Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"katioon" - 196 õppematerjali

katioon - positiivse laenguga ioon Keemiline element-ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik Keemiline reaktsioon-protsess milles tekivad katkevad keemilised sidemed Keemiline side-aatomite või ioonidevaheline vastastikmõju mis seob nad molekuliks või kristalliks Kovalentne aine-aine milles aatomid on seotud kovalantse sidemetega Kovalantne side-aatomitevaheline keemiline side mis tekib ühiste elektronpaaride moodustamisel
thumbnail
2
odt

Soolad

Metalli ioonidest ja happejäägist ioonideks metall on + (katioon) ja ­ on anioon. Näiteks Al2(SO4)3 on AL ­ Metall ja SO4 on Happejääk ­ anioon Soolade nimed pannakse happejäägi ioonide järgi HNO3 ­ NO3 ­ Nitraat ioon ­ Sool ja nitraat Kui soola koostises on muutuva oksuldatsiooniastmega metall siis öeldakse OKA sisse. (muutuad metallid on : raud, tina, vask, kroom) Mõisted: 1. Aluselised oksiidid ­ Alusele vastav oksiid 2. Anioon ­ Negatiivse laenguga ioon 3.Hape ­ Aine mis annab lahusesse vesinikioone 4.Sool ­ Kristalne aine, mis koosneb (aluse) katioonidest ja (happe) anioonidest 5.Redutseerimine ­ Elektronide liitmine. 6.Oksüdeerimine ­ elektronide loovutamine, sellele vastab elemendi oksüdatsiooni astme suurenemine 7. Leelis ­ Vees lahustuv tugev alus (hüdroksiid) Soolade Füüsi...

Keemia
172 allalaadimist
thumbnail
29
rtf

Konspekt

2 Aine ehitus ja keemiline side. 2.5 Aineosakesed. Molekul koosneb aatomitest. Molekul on aine väikseim osake, millel on samad keemilised omadused kui ainel endal. Ioon on laenguga aatom või aatomirühmitus. Aatomist tekib ioon, kui aatom loovutab või liidab elektrone: Kui aatom loovutab elektrone, siis tekib positiivne ioon ehk katioon : Na - 1e ® Na+ Kui aatom liidab elektrone, siis tekib negatiivne ioon ehk anioon: S + 2e ® S-2 Erinevad elemendid seovad oma elektrone erineva jõuga. Mittemetalliaatomid seovad elektrone suhteliselt tugevalt ja seetõttu nad tavaliselt liidavad elektrone, kuid võivad ka loovutada. Metalliaatomid seovad elektrone nõrgalt ja seetõttu nad võivad elektrone ainult loovutada. Seega võib elementide elektronide sidumise võime kaudu iseloomustada nende metallilisi ja mittemetallilisi omadusi....

Keemia
500 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Keemia mõisted 10 klassis

Keemia mõisted 10 klassis Elektrolüüt- aine, mis vesilahuses ja sulatatud olekus jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks (alused, happed, soolad) Ioon- laenguga aatom, või aatomite rühmitus (katioon on positiivne, anioon on negatiivne) Elektrolüütiline dissotsiatsioon ­ lahustumisega kaasnev aine jagunemine ioonideks. Hüdraatumine- lahustunud aine osakeste seostumine vee molekulidega. Tugev elektrolüüt- jaguneb lahuses täielikult Nõrk elektrolüüt- jaguneb lahuses ainult osaliselt Ioonsed ained on tugevad elektrolüüdid Happe elektrooniline dissotsiatsioon ­ happe ja vee molekulide vaheline keemiline reaktsioon, milles tekivad hüdrooniumioonid ja (happe) anioonid. Aine lahustuvust väljendatakse tavaliselt lahustunud aine maksimaalse kogusega grammides, mis võib lahustuda 100g lahustis antud temperatuuril. Molaarne kontsentratsioon väljendab lahustunud aine moolide arvu 1 liitis ehk 1 dm3 lahuses. Tugev...

