktsioon- aadlile annetatud maade taasriigistamine Vanausulised- vene usulised, kes jäid kindlakd vanade usukommetele Koalitsioon- mitme riigi sõjaline ühinemine
Maria alustas loengusarja Californias. Ameerikas on Montessori-liikumine levinud(umbes 1000 kooli), kuid selle juured on Euroopas. Maria kirjutas rida raamatuid, mis tõlgiti erinevatesse keeltesse. Näiteks raamat ,,Teadusliku pedagoogika meetod asutatuna väikelaste kasvatuses ja laste majades" levis kulutulena üle maailma. 1919.aastal külastas Maria Londonit, kus ta sai kuningliku vastuvõtu osaliseks Savoy hotellis. Veidi enne Maria surma aastal 1952 loodi Inglismaal Katoliiklik Montessori Gild, mille eesmärgiks sai Maria Montessori maailmavaate ja elutöö levitamine. Olulise osa Maria elutöös moodustab tema tegevus Idas. 1939.aastal alustas ta Indias Madrases õpetajate kursusi ning viie aasta jooksul järgnesid uued kursused Kashmiris ja teistes India keskustes. 1944.a.juhendas Maria õpetajate kursusi Tseilonis. 1946.a avas ta õpetajate kursused Londonis ja 1946.a.taasavati Itaalias Opera Montessori. Samaaegselt viidi läbi mitmeid kongresse
Seda ei tehta. 1558. aasta kevadel asuvad Vene väed Liivimaad vallutama. 1558 aprill Narva pommitamine kivikuulidega, 11. aprillil linn alistub. 18. 07. 1558 Tartu alistub. 1558 augustis alistavad Vene väed rea väikelinnu Ida-Eestis. 1559 aprill Taani vahendusel sõlmitakse pooleks aastaks vaherahu, mida piiskopid, ordu, rüütelkonnad ja linnad kasutavad liitlaste otsimiseks. Katoliiklik ordu ja piiskopid paluvad abi Poolalt, luterlikud linnad ja aadlikud Rootsilt. 1559 sügis ordu üritab Tartut venelaste käest vabastada, kuid ebaõnnestub. 1559 september Saare- Lääne piiskop müüb piiskopkonna (30000 taalri eest) Taani kuningale Frederik II-le, kes annab selle valitseda oma nooremale vennale hertsog Magnusele. 1560 Vene vägede uus pealetung. 02. 08
tegid koostööd ja sakslaste ettepanekud läbi ei läinud. Sakslased tõrjuti kohalikul tasandil küllaltki kõrvale. Poola võimu ajal toimus ka teatud muutus linnades. Nimelt vana-pärnu lakkas linnana olemast. See oli rüüstatud ja vana pärnu kodanikud liideti uuspärnu kodanikenimekirjaga ning tegemist oli ainult pärnuga. Küll aga poola aladel tekkis juurde uus linn: 1584 aastal sai linnaõiguse valga. Kuna poola oli katoliiklik maa siis viidi läbi vastureformatsioon nendel aladel kus oli poola võim. Vastureformatsiooni teostamiseks toodi kohale jesuiidid. Nende peatuskoht oli tartu ja sinna rajatu jesuiitide kolleegium. Jesuiitide poolt rajati tartusse ka esimene gümnaasium jesuiitide gümnaasium. See polnud mõeldud eestlaste harimiseks vaid õppijaskonna moodustasid poolakate ja leedulaste lapsed. Vähemal määral ka sakslased. Seal õppetöö oli ladina keeles. Tartusse rajati ka tõlkide seminaar. See
