NÕO REAALGÜMNAASIUM UURIMUS KAUBI KÜLAKALME PALEODEMOGRAAFILINE ANALÜÜS Palaeodemographic analysis of the skeletal material from Kaubi village cemetery KOOSTAJA: KRISTI JEEGER 11 C KLASS JUHENDAJA: KEN KALLING NÕO 2005 SISUKORD 1. Sissejuhatus ................................................................................................................... 3 1.1. Kalme asukoht. ...................................................................................................... 3 1.2. Kalme asukoha avastamine. ................................................................................... 3 1.3. Vanus ja leiud. ....................................................................................................... 3 1.4. Mat...
· Kolmandat järku struktuur ehk tertsiaarstruktuur gloobulid või fibrillid · Kvaternaarstruktuur kahe või enama polüpeptiidi ühinemisel moodustuv liitvalk nt. hemoglobiin 5 Valkude struktuuri muutus Denaturatsioon valgu kõrgemat järku struktuuri kaotamine Mehaanilisel teel vahustamine Kõrge temperatuuriga Keemilisel teel happed, raskemetallühendid Kiirguse toimel UV-kiirgus Aminohappejääkidevahelised sidemed ei katke. Renaturatsioon- denaturatsiooni pöördprotsess, struktuuride taastumine Ülesanded · ensümaatiline Ensüümid on valgud, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust. Mõnede ensüümide arktiveerumiseks on vajalik vitamiinide olemasolu. Vitamiinid on bioaktiivsed madalmolekulaarsed ained, mida loomorganismid saavad põhiliselt toiduga. · kaitse küüned, suled, karvad, sõrad jne. aga ka antikehad
enesest tugevama vastasega ja järgmist katset vampiir ilma äärmise vajaduseta ei tee. Teine sort vampiire on isikud, kes täiesti teadlikult üritavad teid endast välja viia. Vihapurskega nõrgeneb teie enese kaitsesüsteem ja tal on kerge sellest läbi murda - klammerdub mingi teie tshakra külge ja edaspidi imeb eluks vajalikku energiat endasse. Ärasõit teise linna või riiki ei päästa teid enam. Teie ja tema vahel on peenikesed energianiidid, mis ei katke ja mille kaudu ta jätkab oma hävitustööd. Paljud sensitiivid näevad kõnealuseid energianiite, lõhuvad need ja sel meetodil päästavad ohvri tema apla ründaja käest. Kui see on toimunud, üritab Vampiir oma ohvriga uuesti ühenduda ja pole harvad juhused, kus ootamatu leppimine koos sellele järgneva tüliga ongi käes. Kui te ei olnud võimeline ennast valitsema, kordub eelnev olukord - te hakkate end korraga taas väsinuna tundma.
Ta võib ülimat tasakaalukust ja enesekontrolli säilitades kuid ja aastaid oma rada sammuda, nautides lillede hõrku aroomi ja täielikult ignoreerides tema ümber toimuvat närvilist siginat ja saginat. Siis aga võib ootamatult kätte jõuda päev, mil keegi laod tema laiale turjale ülemäärase õlekõrre. Ta norsatab, hakkab maad kaapima, tõmbab silmad vidukile ja siis hoidke alt! Katsuge nii kähku kui suudate tal eest ära hüpata, ja jookske elu eest. Sõnni kannatus ei katke kergesti, ent kui ta ükskord vihastub, siis hävitab ja purustab ta kõik, mis või kes talle teele ette jääb, olgu see kas või skorpion. Purustab pole isegi päris õige sõna. Ta sõtkub sodiks. Läheb päris tükk aega, enne kui tolm haihtub ja rahu taas võimust võtab. Mõnel Sõnnil on nii tugev enesekontroll, et ta läheb endast välja vaid kord või paar terve elu jooksul. Isegi kõige äkilisema meelega Sõnnid plahvatavad endid välja ainult paaril korral
kõigega, mis tal on. See teadmine ei aitaks: vastupidi, see takistaks teda tulemast usu objektiivse ebakindluse juurde. See hävitaks võimaluse pöörduda usku. (Meos 2000) Usu juurde kuulub moment, mida Kierkegaard kutsub hüppeks; ta võtab selle mõiste saksa kirjanik-filosoofilit G.E.Lessingilt(1729-17819, kes üldse on sügavalt mõjutanud Kierkegaardi subjektivismi.(4) Tõsiasjad on usust loogiliselt eraldatud. Selle loogilise katke või lõhe võib ületada vaid subjekti enda valikuga. Ta peab hüppama. Kui ta ei hüppa, siis ta ka ei usu. Kui ta ei julge või ei taha hüpata, kui ta veendub hüppe mõttetuses ta ,,teab'' -, siis ta ka 10 ei usu. Kuid Kierkegaardi armutu tees on, et kõige sügavamalt ilmneb inimlikkus just selle lõhe ees seistes; hüpe määratleb meie olemasolu.(Meos 2000) Et autentselt olemas olla, peab inimene hüppama. Et olla autentne subjekt, peab
= = const ühtlaselt (kõigis varda ristlõike punktides on üks ja sama väärtus): A Priit Põdra, 2004 24 Tugevusanalüüsi alused 2. DETAILIDE TUGEVUS TÕMBEL JA SURVEL Pikkepinge: · jaotub pidevalt (ei katke kusagil) üle ristlõikepinna A (see on eeldus); · mõjub varda ristlõike normaali (varda telje) sihis; · näitab materjalikihte üksteisest eemalerebiva tõmbejõu (või üksteisele lähendava survejõu) intensiivsust sisepinna igas (ja ka üksikus) vaadeldavas punktis. MÄRGIREEGEL (Joon. 2.16): Tõmbepinge on positiivne (+) Survepinge on negatiivne (-)
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium BERNARD KANGRO Referaat Tartu 2009 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 ELULUGU..................................................................................................................................4 LOOMING..................................................................................................................................7 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................15 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................
