· Mis on: Avamäng- Avamäng jaotub tempolt kui ka põhiplaanilt kolmeks.Tähendas algselt aind sissejuhatavat muusikapala ,mis eelnes suuremale teosele (nt:ooperile,balletile,oratooriumile) Reekviem-leinamissa Programmiline muusika- on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Prelüüd- on muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele.Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. Nokturn- Muusika ööst ja armastusest. Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees- On Poola päritolu tants. Taktimõõdus ¾. Tempo mõõdukas. Karakter uhke ja pidulik. Tekinud 15saj. Esialgu tantsisid aind mehed täisvarustuses. Hiljem muutus paaris tantsuks. Tuntum helilooja Chop...
· Mis on: Avamäng- Avamäng jaotub tempolt kui ka põhiplaanilt kolmeks.Tähendas algselt aind sissejuhatavat muusikapala ,mis eelnes suuremale teosele (nt:ooperile,balletile,oratooriumile) Reekviem-leinamissa Programmiline muusika- on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Prelüüd- on muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele.Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. Nokturn- Muusika ööst ja armastusest. Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees- On Poola päritolu tants. Taktimõõdus ¾. Tempo mõõdukas. Karakter uhke ja pidulik. Tekinud 15saj. Esialgu tantsisid aind mehed täisvarustuses. Hiljem muutus paaris tantsuks. Tuntum helilooja Chop...
Maximilianile. Böömimaal algas protestantide julm karistamine. Nende juhid hukati, pool aadli maavaldusest konfiskeeriti. Järgnes vägivaldne rekatoliseerimine ja germaniseerimine. Maalt lahkus üle 150 tuhande protestandi. 1627. aastal kehtestatud uue valitsemiskorraldusega saadeti seisuste esindus laiali ning Tsehhi kuningakroon kinnistati jäädavalt Habsburgidele. Perioodi 161824 Kolmekümneaastases sõjas nimetatakse ka Böömi sõjaks. Taani sõda. Katoliiklaste edu tekitas ärevust protestantlikes maades. Inglismaa ja Hollandi rahalisel toetusel astus nüüd protestantide poolel sõtta Taani kuningas Christian IV, kes Holsteini hertsogina kuulus Saksa riigivürstide hulka. Algas sõja teine Taani periood (162529). Et keisril puudus vägede palkamiseks raha, pakkus talle abi Albrecht von Wallenstein (1583 1634), seiklejast Böömimaa aadlik, kogudes enam kui 100 tuhande mehelise sõjaväe. Wallensteini
Felipe II sekkumine katoliku usu kaitsmisesse väljaspool Hispaaniat Hispaania on tollal maailma kõige tugevam riik sõjaliselt ja religioon on rahvuslikuühtsuse nurgakiviks. Felipe II ise on fanaatiline katoliiklane. Hispaanlane on väga usklik ning ketserlust ja inkvisitsiooni kardeti väga. Hispaania osaleb kõikidest reformatsiooni vastastes prjoketides. Sekkub Prantsusmaa sõdadesse katoliiklaste poolele. Kõik Hispaania projektid kukuvad üldiselt läbi. 1580. aastal Hispaanial õnnestub liita Portugal, tegemist ei olnud võiduga, portugali kuningas, kes oli veel jumala kartlikum, läks Põhja Aafrikasse islamite vastu ristisõtta ning jäi kadunuks. Madalmaade võitlus Hispaania ülemvõimu vastu 1581. aastal kuulutati välja Ühendatud provintside Vabariik. Iseseisvaks kuulutas end 7 provintsi. Sõda
kirikutel võeti enamus maid ära. 3. 1547 tuli võimule edward 6es sai 9a valitsejaks jätkas isa poliitikat ja 1553a ks oli inglismaa kirk täiesti protestantlik eh täielikult reformeeritud. 4. 1553-58 oli troonil mary 1.mene kes oli range katoliiklane,eesmärgiks sai inglismaal traditsioonilise katoliikluse taastamine mille käigus hukati tuhandeid anglikaani pooldajaid. Ususõjad Prantsusmaa reformatsioon 1572- toimuseid hugenottide juhil navarra henri ja kuningas charls 9. õe pulmad. Katoliiklaste ja hugenottide lepitamise eesmärgil. Sellest hoolimata lasi charles 9. ema katariina de medici tappa pulmade ajal tuhandeid hugenotte. Järgnes uus hugenottide ülestõus ja lõid lõunaprantsusmaal oma riigi. 1574- kuninkaks sai henri 3mas. Poliitiliselt laveeris 2usu vahel ja tapeti katoliiklaste poolt hetkel kui ta toetas jälle hugenotte. 1589-troon läks navarra henrile. Oli hugenot mistõttu pariis ja suurosa pratnsusmaast ei tunnustanud.
sidemetest Mussoliniga ja kehetisest suhtumisest natsismi ning Lõpetades sõbraliku vahekorraga katoliiklike diktaatoritega Hispaanias ja Portugalis, võttis Pacelli paavstiksoleku ajal lompromissitu hoiaku demokraatlike jõudude suhtes ka kodumaal. Eriti Itaalias ei tohtinud katoliiklastel jääda kahtluse varjugi, et hääletada kristlike demokraatide vastu on ebasünnis ja veel hullemgi , aga ka suhteliselt liberaalsetes Belgias ja hollandis said sealsed katoliiklaste juhid kindla korralduse hoolitseda, et katoliiklased hääletaks katoliiklike parteide ja ainult nende poolt.Alles 1967. aastal, üheksa aastat pärast Pius 12 surma, söandas Hollandi piiskop avaldada avalikult arvamust, et Hollandi katoliiklased võiksid hääletada ka mittekatoliikliku partei poolt, riiskimata sealsuures kogudest väljaheitmisega. Niisiguses olukorras on vaevalt üllatav, et katoliiklik hierarhia asus pärast
objektiivne). Loodusteaduste reeglite rakendamine ühiskonna uurimisel. Sotsioloogia kui sotsiaalne füüsika. Emile Durkheimi (1858-1917) arvates üksikindiviid ei oma sotsioloogia jaoks erilist tähtsust. Olulisem on kollektiiv või suurem grupp, kuhu inimene kuulub, mis suunab inimese käitumist. Hindas kõrgelt statistika tähtsust. "Enesetapp" (1897). Klassikaline sotsioloogiline uurimus. Uuris enesetappe protestantide ja katoliiklaste seas. Oluline tegur erinevuste seletamisel sotsiaalsel sidususel. Max Weber (1864-1920). Peame mõistma sotsiaalset tegevust nende seisukohast, kes seda kogevad. Sotsioloogia ülesanne on inimese sotsiaalse tegevuse mõistev tõlgendamine. Mõistmine (Verstehen). Sotsiaalteadused on olemuslikult erinevad reaalteadustest. Selleks, et inimtegevust seletada, ongi vaja mõistmist. 3. Sotsioloogiliste uuringute läbiviimine.