(sündinud 1955.aastal) portreed. Praegune suurhertsog Henri on troonil alates 2000. Aastast, mil tema isa Jean vabatahtlikult troonist loobus. Lisaks on müntidel väljalaskeaasta ja sõna „Luksemburg” luksemburgi keeles (Lëtzebuerg). Mündid kujundas Yvette Gastauer-Claire Luksemburgi suurhertsogi ja valitsuse tellimusel. 10 Malta 1- ja 2-eurone: müntidel kujutatakse Sõltumatu Malta Ordu embleemi. Malta Ordu on suveräänne katoliiklik ordu ning kuna Ordu oli ristisõdade ajal tähtis sõjalis-poliitiline jõud ning aastatel 1530–1798, mil ordu valitses Maltal, hakati kaheksatipulist risti seostama saarega ning tänapäeval nimetatakse seda sageli Malta ristiks. Malta võttis euro kasutusele 1. jaanuaril 2008. Madalmaad Madalmaade müntidel kasutatakse kuninganna Beatrix’i (sündinud 1938. aastal) portreed. Beatrix on Madalmaade Kuningriigi kuninganna alates 1980. aastast
mõjutab tänapäevaelugi. Feodalism - ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris lääniisanda ja vasalli suhteid. Vasalli sõjaliste teenete eest andis lääniisand kaitset, toetust (maavaldus). Killustatuse, konfliktide, ebakindluse olukorras tekkinud kollektiivne ringkaitse. Struktuur: oratores, bellatores, labratores - preestrid, sõdurid, talupojad. Kristlane ei tohi olla teise kristlase ori. Jagunes sõdijaiks ja neiks, kes sõdijaid ülal pidasid. Katoliiklik külaühiskond-kirjaoskamatud, suulised pärimused. Rooma rahu (institutsioonide kogum, mis tagas impeeriumi stabiilsuse) lõpp (pax romana), lagunemine oli feodaaltsivilisatsiooni sünni prelüüdiks. Rooma rahu reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, pingeid leevendas põhimõte - provintsidele jäi Rooma ülemvõimu tunnistades õigus järgida oma norme, kummardada kohalikke jumalaid. Rahu lõpp - kaitsepiiride varisemine, impeeriumisisene kriis, üha enam kompromisse ääremaadega -
Olulist rolli mängis ka uut tüüpi laev, koge, mis suutis vedada kala, soola, teravilja, vaha, karusnahku, vaske ja rauda senisest suuremates kogustes Ptk 22 Keskaja ülikoolid ja teadus Oeale barbarite sissetungi toimus hariiduse ja kultuuri järsk langus Määravaks sai kiriku osa Varakeskajal olid ainsad kirjaoskajad vaimulikud Inimesed, keda huvitas haridus pidid astuma kloostrisse või muul viisil kiriku teenistusse Antiikfilosoofia asemele tuli katoliiklik teoloogia Enamasti toetusid teadmised ja teadus antiigile Kauaks ajaks unustati loodusteaduste põhisaavutused Kloostrites hävitati paljud vanaaja tekstid, et kasutada kallist pärgamenti usuliste tekstide üleskirjutamiseks 5.saj süstematiseeriti antiikaja teadused seitsmeks ,,vabaks kunstiks" 6.saj jagati need kahte rühma triivium-grammatika retoorika dialektika
on samuti suuremad kui enamus Euroopa riikides. Vaatamata majanduskriisile on Saksamaa SKP kasvanud kolmandas kvartalis 0,7%. Majanduskasvu on hoogustanud ekspordinõudluse paranemine, investeeringud seadmetesse a ehitusse ning eratarbimise elavnemine. Saksamaal on töövabu päevi rohkem kui üheski teises Euroopa riigis. Seal on kõige pikemad puhkused ja koolivaheajad. Usundid Saksamaal on valitsevaks usundiks kristlus. Pärast reformatsiooni on Lõuna-Saksamaa valdavalt katoliiklik ja Põhja-Saksamaa protestantlik. Protestante on 38% ja katoliiklasi 34%. Pärast teist maailmasõda on Saksamaale saabunud hulgaliselt Türgist pärit võõrtöölisi, kes tõid kaasa islami. Saksamaa moslemite arvu hinnatakse 4-5 miljonile. See on umbes 3% rahvastikust. Saksa demograafide uuringute järgi saab Saksamaast aastaks 2050 islami riik. Saksamaal on ka 0,1% juudiusulisi. Saksamaa suurlinnad on kujunenud paljude Aasia ja Ameerika uusreligioonide keskusteks Euroopas