mõõtmistulemusi sarnaselt.Järgnevalt lahutatakse ühest saadud suurusest teine (A-B-N)-(a-b-n) ning tulemusena saadakse satelliitide X ja Y vaheline kaksikvahe (double difference). Nii saabki kõrvaldada vastuvõtjate Q ja P ning satelliitide kellade vead. Suurust n-N nimetatakse algtundmatuks. Algtundmatu väärtus on teadmata, kuid ta püsib kogu mõõtmiste aja muutumatuna juhul, kui signaal satelliidi ja vastuvõtja vahel ei katke. Algtundmatu lahendi leidmine vajaliku tõenäosusega on võimalik vaid püsiva signaali korral. Kui mõõtmiste käigus signaal satelliidi ja vastuvõtja vahel katkeb (cycle slip), saab pärast ühenduse taastamist algtundmatu uue väärtuse. Algtundmatu lahendamist tuleb alustada uuesti. Katkestusi on võimalik arvestada ka hilisemas andmetöötluses spetsiaalmeetodeid kasutades.Kokkuvõttes võib öelda, et interferomeetrilise mõõtmismeetodi puhul orienteerutakse satelliitide ja
struktuuriks ehk kvaternaarstruktuuriks. (hemoglobiin) Kui valgulahust kuumutada, siis soojusenergia toimel nõrgad keem sid katkevad ning valk kaotab oma kõrgemat järku struktuurid, seda nimetatakse denaturatsiooniks. Lisaks temperatuurile võivad valke denatureerida ka mehhaanilised tegurid, happed, raskmetalliühendid, ioniseeriv ja UV kiirgus. Aminohappejääkidevahelised peptiidsidemed denaturatsiooni käigus ei katke. Denatureeriva mõju lakkamisel võivad valgud taastada sekundaar ja tertsiaalstruktuuri, seda pöördprotsesse nim renaturasiooniks. Valgud võivad ühineda ka teiste org ainetega, mood liitvalgud: Valgukompleks nukleiinhapetega nim nukleoproteiinideks (eukarüootide kromosoomid) Lipiidedega lipoproteiionid(rakumembraani koostis) Oligosahhariididega glükoproteiionid(membraan) 1) Valkude ensümaatiline funktsioon:
Varuosade nimekiri on juhendile lisatud. Ärge töötage üles tõstetud koormuse all enne, kui koormus on toetatud spetsiaalsetele pukkidele. Pukid peavad olema kvaliteetsed ja piisavalt tugevad üles tõstetud koormuse kandmiseks. OMCN valmistab ka pukke ja tugesid, mis selleks otstarbeks väga hästi sobivad. 12.0 Tõstuki ettevalmistamine säilituseks Kui seade jääb kauaks kasutusest kõrvale, ühendage kõik hüdrotorud lahti, laske õlianumad tühjaks ka katke kinni osad, mida tolm võib kahjustada. 13.0 Tõstuki likvideerimine Kui tõstukit enam ei kasutata, siis tuleb ta esmalt kasutuskõlbmatuks muuta, milleks tühjendatakse tõstuk õlist. Kui tõstuk sulatatakse, siis tuleb tõstuki osi käsitada erijäätmetena. Tõstuk tuleb lammutada ja ühest materjalist osade järgi sorteerida, mis likvideeritakse vastavalt kohalikule seadusandlusele. 14.0 Standardne andmesilt 15.0 Katsetused Enne pakkimist on tõstukit katsetatud järgmiselt:
inimene otsustab hakata praktiseerima 8’astmelist teed; täiuslik kõne – vaikne, tasane kõne, räägitakse vähe; täiuslik tegu – ei põhjusta kannatusi teistele elusolenditele; täiuslik elatusviis – ei peeta kõlbmatuid ameteid; täiuslik püüdlus – püüab vaimselt täiustada, saada nirvaanasse; täiuslik meditasioon – vaimne praktika; meditatsioon – tegevuse tegemisel meditatsioon ei katke hetkekski. Tavainimestele on mõeldud ainult 5,6 aste , viimased kaks on ainult vaimulikele. Budism esineb kahes vormis – mungad,nunnad ning vaimulike toetajad.. Nõuded – ei tohi tappa, varastada, valetada, võõrast naist himustada, alkoholi tarbida.. Budism jaguneb: 1) Hinajaana – Lõuna-Budism – arvab et tõelist Mina pole olemas – eesmärgiks on üksikisiku enese tahtega nirvaana saavutamine. Rõhutab ligimesearmastust , sallivust ja õigust neist vabaneda.
2) Vedelkristalsed polümeerid: neis esinevad vedelas olekus korrastatud alad: ühedimensionaalne või kahedimensionaalne. Vedelkristalses olekus on näiteks täisaromaatsed polüestrid ja täisaromaatsed polüamiidid. 3) Termoaktiivsed polümeerid kõvastuvad kuumenemisel, kuid ei pehmene enne hävimist. Esmakordsel kuumutamisel tekivad ahelatevahelised ristsidemed, mis enam ei katke. Näiteks reaktoplastid (fenool-formaldehüüdvaik ja melamiin-formaldehüüdvaik), kummid (saadakse elastomeeride vulkaniseerimisel). 4) Elastomeeridel on väga paindunud, keerdunud ja pikk lineaarne ahel, mida on kerge sirgeks tõmmata. Lai elastse oleku piirkond ja suur elastne deformatsioon (väike elastsusmoodul). Pinge eemaldamisel taastavad oma esialgse pikkuse. Tähtsamad elastomeerid on butadieen, kloropreen, isopreen ja dimetüülsiloksaan
Politseinikust isa ei usalda oma tütart kellegi võõra seltskonda ja tahab viimasega võimalikult palju aega koos veeta. Kuna isa on vahel liiga kontrolliv ja hoolitsev, puhkeb peres tüli siis, kui Ally õigel ajal koju ei jõua. Isa sõnul kehtivad tema kodus tema reeglid ning saamaks teada, kellega tütar lävib, on ta valmis tütre päevikut lugema. Ally ja isa suhted halvenevad siis, kui viimane oma tütart lööb ning Ally kodust välja kolib. Suhted isa ja lapse vahel aga ei katke, sest tütar annab endast aeg-ajalt teada. Peale tüli Tyleriga kolib Ally tagasi koju ning isa-tütre suhted muutuvad taas paremaks. 13 Mikroteoreetiliste lähenemiste põhjal võib leida filmist ka sümboleid hüüdnimede ja traditsioonide näitel. Tyler kutsub oma õde Caroline Maestro `ks ja Alyssat kutsutakse Allyks. Traditsioonideks on sünnipäevade tähistamine, kus on koos nii pere kui