Narva Eesti Gümnaaasium 10. klass Ajaloo Referaat Marginalide kohta Teine kursus, keskaeg marginalid (katarid, albilased) Ilmar Meldre Juhendaja: Õpetaja Tanel Mazur Narva 2010 Sisukord Tutvustus.................................................................................... lk 5 Nimetus...................................................................................... lk 5 Päritolu....................................................................................... lk 6 Täiuslikud ja usklikud...........................................................lk 6 - 7 Reaktsioon katarlusele...........................................................lk 7 -8 Oletused katarite kohta............................................................... lk 8 Kiriku võitlus ketseritega (kataritega e. albilastega)....... lk 9 -...
• Kiriku olukorra parandamise eestvedajateks sai Eestimaal piiskop Joachim Jhering (1636- 1657) ja Liivimaal kindralsuperintendent (kiriku juht) Johann Fischer (1675-1699). Nemad kahekesi üritasid luterlikku kirikut Eestis turgutada. • Rootsi oli üks Euroopa peamisi luterlikke riike ja luterluse toetamine oli Rootsi riiklik poliitika. Luterlus pidi aitama kaasa ka Eesti „rootsistumisele“. Kõikide teiste kristlike kirikute – õigeusklike, katoliiklaste jne – tegevust takistati. • Oluline eesmärk oli Lõuna-Eestist katoliikluse järelmõjude väljajuurimine. Seetõttu otsustati teha Tartust luterliku hariduse, kultuuri ja kirikuelu keskus. • Rootsi aja lõpuks oli Eestist saanud kindlalt luterlik riik. Ka pastorid muutusid harituks ja oskasid eesti keelt. Ka talurahvas hakkas kirikusse paremini suhtuma. Võitlus väärusuga • Luteri kiriku olukorra parandamiseks võeti
Sai haavata – kuul tungis läbi kõri. Sõjast haavatuna tulnud Orwell hakkas legendina mõju avaldama. Tal oli selgelt piiritletud koht inglise vaimuelus. Ta suhtles endiselt vanade etonlaste ja kõrgklassi sõpradega, kuid pidas sidet ka töölistega ning hakkas ennast nende esindajaks pidama. Tal oli võimas mõju naistele – kuigi ta oli kiitsakas, karune, närune, eemalolev, oli tal erakordne külgetõmbejõud naistele. Hispaania poolaasta süvendas tema vaenu katoliiklaste ja kommunistide vastu. Sõja ajal töötas BBC’s ja tegeles poliitilise poleemikaga. „Loomade farm“ ja kuulsus 1945 Kirjutas 9st 1ni, läks lõunale, tuli koju õhtusöögiks kell 6 ja istus trükimasina taga kella kolmeni öösel. Alustas kirjutamist töö kõrvalt 1943nov, valmis veebr 1944. Romaan pidi ilmuma Nõukogudemaa mäda olemuse paljastamiseks selle populaarsuse tipphetkel, kui võitis sõja. „See on mõistujutt, iseenesest lõbus ja nauditav satiir kommunistide üle.
mitteametliku salga liikmeks. Sai haavata kuul tungis läbi kõri. Sõjast haavatuna tulnud Orwell hakkas legendina mõju avaldama. Tal oli selgelt piiritletud koht inglise vaimuelus. Ta suhtles endiselt vanade etonlaste ja kõrgklassi sõpradega, kuid pidas sidet ka töölistega ning hakkas ennast nende esindajaks pidama. Tal oli võimas mõju naistele kuigi ta oli kiitsakas, karune, närune, eemalolev, oli tal erakordne külgetõmbejõud naistele. Hispaania poolaasta süvendas tema vaenu katoliiklaste ja kommunistide vastu. Sõja ajal töötas BBC's ja tegeles poliitilise poleemikaga. ,,Loomade farm" ja kuulsus 1945 Kirjutas 9st 1ni, läks lõunale, tuli koju õhtusöögiks kell 6 ja istus trükimasina taga kella kolmeni öösel. Alustas kirjutamist töö kõrvalt 1943nov, valmis veebr 1944. Romaan pidi ilmuma Nõukogudemaa mäda olemuse paljastamiseks selle populaarsuse tipphetkel, kui võitis sõja. ,,See on mõistujutt, iseenesest lõbus ja nauditav satiir kommunistide üle.
Reformatsioon Roomast sõltumatute kirikute teke; "inimlikud" põhjused (Henry VIII). Martin Luther 1483-1546 ülikooli ajal rõõmus poiss, pikselöögist tõuge; vastu vanemate tahtmist teoloogia suund, piibliteaduste professor. Kloostris: põhiküsimuseks: Jumala leidmine. Loobus Piibli allegoorilisest seletamisest, püüdles sisulise keskme poole. 1517 > 1519 avalik dispuut - kirikukogude ilmeksimatust 1555 Augsburgi usurahu: cuius regio, eius religio see oli rahu luterlaste ja katoliiklaste vahel, teised reformatsiooni käigus tekkinud uued usurühmitused jäid äralõigatuteks. Reformatsioon pole ühtne vool, seepärast ei saa seda taandada vaid Lutheri isikule (Sksm Melanchton). Huldrich Zwingli 1484-1531, Johann Calvin 1509-1564, Henry VIII 1509-1547 , Mary I Tudor 1553-1558, Elisabeth I 1558- 1603, Mary Stuart 1542-1587 17. saj. usuliikumine rahva sekka, Sveitsi mõjul puritaanide liikumine: vastuvõetamatu kiriku piiskoplik struktuur, kuninga roll
Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil (Bourbonide dünastia) 1. Louis XII (1610-43) - absolutismi kujunemine a) Võimuletulek: · Henri IV (Louis XIII isa) Nantes'i edikt. · Noor kuningas, sai troonile 8 aastaselt, haiglane ja kõnedefektiga. · Kuninga nimel valitses regent (asevalitseja?) Louis XII regendiks sai ta ema Marie de Medici. · Louis XII huvitus vähe riigiasjadest. · Probleemideks usulahkhelid katoliiklaste ja hugenottide vahel. Kuninga ja kõrgaadli võimu suhted. Välispoliitilised probleemid Habsburgide ja Hispaaniaga. b) Generaalstaadid (seisuste esinduskogud) (1614) · Kõrgaadlikud nõudsid regendivõimu piiramist. · 1. seisus vaimulikud · 2. seisus aadlikud · 3. seisud linnakodanlud · Seisuste vahelised suured lahkhelid. · Keelati ametikohtade müük. · 1789 Suur Prantsuse revolutsioon.