Rahamaksud (kirikukümnis – dîme) – kohustuslik kõikidele Maad varased ja rikkused on kiriku omased kirik kontrollib riiklik elu sekkub poliitikasse Kuningas nimetab piiskopid Konkordaat Riigi ja kiriku suhete regulariseerimiseks leping maksud Napoleon tunnistab katoliku usu prantslaste enamiku usuks. Rooma paavst on kõige katoliku kiriku pea. Kiningas nimetab piiskoipid Katoliiklik kirik, galvinistlik,(reform), luterlik kirik Lahutamine Südatunnistuse vabadus Kirikuhooned on riigi omased Rahastavad vabatahtlikud annetused Riik ei tunnista ühtegi kultust aga annab kultusevabdust Ühiskond vähem religioosne 1924 luuakse statuudiga kiriklikud assotsioonid Põhjused 1901 seadus ühingute kohta Accociation – mitteproffesionaalsed ühingud ( mitte tulu toova eesmärgiga)
Rahvarõivaid kantakse mitte ainult suurte pühade, vaid ka peresündmuste puhul. Kaunis horvaadikeelne muusika kõlab paljude kuurortlinnade baarides-restoranides. Tähtsamad riiklikud ja religioossed pühad: 1.01 Uus aasta 6.01 Epifaania 24.04. lihavõttepühad 1.05 kevadpüha, töörahva päev 22.06 fašismi üle võidu saavutamise tähtpäev 25.06 rahvuspäev 15.08 Neitsi Maarja taevasse mineku päev, katoliiklik püha 8.10 Horvaatia iseseisvuspäev 1.11 kõikide pühakute päev 25.–26.12 jõulud Lisaks veel nt: Dubrovniku suvemängud, mida korraldatakse alates 1950. aastast ja mil kõik linna lossid, häärberid, tornid ja pargid muutuvad tegevust täis esinemiskohtadeks. TOIDUKULTUUR JA TOIDUD Horvaatia toidukultuur on tugevasti mõjutatud kreeka, türgi, austria ja itaalia köögist,
Kloostri sisekord muutus rangemaks ning 1598. aastal keelati nunnade lahkumine kloostrist. 5 Klooster kaotas oma kunagised privileegid ning muudeti aadlitütarlaste kasvatuskooliks, millena see püsis 1629. aastani, kui suri ka viimane emand Kate Kudling. 1631. aastal anti endise kloostri hooned ja vara üle uuele poeglaste gümnaasiumile. Kloostri kirik muudeti garnisonikirikuks ning selle katoliiklik interjöör muudeti luterlikumaks. Praegu asub kloostri hoonetes kaks kooli: Gustav Adolfi Gümnaasium ning Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium. [ 5, lk 48; 6, lk 32, 60, 195] Kloostri arheoloogilisest uurimisest Eesti ajalooteadus on kloostritele, kui keskaegsetele hoonetele üldiselt vähe tähelepanu pööranud, siiski on viimasel ajal huvi keskaja kultuuri vastu järjest suurenenud. [ 5, lk 8, 9]
mis paisus kristliku kiriku revolutsiooniks. Usupuhastus ehk reformatsioon uuendas lääne kiriku, kuid ühtlasi killustas selle. Liikumine ei vallanud kogu kirikut. Ka ise polnud ta ühtne, vaid suundus peagi kolme suurde voolusängi: luterlikku, reformeeritud ja anglikaani omasse. Väiksemaid rühmi jäi neist veel väljapoole. Reformatsioon elustas ka katoliku kirikut. Kuid nüüd ei olnud ta enam oma nimele vastavalt katoliiklik, st üleüldine, vaid üks konfessioon teiste hulgas. Erinevatel konfessioonidel oli alguses raske üksteisega läbi saada. Peeti ususõdu. Pikkamööda rajas kristlaskonna jagunemine teed sallivusele: tunnustati õigust uskuda ja mõtelda erinevalt.
