kahvaturoosa, peaaegu värvitu. Al3+ ja Zn2+ ioonid on vesilahustes värvitud. Hüdratiseerunud ioonide värvuste põhjal saab aga teha vaid esialgseid järeldusi nende sisalduse kohta lahuses, sest nende ioonide erinevad värvused vesilahustes võivad üksteise värvusi maskeerida. Katioonide kolmanda rühma süstemaatilise analüüsi asemel on võimalik katioone tõestada ka ositianalüüsi meetodil, kuid tasub silmas pidada, et mõnel juhul võib mõni muu katioon segada tõestust ja sellisel juhul katse ei anna soovitud tulemust. . Kuna III rühma soolade vesilahused on hüdrolüüsi tõttu happelised, on hüdrolüüsi tagasitõrjumiseks tarvis lisada hapet. III rühma katioonide sulfiidid on hapetes lahustuvad ja sellepärast ei saa neid sadestada happelisest lahusest. Nende katioonide sulfiidide lahustuvuskorrutiste väärtused on tunduvalt suuremad II rühma katioonide sulfiidide lahustuvuskorrutiste väärtustest
= f 0 (7.5) Nõrkade elektrolüütide lahuste korral f = 1 ja / 0 = . See võimaldab leida elektrijuhtivuse mõõtmise teel dissotsiatsiooniastet ja selle alusel dissotsiatsioonikonstanti. Binaarse elektrolüüdi korral, mille dissotsiatsioonil tekib üks katioon ja üks anioon, avaldub dissotsiatsioonikonstant Kd võrranditega 2c Kd = 1 - (7.6) 2 c ja Kd = 0 ( 0 - ) (7.7) kus c on molaarne kontsentratsioon. Tugevate elektrolüütide lahustes = 1 ja / 0 = f . Elektrijuhtivuse tegur f näitab ioonidevahelise mõju tugevust. Vastasmõju
Di-vesinikodsiid Loengumaterjal Sügis 2015 K. Port Di-vesinikoksiid ja elu · Müstiline aine (peaks ehituse põhjal keema -93°C juures ja toatemperatuuril olema gaasiline; pealegi külmudes ei kahane vaid paisub) · Lõhnata, värvita, kujuta ja väga salakaval · Põletab või tekitab külmakahjustusi · Aktiveerunult purustab ja tapab · Liitudes mõne molekuliga hävitab inimkultuuri (ehitisi, skulptuure) ja loodust · Tapab igal aastal kümneid tuhandeid inimesi · 97% on inimesele mürgine · Ometi läbivad inimesed tuhandeid kilomeetreid ja maksavad väikese varanduse, et ennast sellesse heita · Pelk nägemine tõstab kinnisvara hinda · Võtame sisse iga päev Mpemba Effect · 1960 märkas Tanzaania õpilane kokandustunnis, et kuum jäätisesegu külmub kiiremini kui külm S.t. kuum vesi jäätub kiiremini kui külm · Miks?! · ,,Why does boi...
ulatuse järgi hinnata osakeste suhtelist massi. Mõõtmistulemused esitatakse piikide seeriana, kus piigi kõrgus on võrdeline vastava massiga osakeste arvuga. Tekitatakse spektromeetris vaakum Proov viiakse auruna sisestuskambrisse Proov viiakse ionisatsiooni kambrisse Kiirendatud elektronid põrkuvad aurustunud aine molekulidega Molekulist viiakse välja elektron Tekib molekulaarne katioon Katioon võib fragmenteeruda Tekkinud ioonid ja fragmendid kiirendatakse (liikumisel läbi tugeva magnetväljaga metallvõrede) (kerged ioonid on kiiremad) Kiirendatud osakesed mööduvad elektromagneti poolusest Magnetväli kallutab ioonide liikumist (oleneb kiirusest ja magnetvälja suurusest) Teatud elektrivälja tugevuse korral jõuavad detektorisse ainult kindla massiga osakesed
pektiin. – aluselised: sisaldavad aluselisi rühmi, dissotsiatsioonil tekib OH‾-ioone – polüamfolüüdid: valgud Nõrkade elektrolüütide lahused: Vesilahuses nõrgad elektrolüüdid ei dissotsieeru täielikult ja kõrvuti dissotsieerunud molekulidega on dissotsieerumata molekulid. Dissotsieerunud ja dissotsieerumata osade vahel püstitub dünaamiline tasakaal — dissotsatsioon on pöörduv protsess. KtAn ⇄ Kt+ + An‾ Kt — katioon An — anioon Tasakaalu korral rakendub massitoimeseadus. Saame kirjutada tasakaalukonstandi: Kd = [Kt+]·[An‾] [KtAn] Kd — dissotsiatsioonireaktsiooni tasakaalukonstant ehk dissotsiatsioonikonstant [ ] — tasakaaluline kontsentratsioon Dissotsiatsioonikonstant on antud elektrolüüdile iseloomulik suurus, saab vaadata käsiraamatust. Sõltub vaid temperatuurist ja elektrolüüdi omadustest; ei sõltu kontsentratsioonist.
