VASTUREFORMATSIOON Vastureformatsioon ehk katoliiklik reformatsioon oli katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe tekkimist. Vastureformatsioon hõlmas nii teoloogilisi kui organisatsioonilisi küsimusi. Paavst Paulus III kutsus 1545. aastal kokku Trento kirikukogu ning tegi kkardinalidele ülesandeks võtta meetmeid vaimulike korruptsiooni ning rahaliste kuritarvituste vastu. Kirikukogu mõistis hukka protestantlikud õpetused (lunastus ainuüksi usu läbi,
Kolmekümneaastase sõja lühikokkuvõte Kolmekümneaastane sõda lõpetas ususõjade ajajärgu Euroopas ja pani aluse riikide vahelisele tasakaalupoliitikale. Ususõdade ajajärgul, protestantide võitluses keisri vastu, sai lõpliku hoobi keskaegne universalism, mille asemele astus rahvuslik huvi. Ona aga ajaloo paradoks, et rahvusliku huvi mõiste loojaks ja riikide tasakaalupoliitika loojaks oli katoliiklik kardinal, Prantsusmaa peaminister Richelieu. Sõja vallandasid Saksamaal valitsavad usulised vastuolud, mida Augusburgi usurahu ei suutnud kaotada: Saksa-Rooma keisririigi protestantlikud vürstid moodustasid 17. saj algul Protestantliku Uniooni ja katoliiklased Katoliikliku Liiga. Sõjategevuses toimus peaasjalikult Saksamaal ja kujunes ühel kõige jõhkramaks ja laastavamaks sõjaks Euroopa ajaloos.
majanduslike ja levib kalvinism. ususõjad katoliiklaste unioon Rootsi ja alla. Reformatsiooni pooldajaid reformatsiooni kiriku vastu, kes Nõudmised Lutheri poliitiliste vastuolude Põhja-Sotimaa on ja hugenottide Norraga, et võidelda karistati karmilt. Puhkes üldine pidurdas riigi omast domineerimine. katoliiklik. 1542 (=prantsuse sakslaste vastu. rahulolematus Hispaania põhjused majandust ja radikaalsemad. Kuningas Henry VIII võimule Mary Stuart kalvinistid) vahel. ülemvõimu vastu. 1566.a. ja algus vaimuelu. Tudor suhtus algul oli katoliiklane. Ususõdadega (Unioon lagunema: majandusliku, usulise,
Navarra Henry tahtis Pariisis abielluda. Tema pulmas oli palju protestante. 24. aug. 1572. Pärtliööl toimus massiline protestantide tapmine. (,,Lööme kõik maha, küll Jumal taevas omad ära tunneb") Kuningas võitles mõlema poole vastu. Palgamõrvar tappis Henry de Guise'i. Tapeti ka kuningas ja palgamõrvar. Navarra Henry jäi ellu. Ta surus maha ka talurahva ülestõusu. Asi lõppes 1598. a. Nantes'i ediktiga, sellega olid mõlemad usud lubatud. Lepiti kokku, et Pariis on katoliiklik ja kuningas katoliiklane. Navarra Henry läks üle: Pariis väärib missat. Reformatsioon Eestis. Vana-Liivimaale jõudis usupuhastus Saksamaalt 1521. a. Jutlustajad liikusid linnast linna ja võitsid ruttu kodanike poolehoiu. Üksmeele puudumine Liivimaa Ordu ja piiskoppide vahel ainult hõlbustas reformaatorite tööd. 1524 rüüstas ja vallutas katoliku kiriku vastu vihale aetud rahvahulk dominiiklaste kloostri kiriku, Pühavaimu ja Oleviste kiriku. Niguliste pääses. 1525. a
1. Keskaega nim feodaaltsivilisatsiooniks, sest sel perioodil kujunesid välja feodaalsuhted, mis olid keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialusteks. Feodaaltsivilisatsiooni iseloomustab katoliiklus, feodalism, ühiskonnastruktuur (vaimulikud, aadlikud ja talupojad; hiljem ka linnakodanikud), katoliiklik külaühiskond, enamus ühiskonnaliikmeid olid kirjaoskamatud, valitsev majandusviis oli naturaalmajandus. 2. Varakeskaeg: Frangi riigi tekkimine, Verduni leping, viikingretked, Vana-Vene riigi teke Kõrgkeskaeg: ülikoolide tekkimine, ristisõjad, gooti stiili valitsemisaeg, Hastingsi lahing, Wormsi konkordaat, kerjusmunaordude rajamine Hiliskesaeg: Rooside sõda, reformatsioon, Ameerika avastamine, Augsburgi usurahu, trükikunsti
parlamendivalimistel 3 fakti *Inglismaal oli probleem nii India kui ka *Välispoliitikas üritas Prantsusmaa välispoliitik Iiri iseseisvuslastega. kindlustada oma üleolekut Euroopas. a kohta * 1921.a. sõlmiti kokkuleppe, mille alusel *1935.a. sõlmiti vastastikuse abistamise sai Iirimaa dominiooni staatuse. leping Nõukogude Liiduga. *1937.a. kuulutas Iirimaa katoliiklik osa *1930ndate II poolel oli olulisim koostöö end iseseisvaks vabariigiks. Põhja-Iirimaa Suurbritanniaga. aga jäi Briti kuningriigi koosseisu. I rühm 1. liberalism- poliitiline õpetus, mis tähtsustab vabameelsust, sallivust, üksikisiku vabadusi ja võrdõiguslikkust konservatism- poliitiline õpetus, mis tähtsustab traditsioone ja ajaloolist järjepidevust sotsialism- poliitiline õpetus, mis taotleb kõigi
.......................................................................................15 KOKKUVÕTE...............................................................................................................17 KASUTATUD MATERJALID....................................................................................18 SISSEJUHATUS Vaatamisväärsusi on maailmas palju ning nende seas ohtralt erineva ning põneva arhitektuuriga kirikuid. Neist üks märkimisväärsemaid on Sagrada Familia katoliiklik kirik Barcelonas, Hispaanias. Selle ehituslugu on pikk ning läbinud mitmeid takistusi ja kuni praeguse hetkeni on kirik endiselt valmimisjärgus ning kindlat valmimisaega pole paika pandud. Sagrada Familia arhitektiks on olnud väga põnev ning loov arhitekt Antoni Gaudi, kes ei olnud lihtsalt peavoolu arhitekt, vaid leidlik ning innovatiivne kunstnik. Kirik on nii seest kui väljast palju elamusi pakkuv ning väga põnev. Seal kajastuvad
kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas Kristluse ajalugu Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. 1054 aastal jagunes kristlus kaheks: 1) Lääne katoliiklik kirik. Keskusega Roomas. 2) Ida ortodoksne kirik. Keskuseks oli algul Konstantinoopol ja hiljem sai selleks Moskva. Lääne katoliiklik kirik. Vatikan Ida ortodoksne kirik. Moskva Katoliiklus Õigeusk Kristluse ajalugu Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad, kes moodustasid algse kiriku. Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse apostlid. Uskumused Kristluse aluseks on usk Jumalasse,
Markko Poljakov Hiina A s u ko h t j a k u l t u u r i v a n u s Hiina asub aasia lõuna osas. Hiina kultuur on üks vanemaid kultuure umbes 10 000 aastat tagasi. Religioon Hiinas on viis religiooni nendeks on protestantlik kristlus, katoliiklik kristlus, budism, taoism ja islam. MUUsika iseloomustus Nais hääl on väga kõrge . Pillid Sheng http://www.youtube.com/watch?v=NXZ4tfBiMrE Erhu http://www.youtube.com/watch?v=dhic2cE57iM pipa tants Tants on aeglane . Aeglane http://www.youtube.com/watch?v=r_lsFq8yeY0
PROTESTANDID 1517 reformatsiooni usupuhastusega tekkis, 1.)luterlased: rootslased, taanlased, norralased, soomlased, islandlased, eestlased EELK 2.) Anglikaanid-inglased ISLAM türgi, albaania, Kosovo. Sakslased on 50:50 pooled katoliiklased ja pooled luterlased, luterlased on ida ja põhjaosa (DDR) Katoliiklikud on lääne ja lõunaosa, pluss veel baierlased. Läti on 50:50 põhja-läti on luterlik ja lõuna-läti on katoliiklik. Austria austria-sakslased, katoliiklik maa. Sveits - katoliiklik. Holland- pooled katoliiklased, pooled on kalvinistid. RENESSAANSI MÕJU JA OLEMUS Dante, kirjanik, Renessansi kultuuri sümboliks RENESSAANS EHK TAASSÜND. Peetakse antiikkultuuri taassünniks. Vana kreeka, rooma taassünd kitsamas mõistes. Laiemas mõttes tähendab ilmaliku kultuuri taassünniks. Renessansiga kaasnes ka humanism. Inimkeskne ideoloogia on humanism. Inimene muutus kõrgemaks väärtuseks kui jumal .
13. Iseloomusta konkreetsete näidete kaudu reformatsiooni. Reformatsioon oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik. Traditsiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. 14. Iseloomusta konkreetsete näidete kaudu vastureformatsiooni. Vastureformatsioon ehk katoliiklik reformatsioon oli katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe tekkimist. Vastureformatsioon hõlmas nii teoloogilisi kui organisatsioonilisi küsimusi. Mõisted: kirik-pühakoda või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb. klooster-kiriku, söögisaali , raamatukogu, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks ketserlus-kiriku õpetusest kõrvalekaldumist. inkvisitsioon-kirikliku kohtu vorm keskaegses Euroopas.
Puritaanid pidasid sportmängudes veedetud aega raisatuks. * Hugenotid,Prantsuse kalvinistid 1540ndatel hakkasid Sveitsist naasnud Prantsuse pagulased levitama kalvinismi, mis leidis soodsa pinna eriti Lõuna-Prantsusmaa aadlike ja alamvaimulike hulgas. Vassy veresaun 1562. a. Vassy alevikku, kus hugenotid pidasid suures küünis jumalateenistust, sattus juhuslikult François Guise oma sõjasalgaga. Mitukümmend hugenotti tapeti ja u 100 sai haavata.Hugenotte tapeti mujalgi. Katoliiklik Pariis tervitas Guise'i kui kangelast. Vastutasuks võtsid hugenotid oma võimu alla rea linnu Lõuna-Prantsusmaal. Hugenottide ja katoliiklaste vahel puhkes avalik sõda. Ööl vastu 24. aug, so Püha Bartholomäuse ehk Pärtlipäeval 1572 korraldas katoliiklik erakond Pariisis hugenottide metsiku tapmise. Katoliiklased olid öösel märgistanud ristidega hugenottide öömajade uksed.Tapatalgud Pariisis jätkusid 2
KRISTLUS 1-4 sajand II maailmareligioon mis sai alguse aastast 0 . Jeesus jumala poeg kes on sündinud 0.aastal. kristus on ajalooline isike kes on tegelikult sündinud 4.aastat eKr. Kristlus e. ristiusk on levinuim usk maailmas euroopas, domineeriv endisel jugoslaavia alal, põhja-ja lõuna- ameerikas , austraalias venemaal. Ristiusk jaguneb 3 põhisuunaks: 1) Katoliiklus lõuna euroopa maad, ladina ameerika , poola,leedu 2) õigeusk kreeka, slaavlased , venemaa, tsehhi , jugoslaavia jne. 3) protestantism- sai alguse 1517.a. saksamaal. Jaguned:luterlus(põhjamaad),kalvinism(Sveits, holland, sotimaa), anglikanism (inglismaa) 1054.a. toimus kirikulõhe ning ristiusk lähenes Rooma katoliku ja kreekakatolikuks kirikuks(õigeusk) * kristlus on monoteistlik religioon, mis on välja kasvanud judaismist. Jeesus kristuse õpetud o...