Keemia
93 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Aatom

Aatom Aatomiks (kreekakeelsest sõnast atomos 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid võivad aines esineda üksikuna või molekulideks liitununa. Aatomite puhul ei kehti klassikalise mehaanika seadused ning seega tuleb aatomite kirjeldamiseks tuleb kasutada kvantmehaanika mõisteid. Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga aatomituumast ja seda ümbritsevast negatiivse elektrilaenguga elektronkattest ehk elektronkestast, mis koosneb elektronkihtidest. Aatomi tuum annab 99,9% kogu aatomi massist, samal ajal kui aatomi elektronkate määrab ära aatomi läbimõõdu. Vähima aatomi mass on suurusjärgus 10­27 kg ja läbimõõt suurusjärgus 10­10 m Aatomituum koosneb lähestikku asetsevatest nukleonidest ­ positiivse elektrilaenguga prootonitest ja elektrilaenguta (neutraalsetest) neutronitest. Sõltuvalt tuuma koostisest ja energiatasemest jagu...

Keemia
67 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

8KL materjal

1. aineosakesed- aatom,molekul,ioon. * keemiline element- teatud kindel aatomite liik * aatom- keemilise elemendi väiksem osake, molekuli koostisosa * molekul- aine väiksem osake, koosneb aatomitest * ioon- laenguga aatom (aatomite rühm) - positiivne ioon e. katioon tekib kui aatom loovutab väliskihilt elektrone - negatiivne ioon e. anioon tekib kui aatom liidab väliskihile elektrone 2. Elementaarosakased- prooton,neutron,elektron, asuvad aatomis (aatomi sees) * prooton- aatomtuuma positiivse laenguga osake (laenguga+1,mass 1,asub tuumas * neutron- aatomtuuma laenguta osake? (laenguga 0, mass 1,asub tuumas) * elektron- elektronkatte negatiivse laenguga osake? (laenguga-1,mass 0,asub elektronkattes) 3...

Keemia
107 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Agrokeemia konspekt - Taimede mineraaltoitumine

Agros ­ (kreeka.k) põld ­ põllukeemia ­ jaguneb taimekaitseks ja väetusõpetuseks. Agrokeemia on teadus, mis uurib taime, mulla ja väetise vahelisi vastastikuseid seoseid. (Akadeemik D.N. Prjansnikov). TAIM Prjanisnikovi kolmnurk. Vaatles agrokeemiat kui keemilist mikro- teadus, jättes välja mulla mikro- org organismid. . MULD VÄETIS Agrokeemia on rakendusteadus, mille ülesandeks on oskusliku väetamise kaudu suurendada põllukultuuride saaki, parandada saagi kvaliteeti ja tõsta mullaviljelust, nii et sellega ei kaasneks keskkonnareostuse olulist suurenemist. Agrokeemia on jätkuks keemiale, taimefüsioloogiale ja mullateadusele....

Taimekasvatus
103 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kaalium

Üleüldse on teda igas rakus. Kaalium on üks põhilistest maailmas leiduvatest elementidest. Kaalium on vajalik lihaste ja närvide korralikuks funktsioneerimiseks, reguleerib ka südame rütmi ja vedeliku tasakaalu organismis. Kaaliumi puudus tingib väsimust, lihastenõrkust, turseid, kõhukinnisust ja neerude puudulikkust. Kaaliumi tähtsus: · on rakusisese lahuse peamine katioon , sünteesiprotsessid on seotud kaaliumi kasutamisega, lagunemisprotsessid tema väljumisega rakuvälisesse keskkonda, · tema osavõtul kulgeb lihaste töö, valkude ja süsivesikute ainevahetus, · teda leidub erütrotsüütides, mis omab erilist tähtsust hapnikuvahetusel, · stimuleerib neerusid eraldama mürgiseid ülejääke, · abistab kõrge vererõhu madaldamisel, · oluline naha tervisele. Toitaine defitsiidil võivad ilmneda:...

Keemia
40 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Halogeeniühendid

Polaarne kovalentne side ­ Elektronpaar, mis seob süsiniku ja halogeeni aatomit, mis on tõmmatud elektronegatiivsema aatomi (halogeeni) poole. Elektronegatiivsus ­ Suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone. Osalaeng ­ Elektrontiheduse nihkumine polaarsel sidemel. Nukleofiil ­ Sageli anioon ja alati on ta osake, millel on vaba elektronpaar. Elektrofiil ­ Sageli katioon , positiivne ja alati on tal tühi orbitaal. Radikaal ­ Molekulid või aatomid, mille elektronkihis asub paardumata elektron. Osoon ­ O3 Normaaltingimustel on osoon sinakas gaas. Ta neelab punast valgust, samuti neelab ta ultraviolettkiirgust. Osoonikiht ­ Kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Freoon ­ Lõhustavad osoonikihti, tekitades osooniauke. Pestitsiid ­ Mürkkemikaal taimehaiguste, kahjurite, ja umbrohu tõrjeks. Isomeeria: C5 H11 Cl - kloropentaan:...