78. dissotsiatsioonimäär 79. tugev elektrolüüt elektrolüüt, mis vesilahuses jaguneb täielikut ioonideks; tugevad elektrolüüdid on soolad, tugevad happsed ja alused(leelised) 80. nõrk elektrolüüt polaarne aine, mis vesilahuses osaliselt jaguneb ioonideks(esineb lahuses nii molekulide kui ka ioonidena);nõrgad elektrolüüdid on eelkõige nõrgad happed ja nõrgad alused. 81. ioon aatom või aatomite rühmitus, millelon pos. v neg. laeng. 82. katioon pos. laenguga ioon 83. anioon neg. laenguga ioon 84. elektrolüüs elektrivoolu läbijuhtimisel kulgev redoksprotsess 85. vee kadedus kaltsiumi- ning magneesiumiioonide sisaldus vees 86. oksiid hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend 87. happeline oksiid hapnikhappele vastav oksiid 88. aluseline oksiid alusele(hüdroksiidile) vastav oksiid 89. hape aine, mis annab lahusesse vesinikioone 90. alus aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone 91
· Vesinikhalogeniidi liitumine: CH3-CH=CH2 + HBr CH3CHBrCH3 · See reaktsioon kulgeb halogeenimisega sama mehhanismi järgi. Elektrofiiliks, mis algselt kaksiksidemele liitub, on siin prooton. Ebasümmeetriliste molekulide korral toimub liitumine Markovnikovi reegli järgi vesinik liitub enam hüdrogeenitud süsinikuga. Hüperkonjugatsioon · Hüperkonjugatsioon on resonantsi üks vorme. · Toodud hüperkonjugatsioon, kus osaleb katioon, kannab positiivse hüperkonjugatsiooni nime ja on oluline ennekõike karbokatioonide osalusel toimuvates reaktsioonides. · Tuntakse ka negatiivset hüperkonjugatsiooni, kus osaleb negatiivse laenguga ioon ja mittepolaarset hüperkonjugatsiooni, kus osaleb radikaal. 10 Hüperkonjugatsioon H H
Keemia mõisted Aatommass on ühe aatomi mass aatommassiühikutes Isotoop elemendi teisend , mille tuumas on erinev arv neutrone Allotroop elemendi teisedid, mis erinevad neutronite arvu poolest molekulis Aatomorbitaal ruumiosa, kus elektron viibib kõige sagedamini Perioodilisusseadus elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust Elektronegatiivsus iseloomustab elementide aatomite elektronide enda poole tõmbamise võimet keemilises sidemes Ioon laenguga aatom või aatomirühm. Aatomist tekib ioon, kui aatom loovutab või liidab elektrone Katioon Positiivne ioon Anioon negatiivne ioon Oksüdatsiooniaste näitab iooni laengu suurust keemilises ühendis eeldusel, et see aine koosneb ioonidest. Molekul aine väikseim osake, mis koosneb aatomitest Molekulivalem näitab, milliste elementide aatomid ja mitu aatomit on aine ühe molekuli koostises Lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe elemendi aatomitest. ...
nitraatioon, 3 erinevat struktuuri. Radikaalile vihikus. 13. Mis on resonants keemilise sideme teoorias? Joonistage molekuli, radikaali ja iooni tähtsamad resonantsstruktuurid. Hinnake erinevate resonantsstruktuuride osakaalu, kasutades formaalseid laenguid. Resonants ühelgi elemendil ei saa olla rohkem elektrone kui mahub tema valentskihile. Molekuli laneg peab jääma samaks. Formaalse laengu järgi saab aru, kas anioon või katioon. Sidemed aatomite vahel saavad olla delokaliseeritud nii et nad ei ole sideme kordsed. Sideme kordsed saavad olla mittetäisarvuline. Formaal laeng V-(2L+S). V- valents(paardumata+S); L-paare; S-sidemeid 14. Kirjeldage okteti reeglit ja selle erandeid näidete abil. Iga aatom võtab oma valentskihile 8 elektroni ja saavutab sellega väärisgaasi elektronkonfiguratsiooni ns2np6. C, N, O, F järgivad seda reeglit. Mittemetallid alates 3
KEEMIA PÕHIMÕISTED Aatom üliväike aineosake, mis ei teki ega hävi keemilistes reaktsioonides. Tuumalaeng aatomituuma positiivne laeng, mis võrdub prootonite arvuga tuumas. Elektronkate aatomituuma ümbritsev elektronide kihiline paigutus. Elektronide väliskiht kõige viimane elektronkatte kiht. Seal võib olla maksimaalselt 8 elektroni. Väliskihi elektronid määravad peamiselt ära elemendi keemilised omadused. Keemiline element kindla tuumalaenguga aatomite liik. Ioon aatomid, mis on liitnud või loovutanud elektrone. Kui aatom loovutab elektrone, tekib positiivne ioon e katioon. Kui aatom liidab elektrone, tekib negatiivne ioon e anioon. Molekul aatomitest koosnev väike aineosake. Aatommass e. massiarv = prootonite arv + neutronite arv Mool aine hulk, mis sisaldab 6,02 * 10²³ aineosakest. Molaarmass aine ühe mooli mass grammides. Aine hulk aine moolide arv. Tähistus: n....
Kontrolltöö: Aatomi ehitus. Keemiline side. Lk 10-66 Prooton positiivse laenguga aatomi osake; Neutron laenguta aatomi osake; Elektron negatiivse laenguga, paikneb orbitaalil; Massiarv tuumaosakest arv aatomituumas neutronite arv + prootonite arv; Aatomituum väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist; Aatom keemilise elemendi väikseim osake, molekuli koostisosa; Aatomnumber ehk järjenumber; Lihtaine keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid; Liitaine keemiline ühend, esinevad kahe või enama keemilise elemendi aatomid; Elektronkiht Isotoobid sama keemilise elemendi aatomid, mis erinevad üksteisest neutronide arvu poolest ja seega ka massiarvu poolest; Keemiline element on ühesuguse tuumalaenguga(prootonite arvuga) aatomite liik. Elektronkate koosneb elektronidest, jaotub elektronkihtideks. Elektronskeem näitab elektronide paiknemist elektronkihtidel. Elektronpilv elektronide kiire liikumis...
teiste reaktsioonides eest. Esialgne kiht on kõigest 1-2 nanomeetrit, kuid see paksus kasvab koos ajaga ning näiteks nelja aastaga jõuab see kiht 25 nanomeetrini. Lämmastikuga reageerides, 3 moodustub titaani pinnale nitraadikiht, ehk siis soolakiht, mis koosneb kahest ioonist, milleks on metalli katioon ning nitraatioon. Mõlema kihi puhul muutub titaani välispind kõvaks ning ta ei saa osaleda enam keemilistes reaktsioonides ehk muutub intertseks. Titaani üks parimaid keemilisi omadusi on vastupidavus korrosioonile ehk roostele. Teda on võrreldud plaatinaga, sest nad on peaaegu, et sama vastupidavad metallid. Nemad suudavad vastupidada lahjendatud väävelhappele, soolhappele lisaks ka gaasilisele kloorile ja enamikele
1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4 Lihtsaim süsivesinik, Õhust kergem ja ilma lõhna ning maitseta. Vees ei lahustu ja oluliselt mürgine pole. Eraldatakse maagaasist, mille põhikomponent ta on. Keemilised omadused Metaan on redutseerija Sest ta on süsiniku kõige madalama oksüdatsiooniastmega (-IV) ühend. Põlemisel oksüdeerub ...
