vaatevinklist vist ka päris kahtlaselt. -- Pirita kloostri preestrile Vello Salole olen kord vabandavalt öelnud, et see on kloostrivastane ja usuvastane lugu, aga tema vastas: eiei, see on Nõukogudevastane lugu. Mina ise väga nii ei arva. Muide, kogumikus "Proovipildid" ilmunud variant ei ole päris esimene, vaid õige mitmes. Parim on kaduma läinud. See stsenaarium lõppes sellega, et Vene väed vallutasid kloostri ja panid püsti oma reliikvia kuigi olid hävitanud katoliiklaste reliikvia. Aga siis löödi kartma, et ikka venelased ei saanud põletada... Kuigi Vene väed selle kloostri tegelikult purustasid. Vaimsus oli meil muidugi kõigil Nõukogudevastane. Kui ma olin olnud küüditatud, siis mis suurt armastust mul sai selle võimu vastu olla? -- Kas teismeeas Siberis asumisel viibimine on teie loomingut otse mõjutanud? -- Kogu elu mõjutab inimest, eks ole, kõik, mis ta on elu jooksul kogenud, kajastub enamasti kirjanduses.
- voorus Teos näitab, et ta eesmärkide saavutamiseks ebateadlikult lubab oma valitsejal kasutada kõiki vahendeid. 8. aprill Machiavelli. Kirjanikuna väga andekas, seda näitab nt näidend "Mandragora" mis tähendab taime. "Itaalia maskid" selles on tekstid, mille põhjal on meie näidendeid tehtud, aga ei ole trükitud. Kupeldamise ja abieluvälise elu teema. Ivor Ivask. Prantslane Michel de Montaigne (montenn)(1533-1592). Elas sel ajal, kui protestantide ja katoliiklaste vahel oli kodusõda Prantsusmaal. Pärit Burgundiast, mille pealinn oli Bordeaux. Jõukast kaupmehe perekonnast, mis sai aadlitiitli. Sai hea hariduse, reisis palju. Oli ka Bordeaux'i linnapea vahepeal. Oma teosed kirjutas aga omaette oma kodus. Kuulsaim teos "Esseed" (1572-1588). Annab essee zanrile klassikalise kuju, mida järgnevad põlvkonnad on järginud. Kolmes järgus avaldatud teos. Ta kirjutab kõikvõimalikel teemadel: - laste kasvatamisest; - sõprusest; - üksindusest (e
talus veel luteri usku katoliikluse kõrval, aga tõi jesuiidid Liivimaale - Sigismund III Vasa (1587-1632) oli fanaatiline katoliiklane ja eesmärgiks katoliikluse tagasitoomine Liivimaale Liivimaa rekatoliseerimise taotlused · Katolik kirik oli keskvõimu kehtestamise ja poolastamise oluline instrument · Usuliseks haldusterritooriumiks asutati Cesise katoliiklik piiskopkond: - piiskopid Poolast · Suurimad kirikud anti tagasi katoliiklaste kätte · Pildil paavsti legaat, jesuiit Antonio Possevino Jesuiidid Liivimaal (1583-1625) · Possevino vahendas Poola-Venemaa rahulepingu sõlmimist (1582) ja algas Liivimaa rekatoliseerimine: - eesmärk levitada katoliiklust Liivimaalt Rootsi ja Venemaale · Jesuiidid resideerusid Tartus (1583 - ...) eesmärgiga teha aktiivselt haridus- ja kasvatustööd: 1. Jesuiitide kolleegium (ordu), mille juurde 2. 1583 asutati jesuiitide gümnaasium