Keemia
217 allalaadimist
thumbnail
73
pdf

Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt

MATERJALIDE TÄHTSUS ..................................................................................................... 7 1.1. Sissejuhatus ............................................................................................................... 7 1.2. Materjaliteadus ja materjalitehnoloogia................................................................... 8 1.3. Materjalide klassifikatsioon. ...................................................................................... 9 1.3.1. Metallid.............................................................................................................. 9 1.3.2. Keraamika ........................................................................................................ 10 1.3.3. Komposiidid...

Ökoloogia ja...
96 allalaadimist
thumbnail
21
pdf

Keemia eksam

Sõnastage ja kommenteerige (millistel juhtudel on vaja neid arvestada või kasutada) Elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus: Keemil elem ja nendest moodust liht-ja liitainete omad on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omad. Suurtes perioodides nn pea- kui ka kõrvalalarühmade elementide omad korduvad perioodiliselt. Kahe esimese peaalarühma elemendid asuvad perioodi paarisarvulistes, ülejäänud paarituarvulistes ridades. Paarisarvulistes ridades on ülekaalus metallilised omad. Metallilised omadused tugevnevad peaalarühmas ülalt alla, mittemetallilised omadused ag...

Keemia ja materjaliõpetus
376 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Spikker keemia alustes

Redutseerija ­ loovutab elektrone, o-a reaktsioonis kasvab.R- universaalne gaasikonstant=8,314J/K*mol=0.0821 atm/K*mol=62400cm3*mmHg/K*mol Keemistemp:väärisgaasid katioon : NH4+ + H2O NH3 · H2O + H+ (lahus happeline); nõrga happe ja nõrga aluse soolad ­ veega reageerivad nii katioon kui anioon: NH4+ + H2O NH3 · H2O + H+Hüdrolüüsikonst nt Khüdr= HCO3* OH/CO32 ; [Ag(NH3)2]Cl[Ag(NH3)2]++Cl-ja Ag(NH3)+2Ag++2NH3 K- ebapüsivuskonstant K=[Ag+][ NH3]^2/ [ Ag(NH3)+2] Mida madalam rõhk, seda madalam keemistemp. H<0 erald EexoH>0neeldub E endo. Entroopia-süsteemi korrapäratuse mõõt. TermodünaamikaI - energia jäävuse seadus, mille kohaselt igas...

Keemia alused ii
49 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Spikker anorgaanika eksamiks

1. Tugeva aluse ja tugeva happe soolad (NaCl, KNO3, BaCl2, MgCl2, KI, KCIO4 jne.) need ei hüdrolüüsu! 2. Aluselisi lahuseid annavad tugevad aluse ja nõrga happe soolad (Na2S, KCN, Na2CO3, KF, CH3COONa jne.). Veega reageerib nõrga happe anioon. 3. Happelisi lahuseid annavad nõrga aluse ja tugeva happe soolad (FeCl3, Al2(SO4)3, Bi(NO3)3, NH4NO3, SbCl3 jne.). Veega reageerib nõrga aluse katioon. 4. Nõrga happe ja nõrga aluse soolade ­ (NH4)2S, CH3COONH4 korral hüdrolüüsuvad nii katioon kui anioon. Hüdrolüüsiaste () näitab hüdrolüüsunud soola kontsentratsiooni ja soola üldkontsentratsiooni suhet. Mida nõrgemast happest ja alusest on sool moodustunud, seda täielikumalt ta hüdrolüüsub. HAPPED JA ALUSED. Brønsted ­ Lowry teooria. Happed on ühendid, mis loovutavad prootoneid (ehk vesinikioone), alused aga ühendid, mis seovad prootoneid. Lewis teooria...