hinnata, kas haava on vaja õmmelda või mitte. Haav tuleks puhastada voolava vee või puhta sidumismaterjaliga, kui haav vajab õmblemist, siis tuleb kiiresti ühendust võtta loomaarstiga, aga haavale ei tohi kanda mingeid desinfitseerivaid vm aineid. Kui verejooks on suur, tuleks paigaldada rõhkside. Edaspidise ravi määrab juba loomaarst. · Kui kahtlete selles, kas on vaja õmmelda või mitte, siis kutsuge kindlasti loomaarst, aga ärge katke haava ühegi desinfitseeriva vahendiga. · Hobuse haavad on esmaselt õmmeldavad 2-3 tunni jooskul, sellest hiljem on haava kindlasti juba vaja uuesti värskendada ja esmase paranemise võimalused vähenevad võrdeliselt kulunud ajaga. Kinnised vigastused · Kinniste vigastuste üldise esmaabina võib nimetada jahutamist, et vältida võimalikult turse tekkimist ja lümfivoolu kudedesse. Üldreeglina antakse, et esmesel ööpäeval
2. Kontrollige tarnitud puitmaterjal peale mahalaadimist ja esitage võimalikud kaebused kvaliteedi kohta kohe, enne kauba kasutusele võtmist. 3. Kaitske puitmaterjali sademete, intensiivse päikese, määrdumise ja maapinna niiskuse eest nii hoidmise kui ka ehitamise ajal. 4. Ladustage puitmaterjal õhuliselt ja kindlustage, et presendi või muu katte alla ei jääks niiskust. 5. Siseruumides kasutatav puit peab olema kuiv ja hästi isoleeritud sellega kokkupuutuva materjali niiskuse eest. Katke karkass ja kaitske sademete eest võimalikult ruttu peale selle püstitamist. LIIMPUIT Liimpuiduks nimetatakse talasid või poste, mis koosnevad mitmest kokkuliimitud puitelemendist ja mille süüd ehk aastarõngad asetsevad pikisuunaliselt. Puitelement võib laiuses koosneda ühest või mitmest osast. Liimpuidu toorainena kasutatakse peamiselt kuusepuitu, nähtava koha jaoks mõnikord ka männipuitu. Sügavimmutatud konstruktsioonidele sobib ainult männipuit
Hoidke tasased pinnad, nagu põrand, vaatluskanal jm, ohutu ja mittelibedana; koristage tööpiirkonda regulaarselt. Koristage eriti põhjalikult pärast lihvimis- või värvimistöid. Kasutage tasastel pindadel sobivaid kattematerjale (mis ei ima vedelikke). Järgige tööeeskirju õli mahutist välja valamisel ja kasutatud õli kogumisel selleks ettenähtud mahutisse; koristage õli põrandalt. Kasutage libisemiskindlaid kaitsejalatseid. Katke vaatluskanalisse viivad astmed libisemist takistava materjaliga. Ärge astuge pidurstendi rullikutele. Pidurite kontrollimise ajal hoidke stendist eemale. Ärge viibige üles tõstetud sõiduki all. Ärge minge töökoja suletud vaatluskanalisse. Pärast töö lõppu katke töökoja vaatluskanalid kinni. Hoidke kaablid ning hüdraulika- ja suruõhuvoolikud käiguteedelt eemal. Määrake tööriistade jaoks kindlad kohad, mida kasutatakse nii töö ajal ja pärast seda.
Hoidke tasased pinnad, nagu põrand, vaatluskanal jm, ohutu ja mittelibedana; koristage tööpiirkonda regulaarselt. Koristage eriti põhjalikult pärast lihvimis- või värvimistöid. Kasutage tasastel pindadel sobivaid kattematerjale (mis ei ima vedelikke). Järgige tööeeskirju õli mahutist välja valamisel ja kasutatud õli kogumisel selleks ettenähtud mahutisse; koristage õli põrandalt. Kasutage libisemiskindlaid kaitsejalatseid. Katke vaatluskanalisse viivad astmed libisemist takistava materjaliga. Ärge astuge pidurstendi rullikutele. Pidurite kontrollimise ajal hoidke stendist eemale. Ärge viibige üles tõstetud sõiduki all. Ärge minge töökoja suletud vaatluskanalisse. Pärast töö lõppu katke töökoja vaatluskanalid kinni. Hoidke kaablid ning hüdraulika- ja suruõhuvoolikud käiguteedelt eemal. Määrake tööriistade jaoks kindlad kohad, mida kasutatakse nii töö ajal ja pärast seda.
Eksistentsialismipoleemika (kahtlased eksistentsialismi mõjud Eesti proosas. Undi looming ja Valtoni ,,Kaheksa jaapanlannat" Valtonil topelt mäng tsensuuriga mäng, mis ärritas. "Loomingu" Raamatukogu ja Nooruse tasalülitamine (ümberkorraldused: sobivamad toimetajad, väheneb moodsa Lääneliku kirjanduse osakaal). Uuenduse ja pessimismi põimumised (Poliitiline taust. Üldtoon läks tumedamaks, kuid uuenduslikud dendentsid ei katke, lähevad edasi. Masenduse mäss. Iroonia (poliitilisega seotud) Madaldumine (massikultuuri pealetulek 1960ndate II poolel) Modernism või postmodernism? (murrang algatatakse 1960ndatel. Kiire ja jõuline, kuid kitsa kandepinnaga. Muutuse algus pigem modernistliku taustaga, kuid hiljem postmodernismiga märgid). Proosa 1960. ja 1970. aastate vahetusel: proosa tähtsustumine ja proosa radikaliseerumine (Valton, Unt), ajalooline proosa (algatajaks Kross), romantika +
