George kutsus oma ülemvõimuga kuninga üle kokku Jamesi valitsusaja neljanda parlamendi. Ta pidas parlamendi ees imelise kõne ja tõusis oma toetuse täielikku tippu. George vangerdused viisid Jamesi põhja ja kuningriik seisis sõja äärel, rahandus oli segamini, administratsioon peata, Jamesi enda õigused olid kahtluse alla pandud ning Charles opositsiooni juhiks saanud. Jamesi allakäik aina jätkus ja ta oli lõpuks sunnitud allkirjastama lepingu, mis tühistas pea kõik katoliiklaste vastu suunatud ettekirjutused. Keset ettevalmistusi pulmadeks aga podagrahaige suri James I (27.03.1625). Võimule tuleb Charles I, kuid tegelikuks riigijuhiks saab nüüd George Villiers, kes on aja jooksul muutunud rangeks ja tõsiseks. Richelieu suutis aga kriitilisel hetkel valla päästa sõja nii riigi sees kui ka selle piiridest väljas. George kohtus Austria Annaga, kellega tal esimesest pilgust peale sümpaatia tekkis, kuid see
Reformatsioon- kirjakeele kujunemisest Kirjakeelest võib kirjutada laiemas ja kitsamas tähenduses. Laiemas tähenduses on kirjakeel kui kirja- sõna, mis võib olla nii kirjutatud kui ka suuliselt edasi antud sõna. Aga kitsamas tähenduses kirjeldaksin kirjakeelt, kui sõnakunsti, mis kujutab tegelikkust kujundlikult ja võib mõjutada lugejat esteetlikult. Vanim eesti kirjakeelt sisaldanud raamat ei ole küll säilinud, kuid on kaudseid teateid vaadist, mis oli täidetud raamatutega ja teel Riiga, kuid kästi põletada. Teadaolevalt olid vaadis saksakeelsed luterlikud raamatud ja liivi,- läti- ning eestikeelsed missatekstid. Kas raamatud põletati pole teada aga hävitamise põhjuseks oli ,,luterlik jõledus". Samas ütlevad faktid, et just sellest kaduma läinud trükisest sai alguse eestikeelse raamatu ajalugu. (Epner, Metste & Olesk 2006, lk 12) Ühtlasi on saanud vankumatuks tõsiasjaks, et eestikeelde trükitud raamatu ajalugu al...
UUSAEG 1500- 1918 Anna-Maria Aaso 2017 Tartu kunstikool Teemad ajajoon+ Suured maadeavastused+ Prantsusmaa+ Inglismaa+- Eesti- Inglise kodusõda Prantsuse Septembrirevo- revolutsioon lutsioon Pariisis Uusaja algus põhjasõda Viini kongress U 1500 1642- 1700- 1789 1814- 1870 1918 1605 60 21 1688 1756- 15 1813 1618- 1914 48 63 30aastane I maailmasõda 7aasta...
Edaspidi kehtis põhimõte, et valitseja usk on tema valitsetava riigi ja selle elanike usk. 16. sajandil toodi välja ka uudne põhimõte nendele riigi elanikele, kes ei nõustunud oma valitseja ja riigi usuga: nendele anti võimalus ja õigus lahkuda selle riigi territooriumilt. Augsburgi rahuga esilekerkinud põhimõte cuius regio, eius religio lõpetas ära usulistel 9 põhimõtetel toimunud sõjad katoliiklaste ja luterlaste vahel. Vaikselt hakkas tekkima maailmas arusaam, et need kaks usku saavad eksisteerida kõrvuti ning ei ole aluseks sõjaliste konfliktide alustamiseks. Vestfaali rahulepingus garanteeriti cuius regio, eius religio põhimõte rahvusvaheliselt, ning teatud rahvusvahelistes koolkondades loetakse seda esimesteks sammudeks usuvabaduse poole.6 Vestfaali rahulepingus tuuakse lubatud usuliigina välja ka kalvinism - protestantlik usuvool, mille rajas J. Calvin 1536. aastal
Isiklik vabadus. Liberalismi esiisa. Valitsuse põhiülesanne on omandi kaitse. Preston Prestonis oli lahing 1648 augustis. Kodusõda oli. Cromwell võitis. Drogheda Cromwell vallutas Drogheda 1949. See on Iirimaal. Breda 1660 sõlmiti Bredas kokkulepe Stuartite monarhia taastamine Inglimaal. Üldine amnestia, maaomandi muutuste säilitamine, ususallivus. Parlamendi taastamine. Tehti vist Charles II ja ohvitseride vahel. Henri IV (1594-1610) lõpetas ususõjad katoliiklaste ja hugenottide vahel. Arendas majandust, majandusminister de Sully. 1598 Nantes'i edikt. 22 tapmiskatset +1 mõrv. 1593 hakkas katoliiklaseks. Hugenottide jaoks reetur, paljud katoliiklased ei usaldanud. Louis XIII (1610-1643) Muusikasõber ja tubli aednik. Haige, tuberkuloos, maksapõletik jne. Regent oli Maria di Medici. 1614 generaalstaatide kogunemine (aadlikud, vaimulikud, kolmas seisus). Püsivat parlamenti ei tekkinud. Maria di medici Louis XIII regent
Taoismis arenesid välja omad rituaalid, mis sageli olid seotud ravitsemise, vaimude väljaajamise ja surematuse otsinguga. Arvati, et eluenergia qi täidab kogu maailma ning teatud hingamisharjutuste ja alkeemia abil on võimalik eluenergiat inimeses hoida ning saavutada surematus. Roomakatoliku kiriku õpetus baseerub pühakirjal ja kiriku traditsioonil. Sakramentideks on ristimine, meeleparandus, armulaud, kinnitamine, abielu, ordinatsioon, haigete salvimine. Katoliiklaste jaoks on paavst usu ja moraali küsimustes eksimatu, kui ta kõneleb kiriku nimel. Katoliiklike koguduste elu keskendub missale ehk jumalateenistusele. Missa toimub vähemalt üks kord päevas kõigis linnades, kus elab preester. Katoliiklasi iseloomustavaks jooneks on alati olnud huvi hariduse vastu ja soov rajada koole, kus lapsed võiksid sobivas moraalses ja vaimses keskkonnas harmooniliselt kasvada. Õigeusu kirik tunnistab usu alusena Piiblit ja püha traditsiooni. Ühtviisi oluliseks
Parlament andis välja Õiguste billi, milles oli paka pandud kuninga ja parlamendi kohustused. Absolutism Prantsusmaal: Kuningavõim, edikt, kasutati riikiametnike või teiste tähtsate inimeste abi, kuna kuningad ei huvitunud riigivalitsemises, pidutsemine , iga kuningas püüdis oma võimu suurendada. Parlamentarism Inglismaal: parteid, Õiguste bill, parlamendil seadusandlik võim. Milliste osapoolte vahel toimus inglismaal kodusõda? Millega lõppes? Sõda toimus katoliiklaste ja puritaanide vahel. Lõppes Charles I hukkamisega 5. Preisimaa (saksamaa) Friedrich Wilhelm I (Sõdurkuningas) tohutu sõjaväe loomine (4. Koht euroopas tol ajal). Marsisamm, hakati nõudma sõjaväelist haridust (ei piisanud aadlikuks olemine). Sõjavägi jaotati garnisonideks, et saaks paremini majutada ja toitlustada. Ta valitsemisviis oli äärmiselt robustne ning ta võis isegi tavakoduses inimesi kepiga lüüa. Majanduspoliitikas aktiivse kaubandusbilansi tähtsus
Barokk ja klassitsism 17. sajand ja 18.sajandi esimene pool; Euroopas sôdade aeg, eriti ususôjad katoliiklaste ja protestantide vahel. .Barokk kirjanduses on rajatud teravatele kontrastidele, püütakse ühendada ilu ja inetust, voorust ja pahesid.Kirjanduse lemmikkujundid - elu kui unenägu, teater, laat, vangla. Baroki tunnused :Maailm on lõhestatud ja kaootiline. Vastandite ja kontrastide kunst nt. ilus põimub inetuga, mütoloogia argisega, pateetika pilaga . Vastandati näilikku tegelikuga . Levis kujund maailmast kui absurdsest näitelavast ja haihtuvast illusioonist .