M(OH)3 alus, H3 MO3 hape H--O -- M -- O -- H O H Keemilise sideme energiad M O ja O H on võrdsed Kui keemiline side katkeb M OH vahel, siis ilmnevad aluselised omadused, lahusesse läheb OH- -anioon. Kui keemiline side katkeb MO H vahel, siis ilmnevad happelised omadused, lahusesse läheb H+ katioon (so prooton). Amfoteersed omadused Alumiinium on amfoteersete omadustega sõltuvalt lahuse pH-st, neutraalsesse vette lisades Al(NO3)3 + n H2O Al(H2O)63+ + 3NO3- + (n-6)H2O Al(H2O)63+ H+ + Al(H2O)5OH2+ -H2O tekib happeline lahus, Kh =1,4.10-5 H+ + OH- pH = 4,5 6,5 Amfoteersed omadused Kui Al-sool lahusesse, milles OH ioone, siis Al(H2O)63+ + OH Al(OH)3 + H2O
Elu tunnused: 1.) elusorganismid koosnevad Biomolekulid: Sahhariidid: organismi MITOOS: keharakkude rakkude jagunemine, millega rakkudest. 2.) Elusorganismidel toimub aine- ja ehitusmaterjaliks ja kütuseks. tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes. energiavahetus. 3.) Kasvamine ja areng. 4.) Jagunevad: Monosahhariidid ( glükoos-põhiline Interfaas: faas kahe mitoosi vahel, toimub DNA Paljunemine. Areng algab viljastunud munarakust. rakkude toitaine, monomeerideks di ja replikatsioon, toimub ATP süntees, suurenevad raku Peamiselt hulkraksetel, taimedel, loomadel. polüsahhariididele, paljudes puuviljades ja marjades, mõõtmed ja organellide arv, tsentrioolid Mittesuguline paljunemine: Organismi areng algab viinamarjades, sahharoosist vähem magus; Fruktoos- ...
Zn(OH)2↓ + 6NH4OH → 6H2O + [Zn(NH3)6](OH)2 – heksaammiintsinkhüdroksiid Cu2+ + NH4OH → CuOH+↓ + NH4+ 2CuOH+ + 2NH4+ + 6 NH4OH → 8H2O + 2[Cu(NH3)4]2+ - tetraammiinvask(2+)ioon CoOH+ + 7 NH4OH → NH4+ + 6H2O + [Co(NH3)6](OH)2 – heksaammiinkoobalt(II)hüdroksiid Ni(OH)2↓ + 4 NH4OH → + 4H2O + [Ni(NH3)4](OH)2 – tetraammiinnikkel((II)hüdroksiid Tabel 1. Ammiin- ja hüdroksokomplekside teke Katioon Sademe värv Muutus konts. Muutus konts. Metalliioon NaOH lisamisel NH3*H2O + NH3*H2O lisamisel Fe3+ Punane Sade säilib Sade säilib Veripunane sade
6) IOONILINE JA METALLILINE SIDE. Iooniline side · Vastasmärgiga laengutega ioonide vahel esinevat tõmbejõudu ioonkristallis nimetatakse iooniliseks sidemeks. · Iooniline side tekib, kui kokku saavad kahe aine aatomid, mille elektronegatiivsuste erinevus on väga suur. Sellisel juhul läheb ühine elektronpaar täielikult üle elekronegatiivsema aine aatomile, millest saab anioon. Aine aatomist, mis loovutab elektrone, saab katioon. Anioon ja katioon on omavahel vastaslaengutega. (Näide: Naatriumkloriid tekib naatriumist ning kloorist. Kui need kaks aatomit kokku saavad, toimub järgmine: kloor, olles elekronegatiivsem, võtab naatriumilt juurde ühe elektroni. Kloorist saab anioon, laenguga -1 ja naatriumist saab katioon, laenguga +1. ) · Elektronegatiivsus suurus, mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustamisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari
KMnO4 + H2SO4(lahj.) valastub. 6 Keemilised sidemed Iooniline side. Iooniline side tekib elektrilaenguga osakeste ioonide abil.Elektrilaengud tekivad elektronide ümberjaotumise tagajärjel, see tähendab, et üks aatom (metalli oma) loovutab elektrone ja teine aatom (mittemetalli oma) võtab neid juurde.Elektronide loovutamise tagajärjel, omandab (metalli)aatom positiivse laengu katioon. Samuti omandab elektrone liitnud (mittemetalli)aatom negatiivse laengu anioon. Keemilistes reaktsioonides reageerivate ainete aatomid liidavad või loovutavad elektrone nii, et nende aatomite väliskiht omandaks kaheksa elektroonilise struktuuri. Aatomid, mille väliskihis on 1 kuni 3 elektroni, loovutavad neid kergesti ja muutuvad positiivselt laetud ioonideks ehk katiooniks, mille väliskihis on 8 elektroni nt. Na Na+ + e-
SISSEJUHATUS KEEMIASSE Aine ehitus Kõikide ainete väikseimad osakesed on molekulid. Molekulid omakorda koosnevad aatomitest. Keemiline element on üht liiki aatomite kogum. Iga keemilise elemendi aatomil on oma kindel ehitus. Aatomi ehitus Keemias aine ehituse seletamiseks piisab, et aatomit vaadatakse ehituselt meenutavat päikesesüsteemi. Seda nim. planetaarseks aatomimudeliks. Planetaarse aatomi mudeli järgi koosneb aatom aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituum Aatomituum asub aatomi keskel ja tuuma on koondunud praktiliselt kogu aatomi mass. Tuum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prootonid on positiivse laenguga osakesed ja neutronitel laeng puudub. Seega on aatomi tuumal positiivne laeng. Tuumalaenguks nimetatakse aatomi tuumalaengut. Tuumalaengu määrab prootonite arv tuumas. Kokkuleppeliselt loetakse prootoni laenguks +1. Näiteks kui tuumas on 3 prootonit, siis tuumalaeng on +3. Li 3 , 3 on järjekorra number , ütl...