6. Saksamaal tuli võimule Adolf Hitler (30.01.1933.) Saksamaal 1930ndatel aastatel 30. jan. 1933. a. Sai Saksamaa kantsleriks A. Hitler Hitleri ja NSDAP (Hitleri partei) saksamaal oli seletatav suure tööpuudusega Kohe võimule saades alustas Hitler suurte ümberkorraldamisega plaan luua täiesti uutmoodi toimiv riik (III Reich) Hitleri ümberkorraldused Kommunistide arreteerimised Katoliiklaste tagakiusamised Loodi natskikud löögirühmad (SA pruunsärklased, SS mustsärklased) Töölised koondati Saksa töörindesse (DAF) Majanduses viidi sisse plaanisüsteem, mille järgi võimud otsustasid mida ja kui palju toota Kõikjal viidi sisse juhtprinitsiip nt. Igal organisatsioonil oli oma füürer 30. juuni 1934. a. Pikkade nugade ööl hävitas Hitler oma konkurendid ka natsiparteis (E. Röhm ja SA)
2. Oluline roll on naftal, mis tegi hulga islamiriike rikkaks, ning islamimaad mõistsid kui suur on nende võim tegelikult. Lääs sõltub kui sellest tõstetakse ja langetatakse nafta hindu. Naftast saadud rikkuse eest töödatakse välja ka massihävitusrelvi. Lääneriikides suureneb järjekindlalt moslemite osakaal. Prantsusmaal on nende arv tõusnud teisele kohale katoliiklaste järel. See on probleem kuna levib islami kinnipidamine oma põhimõtetest, mis taotleb islami reeglite kehtestamist kogu ühiskonnale. See tekitab vastuolusid Läänes kehtivate seadustega. 3. Hamasi tegevus on lokaalne, suunatud Iisraeli vastu. Al-Qaida on ülemaailmne organisatsioon, neil on lõppematu Ameerika Ühendriikide vastu.
nende kogudusi oli umbes 2000. Kõrgeim kiriklik võim kuulus sinodile, mille liikmeskonna liikmed valisid kogudused, kaotatud oli kiriklik hierarhia. Hugenottide vaimulikele sai, sarnaselt luterlastele, värviliste riiete asemel kohustuslikuks lihtne must kuub. Hugenotid pidasid lisaks pühapäevale jumalateenistust ka 2-3 korda nädala sees. Usulistest erinevustest tekkiv vaen andis alust ususõdade puhkemisele. Katoliiklaste ja protestantide vahel tekkis konflikte juba ka igapäevaelus. Ususõjad 1562. aasta märtsis tungis hertsog François de Guise Vassy alevis kallale jumalateenistust pidavatele hugenottidele. Rünnakus sai mitu inimest surma ning haavata sai ligikaudu 100 jumalateenistusele kogunenut. See vallandas, prints Conde ja admiral Coligny juhtimisel, hugenottide ülestõusu. Pariisis ja selle ümbruses oli katoliiklastel ülekaal ja
· 1936 a uus konstitutsioon kaotati kodanikuõigused klassikuuluvuse alusel. · Valimised muutusid üldisteks, otsesteks koos salajase hääletamisega · Talurahvale ei antud passe · Isikupuutumatus, kirjasaladus, kohtuvälise karistamise võimatus välistatud 16. Inimsusevastased kuriteod ja terror Saksamaal · Piirati erikorralduseni kodanike isikuvabadust · Natsismi aktiivsete vastaste kommunistide, sotside ja katoliiklaste massilised arreteerimised. Neid hoiti vangistuses ilma kohtuotsuseta · Juudid eemaldati riigi-, teadus- ja õppeasutustest, piirati nende tegeust majanduse ja kultuuri vallas. · Juutidelt võeti kodakondsus ja sellega kaasnevad õigused nad võisid olla riigi alamad ehk siis pidid endiselt makse maksma. · Abielud aarialaste ja juutide vahel olid kehtetud, abieluvälised vahekorrad karistatavad
Ulatus: läänest ikka 240km, põhjast lõunasse 100km Rahvusloom: Küprose mägilammas Rahvuslill: Roos Naaberriigid: Küpros on saareriik . Üle Vahemere põhjast Türgi, lõunast Iisrael, idast Süüria, läänest Tuneesia Rahvaarv: 950 00 (kreeka alal 722 000, türgi aladel hinnanguliselt 228 000) Rahvastiku tihedus: 90 in/km2 Haldusjaotus: 6 ringkonda *Famagusta, *Kyrenia, *Larnaka, *Limassol, *Nikosia, *Pafos Religioon: õigeusklikke 78%, muslimeid 18%, väikesed maroniitide, katoliiklaste ja armeenlaste kogudused Rahaühik: nael, jaguneb 100 sendiks; alates 1999 seotud euroga kursi 1 CYP = 1,7086 EUR alusel (lubatud kõikumine 15%) Riigi tähis: CYP Lipp ja vapp Küprose lipp on valge, lipu keskel on kujutatud saareriigi kinruut, selle all kaks oliivioksa, pikkuse-laiuse suhe 5:3. Valge värv tähistab Küprose rahumeelset loomingut, nagu ka oliivioksad; saareriigi kujutis on aga kkollakaskuldne, sümboliseerides Küprose härgi nnime saanud vaske. Riidilipp alares 1960.
1. KESKAJA FILOSOOFIA Irenaeus(u 125-202) 1. Millal oli keskaeg? V: 476-1492 2. Kas Irenaeus on keskaja või keskaja-eelne filosoof? V: keskaja-eelne filosoof 3. Kus Irenaeus sündis? V: Väike-Aasias (tänapäeva Türgi alal, kus tollal elasid kreeklased) 4. Keda käis Irenaeus poisina koos vanematega Smürnas (tänapäeva Türgi alal, kus siis elasid kreeklased) kuulamas? V: piiskop Polykarpost, apostel Johannese õpilast 5. Mis sajandil Irenaeus põhiliselt elas? V: 2. sajandil 6. Kuhu asus Irenaeus noore mehena? V: Galliasse (Prantsusmaale) 7. Mis linna piiskop oli Irenaeus Prantsusmaal? V: Kagu-Prantsusmaa linna Lyoni piiskop 8. Mille poolest on Irenaeuse filosoofia tuntud? V: võitluses gnostitsismi vastu 9. Kuidas nimetatakse õpetust, mis rõhutas salajase teadmise (salasõnade) tähtsust inimese hinge pääsemiseks kehast ning arvas, et maailma ei ole loonud Ülijumal, vaid ük...