seal ka tähtsal kohal põllumajandus. Järvedel mängib mingil määral rolli ka kalandus. Tänu pikale ajaloole ja ajaloolistele vaatamisväärtustele on seal tähtis koht ka turismil. Ohio osariigi 2004 aasta kogutoodangu ja teenuste väärtus oli ~420 miljardit dollarit. Inimese keskmine sissetulek oli 30 129 dollarit. RELIGIOON Ohio on peamiselt protestantlik osariik. Seal on riigi suurim amisite kogudus. Clevelandis on ka arvestatavad juudi kogukonnad. Samuti on seal ka suured katoliiklaste kogudused. Kristlasi on seal 82%, kellest on 62% protestante. Muud uske koos judaismiga on ~2,5%. Ateiste on seal 16%. 6 RIIGI SÜMBOLID: · loom: valgesabahirv; · pealinn: Columbus; · lill: punane nelk; · putukas: lepatriinu; · laul: "Ilus Ohio"; · osariigi moto: "Jumala abiga on kõik võimalik" Ohio lipp Ohio osariigi pitsat 7 KOKKUVÕTE
1576. a. kuulutasid Holland ja Zeeland end esimestena Hispaaniast sõltumatux. Hiljem veel 5 riiki. 1581. a moodustati Ühendatud Provintside Vabariik, hahati nimetama Hollandiks. Lõunaosa jäi Hispaania võimu alla. 16. Saj. Lõpp ja 17. Algus oli Hollandi kuldajastu-alamkihtide kõrge elatustase, suur asustustihedus, Hollandi laevastik väga suur, kõrge kultuuritase. Ususõjad Prantsusmaal- Reformattsioon levis kalvinismina, kalviniste Prantsusmaal kutsuti hugenottideks. Katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele vallandas 1562. a Hugenottide kodusõja. Usulisi pigeid saatis kolme perekonna võimuvõitlus 1)Bourbonid-toetasid protestante 2) Guise'id-toetasid katoliiklasi 3) Valois'id-toetasid mõlemaid. Henri Bourbon toetas protestante. 1572- Pärtliöö-Pariisis puhkesid verised tapatalgud. Kõik kättesaadud protestandid hukati. 1593. a vahetas Henri 4. Usku, pöördus katoliku usku. Lõppes sõda. 1598.-Nantesi
- kirik on rikas ja toretsev - jumalateenistus on ladina keeles - puudusid emakeelsed piiblid M. Luther - tema arvates kirik peaks olema lihtne, vaimne keskus - tahtis, et piibel oleks tõlgitud paljudesse keeltesse - väitis, et kirik ei saa patte andeks anda, ainult jumal saab seda teha - 1517 ( reformatsiooni algus ) - algavad ususõjad: katoliiklaste ja protestantide ( luterlaste ) vahel - Augsburgi usurahu - kelle võim ( valitsus ), selle usk - Augsburgi usutunnistus - luterlus ehk protestantism 1. Kõige kõrgem autoriteet on piibel. 2. Emakeelne piibel ja jutlus. 3. Sakramentidest jäävad alles ristimine ja armulaud. 4. Kirikupeaks on ilmalik valitseja. 5. Loobumine pühakutest. 6. Ei nõua vaimulikult tsölibaati ( võivad abiellud ). 7. Kaotatakse kloostrid ja mungaordud. 8. Kirikuvarad võõrandati. * Šveits - läheb ref. kaasa
1. Millal sai Napoleonist Prantsuse keiser? Kuidas oli keisririik korraldatud? (lk 90) 1804. aastal. Prantsusmaast sai taas monarhistlik riik, tugevnes isevalitsuslik võim, kõik olulisemad otsused kehtestati keisri korraldustega või Senati otsustega. Võeti vastu ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist. 2. Miks jätkusid Napoleoni ajal Prantsusmaa sõjad teiste Euroopa riikidega? (lk 91) Nimeta Napoleoni suurimad sõjalised saavutused! (lk 90-92) Euroopa riikide valitsejad ei tunnustanud Napoleoni võimu, nad tahtsid taastada seadusliku monarhia ja vana korra, sellepärast jätkasid Prantsusmaa vastu sõjategevust. Ka kardeti oma võimu pärast. Suurimad sõjalised saavutused: 1. Prantsusmaa kontrolli alla läks Lääne-Saksamaa 100 väikeriiki, moodustati 16 Saksa riigist Reini Liit 2. purustas Austria-Vene ühendväed Austerlitzi lahingus 3. alistas Preisimaa 4. alistas Ven...