31. Enamlevinud ioonid Eesti põhjavees. 32. *Cl ioon - NaCl lahustumisel, merevee tungimisel põhjavette. Väga levinud, väga liikuv ioon. Eesti põhjavees tavaliselt kuni 100 mg/l. Reostuse indikaator. 33. *SO4 ioon - Soolade lahustumisel (kips). Eesti põhjavees kuni 100 mg/l. Reostuse indikaator. 34. *HCO3 ioon - Tekib karbonaatsete kivimite lahustumisel. Eriti palju on seda Põhja-Eestis, kus on palju lubjakivi. Eesti põhjavees 50...500mg/l. 35. *Ca katioon - Satub põhjavette ka karbonaatsete kivimite lahustumisel. Määrab samuti karedust. Eesti põhjavees 20...100mg/l. 36. *Mg katioon - Satub põhjavette dolomiitide lahustumisel. Lahustuvus on suurem, kui Ca-ioonidel. Eestis tavaliselt 4-50mg/l. 37. *K, Na katioonid - Päevakivide porsumisel, Eesti põhjavees Na kuni 30mg/l. Kuid prügilates näiteks üle 100mg/l. 38. *Lisaks on põhjavees veel lämmastikühendid. 39. Elu areng paleosoikumis
Lõuna-Eestit lõikab vallitaoline kõrgem aluskorra osa. *(7) Enamlevinud ioonid Eesti põhjavees Cl ioon -NaCl lahustumisel, merevee tungimisel põhjavette.Väga levinud, väga liikuv ioon. Eesti põhjavees tavaliselt kuni 100 mg/l. Reostuse indikaator. SO4 ioon - Soolade lahustumisel (kips). Eesti põhjavees kuni 100 mg/l. Reostuse indikaator. HCO3 ioon - Tekib karbonaatsete kivimite lahustumisel. Eriti palju on seda Põhja-Eestis, kus on palju lubjakivi. Eesti põhjavees 50 ... 500 mg/l.Ca katioon - Satub põhjavette ka karbonaatsete kivimite lahustumisel. Määrab samuti karedust. Eesti põhjavees 20 ... 100 mg/l Mg katioon - Satub põhjavette dolomiitide lahustumisel.Lahustuvus on suurem, kui Ca-ioonidel. Eestis tavaliselt 4-50 mg/l K, Na katioonid - Päevakivide porsumisel, Eesti põhjavees Na kuni 30 mg/l, Kuid prügilates näiteks üle 100 mg/l - Lisaks on põhjavees veel lämmastikühendid. *(7) Elu areng paleosoikumis
võimet tõmmata keemilise sideme tekkimisel enda juurde elektrone. On aatomi võime siduda elektrone. Tähistatakse suure X tähega. Elementide aatomite elektronegatiivsuste võrdlemisel võetakse leppeliselt ühikuks liitiumi elektronegatiivsus XLi= 1. Mida väiksem on elektronegatiivsus, seda metallilisem on element (ja vastupidi). x 1,7 (1,9) x < 1,7 (1,9) 1,2 3,5 Ca - 2 Ca2+ Katioon - MgO Cl + 1 Cl Anioon 2,1 2,2 CaCl2 P H3 ANIOON negatiivse laenguga aineosake. IOON laengut omav aineosake. KATIOON positiivse laenguga aineosake. 16 Kui kaks aatomit reageerivad ning teame nende elektronegatiivsusi, siis võime eeldada,
| | | | CH 3 H H H 2,2-dimetüülbutaan Karboksüülhapped 1.üldvalem R-COOH 2. –COOH on funktsionaalne tühm 3 ........hape 4 esimesed karboksüüllhapete valemid H-COOH metaanhape, sipelghape CH3-COOH etaanhape C2H5-COOH propaanhape C3H7-COOH butaanhape C4H9-COOH pentaanhape C5H11-COOH heksaanhape 5.Keemilised omadused CH3COO|H > CH3COO- + H+ Anioon katioon Happed on liitained mis loovutavad vesiniku aatomeid või vesiniku katioone Orgaaniline soolkoosneb happe anioonist ja metallist(metall teisel kohal) Kaltsiumetanaat (CH3COO)2Ca Alumiiniumetanaat (CH3COO)3Al Alumiiniumpropanaat (C2H5COO)3Al Karboksüühape + metall= sool+vesinik (sool on alkoholaat) C2H5COOH+ Na-> C2H5COONa+ H2 |^ naatrium propanaat Propaanhape Butaanhape+ kaalium = sool+vesiinik C3H7COOH+K-> C3H7COOK+ H2 Kaalium butanaat Karboksüülhape+ alus= sool+ vesi
Maardu Gumnaasium Mittestatsionaarne osakond Kristina Kralle 9. a klass KEEMIA referaat Maardu 2014 Sisukord 1) Mis on keemia?..............................................................................................3 2) Lahused................................................................................4 3) Orgaanilised ja anorgaanilised ained...............................................6 4) Magneesium...........................................................................8 5) Allumiinium..............................................................................
1)Aatom on keemilise elemendi kõige väiksem osa. Aatom koosneb tuumast ja elektronidest. 2)Tuumalaeng on aatomi tuuma positiivne laeng. On määratud prootonite arvuga tuumas. 3) Elektronkate on aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum, koosneb elektronkihtidest. Väliselektronkiht on aatomituumast kõige kaugemal asuv elektronkiht, selle elektronide arv määrab elemendi omadused. 4)Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. 5) Ioon on laenguga osake. Positiivne ioon on katioon , negatiivne ioon on anioon. 6)Molekul on aine kõige väiksem osake. Molekul koosneb aatomitest. 7)Aatommass on aatomi mass aatommassiühikutes. 8)a)Mool on aine hulk, mis sisaldab sama palju osakesi, kui on neid 12 grammis süsiniku isotoobis C-12. b)Mool on aine hulk, mis sisaldab Avogadro arv osakesi. c)Mool on aine hulk, milles on 6,02·1023 aine osakest. 9) Molaarmass on ühe mooli aine mass grammides. Ühikuks on g/mol. 10)Avogadro arv on aine osakeste arv ühes moolis aines.