Anorgaaniline keemia
248 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

Ei hüdrolüüsu nn tugeva happe ja tugeva aluse soolad ­ NaCl, KNO3. Tugeva aluse katioonideks võib lugeda Li+, K+, Mg2+, Ba2+, samuti tugeva happe anioonid. Hüdrolüüsuvad nn tugeva aluse ja nõrga happe soolad. Veega reageerin nõrga happe anioon: CO32- + H2O HCO3- + OH- (lahus aluseline); nõrga aluse ja tugeva happe soolad ­ veega reageerib nõrga aluse katioon: NH4+ + H2O NH3 · H2O + H+ (lahus happeline); nõrga happe ja nõrga aluse soolad ­ veega reageerivad nii katioon kui anioon: NH4+ + H2O NH3 · H2O + H+ ; S2- + H2O HS- + OH- Hüdrolüüsi tasakaalu saab vasakule nihutada tugeva aluse ja nõrga happe soola lahusele leelist lisades, nõrga aluse ja tugeva happe soola lahusele tugevat hapet lisades. Kuna hüdrolüüs on eksotermiline protsess, siis aitab ka lahuse jahutamine. 35...

Keemia alused ii
181 allalaadimist
thumbnail
91
doc

Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid

Sissejuhatus Metaboolne ja geneetiline regulatsioon bakterites Bakterirakkude efektiivseks kasvuks on vaja, et kõiki raku põhilisi ehitusblokke ja nendeks vajalikke makromolekule produtseeritaks õiges vahekorras. Selleks, et sünteesi lõpp-produktide kontsentratsioon rakus liiga kõrgele ei tõuseks, on rakus välja kujunenud kaks kontrollmehhanismi: 1. Ensüümiaktiivsuse tagasisidestuslik inhibitsioon (feedback inhibition) ­ metaboolne regulatsioon 2. Ensüümi sünteesi repressioon ­ geneetiline regulatsioon Tagasisidestusliku inhibitsiooni tulemusena inhibeeritakse rakus juba olemasoleva ensüümi aktiivsus reaktsiooni lõpp-produkti poolt. Inhibitsiooni võib esile kutsuda ka teatav metabolismiraja vaheprodukt. Geneetilise repressiooni korral inhibeerib tavaliselt lõpp-produkt metabolismiraja esimese ensüümi sünteesi vastava geeni avaldumise pärssimise kaudu. Metaboolne regulatsioon tagasisidestusliku inhibitsiooni kaudu ja geneetilin...

Mikrobioloogia
85 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

8 klass kõik koos

Iseloomulik on: hapu maitse, söövitav toime. Näiteks: sidrunhape,õunhape,äädikhape,oblikhape,piimhape. Indikaator - aine, millega määratakse, mis ainega on tegu (lakmus - muutub happest punaseks ). Happeid: HCl - vesinikkloriidhaoe ehk soolhape ( maohape) H2S - divesiniksulfiidhape ( mädamuna lõhn) HNO3 - lämmastikhape H2SO4 - väävelhape H2SO3 - väävlishape H2CO3 - süsihape H3PO4 - fosforhape Kõik + = katioonid (+laeng) Kõik - = anioonid (-laeng) H on alati katioon ehk + laenguga. Teised on kõik - ( nr. vastavalt H indeksi järgi ) Hapete liigid. Hapnikku sisaldavad: HNO3, H2SO4, H2SO3, H2CO3, H3PO4 Ei sisalda: HCl, H2S Üheprootoniline: HCl, HNO3 Mitmeprootoniline: H1SO4,H2SO3,H2CO3,H3PO4,H2S Nõrgad happed: H2CO3, H2SO3,H2PO4,H2S Tugevad happed: H2SO4, HCl, HNO3 Ohutusnõuded: · Veega nahalt maha pesta · Raputada peale söögisoodat ( NaOH ) · NB! Hapet alati enne vette valada. Hapete reageerimine metallidega:...

Keemia
195 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Üldbioloogia.

Kuna molekulis tekivad poolused, siis nimetatakse sellist sedet polaarseks kovalentseks sidemeks. Iooniline side- keemiline side, mis on moodustunud erinevate laengutega ioonide vahel. Polaarne kovalentne side võib keemiliste reaktsioonide käigus lõhustuda ning üle minna iooniliseks sidemeks. Sel puhul liigub seotud elektronpaar tervikuna surema elktroneatiisusega elemendi elektronkattesse ning moodustab negatiivselt laetud iooni. Positiivse laenguga aatom on katioon ja negatiivse laenguga aatom on anioon. Iooniline side on tõmme elektroonide vahel. Ioonide puhul on tegemist elektrilise laenguga. Vesinikside on nõrk keemiline side. On väga levinud biomolekulides. Esineb vesinikke sisaldavate molekulide vahel. Kuna vesiniksidemed tekivad kergesti siis võivad nad ka kergesti laguneda aga kui neid on palju siis hoiavad nad end ühiselt koos. Sisemine elektronkiht on madalama energiatasemega kui välimine. Tugevaim sidemetüüp on kovalentne side....

