hulk. 3 VESI Vee osa puhastusprotsessis: Ø niisutab puhastatava pinna Ø leotab ja transpordib ära mustuse Ø eemaldab mustust mehhaaniliselt Ø toimib soojusenergia toojana, samuti puhastusainete lahendaja Ø loputab mustuse pinnalt Vee karedus Vee kareduse all mõistetakse vees lahustunud Ca- ja Mg- ioonide hulka, mida mõõdetakse kareduskraadides. Kare vesi tekitab nn. Katlakivi. Kare vesi raskendab ka pesemist. Kuidas pehmendada vett? Ø Vett kuumutamisega Ø Karedasse vette lisatakse aineid, mis seovad CA- ja Mg-ioone. Reaktsiooni tulemusena moodustub sade. Vee pindpinevus Vee pinnal on justkui pingul kile. Mida külmem on vesi, seda rohkem on seal vesiniksidemeid, seega on suurem ka pindpinevus. (Vee tihedus on suurim 4'C juures). Pindpinevuse tõttu on veepiisk kerakujuliselt pinnal ja ei valgu pragudesse ning seetõttu ei saa
Gaaside lahustuvus vees temperatuuri tõstmisel väheneb ning rõhu tõstmisel suureneb. Kristallhüdraatideks nimetatakse kristalseid aineid, mille koostisesse kuuluvad vee molekulid (CaSO4 * 2H2O kaltsiumsulfaat-vesi (1/2) e. kips). Vees lahustunud kaltsium- ja magneesiumsoolad põhjustavad vee karedust (kaltsiumi- ning magneesiumsoolade sisalduvus vees). Kareda vee kuumutamisel või keetmisel tekib keedunõu põhja ning seintele kõva ja krobeline katlakivi kiht. Katlakivi tekib vees lahustunud vesinikkarbonaatide Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2 tõttu. Kuumutamisel need lagunevad, moodustades vees praktiliselt lahustamatud karbonaadid CaCO3 ja MgCO3, mis ongi katlakivi põhikoostisained. Protsendiline kontsentratsioon näitab, mitu % lahustist on lahustunud aine, mitu g lahustist on lahustunud aine. Massiprotsent näitab, mitu massiosa lahustunud ainet on 100-s massiosas
II kursususe teemad 1. Keemilised vooluallikad. Nimeta keemilisi vooluallikaid ja nende tööpõhimõtteid (ka reaktsioonid mis nendes toimuvad!). Kes oli esimese vooluallika leiutaja? 2. Leelis- ja leelismuldmetallid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende metallide ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 3. p-metallid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende metallide ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 4. Siirdemetallid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende metallide ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 5. Mis metallide üldomadused, võrreldes mittemetallidega? 6. Mis on allotroop? 7. Halogeenid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 8. Kalkogeenid. Nende kasutamine iga...
TEE VALMISTAMINE ,,Tee on kunstiteos ja selle kõige üllamate omaduste esiletoomiseks on vaja mestri kätt." Vesi peab olema värske, pehme ja võimalikult vähese mineraalidesisaldusega. Hapnikurikas vesi vallandab tugeva keemilise reaktsiooni. Eelistage mineraalveele allikavett. Rohkelt koori, fluori, lupja või rauda sisaldab vesi muudab tuntavalt tee maitset. Rusikareegliks võiks olla, et kui te oma kraanivett niisama ei joo, siis ei tasu sellest ka teed teha. Veekeedukannu põhja tekkiva katlakivi saab kergesti eemaldada nii, et valate vette pisut äädikat ja keedate vedelikku mõne korra läbi. Mereannisõpradel piisab otsida üles üks austrisöömisest alles jäänud karp ja poetada see veekannu. Kui võimalik, leidke iga teetüübi valmistamiseks eri kann. Kannu ei tohiks pesta keemiliste pesuainetega, piisab niisama veega loputamisest. Enne teelehtede kannu panemist soojendage nii kann kui ka tassid vähese keedetud veega ja valage vesi seejärel ära.
metall(protektor) oksüdeerub, vabanenud elektronid liiguvad kaitstavale metallile, millel kulgeb redutseerumisreaktsioon.Kaitse mõjub kuni protektor on täielikult oksüdeerunud. 3. Inhibiitorite lisamine keskkonnale (karbamiid, urotropiin, NaNO2, polüfosfaadid, kromaadid). Inhibiitorid vähendavad oluliselt korrosiooni kiirust. Kasutatakse sageli tööstuses, kus metallid puutuvad kokku happelahustega (ka näiteks katlakivi eemaldamise lahustes, autode jahutusvedelikes). 4. Katoodkaitse. Veel üks võimalus on ühendada kaitstav ese vooluallika negatiivse poolusega - tekitada temast katood. Anoodiks aga kasutada suvalist vanametallitükki. Ka autode kerega ühendatakse akumulaatori miinuspoolus, et tagasi hoida korrosiooni. Kasutatud kirjandus: 1. Karik, Hergi: "Vask, kuld ja raud oli esimesed" 2. Metsik, Rein: "Autode korrosioon ja selle tõrje" 3. http://www.zone.ee/korrosioon/korrosioon_002.htm 4
Käroli Linder puhastusvahendid Koostisained: 5% mitteioonilised taimsed tensiidid, vesi, lubjapulber,savi, looduslik kumm, glütseriin, 100% bioloogiliselt lagunev säilitusaine. Aqua, Calcium Carbonate, Bentonite, Glycerin, Capryl Glucoside, Lauryl Polyglucose, Xanthan Gum, 2-bromo-2-nitropropane-1,3-diol, Dioctyl Sodium Sulfosuccinate, Titanium Dioxide, Silver chloride. Cillit Lime& Rust Mitte ainult ei eemalda katlakivi ja roostet kogu teie majapidamisest, vaid tänu uuele spetsiaalsele koostisainele pakub see puhastatud pindadele 5 korda kauem sära ja kaitset. Mitte kasutada marmor-, kivi-, email- ega muudel pindadel, mis on tundlikud hapete suhtes. Kasutusjuhend: keera pudelikork lahti vajutades märgitud kohtatele. kallata niiskele käsnale või lapile. Hoida 2-5 minutit lõputata põhjalikult. Pühkida kuivaks, et saavutada särav pind. Tõsineoht kahjustada silmi. Nahka ärritav
Selle tagajärjel vesinikkarbonaadid lagunevad ja moodustuvad rasklahustuvad ühendid, mis sadestuvad katlakivina anumate, aurukatelde, radiaatorite, küttekehade põhja, seintele ja 6 sisepindadele. Ca(HCO3)2 _ CaCO3 + CO2 + H2O, Mg(HCO3)2 _ MgCO3 + CO2 + H2O, Mg(HCO3)2 _ Mg(OH)2 + 2CO2. Katlakivikiht on sageli valkjas kollakas, aga ka pruunikas või hoopis hall. Katlakivi peamine koostisosa on CaCO3, ent pruuni värvusega katlakivi kiht sisaldab ka raud(III)oksiidi - Fe2O3. Katlakivikiht rikub kuumutus- ja keetmisnõusid, halvendades nende soojusjuhtivust. Eriti kahjulikult mõjub see suurtele kateldele ja veeboileritele, kuna see põhjustab nendeülekuumenemist ja energiakulu suurenemist. Veetorustikes võib rohke katlakivikiht tekitada ohtlikke ummistusi. Katlakiviga kaetud küttekeha ja toru sisepind Mittekarbonaatset
1. kMis eristab pidevaid protsesse perioodilistest? Pidevate protsesside korral toimud toote sisse- ja väljavool pidevalt (kogu aeg). Perioodiliste protsesside korral toimub toote sisse- ja välja vool mingi kindla aja jooksul. 2. Mis eristab statsionaarseid protsesse mittestatsionaarsetest? Statsionaarsed protsessid on ajas muutumatud. Mittestatsionaarsed protsessid on ajas muutuvad, nt: veeanum kraaniga, algul voolab vett kiiresti, kui anum hakkab tühjenema väheneb vee voolamise kiirus. 3. Hüdrodünaamilised protsessid / soojuslikud protsessid / massiülekandeprotsessid / mehaanilised protsessid. Esitada iga protsessigrupi kohta liikumapanev jõud, 3 kaastegurit / takistust (koos toime selgitamisega) ning 1oluline protsessi tulemuse näitaja. Hüdrodünaamilised protsessid liikumapanevaks jõuks on rõhkude vahe, takistusteks on viskoossus (mida viskoossem toode on seda ...