Kuressaare Ametikool Ehituse ja materjalitöötluse õppesuund Väikelaevade ehitus Argo Pihtjõe Aatomifüüsika Referaat Juhendaja: Õp. Ain Toom Kuressaare 2011 2 SISUKORD: SISUKORD:................................................................................................................................3 1.Ajalugu.....................................................................................................................................5 1.1Antiikaja atomistika........................................................................................................... 5 1.2 Uusaja atomistika.............................................................................................................. 5 1.3 Aatomifüüsika...............................................
pikki ja risti molekuli. Siis peab rakendama väiksemat juhtpinget, seega väiksem elektriarve, telefoniaku peab kauem vastu jne. o Madalam rotatsiooniviskoossus kui interaktsioonid on väga tugevad , peame jällegi kulutama rohkem energiat ja nemaatilise faasi lõhkumine aeglane. Aga meil on vaja ekraani kiirelt juhtida. o Paremad isolaatorid kui satub kuskile mõni katioon, siis ei tohiks polarisatsiooni muuta o Stabiilsemad pika aja jooksul Peaaegu alati kasutatakse segusid, kus 10-20 erinevat ainet koos. Millistelt ainetelt on motet oodata vedelkristallilisi omadusi? Kui vedelkristall piklik, siis saab eraldada erinevaid osasid: tüvi või tuum, vahelülid, otsmised terminaalsed rühmad. Erinevad osad annavad erinevaid omadusi (slaid 22)
NH4+-ioonide olemasolul lahuses tekib klaaspulgale pruun sade. Kirjeldada kõiki analüüsi käigus toimuvaid muutusi, märkida ära lähteainete ja tekkivate ühendite värvused NaOH lisamisega tekkis rohekassinine sade, Nessleri reaktiiviga märjastatud, hoitud eralduvates aurudes klaaspulkale tekkis pruun sade. Kirjutada reaktsiooni võrrand. NH4++OH – →NH3 + H2O NH3 + 2K2[HgI4] + 3KOH → [NH2Hg2O]I↓ + 2H2O + 7KI Cd2+-ioonide eraldamine ja tõestamine Cd2+ kui II rühma katioon eraldatakse lahusest happelises keskkonnas sulfiidina sadestamisel. Kuna Cd2+ lahustuvuskorrutise väärtus on suhteliselt suur, tuleb jälgida, et lahus ei oleks liiga happeline. 1-2 mL analüüsitavale lahusele lisatakse 1-2 tilka konts. HCl lahust, 1-2 mL tioatseetamiidi (TAA) CH3CSNH2 lahust ning soojendatakse vesivannil. Juhul, kui kollast CdS sadet ei teki (lahus liiga happeline), lisatakse destilleeritud vett, veel 1 mL TAA ning soojendatakse. Sade
. Hüdrolüüsuvad paljud ained: süsivesikud, rasvad, valgud pH+ pOH =14 . ja soolad. Soolade hüdrolüüs on neutralisatsioonireaktsiooni pöördprotsess, mis kulgeb Nõrga happe või aluse lahuses kirjeldab dissotsiatsiooni väga väikeses ulatuses. Hüdrolüüs toimub, kui soola koostises on kas nõrga -¿ aluse katioon või nõrga happe anioon ning kui vastavalt tasakaalureaktsioon + ¿+ A ¿ või tulemusena saab tekkida vähemalt üks nõrk HA H ¿ elektrolüüt. Nõrga aluse katioon või nõrga happe anioon
prooton positiivne elektron negatiivne Tuumaosakesed on prootonid ja neutronid. Aatomituumale annavad laengud prootonid. Elektronkatte moodustavad elektronid. Tuumalaeng = aatomnumber = elektronide arv = prootonite arv. Katioon on positiivne ja anioon on negatiivne. 3. molekulmassi arvutamine C2H6 Mr(C2H6)=2 C+6 1=2 12+6 1=30 Mr (Ba(NO3)2)=Ba+2 (N+O 3)=137+28+96=261 4. liitaine protsendiline koostis CaO Mr(Ca+O)=40+16=56 hapnikusisaldus: 5. hapnik ja lämmastik Hapnikku saadakse veelagundamisel, maagaasist, rauamaagi kuumutamiselja vedela õhu destillatsioonil.
· Tugeva aluse ja tugeva happe soolad: annavad neutraalseid vesilahuseid. Nt. NaCl, KNO, BaCl, MgCl, KI, KClO. Soolad kui tugevad elektrolüüdid on vesilahuses täielikult dissotsieerunud. · Tugeva aluse ja nõrga happe soolad: annavad aluselisi lahuseid. Nt. NaS, KCN, NaCO, CHCOONa. Reageerib nõrga happe anioon. · Nõrga aluse ja tugeva happe soolad: annavad happelisi lahuseid. Nt. FeCl, Al(SO), NHNO, SbCl. Reageerib nõrga happe katioon. Võreenergia energia, mis eraldub kristallide tekkimisel ioonidest, aatomitest või molekulidest. Mida suurem võreenergia,seda püsivam on ühend . Amorfsed ained ühendid, millel puudub korrapärane 3-mõõtmeline struktuur ja mis võivad võtta suvalise kuju. · Omadused on ühesugused igas suunas, · Puudub kristallvõre, ei voola, omavad kindlat kuju, · Mehaaniliselt suhteliselt tugevad,
20.Vahetusreaktsiooni võrrandite esitusviisid (molekulaarsel, ioonilisel ja ioonilisel taandkujul). Näited. Pb(NO3) + 2KI PbI2 + 2KNO3 Pb2+ + 2NO3- + 2K+ + 2I2- PbI + 2K+ + 2NO3- Pb2+2I- PbI2 21.Ainete keemiline analüüs ja selle praktiline vajadus. Näited katioonide ja anioonide määramise kohta. Nüüdisajal rakendatakse keemiliste analüüsi meetodeid ulatuslikult keemias, bioloogias, meditsiinis, geoloogias, põllumajanduses, tööstuses ja keskkonna kaitses. Nt: Katioon - Fe tiatsüanaatioon laheusega Fe3+ + 3SCN- Fe(SCN)3 Anioon Pb+ + SO42- PbSO4 hele-sinine 22.Elemendi aatomi oksüdatsiooniastme arvutamine ühendis. Näited H 2+ SO42 - sest +2+X-8=0 X=6 Al 3+Cl3- sest +3-3=0 23.Keemilise reaktsiooni kiiruse mõiste. Näited kiirte ja aeglaste reakteioonide kohta Keemilise reaktsiooni kiirus iseloomustab ainete kontsentratsiooni muutust ühes ajaühikus. Happe ja aluse vaheline
BIOKEEMIA Mis on biokeemia? Biokeemia 2 definitsiooni: · Biokeemia on elutegevuse molekulaarseid aluseid uuriv teadus · Biokeemia on teadus elava keemilisest koostisest, komponentide muundumisest ja nende muundumiste seostest elusorganismide struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega Biokeemia on tänapäeval tihedalt integreeritud nii loodusteaduse distsipliinidega kui ka meditsiiniga: · Molekulaarbioloogia · Molekulaargeneetika · Geenitehnoloogia · Bioinformaatika · Molekulaarmeditsiin BIOKEEMIA JA MEDITSIIN Biokeemiliste protsesside uurimine molekulaarsel tasemel aitab meil mõista nii elutegevust laiemalt kui ka aru saada patoloogilistest seisunditest: Biokeemia otsene väljund meditsiini jaoks on: · Haiguste mehhanismide tuvastamine · Haiguste diagnoos · Ravi teadusliku baasi loomine · Uute ravimite väljatöötamine ELUSAINE KEEMILINE KOOSTIS Bioelemendid: · Elavast on leitud üle 70 keemilise elemendi: · Elussüsteemide talit...