kuninglikule soosingule. Kuningas Charles I populariseeris seda Inglismaal ja kuninganna Mary Stuart, kes oli prantslanna, tutvustas mängu Prantsusmaal, kui ta seal õppis. Isegi mõiste 'caddie` tuleneb nimest, mis anti tema abilistele, prantsuse sõjaväelastele, keda prantsuse keeles nimetati kadettideks. Tolle aja tähtsaim golfiväljak oli Edinburghi lähedal asuv Leith. Näiteks teatati 1641. aastal kuningas Charles I le just sellel väljakul uudised iiri katoliiklaste ülestõusust. Leithis toimus samuti esimene rahvusvaheline golfivõistlus, kui 1681.aastal Sotimaa eest mänginud Yorki hertsog ja George Patterson võitsid kaht inglise aadlikku. Golf Eestis Alates 2016.a-st olümpiaprogrammi kuuluva ja maailma ühe suurema harrastajate arvuga spordiala edendamiseks Eestis kavatseb EGL koostöös liikmesklubidega pöörata suurt tähelepanu noortetööle, golfi turunduslikule populariseerimisele ning saavutusspordi süsteemsele arendamisele
oma üleolekut ilmalikest võimukandatest? Gregorius VII esitas nõuded- Ainuüksi paavst võib langetatud kohtuotsuseid muuta ja piiskoppe ametisse seada ja neid ametist tagandada. Ei ole eksinud ega eksi kunagi. 4. Vaadake kaarti lk 173. Iseloomustage eestlaste toonast positsiooni Euroopas. Millistele iseärasustele osutaksite? Eestlased oli omausulised. (Baltikumi rahvad) ehk ei olnud ristiusku vastu võtnud . Oli katoliiklaste ja õigeusklike vahel ning millalgil pidid langema. Ristiusk ja kirik II 1. Millest oli tingitud ja mida taotles Cluny kloostrireform? Mis olid selle tagajärjed? · See oli tingitud sellest, et benediktiini kloostid ei pidanud enam kinni Benetictuse reeglitest ja distsipliin langes ning vaimsed huvid hakkasid asenduma ilmalikega, Toimus kirikuametite müümine. Kloostrite ette tõusid ilmalikud isandad, kellel vaimulikud huvid puudusid
*jagamatu riigivõim *valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja *kogu võim koondunud 1 isiku kätte *erkantelistlik majanduspoliitika *alalise armee loomine(sõjaväekohustus) 2.Puritanism-kapitalistliku ühiskonna mõttelaad Inglismaal 17.saj. HenryVIIIalgatatud reformatsioon. Anglikaani krik tunnistati ametlikuks, katoliiklikuks jäid Iirimaa ja osa Sotimaast. Püssirohuvandenõu- katoliiklaste vastupanu, kui 5.nov.1605 üritas Guy Fawkes parlamendi õhku lasta. Puritanism- usulise ja poliitilise opositsiooni erikuju Inglismaal. Puritaan-Protestant, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist. Kuninganna Elizabethi ajal(1558-1603) tehti järeleandmisi, ettemääratuse õpetus. Sattusid vastuollu ametliku kiriku ja kunungavõimuga-emigreeruti Madalmaadesse, Sveitsi või Saksamaale, agakiusamine-P
1. Uue maailmapildi kujunemine: Renessanss- (itaalia k ,,taassünd")- Itaaliast alguse saanud antiiksest humanismist ja kunstist mõjustatud murranguline liikumine Euroopas 14.-16.sajand. Ajastust iseloomustas eemaldumine religioonikeskselt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Võimalikud renessanssi põhjused- must surm seadis jumala olemasolu kahtluse alla, kabanduse ja käsitöö areng, feodalismi kokkuvarisemine, rahvakeelse kirjanduse ja ülikoolide teke. Perioodid- protorenessanss (13.sajand), eelrenessanss (14.sajand, katoliku kiriku poliitiline lõhenemine ehk Suur Skisma), vararenessanss (tõusis kriis seoses Lutheri reformatsiooniga- kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus, toimus ilmalikustumine), kõrgrenessanss (16.sajand). Humanism- 14.sajand Põhja-Itaalias tekkinud ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. Humanism on veendumus, et suurim väärtus on inime...
Pärast seda oli Saksamaa veelgi lõhestatum kui kunagi varem. Katoliiklikust kirikust eraldusid protestantlikud harud. Nt. kalvinism ( Johann Calvini rahatud protestantlik usuvool, luterlus ja anglikaani kirik. Predestinatsioon J. Calvini arusaam jumalikust ettemääratlusest. Ühed saavad õndsaks, teisi ootab hukatus. Võitmatu Armaada Felipe II saatis Inglismaale 130 laevast koosneva Võitmatu Armaada, hispaanlased jäid aga inglastele alla. 30. aastane sõda toimus, katoliiklaste ja protestantide vahel 1618 1648. Lisaks taheti uusi territooriume vallutada. Tänu sellele jäi Saksamaa endiselt killustatuks, üheski riigis usupööret ei toimunud. 1648. Aastal kirjutati alla Vestfaali rahulepingule, kumbki pool ei saanud end võitjaks pidada. Katoliikluse ja luterluse kõrval tunnustati nüüd ka kalvinismi.
Ülesanne Pane kirja veel punkte õpiku lk 16 teksti järgi Usupuhastusele pani aluse Martin Luther, tema arvates:Piibel ja jutlused pidid olema emakeelsed Kõik pidid oskama lugeda Paavstile ei pea maksma makse Kirikud peavad olema lihtsad Kloostreid pole vaja Lutheri mõtted levisid väga kiiresti Lutheri pooldajaid nimetati luterlasteks Usupuhastus tõi kaasa: Ø Lõhuti kirikutes kunstiväärtusi Ø Katoliiklaste ja luterlaste sõjad Ø Hariduse levik ja koolide rajamine Tänapäeval Eestis on luterlus peamine usk Haridus Eestimaal Keskajal õpetati eelkõige vaimulikke kloostrikoolides Kaupmeeste lastele rajati linnakoolid Talupoegadele asuti haridust andma 17. sajandil 1632 rajati Tartu Ülikool Talurahva hariduse eest hoolitses Bengt Gottfried Forselius Rajas seminari talupoegade õpetajate harimiseks Parandas eesti keele kirjaviisi Vana