reorganiseerimine konservatiivses vaimus. Pandi paika vastureformatsiooni töökava (peamised tegelased Jesuiidid) ja saadi aru, et katoliku kirik on jäädavalt lõhenenud. I Schmalkaldeni sõda (1546-47) Saksa ususõdade (1546-1648) I vaatus Augsburgi usurahu 1555 kohalik territoriaalvürst määrab oma alamate usutunnistuse. Riigilinnades usuvabadus. Kinnitas Saksamaa usulise lõhenemise. Puuduseks oli see, et kehtis ainult katoliiklaste ja luterlaste puhul, ei laienenud kalvinistidele 17 II vaheaeg (1556-1618) Püha Saksa-Rooma keisririik eksisteerib vaid paberil. Detsentraliseeritud Saksamaal kujunevad tsentraliseeritud territoriaalriigid. Jesuiitide edukas vastureformatsioon Lääne--ja Lõuna-Saksamaal. Böömimaal (Tsehhis), ja Ungaris oli usuvabadus Kujunevad tulevase 30a sõja peamised osapooled:
tagasi. 1823 James Monroe doktriin Euroopa ei tohi kunagi Ameerikat pidada enda koloniaalobjektiks ega vallutada ladina-ameerikat. 1830 tõusis areenile demokraatlik partei.1855 tekkis ka vabariiklik ehk Viigide Partei. Vabariiklik partei kasvas välja viigide parteist. Omavahel võitlesid viigid ja demokraadid. Viigide partei kaotas oma partei seisuse 40ndate lõpus. 1849 ,,Star-Spangled Banner (Know Nothing) salaorganisatsioon. Olid eelkõige immigrantide vastu, eriti iirlaste ja katoliiklaste vastu. Nõudsid, et kõik katoliiklased kõrvaldataks riigiametnikest. Ameerika rahvaarv kasvas kolmekordseks ja pindala laienes. Kasvas ka osariikide arv. Osariigid, mis olid endistel mehhiko aladel, tekkisid sõjaliste konfliktide tagajärjel. Sama ajal tekkisid uus-mehhikos Nevadas ja Utah's konfliktid. Mehhiko ja ameerika sõda 1846-1848. usa tungis mehhiko emamaale, vallutas mehhiko city. Järgmine sõjaline konflikt ameerikas oli kodusõda. Osapoolteks Lincoln ja vabariiklaste
iseseisvuse häving Riik kui „suveräänsuse“ kandja Suveräänsusmõiste kujunemine Kontekst: Euroopa kodusõjad Machiavelli riigi säilitamisest Prantsusmaa: ususõjad katoliiklaste ja protestantide (hugenottide) vahel (u Nii valitsejate (kuningriigis) kui kodanike (vabariigis) ülim eesmärk: riigi 1562-98) säilitamine Inglismaa: kodusõda kuninga ja parlamendi vahel (1642-49). Tüli Selleks on vajalik „suurus“ (grandezza) ehk võim võimupiiride üle. 1649 Charles I hukkamine (regitsiid)
väed, mida juhtis J. Zizka. Katoliku kõrgvaimulikkond ja feodaalid korraldasid keiser Sigismundi juhtimisel mitu hussiitidevastast ristisõda, kuid said iga kord lüüa. Taboriidid tegid retki naabermaadele ja levitasid oma õpetust. Hussiitide edust hoolimata põhjustasid pikka aega kestnud sõja tagajärjel tekkinud majandusraskused Tsehhis rahutaotluse. Baseli kirikukogu algatusel leppis Sigismund kariklastega. Taboriitide vägi sai 1434 Lipany lahingus kariklaste ja katoliiklaste ühendatud väelt hävitavalt lüüa. Vähesed taboriitide salgad jätkasid võitlust 1437. aastani. Tabori linn alistus alles1452. Hussiidi sõjad hoogustasid feodalismivastast liikumist kogu Euroopas. Tsehhimaa kuningad 15. sajandil 1437 läks Tsehhi troon Luxemburgide käest ära. 1440 sai Tsehhi kuningaks Austria hertsog Ladislaus Postumus (Habsburg). Personaaluniooni Saksa-Roomaga asemel tekkis 1444 personaalunioon Ungariga (Ladislaus sai Ungari kuningaks)