Biokeemia
49 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Anioonide kindlakstegemine

) valastub. 6 Keemilised sidemed Iooniline side. Iooniline side tekib elektrilaenguga osakeste ­ ioonide abil.Elektrilaengud tekivad elektronide ümberjaotumise tagajärjel, see tähendab, et üks aatom (metalli oma) loovutab elektrone ja teine aatom (mittemetalli oma) võtab neid juurde.Elektronide loovutamise tagajärjel, omandab (metalli)aatom positiivse laengu ­ katioon . Samuti omandab elektrone liitnud (mittemetalli)aatom negatiivse laengu ­ anioon. Keemilistes reaktsioonides reageerivate ainete aatomid liidavad või loovutavad elektrone nii, et nende aatomite väliskiht omandaks kaheksa elektroonilise struktuuri. Aatomid, mille väliskihis on 1 kuni 3 elektroni, loovutavad neid kergesti ja muutuvad positiivselt laetud ioonideks ehk katiooniks, mille väliskihis on 8 elektroni nt. Na Na+ + e-...

Keemia
25 allalaadimist
thumbnail
15
ppt

Keemilised elemendid

Ionisatsioonipotentsiaal (IP) ­ minimaalne energia, mis on vajalik elektroni eemaldamiseks gaasilises olekus olevast aatomist Na Na+ + e­ IP 5,1 eV (1 eV = 1,602x10­19 J) 8,17x10­19 J/aatomi kohta (xNA= 6,02x1023) 49,185x104 J/mool = 491,85 kJ/mool (1 eV = 1,602x10­19 J ..... = 96,3 kJ/mool = ~100 kJ/mool) Naatriumi aatomist (RNa = 1,86 ), mille tuumas on 11 prootonit, 12 neutronit ja tuuma umber 11 elektoni tekib positiivne naatriumi katioon (RNa+ = 0,95 ), mille tuumas endiselt 11 prootonit, 12 neutronit, aga tuuma ümber ainult 10 elektroni (suurus väheneb) RNa+ 0,95 < RNa 1,86 Mõisteid (III) Elektronafiinsus (EA) ­ energia, mis eraldub, kui aatomile gaasilises olekus liitub elektron Cl + e­ Cl­ EA = 3,5 eV Kloori aatomist (RCl = 0,99 ), mille tuumas 17 prootonit, 18 neutronit ja tuuma ümber 17 elektroni,...

Keemia
24 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Üldbiloogia

Kõikide elusorganismide (living things, organisms) ühised tunnused. Ei ole olemas ühte kindlat elu tunnust, elu määratlemine on võimalik ainult mitme erineva tunnuse kaudu. 1. Elusorganismid koosnevad rakkudest. Rakk (cell) on väikseim üksus, millel on kõik elu omadused. · Üheraksed e üherakulised organismid (single-celled) Ürgsemad Kõik bakterid, leidub ka protistide, seente ja taimede hulgas · Hulkraksed organismid (multicellular) Ilmusid 700...900 milj aastat tagasi 2. Elusorganismidel esineb ainevahetus ja energiavahetus. Metabolism (metabolism) on aine- ja energiavahetus, mis on kõikidele organismidele eluks vajalik. Aine- ja energiavahetuse kaudu on organismid tihedalt seotud oma ümbritseva keskkonnaga. Ainevahetus ­ organismis toimuvad lagundamis- ja sün...

Üldbioloogia
101 allalaadimist
thumbnail
35
doc

Üldine ja anorgaaniline keemia

On aatomi võime siduda elektrone. Tähistatakse suure X tähega. Elementide aatomite elektronegatiivsuste võrdlemisel võetakse leppeliselt ühikuks liitiumi elektronegatiivsus XLi= 1. Mida väiksem on elektronegatiivsus, seda metallilisem on element (ja vastupidi). x 1,7 (1,9) x < 1,7 (1,9) 1,2 3,5 Ca - 2 Ca2+ Katioon - MgO Cl + 1 Cl Anioon 2,1 2,2 CaCl2 P H3 ANIOON ­ negatiivse laenguga aineosake. IOON ­ laengut omav aineosake. KATIOON ­ positiivse laenguga aineosake. 16 Kui kaks aatomit reageerivad ning teame nende elektronegatiivsusi, siis võime eeldada,...

Keemia
421 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun