MORAAL / EETIKA kümne käsu valgusel Sissejuhatus Moraali (ladina keeles mos, mores "komme, tuju") all mõeldakse üksiku inimese, rühma või ühiskonna arusaamu heast ja halvast ehk õigest ning valest käitumisest. Sellega on olemuslikult seotud mingi arusaam, et on asju, mida võib ja peabki tegema, või mille tegemisest tuleb hoiduda. Kui tehakse, midagi sobimatut, siis sellele järgneb teiste inimeste poolne halvakspanu, hukkamõist või karistus. Kui aga käitutakse õigesti, siis on teised rahul ja võidakse kiitagi. Sõna eetika tuleneb kreeka keelsest sõnast ethos, ethika, mis tõlkes tähendab "komme, kommetesse puutuv". Seega eetika tähendab enamvähem sama mis moraal. Tänapäeval mõistetakse selle all teadust, mis uurib moraaliküsimusi ehk kõlblusõpetust. Eetika erineb teistest inimesekesksetest teadustest, näiteks psühholoogiast, selle poolest, et see ei piirdu nähtuste kirjeldamisega, vaid ka määrab, millised need peaksid ol...
Kaubanduse ja käsitöö soodustamine. Kirikute ja koolide hoolekanne. Vaeste hoolekanne. Kohtumõistmine. Kodanike julgeoleku tagamine. 1523 jõuab Eestisse reformatsioon. 1524 septembris vallandusid pildirüüste retked. Haridus. Koolid tekkisid kirikute ja kloostrite juurde. Linnakodanikele andis ilmalikku haridust linnakoolid. Kultuur. 1525 trükiti esimene eestikeelne trükis jumalateenistuse käsiraamat, pole säilinud 1535 Johann Koelli poolt tõlgitud luterlik katekismus, säilinud 11 lehte. 1578 ilmub Balthasar Russowi ,,Liivimaa provintsi kroonika". LIIVI SÕDA 1558 -1583 Põhjused: Venemaa soov allutada Läänemere idarannik. Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrkus. Rootsi püüd laiendada oma mõju ida suunas. 1558 I pool venelased vallutavad Ida- ja Lõuna-Eesti. Sügisel edutu Tallinna piiramine. 1559 pooleaastane vaherahu. Saare-Lääne piiskop müüb oma alad Taani kuningale. Liivi Ordu viimane ordumeister Gothard Kettler
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
Selle avaldas 1737 Urvaste pastor Johann Christian Queandt. Siiski ei kujutanud tema jutustused ega teised sellelaadsed väljaanded endast meelelahutuslektüüri, vaid olid suunatud talurahva harimisele ja õpetamisele luterlikus vaimus (Vahtre, 2000). 10 Rahvavalgustus Rahvavalgustuse üheks eesmärgiks oli äratada huvi lugemise vastu. Talurahva senise lugemisvara moodustasid peamiselt kiriklikud raamatud, mille lugemine oli oma korduses pigem rituaalne toiming. Paljudele jäigi katekismus ainsaks loetud raamatuks. Ilmalikku raamatusse suhtuti pikka aega umbusuga, sest egga se jutto ramat Jummala sanna ei ole. Oma osa etendas vennastekogude vastutegevus, kes nägid ilmalike tekstide lugemises eemaldumist jumalasõnast. Veel 19. sajandilgi jäi valdavaks ettelugemine. Seda tingisid nii raamatute vähesus kui ka võimalus kuulamise ajal tööd nokitseda ning raamatu sisu üle mõtteid vahetada. Valjusti loeti ka omaette olles. Nõnda piisas
Ajaloo mõisted aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid...
kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse 1525 aastal. 20. Hariduselu ja kultuur 13.-16.sajand Simon Wanradt- Niguliste kiriku õpetaja, kes pani kokku luterliku katekismuse. Johann Koell- Pühavaimu kiriku jutlustaja. Tõlkis luterliku katekismuse eesti keelde. Hans Susi- tegeles piibli tõlkimisega. Jumalateenistuse käsiraamat 1525- Loetakse esimeseks teadaolevaks eestikeelseks trükiseks., Luterlik katekismus 1535- luterliku usu käsiraamat. Balthasar Russow- Kirjutas alamsaksakeelse ,,Liivimaa provintsi kroonika". Esitrükk 1578. 21. Liivi sõda 1558-1583 Liivi sõja põhjused: Venemaa (Moskva suurvürstiriigi) välispoliitika - allutada Läänemere idarannik, Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrkus, Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas. Ajend Tartu maks(üks mark aastas elaniku kohta). Hertsog Magnuse tegevus sõja aastail: 1560. aastal maabus oma sõjasalgaga Kuressaares
Lähtuti esmajoones muinaskihelkondadest. Kus need liiga suureks osutusid, jagati väiksemateks uute kogudusekirikutega. Arvatakse, et eesti kihelkondlik jaotus kujunes põhijoontes välja 13. saj lõpuks ja muutus keskaja jooksul suhteliselt vähe. -Eestikeelse kirjasõna sünd. Tänaseni säilinud katkendid oörinevat 1530. aastatest. Tallinna oleviste kiriku jutlustaja koostas alamsaksakeelse luterliku katekismuse, mille pühavaimu pühavaimu õpetaja Johann Koell tõlkis eesti keelde. Katekismus ilmus eesti-saksa paralleeltekstiga 1535 aastal. Väidetavate eksimuste tõttu luterliku teoloogia vastu lasi tallinna raad kogu raamatutiraazi hävitada. Reformatsioon Liivimaal: -Luterliku jutustamise algus Esimesed luterlikud jutlustajad hakkasid siin tegutsema juba 1520.aastate algul. Sellele aitavad kaasa tihedad kontaktid põhja-saksa hansalinnadega. Liivimaa piiskopid: inimestele tuleb teatavaks teha Lutherit hukkamõistva bulla sisu. Luterlus hakkas kiiresti levima riias.
Kalvinistlikku protestantismi pooldas äärmiselt mõjukas Leedu RADVILADE magnaadisuguvõsa. Radziwill toetas piibli esimest täielikku tõlget poola keelde, mis avaldati 1563.aastal Brestis. Toonased valitsejad Zygmunt Vana ja Zygmunt II August jäid katoliiklasteks, kuid olid sallivad ka teiste uskude suhtes. - Trükimasinate leiutamine ja kirjasõna levik! Trükised rahvakeeles."Apostlite teod", luterlik lauluraamat. Esimene eestikeelne luterlik katekismus trükiti 1535.aastal Wittenbergis ja esimene leedukeelne raamat, 1547.aastal Köningsbergis. Varaseim lätikeelne teos on 1585.aastal Vilniuses avaldatud katoliku katekismus. Põhjapanev osa eesti,läti ja leedu kirjakeele arendus ja kirjaoskuse levikus. - Härgmäe lahing- uhked Liivimaa ordurüütlid hävitati - Tsaar Ivan IV Julma sissetung ajendas teisigi naaberriike taotlema Liivimaa alasid - Lääne
Ajaloo suuline arvestus. I kursus: Eesti muinas-, kesk-, ja varauusajal Pilet nr.1 Eesti ajaloo periodiseerimine 1. Muinasaeg kiviaeg X - II aastatuhat eKr : paleoliitikum e. vanem kiviaeg mesoliitikume e. keskimine kiviaeg u. 9000 5000 eKr KUNDA KULTUUR Pulli asulakoha teke, Kunda asulakoha teke, kütid & korilased, asulad veekogude ääres, luust ja kivist tööriistad neoliitikum e. noorem kiviaeg u. 5000 1800 eKr - NARVA KULTUUR keraamika kasutuselevõtt; KAMMKERAAMIKA KULTUR algelise maaviljeluse algus; NÖÖRKERAAMIKA KULTUUR karjakasvatuse algs, asustus kaugeneb veekogudest vanem pronksiaeg 1800 eKr 1100 eKr esimesed üksikud pronksesemed noorem pronksiaeg 1100 500 eKr tekivad kindlustatd asulad, muistsete põldude jäänused, kivikirstkalmed, lohukivid, üksiktalulise asustuse teke, põllumaa eraomand, ...