Sõda Daatum Osapooled Põhjus Tulemus 30. 1618-1648 Habsburgide Usulised Sõda lõppes Vestfaali rahuga.*Püha aastane dünastia ja erimeelsused-Rooma Saksa-Rooma keiser kaotas nii sõda katoliiklik katoliku kiriku ja territooriumi ja ka oma liiga, böömi, protestantide vahel, võimu.*Saksa vürstide võim taani, rootsi ja kalvinistidel puudus suurenes.*Usulised piirid jäid prantsusmaa usuline tunnustus, samaks.*Hollandit tunnustati prantsusmaa soovis iseseisva riigina.*Saksa alad
mereväes ja siis 1 aasta õhuväes.19601961.a õppis ülikoolis seadust, rahvusvahelist poliitilist majandust ja riiklikke finanse. Abielu Juan Carlos I abiellus Ateenis Püha Dennisi kirikus 4. mail 1962.aastal koos printsessiga Sofiaga ( Kreeka ja Taani printsess), Kreeka kuninga Pauli tütar. Sofia oli Kreeka õigeusklik, kuid pöördus Rooma katolismi poole, selleks et saada Hispaania kuningannaks. 1962.aastal Rooma katoliiklik pulmapidu oli peetud Pauline kabelis Roomas. Lapsed Tema Kuninglik Kõrgus Infanta Elena María Isabel Dominica, hertsoginna Lugo (sündis 20.detsembril 1963). Tema Kuninglik Kõrgus Infanta Cristina Federica Victoria Antonia, hertsoginna Palma de Mallorca (sündis 13.juunil 1965) Tema Kuninglik Kõrgus Felipe Juan Pablo Alfonso de Todos los Santos, prints Asturias (sündis 30 .jaanuaril 1968) ( asub fotol paremal pool) Kroonimine 1969 nimetas Franco oma järeltulijaks Juan Carlos I
Sissejuhatus Louis XIII oli Prantsusmaa kuningas 1610. aastast kuni oma surmani (1643). Ta oli Henri IV ja tema teise abikaasa Maria de' Medici poeg. Henri IV (1610. aasta 14. mail) mõrvati hetkel, kui ta tahtis vaenutegevust alustada. Aastani 1614 valitses regendina Louis XIII ema Maria de' Medici. Seejärel mõjutas Louis'i tema soosik hertsog C.de Luynes (1578-1621). Louis XIII hooldajavalitsus oli rangelt katoliiklik. Aadli separatismi tagajärjel nõrgenenud kuningavõim tugevnes uuesti, kui riigi tegelik valitseja oli esimene minister kardinal Richelieu. Louis XIII oli Päikesekuninga Louis XIV isa ja Austria Anna abikaasa. Louis XIII suri 1643 kui tema poeg Louis IV ei olnud veel viieaastanegi. Ma valisin selle teema kuna Louis XIII ei ole nii tuntud ja kuulus kui tema poeg Louis XIV. 1 Louis XIII sünd 27
Ooper muusikaline lavateos, terve tekst esitatakse lauldes Oopus helilooja teose järjekorranumber Oratoorium mitmeosaline dramaatilisel süzeel põhinev heliteos Partituur dirigendi noot, kus on kõikide pillide partiide kohastikune üleskirjutus Passioon vaimulik oratoorium, mis põhineb evangeeliumi tekstil Polüfoonia mitmehäälsus Programmiline muusika instrumentaalmuusika, millele on lisatud sõnaline selgitus teose paremaks mõistmiseks Reekviem katoliiklik leinamissa Retsitatiiv kõnemeloodiat jäljendav laulmine Rütm helivältuste organiseeritud järgnevus Sakraalmuusika kirikumuusika Sonaat soolopillile kirjutatud sonaaditsükkel, instrumentaalmuusika zanr Süit mitmeosaline muusikateos, koosneb sisuliselt ühendatud väiksematest paladest Sümfoonia muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile Sünkoop rütmikujund muusikas Tempo heliteose esitamise kiirus
Vihmametsas elab mitut liiki ahve, troopikalinde On ka roomajaid, näiteks kaimaneid ja madusid- boasid, lõgismadusid, korallmadusid jt. Nii rannikuvetes kui sisemaa jõgedes elab palju isesuguseid kalu Kohalikud Populatsioon 202,768,562 rahvastik kujunes eri päritolu inimeste kooselus Rassid ja kultuurid on kogu aeg segunenud - rahvastik on aina ühtlustunud 10% brasiillastest on neegrid U 300 000 Brasiilia põliselanikku elab Amasoonia ürgmetsades maailma suurim katoliiklik riik Turism Teatro Amazonas Ooperimaja Manausis Salvadori rannad Rio karneval Amazonase jõgi Iguaçu kosk Lunastaja Kristus Kasutatud kirjandus AXIS Geograafia entsüklopeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia http:// miksike.ee/docs/referaadid2006/brasiilia _liinametskula.htm Aitäh
süüdistasid neid jumalateenistustes, kus ohverdatakse lapsi jms. 1559.a lõppenud Itaalia sõjad andsid võimaluse pöörata rohkem tähelepanu siseasjadele ning viisid ligikaudu 30 aastat kestnud ususõdadeni. KOLMAS SLIDE Kolmekümneaastane sõda algas 23. mail 1618 tsehhide ülestõusuga Prahas ja lõppes Vestfaali rahuga 24. oktoobril 1648. Esimene paljusid Euroopa riike haaranud sõda, samas ka viimane ulatuslik Vana- Maailma ususõda. Ühelt poolt sõdisid katoliiklik Habsburgide Hispaania ja Austria, neid toetasid paavst, katoliiklikud Saksa vürstid ning Poola-Leedu. Nende vastas olid Saksa protestantlikud vürstid, keda sõjaliselt toetasid Prantsusmaa, Taani ja Rootsi. Konflikti olid haaratud ka Madalmaad, Inglismaa ja Venemaa. NELJAS SLIDE Sõja tulemusel muutus Euroopa poliitiline ja majanduslik olukord -- Saksamaa vaesus ja käis poliitiliselt alla, Habsburgide domineerimine Euroopa asjades taandus. Esile kerkisid tugevad
· Import: masinad ja transpordivahendid, arvutid ja kontoritehnika, telekommunikatsiooni seadmed ja nende osad; toornafta ja naftatoodete · Kaubanduse struktuur: · Inimarengu indeks: 1995 2000 2005 2006 2007 0,9380 0,9540 0,9670 0,9680 0,971 6.) · Rahvastiku muutumine: · Loomulik iive: 1.195% · Usundid: Katoliiklik 25.8%, anglikaani 18,7% , Presbyterian ja reformeeritud 3%, Ida- Õigeusu 2,7%, muud kristlikud 7,9% budismi 2,1%, moslemid 1,7%, teised 2,4%, määratlemata 11,3%, ei 18,7% · Rassid: valge 92%, Aasia 7%, põlisrahvad ja muud 1% · Rahvastiku tihedus: 2 inimest/km2 · Rahvastiku paiknemine: 89% linnas · Suuremad linnad: Sydney, Melbourne, Canberra
Linnade valitsemine:9 linna,14 alevit, . Nende muutumist linnadeks takistas väikesearvuline sakslastest elanikkond ning seniste linnade vastuseis, sest linnaõiguse omamisega kaasnesid mitmed peamiselt kaubanduslikud privileegid, millest ei tahetud loobuda.Kaubandus/käsit: kaub.-enamuse sisseveetavast kaubast mood. Tooraine.Käsitöömeistrid olid oma huvide kaitseks koondunud tsunftidesse. KATOLIIKLIK HARIDUS LUTERLIK HARIDUS Eesmärgiks oli eelkõige tulevaste vaimulike väljaõpetamine Eesmärgiks oli inimestest korralike kristlaste (luterlaste) tegemine, kes mõistaksid usulisi põhitõdesid ja suudaksid lugeda piiblit.