TALURAHVASÕJAD (1524-1525)talupojad nõutsid pärisorjusest vabastamist sest see vastuolus pühakirikuga,Luther ei toetanud,suruti maha ja ühtlasi lõppes rehformatsioon kui rahvusliikumine. AUGSBURGI USURAHU 1526 määratles luterluse põhiseisukohad ja kirikuteenistuse alused,vürstide õigus määrata oma alluvate usku, 1555 A. usurahu kinnitas Saksamaa usulise lõhenemise."Kelle valitsus,selle usk"kehtis ainult katoliiklaste ja luterlaste puhul. VASTUREFORMATSIOON-tugipunktiks Hispaania,algatas katoliku kirik mille vastutegevuseks oli inkvisitsioonide tugendamine,protentantismi kui väärõpetuse väljauurimine,sisemise ühtluse taastamine,jesuiitide ordu loomine. Hispaanias avalikud ketserite põletamised 1540. Trento kirikukogi- tunnistas paavsti ilmeksimatuks. ABSOLUTISM-valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim.PÕHJUSED reformatsiooni ja ususõdadega kaasnenud segadused tekitasid
paljudest erinevatest rahvastest, kellel oli erinev keel ja kultuur 6. Prantsuse kuningavõimu ette kerkinud probleemid ja nende lahendamine 17. sajandi algul. TV 3. PROBLEEM LAHENDUSED · Hugenottide ja katoliiklaste vahelised · 1627. a alustasid kuningaväed vastuolud teravnesid taas ja ähvardasid hugenottide tähtsama kindluse piiramist. viia uue kodusõjani. Ligi pool elanikkonnast suri nälga enne kui alistuti, armuediktiga säilitati usuvabadus
Aastal 1630, mil Rootsi tõmmati Kolmekümneaastasesse sõtta, pööras ta selle protestantide kasuks, tungides sisse Püha Rooma keisririiki. Gustav Adolfi taktikalised oskused olid ka Rootsi vägede edu põhjuseks Kolmekümneaastases sõjas, ta kasutas targalt mobiilset suurtükiväge ja agressiivset taktikat. Juulis 1631, natuke üle aasta enne oma surma võitis ta Werbenis toimunud esimese suure välilahingu katoliiklaste vastu. Valitsemise aeg oli tal 3 lühike võrreldes teiste kunigate ja valitsejatega. 6. novembril 1632 sai ta surmavalt haavata Lützeni lahingus, tänapäeva Saksamaal (5). Gustav II Adolfi käigud Eestis 1614. aasta juunis saabus Venemaale sõjaretkele minev kuningas Gustav II Adolf Narva, et selleks ettevalmistusi teha. Lisaks käis ta ka oma lapsepõlvelinnas Tallinnas, kus teda võttis vastu juubeldav rahvahulk
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Eesti keeleteadlane Julius Mägiste Referatiivne töö Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus………………………………………………………………………………………. 3 1. Elulugu…………………………………………………………………………………… 4 1.1. Õpingud……………………………………………………………………………… 4 1.2. Töökohad…………...……………………………………………………………….. 4 2. Balti etümoloogiad……………………………………………………………………….. 5 2.1. Eesti Ingeri alased uurimused 1920. Aastatel……………………………………….. 5 2.2. Läänemeresoome murrete uurimine………………………………………………… 5 Kasutatud kirjandus……………………………………………………………………… 7 Sissejuhatus Esimesed eesti keele kirjastused ilmuvad esimest korda 13. sajandil. Tekste leidub muukeelsetest kroonikatest ja dokumentidest. Näiteks Henriku Liivimaa kroonika, mis on kirja pandud aastatel 1224–1227. Selles leidub ladinakeelse teksti sees paar eestikeelset sõna- ‘Laula! Laula! Pappi!’ (Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007)...
Aafrikas. Louis XIV peetud sõjad nõudsid palju raha. Riigikassa täitmiseks ei põlatud müüa aadlitiitleid või ametikohti, sest nii saadi suuri tulusid. Colbert rentis maksukogumisõiguse jõukamatele kaupmeestele, kes tasusid omast käest piirkonna maksud, seejärel aga nõudsid need hoopis suuremas koguses elanikelt sisse. Taoline kord suurendas niigi kõrget maksukoormat veelgi. LOUIS XIV KIRIKUPOLIITIKA 16. sajandil valitsenud usulised pinged Prantsusmaa katoliiklaste ning hugenottide vahel kestsid ka järgmisel aastasajal. 1598. aastal välja antud Nantesi [nant] ediktiga olid hugenotid, kes moodustasid umbes kümnendiku Prantsusmaa elanikkonnast, saanud õiguse oma jumalateenistusi pidada. Kaitsmaks end katoliiklaste võimalike kallaletungide eest, olid hugenottidel oma väesalgad ja koguni kindlused. Hugenottide eriõigused ei sobinud kokku tugevneva kuningavõimuga. Juba Richelieu vallutas hugenottide tähtsaima kindluse La
tegutseda. Tekkis lootus usulahke lepitada nii, et kuninga õde abielluks hugenottide juhiga. August 1572 toimusid Narvanna Henri ja Charles IX õe pulmad. Samas toimus 24. augustil Catarina de Medici nõusolekul Pariisis Pärtli öö veresaun. Tapeti kõik Pariisis viibinud hugenotid. Seega oli hugenottide juhtkond hävitatud ja protestantluse mõju langes. 1574 kuningaks sai Henri III. Poliitiliselt laveeris kahe usu vahel. Toetas kord ühtesid, kord teisi. Tapeti katoliiklaste poolt. 1589- läks troon Narvanna Henrile. Henri IV hugenottide juht, mistõttu Pariis ja suur osa Prantsusmaast ei tunnistanud teda. 1593 hakkas katoliiklaseks, et riigis kord jalule seada. 1598 sõlmiti Nantes'i edikt. Valitsevaks usuks jäi katoliiklus, kuid reformeeritud kirik võib ka tegutseda. See lõpetas Prantsusmaal ususõjad. Skandinaavia 1397 sõlmisid Rootsi, Taani ja Norra Kalmari uniooni, et Saksamaa neid vallutada ei suudaks. Reaalne võim oli Taani kuningannal Margaretel
nonii.ristisõdade põhjused,1 ja 4 ristisõda,ristisõdade tagajärjed,pr.18aadel,rüütlite kasvatus,pr.24 vene riik ja kultuur 11.15.sajand.novgorodi maa eripära,pr.25 hussiitide liikumine,hussiitide sõjad Ristisõdade põhjused Ristisõjad kasvasid välja katoliku kiriku "püha sõja" doktriinist ning paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Paavstikuuria lootis ristisõdadest kahekordset kasu: ühest küljest pidid need suurendama paavsti kui Püha Peetruse mantlipärija autoriteeti ning teisalt suunama kristlikust maailmast ja seega ka kiriku valdustest ja varadest eemale ühiskonna kõige agressiivsema kihi jõupingutused oma elujärje parandamiseks. Lisandus Itaalia kaubalinnade, eelkõige Genova, Pisa ja veneetsia soov kontrollida Vahemere kaubandust. Ristisõdades oli segiläbi usuline vaimustus ja võimuiha: taheti vabastada jeruusalemmas asuv püha haud ja ühtlasi haarata endale uusi maid ja privilege. 1. Rist...