korduvalt kuumutamisel pehmenevad ja jahtudes tahkestuvad. Võivad olla ja poolkristallilised Vedelkristalsed polümeerid: esinevad vedelas olekus korrastatud alad. Korrastus võib olla ühe- dimensionaalne või kahedimensionaalne. Vedelkristalses olekus võivad olla näiteks täisaromaatsed polüestrid ja täisaromaatsed polüamiidid.Termoreaktiivsed polümeerid: kõvastuvad kuumutamisel ja enam ei pehmene enne hävimist. Esmakordsel kuumutamisel tekivad ahelatevahelised rist-sidemed, mis ei katke. Siia kuuluvad tõelised termoreaktiivid ehk reaktoplastid, nagu fenool-formaldehüüdvaik ja melamiini- formaldehüüdvaik. Elastomeerid: väga paindunud, keerdunud ja pikk lineaarne ahel, mida on kerge sirgeks tõmmata. Lai elastne oleku piirkond ja suur elastne deformatsioon. Elastsusmoodul muutub mehaanilise pinge muutumisel. Pinge eemaldamisel taastavad nad oma esialgse pikkuse. Kummide termoreaktiivsus alvadub vastupanu kuumutamisel. Kummid saadakse elastomeeride harval ristseostamisel
voolujuhist teise. Elektrilise kontakti olemasolu nimetatakse kontakteerumiseks. Elektriaparaatide kontaktid Omavahelise liikumise järgi liigitatakse kontaktid: Jäigad kontaktid - üksteise suhtes liikumatud, näiteks lattide poltühendus, juhtmete ühendus aparaadi klemmidega. Kommutveerivad kontaktid - liikuvad kontaktid, mis töökäigus sulguvad või avanevad. Liugkontaktid - üks kontakt liigub teise suhtes, kuid elektriline ühendus ei katke. Elektriaparaatide kontaktid Kontaktide kontakteerumine Kontaktid kokku vaid üksikutes punktides. Sellist kokkupuute punkti nimetatakse tegelikuks kokkupuute punktiks. Mida kõvemini suruda kontakte jõu F abil kokku, seda suuremaks muutub tegelik kokkupuute punkt Ühest hetkest alates see kasv aeglustub ning edasisel surumisel ei ole enam mõtet. Elektriaparaatide kontaktid Elektriaparaatide kontaktid Kontakteerumise iseloomu järgi saab kontaktpinda liigitada:
Indutseeritud stabiilne DNA replikatsioon (iSDR) ei vaja replikatsiooni initsiatsiooniks DnaA valku. iSDR toimub rakkudes, kus on indutseeritud SOS vastus ning sõltub homoloogilisest rekombinatsioonist. iSDR algab nii oriC piirkonnast kui ka terC-st (nimet. ka oriM). Initsiatsiooniks vajaliku praimeri genereerimiseks toimub DNA rekombinatsioon, mille käigus tekib D-ling. D-ling on 3-st DNA ahelast moodustunud struktuur vaba 3´-OH otsaga. D-ling moodustub kaksikahelalise katke tulemusena oriM regioonis. ssDNA 3'-OH otsaga genereerivad RecBCD helikaas või ExoVIII. RecA toimel assimileerub see ssDNA homoloogilise dsDNA-ga. iSDR tekitab võrreldes tavalise DNA replikatsiooniga rohkem vigu. Konstitutiivne stabiilne DNA replikatsioon Lisaks iSDR-le võib bakterites toimuda ka konstitutiivne stabiilne DNA replikatsioon (cSDR), mis ei vaja SOS vastuse esilekutsumist bakterirakus. cSDR algab oriK-delt ja sõltub transkriptsioonist. cSDR saab
Viimased takistaksid DNA replikatsiooni toimumist. SSB seondumine on kooperatiivne - ühe monomeeri seondumine stimuleerib järgmiste monomeeride seondumist. Seetõttu kaetakse kogu üksikahelaline DNA kiiresti SSB molekulidega. 3. DNA topoisomeraasid katalüüsivad DNA ahelatesse ajutisi katkeid, kuid jäävad ise lõigatud molekulide otstega kovalentselt seotuks. 1) Topoisomeraas I tüüpi ensüümid viivad DNA molekuli üksikahelalise katke ja kõrvaldavad ühe superspiraali. Nad konserveerivad energia, mis vabaneb fosfodiestersideme lõikamisest ning kasutavad seda hiljem sideme taastamiseks. Sellesse klassi kuuluvad ensüümid võivad kõrvaldada nii positiivseid kui ka negatiivseid supersiraale. E. coli topoisomeraas I (geeni topA produkt) kõrvaldab ühe katkega ühe negatiivse superspiraali.
muutlikkus on tsentromeerides. Tsentromeeride järjestust pole suudetud määrata. Kordused pole päris identsed. Replikatsiooni vigade reparatsioon sõltub mutS valgust (valepaardumise äratundmine ja parandamine). see on mismatch reparatsioon. MutS skaneerib värskelt sünteesitud DNA-d ja otsib vigu. Kontrollib DNA struktuuri ja geomeetriat (et oleks B-vormis). Kui MutS leiab vea, jääb seisma, hüdrolüüsib ATP → konformatsioonis toimub muutus, liituvad MutL ja MutH. MutH teeb DNA-sse katke ja terve lõik lagundatakse endonukleaaside poolt. MutH – endonukleaas (3’→5’ või 5’→3’). MutL – määrab ahela spetsiifika. Hiljem DNA polümeraas II sünteesib tehtud augu täis. MutS väänab DNA-d ja kompab DNA struktuuri. Valepaardumise puhul jääb DNA konaruste tõttu kinni ja MutS jääb seisma. Sünteesil tekib hemimetüleeritud DNA, kus vanem ahel on metüleeritud (uus ahel alguses pole metüleeritud). Katkemine tekitatakse alati metüleerimata ahelasse (!).
Viimased takistaksid DNA replikatsiooni toimumist. SSB seondumine on kooperatiivne - ühe monomeeri seondumine stimuleerib järgmiste monomeeride seondumist. Seetõttu kaetakse kogu üksikahelaline DNA kiiresti SSB molekulidega. 3. DNA topoisomeraasid katalüüsivad DNA ahelatesse ajutisi katkeid, kuid jäävad ise lõigatud molekulide otstega kovalentselt seotuks. 1) Topoisomeraas I tüüpi ensüümid viivad DNA molekuli üksikahelalise katke ja kõrvaldavad ühe superspiraali. Nad konserveerivad energia, mis vabaneb fosfodiestersideme lõikamisest ning kasutavad seda hiljem sideme taastamiseks. Sellesse klassi kuuluvad ensüümid võivad kõrvaldada nii positiivseid kui ka negatiivseid supersiraale. E. coli topoisomeraas I (geeni topA produkt) kõrvaldab ühe katkega ühe negatiivse superspiraali.