tema valitsusajal paranes SBR majanduslik olukord tunduvalt, saades üheks tugevamakas Euroopas tööpuudus vähenes poole võrra, inflatsiooni ohjati Majorile heideti ette võimetust kohaneda muutuva olukorraga, kalduvust näha tühistes poliitilistest tagasilöökides tõsist kriisi ning oskamatust seda lahendada. PÕHJA-IIRIMAA 1960. vallandus kriis põhjuseks ÜK sotsiaal-majandusliku olukorra üldine halvenemine P-I oli riigi mahajäänum osa teine põhjus: katoliiklaste rõhutud seisund Põhja-Iiri ühiskonnas 1960. lõpul elaves katoliikalse võitlus kodanikuõiguste ees, millele protestantlik politseid vastas vägivallaga katoliiklastelt järgnes omakorda vastu terror tekkis taas Iiri Vabariiklik Armee IRA(peatselt lõhenes) ühed nõudsid võitlus poliitiliste vahenditega, teised pooldasid terrorit nõuti Londoni ja protsetantide ülemvõimu likvideerimist P-I ja selle piirkonna ühendamist Iiri Vabariigiga 1970
tema valitsusajal paranes SBR majanduslik olukord tunduvalt, saades üheks tugevamakas Euroopas → tööpuudus vähenes poole võrra, inflatsiooni ohjati → Majorile heideti ette võimetust kohaneda muutuva olukorraga, kalduvust näha tühistes poliitilistest tagasilöökides tõsist kriisi ning oskamatust seda lahendada. PÕHJA-IIRIMAA 1960. vallandus kriis → põhjuseks ÜK sotsiaal-majandusliku olukorra üldine halvenemine → P-I oli riigi mahajäänum osa → teine põhjus: katoliiklaste rõhutud seisund Põhja-Iiri ühiskonnas 1960. lõpul elaves katoliikalse võitlus kodanikuõiguste ees, millele protestantlik politseid vastas vägivallaga → katoliiklastelt järgnes omakorda vastu terror → tekkis taas Iiri Vabariiklik Armee IRA(peatselt lõhenes) → ühed nõudsid võitlus poliitiliste vahenditega, teised pooldasid terrorit → nõuti Londoni ja protsetantide ülemvõimu likvideerimist P-I ja selle piirkonna ühendamist Iiri Vabariigiga 1970
1) Karl V suguvõsa (isa, ema, isapoolne vanaisa, emapoolne vanaisa, vend, pärija) Isa Philipp ilus, ema Juana Nõdrameelne, isapoolne vanaisa Maximilian I, emapoolne vanaisa Fernando II, vend Ferdinand I, keisritrooni pärija Ferdinand I, Hispaania trooni pärija poeg Felipe II 2) Miks oli Taani Põhjamaade valgustatuse parim esindaja? Christian VII valitsusaeg tähistab Taani ajaloos valgustatud absolutismi perioodi. Et kuningas ise oli vaimse peetusega, teostas reforme tema ihuarstist nõunik Johann Friederich Struensee. Christian VII valitsusaeg tähistab Taanis valgustusliku õitsemise perioodi, kui kaotati tsensuur, kehtestati täielik trükivabandus, sätestati usuvabadus, keelati nõiaprotsessid ja piinamine, kohtuistungid muudeti avalikuks, kuulutati kõigi inimeste võrdsust seaduse ees, füsiokraatlikud ümberkorraldused majanduses: kaotati tsunftisüsteem, suleti kahjumit andvad manufaktuurid, ka...
võimuvõitlus erinevate kõrgklassi kuuluvate perekondade vahel. Need kolm perekonda olid: Valois - Järjest kolm kuningat olid nende seast. Nad olid oma usutunnistuselt katoliiklased. Nende valitsusajal püüti hakati valitsema Prantsusmaad absolutistlikult. de Guise – Katoliiklased, kes olid selle kujuneva hakkava asolutismi vastased. Bourbon – Hugenotid, kes olid selle kujuneva hakkava absolutismi vastased. 1562 Vassy veresaun – Hugenottide jumalateenistust segati katoliiklaste poolt ja puhkes sõda. 1572 Pärtlitöö – Hukati kättesaadud protestandid. Selle korraldasid katoliiklased ja ohvriteks olid hugenotid. Selle käigus Henry Bourbon vahetas oma usku, et ellu jääda. Kolme Henri sõda – Valois esineja, de Guise esindaja ja Bourbonide esindajate vaheline sõda. Katoliiklased ja hugenotid sõdisid oma vahel. Selle sõja käigus 1589. aastal sai Henry Bourbonist kuningas Henry IV nime all. Tema puhul oli probleemiks see, et ta oli hugenott. Väga paljud
Nii ei jäänudki kuningal muud üle kui katoliku kirikust lahku lüüa ja alustada Inglismaal reformatsiooni. Kui ta kinnitati kirikupeaks, asus Henry tervet usulist korraldust muutma. Henry VIII valitsusaja lõpuks kujunes Inglismaal välja anglikaani kirik. Keeleks kirikus oli inglise keel. Pärast Henry VIII surma püüti katoliiklust taaskehtestada. Pärast kümmetkond aastat katoliikluse all, tuli troonile Elisabeth I. Ta taastas anglikaani kiriku, võideldes nii katoliiklaste kui ka kalvinistide vastu. Rooma kuuria küll üritas igatpidi Elisabethi troonilt tõugata, kuid ebaõnnestunult hukati võimalik troonilepürgija Mary Stuart. Vastureformatsioon Võitlemaks reformatsiooniga, vallandas katoliku kirik vastureformatsiooni, milles või eristada kahte suunda. 1. neist oli katoliku kiriku otsene vastutegevus. 2. suund oli katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada kiriku kõikumalöönud ühtsus, milles oli oluline oll 1540. aastal
· 1656 kaotati hollandlastele, kes omakorda kaotasid selle inglastele · 1703 inglise koloonia staatus V INGLASED: · Rajavad 13 koloonia (nende hulgas em NY ja Delaware) kompaktse vööndi idarannikule (tänapäeva Maine aladelt kuni Florida piirini, laius u. 150km) · 1776 inglise kolooniates on 2,5 milj. elanikku · Rändamise põhjused: · A. Usulised (&pol.) vastuolus: anglikaani kiriku/ äärmusprotestantide: (kalvinistidest puritaanide) / Katoliiklaste vahel (al.1620.aast.) · B. Majanduslikud motiivid (tähendus kasvab) · C. Väljasaatmine aastast 1717 alates: Briti valitsuse uus määrus, mille järgi surmanuhtlus asendati väljasaatmisega Uude Maailma (kokku 50 000) · D. Neegerorjade staatus: esimesed saabuvad 1619 (18.saj. lõpus üle viiendiku elanikkonnast 570 000) · Inglismaa-SB toetab sihikindlalt oma kolooniaid (maj. huvid): tööjõu puudus) · Agraarne majandus: I Põhjas perefarmid