16.saj keskpaigast, selle taga ja sees kat kiriku sisemine reformine Trento kirikukogul 1550ndatel). Alguses loodeti, et protestandid aksepteerivad seda (ei). Rohkem kui saja aasta jooksul kat kirik võidab oma positsiooni tagasi, protestantism tõrjutakse Leedus kõrvale. Väga suur osa kat kalvinismi kadu. Toimus selle kaudu, et mingis hetkest alates riigi kaasarääkimise õigus kat kätte, sot suhted taas katoliiklaste kätte. 40 Stanislav Hosius (kardinal, Ernlandi e Varmija piiskop) 1551-1579 piiskop; Preisimaal. Tema kirikupoliitiline roll väga oluline. Kirik mille peamine vaatamisväärsus Kopernik. Hosius tõi Ida-Euroopasse jesuiidid. Tema ajal rajati Kromsbergi akadeemia- oli ka Liivimaa jesuiitide keskne koolituspaik, seal hakati misjonäre koolitama
Humanistlik tegevus märgata 16. saj algusest peale. Thomas Moore 1516 ,,Utoopia". Renessanss siiski langeb 16. saj teise poolde, Elizabethi valitsusajale. Rlikku küpsust väljaspoolt It-t võib täheldada just Inglismaal ja Hispaanias. Tekkis rahvuslik draama zanrina ja see on iseloomulik ainult Ingl ja Hisp-le. Prantsusmaal ka renessanssiks head eeldused. 16. saj-l Itaaalia R mõjud. Viljeletakse neid uusi vorme kir-s nagu Itaalias. 16. saj-l algas kodu sõda protestantide ja katoliiklaste vahel. Kultuurile polnud kohta. Teatrid suleti. Prntsmaal kujunevad eeldused rahvuslikuks draamakski, aga ei teostu. R jääb katkendlikuks, ei näe laiemalt zanrite arenemist. Mõned autorid on, aga sellega ka hiilgus piirdub. Prnts rahv draama tekib alles alates klassitsismist ja on teistele reeglitele allutatud kui mujal varem. Saksamaal õiget R ei olnudki. Ei kujunenud. 16. saj-l algas reformatsioon. Ususlispoliitiline liikumine. Lahkulöömine kat kirikust. Prot kiriku teke
põhimõttega, mille kohaselt pole kõigil kodanikel vaja seaduste tegemisel ja riigiasjade otsustamisel isiklikult osaleda, piisab esindajate valimisest üleriigilisse esinduskokku. Kuid valgustusajastul oli võim koondunud valitsejate kätte (valgustatud monarh võis küll teha õiguslikke reforme ja toetada kunstiinimesi, kuid kõik sõltus tema heasoovlikkusest), teisitimõtlemine polnud lubatud ja vabadust polnud. Nii on aadlike ja kuningate, riigi ja kiriku, katoliiklaste ja protestantide pidev omavaheline võitlus olnud Euroopas vabaduse kujunemise aluseks, kuid lõplikult hävitas senise feodaalse ja monarhistliku korra kapitalism, mis ei lähtunud enam seisustest, päritolust ja sünnipärastest eesõigustest. Kodanluse ehk ettevõtlike omanike teke aitas väga palju kaasa demokraatia kujunemisele, seda toetasid eraettevõtlus, vaba turg, seaduste ülimuslikkus, tekkis uus eliit. Kõige rohkem oli 18. sajandil selles osas arenenud
karikatuurist. Elevant peaks sümboliseerima vabariiklaste tugevust. (Grand Old Party, 2014a) Nagu juba eespool juba mainiti, siis on raske kasutada USA puhul Lipseti ja Rokkaneni lõhede jaotust. Sellest hoolimata võib välja tuua, et Vabariiklikul parteil on rohkem toetajaid jõukama elanikkonna seas, mis võib olla märk klassilõhest. Samuti peab ära märkima, et Vabariiklikul parteil on suurem toetajaskond usklike inimeste seas, eriti valgete protestantide ja katoliiklaste seas. (Patterson, 2013, p. 200) Niisiis on Vabariikliku partei toetajaskonna kujunemine mingil määral teatud lõhedel põhinev. Vabariiklased on suhteliselt konservatiivsed ning nad asetavad rõhu eraettevõtlusele. (Gitelson jt, 1996, lk. 125) Üldiselt seisavad konservatiivid vastu massiivsele valitsuse sekkumisele poliitikasse ja majandusse. Selle asemel toetavad nad riigiprobleemide lahendamisel pigem turumehhanisme, osariike, lokaalsust ja vabatahtlikkust