Kuramaa piiskopkond Kuramaa piiskop Liiviordu alad ordumeister Riia peapiiskopkond Riia peapiiskop Roll ei olnud just väga suur, sest seal pidi otsustama nende riigikeste asju aga una seal kehtis ühehäälne nõue, siis seal tavaliselt ei jõutud kokkuleppeni. 15. sajandil oli katolik usk. Sellel ajal hakkasid eestlased panema kristliku algupäraga nimesid. Lubatud oli ka ohverdus. Ehitati palju kabeleid üle terve maa. Võeti kasutusele katoliiklik kalender. Hakati pidama ka pühapäeva, mis algul ei võtnud erilist hoogu üles. Eestlased olid teinud tõsise pingutuse, kuid alla jäänud. Jüriöö ülestõusu lõppemisega võib lugeda vabadusvõitluse lõppenuks. Peale Jüriööd müüs Taani kuningas Eestimaa hertsogkonna Saksa ordule, kes selle järgmisel aastal Liivi ordule üle andis. Harju Viru vasallide laiu õigusi see ei kärpinud, need laienesid edaspidi veelgi.
22. Keskaja ülikoolid ja teadus. Keskaja teaduse arengu põhijooni. Barbarid tungisid Rooma aladele, mille tõttu tuli hariduses, teaduses ja kogu kultuuris järsk langus. Vaimulikud olid ainsad kirjaoskajad. Antiikfilosoofia asemele tuli katoliiklik teoloogia. Kauaks unustati loodusteaduste põhisaavutused. Naeruvääristati antiikautorite teesi, et maa on kerakujuline (inimesed pea alaspidi) Kõigest hoolimata tunnustas kirik ka ilmalike teadmiste vajalikkust. Teadused jagati seitsmeks vabaks kunstiks, kahte rühma: *triivium - grammatika, retoorika ja dialektika. *kvadriivium - aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika. Neid õpetati vana-roomaga võrreldes tunduvalt kärbitult. Euroopa ülikoolide rajamine
Tüli tekkimise aluseks olid paavst Gregorius VII nõuded, et ilmalik võim lõpetaks sekkumise vaimulikesse asjadesse ja tunnistaks, et vaimulik võim on ilmalikust kõrgem, sest paavst on jumala ametikandjatest kõrgeim ning ilmalikud valitsejad on troonil jumala armust, jumala esindaja on aga Rooma paavst.Saksa-Rooma riigi keiser aga läänistas vaimulikele mittepärilikke lääne, sai vaimulikud oma vasallideks ja kindlustas nii nende lojaalsuse riigile.Aquino Thomas-Aquino Thomas oli katoliiklik teoloog ja filosoof, katoliku pühak. Katoliku kirik peab teda oma suurimaks teoloogiks ning arvab ta Kiriku doktorite hulka.Tema peateos on "Teoloogia summa".Käsitleb oma teostes kristliku ilmutuse ja usu vahekorda.Ei näinud usu ega mõistuse vahel vastuolu.Ketserlus-Ketserluse all mõistetakse kristluses hereesiat kiriku õpetusest kõrvalekaldumist.Benediktlased-Kaotas munkade ühiselu reegli Benedictus,kes rajas kloostrid Itaaliasse.Tema arvates pidi munkade
Passioon - vaimulik oratoorium, mis põhineb evangeeliumi tekstil Renessanss - Itaaliast alguse saanud ning 14.-16. saj, Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Süit - mitmeosaline muusikateos, mis koosneb sisuliselt ühendatud, kuid kontrastsetest iseseisvatest osadest. Ars nova- 14. sajandi peamiselt Prantsusmaal viljeldud muusikastiil. De Vitryd peetakse stiilile alusepanijaks Reekviem- katoliiklik leinamissa, jumalateenistus surnu(te) mälestuseks Retsitatiiv- piiritletud muusikaline vokaalesitus, kus teksti esitatakse kõnemeloodiat jäljendades väga väikese ulatusega meloodial. Claudio Monteverdi- Itaalia helilooja, laulja ja gambamängija. üleminekut ühest ajastust teise Teatro San Cassiano- Duur- mazoorne helirida Moll- minoorne helirida
Carl Schmitti riigifilosoofia Refereering Poliitiline teoloogia Teoloogia ei tähenda mitte ainult traditsioonilist teoloogiat, millele veel keskajal toetus kogu poliitika ja õigusemõistmine, Schmitt kasutab mõistet "teoloogia" umbes nagu asendusmõistet kõigi laiemate mõttesüsteemide kohta, mis ühiskonnas tooni annavad. Kõik mõtterajatised arendavad omaenese juriidilisi vorme, mis kannavad vastava vaimse hoiaku pitserit. [Heimes, C. (2004). Carl Schmitti riigifilosoofiline õpetus. Akadeemia, 6, 1326] Analoogia ulatub teoloogiast poliitiliste vormideni,mis on kindlaks määratud riigiõigusega. Ühiskonna seesmine kultuurilis-metafüüsiline struktuur saab aluseks juriidilise vormi kujundamisele. Ajastul, mis on sügavalt läbi põimunud (õigus)positivismist ja tõrjehoiakust kõige metafüüsilise vastu, püüab Schmitt keskenduda vaimse seisundi tähtsus...