tekkeks. 1525. aastal trükiti Lübeckis jumalateenistuse käsiraamat eesti-, liivi- ja lätikeelse selgitava tekstiga. See on esimene teadaolev eestikeelne trükis, mis pole siiski meieni jõudnud, sest kogu tiraaz hävitati tollal veel katoliiklust pooldanud Lübecki rae käsul. Esimeseks osaliselt säilinud eestikeelseks trükiseks on 1535. aastal ilmunud Tallinna Oleviste kiriku õpetaja Simon Wanradti ja Pühavaimu kiriku eesti jutlustaja, eestlase Johann Koelli luterlik katekismus. 16. sajandi eestikeelsetest trükistest teame väga vähe. Juba siis tehti katseid piibli tõlkimiseks eesti keelde, mis meie kirjakeele tollase arengutaseme juures ei saanudki õnnestuda. Samaaegselt eestikeelse trükitud raamatuga tekkis eestikeelne kooliharidus. Tallinnas hakati vaestest peredest pärit andekamaid poisse koolitama kirikukoguduste annetuste arvel. Emakeelne haridus tegi esimesed sammud teadmiste teel kergemaks. Hiljem tuli õpinguid endiselt jätkata saksa ja ladina keeles.
Linnad, käsitöö ja kaubandus 07.01.09 Linnade arvus muutust ei toimunud (10 linna). Linnu tabas aeglane allakäik. Vene Läänemaailma kaubandus läks Eesti aladest mööda. Ainuke linn, mis tulu sai oli Narva. See tõi linnale suured sissetulekud ja Narva sai raha kasutada oma linnaehituseks. Narva ehitati barokkhooneid. Säilinud tänaseks ei ole eriti midagi peale endise Narva raehoone. (*II ms pommitati puruks*). Oli aruteluks, et Narvast võiks saada Rootsi riigi teine pealinn. Selleni reaalselt ei jõutud. Rakvere ja Paide läänistati > eraomand. Pärnu, Haapsalu ja Tallinn olid teravilja väljaveo sadamatena veidi paremas olukorras. Läbi Narva veeti lina, kanepit. Sisse veeti: sool (hispaania, Portugal), metall, luksuskaubad (vürtsid, paber, puuviljad ja ka tubaka...
Eestlaste tähtsamad etnilised allrühmad on võrukesed, mulgid, saarlased, hiidlased ja setud, kes on siiani alal hoidnud oma põliseid traditsioone. Eesti territooriumi ja eesti kultuuriga on seotud ka baltisakslaste, setude, rannarootslaste ja vene vanausuliste kultuur. 10.1. Kirjandus Vanimateks kirjalikeks allikateks, kus leidub andmeid eesti rahvaluule kohta, on keskaegsed kroonikad. Esimene säilinud eestikeelne raamat, Wanradti ja Koelli katekismus, trükiti 1535. aastal, Uus Testament tervikuna tõlgiti lõunaeesti keelde 1686. aastaks. Ärkamisaja alguses koostas Friedrich Reinhold Kreutzwald Eesti rahvuseepose "Kalevipoeg", toetudes sealjuures teiste estofiilide, Õpetatud Eesti Seltsi liikmete (sealhulgas Friedrich Robert Faehlmanni ja Georg Julius von Schultzi) tööle, eesti rahvalauludele ning Garlieb Merkeli ja James Macphersoni proosapoeemidele. [18] Pärast Eesti Vabariigi loomist arenes rahvuslik kirjandus kiiresti
Fusiooni lisandumine. Kontaktid indoeuroopa keeltega: laensõnad: alamsaksa, slaavi, vene, balti, Esimesi kirjalikke ülestähendusi: · 13.sajandil sõnu ja kohanimesid · Taani hindamisraamat, Läti Henriku kroonika · Läti Henriku kroonikas ka kolm lausekatket (Laula! Laula! Pappi!; Taara a(b)ita!) Esimesi tekste: · 16.saj algupoolel Kullamaa käsikiri: kolm palvet (meieisapalve, Ave Maria, Usutunnistus) · 16.saj eestikeelse tekstiga raamatuid: Wanradti-Koelli katekismus (1535), üksikud lehed. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. · Misjonilingvistika, käsiraamatud kohaliku keele tundmiseks saksa pastoritele · Ladina-saksa ajajärk eesti keele kirjeldamises · Keele õppimiseks oli vaja grammatikat (ladina keele kategooriates) ja ladina-rahvakeele sõnastikku · Grammatikate traditsioonilised osad: hääldamine, ortograafia, vormiõpetus, lauseõpetus Heinrich Stahl 1637 esimene põhjaeesti grammatika:
Jaan Lahe Maailma usundid Üldine sissejuhatus · Religiooni teadus teadusharuna on noor, sai alguse 19.sajandi II pool. · 1870ndatel luuakse esimesed religiooni õppetoolid ülikoolidesse Hollandis ja Sveitsis. · Tänapäeval enam ei ole usuteadus seotud ideoloogiaga. · Religiooniteadus on iseseisev kui ka seotud paljude teiste teadusharudega. · Sõna ,,religioon" on laenatud roomlaste sõnast ,,religio". Arvatakase, et see tuleneb verbist 1) religare- siduma, köitma(jumalaga ühenduses olema) või 2) religere- hoolima(jumalatest hoolima) · Roomlased olid esimesed, kes religiooni defineerisid, esimeseks oli Cicero. - Cicero väidab, et ühte kindlasse jumalasse uskumine on lad. k cultus. - Cultus on kitsam kui religioon. Religioon haldab erinevaid kultuseid. Kultused on erinevad religioossed toimingud. · Kristlikud autorid võtavad Roomast religiooni mõiste...