religioossed tekstid). Kirjakeel oli peamiselt tõlkeline vaimulik erikeel, mida vaimulik luges ja vahendas maarahvale. Tallinakeelsed teosed: Mülleri jutluste käsikiri (1600-1606), mis siiski ei saanud hilisemat traditsiooni kujundada, aga peegeldab siiski 17.saj alguse eesti kirjakeele olukorda. Märksa suurema leviku ja ka mõjuga olid Stahli eesti k grammatika koos sõnastikuga (1637) ja tema vaimulikud teosed, jutlustekogu. Tartu k kohta on säilinud katoliiklik käsikiri ,,Agenda Parva". II perioodi lõpetab 1686 ,,Wastne Testament" - mõeldud eestlastele lugemiseks, läbinisti eesti k: näha püüdlust rahvakeelsuse poole (võõrtähed jäeti välja, nimesid püüti eestipärastada, sõnavara lihtsustada). 3) 1686-1739 - Täieliku piibli väljaandmise ja kirjaviisi lihtsustamise katsed. Jätkusid Stahli autoriteedile toetuvate Eestimaa vaimulike ja uuendusmeelsema Liivi vaimulikkonna vahelised keelevaidlused. Võeti kasutusele
hertsogid Sitsiilia ja Apenniini poolsaare lõunaosa oma valitsuse alla. Sitsiilia kuningriik keskusega Palermos oli paljurahvuseline seni, kuni Friedrich II asustas moslemid ümber Lucerasse. Ka riigi kese kandus samal ajal mujale: uuteks pealinnadeks said Foggia ning Napoli. Friedrichi surmale järgnenud segaduste järel läks võim 1266 Anjou ja Provence'i hertsogile Charles'ile. Eeskätt sisserände tõttu oli kuningriik selleks ajaks peaaegu puhtalt katoliiklik. Viimased moslemid orjastati aastal 1300. 1282. aasta Sitsiilia ülestõusu (Sitsiilia õhtumissa) tulemusel eraldus Anjoude valitsuse alt Sitsiilia. Saare kuningaks valiti Aragóni kuningas Pedro III (Sitsiilias Pietro I). Tekkinud kahe kuningriigi vahel jäid suhted mitme sajandi vältel pinevaks. 11. sajandi algul domineerisid nii Sitsiilias kui Kalaabrias kreeka ja araabia keel. Kreeka asustus Apenniini poolsaarel pärineb juba Magna Graecia perioodist, Bütsantsi valitsuse ajal 10.-11
jagamatu ja valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja. Inglismaa: Stuartite dünastia algus:Elisabeth I surm lõpetas Tudorite dünastia. Kuninganna soovil astus troonile Mary Starti poeg, sotimaa kuningas James VI, kes astus Inglise troonile James I (1603-1625). Inglaste jaoks oli valitseja matslik ja rahvast eemale hoidev. Kuningas ei teinud mingeid järelandmisi ei katoliiklastele ega puritaanidele. 1605. avastati Londonis püssirohuvandenõu- katoliiklik fanaatik Guy Fawkes paigutas parlamendihoonesse püssirohutünnid. Kuningavõimu tugevdamise püüded ajasid James I tülli parlamendiga, peamiseks tüliõunaks sa maksude kehtestamine. Kuninga ja parlamendi vastasseis Charles I ajal: Tüli parlamendi ja kuninga vahel pühendas James I oma pojale Charles I (1625-1649), kes üritas kehtestada makse parlamenti eirates. Kuningas saatis parlamendi laiali, kuid sotimaal puhkenud mässu maha surumiseks vajas kuningas parlamendi toetust. 1640