Eksamipilet Nr.12 1. Lagede ja seinte värvimine Ettevalmistustööd: Ettevalmistustööd moodustavad värvimisel suurema osa kogu tööprotsessist. Selleks, et värvimine oleks nauditav ja mugav, on vaja viimistletavad pinnad korralikult ette valmistada ja vastavalt töödelda. Võimalusel viige ruumist välja või tõstke ruumi keskele kõik mööbliesemed, mis võivad tööde käigus jalgu jääda. Ruumi jäänud esemed katke kilega, põrandad ajalehtedega. Juhul kui põrandakatteks on kergestimäärduv materjal, on soovitatav see kile või tugeva paberiga katta ning ühenduskohad kindlalt kinni teipida. Värvitavad pinnad peavad olema ühtlased ning puhtad igasugusest mustusest. Tugevasti määrdunud pindu võib pesta seebi või tehnilise piiritusega, kuid soovitatav oleks kasutada spetsiaalset puhastusvahendit, mis valmistab pinna värvimiseks ette. Tolm tuleb seintelt ja laest hoolikalt tolmuimejaga eemaldada
54. DNA replikatsiooni veereva ratta mudel. Milliste DNA molekulide replikatsiooni puhul seda on kirjeldatud? Selle mudeli järgi replitseeruvad tsirkulaarsed DNA molekulid, võivad olla nii ühe kui ka kahe ahelalised. Üks algse DNA ahelatest jääb rõngaks ja on matriitsiks sünteesitavale komplementaarsele DNA ahelale. Replikatsioon algab, kui järjestuse-spetsiifiline nukleaas tekitab replikatsiooni alguspunktis ühte DNA ahelasse katke. DNA ahela pikenemine algab vabast 3'-OH otsast ning 5'-fosfaadiga lõppev ahela ots eemaldub rõngast DNA sünteesi käigus. See ots nagu "veereks" rõngalt maha. Ülejäänud protsess sisuliselt sama mis tavalisel DNA replikatsioonil. 55. Molekulaarbioloogia põhidogma. Geneetiline info liigub DNA-lt RNA-le (transkriptsioon) ning RNA infost sünteesitakse valku (translatsioon). Samuti saab ka liikuda info RNA-lt DNA-e (pöördtranskriptaas). 56
Lahtiste tuleasemete jäänuseid oli säilinud ka kunagiste elamute sees. Iru linnamäe pronksiaegsest kihist pärinevad Eesti varaseimate ristnurgaga seotud rõhkpalkhoonete jäänused. Kaevamiste käigus tuvastati siiski ka postiauke või -kiilustikke: näiteks oli postide rida toestanud ilmselt ühe suurema pronksiaegse ristpalkhoone katust keskelt. Pronksiaegne leiumaterjal koosnes peamiselt keraamikast, aga leiti ka üksikuid pronksesemeid: odaots, kaelavõru katke, naaskleid. Saadi ka valamisvormide katkeid ning rohkesti luu- ja sarvesemeid (harpuun, hobuse suitsekang, lusikas, nooleotsad, nõelad, naasklid, noad). Põllumajandusele viitavad taolised leiud nagu sarvest kõblas või adratera, jahvekivid ning võimalik linakamm. Hilisem Iru linnamägi oli võetud kasutusele juba nöörkeraamika kultuuri ajal, võimalik et 3. aastatuhande teisel poolel ema. Selleaegse asustuse jälgi, põhiliselt iseloomulikku
· kui polüpeptiid keerdub kruvikujuliseks heeliksiks. · kui kõrvuti asuvad ahelad voltuvad. c) Kolmandat järku struktuur kui heeliks kägardub kerakujuliseks gloobuliks. d) Neljandat järku struktuur kui valgu koostises on 2 või enam polüpeptiidi. Denaturatsioon kui valk kaotab 2 või 3-järku struktuuri keemiliste sidemete katkemise tõttu. (temperatuuri, UV kiirguse jm mõjul) Peptiidside ei katke! Seega esimest järku struktuur püsib! Renaturatsioon denaturatsiooni pöördprotsess. Valkude ülesanded: 1. Biokeemiliste reaktsioonide kiiruse reguleerimine ensüümid. 2. Ehituslik funktsioon kuuluvad rakuorganellide koostisesse. 3. Transpordi funktsioon transportvalgud rakumembraanides. 4. Retseptorfunktsioon membraanide valgud mis edastavad informatsiooni väliskeskkonnast. 5. Regulatoorne funktsioon valgulised hormoonid (insuliin). 6
jt). Vedelkristalsed polümeerid: esinevad vedelas olekus korrastatud alad. Korrastus võib olla ühedimensionaalne või kahedimensionaalne. Vedelkristalses olekus võivad olla näiteks täisaromaatsed polüestrid ja täisaromaatsed polüamiidid. Termoreaktiivsed polümeerid: kõvastuvad kuumutamisel ja enam ei pehmene enne hävimist. Esmakordsel kuumutamisel tekivad ahelatevahelised ristsidemed, mis ei katke. Siia kuuluvad tõelised termoreaktiivid ehk reaktoplastid, nagu fenool-formaldehüüdvaik ja melamiini- formaldehüüdvaik. Termo polü hulka kuuluvad ka kummid, mis saadakse elastomeeride vulkaniseerimisel. Elastomeerid: väga paindunud, keerdunud ja pikk lineaarne ahel, mida on kerge sirgeks tõmmata. Lai elastne oleku piirkond ja suur elastne deformatsioon. Elastsusmoodul muutub mehaanilise pinge muutumisel. Pinge eemaldamisel taastavad nad oma esialgse pikkuse.
Peeter Raesaar ÕHULIINIDE PROJEKTEERIMISE KÜSIMUSI ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE III osa 1. Sissejuhatus. Normatiivdokumendid. Üldpõhimõtted. 2. Õhuliinidele mõjuvad koormused 3. Juhtmete ja piksekaitsetrosside arvutus 4. Mastide arvutusest 5. Vundamentide arvutusest 6. Isolaatorid 7. Õhuliinide tarvikud 8. Trassi valik, mastide paigutus trassil 2006 ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 1. SISSEJUHATUS 1.1 NORMDOKUMENDID. Lähtuda tuleb reast normdokumentidest. Olulisemad: • EVS-EN 50341-1:2001: Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 45 kV /Overhead electrical lines exceeding AC 45 kV/ – Eesti versioon etteval- mistatud ja kuulub peatselt kinnitamisele Eesti Standardikeskuse käskkir- jaga. Hõlmab õhuliinide ja tema komponentide (juhtmed ja piksekaitsetrossid, ...