KEEMIA PÕHIMÕISTED AATOM- üliväike aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest. AATOMI MASS- aatomi mass massiühikutes (grammides). AATOMMASS- ehk suhteline aatommass; aatomi mass aatommassiühikutes, tähis Ar . AATOMMASSIÜHIK(amü)- suhteline ühik, mille abil väljendatakse aatomite jt. aineosakeste massi. 1/12 süsiniku (massiarvuga 12) aatomi massist, 1 amü = 1,66054 10 -27 kg. AATOMNUMBER- prootonite arv aatomi tuumas, võrdub tuumalaenguga. Tähis Z. AATOMI ELEKTRONKATE- aatomituuma übritsev elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest ja määrab aatomi mõõtmed. AATOMITUUM- aatomi keskmes olev osake, millesse on koondunud põhiosa aatomi massist. Koosneb prootonitest ja neutronitest. AATOMORBITAAL- aatomi osa, milles elektroni leidmise tõenäosus on kõige suurem. ADSORBENT- tahke keha, mille pinnale kogunevad gaasi või lahuses oleva aine osakesed. AGREGAATOLEK- aine füüsikaline olekuvorm (tahke, vede...
Millega tegeleb keemia Keemia teadus, mis uurib aineid ja ainetega toimuvaid muundumisi. Puhas aine koosneb ühte liiki aineosakestest (molekulid, aatomid või ioonid). Kindel koostis ja kindlad omadused. Nt, keedusool(NaCl), suhkur( C12 H 22 O11 ), kuld(Au), vask(Cu). Ainete segu koosneb mitme aine osakestest. Kindel koostis puudub. Omadused sõltuvad koostisest. nt, õhk, looduslik vesi, muld, pronks. Ainete füüsikalised omadused: Värvus, lõhn, maitse iseloomulikud omadused, mille järgi saab aineid kergesti eristada. Agregaatolek aine võib tavatingimustel olaa tahke(kindel kuju), vedel(voolav, võtab anuma kuju) või gaasiline(levib kogu ruumi ulatuses). Tihedus näitab, kui suur on kindla ruumalaga ainekoguse mass Tähis (roo). Valem =m/V. Mõõtühikud: kg/m 3 ; g/cm 3 ; kg/dm 3 . Tugevus aine vastupidavus painutamisele, venitamisele või survele. Kõvadus aine vastupidavus kriimustamisele või lõikamisele. Sulamis- ja keemistempe...
Tiitrimisel saab määrata hapete ja aluste täpset kontsentratsiooni. Peame teadma siis mis happe või alusega tegemist on, tundmatuga ei saa, sest ei tea, mis koefitsenti K kasutada. Puhverlahus- lahus, mille pH muutub väga vähe kas tugevate hapete või aluste lisamisel. Dissotsatsioon on pöörduv protsess HAH++A- Mida nõrgem hape, seda vähem molekulaarsel kujul. Sool on metall+happejääkanioon MAM++A- On vesilahuses täielikult dissoteerunud, tekib metalli katioon ja happejäägi anioon [A-]=Csool [HA]=Chape [H+]=K2=[H+][A-]/[HA] K2 näitab kui palju lähteainet on saadud protsessi saaduseks. Mida paremale on nihkunud tasakaal, seda suurem on lähteaine kontsentratsioon. Mis juhtub kui lisada puhverlahusele tugevamat alust?: Toimub reaktsioon, kus hape saab kokku alusega, lahusesse lisandub täiendavalt happejääkanioon. Lahuse pH väheneb. Kui lisadahapet, reageerib happeanioonidega, tekib vähe dissodeeruv nõrk hape. pH suureneb. Puhvermahtuvus
kontsentratsiooni määrav elektrood; võrdluselektrood- proovi kontsentartsioonist sõltumatut potentsiaali omav elektrood. Võrdluselektroodid: 1)kalomelektrood: Hg | Hg2Cl2(sat’d), KCl(xM) | | Hg2Cl2(s) + 2e Hg(l) + 2Cl- 2)hõbe/hõbekloriidelektrood: Ag | AgCl(sat’d), KCl(xM) | | AgCl(s) +eAg(s) + Cl- 3)standardvesinikelektrood. Indikaatorelektrood: 1)metallindikaatorelektrood: esimest liiki elektrood- katioon oma soola lahuses; teist liiki elektrood- ainiooni määramiseks metalli kaudu, millega ainoon moodustab sademe või kompleksi; redokselektroodid- plaatina (jms) inertne elektrood redokssüsteemis. 2)membraanelektroodid: kasutatakse pH mõõtmisel, mehhanism erineb metallelektroodide omast 5. Nähtused, mis põhjustavad elektroodi polarisatsiooni. Kirjeldada kontsentratsioonilise ja kineetilise polarisatsioon nähtust
Ioonide elektronkonfiguratsioon – esimesena antakse ära väliskihi s- elektronis, seejärel osa d-elektronidest. Nt Fe:[Ar]4s23d6 -> Fe3+: [Ar]3d5 Kovalentne side – moodustub, kui aatomid jagavad ühist elektronpaari. Võivad jagada ka kahte või kolme elektronpaari, moodustades vastavalt kaksik- või kolmiksidemeid Ioonide elektronkonfiguratsioonid. Nt Alumiinium Elektronkonfiguratsioon: [Ne]3s23p1 Lähim väärisgaas: neoon Moodustuv katioon: Al3+, elektronkonfiguratsioon [Ne] Nt väävel Elektronkonfiguratsioon: [Ne]3s23p4 Lähim väärisgaas: argon Moodustuv anion: S2-, elektronkonfiguratsioon [Ne]3s23p6 ehk [Ar] Sideme elektronipaar – paarm, mis on jagatud kahe aatomi vahel Vaba elektronipaar – paar, mis kuulub vaid ühle aatomile Valents – sidemete arv, mida aatom moodustab Resonants. osade ühendite struktuuri ei saa esitada ühe Lewise struktuurivalemiga. Kasutatakse mitut piirstruktuuri, kusjuures ühend on
1. INIMESE ORGANISMI KEEMILINE KOOSTIS Piisab pealiskaudsestki vaatlusest, et märgata suuri erinevusi elus ja eluta looduse vahel. Nende erisuste olulisimateks ilminguteks peetakse järgmisi tõsiasju. Esiteks, elusorganismidele on iseloomulik keerukas seesmine struktuur. Isegi ainuraksed organismid paistavad silma kõrge organiseerituse tasemega, samal ajal kui eluta looduse objektid kujutavad endast suhteliselt lihtsate keemiliste ühendite juhuslikke kogumeid. Teiseks, elusorganismide iga koostisosa omab kindlat funktsiooni. See tõsiasi on täheldatav nii makrostruktuuri (inimesel näiteks süda, kopsud, lihased jne), kui subtsellulaarsete moodustiste (näiteks mitokondrid, ribosoomid) puhul, isegi raku koostisse kuuluvate molekulide juures (näiteks DNA, erinevad valgud). Eluta looduse objektide puhul ei ole võimalik kindla struktuuri ja selle funktsiooni seosest rääkida. Kolmandaks, elusorganismid on võimeli...