ja tüübist. Soojuslike protsesside üldosa 1. Millised on 3 põhilist soojuslevi viisi? Juhtivuslik, konvektiivne ja kiirguslik soojuslevi. 2. Soojuslike protsesside liikumapanevat jõudu (Δt) ei ole mõtet suurendada üle optimaalse (või kriitilise) piiri. Miks? Esitada vähemalt 3 põhjust. Toiduaine kvaliteet võib langeda - kõrbemine, soojusvahetus võib aeglustuda – katlakivi, tekib kihiline keemine mullilise keemise asemel. Soojusenergia kaod suurenevad. 3. Mida näitab aine soojusjuhtivustegur λ? Võrrelda vabal valikul 2 aine (keskkonna) soojusjuhtivustegurite erinevust. Näitab kui kiiresti suudab soojus teatud keskkonnas levida. Piim ja kondenspiim – piim juhib paremini ja kondenspiim halvemini, sest on rasvasem. 4. Millise 2 põhitingimusega (soojuslike protsesside efektiivsuse mõttes) peab arvestama
füsioloogiline lahus = keedusool + vesi viin = etanool + vesi gaseeritud vesi = süsihappegaas + vesi jooditinktuur = jood + etanool Lahuses on lahustunud aine enamasti pihustunud üksikute molekulide või ioonideni! Vee karedus Vee karedus on tingitud vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisooladest. Karedas vees seep hästi ei vahuta! (suurem kulu) Kareda vee kaltsium- ja magneesiumvesinikkarbonaat lagunevad kõrgemal temperatuuril, tekib katlakivi: Ca(HCO3)2 CaCO3 + H2O + CO2 Vee kareduse leevendamine ehk kuidas saada lahti lahustunud Ca- ja Mg-sooladest? · vee keetmine lahustunud Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2 lagunevad lahustumatuteks ühenditeks (tekib katlakivi) · vee destilleerimine energiamahukas ja kulukas; · keemilised pehmendajad kaltsium- ja magneesiumioonid sadestatakse; · ioonide vahetamine ioniitidega. LAHUSTUMISPROTSESS
TALLINNA TEENINDUSKOOL TÖ11K Tiina Ruven Puhastustööd köögis Erinevate pindade puhastamine Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2010 2 Sisukord Cillit Bang Power Cleaner ......................................................................................................... 4 Santehnika puhastamine..........................................................................................................5 Vinyl and Linoleum Cleaner.......................................................................................................6 Linoleumi puhastus ja hooldus .................................................................................................................................................6 Tõstetud põrand ......................................................................................................................8 Masinpuhastu...
2.PRAKTIKA KÄIK 2.1.Tööohutuse alane instruktaaz Kuna ma viibis ka eelmine aasta samas praktika kohas olid mulle juba tööohtus nõuded teada. Praktika juhendaja selgitas mulle kõik igaks juhuks veel üle. Samuti on iga masina juures olemas ettekirjutised kuidas tuleb masinat kasutada,hooldada ja puhastada. Juhenditesse on märgitud mida ei tohi teha ja kuidas ei tohi masinat kasutada. 2.2.Õppepraktikal teostatud tööd Igal hommikul ettevõtesse jõudes puhastasin katlakivi eemaldajaga nõudepesumasina. Seejärel tegin saalis kõik lauad puhtaks, puhastasin tolmuimega vaibad, pesin põranda puhtaks ja koristasin tualetid ära. Kui need tegevused olid tehtud pidin vaatama teadete tahvlilt kas sellel päeval üritusi toimub. Kui toimus pidi komplekteerima üritusele vajalikud linad,sööginõud ja muud sarnast.Minu igapäevaste tööülesannete hulka kuulus leivataldrikute tegemine ja pidin viima klientidele nende tellitud praed lauda,samuti
kohvi juuakse. Keskmiselt arvestatakse 1l vee kohta 50g, s. o. 5-6 spl. kohvi.
10) Kohvijahule valatakse peale kuum vesi(90-95 kraadi Celsiust),segatakse ja lastakse
suletud nõus 5-8 min. tõmbuda.
11) Tõmbumise ajal võib kohvi veel kord segada, et paks põhja sadestuks ja jook saaks
selge.
12) Kohvikann olgu eelkuumendatud.