SOTSIOLOOGIA VAHEEKSAM Mida tähendab sotsioloogia? Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast (seltsilist), kui teatud koosluse (grupi, kogukonna) ja ka ühiskonna liiget. Millest kahest sõnast koosneb antud mõiste ja mida nad tähendavad? Ld societas ,,ühiskond" ja kr logos ,,mõiste,õpetus". Võib leida ka teisi tähendusi: societus ,,ühine, ühis-, seltsiline, kaaslane"; socio, socium ,,ühendama, liitma, ka kollektiiv, grupp, kooslus"; societas ,,ühiskond, seltskond, ühing". Kes on sotsioloogia mõiste autor ning millist mõistet ta kasutas enne seda? Marie Auguste Francoise Xavier Comte (1798-1857), enne ta kasutas mõistet sotsiaalne füüsika. Mida tähendab sotsiaalne kujutlus? Mõiste "sotsioloogiline kujutlus" põhineb isikliku ja ühiskondliku kogemuse käsitluste erinevusel. Isiklik kogemus eraasjad, millega iga inimene igapäevaelus kokku puutub. Ühiskondlik kogemus faktorid, mida indiviid ise kontrollida ei saa, kuid mis mõ...
On teada ordusid, mis on moodustatud lühiajaliste eesmärkide saavutamiseks (ristisõjad), kui ka neid, mis on püsinud sajandeid ning on sekulaarse põhjaga hariduse, tervishoiu ja religiooni edendamisel pikkade traditsioonidega. Mõned ordud on aga tuntud oma varjatud eesmärkide ja tegutsemismoodustega, mis on tekitanud ajaloos ja ka tänapäeval palju poleemikat ning nende liikmete vastu ka otseseid repressioone. Otsi infot ordude kohta! Saksa ordu ehk Teutooni ordu ● Katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu ● Vaimuliku rüütliordu juhiks oli algselt liikmete valitav meister, hiljem valduste laienedes ja organisatsiooni arenedes Saksa ordu kõrgmeister 9 Mõõgavendade ordu ● Mõõgavendade ordu oli kristlik sõjaline ordu, mis eksisteeris aastatel 1202–1237. ● Ordu loodi eemärgiga alistada paganlikke liivlasi, latgaleid ja eestlasi. ● Vastavalt 1207
2) Peale reduktsiooni eesti talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord märgatavalt paranes. 11.Millised muudatused toimusid linnade arengus 17. sajandil? Millest see tingitud oli? (lk 114) Manufaktuuide asutamine Narva, Tallinna. 12.Mis oli, millal toimus ja milles avaldus vastureformatsioon Eestis? Selle põhjused ja positiivsed jooned siinsele vaimuelule? (lk 115) 16. sajandi teine pool kuni 17. sajandi algus. Vastureformatsioon- Vastureformatsioon ehk katoliiklik reformatsioon oli katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe tekkimist. a) 1686 võeti vastu uus kirikuseadus, mis kehtis Eesti alal kuni 1832. b) Parandati kiriku materiaalset olukorda ja toetati kirikute taastamist. c) Parandati kirikuõpetajate haridustaset, milles oli tähtis roll Tartu ülikoolil, kus õpetati välja ka tulevasi luterlikke vaimulikke.