aasta jaanuaris populaarse jutlustaja, Saksamaalt pärit kasuksepa Melchior Hoffmanni juhtimisel Toomemäed kaitsva piikopi valvemeeskonna vatu lausa lahingusse. 20. Hariduselu ja kultuur 13.- 16.saj Simon Wanradt: Niguliste kiriku õpetaja, kes pani kokku luterliku katekismuse (Jumalateenistuse käsiraamat 1525, mis oli enne juba eesti keeles ilmunud kui esimene eestikeelne raamat, hävitati). Johann Koell: Tõlkis Luterliku katekismuse eesti keelde. Nende katekismus trükiti Saksamaal 1535. aastal. Hans Susi: Tallinna linnakooli õpilane, kes tegeles Piibli tõlkimisega. Suri katku. Balthasar Russow: Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja. Kirjutas alamsaksakeelse "Liivimaa provintsi kroonika", mis oli Eesti keskaja üks tähtsamaid allikaid. 1578. aastal ilmus esimene trükk. Kritiseeris aadlikke ja vaimulike priiskavat elu, juhtis tähelepanu talupoegade raskustele. 21. Liivi sõda 1558-1583 (Venemaa, Poola-Leedu, Taani, Rootsi)
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-ugri keelte hukla. Eesti keel on tüübilt aglutineeriv, sõnatüvele lisatakse tuletusliiteid, tunnuseid ja lõppe. Sõnvormid pikad. Eesti keelel on rikkalik morfoloogia, palju käändeid, vähe prepositsioone, palju postpositsioone. Eesti keele tekkimist on kirjeldanud Huno Rätsep, kelle andmetel 2000-2500 a tagasi hakkasid hõimumurded eralduma läänemeresoome keelerühmast ja selle alusel arenes välja ka eesti keel. Kirjalikke näiteid muidugi sellest ajast ei ole säilinud. Esimesed eestikeelsed ülestähendused pärinevad 13. Sajandist. Algselt märgiti üles sõnu ja kohanimesid. Läti Henriku kroonikas olid ka 3 esimest eestikeelset lauset. 16. Sajandi algupoolel Kullamaa käsikiri, kus olid sees kolm palvet (issameie, Ave Maria ja usutunnistus). 16. Sajandil esimene grammatika (Stahl), hakkas ilmuma ka ...
rahvalikkustesse e rahvalikkusisse e rahvalikuseisse · kaasrõhust lugedes 3-silbilised III-vältelised sõnad (nende seas pearõhust lugedes 4-silbilised jne arglikkus, asjalikkus, ameerikalikkus, asjaarmastajalikkus) · lisus-liitelised sõnad (heroilisus, jõulisus, kurbloolisus, tõenäolisus) · matus-liitelised sõnad (mõistmatus, laitmatus, sõltumatus, vilumatus) · stikkus-liitelised (järjestikkus, vastastikkus) · võõrsõnad: katekismus, muhameedlus, transitiivsus (pearõhk oli algselt lõpust kolmandal silbil, kuid nüüdseks siirdunud esisilbile) VI KÄÄNDKOND · Nõrgeneva AV-ga sõnad (nom ja part on tugevas, gen nõrgas) · Ühe- ja kahetüvelisus I ALALIIK · Nõrnegeva AV-ga ühetüvelised sõnad. PÕHITÜÜP SEPP · Sepa, seppa, sepasse e seppa, seppade, seppi e seppasid, seppadesse e sepisse.