13) Kohvikoor ei tilgu linale, kui kannu <
tahkete ktuste plemisel, tekkiva tuha ja slakki eemaldamiseks nimetatakse tuha ja slakki rastus seadmeteks ja ssteemideks. Kaasajal kasutatakse hdro ja neumaatilisi Slakki ja tuha rastus ssteeme. AURUKATELDE VEEAURU TRAKTID. see veeauru traktid modustavad veeaurussteem ja sellega hendatud katlavlised vee ja auru torustikud ja abiseadmed. Veevrgust tuleb lhtevesi juhitakse pumba kaheksa abil lbi soojusvaheti Keemilise veepuhastuse osakonda, kus eemaldatakse veest katlakivi tekitavad soolad. Veesolevad korrosjooni tekitavad gaasid. selleks et gaasid eraldatakse veest see vesi kuumutatakse auruga peaaegu keemis temp. TSIRKULATSIOONIGA KATLA SKEEM. loomulik tsirkulatsioon ehk vaba ringlus toimib siis vee ja auru erinevate tiheduste tttu. Skeemi phielemendiks on trummel (6) (joonis 1 , lk 1). katlad on teatud krgusega (isegi 50-60m). Mda tusu torusid liigub les vee ja auru segu , sest seal toimub vee keemine ja aurustumine ja need torud
5. kui kasutad õrna pesu programmi pane poolem väiksem pesu kogus 6. vali sobiv pesuaine ning doseeri vastavalt pesu kogusele ja mustusele, vee karedusele ning pesuaine tüübile 7. vali sobiv pesuprogramm, temperatuur ja tsentrifuugi kiirus 8. peale pesu masinast võtmist puhasta luuk ja tihend 9. vähemalt kord aastas puhasta pesumasina korpust ja tekstiilkiudude puhastusfiltrit 10. olenevalt vee karedusest tee masinale katlakivi eemaldust, lisades sobivat vahendit ja käivitades normaalprogramm 60º C tühipesul 11. kord aastas käivita masin 90º C tühipesul, et eemaldada kogunenud pesupulbrijääke Tekstiilidele tehtavad järeltööd 1. kuivatamine niisked linad, teksariidest rõivad 2. kuivatamine tasapinnal, nööril, kuivatuskapis, kuivatustrumlis 3. triikimine õige temperatuur, sobiv alus, rahulikud liigutused 4
- Leelismetallidega 2Na + 2H2O -> 2NaOH + H2 - Happeliste oksiididega SO2 + H2O -> H2SO3 - Aluseliste oksiididega CaO + H2O -> Ca(OH)2 - Vähedissotsieeruva ühendina on paljude ioonvahetusreaktsioonide saaduseks 51. Loodusliku vee koostis. Looduslik vesi on suspensioon vesilahustes st. tahkete osakestega vesilahus. Peamised koostisosad: H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3, Cl-, SO42-, H+, OH-, lisaks tahked ained ja mikroorganismid (savi, muda) 52. Katlakivi tekke reaktsioon ja tema eemaldamine (vt praktikumi töö). 53. Karbonaatne karedus (vt praktikumi töö).kõrvaldamine Karbonaatne karedus ehk karbonaatkaredus on vee karedus, mis on põhjustatud kaltsiumi- ja magneesiumiühendite (CO32- ja HCO3-) esinemist vees. Sellise vee karedus kaob vee keetmisel, ehk vesi muutub keemilise reaktsiooni käigus kaltsiumkarbonaadi ja magneesiumhüdroksiidi sadestumisel pehme(ma)ks.
MUSTUS Mis on mustus? Mustuse keemiline koostis, seisund Mustuse teke Kuidas satub mustus ruumidesse? Kergelt määrduvad pinnad Mustuse liigitus, päritolu Mustuse eemaldamise vajadus Mustuse leviku piiramise võimalused Mustuse eemaldamine Mustus - koristusmeetoditega eemaldatava meeltega tajutav ebapuhtus. Mustus on pinnal esinev aine või ainete segu, mis: -vähendab või takistab pinna kasutamist; -kahjustab pinda; -on ebaesteetiline; -on tervistkahjustav; -mõjutab otseselt inimeste elu ja tervist. Mustus on alati koristamise ja puhastamise alus ja koristustöid suunav tegur. Mustus häirib silma ja lühendab pinnakattematerjalide kasutusiga. Mustuse hulk määrab koristusvajaduse ja -tiheduse. Sobiva puhastusmeetodi valik lihtsustub, kui tead mustuse liike ja seda kuidas mustus on kinnitunus. Näiteks ruumiõhku saab värskendada tuulutamisega ja ventilatsiooni abil. Kergem on eemaldada kuiva mustust. Mida kauem ja sügavamale on mustus s...
..IV, C moodustab 4 küllaltki püsivat kovalentset sidet, tahkes olekus. Tuntuimad süsiniku allotroobid on teemant ja grafiit. Teemant - kõrge sulamistemp., kõva, värvitu, suht maitsetu ma arvan, ei lahustu vees, lõhnatu. Grafiit- tumehall, üsna pehme, juhib elektrit. CO - vees vähelahustuv värvuseta ja lõhnata mürgine gaas. kõrgemal temp. oksüdeerub hapniku toimel. CO2 - värvuseta õhust raskem gaas, lahustub vees, vajalik taimedel fotosünteesiks. Karbonaadid CaCO3 katlakivi, paekivi, Ca(HCO3)2 (lahustab kivimeid, koopaid), Na2CO3 sooda, NaHCO3 söögisooda). Räni Si: Lihtainena on räni hallika värvusega metalse läikega kõva ja kristalne aine. Väga vähe aktiivne. SiO2 mittemolekulaarne aine, väga püsiv aine, veega praktiliselt ei reageeri. Vesiniku saamine: Zn(tahke) + 2HCl(lahus) -> ZnCl2(lahus) + H2(gaas) C(t) + H2O(gaas) ->( temp.) CO(g) + H2(g) 2 H20(el)->2 H2 + O2 2 HCl + Fe -> FeCl2 + H2 2K + 2HF -> 2KF + H2 Jood redutseerijana:
raud(III)soolade reageerimisel leeliste lahusega tekib raudoksiidhüdroksiid: FeCl3+3NaOH=3NaCl+FeOOH+H2O 5. FeCO3 See on sidekriit ehk rauapagu. Ta on kollakasvalge või hallika värvusega. Murdepinnast muutub pruuniks. Tema molekulmass on 116. Tema tihedus 3.96g/cm3 ning kõvadus 3,5. 6. Fe(HCO3)2 Raudvesinikkarbonaat tekib looduslikesse vetesse süsihappegaasi toimel. See sool on vees lahustuv. Vee keetmisel moodustub sellest Fe 2O3 , mis sadestub koos katlakiviga ja põhjustab katlakivi pruunikat värvust. 4Fe(HCO3)2+O2=2Fe2O3+8CO2+4H2O 7. FeS2 Püriiti rauamaagina ei kasutata, halvendab rauasulami omadusi, seda kasutatakse väävelhappe tootmisel. 8. FeSO4 Esineb soolana FeSO4*7H2O , mida nimetatakse raudvitrioliks ja kasutatakse taimekaitsevahendina, puidu konserveerimisvahendina ja mineraalvärvide valmistamisel. 9. FeCl 3 Raud(III)kloriid on pruunika värvusega väga hügroskoopne (vettsiduv) aine, kõige levinud raud(III)ühend.