seisuslikke huve ja kartsid kaotada oma eesõigusi. Viini kongress lähtus oma otsustes täielikult konservatiivsetest põhimõtetest. See hoiak jäi Euroopa poliitikas valdavakd kuni 19. sajandi keskpaigani. Konservatismi isaks peetakse 18. sajandi iiri poliitikut Edmund Burke'i, kes sai kuulsaks Prantsuse revolutsiooni kritiseerimisega. Reforme, mis on tõesti õigustatud ja vajalikud, tuleb teha tasapisi seaduslikes raamides. Itaalias tegutsenud katoliiklik riigimees ja filosoof Joseph de Maistre kaasmõtlejaid, kes pooldasid revolutsioonieelse korra täielikku taastamist, hakatigi seetõttu nimetama reaktsioonilisteks konservatiivideks. Ühiskonnas toimuvad muutused ei saa tuleneda altpoolt, lihtrahvalt, vaid ainult ülevalt, sest kõigi seaduste allikas on kuningas. Alalhoidlikke seisukohti põhjendati Jumala seatud korraga. 19. sajandi keskpaigani taunisid konservatiivid ka konstitutsioonilist
kindralkuberner Johan Skytte, kes oli olnud Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tema eestvõttel loodi 1630. a. Tartus Akadeemiline gümnaasium, mis muudeti 15. oktoobril 1632. a. Tartu Ülikooliks. Ülikooli hakati kuninga järgi nimetama Academia Gustavianaks. Tartu sobis ülikoolilinnaks hästi oma keskse asendi tõttu, kuid võib-olla mõjutas valikut ka asjaolu, et Tartus oli Poola valitsuse ajal tegutsenud katoliiklik kõrgem õppeasutus -- jesuiitide gümnaasium. Rootslaste eesmärk gümnaasiumide ja ülikooli asutamisel oli otsene riigivõimu tugevdamine: sõdadest laastatud maal oli lisaks pastoritele puudus riigiametnikest, arstidest ja õpetajatest, ent Vana-Liivimaa aadlike jaoks traditsioonilisi õpirännakuid Saksamaa ülikoolidesse takistas Kolmekümneaastane sõda. Ehkki humanistlikus vaimus asutatud Tartu ülikool oli põhimõtteliselt avatud kõigist seisustest
Eurooplased kasutasid ära eri rahvaste ja hõimudevahelisi vastuolusid.Kirik takistas vähem teaduse arengutEuroopa teadus läks ette teiste omadest.Tehnilised leiutised.Euroopas olid tulirelvad.Keskse võimuga riigid Euroopas.17.saj. Portugal kaotas oma tähtsuse kaubandusriigina. Hispaania ja Portugal jäid tahaplaanile.17.saj. Algas Prantsusmaa kolooniate aeg. Esimesena allutati Kanada.1763.a vallutasid Inglased Prantsusmaale kuulunud Kanada.Kuni 16.saj. oli senine katoliiklik Euroopa usuliselt ühtne.Usupuhastuse põhjused:1)Katoliiklik kirik oli moraalselt mandunud ja kaugenenud oma esialgsetest põhimõtetest.2)Suured maavaldused kirikul ja ilmalikud feodaalid tahtsid seda seda omavahel jagada. 3)Kirik oli kallis ja uhke.4)Jumalateenistused olid ladina keeles (enamikud ei saanud sellest aru) 5)Indlugentside müük läks üle piiri.1517 algas usupuhastus Saksamaal, selle alustajaks oli Martin Luther. Tekkisid luterlased
Religiooni täielikku kadumist saab põhjustada ainult maailma lõpp. Religiooni saab suhtuda kahte viisi : Kas oled usklik ja usud, või siis vastupidi. Mulle jäävad alati meelde tapatalgud, mis hoiatavad mind selle eest mida võivad inimesed jumala nimel toime panna. Ja need vägivallapuhangud on liiga tihti kordunud. Ka Euroopa ajalugu on korduvalt näidanud, kui ohtlikud on religioonid : Prantsuse ususõjad, tormilised rahutused Iirimaal, Hispaania diktaatori Franco katoliiklik natsionalism ning Inglise kodusõda, mil vaenutsevad pooled läksid lahingusse samade ülistuslaulude saatel. Inimesed pöörduvad religiooni poole et saada vastuseid oma küsimustele. Kust me tuleme? ja milleks me elame? Esimesele küsimusele ma vastata ei oska. Teise küsimuse peale julgen avaldada oma arvamust et niipea kui religioon haarab endale ühiskonna juhtohjad, viib see türanniani. Ometigi väidavad religioonid siiamaani et nende juurest saab kaitset ja erikohtlemist
Vene romantsimi suurkujudeks on A.Puskin, M.Lermontov ja N.Gogol Vene romantism erineb euroopalikust järgmise poolest: 1) Eu rom oli katoliiklik ( rõhutab vastutust, süüd vale käitumise eest), vene rom õigeusklik (rõhutab müstitsismi, alandlikkust, allahetitlust, ettevaatlist) Mõlemad romantismid olid suunatud eksootilistesse paikadesse. 2) vene rom on valitsusevastane. V.r kujuneb vajadus kirj ridade vahel mõistu. Aleksander Sergejevits Puskin (1799-1837) .. päritolult kõrgaristokraat. Vanaisa oli Etioopia vürst Vene Tsaari teenistuses Abram Hannibal, kes oli 1731-1752 a Pärnus sõjaväe insener ja Tln's ülemkomandant.