Tema peamised rivaalid olid Prantsuse kuningas Franēois I, Inglise kuningas Henry VIII ja Türgi sultan Suleiman I Tore. 57. Pärtliöö veresaun. Ööl vastu 24.aug 1572 tapeti Pariisis üle 2000 hugenoti,veresaunu pandi toime ka provintsides ja kokku oli hukkunuid kümnetes tuhandetes.Katariina di Medici ja Guise'id otsustasid kasutada juhust Pariisi tulnud pulmadeks hugenottide tapmiseks. 58. Nantes’i edikt. 1598 kirja pandud käskkiri, mis reguleeris hugenottide ja katoliiklaste vahelisi suhteid, õigusi jne. 59. Kalmari Unioon. 1397. sõlmisid Taani, Rootsi ja Norra Kalmaris uniooni, et seista vastu saksa ekspansioonile. Sellest liidust kujunes Suur-Taani. 60.Millega on ajalukku läinud Ivan IV julm ning mis on opritšnina? Läbi ajaloo kõige julmemaid ja verisemaid Venemaa valitsejaid, 1547-1584 Vene tsaar Sisepoliitikas viis ta läbi keskvõimu tugevdamiseks bojaaride võimu piiramist, sellele ajale kombeks
heliotsentrilisega, millele paneb aluse Kopernikus, kes põletatakse. Tema järglane, kes ka tõestas tema teooriat ja kes jätkab tema õpetust oli Galileo Galilei. See paneb inimesi rohkem iseendasse uskuma. Maadeavastused laiendavad maailmapilti avastatakse Ameerika. 15 saj leiutatakse trükikunst. 16 saj alguses (1517) algab ka kiriku uuenduslik liikumine. Põhja-Euroopa muutub luterlikuks. 16 saj tähistavad ususõjad, Saksamaal protestantide ja katoliiklaste vahel ususõjad. (17 saj on juba uuesaeg). 16 saj nim ka varauusajaks. Ptolemaios pani geotsentrilisele maailmavaatele aluse hellenismi perioodi esimesel sajandil KESKAJA ÜHISKOND Feodaaltsivilisatsioonis kujuneb välja seisuslik ühiskond I Oratores- jutlustajad ehk vaimulikud, vaimulike seisus II Bellatores rüütlid, aadlid sõdijate seisus Privilegeeritud seisused olid esimesed kaks. Nad ei pidanud makse maksma III Laboratores töötegijad
aastat peale Frida surma kogu selle sisuga annetas, tingimusega, see muuseumiks muuta Frida auks. Ta isa, Carl Wilhelm Kahlo, tuntud kui Guillermo Kahlo oli saksa päritoluga fotograaf, ta jäädvustas enamasti arhitektuuriliselt huvitavaid ehitisi ja maamärke. Kuigi Frida on väitnud, et ta on saksa-juudi päritoluga, sündis ta isa protestantlikusse perre. Viimastel väidetele põhinedes oli yta pärit hoopis tagashoidlikust katoliiklaste suguvõsast. Carl W kahlo ei saanud oma kasuemaga läbi, nii maksis ta isa 1891 aastal talle ( olles 19 aastane) , et ta mehhikosse sõidaks, kus ta muutis oma nime ja usku ( ateistiks). 92-93... Ta abiellus Maria Cardenaga, kellega ta sai kaks tütart. ( teine laps suri peale sünnitust, peale kolmanda lapse sünnitust suri ema ) peale naise surma saatis guillermo mõlemad tüdrukud üles kasvama nunnakloostrisse. Kuna ta isa oli Saksamaal juvileer, sai ta tööd ühes juviilipoes,.
vihastada ning toetas paljusid katoliiklike sakramente ja traditsioone (nt armulaua sakrament). 1563 võttis E vastu 39 artikli seaduse, millega sõnastati selgelt kogu Anglikaani kiriku doktriin ja kogu kiriku valitsuse struktuur. Selle järgi kõik kes tahtsid pidada tsiviil või sõjaväe ametit, pidid olema anglikaani kiriku liikmed. E visati paavsti poolt kirikust välja ning tegi üleskutse teda troonilt kukutama. Tõi kahju katoliiklastele endile, sest peale seda E suunas oma jõu katoliiklaste mahasurumisele, 1571 ütles lahti ka armulaua sakramendist. James I võimuletulek ja sellega seotud usupoliitilised ootused (Taani Anne). Elizabeti ajal jõudis anglikanism rahva sekka. Kui tema surma järel James I võimule tuli, siis jätkas viimane Elizabethi kirikupoliitikat. Loodeti et Jamesi ajal suureneks usuvabadus. 25 Šotimaa presbüterlik kirik (”Kirk”), John Knox (suri 1572)
harjutustele. Askees on eriti levinud müstikasse kalduvates usundites või usundivooludes. Askees jaguneb positiivseks ja negatiivseks askeesiks. Positiivne askees on askeesi vorm, kus surutakse maha kehalisi tunge ja võideldakse ebapuhaste mõtetega, püüeldes niimoodi Jumalaga ühinemise või suhtlemise, vabanemise, nirvaana vms. poole. Positiivne askees on eriti levinud Lääne müstikute seas, eriti varakristluses, katoliiklaste ja õigeusklike seas paljuski ka tänini (näiteks opus Dei, jesuiidid). Järgitakse mitmeid erinevaid eelkõike füüsilisi harjutusi, näiteks paast, jõhvsärgi kandmine, flagellatsioon (enesepiitsutus), klausuur (kongi sulgemine), sambapühaklus jne). Ateism Ateist ütleks ise, et ateism on loogikale ja teaduslikele tõenditele tugineva arutluse tulem - kuna jumala olemaolu pole võimalik tõestada, ei ole põhjust tema olemasollu uskuda. Loodusseaduste
Sissejuhstus Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus. Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim. Katoliiklastele ja katoliiklusele on iseloomulik pühakute ja Neitsi Maarja austamine. Katoliiklus käsitleb seitset sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena. Katoliiklus on peamiseks usuks järgmistes Euroopa riikides:Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Austria, Ungari, Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Põhja- Iirimaa, Sveits, Lõuna-Saksamaa, Sloveenia. Katoliikluse alla kuuluvad: aktseptandid, appellandid, böömi vennad, hussiidid, integralism, jansenistid, kariklased, määri vennad, taboriidid, tsehhi vennad, valdeslased, vana katoliiklus. Maailmas on umbes 1 miljard katoliikliku usku usklikku. Katoliiklus Vennastekoguduse tegevusega ei jõudnud kristlus mõistagi mitte esimest korda eesti maarahva vaimuilma. Esimesed ristiusu mõjud saabusid Eestimaa...