04.16) Etaanhapet leidub eelkõige toiduainetes. See toodetakse puidu kuumutamisel ilma hapnikuta ja alkoholi kääritamisel. Äädikhapet kasutatakse keemiatööstuses lahustina ja toiduainetööstuses toidulisaainena E260. See on oluline toiduainete säilitamisel, maitsestamisel ja marineerimisel. See on osa protsessidest nagu, näiteks kurkide ja seente marineerimine ning tähtis maitseaine süldis, samuti pehmendab see liha marineerimisel kudesid. Argielus eemaldatakse äädihappe abil katlakivi ja peatatakse seintel hallituse levik. Söögiäädikaks nimetatakse 30%-list etaanhappe lahust. (Toidukeemia esitlus; 27.04.16) 5 2. SAHHARIIDID Sahhariidideks nimetatakse süsivesikuid. Need on orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. 70% eluslooduses esinevast süsinikust kuulub sahhariidide koostisesse. (Martma 2005: 33) Sahhariidid jagunevad omakorda rühmadeks. Monosahhariidid on lihtsuhkrud, mille ahelas on
· peavad olema võimalikult odavad ja kättesaadavad. Kõikidele esitatud nõudmistele vastavat jahutus vedelikku ei ole. Enamikule nõudmistele (välja arvatud külmumistemperatuur ja auruvus) vastab vesi. Peale vee on kasutusel veel külmakindlad jahutusvedelikud - antifriisid. Vesi Vesi on hea soojusjuhtivuse ning küllalt suure soojusmahutavusega. Tema puuduseks on kõrge külmumistemperatuur, madal keemistemperatuur ning katlakivi tekkimise oht. Katlakivi tekib karedast veest. Vee karedus on tingitud mitmesuguste soolade sisaldusest. Eristatakse karbonaatset (mööduvat) karedust ja mittekarbonaatset (jäävat) karedust. Karbonaatse kareduse põhjustavad vees lahustunud kaltsium- ja magneesium vesinikkarbonaadid [ Ca (HCO3)]2 ja [Mg(HCO3)2]. Temperatuuri tõustes üle 80°C need soolad lagunevad.. Magneesiumkarbonaat ühineb omakorda veega ja annab väga kõva ning raskesti lahustuva hüdroksiidi
· peavad olema võimalikult odavad ja kättesaadavad. Kõikidele esitatud nõudmistele vastavat jahutus vedelikku ei ole. Enamikule nõudmistele (välja arvatud külmumistemperatuur ja auruvus) vastab vesi. Peale vee on kasutusel veel külmakindlad jahutusvedelikud - antifriisid. Vesi Vesi on hea soojusjuhtivuse ning küllalt suure soojusmahutavusega. Tema puuduseks on kõrge külmumistemperatuur, madal keemistemperatuur ning katlakivi tekkimise oht. Katlakivi tekib karedast veest. Vee karedus on tingitud mitmesuguste soolade sisaldusest. Eristatakse karbonaatset (mööduvat) karedust ja mittekarbonaatset (jäävat) karedust. Karbonaatse kareduse põhjustavad vees lahustunud kaltsium- ja magneesium vesinikkarbonaadid [ Ca (HCO3)]2 ja [Mg(HCO3)2]. Temperatuuri tõustes üle 80°C need soolad lagunevad.. Magneesiumkarbonaat ühineb omakorda veega ja annab väga kõva ning raskesti lahustuva hüdroksiidi
50. Loodusliku vee koostis. – suspensioon vesilahustes, st tahkete osakestega vesilahus. Looduslik vesi on suspensioon vesilahustes st. tahkete osakestega vesilahus: Peamised koostisosad: H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3-, Cl-, SO4 2-, H+, OH-, lisaks tahked peendisperssed ained (muda, savi, Fe(OH)3 jt.) ja mikroorganismid. *Põhjavesi : Mg2+, Na+, K+, H2O, Cl-, SO4 2-, HCO3-, H+, OH-, Fe 2+ 51. Katlakivi tekke reaktsioon ja tema eemaldamine (vt praktikumi töö). Vees sisalduvad vesinikkarbonaadid hakkavad kuumutamisel üle 65 ±C lagunema 2HCO-3 ! CO2-3 + CO2 + H2O Sellest tingituna hakkavad kulgema järgmised reaktsioonid: Ca2+ + 2HCO-3 ! CaCO3 → + CO2 + H2O Mg2+ + 2HCO-3 ! Mg(OH) 2 → + 2CO2
ahtrilainete süsteem stern wave system different trim dünaamilise tõstejõuga laev dynamically supported ship erikaal specific weight Froude arv Froude number gravitatsiooniline takistus gravity-related resistance hõõrdetakistus frictional resistance hõõrdetegur coefficient of friction koosmõju interaction hürdodonaamiline rõhk hydrodynamical pressure hüdromehaanika fluid mechanics hürdrostaatiline rõhk hydrostatical pressure inertsjõud inertial force isepoleeruv värv self-polishing paint jäätakistus residual resistance jäätakistus ice resistance kaal weight käigulained shipborne waves käigulainete interferent wave systems ineraction kaikuvus prop...