* Talupoja ja tema isanda suhe erines vasalliteedist. Talupojad ei olnud vabad, vaid nad sõltusid oma isandast. Samuti polnud isandal konkreetseid kohustusi talupoja suhtes. Sarnasuseks on aga see, et tegemist oli tingliku maaomandiga ja selle eest tasumine oli samuti sama. Tinglik selletõttu, et näiteks kuningas võis maa suurfeodaalilt ära võtta. Ka talupoja elu oli tinglik, sest näiteks rüütel võis ta teise tallu saata. Religioon * Lääne -Euroopa keskaegne kirik oli katoliiklik. * Esimese kristlikke kogudusi lõid apostlid 1.saj pKr. * Ristiusku lubati tunnistada keiser Constantinus Suure Milano ediktiga 313. a . Rooma riigiusuks kuulutati Ristiusk 381 aastal. * Kiriklik hierarhia- range, territoriaalse korraldusega institutsioon, mille põhimõtetest võtsid ka eeskuju ilmalikud valitsejad. Kirik oli ainus arvestatav kultuurikandja ning vaimulikud olid sageli ainsad kirjaoskajad ja hariduse jagajad.
ja 18. sajandil 17. sajandi alguses valitses Euroopas üleüldine kriis. Kriisi põhjusteks: usulised (katoliiklus ja reformatsiooni läbinud riigid), poliitiline (riikide vaheline võimuvõitlus, võitlus mõjuvõimu üle), sotsiaalmajanduslikud (linnades olevat käsitööndusliku tootmise lükkas kõrvale manufaktuurid). Kriis leidis lahenduse kolmekümne aastases sõjas (1618-1648). Sõda algas kui ususõda, kuid lõppes poliitilise ülemvõimu sõjana. Protestantlik Unioon vs Katoliiklik Liiga. Protestantlik Unioon: Taani, Rootsi, Prantsusmaa (mitte usulised põhjused, vaid poliitilised põhjused, Habsburgide valdused ümbritsesid Prantsusmaad igast küljest). Katoliiklik Liiga: Habsburgide dünastia (Hispaania, Lõuna-Madalmaad, Lõuna-Itaalia, Austria). Sõja tagajärjed: 1) Saksamaa elanike arv vähenes 21. miljonilt 13. miljonini. Enamus sõjast toimus Saksamaa pinnal, see hävitas majandusliku arengu.
13.sajand: Inglsmaa- kuningriik, Britisaared + saared Pr (Normandia, Britannia). Prantsusmaa- kuningriik, domeen väike, hertsogkonnad, nõrk riik. Hispaania- 2 tugevat riiki Kastiilia ja Argoon (suur osa Pürenee ps) Cordoba. Saksamaa- 10.saj tekkis Saksa-Rooma keisririik (lagunendu Frangiriik) tänapäeva Saksa, austria, sveitsi, P-Itaalia. Rajaja Otto I. Paavstiriik- Itaalia keskosa, tugines Saksa-Rooma keisrite sõjalisele kaitsele. Poola- üks suurim Ida-Eur, katoliiklik. Põhjamaad- 11.saj iseseisvad kun Taani, Norra, Rootsi. Baltirahvad- ristisõda, väiksed riigid, suurim Liivi orduriik. Venemaa- värstiriigid (suurim Kiievi) mongolite rünnakud. Bütsants- türklasete rünnakutel vähenendu, Balkani ps ja Türgi. 15.sajand: Inglismaa- kaotati alad Pran (100.a sõda 1337-1453), laienes kontrolli all Iirimaa. Pran- tugev ja ühtne, tsentraliseeritud kuningriik, pealinn Pariis.
KESKAEG 5.-16.saj ANTIIKAJA LÕPP Suurem osa Euroopa rahvastest olid antiikajal veel barbarid; üleminekul keskaega hakkasid nad omaks võtma kristlust ja kreeka-rooma kultuuri. 4.saj suure rahvaste rändamise ajal rändasid barbarhõimud Rooma impeeriumi aladele. Vana, rooma päritolu ülemkiht sulandus osaliselt uude germaanlaste ülikkonda. Eri hõimude ja kultuuride kokku sulamise tagajärjel kujunesid Euroopas uued rahvad, keeled ja varsti ka riigid. KESKAJA TUNNUSED Poliitiliselt killustunud- palju väikseid riike Agraarühiskonna domineerimine- enamus ühiskonnast on hõivatud põlluharimisega. Seisuslik ühiskond- sõdurid, vaimulikud ja talupojad. Domineerib kirik, katoliiklus. Varakeskaeg 5.-11. saj- feodaaltsivilisatsiooni kujunemine ja läänikorra areng, katoliikluse kindlustumine. Euroopa peab üle elama 3 invasiooni. Kõrgkeskaeg 11.saj II pool- 14.saj- feodaaltsivilisatsiooni õitseng. Ristisõjad. Katoliikluse domineerimin...