Majandus Keskmine palk Leedu keskmine palk oli 2007. aasta teises kvartalis 8278 Eesti krooni kuus (kasv 2006. aasta teise kvartaliga võrreldes 20,2%). [redigeeri] Transport Leedus on heal tasemel maanteede võrgustik. Ainukesena Balti riikidest on Leedus ka kiirteed: * VilniuseKlaipda maantee * PanevzysiVilniuse maantee Religioon Leedu on katoliiklik maa: katoliku kirikusse kuulub 80% elanikkonnast. Ilus pilt
Koolipoistele õpetati koraale ning nende hea esinemine kirikus pidi tõstma ka rahva huvi ja arusaamist kirikulaulust. Kogu 17. sajandi esimese veerandi vältel jätkus eestikeelse hariduse arengut soodustav võitlus kahe kiriku vahel, keskendudes peamiselt Tartusse. 1585. aastal Tartusse rajatud jesuiidikolleegiumi näol oli loodud esimene kõrgem kool, kus eestlastest õpilastele õpetati eesti keelt nii kõnes kui kirjas. Lõuna- Eesti ei olnud väga pikalt katoliiklik, sest kui 1629.aastal läks kogu mandriosa Rootsi valdusesse, taastati seal luterlus. Vastukaaluks katoliiklikule õppeasutusele rajasid rootslased 1630.aastal Tartusse Eesti esimese gümnaasiumi. 1632.aastal sai sellest protestantlik ülikool- Academia Gustaviana. Rootsi ajal Eesti hariduselu edenes jõudsalt. Bengt Gottfried Forseliuse asutatud seminaris valmistati ette köstreid-koolmeistreid ja rahvakoolide õpetajaid. Tänu
Leedu kultuur KOOSTAS: MARGE METSOJA Üldinfo Vilnius Riigikeel: Ledu keel Asukoht: Eurooa Liidu Läänemere kagunurgal . Pindala: 65 200 Rahvaarv: 2 971 900 (1.01.2013) Religioon Leedu on katoliiklik maa: Rooma- katoliku usk 80% Rooma- katoliku usu kogudusi on 677 Luteri kogudusi 54 õigeusu kogudusi 51 Vanausu kogudusi 59 Evangeelseid-baptistlikke kogudusi 11 Kreeka katoliku kogudusi 4 Mooslemikogudusi 5 Juudikogudusi 5 karaiimi kogudusi 1 Rahaühik: Euro Tähestik: Leedu tähestikus on 32 tähte. Aa Bb Cc Cc Dd Ee Ff Gg Hh Ii Yy Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Ss Tt Uu Vv Zz Zz Leedu keeles on kuus käänet Keele näited
Muutused tehnikas ja teaduses keskaja jooksul Keskaja algus on 14.sajandil itaalias ja lõpp 16.sajandil kesk-lääne euroopa ja kirkiu lõhenemisega. Tekis kristluse kui ka lutherluse usk.Kiriku võim taandus, üha enam hakkas rahvas arendama end teaduses kui ka tehnikas ning väärtustati üha enam inimest ja siis jumalat. Varakeskajal olid vaimulikud ainsad kirjaoskajad ning keda huvitas haridus ja teadus pidid astuma kloostrisse.Antiikfilosaafia asemele tuli katoliiklik teoloogia, moraal sai usulise rüü. Enamasti toetusid teadmised ja teadus antiigi aja järgi.Kauaks ajaks unustati loodusteaduse põhisaavutused, eriti kui kirikule nad ei meeldinud, näiteks: antiikaja filosaafid üritasid rahvele selgeks teha, et maa on kera kujuline, seda peeti naeruväärseks ning arvati ,et teisel pool makera peaksid inimesed peaksid siis pea alaspidi käima.Väga palju hävitati vanaaja teadme tekste klostrites, et kasutada kallist
Samas jäävad renessansiaega ka paljud ühiskondlikud vapustused ja võitlused. Nt lõhestas 16. saj algul Euroopat reformatsioon; Ameerika avastamisele ja vallutamisele järgnesid sõjad mõjusfääri pärast; 1453 langes Ida-Rooma pealinn Konstantinoopol (Bütsants) türklaste kätte. Ei vabanenud üksnes inimese vaim, vaid ka tema maine saamahimu, mis tõi kaasa sügava moraalikriisi - nt Ameerika põlisrahvaste orjastamine ja hävitamine. Katoliiklik inkvisitsioon, aga ka protestantlik kirik püüdsid välja juurida ketserlust (väärusulisust), mis tõi kaasa uut ülekohut. Ka renessansi vaimuelu iseloomustasid rohked sisepinged, mis kajastusid näiteks Shakespeare'i tragöödiates. Varases renessansis sündinud piiritu usk loodusesse, inimese võimetesse ja mõistusesse asendus 16. sajandi teisel poolel skepsisega (kahtlemisega), mis vähehaaval valmistas ette renessansi kriisi ja teisenemist barokiks.
jms on ääretult kahetsusväärne, ebateaduslik ja kahjulik. Vaatamata ajaloo vältel sagedasele ekspluateerimisele usumeeste ja ka poliitikute poolt, on seesugune vassing üldjoontes viinud vaenule ja vihale rahvaste ja tsivilisatsioonide vahel ning jõudnud ka rassismini. Iga kultuur on vaadeldav vaid oma ajaloolises kontekstis ega ole topitav mingitesse mõõtühikutesse. On ju rumal kõrvutada kõrvutamatut, näiteks küsida, kas võsainimeste kultuur on madalam kui katoliiklik kultuur Euroopas. Või kinnitada eestlaslikult, nagu meil tavaks ärbelda, et meie kultuur on justkui kõrgem lätlaste, soomlaste, ameeriklaste, venelaste või teiste rahvaste omast. Interneti näppimise oskus pole kuidagi vaadeldav kõrgema kultuuriilminguna kui Austraalia aborigeenide vilumus bumerangi käsitsemisel. Piinlik on lugeda isegi eesti ajalooõpikutes korduvat väidet, nagu oleks vägivalla ja hirmuga maarahvale kaela vajutatud ristiusk tähendanud meile mingit
koheselt, sest Vanas Testamendis pole juttu mingist Messiase naasmisest... Selle tõttu.... Selle tõttu arvavad juudid, et Jeesus on petis. Kristlasi aktsepteerivamad juudid väidavad, et Jeesus oli hea õpetaja, kuid mitte Messias. Ratsionaalsemad, et Jeesus oli hale mustkunstnik... Kuid juute häirib miski rohkemgi, kui Jeesuse messialikus... Kristluse vastuolu judaismi teoloogiaga... Need vastuolud on: 1. Kolmainsus... Katoliiklik idee kolmainsusest jagab ühe jumala kolmeks eraldiseisvaks: Isaks, Pojaks ja Pühavaimuks... See on vastuolus juutide uskumusega, et Jumal on üks. Tooras e. Moosese viimases raamatus on öeldud järgmist: "Kuule, Iisrael! Jehoova, meie jumal Jehoova, on ainus!"(6:4) Neid samu lauseid kasutab juut ühtede esimestena ja ka viimastena oma elus... 2. Inimene kui jumal?? Katoliiklased usuvad, et Jumal tuli maale inimesena, sest ütles Jeesus ju järgmist: "Mina
Millised olid Aquino Thomase skolastika põhiseisukohad? Aquino Thomas oli katoliiklik skolastiline teoloog ja filosoof, katoliku pühak. Ta sündis Itaalia kõrgaadli perekonnas tõenäoliselt 1225. aasta alguses Napoli territooriumil oma isa krahv Landulfi lossis Roccaseccas. 5 aastasena läks kloostrisse õppima, seejärel hakkas ta rändjutlusajaks. 22. aastaselt hakkas ta ise Napolis õpetama ja avaldas oma esimese teose. Kirjelduste järgi oli Aquino olnud veidi tüse ning tõmmu. Suurt kasvu, suure peaga ja pool kiilakas.