Selleks et seda võita hakkab ta võitlema sotsialismi põhjustega, hakkab reforme tegema. Tulemuseks: 1) Kultuurivõitlus katoliku kiriku vastu (kulturkampf) 1870'tel. Preisimaa soovib allutada vaimulikud ametnikena riigile. Maiseadused (1873-74): Riiklikud ettekirjutused vaimulike koolitusele ja kiriklikule distsipliinile (valitsuse ja riigi kritiseerimine keelatud). Ebaõnnestub katolike vastupanu tõttu. Konfliktsete seaduste tühistamine 1886. Katoliiklaste umbusk (mitteametlikult) protestantliku riigi vastu jääb püsima, nad on II järgu kodanikud. 2) Sotsialistide vastane seadus 1878 (Wilhelmi atentaadi katse tõttu). Sotsiaaldemokraatliku partei organisatsioonide (ametiühingud) ja ajakirjanduse keelustamine. Sooviti ka läbi viia reforme mis teevad sotsialistid ja nende organisatsioonid tarbetuks. Saksamaa saab Biscmarcki eestvedamisel Euroopa arenenuima sotsiaalseadusandluse 1880'tel:
John Locke (1632-1704) Pühendunud puritaani poeg (aga hariduse sai kuningameelses, establishment stiilis...). Toetas kuningavõimu restauratsiooni, oma kahekümnendates aastates luges Hobbesi Leviatani ning oli sügavalt mõjutatud selle ideedest. 1658, kui Cromwell sureb, arvas Locke samamoodi, et anarhia on kõige halvem. 1661 sai isalt pärandiks (st isa suri sel aastal ) natuke maid, kuid Locke osutus kannatamatuks ja nõudlikuks maaisandaks. Nooruses oli ka usuliselt sallimatu katoliiklaste ja protestantlike äärmuslaste suhtes. Tänaste arusaamiste kohaselt eriti liberaalne polnud. Teadlane ja diplomaat. Luges Descartes'i, oli temast mõjutatud, empiirik. 1665 oli diplomaatilisel missioonil Brandenburgis, kus nägi, et kalvinism, luterlus ja katoliiklus kõik olid sallitud. See avaldas muljet. Sallivus hakkas tunduma võimalikuna. Nägi, et kui igaüks saab ise endale religiooni valida, siis ei teki sellest ei tüli ega ka suurt korratust. Seejärel praktiseeris arstiteadust
Tugevdas kuningavõimu iseseisvust ja piiramatust. Andis käsu keelata aadlike duellid ning hävitada nende maakindlused. Aadli elullad muutus- kõrgaadel koondus õukonda, et nautida selle toredust. Tühistas Nantes'i edikt ning paljud hugenotid emigreerusid. Kohalikeks valitsejateks said intendandid, palju kasutatu lettre de cachet'e. Louis XIII- Sai troonile juba 8-aastaselt. Tema valitsusajal olid endised probleemid: pinged hugenottide ja katoliiklaste vahel, kuningavõimu ja suhe feodaalaadliga ning vastasseis vana aristokraatia ja kodanluse vahel. Kuninga täisealiseks saamiseni juhtis riiki Louis XIII ema Maria de Medici. Louis XIII ei olnud riigiasjadest huvitatud ning võimu võttis kardinal Richelieu. Louis XIV- Päiksekuningas. Sai troonile 4-aastaselt. Tema asemel valitses ema Austria Anna koos oma armukese kardinal Mazariniga. Rõhutas oma jumalikku päritolu. ,,Riik see olen Mina!". Kuulsuse nimel pidas laastavaid sõdu