Samas jäävad renessansiaega ka paljud ühiskondlikud vapustused ja võitlused. Nt lõhestas 16. saj algul Euroopat reformatsioon; Ameerika avastamisele ja vallutamisele järgnesid sõjad mõjusfääri pärast; 1453 langes Ida-Rooma pealinn Konstantinoopol (Bütsants) türklaste kätte. Ei vabanenud üksnes inimese vaim, vaid ka tema maine saamahimu, mis tõi kaasa sügava moraalikriisi nt Ameerika põlisrahvaste orjastamine ja hävitamine. Katoliiklik inkvisitsioon, aga ka protestantlik kirik püüdsid välja juurida ketserlust (väärusulisust), mis tõi kaasa uut ülekohut. Ka renessansi vaimuelu iseloomustasid rohked sisepinged, mis kajastusid näiteks Shakespeare'i tragöödiates. Varases renessansis sündinud piiritu usk loodusesse, inimese võimetesse ja mõistusesse asendus 16. sajandi teisel poolel skepsisega (kahtlemisega), mis vähehaaval valmistas ette renessansi kriisi ja teisenemist barokiks.
Prognooside kohaselt on aastaks 2050 Saksamaa rahvaarv langenud 70 miljonini. Saksamaal elab rohkem kui 5 miljonit võõrtöölist, arvukaimaks vähemrahvuseks on kujunenud türklased. Immigrante on ka endise Jugoslaavia aladelt, Saksamaal elab ka palju itaallasi, kreeklasi jt. Siia on neid meelitanud kõrge palk ja muud sotsiaalkindlustuse eelised. Suur võõrtööliste osakaal tekitab suuri sotsiaalseid pingeid, eriti just Ida- Saksamaal. ,,Pärast reformatsiooni on Lõuna-Saksamaa valdavalt katoliiklik ja Põhja-Saksamaa protestantlik. 19. sajandi lõpul algas sakslaste eelkristlike juurte otsimine, mille religioosse müstika pinnal kasvas välja rassistlik natsionaalsotsialism."2 Pärast Teist maailmasõda Saksamaale saabunud Türgist pärit võõrtöölised tõid kaasa islami. Saksamaa suurlinnad on kujunenud paljude Aasia ja Ameerika uusreligioonide keskusteks Euroopas. 1.2 Poliitiline süsteem Saksa poliitilise süsteemi ja riigikorra võtmesõnaks on demokraatia.
eestvedajaid. Referaadis tuleb juttu üldiselt kunstniku eluaastatest, personaalsest elust ning tema loomingust. Valisin just selle kunstniku refereerimiseks, kuna olen väga huvitatud tema loomingust ning lühikesest ja traagilisest, ent põnevast elust. 3 Elulugu Vincent van Gogh sündis 30. märtsil 1853. aastal Lõuna-Hollandis Põhja-Brabandis Zundertis. Üldiselt oli see katoliiklik piirkond, seega elas ta ka protestantliku pastori peres ning oli pere vanim laps. Ta päris oma nime vanemalt vennalt, kes oli sündinud aasta varem ja surnud mõni tund pärast sündimist. Niisiis oli Vincentil sündides kohe olemas omanimeline haud ja hauakivi. Veel oli tal kaks venda, Theodorus ja Cor, ning kolm õde: Elisabeth, Anna ja Willemina.Vincenti isa, Theodorus van Gogh, oli pastor ning Vincenti ema, Anna Cornelia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