Michelangelo ei soovinud kunagi abielluda ega lapsi saada. Vittoria sai talle lähedaseks sõbraks puhtalt seepärast, et naine inspireeris teda oma vaimuannete ja usuliste arusaamadega. 10.1 Vittoria Colonna Vittoria Colonna oli Michelangelo üks lähimaid sõpru. Ta oli olnud eduka sõjaväejuhi Pescara Markii abikaasa. Kui mees suri, otsustas naine pühendada end usule. Ta kirjutas usuteemalit luulet ja osales mõtlejate rühmas, kes püüdsid luua katoliiklaste ja protestantide vahelist mõistmist. Michelangelo imetles teda, kirjutas talle luuletusi ja kinkis talle palju oma luuletusi. Kui naine 1547. aastal suri oli kunstnik sügavas leinas 11. VIIMNE KOHTUPÄEV Paulus III tellimusel maalis Michelangelo Sixtuse kabelisse hiiglasliku seinamaali viimse kohtupäeva teemal, mis usuti saabuvat maailma lõpus, kui Kristus asub elavate ja surnute üle kohut mõistma. Kabeli seina katab üle 390 figuuri, mõned neist on rohkem kui kahe meetri kõrgused.
valitseja Inglismaa ajaloos. -- Inglismaa valimis süsteem oli aegunud, kõige suurem problee olid pehkinud kohad ehk piirkonnad. Igast piirkonnast pidi minema esindaja parlamenti hääletama, kui mõned suur riigid (Manchester jt ) polnud üldse parlamendis esinadatud. Iirimaa oli väga vaene piirkond ja maa oli enamasti aadlike käes. See kõik ränk maksukoorem laskus talupoegade õlgadele. Katoliku usku iirlased ei võinud kuuluda kuhugi parteisse, nad polnud sellega nõus, nad lõid enda katoliiklaste ühingu tänu millele said nad hakkata parteidesse kuuluma. Töölisklass ei saanud ikkagi valimis õigust. Võimule saanud liberaalid tegid suure reforme mille tagajärjeks takotasid paljud töölisklassi inimesed enda töökohe. Loodi ühing Rahva Hartas nad soovisid uut parkamendireformi. -- Võimu pärast konkureerisid kaks parteid: troorid (konservatiivid) ja viigid (liberaalid). Toorid esindasid vana maa-aadlit ning viigid kaubanduse ja tööstusega tegelevat kodanlust
Reformatsioon Roomast sõltumatute kirikute teke; "inimlikud" põhjused (Henry VIII). Martin Luther 1483-1546 ülikooli ajal rõõmus poiss, pikselöögist tõuge; vastu vanemate tahtmist teoloogia suund, piibliteaduste professor. Kloostris: põhiküsimuseks: Jumala leidmine. Loobus Piibli allegoorilisest seletamisest, püüdles sisulise keskme poole. 1517 > 1519 avalik dispuut - kirikukogude ilmeksimatust 1555 Augsburgi usurahu: cuius regio, eius religio see oli rahu luterlaste ja katoliiklaste vahel, teised reformatsiooni käigus tekkinud uued usurühmitused jäid äralõigatuteks. Reformatsioon pole ühtne vool, seepärast ei saa seda taandada vaid Lutheri isikule (Sksm Melanchton). Huldrich Zwingli 1484-1531, Johann Calvin 1509-1564, Henry VIII 1509-1547 , Mary I Tudor 1553- 1558, Elisabeth I 1558-1603, Mary Stuart 1542-1587 17. saj. usuliikumine rahva sekka, Sveitsi mõjul puritaanide liikumine: vastuvõetamatu kiriku
· 1424.aastal Jan Zizka suri, Prokop Suur asendas teda. · 1433.aastal kutsus katoliku kirik hussiidid osalema Baseli kirikukogul taboriidid esitasid oma nõudmised 20punkti. Kariklased sõlmisid Praha kompaktaatide kokkuleppe, ühinedes katoliku kirikuga armulaual hakait veini pakkuma kõigile; kirik sai taas õiguse olla mõisaomanik; sõlmiti viieks aastaks rahu. · Taboriidid jätkasid sõdimist katoliiklaste ja kariklastega. 1452.aastal kaotasid nad Tabori iseseisvuse. · Hussiitide liikumine aitas kaasa tsehhi rahva koondumisele, saksa mõju linnades vähenes. 30. SAKSA REFORMATSIOONI ALGUS · Saksamaa andis maailmale suurima katoliiklusest lahkulöönud usutunnistuse luterluse. · Esimene reformatsioon kiriku ja ühiskonna muutmine laiemalt (valitsemise, poliitilise, majandusliku võimu alal).
(Aava 2003: 29) Trükikunsti leiutamisega Gutenbergi poolt 1445. aastal avanevad enneolematud võimalused informatsiooni levitamiseks, samas aga algab koheselt ka inimeste veenmine kirjalike tekstide vahendusel. Üheks selliseks näiteks ongi reformatsioon. Kogu hilisem keskaeg ja ka Lutheri- aegne 16. sajand oli ägedate vaidluste aeg. Akadeemilised dispuudid etendasid hiliskeskaegsetes ülikoolides olulist rolli. Renessanssajastu kesksemad väitlused toimuvad katoliiklaste ja protestantide vahel. Tolleaegsed tähtsad otsused nii võitluses Roomaga kui ka hilisemas reformatsioonisises võitluses tehti just dispuutide põhjal. Eriline tähendus oli dispuutidel reformatsiooni läbiviimisel linnades. (Aava 2003: 29-30) Marthin Lutheri kõnekunst oli suunatud "nii südamele kui mõistusele". Luther oli üsna emotsionaalne ning teda süüdistati madala keele kasutamises. Tema pärandisse kuuluvad ka
C. Hispaania koloniaalimpeerium Hispaania impeerium laius pea kogu Lõuna- ja Kesk-Ameerikas, mehhikos, Põhja-Ameerika keskosas, Filipiinidel, Ida-Aasias, Lõuna-Itaalias, Sitsiilias, samuti ka osad tänapäeva Saksamaast, Belgiast, Luksemurgist, Madalmaadest. See oli esimene impeerium, mille kohta öeldi, et ,,Päike ei lähe seal kunagi looja". D. Hispaania-Inglise sõjad Osana 16. sajandil ja 17. sajandil Euroopas toimunud vastasseisus protestantide ja katoliiklaste vahel pidasid katoliiklik Hispaania ja protestantlik Inglismaa kuningriik sõdu: Inglise-Hispaania sõda (1585-1604) ja võitmatu armaada häving (1588), Inglise-Hispaania sõda (1625-1630), osana Kolmekümneaastasest sõjast ja Inglise- Hispaania sõda (1654-1660). 7) NAPOLEONI VALITSUS JA SELLE TAGAJÄRJED Hispaania sõlmis 1795 rahu Prantsusmaaga ja viimast toetades kuulutas sõja Suurbritanniale ja Portugalile.