struktuuriks ehk kvaternaarstruktuuriks. (hemoglobiin). Kui valgulahust kuumutada, siis soojusenergia toimel nõrgad keem sid katkevad ning valk kaotab oma kõrgemat järku struktuurid, seda nimetatakse denaturatsiooniks. Lisaks temperatuurile võivad valke denatureerida ka mehhaanilised tegurid, happed, raskmetalliühendid, ioniseeriv ja UV kiirgus. Aminohappejääkidevahelised peptiidsidemed denaturatsiooni käigus ei katke. Denatureeriva mõju lakkamisel võivad valgud taastada sekundaar ja tertsiaalstruktuuri, seda pöördprotsesse nim renaturasiooniks. Valgud võivad ühineda ka teiste org ainetega, mood liitvalgud: Valgukompleks nukleiinhapetega nim nukleoproteiinideks (eukarüootide kromosoomid) Lipiidedega lipoproteiionid(rakumembraani koostis) Oligosahhariididega glükoproteiinid(membraan) Funktsioon: 1) Valkude ensümaatiline funktsioon:
Tekkinud HbCO ehk karboksühemoglobiin on aga püsiv ühend, mis ei dissotseeru kergesti. Seetõttu ei saa Hb enam täita oma normaalset funktsiooni, st. siduda ja transportida hapnikku. Kudedes tekib hapniku puudus, mille suhtes kõige tundlikum on aju. Neuroparalüütilised mürkained aga blokeerivad kolinergilises sünapsis ensüümi, mille funktsioon on mediaatori atsetüülkoliini (Ach) lammutamine. Seetõttu jääb Ach sünapsisse alles, erutuse ülekanne ei katke, vaid toimub pidevalt. See põhjustab 2 tugeva süljevooluse, bronhide silelihaste krampliku kokkutõmbe jt. Kärbseseenes sisalduv muskariin stimuleerib parasümpaatilise närvisüsteemi poolt innerveeritavatel elunditel paiknevaid muskariinitundlikke retseptoreid, mille ülemäärane erutus kutsub esile
1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid. Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Tartus, esimesena ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika sisuvaldkond ei ole lihtsalt märgid, vaid märgitoime ehk semioos. Semiootika erineb semioosist nagu teadmine erineb sellest, mida teatakse. Semiootika on teadmine semioosist ehk teoreetiline käsitlus märkidest ja sellest, mida nad teevad. Semiootika puhul oleks siis uurimisobjektiks märk (mille all tänapäeva semiootikas mõistetakse ka nt märgisuhet, märgiprotsessi jmt). Siit algavadki raskused, sest märgi määratlusi on semiootikas vähemalt kaks ja lähtuvalt sellest ka kaks põhivoolu: nn Peirce/Morrise semiootika (Ameerikas) ja Saussure´i semitoloogia (enamjaolt euroopas ja Prantsusmaal). Eristus nimetuse tasandil püsis pikka aega ja ameerika semiootika „võitis” alles tänu Sebeoki pingutustele, kuid sisuline erinevus on ikkag...
kapillaari ava ühe vedeliku sisse teise vedeliku tilk või gaasimullike. 6. Millel põhineb pindpinevuse määramine kapillaartõusu meetodil? Tänu adhesiooni ja kohesiooni koosmõjule liigub vesi üles peentes torudes vastu gravitatsioonijõudu. Vesi adheerub kapillaari seinaga veesamba külgedel, tulemusena tekib U- kujuline menisk, pindpinevus aga püüab tasandada veepinda, tõmmates vett kapillaaris üles. Tänu kohesioonile veesammas ei katke. Langetavaks jõuks on raskusjõud, mis ühel hetkel kompenseerib tõstvat jõudu ja vee liikumine lakkab. Kapillaarsed nähtused on väga tähtsad bioloogias: kapillaarjõud aitab kaasa ksüleemimahla liikumisele taimede juhtsoontes. (Vt pilt) 7. Millel põhineb pindpinevuse määramine rõnga lahtirebimise ja stalagmomeetrilisel meetodil? Stalagmomeetriline meetod-Loetakse kindlast ruumalast tekkinud tilkade arvu 2 8. Millel põhineb mullikeste suurima rõhu meetod?
Albaania, Kreeka, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia ning Jugoslaavia. (21) Reljeef on küllalt mägine, rannikuid ääristavad ka madalikud. Mäetekkeliste liikumistega koos esineb paiguti ka ülitugevaid maavärinaid. Apenniini poolsaarel ja selle naabruses on tegevvulkaane, neist on tuntuim Vesuuv. (21) Valitseb tüüpiline vahemereline kliima pika, kuuma ja kuiva suvega. Talv on pehme ja niiske, jaanuari keskmine õhutemperatuur on üle 0 kraadi. Seetõttu ei katke taimede kasvuperiood ka talvel. Talvel on taevas sageli pilves, sajab tihti, jõed tulvavad üle kallaste. Seda põhjustab Atlandilt puhuvad tuuled, mis toovad endaga niisket merelist parasvöötme õhku. Suvel satuvad Vahemeremaad lõunast siia ulatuva kõrgrõhuala, laskuvate õhuvoolude ja passaatide mõju alla. Sellepärast on suvi kuum ja kuiv, mis ongi vahemerelise kliima põhitunnus. (19; 21) 17
kõrvaldamise tõttu mahajääv ahel on aga järgmises replikatsioonis matriits ning kromosoom lüheneks pidevalt. 54. DNA replikatsiooni veereva ratta mudel. Milliste DNA molekulide replikatsiooni puhul seda on kirjeldatud? Üks algse DNA ahelatest jääb rõngaks ja on matriitsiks sünteesitavale komplementaarsele DNA ahelale. Järjestuse spetsiifiline nukleaas tekitab replikatsiooni alguspunktis ühte DNA ahelasse katke. DNA ahela pikendamine algab vabast 3' OH-st ning 5' fosfaadiga lõppeva ahela ots eemaldub rõngast DNA sünteesi käigus. Teine ahel sünteesitakse Okazaki fragmentide abil uue ahela põhjal. Seda on kirjeldatud rõngaskromosoomide puhul: · Paljude viiruste genoomi replikatsioon · Geneetilise informatsiooni ülekanne rakust rakku bakterite konjugatsioonil 55. Molekulaarbioloogia põhidogma.