Üldiselt Suurim kristlik kirik, millel on rohkem kui 960 miljonit liiget. Õpetus rajaneb piiblil ja sellega lahutamatult seotud Pühal Pärimusel, mille tõlgendamine ja hoidmine on kiriku ja eriti apostlite järglaste (paavstide) pädevuses. Kiriku peana tunnistatakse paavsti, kes on ühtlasi Rooma piiskop ja keda tavapäraselt peetakse Kristuse esindajaks maa peal ning esimese Rooma piiskopi Püha Peetruse järglaseks. Paavsti ametlik seisukohavõtt usu- ja moraaliküsimustes on katoliiklaste jaoks ilmeksimatu ja kohustuslik. Kiriku kõrgeim võimuorgan on kirikukogu. Jumalateenistuse põhivorm on missa. II vatikani kirikukogu (1962-1965) avas tee muutustele, sealhulgas piiskoppide osatähtsuse suurenemisele, ja tihedamale koostööle mittekatoliiklike kirikutega ning liturgia lihtsustamisele. Roomakatoliku kirikul nagu õigeusukirikul on 7 sakramenti: ristimine, konfirmatsioon, abielu, vaimulikuks pühitsemine, piht, haigete võidmine ja sakramentaalse süsteemi keskmeks olev
1.Vara-Uusaja üldiseloomustus:16.saj- murrangusaj,üleminekusaj,segadustesaj.Vanad põhimõtted jms mõranesid.*uue kapitalistlike majandussuhete teke*uue maailmapildi ja kultuuritüübi teke- renessanss*maadeavastused(Ameerika-Uus Maailm)*usupuhastus e.reformatsioon(katolikku kirikut kritiseeriti) 2. Uue maailmapildi kujunemine: Uut maailmavaadet ja kultuuritüüpi hakati nimetama renessansiks(taassünd). (väljendus kirjanduses, luules, kunstis, poliitikas)- LINNAKULTUUR. Iseloomulikud joones: -ilmalikkus; antiikkultuuri väärtustamine; humanism(väärtustama hakati inimest) Inimesest endast oleneb tema tulevik- Individualism. Ideaalinimene, kelle poole pürgiti- igal alal asjatundja nt. Leonardo da Vinci Humanistid: inimene ja inimlikkus on tähtsaim väärtus; hakati põhjalikult uurima algdokumente; klassikaline ladina keel; kreeka keel ja kreeka kultuur tähtsustus; trükikunsti kasutuselevõtt aitas kaasa humanistide ideede levitamsiele (Johann Guten...
juulil 1686. aastal, ,,et kaitsta neid, keda rünnatakse ebaõiglaste püüdluste ja ebaseaduslike nõudmiste ettekäändel". Liigasse kuulusid Hispaania ja Rootsi kuningad, Baieri kuurvürst, Saksi valitsejakoja printsid, Baieri, Frankimaa ja Ülem-Reinimaa piirkonnad. Augsburgide Liiga pühendus sellele, et kõik liitlased Louis XIV hülgaksid. Üheks selle põhjuseks võis olla Nantes'i ediketi tühistamine. Louis XIV on tülijala ka paavstiga, ta süüdistab paavsti, et too tekitab katoliiklaste seas lahkhelisid, nii et protestandid saavad sellest suuremat kasu. Sellele järgneb sihete katkestamise deklaratsioon, mille tulemusel kuulutatakse välja sõda Innocentius XI ja Louis XIV vahel. Ka järgnevatel aastatel ei läinud Louis XIV kuigi hästi. Kuigi kuningas elas oma lapsedki üle ning võimule tuli peale teda tema lapselaps, oli Louis suhteliselt kehva tervisega. Ajaloolane Le Roi on kirjutanud: ,,Meedikute Louis XIV pole enam särav kangelane, nagu ajalug meile
Iga näidendi lõpus tuleb Clara Gazul lavale ja ütleb ,,näidend on lõppenud, ärge autorit liiga hukka mõistke". Enamus arvas, et tema loomingu puhul on tegemist tõlkega, mitte enda kirjutisega. 1828 ilmus tal draama ,,Jacguerie", mis räägib talupoegadest. Seal on taas näha kahetist positsiooni: talupoegade poolt aga vihkas vägivalda. 1829 ilmus tema ainuke romaan ,,Charles IX ajastu kroonika". Seal on draagilised sündmused. (Nt Pärtliöö 1572, kus oli tegemist hugenottide ja katoliiklaste konfliktiga). Võitsid katoliiklased. Peategelaseks on kaks venda. George on katoliiklane ja Bernard on hugenott. Bernardil on armastatu Diane, kes on katoliiklane. Nad armastavad 11 vaatamate sellele, et neil on erinev usutunnistus. Kui kätte jõuab see julm öö, siis George näeb, kuidas katoliiklane tappis süütu naise. Võtab mõõga ja raiub ta läbi, kuigi ta on ka katoliiklane. Ta leiab, et see on julm ja kole, mis toimub. Katoliiklased tungisid kaasa hugenottide linnale,
valitsuse ülesandeid täitva Salanõukogu koosolekul, mis muutus sest ajast peale kuningast sõltumatuks Ministrite Kabinetiks. Robert Walpole juhitud valitsusest sai alguse traditsioon, et parlamendi enamuse toetuse kaotanud valitsus lahkub täies koosseisus. Inglise parlamentarism oli võitnud kuninga absolutismi ja teinud läbi olulise arengu. Edasi käis võitlus peamiselt valimisõiguse ümber. 17. sajandil jätkus katoliiklaste vastupanu anglikaani kirikule. 1605. "püssirohuvandenõu" Guy Fawkes, parlamendi õhkulaskmise plaan. Usuline ja poliitiline opositsioon PURITANISM (kalvinismi erikuju). Nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliikluse toretsemisest. Elizabethi ajal (16. saj. lõpp) oli puritanismile järeleandmisi tehtud, kuid too nõudis jätkuvalt muutusi ja kujundas aja jooksul uued moraalsed ja eetilised tõekspidamised. Sattus vastuollu ametliku kiriku,
aastal Johann Calvin. Kalvinistid lähtusid Jumala ettenägelikkusest ja maailma seaduspärasusse sekkumatusest. Nende õpetuse järgi peab usklik kogu oma elu ja tegevusega valmistuma õndsaks saamiseks (saatust ette ei tea), olema töös püüdlik, kohusetruu, loobuma ilmalikest rõõmudest. Kalvinistid propageerisid lihtsat elu. Kalvinism eitab hierarhilist kirikut, kirik on üksnes usutavandeid toimetavate inimeste koondis. Nad olid sallimatud katoliiklaste ja teisitimõtlejate vastu ning kiusasid taga oma vastaseid 10.Reformatsioon Inglismaal Reformatsiooni algul ei toetanud kuningas Henry VIII Lutheri õpetust aga seda ainult esialgu. Kunigal tekkisid probleemid abiellumisega ja tal ei olnud muud võimalust kui lüüa lahku riik katoliku kirikust ja alustad Inglismaal reformatsiooni. Henry VIII tegi parlamendile ettepaneku loobuda paavstikuuriale maksude maksmisest. Inglismaa kirik lahkus Rooma