jumalatunnetus, kus isiklik suhe oli tähtsam kui kollektiivne. Ladinakeelsele liturgiale hakati lisamas emakeelseid koguduselaule- luteri koraale. Inglismaa 16. sajandit on peetud Inglise muusika kuldajastuks. Väljapaistvamad heliloojad olid John Taverner, Thomas Tallis ja William Byrd. Barokiajastu muusika (17.saj- 18. saj I pool) Euroopa poliitiline elu oli rahutu. Kirikusfääris toimusid ususõjad katoliiklaste ja protestantide vahel. Prantsusmaal valitses äärmuseni priiskav absoluutne monarhia., õukonna elulaad nõudis palju raha. Barokk- kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Portugalikeelne sõna barroco tähendab lopergust pärlit. Vastandina renessansi harmoonilisusele iseloomustavad barokiajastu muusikat ja kunsti dünaamilisus, rahutus, liialdused ja teatraalsus. Muusikalise baroki kodumaa oli Itaalia, kus kujunes enamik uusi zanre, ning sealt pärit muusikud andsid tooni kõikjal Euroopas
Guise'iga. Mölemad ollid vastu kunigavöimule, kuid veel suremad rivaalid olid nad iseendale, kumbki soovis haarata riigis vöimu enda kätte. Hugenotte tekkis aina juurede ning 16. saj keskpaigaks oli nende kogudsi 2000. Köirgeim kiriklik vöim kuulus sinodile, mille liikmeskonna valisid kogudused, kaotatud oli kiriku hierarhia. Hugenottide röivastuseks sai lihtne must kuub. TEEL KODUSÖDADELE Usulistest erinevustest arenev vaen valmistas ette ususödade puhkemist. Katoliiklaste ja protestantide vahel tekkis konflikte juba ka igapäevaelus. Kui Itaaliasöjad oli löppenud, pöörati tähelepanu siseprobleemidele. Charles IX oli 1560 aastal troonile saades 10-aastane, seepärast hakkas riiki tegelikult valitsema tema ema Katariina di Medici. USUSÖDE ALGUS Märtsis 1562 tungis hertsog hugenottidele kallele ning vallandus hugenottide ülestöus. Toimus palju kokkupörkeid ning siis algasid juba söjalised operatsioonid. Katoliiklasi toetas Hispaania, hugenotte Inglismaa
a Saksa Üliõpilaste Liit Jenas; 1814-20 Lõuna-Saksa konstitutsioonilised monarhiad (Baden); Põhja-Saksamaal Saksimaal ja Hannoveris. Liberalism levis pigem katoliiklikes piirkondades ja Saksa väikeriikides. Konservatism: levik protestantlikul Preisimaal. Baieri dilemma: 1848.a revolutsioonide laine (mh Ungari iseseisvumine, Austria-Ungari teke) Austrias ei võimalda haarata Baierit enda mõjuvõimu alla ning poliitiline liidripositsioon katoliiklaste seas jääb saavutamata, katoliiklik leer Baieri ja Austria vahel lõheneb; seetõttu on Preisimaal kergem Saksamaad (enda alla) ühendada. Saksamaa ühendamise järel keskenduvad katoliiklikud piirkonnad enesekaitsele, mitte liberalismi edasiarendamisele. KEISERLIK SAKSAMAA: Wilhelm I I Saksa keiser. Preisi Hohenzollernite dünastia. 1871.a I Saksa põhiseadus. 1871-90 riigikantsleriks Otto von Bismarck. Keisri ja riigikantsleri vastasseis.
venelastele andami maksmist. 1207. aastal sõlmiti siiski ka uus kokkulepe Koknese vürsti Vjatškoha, aga peagi puhkes konflikt ning Vjatško lahkus Venemaale. Järgmisel ajal rajati ja mehitati Kokneses riialaste linnus ning 1209. aastal surus Riia vasallivõltuvuse peale õigeusklikule Jersika vürstile. Samal ajal aga jätkus Väina jõel kaubandustegevus ning kogu sündmustikus ei avaldunud ka mingit põhimõtteliset religioosset vastasseisu katoliiklaste ja õigeusklike vahel. 10. Piiskop Alberti saabumine Liivimaal 1200.a 1200. aastal saabus uus Liivimaa piiskop viimaks Liivimaale, maabudes Väina jõe suudmes. Ehkki tal oli kaasas küllaltki suur ristisõdijate vägi, mida on hinnatud kuni 1500
Soomest (180 000), Iraagist (82 800), eks-Jugoslaaviast (73 000), Iraanist (55 700), Bosnia ja Hertsegoviinast (55 500), Poolast (51 700), Norrast (44 700), Taanist (44 400), Saksamaalt (43 000) ja Türgist (37 000) saabunud sisserändajad. Eestist tulnuid oli ligi 10 000. Viimasel ajal on märkimisväärselt suurenenud Iraagist pärit sisserändajate arv. 82% elanikkonnast kuulub luterlikku riigikirikusse. Muudest religioonidest on selgemalt määratletavad katoliiklaste, õigeusklike ning moslemite kogukonnad. 2.Poliitika 2.1. Peamised poliitilised parteid Rootsi poliitikamaastikul olulist rolli mängivaid poliitilisi parteisid liigendatakse laias laastus vasak- ja parempoolseteks (tsentristlikeks). Alates 1932. aastast on valitsuses domineerinud sotsiaaldemokraadid - parempoolsed koalitsioonivalitsused on võimule pääsenud vaid lühiajaliselt. Selline areng on mõneti tingitud Rootsi kiirest tehnoloogilisest ja tööstuslikust arengust 20
Ajakirjanduse- ja kommunikatsiooniinstituut AÜ I kursus Kultuurilugu Ülevaade EESTI EUGEENIKA SELTSIST Merike Kungla Juhendaja: Krista Aru Tartu Ülikool 2013 2 SISSEJUHATUS Eesti Eugeenika Seltsi kohta on andnud vast kõige põhjalikuma ülevaate meditsiiniajaloolane Ken Kalling ning tema tööd on saadaval ka internetis. Seltsi tegevusest ja eugeenikast Eestis on kirjutanud uuemal ajal ka Luup, Horisont, Wikipedia ning seoses suguvõsa- ja koduloouuriga Kalle Kesküla. Just internetis leiduvate materjalide põhjal on see ülevaade seltsi tegevusest ja mõjust II Maailmasõja eelses Eesti Vabariigis ka koostatud. Vähemal määral on olude sunnil k...
otsused ei peaks talle olema kohustuslikud. · Kuninga sissetulekud olid piiratud. Jamesile sellest ei piisanud ning ta hakkas müüma monopole õigusi teatud kauba tootmiseks, õigusi tegelda kaubandusega mingis teatud kindlas piirkonnas. See tundus aga parlamendile vastuvõtmatu. · Usulise poole pealt jätkas James I anglikaani kirikut. Katoliiklased langesid isegi tagakiusamise alla. 1605. aastal toimus katoliiklaste poolt kavandatud püssirohkuvandenõu nad kavatsesid õhku lasta parlamendihoone, lootes et need protestandid, kes parlamendiistungile lähevad saavad surma. Vandenõu avastati enne istungit ning see avastamine tõigi kaasa katoliiklaste tagakiusamise. · Oli ka palju reformeeritud kiriku liikmeid( puritaane ), kes olid ka sattunud tagakiusamise alla ning seega olid väga paljud puritaanid sunnitud minema elama Ameerikasse.