2. Aluste mõiste (hüdroksiidid ja leelised) 3. Näited tuntumatest leelistest 1. Kuna leelised söövitavad, ei tohi nendega töötades seda sattuda riietele, nahale, suhu ega silma. Nahale sattudes tuleb nahka pesta seni, kuni see ei tundu enam libedana, ning seejärel niisutada lahjendatud äädik- või sidrunhappe lahusega. 2. Alused on ained, mille vesilahustes esinevad hüdroksiidioonid. Hüdroksiidid on liitained, milles metalli katioon on seotud hüdroksiidiooniga. Hüdroksiidid jagunevad lahustuvuse järgi vees lahustuvateks e. leelisteks ning vees mittelahustuvateks hüdroksiidideks. Leelised on valged tahked ained, nende kõikide vesilahused on värvitud. 3. Naatriumhüdroksiid e. seebikivi (NaOH), kaaliumhüdroksiid (KOH), kaltsiumhüdroksiid (Ca(OH) 2), baariumhüdroksiid (Ba(OH)2) Keemilised omadused Hüdroksiidid reageerivad: 1. Hapetega (enda vastanditega) 2. Happelise oksiidiga 3
o Millised vaheühendid tekivad ja kaovad o Millised on üksikud elementaarreaktsioonid, nende kiirused, tasakaalud jne. Sideme homolüütiline katkemine kummalegi fragmendile jääb üks elektron, moodustub kaks radikaali, radikaalilised reaktsioonid(homogeenne liitumine, homolüütiline katkemine) Heterolüütiline katkemine keemilist sidemet moodustanud elektronpaar jääb ühe fragmendi juurde, moodustuvad katioon ja anioon. Polaarsed reaktsioonid (heterogeenne liitumine, heterolüütiline katkemine) iooniline on polaarse erijuht. Brönsted: Hape on aine, mis loovutab prootoneid Alus on aine, mis seob prootoneid pKa=-log Ka; mida väiksem pKa, seda tugevam hape hape on võimeline andma ära prootonit iga temast nõrgema happe konjugeeritud alusele. Tugev hape+tugev alus=nõrk hape+nõrk alus Lewis:
H2SO4 vesilahus. Kütuselement: Elektrolüüdiks kuum KOH lahus, anoodiks ja katoodiks inertsed, poorsed süsinikelektroodid. 109. Elektrolüüsiahel- Elektronid anoodilt katoodile Näide- Ag- anood, Cu- katood 110. Elektrolüüs- sulatatud soolad: Sulas NaCl lahuses saavad Na+ ja Cl- ioonid liikuda. Na+ ioonid liiguvad katoodile ja Cl- ioonid anoodile (siin + poolus). Laengut kannavad ioonid, mitte vabad elektronid. NT Anoodil anioon oksüdeerub: 2Cl- - 2e- Cl2 n Katoodil katioon redutseerub: Na+ + e- Na |*2 vesilahuste elektrolüüs: NaCl vesilahuses toimub katoodil mitte Na+ ioonide, vaid vee redutseerumine. NT anood: 2Cl- - 2e- Cl2 n katood: 2H2O + 2e- H2 + 2OH- 111. Elektrolüüsi kasutamine- H, Cl, F ja halogeenühendite tootmine; metallide (Na, K, Mg,Al, Ni, Cu) tootmine ja puhastamine lisanditest; Leeliste ja raske vee tootmine. XI KORROSIOON 112. Korrosioon- materjalide hävimine ümbritseva keskkonnaga toimuvate reaktsioonide tõttu.
voolutugevust, mis tekib elektroodreaktsioonil. Niisugune biosensor on abiks näiteks glükoosisisalduse määramisel biovedelikes jm. Tuletagem meelde, et: · oksüdeerumine tähendab elektronide loovutamist, redutseerumine elektronide liitmist ning et oksüdeerija redutseerub (st liidab elektrone) ja redutseerija oksüdeerub (st loovutav elektrone); · anood on positiivse laenguga elektrood ja katood negatiivse laenguga elektrood. Ja taas "segadusttekitavalt" vastupidi: katioon on positiivse laenguga, anioon aga negatiivse laenguga osake. Seega anioonid liiguvad anoodile ja katioonid katoodile. Glükoosi kontsentratsiooni määravas biosensoris kasutatakse ensüümi nimega glükoosi oksüdaas (GOx ehk GOD). Nagu ensüümide puhul ikka, vajavad nad tööks (ensüümreaktsiooniks) kindlaid tingimusi, nt pH ja temperatuuri mõttes. See asjaolu muudab nende kasutamise keerukamaks (tundlikuks välismõjudele).