märk on kui teatav äratundmise protsess. Seos moodustub tänu mälule (sellepärast oleneb vaatlejast). Pidevalt on aktuaalne küsimus, kas kõik protsessid maailmas on semioosised või ainult mingi osa. Lingvistilise suuna semiootikud panevad alumise läve kultuuri piirile. Filosoofilise koolkonna esindajad viivad selle oluliselt allapoole. Vastupidiselt pansemiootikutele arvatakse üldiselt, et semioosise lävi on seotud eluprotsessidega. Omne signum e signo: Semioosis ei katke, sellele eelneb ja järgneb semioosis (vt piiritu semioosis). Näiteks ühe teksti teiseks tõlkimisel peab olema mälutekst, mille alusel esimene tekst ära tuntakse. Piiritu semioosis (ainult potentsiaal tegelikult, ei toimu kogu aeg) põhineb interpretandi võimel olla ühtlasi uus märk, mis põhjustab järgmise interpretandi jne (assotsiatsioonide jada). Märk on samas üldisema ilmingu avaldumisvorm. On kolm ilmingute kategooriat - Esmasus (seostub
katkevad- esmalt kolmandat ja siis teist järku struktuur. Seda nähtust nimetatakse denaturatsiooniks. Lisaks kuumusele võivad valku denatureerida mehaanilised tegurid (munavalge kloppimine), happed (kontsentreeritud lämmastikhape), raskmetallid (elavhõbe), ioniseeriv ja ultraviolettkiirgus jms. Valk võib nende toimel kaotada oma ruumilised struktuurid. Denaturatsiooni käigus hävivad vaid kõrgemat järku struktuurid, kuid peptiidside ei katke, peptiidahel jääb püsima ja koos sellega säilib valgu esmane struktuur. Denaturatsiooni pöördprotsessi nimetatakse renaturatsiooniks, st denatureeriva teguri mõju lakates võivad taastuda valgu sekundaar- ja tertsiaarstruktuur. Renaturatsioon toimub vaid siis, kui denatureerivate tegurite mõju pole olnud liiga suur ja valgu struktuuri ei ole veel lõplikult lagunenud (keedetud munast ei arene kunagi tibupoega). Ülesanded: Ensümaatiline roll
südamikuga poolil? 12.Kui mõõta mähise oomilist takistust ning teades pinget arvutada vool, ning lülitada see mähis pinge alla ampermeeter näitab kas (kas rohkem, vähem või sama palju kui arvutasime) 13.Millist takistust avaldab paispool e. drossel vahelduvvoolule? Põhjenda. 14.Millist takistust avaldab paispool e. drossel alalisvoolule? Põhjenda. 15.Mida nimetatakse endainduktsiooni elektromotoorjõuks? 16.Miks voolu väljalülitamisel vool ei katke hetkeliselt vaid eksponentsiaalselt? 17.Miks ei saavuta vool pika juhtme või pooli ühendamisel vooluallikaga oma nimiväärtust hetkeliselt, vaid teatud ajavahemiku vältel? 18.Kus praktikas endainduktsiooni nähet kasutatakse? Kus endainduktsiooni nähe on kasulik ja kus kahjulik nähe? 19.Miks tekib ahela väljalülitamise kontaktide vahele kaarleek? 20.Millal on kontaktide vahel kaarleek suurem, kas ahela sisselülitamisel või väljalülitamisel? Põhjenda. 21
märk on kui teatav äratundmise protsess. Seos moodustub tänu mälule (sellepärast oleneb vaatlejast). Pidevalt on aktuaalne küsimus, kas kõik protsessid maailmas on semioosised või ainult mingi osa. Lingvistilise suuna semiootikud panevad alumise läve kultuuri piirile. Filosoofilise koolkonna esindajad viivad selle oluliselt allapoole. Vastupidiselt pansemiootikutele arvatakse üldiselt, et semioosise lävi on seotud eluprotsessidega. Omne signum e signo: Semioosis ei katke, sellele eelneb ja järgneb semioosis (vt piiritu semioosis). Näiteks ühe teksti teiseks tõlkimisel peab olema mälutekst, mille alusel esimene tekst ära tuntakse. Piiritu semioosis (ainult potentsiaal tegelikult, ei toimu kogu aeg) põhineb interpretandi võimel olla ühtlasi uus märk, mis põhjustab järgmise interpretandi jne (assotsiatsioonide jada). Märk on samas üldisema ilmingu avaldumisvorm. On kolm ilmingute kategooriat - Esmasus (seostub
seda on kirjeldatud? 1. Paljude viiruste genoomi replikatsioon. 2. Geneetilise info ülekanne rakust rakku bakterite konjugatsioonil. 3. Ribosomaalse RNA ekstrakromosomaalne amplifikatsioon amfiibide oogeneesis. Üks algse DNA ahelatest jääb rõngaks ja on matriitsiks sünteesitavale komplementaarsele DNA ahelale. Järjestuse-spetsiifiline nukleaas tekitab replikatsiooni alguspunktis ühte DNA ahelasse katke. DNA ahela pikenemine algab vabast 3' otsast ning 5'-fosfaadiga lõppev ahela ots eemaldub rõngast DNA sünteesi käigus. Teine ahel sünteesitakse Okazaki fragmentide abil. 54. Molekulaarbioloogia põhidogma. Puudutab geneetilise info edastamise korda. Kõigepealt liigub see transkriptsiooni kaudu DNAlt RNA molekuli; info võib liikuda ka vastupidi (= RNAlt DNAle; nim revertaasiks). RNAlt liigub info ühesuunaliselt translatsiooni teel valku. 55
omakorda lõhkuma uusi C l2 molekule. On palju reaktsioone, kus katalüsaatoriks on kas hape või alus. Sel juhul nimetatakse protsessi Inhibeerimisstaadium produkti ei teki, kuid säilib happealuseliseks katalüüsiks. Kui katalüsaator on aktiivne osake ja ahel ei katke (näiteks tõrjub vaba hape, ühineb prooton lähteaine molekuliga. Kui H vesinikkloriidist välja kloori, muutes selle katalüsaator on alus, võtab hüdroksiidioon lähteainelt ära prootoni. Mõlemal juhul vanad sidemed vabaks radikaaliks ja saades ise stabiilseks. lõdvenevad.
Matemaatiline anal¨ uu¨s I Jaan Janno ii Sisukord 1 Funktsioonid ja nendega seotud m~ oisted 1 1.1 Reaalarvud ja Arvtelg. Absoluutv¨a¨artuse m~oiste. Reaalarvudest koosnevad hulgad. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 1 1.2 J¨a¨ avad ja muutuvad suurused. Funktsiooni m~oiste ja esitusviisid. 3 1.3 Funktsioonide liigid. Konstantne funktsioon. Astme-, eksponent- ja trigonomeetrilised funktsioonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.4 P¨o¨ ordfunktsiooni m~oiste. Logaritmfunktsioon. Arkusfunktsioonid. 8 1.5 Tehted funktsioonidega. Elementaarfunktsioon. Pol¨ unoom ja ratsionaalfunktsioon. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 1.6 Ilmutatud ja ilmutamata funktsioonid. Parameetrilisel kujul an- tud jooned ja funktsioonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 1.7 H...
Matemaatiline anal¨ uu¨s I Jaan Janno ii Sisukord 1 Funktsioonid ja nendega seotud m~ oisted 1 1.1 Reaalarvud ja Arvtelg. Absoluutv¨a¨artuse m~oiste. Reaalarvudest koosnevad hulgad. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 1 1.2 J¨a¨avad ja muutuvad suurused. Funktsiooni m~oiste ja esitusviisid. 3 1.3 Funktsioonide liigid. Konstantne funktsioon. Astme-, eksponent- ja trigonomeetrilised funktsioonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.4 P¨o¨ordfunktsiooni m~oiste. Logaritmfunktsioon. Arkusfunktsioonid. 8 1.5 Tehted funktsioonidega. Elementaarfunktsioon. Pol¨ unoom ja ratsionaalfunktsioon. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 1.6 Ilmutatud ja ilmutamata funktsioonid. Parameetrilisel kujul an- tud jooned ja funktsioonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 1.7 H¨uperboolsed trigonom...