1598. Nantesi edikt. Võttis vastu katoliku usu, sest see oli riigiusk. Hugenottide jaoks oli ta edaspidi usureetur ja ka katoliiklased ei usaldanud teda eriti. ,,Pariis väärib missat" Merkantilism manufaktuuride rajamine ja protektsionistlik majanduspoliitika (suured tollid sissetulevatele kaupadele, vähene kauba väljavedu) Kanada koloniseerimine. Mõrvati 1610. aastal. Louis XIII Sai valitsejaks 9-aastaselt. Tema ajale on iseloomulik lõhestatud riik Usutülid hugenottide ja katoliiklaste vahel, mis võisid viia uue sõjani. Tülid suurfeodaalidega eriti kuninglike printsidega, kes taotlesid endale suuremaid õigusi. 2 Mõningane kodanlik areng oli tekitanud ka vastasseisu tõusva kodanluse ja vana aristokraatia vahel. Välispoliitilised probleemid vastuolud Habsburgide keisririigi ja Hispaaniaga. 1614. a nõudis opositsiooni juht generaalstaatide kokkukutsumist, millega lootis nõrgestada asevalitseja võimu
STOLBOVO rahu 1617. a. Venemaaga: q Ingerimaa q Kahjutasu Venemaalt q Venemaa sai tagasi Novgorodi Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Gustav II Adolf (1611-1632) Jätkus sõda Poolaga. Vallutati Läänemere lõunarannik. ALTMARKi vaherahu 1629. a. Eesmärgiks koguda end sekkumaks 30- aastasesse sõtta. q Tollipunktid Visla ja Neemeni ääres Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Gustav II Adolf (1611-1632) SEKKUMINE 30-aastasesse sõtta q Katoliiklaste ja protestantide omavaheline sõda. q Rootsi sekkumise motiivid: head suhted keisri vaenlastega, kaubanduse kaitsmine, Läänemerel ülemvõimu kinnistamine. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Gustav II Adolf (1611-1632) q 1630. juuni maabumine Pommeris; 30 000 sõdurit. Palju välismaalasi. q Võeti laenu (Prantsusmaa). q Propaganda - ``Põhjamaade lõvi`´. 1631. a. 7. september Bretenfeldi lahing katoliiklaste kaotus.
inimeses koos ei suudaks takistada teda pöörlemast ega takistada iseenda pöörlemist koos temaga". Sellega heitis Pascal väljakutse inkvisitsioonile ja näitas selle jõuetust teaduse progressi ees. Inkvisitsioon diskrediteeris progressiivselt mõtlevate inimeste silmis kristlust ja kutsus esile nende tugeva opositsiooni, mille tulemusena see kiriklik karistusinstitutsioon kaotati paljudes Euroopa maades juba 18 sajandil. Pascal kuulus nende usklike katoliiklaste hulka, kes mõistsid hukka inkvisitsiooni ning inimvihkamiseks ja muu-usuliste ja teisitimõtlejate vastu julmuseks muutunud usufanatismi niisama vihaselt kui ateistid. Oma ,,Kirjades provintslasele" protesteeris Pascal selle barbaarse ja mõttetu praktika vastu. Kirikust väljaheitmise ähvardusel keelas inkvisitsioon nende raamatute lugemise mille autoriteks olid näiteks Kopernik, G.Bruno, Hobbes, Descartes, Pascal, Voltaire, Diderot jt. silmapaistvad Euroopa kultuuri esindajad
Sõja avalöögiks sai Habsburgide poole üle läinud 2 reeturliku tsehhi leitnandi väljaviskamine Praha raekoja akendest. Tsehhi (Böömimaa) lõi Habsburgidest lahku ja hõivas Moraavia. Sõda jagunes mitmeks perioodiks: 1 Tsehhi periood (1618-1623). Tsehhid valisid riigi uueks kuningaks Protestantliku Uniooni juhi Pfalzi kuurvürsti. Keisri ja Katoliku Liiga väed purustasid Valgemäe lahingus 1619 Tsehhi väed ja vallutasid Pfalzi. Katoliiklaste edu muutis murelikuks nii Prantsusmaa, Inglismaa kui Hollandi. 2 Taani periood (1625-1629). Protestantide poolel astus sõtta Taani kuningriik (kuningas Christian IV oli ühtlasi keisririiki kuuluva Holsteini hertsog). Richelieu üritas samal ajal katoliiklaste leeris vastuolusid õhutada, teatava eduga. Rahaliselt toetasid Taanit Holland ja Inglismaa. Habsburgide väejuht Wallensteini lõi omapärase süsteemi – armee pidagu end rüüstamise teel ise üleval
Iraagist (72 500), Iraanist (54 500), Poolast (46 200), Norrast (44 700), Taanist (42 000), Saksamaalt (41 500) ja Türgist (36 000) saabunud sisserändajad. Eestist tulnuid oli veidi vähem kui 10 000.Ligi 12% elanikest sündinud välismaal ning üks viiendik elanikest on immigrandid või immigrantide järeltulijad.82% elanikkonnast kuulub luterlikku riigikirikusse. Muudest religioonidest on selgemalt määratletavad katoliiklaste, õigeusklike ning moslemite kogukonnad.Riigikeel on germaani keelerühma kuuluv rootsi keel. Ärikeelena on praktiliselt kõikjal võimalik kasutada inglise keelt.Rahvastiku haridustase on väga suur,ligi 99%. Naaberriikidega võrreldes paikneb Rootsis üldse rohkem rahvast ja tihedamalt kui Soomes või Norras.Siiski ühiselt on rahvastik koondunud rannikuäärsetele aladele ja lõuna poole.Taaniga võrreldes paikneb Rootsis aga rahvast hõredamini. Rootsi rahvastiku tihedus valdade kaupa
liikumised Eesti kirjandusse ja muusikalukku aga ka eesti rahva isetegevusse. 1 Rudolf Põldmäe. Vennastekoguduse kirjandus. Tartu 2011, 33. 2 Eesti Evangeelne Vennastekogudus. Ülevaade vennastekoguduste ajaloost. Vaimulikud loosungid 2014, Tallinn 2014, 4-5. Hernhutismi ajalugu Hernhuutlus kui vennastekogudus Hernhuutlus, kui luteri kiriku äärmiselt pietistlik suund sai alguse 1720ndatel aastatel, kui rühm luterlasi liikus katoliiklaste tagakiusamise tagajärjel Saksmaale. Hernhuutluse rajajaks võib pidada krahv Nicolaus Ludwig von Zinzendorfi. 3 Zinzendorfi oli kasvatatud pietismi vaimus, ta pidas luterlikku kirikut liiga tundekülmaks ja jäigaks. 1722. aastal andis krahv oma Bertheldorfi mõisas katoliku kiriku poolt vaenatud böömi-määri vendadele maad kristliku kogukonna asula rajamiseks, nii asutasidki põgenikud Hernhuti küla. Sinna hakkas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