objektiivsed ja on näiteks värv, heli, maitse ja lõhn- võivad olla subjektiivsedm võivad ka mitte olla. Need ei kuulu objekti põhiomaduste hulka. Tal on teatud kahtlused, kas nende omaduste järgi saab mingeid otsuseid langetada. Siit võime minna Inglise valgustuse edasisele kirjeldamisele ja sellele, mis on eriline . Inglise valgustuse erijooned: kiriku ja usulõhet inglastel ei ole. Ja ususõjad olid ka juba ära peetud. Sellist lõhet nagu Pransusmaal oli (mässajate ja katoliiklaste vahel) ei olnud. Eluvaade on ka mõneti materjalistlik. See on ka teatav rahvuslik omadus. Teadmishimu on silmatorkav ja usutakse inimmõistuse jõusse.Locke'i vaadetes on oluline rõhk kasvatusel. Kasvatusel ongi tal essee haridusest, kus ta sellest räägib. See ongi naljakas vaade kirjanikuks olemise kohta. Rajab selle oma õpetuse kogemusele ja tunnetusele. J. L: ,,Kasvataja peab hästi tundma maailma, oma aja , kuid eriti oma maa kombeid , tavasid, eksimusi, veidrusi ja puudusi
Aafrika ajalugu 1. Sissejuhatus Teooriate seas, mis soodustasid Euroopa riikidel ülejäänud maailma koloniseerima, domineerisid evolutsiooniteooria, progressiidee etc, mis mõjutasid ka Aafrika-Euroopa suhteid. Progressi all mõistetakse tihti peamiselt tehnoloogia, aga ka kultuuri arengut ja sellest tulenes koloniaalajastul müüt, et Troopilisel- ja Lõuna-Aafrikal puudub ajalugu – selle ütles lõplikult välja Hegel. Ta väitis, et aafriklased pole andnud mingid erilist panust inimühiskonna ajalukku. See seisukoht mõjutas pikka aega suhtumist teisesusse ja Aafrika ajaloo uurimisse. Sellest kujunes ka üldlevinud mõttekäik, et see on ideaalne paik eurooplastele, kuhu tuua tsivilisatsioonitõrvikut ja teha ajalugu. 19. saj Aafrika ajalugu eriti ei tuntud – need teadmised, mis olid olnud keskajal, olid moondunud. Kui varem oli tuntud Lääne-Aafrike suuri impeeriume nagu Ghanat ja Malid, siis 19. s...
Üldine teatriajalugu I 2009/2010 kevadsemester 1) Lope de Vega elu ja loomingulised põhimõtted. Hispaanias kujunes välja erakorraline olukord: võit mauride üle (autoriks kogu hispaania rahvas, kõik võitlesid käsikäes), seoses sellega kerkib päevakorda üleüldise võrdsuse idee. Aumõiste kõik võitlusvõimelised kodanikud, mitte vaid aadlikud. Rahvuskarakteri väljakujunemine läbi reconquista. Oma õiguste maksma panemine, seismine oma õiguste eest, üks põhilisi õiguseid oli õigus mitte töötada. Töö oli vastuolus au-ideega. Töö võrdsustati mitte- vabade inimestega. Auasjaks peeti aga hoopis kulutamist. Ameerika kuld ja hõbe lubasid neid veidi aega ülbitseda. Ajapikku saab majanduslik langus üha ilmsemaks. Hispaania kuulub bandiitite ja röövlite armeesse. Tekib Hispaania kelmiromaan ehk piquaresk sisu ja vormi mittevastavus. Kogu see olukord leiab kajastusst...
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale ...