=mg/d. 41. Pindaktiivsed ained - ühendid, mille lisamisel väheneb vedeliku pindpinevus (näit. seep) 42. Vesi: vedel 0-100oC. Tihedus 1 g/cm3 (4oC), jää 0,9. Looduslik vesi sisaldab alati lisandeid nt ookeanivesi soolasid kuni 4%. Magevesi 0,01-0,05%. Hea lahusti ioonilistele ja polaarsetele ühenditele. Kõrge soojusmahtuvus. Tugevad vesiniksidemed. H2=0. Keemiliselt aktiivne, reageerib paljude metallidega, mittemetallidega, sooladega ja oksiididega. Vee puudused on kerge katlakivi teke ja madal keemistemp ja kõrge jäätumistemp. 43. Looduslik vesi: Peamised koostisosad: H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3 -, Cl-, SO42-, H+, OH-, lisaks tahked peendisperssed ained (muda, savi, Fe(OH) 3 jt.) ja mikroorganismid. 44. Katlakivi: Ca(HCO3)2 CaCO3 + H2O + CO2 karbonaatne karedus Mg(HCO3)2 Mg(OH)2 + 2CO2 üldkaredus Kareduse eemaldajad: Leelismetallide karbonaadid, silikaadid, ortofosfaadid moodustavad Ca2+ ja Mg2+ ioonidega sademe; Polüfosfaadid ja orgaanilised
a)lahusti molekulide polaarsusest b)lahustatava aine struktuurist. 15. Loodusliku vee koostis - koosneb vee molekulidest, soola molekulid + tahked peendispersedained (muda,savi) ja mikroorganismid. Ioonvahetajatega saab vees eemaldada karedust. Kare vesi lastakse läbi ioonfiltri milles sisalduvad ioniidid eemaldavad veest lisandioonid. Kationiidid eemaldavad katioonid ning anioniidid eemaldavad anioonid. Vee kuumutamisel üle 65 C NCO3- laguneb, tekib katlakivi CaCO3: HCO3- H+ + CO32- Vesinikkarbonaadi lagunemine toimub suhteliselt aeglaselt ning seetõttu kaltsiumkarbonaati moodustub vee kuumutamise samuti suhteliselt aeglaselt. Fe2+ ioone sisalduva vee kokkupuutel õhuga: võib moodustuda segamisel vette Fe(OH)3, mis sadestub mõõdukitesse, klappidesse ja võib viis süsteemi rikkeni. 2Fe2+ + ½O2 + H2O 2Fe3+ + 2OH- Liivafiltrist läbi laskmisel Fe2+ ioonide hulk väheneb. 16. Vee karedus tingitud Mg- ja Ca- sooladest
oksiididega. 10 50. Loodusliku vee koostis Peamised koostisosad: H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3-, Cl-, SO42-, H+, OH-, lisaks tahked peendisperssed ained (muda, savi, Fe(OH)3 jt.) ja mikroorganismid. Põhjavesi : Mg2+, Na+, K+, H2O, Cl-, SO42-, HCO3-, H+, OH-, Fe2+ 51. Katlakivi tekke reaktsioon ja tema eemaldamine Ca(HCO3)2 -> CaCO3 (sade) + H2O + CO2 Mg(HCO3)2 -> Mg(OH)2 (sade) + 2CO2 Kasutatakse mitmesuguseid lahusteid. 1. NaOH või selle asemel Na2CO3, 2. 2% HCl lahus. Kui detailid on alumiiniumist, ei tohi kasutada happelisi ega leeliselisi lahuseid, vaid kaltsineeritud sooda lahust. Katlakivi eemaldamiseks kasutatavatele lahustele lisatakse inhibiitorit (näiteks
*Keemis- ja sulamistemperatuur oluliselt kõrgemad kui sarnastel ühenditel. *molekulide vahel tugev vesinikside *keemiliselt aktiivne ühend- reageerib paljude metallide, mittemetallide, soolade ja oksiididega. 48. Loodusliku vee koostis Peamised koostisosad: H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3-, Cl-, SO4 2-, H+, OH-, lisaks tahked peendisperssed ained (muda, savi, Fe(OH)3 jt.) ja mikroorganismid. *Põhjavesi : Mg2+, Na+, K+, H2O, Cl-, SO4 2-, HCO3-, H+, OH-, Fe 2+ 49. Katlakivi tekke reaktsioon ja tema eemaldamine Ca(HCO3)2 -> CaCO3 (sade) + H2O + CO2 Mg(HCO3)2 -> Mg(OH)2 (sade) + 2CO2 Kasutatakse mitmesuguseid lahusteid. 1. NaOH või selle asemel Na2CO3, 2. 2% HCl lahus. Kui detailid on alumiiniumist, ei tohi kasutada happelisi ega leeliselisi lahuseid, vaid kaltsineeritud sooda lahust. Katlakivi eemaldamiseks kasutatavatele lahustele lisatakse inhibiitorit (näiteks urotropiini), et vähendada lahuste korrodeerivat toimet. 50. Karbonaatne karedus
komponente sisaldavate lahuste lahutamisel komponentideks (näit: etanool 78,3 ja vesi 100) . Samuti saab vett eraldada (orgaanilistest lahustest) selle sidumisega adsorbentidega. 14. ) Looduslik vesi kõige suuremates kogustes kasutatav vedelik. Pinnavesi koostis: H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3-, SO42-, H+, OH- + tahked peendispersed ained (muda, savi jne) ja mikroorganismid. Looduslikku vett ei tohi kuumutada üle 55, sest üle 65 tekib katlakivi. Pehmendamiseks kasutatakse 2 meetodit: keemilist meetodit, mis on vähe efektiivne ja mida enam ei kasutata(Na2CO3, Ca(OH) 2) ja ioonvahetus meetodit (ioniidid). Ioonvahetajad tahked ained, millel on omadus vahetada oma struktuuris olevaid mõningaid ioone lahuses olevate ioonde vastu. Katioone vahetavad kationiidid ja anioone vahetavad anioniidid. Kuumutamisel üle 65, laguneb HCO3- H+ +CO3²-, siis sadestub välja CaCO3,mis on katlakivi põhikomponent, milles on
· Ca2+ ioonid interakteeruvad oma naabritega reeglina väga tugevasti, mistõttu on kaltsiumiühenditele iseloomulik suur jäikus. Tsement: lihtsustatult segu kaltsiumoksiidist, -silikaadist ja -alumiiniumsilikaadist ning kipsist. Karploomade karbid: kaltsiumkarbonaadist. Luud: kaltsiumfosfaadist (inimkehas on ~1 kg Ca). Hambad: hüdroksüapatiidist Ca5(PO4)3OH. Ca5(PO4)3OH(s) + 4H3O+ (aq) 5Ca2+ (aq) + 3HPO4 2- (aq) + 5H2O(l) 19. Millest on põhjustatud vee karedus? Mis on katlakivi? Selgitage, kuidas saab vee karedust vähendada. · Vee karedust põhjustavad Ca ja mg soolad ja vesinikkarbonaadid. · Katlakivi on CaCO3 · Naatriumkarbonaati Na2CO3·10H2O ehk pesusoodat on kasutatud pesupulbrite koostises vee pehmendajana: sadestab välja Ca2+ ja Mg2+ ioonid ning tekitab leeliselise keskkonna. 20. IIIA rühma elemendid (B, Al): leidumine, lihtainete saamine, omadused ja kasutamine. · Boori alarühma aatomite valentskihi elektronkonfiguratsioon on ns2np1.