luksuslik, seal olid väga head kombed ning väga toredad inimesed. Prantsuse keel muutus seltskondliku ja diplomaatilise suhtlemise keeleks. Prantsusmaa dikteeris moodi ja kokakunsti Euroopa köögikunstki on tänu prantslastele täiustunud - leiutati jäätis, hakati valmistama sampanjat. Versailles' loss Suhted kiriku ja hugenottidega 16. sajandil valitsenud usulised pinged Prantsusmaa hugenottide ning katoliiklaste vahel kestsid ka järgmisel aastasajal. Louis XIV-le ei meeldinud see, et osa tema alamaid on erinevat usku kui tema. Rahva seas kadestati hugenottide suuremat jõukust. Hugenottide eriõigused olid vastuolus üha tugevneva kirikuvõimuga. Nii hakkas Louis XIV hugenotte taga kiusama. Nende poliitilised eriõigused tühistati ning tühistati veel 1598. aastal välja antud Nantes'i edikt. Nantes'i edikti järgi said hugenotid pidada jumalateenistusi, kuid Louis XIV-le
kalviniste toetada. Prantsusmaa kalviniste kutsuti hugenottideks. Peale Francoise surma said võimule tema pojad, 1560 tuli võimule Charles IX, ta oli nõrga tervisega ja tahtejõuetu valitseja. Gabriela di Medici(Francoise mees, Charlesi ema) tõttu kaotasid tema pojad troonil elu ja troon läks uue dünastia kätte. Tekkis kaks vaenupoolt, hugenotid ja katoliiklased. Hugenotide juht oli Navarra kuningas de Bourbon, de Conde ja de Coligny. Katoliiklaste juhid olid de Guisse suguvõsa esindajad. Gabriela di Medici toetus katoliiklastele. 1562 puhkes ususõda kuna hugenottide jumalateenistusele tulid peale kuninga sõdalased ja tapsid kõik hugenotid. Hiljem anti hugenotidele teatud vabadused. Charles IX õde pidi abielluma Henry de Bourboniga 1572, et sõlmida vaherahu. Hugenotid kogunesid Pariisi, di Medici otsustas nad hukata, Üle 2000 hugenoti tapeti. Ususõdade uus puhkemine. De Coligny tapeti. Abiellumine toimus. De
· vähenesid sotsiaaltagatised, suurenes varanduslik kihistumine · vähenes tööpuudus ja inflatsioon · majandustõus ja ettevõtete konkurentsivõime kasv d) Levik: · levis ka teistesse Lääne-Euroopa riikidesse · taasiseseisvunud Eestis Mart Laar ,,Thatcheri parim õpilane" 4. Põhja-Iirimaa a) 1922 UK koosseisus: · olukord rahulik 1960ndate lõpuni b) Kriis: · majandusraskused (UK mahajäänuim osa) · katoliiklaste rõhutud seisund (1 miljon protestanti ja 0,5 milj. katoliiklast) võim protestantide käes ka katoliiklastest enamusega linnades (Derry) c) Katoliiklaste võitlus kodanikuõiguste eest: · (protestantliku) politsei vägivald · katoliiklaste vastuterror taasloodud IRA poolt Iiri Vabariiklik Armee d) IRA lõhenemine: · osa pooldas terrorit ja ühinemist Iiri Vabariigiga · teine osa parteistus ja pooldas poliitilisi võitlusmeetodeid
Suur osa Blairi ajast saab kuluma nüüd Brüsseli vahet sõelumisele ja probleemipuntra lahendamisele. Kerge ei saa see aeg talle olema. PÕHJA-IIRIMAA. 1922. a. Ühendatud Kuningriigi koosseisu jäänud Põhja-Iirimaa püsis suhteliselt rahulikuna 1960. aastate lõpuni. Siis vallandus seal taas kriis. Põhjuseks ÜK sotsiaal-majandusliku olukorra üldine halvenemine, kusjuures Põhja-Iirimaa oli riigi mahajäänum osa. Teiseks põhjuseks võib lugeda katoliiklaste rõhutud seisundit Põhja-Iiri ühiskonnas. Erinevalt ÜK muudest osadest, kus võimul olevad parteid vaheldusid, Põhja-Iirimaal seda ei juhtunud. Belfastis kuulus võim jagamatult ja pidevalt protestantidele. Selle kindlustas neile arvuline ülekaal Põhja-Iirimaal: 1 miljon protestante ja 0,5 miljonit katoliiklasi. 1960. aastate lõpul elavnes katoliiklaste võitlus kodanikuõiguste eest, millele protestantlik politsei vastas vägivallaga
levik Euroopas. 1545 – 1563 – Toimus Trento krikukogu, millega pandi alus katoliku kiriku sisemisele tugevnemisele. 1555 – Keiser Karl V kuulutas Saksamaal välja Augsburgi usurahu, millega Saksamaa jäi usuliselt jagatuks luterluse ja katoliikluse vahel. 1558 – 1583 – Liivi sõda Läänemere idakaldal. 1572 – Pärtliöö käigus tapeti Prantsusmaal katoliiklaste poolt 20 000 hugenotti. 1587 – Esimese Inglise koloonia rajamine Põhja-Ameerikasse. 1588 – Hispaania Võitmatu Armaada ebaõnnestunud sõjaretk Inglismaa vastu. 1598 – Nantes`i ediktiga Prantsusmaal saavutati ajutine usurahu; katoliiklus kuulutati valitsevaks usundiks. 17.sa 1613 - Venemaal tõusis troonile Romanovite dünastia. 1614 – Prantsusmaal kutsuti absolutismiajastu saabudes viimast korda j
SISUKORD 1. Üldinfo Poola kohta................................................................................................... 1 2. Poola geograafiline asukoht....................................................................................... 2 3. Vaatamisväärsused..................................................................................................... 5 4. Rahvastik....................................................................................................................8 5. Majandus.................................................................................................................... 9 1. ÜLDINFO POOLA KOHTA Pindala: 322 577 km², maismaa 311 904 km² (koos siseveekogudega), Euroopas pindalalt 7. riik. Piiri kogupikkus 3504 km, millest maismaapiir moodustab 3064 km. Rahvaarv: 38,6 miljonit (2001), mis on ligikaudu 0,7% maailma rahvastikust, rahvaarvult Euroopas 8. riik ja maailmas 29. Rahv...
BAROKIAJASTU MUUSIKA Sel perioodil oli Euroopa poliitiline elu rahutu. Kirikusfääris toimusid ususõjad katoliiklaste ja protestantide vahel (pärast Lutheri kirikureformi). Loodi Jesuiitide ordu, mis tegutses vastureformatsiooni ja inkvisitsiooni huvides. Prantsusmaal valitses äärmuseni priiskav absoluutne monarhia(Louis XIV 1661 1715), õukonna elulaad nõudis palju raha. Kolooniatest saadav rikkus voolas Euroopasse, et rahuldada kõrgklassi üha aplamaks muutuvaid ambitsioone. Toimusid monarhiavastased kodanlikud revolutsioonid Inglismaal ja Madalmaades. Ühiskond kääris. Barokk-kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Portugalikeelne sõna barocco tähendab lopergust pärlit (midagi kummalist, tavatut). Vastandina renessansi harmoonialisusele iseloomustavad barokiajastu muusikat ja kunsti dünaamilisus, rahutus, liialdused, teatraalsus. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurvalt ku...