Skupltuur renessansi ajal Itaalia olí sünnimaa Alustatakse Ghibertiga 1378-1455 Paradiisi väravad- koosnes uks kmnest pronkstahvlist, mis kujutasid sündmusi vanast testamendist Donatello- oli realist, kohati lausa naturalist (inetuma halvema poole väljendamine, realistlikku), mehine ja karge stiil Kaunistas kirikut, kuulsaim püha Jüri kuju Tema tuntim kuju on Taaveti pronksfiguur Lauljate tribüün Gattomelata rartsamonument, esimene ratsafiguur Andrea de Verrochio 1436-1488 Oli mitmekülgne Meister Kuulsaim töö Taaveti pronksfiguur Esimene skulptuur, mis oli loodud vaatamiseks igast küljest On tienud Kristuse ja Uskumatu Toomase Golleoni ratsamonument Veneetisasse Vara-Renessansi tuntumad meistrif olid veel : Perekond della Robbiad, kellest kuulsam on Luca della Robbia Da Settignano- tegi hauamonumente Da Maiano- tegi marmorskulptuure Pisanello- medalikunsti tegija Rizzo- Veneetsa kuulsaim vara-renessansi meister Kõrg-rene...
Tema peamised rivaalid olid Prantsusmaa kuningas François I, Inglismaa kuningas Henry VIII ja Türgi sultan Suleiman Tore. Karli isiklikuks deviisiks oli Plus ultra (veel kaugemale). Teda peetakse ka esimeseks monarhiks, kes võttis kasutusele tiitli Tema Majesteetvõi Tema keiserlik Majesteet. Tema isiksuse omaduste üle on palju vaieldud, kuid senini pole saavutatud konsensust selle osas, kas ta oli pigem maailmavalitsemist ihkav katoliiklik fanaatik, usutülidest lõhkikistud Euroopat lepitada püüdev vagamees, pragmaatiline kõike enda jaoks ära kasutada püüdev reaalpoliitik või hoopis keegi teine. Karl von Habsburg sündis Madalmaades Genti linnas Burgundia hertsogi Philipp Ilusa ja Kastiilia printsessi Juana pojana. Tema isapoolne vanaisa oli Saksa-Rooma keiser Maximilian I. Vanaema, Burgundia pärijanna Maria, oli juba surnud. Emapoolne vanaisa oli Aragóni kuningas Fernando II, vanaema aga Kastiilia kuninganna Isabel I.
Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Muistne vabadusvõitlus toimus 1208-1227 aastal. Selle ajajooksul püüdsid nad võidelda nii vabaduse, kui ka oma riigi eest. Nad osutasid head vastupanu, neil läks vahel hästi kui ka halvasti. Aga siiski jäid nad lõpuks alla. 11.-13. sajand oli ristisõdade ajastu. Laienesid kõikjale kristliku maailma piirid, kuna katoliiklik kirik oli väga võimukas ja tähtsaim poliitiline jõud Lääne-Euroopas. Kerkis küsimus paganluse väljajuurimisest ka Läänemereäärsete rahvaste seast. Suure toetuse ja jõuga ristiti Baltimaade paganad. Kindlasti üks suurem miinus oli see, et eestlastel oli madal sõjaline tase. Siia tunginud enamasti saksa päritolu rüütlid ja eriti mõõgavennad, kes olid oma ajastu tipptasemel sõdalased. Vaenlased omasid paremat tehnikat ja relvastust. Kui vaja, siis
Tema oli kuningas, kes tegi Rootsist Euroopa suurriigi, tuginedes eelkõige distsiplineeritud ja ettevalmistatud sõjaväele. 17. saj. alguses oli Euroopa haaratud igasugustest kriisidest ( maj. , sotsiaalsed, poliitilised, usulised) need kriisid elasid ennast välja 30-aastases sõjas, mis tegelt oli mitu sõda. Need toimusid enamasti Saksamaa alal. Esialgu olid peavastasteks katoliiklased ja protestandid. - Tsehhi sõda : Protestandid vs katoliiklik Saksa-Rooma keiser. Protestandid võitsid. - Taani sõda: Võitlus mõjuvõimu pärast Läänemere rannikul.See sõda kasvas üleeuroopaliseks - Rootsi sõda kui Rootsi sõtta astus, kaldus võit protestantide poolele.Neil tugev armee. - Rootsi ja Prantsuse sõda Habsburgide vastu. Sõda oli muutunud puhtakujuliselt valitsevate dünastiate vaheliseks poliitiliseks sõjaks. 30-aastase sõja tagajärjed :
Kalavarud on veekogudes tühised. Jõed 1. Doonau (2852 km) 2. Rein (1320 km) 3. Elbe (1165 km) Järved 1. Bodeni (536 km2) 2. Müritz (117 km2) 3. Chiemsee (80 km2) Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja-Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal. Liivases Macklenburgis kirdes on palju jääajast liustike poolt vormitud järvi. Religioon ja maailmavaated Pärast reformatsiooni on Lõuna-Saksamaa valdavalt katoliiklik ja Põhja-Saksamaa protestantlik. 19.sajandi õpul algas sakslaste eelkristlike juurte otsimine, mille religioosse müstika pinnal kasvas välja rassistlik natsinaalsotsialism. Pärast Teist Maailmasõda on Saksamaale saabunud hulgaliselt Türgist pärit võõrtöölisi, kes tõid kaasa Islami. Majandus Rahvusvahelise valuutafondi andmetel oli Saksamaa 2008. aastal SKP poolest neljas riik maailmas. Saksamaad hinnati samal aastal suurimaks eksportijaks ja
NATO ja G8 liikmesriik. Pindala on 357 111,91 km², riigikeel(ed) on saksa keel, rahvaarv 80 327 900 milj. ja rahaühik on euro. Saksamaa asub Kesk-Euroopas 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Saksamaa suurimad linnad: Berliin, Hamburg, München, Köln, Frankfurt ja Stuttgart. Suurim liitlinn on Reini Ruhri piirkond, kus elab 12 miljonit inimest. Religioon ja maailmavaated Pärast reformatsiooni on Lõuna-Saksamaa valdavalt katoliiklik ja Põhja-Saksamaa protestantlik. 19. sajandi lõpul algas sakslaste eelkristlike juurte otsimine, mille religioosse müstika pinnal kasvas välja rassistlik natsionaalsotsialism. Pärast Teist maailmasõda on Saksamaale saabunud hulgaliselt Türgist pärit võõrtöölisi, kes tõid kaasa islami. Saksamaa suurlinnad on kujunenud paljude Aasia ja Ameerika uusreligioonide keskusteks Euroopas. Bambergi peapiiskoppide loend Berliini piiskoppide ja peapiiskoppide loend Keel, tervitamine