Põltsamaa Ametikool Materjaliõpetus A2 Kim Martin Kaarlimõisa 2010 Sisukord 1. Autokütused ..................................................................................................... 3 1.1 Bensiin ........................................................................................................... 3 1.2 Diiselkütus ..................................................................................................... 3 1.3 Gaasikütus ..................................................................................................... 5 2. Määrdeõlid ...................................................................................................... 7 2.2 Õlid ................
koldest väljuvate gaaside entalpia ja arvutatakse valemiga kolde soojusvastuvõtt. 24. Küttepindad e väline saa stu min e Katla töötamisel kattuvad küttepinnad põlemisgaasi poolt sadestuste, tuha, räbu ja tuhaga. Tahke põlemisjäägi sadenemist küttepindadele nimetatakse väliseks saastumiseks ja küttepindadele kogunevaid sadestusi välisteks sadestisteks. (Auru- ja veepoolsest küljest kattuvad küttepinnad katlakivi, katlamuda ja vees lahustuvate sooladega ning sel juhul on tegu sisemise saastumise ja sisemiste sadestistega.) Nii välimised kui ka sisemised sadestised vähendavad küttepindade soojusläbikande tegurit. Sadestuste tõttu kujuneb põlemisgaasi jahtumine katlas väiksemaks, kui puhaste küttepindade puhul, väheneb katla kasutegur ja soojusvõimsus (1mm katlakivi suurendab kütusekulu ca 2 %). Välised sadestused ummistavad katla
lahus, mille aeglasel jahtumisel lähevad lahustunud olekust tahkesse olekusse lahustunud ained. Toksilised ained jäävad lahusesse. 2) lahuses lahustunud aineid doseeritakse vajalikesse süsteemidesse. 12. Loodusliku vee koostis.:Loodusliku vee põhilised koostisained on: H2O,Ca²+,Mg²+,Fe²+,Na+,K+,Cl-,SO4²+,H+,OH- ja muda, savi . vee karedus on tingitud peamiselt tingitud Mg ja Ca sooladest. Karedust väljendatakse katlakivi tekitavate Ca ja Mg soolade sisaldusega vees (mg- ekv)/dm² jaotatakse mööduvaks ja jäävaks kareduseks. Mööduvat karedust põhjustavaid vesinikkarbonaate eemaldatak se keetmisel. Püsiva kareduse põhjustavad CaCl2,CaSO4, Mg SO4,MgCl, mis keetmisel ei kõrvaldu. Pehmendamiseks kasutatakse 2 meetodit,keemilist meetodit, mis on vähe efektiivne ja mida enam ei kasutata(Na2CO3, Ca(OH) 2) ja iooni vahetus meetodit (ioniidid). Vee
kõrvaldamine). 1) Jõe-, järve- ja kaevuvesi (1g 1kg kohta), mineraalvesi (1-10g), merevesi (35-50g), Surnumere vesi (240g). 2) Vesi, mis sisaldab märgatavas koguses lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisoolasid. 3) Mööduv karedus e. karbonaatne karedus põhjustatud leelismuldmetallide vesinikkarbonaatidest, on kõrvaldatav keetmisega. Sadestub keedunõu põhja ja tekitab katlakivi, mis takistab soojuseülekannet ning katelde puhul suurendab küttekulu. Mööduv e. jääv e. mittekarbonaatne karedus põhjustatud vees lahustunud magneesiumi- ja kaltsiumisooladest, kõrvaldatav vee pehmendamisega. Keetmisel ei lagune ega sadestu. Jõhker kordamine, jou. Tuntumaid leelismetallid on Na ja K ning leelismuldmetallidest Mg ja Ca. Need mõlemad on kõige aktiivsemad ainegrupid.Aktiivsus kasvab rühmas ülevalt alla ja perioodis paremalt vasakule
KEEMIA Mateeria kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi. Keemia teadus ainete muundumisest ning nendega kaasnevatest nähtustest, uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel, mille tulemusena moodustuvad uued ained. Element kogum ühesuguse tuumalaenguga aatomeid. (Aine, mida ei saa keemiliselt enam lihtsamateks aineteks jagada) Keemiline ühend keemiliste elementite ühinemisel moodustuv ühend. Keemiliseks aineks ei loeta sulameid ja muid segusid (nt. õhk). Molekul aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida. Lihtaine moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest (O; Fe, Hg, S). Liitaine koosneb eri...
tahkesse olekusse lahustunud ained; 2) heitvete puhastamisel lisatakse heitveele aineid, et osad toksilistest ainetest läheks üle sademesse ning sade, milles on toksilised ained, eraldatakse veest. 12. Loodusliku vee põhilised koostisained on: H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3-, Cl-, SO42-, H+, OH- ja muda, savi. Vett nimet. karedaks, kui ta sisaldab mitmesuguseid lahustunud lisandeid, peamiselt Ca ja Mg soolasid. Karedust väljendatakse katlakivi tekitavate Ca ja Mg soolade sisaldusega vees; karedust mõõdetakse milligrammekvivalentides 1 l vee kohta( mg- ekv/l). Karedust jaotatakse mööduvaks ja püsivaks kareduseks. Mööduvat karedust põhjustavaid vesinikkarbonaate eemaldatakse keetmisel. Püsiva kareduse põhjustavad CaCl2, CaSO4, MgSO4, MgCl2, mis keetmisel ei kõrvaldu. Vett pehmendatakse kas termokeemiliselt või ioonivahetuse meetodit kasutades. Viimane meetod on tõhusam ja seda kasutat. rohkem; põhineb