Humanismi ideed imbusid Prantsusmaale Itaaliast. Kuningas Francois I kutsus Prantsusmaale Itaalia teadlasi ja kunstnikke, tekkis suur huvi Itaalia humanismi saavutuste vastu. 1470. aastal asutati Pariisis esimene trükikoda ja kuningas asutas 1530. aastal humanisti Guillaume Bude algatusel ülikooli College de France'i, mis kujunes humanistliku mõtte koldeks Prantsusmaal. Võitlus katoliku kiriku vaimuorjuse vastu kasvas reformatsiooniks, mida juhtis Jean Calvin. Vastuolu katoliiklaste ja protestandide ehk hugenottide vahel kasvas 16. sajandi lõpus üle ususõdadeks. Kuningas Henri IV määras katoliku usus riigiusuks, aga tagas hugenottide autonoomia. Säärastes poliitilistes tingimustes kujunes renessanss Prantsusmaal. Üleminekuaja suurkirjanik oli Francois Villon (1431- 1463), kelle luules põimuvad keskaegne ja uusaegne elutunnetus. Humanistlik ideoloogia pääses täiel määral valla 16. sajandil. Selle
Tartu Kutsehariduskeskus Kergetööstus ja kodu- ning iluteenindus osakond Newtoni elulugu ja seadused Kristi Henn Mo11 Tartu 2012 Sisukord 1. Newtoni elulugu 3 2. Newtoni seadused 7 Newtoni pendel 8 2 Newtoni elulugu Isaac Newton sündis Woolsthorpe mõisas, Granthami lähedal Lincolnshires. Vana kalendri järgi sündis ta jõululaupäeval 1642. Tema biograafias aga loetakse tema sünnikuupäevaks 4. jaanuar 1643. (Gregoriuse kalendrit hakati Inglismaal kasutama alles 1752 aastal). Newton oli pärit farmerite perekonnast. Tema isa, kes kandis samuti Isaac Newtoni nime suri kolm kuud enne poja sündimist. Isaaci isa omas maad ning loomi, mis tegid ta üsna jõukaks meheks. Samas oli ta ilma hariduseta ning ei osanud isegi oma nime kirjutada. Isaac'i ema Hannah...
Jean Calvin- Zwingli õpetusest veelgi rangem. Tema arvates oli jumal ette määranud kas inimene saab õndsaks või läheb hukatusse. Calvin nõudis töökust ja lihtsat eluviisi. Henry 8- Ta oli anglikaani kiriku pea ja ta võitis paavsti poolehoiu, kuna esines lutherluse vastu oleva terava kõnega. Thomas More- sattus vastuollu Henry 8, kes lasi ta vangistada ja seejärel hukata. 1520a.- Sellest aastast tegutses U.Zwingli usuuuendus keskuses. 1531.a- puhkes sõda katoliiklaste ja reformlaste vahel 1534.a- Henry 8 kuulutas end Inglismaa kiriku peaks. Tekkis anglikaani kirik 1553a.- Tuli võimule Maria Tudor. 1558-1603a.- valitses Inglismaa kuninganna Elisabeth 1 1.Zwinglil oli järsk õpetus. Ta nõudis selgust ja lihtsust eluviisi. Ta soovis, et pöördutaks tagasi algkristliku lihtsuse juurde. Jumalateenistus asendati piibli lugemisega. Calvin nõudis töökat ja lihtsat eluviisi 2. Nii Lutheri, kui ka Calvini ja Zwingli õpetuses oli piibel tähtsal kohal. 3
Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Triin Pärkma Vanausulised,setud ja Võrumaa Referaat Juhendaja: Lili Kängsepp Tartu 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus (Vanausuliste ajalugu ja kultuur Eestis)..........lk 3 2. Vene vanausulised Eestis......................................................lk 4-5 3. Setud......................................................................................lk 5-6 4. Võrumaa................................................................................lk 7 5. KASUTATUD KIRJANDUS...............................................lk 8 Vanausuliste ajalugu ja kultuur eestis Vanausulised on 17. sajandil Vene Õigeusu Ki...
(peapiiskop, piiskop) pidi usuvahetuse korral ameti maha panema ning kapiitel valima uue katoliku usku järeltulija. Aadlile ja linnadele kindlustati ka vaimulikel territooriumidel usuvabadus. Vestfaali rahu usulist korraldust puudutavad sätted. 24. oktoobril 1648 kirjutati üheaegselt Münsteris ja Osnabrückis rahulepingule alla. Vestfaali rahu kinnitas taas Augsburgi usurahu põhimõtteid. Kolmanda usundina katoliku ja luteri usu kõrval tunnustati lepinguga ka kalvinismi. Riigipäeval tuli katoliiklaste (Corpus Catholicorum) ja protestantide (Corpus Evangelicorum) saadikuil religiooniküsimusi edaspidi arutada eraldi ning vastavaid seadusi sai kehtestada vaid mõlema poole heakskiidul. Ka keiserlikus kohtus pidi olema võrdselt katoliiklastest ja protestantidest kohtunikke. Reformatsiooni põhjused Inglismaal. Algused ei pooldanud Henry VIII reformatsiooni, hiljem hakkas ta seda toetama isiklikel põhjusetel: ta otsustas lahutada Aragoni printesessist ja
o Arvas, et rahvast tuleb harida ja kasvatada o Kujundas vastikustunnet sõdade vastu o Rõhutas rahvaloomingu tähtsust Prantsuse absolutism 17-18 saj Kuningavõim 17. saj algul · 1610 langes mõrvari käe läbi Henry IV o Tema suurimaks saavutuseks oli ususõdade ja trooni ümber käinud võitluse lõpetamine o 1593 võttis vastu katoliikluse (hugenottide jaoks nüüd reetur ja kaotas katoliiklaste usalduse) · Probleemid hugenottide ja katoliiklaste vahekorraga, kuningavõimu suhe feodaalaadliga (kuninglike printsidega), kodanluse ja vana aristokraatia vahekord, vastuolud Habsburgide keisririigi ja Hispaaniaga Generaalstaadid · Kuninglike printside juht prints Conde nõudis seisusteesinduse kokkukutsumist · Generaalstaatide põhinõue, et kehtestataks fundamentaalseadused