DNA-na, kus DNA on samuti inaktiivne. Kromosoomi lingud on ankurdatud nukleoidi moodustavate valkudega. See on oluline selleks, et kui ühes lingus kaob superspiralisatsioon ning see ling muutub transkriptsiooniliselt inaktiivseks, siis superspiralisatsiooni kadu ei kanduks üle kõrvallingu. Plasmiidid on ka bakterites 79 superspiraliseeritud, kuid erinevalt kromosoomidest piisab üheahelalise katke tegemisest, et plasmiidide superspiralisatsioon kaoks. DNA topoloogiat kujundavad topoisomeraasid, mis jaotatakse kahte klassi. Topoisomeraaside esimesse klassi kuuluvad valgud, mis teevad DNAsse üheahelalise katke ning võimaldavad katkestatud ahelal keerelda ümber katketa ahela. Sellega muudavad nad DNA linking number'it 1 võrra. Sellest klassist on kõige olulisem topoisomeraas Topo I (TopA), mille ekspressioon E. coli's
Talvel näete oma mugavustarmastavat kassi palju rohkem, ehkki olgu kassipoeg või ka täiskasvanud kass mis tahes tõuga, meeldib talle lumes suigelda. Kui maapind on külmunud, siis ei saa kass auku kaevata, mis on toaleti kasutamisel tähtis rituaal. Ta võib asendada selle mugavama lillepotiga ning siis on aeg osta liivakast! Kass käib ka talvel jahil ning see võib näljaste lindude jaoks hukatuslikuks osutuda. Pange kassi kaelarihma külge kelluke, et hoiatada linde kassi tulekust, ning katke lindudele toidulaud kohas, kuhu kass ligi ei pääse selle ümber peaks olema rõngas, mis ei lase kassil üles ronida.(Sinu kassi seletaja, David Alderton lk 32) 17 5.Kuidas hoolitseda talvel õues elava kassi eest 5.1.Magamiskoht On tähtis, et kassil oleks kuiv paik, kus leida varju ja kaitset ka tuule eest. Väikest pesa on loomal kergem oma kehaga soojaks kütta. Kass ei tohi magada külmal põrandal, seega tuleks talle alla
isolatsiooni ülelöökidest. Paljasjuhtmetega keskpingevõrkudes on lühiste põhjustajateks sageli veel liinidele kukkunud puud. Kui lühisvoolud ei ole suured, siis ülelöögil tekkiv elektrikaar on ebastabiilne ja suure tõenäosusega voolu nullist läbiminekul kustub iseenesest. Seega taastub kiiresti elektrivõrgu normaaltalitlus, lühiste väljalülitamine võimsuslülititega ei ole vajalik ning tarbijate elektrivarustus ei katke hetkekski. Ka metalne lühis, mis ei võimalda võrku normaaltalitlusele taastuda, ei ole elektrivarustuse seisukohalt ohtlik, võrk võib sellises seisundis talitleda pikemat aega (aeg on mõõdetav tundides). Isoleeritud neutraali kasutamisel peab siiski silmas pidama järgmisi asjaolusid. Esiteks, kui rikkekoha takistus Rr < 500 , tuleb arvestada võimalusega, et "rikkeks" on elusolend inimene, kariloom vm. Seega peab releekaitse suutma määrata rikkekoha takistuse ja kui
Psühholoogia konspekt 2008 Tänapäeva psühholoogias on 5 teoreetilist suunda: 1. Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs) S. Freud algataja Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. Freudi järgi moodustab inimeste teadvustatud kogemus vaid n-ö jäämäe veepealse osa. Pinna all toimuvad inimeses protsessid, mida ta ei saa välja elada ühiskonna moraalinõuete tõttu, aga mis otsivad väljendusvõimalust. Seepärast mõjutavad need alateadlikud tungid ja vastuolud meie teadvustatud mõtteid ja tegusid, neist sõltub suurel määral meie käitumine. Freud kasutas vabade assotsiatsioonide meetodit: patsient ütles, mis tal parasjagu pähe tuli, püüdmata öeldavat loogiliselt ritta seada. Freud kuulas ja analüüsis ilmnenud assotsiatsioone. Freud arendas välja ka unenägude analüüsi. Ta on loonud ka isiksuseteooria. Freud kinnitas, et psühholoogilisi meetodeid...
on kirjeldatud? · Nii toimub paljude viiruste genoomi replikatsioon, geneetilise info ülekanne rakust rakku bakterite konjugatsioonil. Igatahes toimub DNA rõngasmolekuli replikatsioonil · Toimumine: Üks algse DNA ahelatest jääb rõngaks ja on matriitsiks sünteesitavale komplementaarsele DNA ahelale. Järjestus-spetsiifiline nukleaas tekitab replikatsiooni alguspunktis ühte DNA ahelasse katke. DNA ahela pikenemine algab vabast 3'-OH otsast ning 5'-fosfaadiga lõppev ahela ots eemaldub rõngast DNA sünteesi käigus justkui veereks rõngalt maha. Teine ahel sünteesitakse Okazaki fragmentide abil. 55. Molekulaarbioloogia põhidogma. · Geneetiline info liigub DNA-lt RNA-le (retroviirustel ka RNA-lt DNA-le) ning RNA-lt valgule. 56. RNA tüübid: tRNA, rRNA, mRNA, snRNA ja nende funktsioonid.
Arengupsühholoogid 16 on palju arutlenud selle üle, kas lapsel võib üheaegselt või eri aegadel olla mitu psühholoogilist vanemat, juhul kui ta satub näiteks asendusperesse ning tema kiindumuse ja samastumise objekt vahetub. Rootsi uurijad on algatanud seda küsimust puudutava mõttevahetuse, rääkides sisestatud vanemlusest, mille järgi lapse sisemine suhe esialgsete vanematega ei katke ka siis, kui laps peab neist lahkuma. Kahtlemata on kasvatuslikult kõige tähtsamal kohal just psühholoogilised vanemad, keda tavaliselt peetaksegi silmas, kui kasvatusteaduses räägitakse vanematest. Psühholoogilise vanemlusega seotud vähemalt järgmised kasvatuslikus mõttes olulised jooned 1. Psühholoogiline vanemlus eeldab pidevat lapse ja täiskasvanu vahelist interaktsiooni. 2. Psühholoogilised vanemad rahuldavad lapse igapäevaseid vajadusi ja kannavad hoolt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