Selle tohutu arvu teoseid pole Dumas kirjutanud üksinda, need on kirjutatud koostöös terve rea kirjanduslike kaastöölistega. Tuntuim nendest on Auguste Manuet. kes on osa võtnud umbes kahekümne romaani kirjutamisest, teiste hulgas ka «Kolme musketäri» loomisest. Kõigi nende romaanide stiililine ühtlus aga osutab, et vaieldamatuks põhiautoriks on ikkagi olnud Dumas. Alexandre Durnas kujutab oma romaanides tähtsaid ajaloolisi sündmusi: kodusõda katoliiklaste ja hugenottide vahel, Pärtliöö sündmusi («Kuninganna Margot»), Richelieu valitsusaega («Kolm musketäri»), Fronde'i liikumist («Kakskümmend aastat hiljem»), Napoleoni 100 päeva ja teist restauratsiooni («Krahv Monte-Christo») jm. Kuigi Dumas käsutas üsna meelevaldselt fakte, on tema romaanid siiski väga köitvad. Seda eriti seetõttu, et tema kangelaste elu on väga sündmusterikas, täis kõikmõeldavaid seiklusi, kohtumisi, duelle, võite, hädaohte ja põnevaid intriige.
Kuigi erinevate religioonide idee on halastus ja vendlus, on enamus jõhkraid tagakiusamisi jms just religioosse kuuluvuse pärast. Uskumuste süsteemid kalduvad ühendama usklikke, kuid eraldama neid kõikidest teistest uskmatutest, kes nende määratluse järgi on truudusetud ja keda ei või sallida. Kui ühiskonnas on rohkem kui üks usk, on see alati seotud konfliktiga (nt Põhja- Iirimaal, kus omavahel on juba aastakümneid olnud konfliktid katoliiklaste ja protsetantide vahel. Või näiteks moslemite ja hindude vaheline sõda, mis oluliselt mõjutas kunagi ühtse riigi India jagunemist Indiaks ja Pakistaniks. Samuti oli religioonil oma roll endise Jugoslaavia jagunemisele.). Religioonil on oluline roll olnud mitmete suurte sotsiaalsete muutuste juures. Näiteks Lõuna-Ameerikas, Rooma-Katoliku preestrid, keda kutsustakse ka vabadusjutlustajateks 136
1456 Pihtimine on inimese hingele hea. See aitab meil pattudele vastu seista ja nende eest vastutust kanda. Nende väljaütlemine Jumala esindajale on konkreetne märk sellest, et me oleme need omaks võtnud ja kahetseme neid siiralt ning oleme valmis neid heastama. Kirik kohustab meid pihtima kõiki surmapatte, millest me täiesti teadlikud oleme. Me peame pihtima vähemalt kord aastas või enne kui võtame vastu püha armulauda mis nõuab, et inimene viibiks armuseisundis. 1497 Katoliiklaste jaoks on isiklik ja täielik pihtimine, millele järgneb absolutsioon, tavaline viis leida lepitus Jumala ja kirikuga. Just sel viisil on Jeesus otsustanud kuulutada oma armastavat andestust igale patusele inimesele isiklikult. Pattude andestamine ja põgenemine puhastustulest hoolivuse kaudu 1471 Kiriku õpetus seostab lepitusesakramendi indulgentside doktriini ja praktikaga. Indulgents kustutab osaliselt või täielikult ajaliku karistuse juba andeksantud pattude eest.
viimast korda ajaloo kohtu ees pidama võitlust oma olemasolu eest, mitte elu eest, vaid surmavõitlust. Selle ajani, kuni ülemine juhtimine oli enam-vähem rahuldav, täitis ka rahvas oma kohust täiel määral. Protestantlik pastor ja katoliiklik vaimulik mõlemad andsid lõpmatult palju, et tõsta meie vastupanujõudu, mõlemad abistasid mitte ainult rindel, vaid veelgi enam tagalas. Neil aastail, eriti esimese plahvatuse momendil, eksisteeris mõlema leeri, nii protestantide kui ka katoliiklaste jaoks ainult üks ja ühine Saksa riik, mille õitsengu ja tuleviku eest mõlemad leerid saatsid ühesuguseid palavaid palveid taeva poole. Saksa rahvuslik liikumine Austrias oleks pidanud esitama enesele küsimuse: kas Austria sakslased suudavad hoida oma valitsevat osa katoliku usu juures? Jah või ei? Kui jah, siis pole poliitilisel 58 parteil tarvis tegeleda usuküsimustega või isegi tavanditega, kui aga ei, siis poleks vaja olnud luua
leidmist, on pärit u 9.-10. sajandist. Olulisemad tõlked: heebreast aramea keelde kreeka keelde (Septuaginta) 3. saj e.Kr ladina keelde (Vulgata) 4. saj 5. saj kirjutati puhas kanooniline tekst (katoliiklastele). Eesti keelde tõlgiti Piibel algul Lõuna-Eestis lõuna-eesti keelde (1686), täistrükk ilmus aga juba põhja-eesti keeles 1739. Kullmaa käsikiri- ,,Meie isa palve" VT struktuur: 39 raamatut (46- katoliiklaste traditsioon) 1. "Moosese seadused"- juudi seadused 2. "Prohvetiraamatud"- ajaloolis-müütilised 3. "Kirjad"-poeetiline osa 2. Moosese raamat- Lepinguraamt ja Dekaloog 3. Moosese raamat- Pühadusseadused 17.-26. pt VT-s on 635 positiivset käsku ja 248 negatiivset käsku. VT-s ei kajastu kogu juutide õigus. VT õigus: Õigus (õigusnormid) on nii kasuistlikud kui ka abstraktsed. See näitab, et õigus on edasi arenenud.
Valitses absoluutne monarhia, tänu millele sai võimalikuks suurejooneliste parkide rajamine. François I ajal oli Prantsusmaa rikas riik. Valitsevaks usuks oli katoliiklus. Sajandi jooksul toimub Henry IV poolt alustatud feodaalselt killustatud maa ühendamine ja absolutistliku monarhia kehtestamine Louis XIV (valitses 1661-1715) ajal. Sajandi kestel toimub peaaegu vahetpidamatu sõjategevus nii maavalduste suurendamiseks kui sisesõjad protestantide ja katoliiklaste vahel, eriti Louis XIII ajal (1610-1643), mil kardinaliks-peaministriks oli Richelieu (1585-1642). Nn Richelieu linnak Rueil'is Pariisi lähedal - seda peetakse aiakunsti prantsusepärasuse esimeseks näiteks, millel on ka veel tugevad Itaalia mõjutused. Seal arendati välja terved kanalite süsteemid. Eluhoone laiendus rajati Richelieu arhitekt Jacques Lemercier' poolt 1620- ndatel koos maastikukujundusega, teadaolevalt on tema loodud sealsed kuulsad arhitektuursed grotid
satun, ja ma ei pahandaks põrmugi, kui ta mul laseks neidsamu mõnusid maitsta, mida teie oma isandale osaks saada lasete.» «Oh, mu härra, ei ole midagi lihtsamat,» ütles Mousqueton tagasihoidlikult. «Peab olema lihtsalt osav, see ongi kõik. Olen maal üles kasvanud ja mu isa tegeles vabal ajal väikest viisi salaküttimisega.» «Ja mis ta muul ajal tegi?» «Härra, ta tegeles äriga, mis mulle alati üsna kasulik tundus.» «Missuguse äriga?» «Sel ajal olid katoliiklaste ja hugenottide vahel ususõjad, ja kui ta nägi, et usu nimel tapsid katoliiklased hugenotte ja hugenotid katoliiklasi, lõi ta endale segausu, mis lubas.tal olla kord katoliiklane, teine kord jälle huge-nott. Lühike vintpüss õlal, jalutas ta tavaliselt maanteed palistavate hekkide taga ja nähes mõnda katoliiklast üksinda liginemas, sai tema hinges kohe ülekaalu protestantlik usutunnistus. Ta langetas vintpüssi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