tensiinide puhastamise võime. Optilised säraained- on kiududesse jäävad värvained, mis muudavad päikse ultraviolettkiirguse silmale nähtavaks ja lisavad valgendusmõju ja muudavad värvid kirkamaks. Mõjutavad väljanägemist ultraviolettkiirguse arvelt. Ensüümid- suuremolekulised valgendusained ja nende mõju on valikuline. Ensüümide toimet mõjutavad pH tase ja kuumus ja nad hajuvad looduses edukalt. Happed- eemaldavad kivistunud mustust, katlakivi ja metallisoolasid, lisaks on desinfitseeriv toime. Puhastusainetes kasutatakse fosforhapet, sidrunhapet või nende hapete soolasid. 10.1 Lahustid Rasvalahusteid- enamkasutatav on lahustibensiin erinevate nimetustega: aviobensiin, lakibensiin, mineraaltärpentiin. Alkoholid on vesilahused, näiteks metanool, etanool, glükool, butanool. Haihtudes viivad need endaga kaasa vee ja see omadus muudab nende ainete kasutamise soodsaks akende ja peeglite puhastamisel. Lahustid ja neid sisaldavad
looduses merevees, mitmete mineraalidena, kasut. MgO saamisel, tekstiilitööstuses, meditsiinis jm.CaSO4 - esineb looduses mitme eri vormina. Väga suur tähtsus ehitusmaterjalina (puistematerjal, plaadid jm.), kipsvormid skulptuuridele, bareljeefid jm. Karbonaadid - looduses levinud Ca karbonaadid: CaCO3 ja Ca(HCO3)2. CaCO3 - lubjakivi (paekivi), kriit, marmor, kasutatakse tohututes kogustes ehitusmaterjalina. Ca ja Mg soolad põhjustavad vee kareduse: vähendab vee lahustamisvõimet, tekitab katlakivi, vähendab seebi pesemisvõimet, toidu - joogi kvaliteeti jne. 13. rühm: B Al Ga In Tl Boor (B) - Boorhape on ainus anorgaanil. hape, mida leidub looduses üsna puhtal kujul. Lihtaine kujul eraldati esmakordselt 1808 Gay-Lussac, Thenard Leidumine looduses: tähtsamad mineraalid: kolemaniit Ca[B3O4(OH)3]·H2O: uleksiitCaNa[B5O6(OH)6]·5H2O Boor lihtainena: on pooljuht, toatemperatuuril praktil. elektrit ei juhi, t° tõusul el.- juhtivus suureneb, üle 1000°C – hea elektrijuht. Toatemp
lahjendab, leotab, loputab, niisutab, transpordib, mehhaaniliselt, soojusenergia, karedam, raskendab, lahusti, katlakivi, soolad, Ca- ja Mg, suurem, väiksem, külmem, kerakujuliselt, pindaktiivseid, pidpinevuseks, vesiniksidemetest
ja tugevalt aluselisi aineid kasutades on soovitatav kasutada respiraatoreid. Suurpuhastuse ja vahaeemalduse puhul on soovitav kasutada kummist jalatseid. Tänapäevased põrandakattematerjalid enamus taluvad aluseid. Aluste suhtes tundlikud on linoleum (max pH 10 ), nõrgemad metallid (alumiinium), email, värvitud ja lakitud pinnad. Happelised pH 2 6 ja tugevalt happelised puhastusained 0 2 Happelisi aineid kasutatakse erinevate setete eemaldamiseks, nagu katlakivi, rooste, kusekivi, lubjaseep. Happelised ained võivad söövitada nahka, seega kaitsekinnaste kasutamine on soovitav. Happelised ained söövitavad emaili, keraamilisi pindu, vuugitäiteid, kivipindu ja metalle. Kui aine sisaldab tugevaid happeid nagu sool ja fosforhape, siis tuleb pinnad hiljem loputada ja neutraliseerida aluselise ainega (soodalahus). Kui aine sisaldab lenduvaid happeid, siis tuleb ruum hiljem tuulutada.
(tõesti ei viitsinud) 53. vee karedus ja selle eemaldamine. Kare vesis sisaldab kaltsium ja magneesium sooli mis on lahustunud vette kivimitest, vesi mis neid ühendeid ei sisalda nim pehmeks veeks. On olemas 2-te sorti karedust mööduv karedus ja püsiv karedus. Mööduv karedus on vees lahustunud kaltsiumvesinikkarbonaadist tingitud vee karedus . seda võib kõrvaldada keetmisel mille tulemusena moodustub vees lahustumatu valge ja tahke aine.(kaltsium karbonaat ehk katlakivi.). Püsiv karedus on vees lahustunud kaltsium ja magneesium sooladest(sulfaatidest ja kloriididest) tingitud vee karedus. Seda ei saa kõrvaldada keetmisel vaid destilleerimisel või vee pehmendamisel (ioniseerimisega või veepehmendamis- vahenditega). Ioonivahetus on vee puhastamise meetod. Vesi juhitakse üle materjali nagu tseoliit (naatriumalumiiniumsilikaat), mis eemaldab kaltsium ja magneesiumioonid ning asendab need naatriumioonidega
Toidu ohutus. Toidu hügieen, ülesanded Toidu ohutus-Kindlustunne, et toit ei põhjusta ettenähtud viisil tarbimisel või valmistamisel kahjuu tarbijale. Toidu hügieen- kõik tingimused ja meetmed, mis on vajalikud toidu ohutuse ja sobivuse tagamiseks kõigis toiduahela etappides. Ülesanded: Kõik tegevused, mis 1) kaitsevad toitu saastumise eest 2) hoiavad ära olemasolevate bakterite paljunemise piirini, mis muudab toidu ohtlikuks või enneaegselt riknevaks. 3) hävitavad toidus kahjulikud ained, organismid kuumtöötlemisega või muude meetoditega. Toidu turvalisus.- kui kõigil inimestel on pidev füüsiline ja majanduslik juurdepääs piisavale kogusele ohutule toidule tervislikuks ja aktiivseks eluks. 1) kohane või kättesaadav toiduvaru 2) stabiilne toiduvaru ilma kõikumistet 3) juurdepääs toidule ja võimalus seda endale lubada 4) kvaliteetne ja ohutu toit Mida tähistavad järgmised akronüümid: FAO.-Food and Agricultural Organisation of the United ...