Neil keelati jumalateenistust pidada, kirikud suleti hävitati, lasti lahti riigiametitest, kästi ülalpidada ja majutada. Alustasid mässu üle 200 000 kalvinisti lahkus , peamiselt madalmaadele , saksamaale ja inglismaale. Louis XV jättis riigiasjad jälle teiste hoolde ja ajalukku on läinud ütlus Pärast mind tulgu või veeuputus. 3. Kodusõda Inglismaal Anglikaani kirik Inglismaa riigikirik, õpetuselt protestantlik, kuid väliselt katoliiklik. Parlamentaarne monarhia riigivorm, kus kuningas jagab oma võimu parlamendiga. Inglismaa Stuartide valitsusaja algul 1625.aastal tuli võimule Charles I. 1629. aastal saatis laiali parlamendi. Kuningas kiusas taga puritaane. Pikk parlament sotimaa mäss aastal 1640. Kodusõda 2 leeri kuningaleer ja parlamendileer eesotsas Oliver Cromwell. Kuningas põgeneb sotimaale, sotlased annavad hea raha eest välja. Kuninga hukkamine Parlamendi ja ta enda sõjaväe vahel tekkisid lahkhelid
TÖÖLEHT TEEMAL: RISTIUSU SÜND. VT. ÕPIK LK. 170-175, 183-187 ning esitlus Teras. Ülesanne: Leidke vastused järgmistele küsimustele: 1. Kuidas kujunes välja mõiste kristlus? Jeesuse tegevus ei meeldinud roomlastele, kuna ei oldud nõus kummardama nende jumalaid. Juudamaa asevalitseja Pontius Pilatus lasi Jeesuse vangistada. Jeesus mõisteti juudi preestrite survel surma- löödi risti Kolgata mäel. Jeesus oli tema pooldajate meelest messias(päästja) ehk christos- sellest ka nimi kristus. 2. Miks hakkas kristlus levima Rooma riigis? (3põhjust) *tegutsesid rändjutlustajad- veensid inimesi selles, et kristlus on hea *ei tehtud vahet rikaste ja vaeste vahel- inimestele meeldis võrdsus ühiskonnas ning seetõttu otsustati kristluse levitajaid toetada *kuulutati Jumalariiki kõigile- räägiti, et kristlus on hea ja seda tasub toetada ning piisava veenmise järel hakatigi kristlust toetama 3. Kes oli,...
Lihtne pidi olema ka jumalateenistus, oluliselt vähendati pühade arvu. K. levis üle Euroopa, leides poolehoidjaid Prantsusmaal, Madalmaades, Inglismaal, Poolas, Leedus jm. Luterluse kõrval sai k.-st mõjukamaid protestantlikke liikumisi. 15. Ususõjad Euroopas 16-17 saj: Reformatsiooni tagajärjel, katoliiklaste(hiapaania, Itaalia) ja protestantide vahel. Katoliikased org. vastureformatsiooni 1540(loodi Jesuiitide ordu). 2 suurt sõjalist liitu: protestantlik unioon ja katoliiklik liiga.Saksa talurahvasõda 1524-1526(ususõda katol. ja prot. vahel). Põhja- ja Kesk-Saksa riigid võtsid omaks lutheri põhitõed, moodustasid liidu. Katoliiklasi esindas kesiser. Saksa väikeriikides kuulus võim vürstidele ja valitses see usk, mis oli vürstil. Saksamaa jäi lõhenenuks ja on tänapäevani Lõuna-katolik ja põhja ning kesk luther. Ususõjad prantsusmaal:2leeri- protestant. kalvinistid e. hugenotid(lõuna-itaalia mõjuvõim) ja katoliiklik (kesk- ja põhja-pr
5)Ref. mõju Euroopale *Eur. lõheneb protestantlikuks ja katoliiklikuks *protest. riikide majand. kiire areng(prot-töö ülistamine) *ment. muut-töö ülistamine, kat riikides haridustase madalam(prot. nõutakse piibli lugemist) *reformeeritud kirik toetab rahvuslikku liikumist ja iseseisvust *kat maades kutsub esile teisitimõtlejate hukkamise(inkv. läbi) 6)usulised: ilmalikud: *Pr. talupoegkond valdavalt katoliiklik *kun.võim ei olnud kindel *Pr. loodud gallikaani kirik andis kuningale võimal. *aadlisuguvõsad kasutasid võimu põhjendamiseks etteään- määrata ametisse kandidaate(kun. toetas kat.) dena usuküsimusi 7)Ref. Skandinaavias. Eesmärgid: Sündmused: *Rootsi iseseisvumine Taanist 1520 Stockholmi veresaun *kiriku mõjuvõimu ja kat. kiriku opositsiooni kõrvaldamine 1521 vastuhakk
Puritanism Tekke põhjused:Puritaarid olid protestandid, kes nõudsid anglekaani kiriku täieliku puhastust katoliiklusest. Nad ei leppinud pooliku reformatsiooniga kirikuteenistuse välistes vormides ja kirikujuhtimises, sest väga palju oli säilinud katoliku missa toredust, kirikud olid suurejoonelised ja tähtsalt kohal olid pühakute kujud. Kelle toetusel:Levikut soodustas majanduslik areng ja kapitalistlike manufaktuuride teke, tööliste töö intensiivistuminw, tuli hakata tööl käima, see kiskus inimesed eemale tavalistest perekondlikest suhetest ja kirikust. Iseloomulikmuad jooned: Jumalale on meelepärane kui inimene juhib edukalt ettevõtet, kaupleb osavalt ja rikastub. Iga kristlase saatus sõltub jumalast. Töö õilistamine, töö kultus. Kirikus nõuti kõige kõrvaldamist, mis meenutas katoliku kiriku rikkust ja toredust. Uued inimtüübid:töökas, kokkuhoidlik,kitsi,rõhutatult usklik,askeetlik,vaikiv, ei talunud elurõõmu avaldust. Pidas sobimatu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