Biokeemia BIOKEEMIA MÕISTE JA OLEMUS * Biokeemia on teadus eluslooduse keemilisest koostisest, biomolekulide muundumistest ja nende muundumiste seostest elusorganismide struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega. * Biokeemiat võib laiemas plaanis defineerida vee mitmeti: · elutegevuse molekulaaraluseid uuriv teadus; · teadus elava keemilisest koostisest, komponentide muundumistest ja nende muundumiste seostest elusorganismide struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega. Biokeemia kui elutegevuse molekulaarseid aluseid uuriv fundamentaalteadus kujunes välja füsioloogia (füsioloogiliste funktsioonide seostamine keemiliste protsessidega elavas) ja orgaanilise keemia (elavas olevate orgaaniliste ühendite iseloomustamine ja süntees) põimunud arengu resultaadina. Biokeemia on kiiresti arenev ja tema tähtsus põhineb: · biokeemia on tuvastanud pal...
tunnuste poolest üldiselt sarnane hüdromuskoviidiga, mistõttu savimineraalide määramisel muldades neid harilikult teineteisest ei eristata. Viimasel jal peetakse hüdrobiotiiti segakihiliseks, biotiidist ja vermikuliidist koosnevaks savimineraaliks. Vermikuliit (Mg, Fe2+, Fe3+)3/(Si, Al)4O10/.(OH)2.4H2O. Tekib biotiidi murenemisel või hüdrotermaalsel moondumisel. Kuulub vilgutaoliste paketiga 2:1 tüüpi trioktaeedriliste mineraalide hulka. Kihtidevaheline katioon Mg2+ on ümbritsetud 6 veemolekuliga (nn seotud vesi), peale selle on kihtide vahel veel 8 molekuli nn. mitteseotud vett. Paisumisvõime, neelamismahtuvuse ( umbes 100mg/ekv/100g), kõrge hüdratatsiionivõime poolest sarnaneb ve rmikuliit montmorilloniidi rühma mineraalidega. Lahustub umbes 20% soolhappes kuumutamisel, 10% -s HCl-s reeglina ei lahustu. Vermikuliiti leidub muldades, mis on mood. biotiiti sisaldavatel lähtekivimil, enamasti vähesel määral.
Cl + + 11. a) CH2 CH CH3 + H3 O CH3 CH CH3 + H2 O või + + b) CH3 CH CH3 + H3 O CH3 CH CH3 + 2H 2 O OH ja edasi reageerib katioon (elektrofiil): CH3 CH + CH3 + + CH3 CH CH3 + H 12. Nikotiin on amiin
reageerivad veega, mistõttu soolade vesilahused ei ole neutraalse, vaid olenevalt soolast kas aluselise või happelise reaktsiooniga. Soola hüdrolüüs on neutralistasioonireaktsiooni pöördprotsess. Hüdrolüüsi tüüpilised juhtumid: 1. Tugeva aluse ja nõrga happe sool on aluseline A - + H 2 O HA + OH - A- - soola anioon 2. Tugev happe ja nõrk aluse sool on happeline M + + 2 H 2 O MOH + H 3 O + M+ - soola katioon 3. Nõrga aluse ja nõrga happe sool võib olla nõrgalt happeline või aluselne Tingituna NaSiO3 hüdrolüüsist on lahus tugevalt aluseline Ainete lahustuvuse kasutamine praktikas 1. soolade puhastamiseks valmistatakse kõrgel temperatuuril küllastatud lahus ja seda lahust jahutatakse aeglaselt võimalikult madalale temperatuurile (sool kristalliseerub välja) 2. ainete eraldamiseks segudest välja lahustamise teel (näiteks bituumeni koguse
reageerivad veega, mistõttu soolade vesilahused ei ole neutraalse, vaid olenevalt soolast kas aluselise või happelise reaktsiooniga. Soola hüdrolüüs on neutralistasioonireaktsiooni pöördprotsess. Hüdrolüüsi tüüpilised juhtumid: 1. Tugeva aluse ja nõrga happe sool on aluseline A - + H 2 O HA + OH - A- - soola anioon 2. Tugev happe ja nõrk aluse sool on happeline M + + 2 H 2 O MOH + H 3 O + M+ - soola katioon 3. Nõrga aluse ja nõrga happe sool võib olla nõrgalt happeline või aluselne Tingituna NaSiO3 hüdrolüüsist on lahus tugevalt aluseline Ainete lahustuvuse kasutamine praktikas 1. soolade puhastamiseks valmistatakse kõrgel temperatuuril küllastatud lahus ja seda lahust jahutatakse aeglaselt võimalikult madalale temperatuurile (sool kristalliseerub välja) 2. ainete eraldamiseks segudest välja lahustamise teel (näiteks bituumeni koguse
Agrokeemia on teadus, mis tegeleb taimede toitumise ja väetamise küsimustega. Agros (kreeka.k) põld põllukeemia jaguneb taimekaitseks ja väetusõpetuseks. Agrokeemia on teadus, mis uurib taime, mulla ja väetise vahelisi vastastikuseid seoseid. (Akadeemik D.N. Prjansnikov). TAIM Prjanisnikovi kolmnurk. Vaatles agrokeemiat kui keemilist mikro- teadus, jättes välja mulla mikro- org organismid. . MULD VÄETIS Agrokeemia on rakendusteadus, mille ülesandeks on oskusliku väetamise kaudu suurendada põllukultuuride saaki, parandada saagi kvaliteeti ja tõsta mullaviljelust, nii et sellega ei kaasneks keskkonnareostuse olulist suurenemist. Agrokeemia on jätkuks keemiale, taimefüsioloogiale ja mullateadusele. ...
Organismide keemiline koostis Ainete jagunemine: 1. Anorgaanilised ained (eluta loodus) - vesi - anorgaanilised ühendid (happed, alused, soolad) 2. Orgaanilised ained (elusloodus) - valgud - lipiidid - sahhariidi biomolekulid - nukleiinhapped (DNA, RNA) - madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid (aminohapped, vitamiinid, hormoonid) Rakkudes on kõige enam: hapnikku, süsinikku, vesinikku, lämmastikku. Vesi Vee molekulis on polaarne kovalentne side. Vesiniksidemed tekivad ja lagunevad. Kui vesiniksidet poleks, oleks vesi gaasilises olekus. Klaster vesinikside seob omavahel kokku üksikud vee molekulid, mille tulemusel moodustuvad erineva arvuga vee molekulide kogumid. Hüdrofiilsus aine omadus lahustuda vees. Hüdrfoobsus aine omadus mitte lahustuda vees. Hüdratatsioon keemilise ühendi liitumine veega. Deh...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