koldest väljuvate gaaside entalpia ja arvutatakse valemiga kolde soojusvastuvõtt. 24. Küttepindad e väline saa stu min e Katla töötamisel kattuvad küttepinnad põlemisgaasi poolt sadestuste, tuha, räbu ja tuhaga. Tahke põlemisjäägi sadenemist küttepindadele nimetatakse väliseks saastumiseks ja küttepindadele kogunevaid sadestusi välisteks sadestisteks. (Auru- ja veepoolsest küljest kattuvad küttepinnad katlakivi, katlamuda ja vees lahustuvate sooladega ning sel juhul on tegu sisemise saastumise ja sisemiste sadestistega.) Nii välimised kui ka sisemised sadestised vähendavad küttepindade soojusläbikande tegurit. Sadestuste tõttu kujuneb põlemisgaasi jahtumine katlas väiksemaks, kui puhaste küttepindade puhul, väheneb katla kasutegur ja soojusvõimsus (1mm katlakivi suurendab kütusekulu ca 2 %). Välised sadestused ummistavad katla
soojusenakaduma. Detailide ülekuumenemise vältimiseks tuleb soojus välja juhtida(~25%). Enim kuumenevatelt detailidelt nagu silinder, silidriplokk, kolb jne. Jahutamiseks kasutatakse kasutatakse magedat vett. Teisi hõõrdumisest kuumenevaid osasid jahutab määrdeõli, mida jahutatakse omakorda mereveega. Et vältida soojuspingeid siis tuleks jahutada sooja veega,mistõttu merevesi ei sobi oma soolade ja mineraalidega, sest temp 50° ja üle selle algab katlakivi teke ja soolade ladestumine. Seega kasutatakse jahutamiseks magevett mida võib hoida 80° - 90° C juures. See on võimalik kinnise ehk kahekontuurse jahutus süsteemi kasutamisel. Tsentrifugaalpump annab rõhu 1,5-2 atm kiirusega ~ 1-2 m/s. Jahutusvedeliku temperatuur tõuseb ligikaudu 10° C ja suunatakse jahutisse. Püsiva temperatuurisaamiseks kasutatakse termoregulaatoreid, et jahe vesi jahutist esialgumööda suunata. Töökindluse nimel on laevad varustatud ka avarii jahutusega, mis on
Hõbedat lahutub vees tühises koguses (1108 g/liitris), kuid niisuguses vees hävivad haigusttekitavad mikroorganismid ja vesi muutub desinfitseerituks. Magnetvesi. Vee juhtimisel läbi magnetvälja orienteeruvad vee polaarsed molekulid jõujoonte suunas. Magnetvee tihedus suureneb, soolade lahustuvus temas väheneb, võrreldes magnetiseerimata veega. Loodusliku vee juhtimisel läbi magnetvälja sadeneb katlakivi. Seda menetlust kasutatakse tööstuses katlatoitvee ettevalmistamiseks. Vesinikperoksiid--H 2O2 on ebapüsiv, tugevate okspdeeriate omadustega vedelik. Leiab rakendamist oksüdeerijana ja pleegitajana. KLOOR--CHLORUM--Cl. 1s22s22p63s23p5 1.Leidumine. Suure keemilise katiivsuse tõttu ei leidu kloori looduses lihtainena. Ühenditena on ta aga väga levinud. NaCl ja KCl leidub merede ning ookeanide vees, samuti maakoors soolalademetena. 2.Saamine.
Sisukord LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID...............................................................................................2 4.Aatomi jõuseade........................................................................................................................3 LAEVA DIISELJÕUSEADMED.....................................................................................................3 SPM klassifikatsioon.......................................................................................................................5 SPM Geomeetrilised suhted.............................................................................................................7 SPM TÖÖTSÜKLID JA NENDE VÕRDLUSED...........................................................................8 NELJATAKTILISE SPM TÖÖTSÜKLID..................................................................................9 KAHETAKTILISE SPM TÖÖTSÜKLID.......................
seep) 49. Vesi, keemilised omadused. Vesi on hea lahusti ioonilistele ja polaarsetele ühenditele. Veel on kõrge soojusmahtuvus. Tahkes olekus tihedus väiksem kui vedelas. 50. Loodusliku vee koostis. Looduslik vesi on suspensioon vesilahustes st. tahkete osakestega vesilahus. Peamised koostisosad: H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3-, Cl-, SO42-, H+, OH-, Lisaks tahked peendisperssed ained (muda, savi, Fe(OH)3 jt.) ja mikroorganismid. 51. Katlakivi tekke reaktsioon ja tema eemaldamine (vt praktikumi töö). Tekke reaktsioon Ca(HCO3)2 CaCO3 + H + H2O + CO2 Tema eemaldamine CaCO3 + 2 CH + 3COOH (CH3COO)2Ca + H2O + CO2 52. Karbonaatne karedus (vt praktikumi töö). Karedust, mida arvutatakse HCO-3 ja CO2+3 kontsentratsioonide järgi, nimetatakse karbonaatseks kareduseks. 53. Püsiv ehk mittekarbonaatne karedus (vt praktikumi töö). Karedust, mida arvutatakse Ca2+ ja Mg2+ summaarse kontsentratsiooni järgi, nimetatakse üldkareduseks. 54
Tahkes olekus tihedus väiksem kui vedelas. 50. Loodusliku vee koostis. Looduslik vesi on suspensioon vesilahustes st. tahkete osakestega vesilahus Peamised koostisosad: H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3-, Cl-, SO42-, H+, OH-, lisaks tahked peendisperssed ained (muda, savi, Fe(OH)3 jt.) ja mikroorganismid. lahustunud aine mass: 51. Katlakivi tekke reaktsioon ja tema eemaldamine (vt praktikumi töö). Molaalne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu 1 kilogrammis Tekke reaktsioon Ca(HCO3)2 CaCO3 + H + H2O + CO2 lahustis Tema eemaldamine CaCO3 + 2 CH + 3COOH (CH3COO)2Ca + H2O + CO2 52. Karbonaatne karedus (vt praktikumi töö). Karbonaatne karedus määratakse HCO3- ja CO3+ järgi 53
50. Loodusliku vee koostis. kuupdetsimeetris (ühes liitris) lahuses Looduslik vesi on suspensioon vesilahustes st. tahkete osakestega vesilahus Peamised koostisosad: H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3, Cl, SO42, H+, OH, lisaks tahked peendisperssed ained (muda, savi, Fe(OH) 3 jt.) ja mikroorganismid. 51. Katlakivi tekke reaktsioon ja tema eemaldamine (vt praktikumi töö). Tekke reaktsioon Ca(HCO3)2 CaCO3 + H + H2O + CO2 lahustunud aine mass: Tema eemaldamine CaCO3 + 2 CH + 3COOH (CH3COO)2Ca + H2O + CO2 Molaalne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu 1 kilogrammis 52. Karbonaatne karedus (vt praktikumi töö). lahustis
Kõige tähtsam magneesiumisulam on elektron (3–10% alumiiniumi, 0,2–3% tsinki, ülejäänu magneesium), mida tugevuse ja väikese tiheduse tõttu kasutatakse rakettide ja lennukite ehitamisel. Pulbrilist magneesiumi kasutatakse valgustus- ja signaalrakettides ning süütepommides. Enne välklambi kasutuselevõttu pildistati magneesiumisähvatuse valgusel. Magneesiumi on kasutatud ka välklampides. Magneesiumanoodide kasutamine kuumaveeboilerites vähendab korrosiooni ja katlakivi sadestumist boileri seintele. Magneesiumi kasutatakse laevade, naftaplatvormide, nafta- ja gaasijuhtmete teraskonstruktsioonide katoodiliseks kaitsmiseks. Magneesiumi kasutatakse redutseerijana metallide (titaan, tsirkoonium, hafnium, berüllium, toorium, uraan) tootmisel. Magneesiumi kasutatakse elektripatareides terase ja teiste metallide väävlitustamiseks ja deoksüdeerimiseks ning sepistatava malmi valmistamiseks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