kauplemine. Tunnused: riigivõim on jagamatu ja velitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja, pürgimine ühtsuse poole, üleminek linnamajanduselt riigi juhitud rahvamajandusele, merkantilistlik majandus poliitika, alaliste armeede loomine, sõjaväekohustus, ametnikkonna kujunemine. Nt: abs. val. Louis XIII,Richelieu, Louis XIV, Louis XV, XVI. Valg. val. Katariina II, ... Prantsuse absolutism: Ühiskonda lõhestanud ususõdade ning trooni ümber käinud võitluse lõpetamine. Katoliiklaste ja hugenottide küsimuste lahendamine. Vastasseis tõusva kodanluse ja vana aristokraatia vahel. 1614 generaalstaatide kokkukutsumine (kolmanda seisuse ja aadli taotlused, fundamentaalseadused). Järgmised gen. staadid kutusti kokku alles 1789. aastal. Abs valitsemisviis - Monarh koondas enda kätte seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu, omades nõnda otsest kontrolli kõigi riigiorganite üle. Tavaliselt rajas ta endale alluva
koole, hiljem kõrgkoole; levis ka valgustusideoloogiat, esindajaks Benjamin Franklin(teadlane); teine valgustaja oli Thomas Jeffrson(president, kirjas usa iseseisvusdeklaratsiooni); I kontinentaalkongress katkestas kaubavahetuse Suurbritanniaga->kunn ähvardas usakaid; II KK lõi regulaararmee, võttis vastu iseseisvusdeklaratsiooni; 15. Rahvusvahelised suhted jua diplomaatia riikidel tekkisid saadikud; suursaadikud ja asjurid; 30-aastane sõda: katoliiklaste ja protestantidevaheline, hiljem ülemvõimu pärast euroopas->Pr. suurenes, Rootsi sai suurriigiks; põhjasõda: rootsi, vene, taani, saksi-poola->venemaale vallutatud alad; hispaania pärilussõda: pr. ja inglismaa->pr võitis; tulemus:rootsi, holland, pr kaotasid tähtsust; 7-a sõda: britid ja prantslased. 16. Sõjandus sõda ühiskonna normaalne osa; tekkisid palgaarmeed; peamiseks jalavägi, mille kõrval ka
Loe Puskini tragöödiat ,,Boris Godunov". 1605 Püsirohuvandenõu Inglismaal. 1608 Sureb Georg Müller. 1609 Galileo Galilei tõestab, et Päike on tõepoolest universumi keskus. 1609 Sünnivad suurim saksa barokkpoeet Paul Fleming (Hartenstinis Saksamaal, sünniaeg oktoober, täpne kuupäev teadmata) ja Reiner Brockmann (Schwaanis Mecklenburgi hertsogiriigis, 28. aprillil). 1 1610 Usuhull Ravaillac tapab Prantsuse kuninga Henri IV. Konflikt katoliiklaste ja protestantide vahel kasvab. 1611 Rootsi troonile saab Gustav Adolf. 1613 Venemaa tsaariks saab esimene Romanov Mihhail. 1615 Rubensi maal ,,Maa ja vee liit". 1616 Sureb William Shakespeare. 161848 Kolmekümneaastane sõda katoliikliku ja protestantliku Euroopa vahel. Sõdivad kõik, v. a Briti saared. Loe Schilleri triloogiat ,,Wallenstein". 1622 Braunschweigi jesuiitide kolleegium trükib lõunaeestikeelse katoliikliku kirikukäsiraamatu Agenda Parva.
1. V 1997.a. parlamendivalimised võitis ülekaalukalt Leiboristlik Partei, tänu oma karismaatilisele liidrile Tony Blair’ile. PÕHJA-IIRIMAA. 1922. a. Ühendatud Kuningriigi koosseisu jäänud Põhja-Iirimaa püsis suhteliselt rahulikuna 1960. aastate lõpuni. Siis vallandus seal taas kriis. Põhjuseks ÜK sotsiaal-majandusliku olukorra üldine halvenemine, kusjuures Põhja-Iirimaa oli riigi mahajäänum osa. Teiseks põhjuseks võib lugeda katoliiklaste rõhutud seisundit Põhja-Iiri ühiskonnas. 1960. aastate lõpul elavnes katoliiklaste võitlus kodanikuõiguste eest, millele protestantlik politsei vastas vägivallaga. Katoliiklastelt järgnes omakorda vastu terror jne. Tekkis taas Iiri Vabariiklik Armee - IRA. Peatselt see aga lõhenes. Ühed nõudsid võitlust poliitiliste vahenditega, teised olid terrori pooldajad. Nad nõudsid ja nõuavad praegugi Londoni ja
Emile Durkheim (1858-1917). Peetakse üheks suuremaks sotsioloogia klassikuks. Väitis, et üksikindiviid ei oma erilist tähtsust sotsioloogia jaoks. Oluline on ühiskond või suurem grupp, kuhu inimene kuulub. See, mis sünnib inimeste omavahelises suhtluses, eksisteerib iga konkreetse inimese elust eraldiseisvalt. Oluline pöörata tähelepan sellele. 1897 ,,Enesetapp". Uuris enesetappude hulka erinevates rahvastikurühmades, regioonides ja erinevatel aegadel, protestantide ja katoliiklaste hulgas. Leidis, et poliitiliste ja majanduslike muudatuste ajal enesetappude hulk tõuseb, lahutatute hulgas rohkem kui abieluinimestel. Leidis ka, et katoliiklaste hulgas on enestappe oluliselt vähem kui protestantidel. Millest see tuleneb? Patt on enesetapp mõlema usuvoolu jaoks ühtemoodi. Durkheim leidis, et seletavaks faktoriks on sotsaalne sidusus ühiskonnas. Hilisemad uuringud on kinnitanud, et tugevad sotsiaalsed sidemed (pere, abielu, lapsed,
ka trooni) Mary ei tunnistanud Anne'i uue inglismaa kuninganna ega austanud ka tema uut tütart Elisabethi. 1533.a. paiku hakkati Mary't kutsuma pigem leediks kui printsessiks. Sel perioodil oli Mary sageli haige. Mary ja religioon Kui isa Henry VIII ütles lahti katoliku kirikust, siis nõuti seda ka Mary'lt- Mary jäi aga katoliiklusele kindlaks. 1536.a. paiku Anne hukati, ütles Mary lahti katoliiklusest- kuigi jätkas katoliiklaste traditsioonide täitmist Mary't toetas rasketel aegadel Karl V Võimule saamine. 1553.a. suri Mary vend Edward VI tuberkuloosi 1554.a. krooniti Mary uueks Inglismaa kuningannaks, pärast segadusi. Mary kinnitas ka ametlikult, et tema troonipärija on poolõde Elisabeth. Troonile saades oli väga populaarne- esimene Tudorite kuninganna Mary I ajal püüti riigis katoliku kiriku positsioone taastada, kuisati taga ja hukati protestante. Mary I ümberkorraldused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