Kronoloogia Paldiski 18. sajandil tõusis Paldiski tähtsus meresadamana Võru samuti oluline linn Vene ajal Eesti ala vabanes lõplikult mandrijääst 1113 tuhande aasta eest. Vanimad jäljed inimasustuse AJALUGU 4: 11. KLASS olemasolust Eesti alal pärinevad mesoliitikumist (5000 a e. Kr.). Vanimaks teadaolevaks Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini asulapaigaks Eestis on Sindi lähedal Pärnu jõe ääres paiknev Pulli asula, mis pärineb VIII aastatuhande keskpaigast e. Kr. 1. Eesti muinasaeg 1154 Eesti (Astlanda) ja Tallinna (Kolõvan) esmakord...
1523.aastal esimese luterliku kiriku jutlustajad Melchior Hoffmann Tartus ja Herman Marsow Tallinnas 1524.aasta september pildirüüsted Tallinnas 1525.aasta jaanuaris pildirüüsted Tartus M. Hoffmann Hävitati liigne luksus, reliikviad, pildid Liivi sõjani nn usurahu, mil tagutsesid nii katoliku kui ka luterlus. 1525.aastal Liivi ordu iseseisvus Sõjaline võimsus vähenes 1525. esimene katekismus 1535.aastal Wandrat-Koelli (koelli tõlkis eesti keele) katekismus 1578.aastal Balthazar Russowi kroonika. Eesti ajaloo tähtsaim allikas, kus arvustas aadlikke ja juhtis tähelepanu talupoegade rõhumise süvenemisele Hilary Karu 22 D 11 EESTI AJALUGU EESTI VARAUUSAJAL 1558-1583 Liivi sõda 1583-1627/1645 kolme kuninga võim
A abstraktsionism 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. absurdikunst kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis ...
Ivan IV. 14 33. Kes kirjutas eestlastest kui usklikumast rahvast Euroopas? Antonio Possevino. 34. Millises kirikus nähakse Rooma keisririigi edasikestmist? Õigeusu kirikus. 35. Mis aastal toimus reformatsioon ja kes selle algatas? 1517, Martin Luther. 36. Kes koostas reformatsiooni aegse usutunnistuse ja kuidas seda nimetatakse? Luther, Luterlik reformatsioon. 37. Millised kaks olulist raamatut kirjutas Luther ja mis aastal? Väike ja Suur katekismus, aastal 1529. 38. Nimetada ladina keeles neli luterliku reformatsiooni põhiteesi. Solus Christus, sola gratia, sola scriptura (üksnes Kristus, üksnes arm, üksnes pühakiri)ja õigeksmõistmine üksnes usust sola fide. 39. Mitu sakramenti on katoliku kirkus ja mitu jättis alles Luther? 7 sakramenti ja Luther jättis alles 2. 40. Kuidas kutsuti täiskasvanute ristijaid ja kes oli selle liikumise algataja? Anabaptistideks. Liikumise taga oli Thomas Müntzer. 41
saab teada kael, mis kaalub tagumik. 9. Renessansi kirjandus Renessanss- pr k taassünd (antiikkultuuri ja tervikliku ning harmoonilise isiksuse). 14.-16. sajand, sai alguse Itaaliast. Humanus- lad k inimlik. Humanistid- erudeeritud teadlased, mitmekülgsete teadmistega, lad keeles kirjutasid. 1445 Gutenbergi Piibel. 1492 Am avastamine. 1517 Lutheri reformatsioon. 1525 hävitati Lübecki raeraamatu järgi laevatäis eestikeelseid katekismusi. Wanradt-Koelli katekismus. Edasi tegutses inkvisitsioon. Ülistatakse platoonilist armastust. 10. Dante, ,,Jumalik komöödia" Dante Alighier (1265-1321) elas Firenzes, kuid pagendati sealt paavsti ja keisri omavahelise väitluse pärast, kus ta pooldas paavsti. Ta oli esimesi itaallasi, kes ladina keele kõrval võttis kasutusele itaalia keele. Dante isa sõbra tütart Beatrice'i ülistab ta oma teostes. Näeb teda esimest korda 9. aastaselt, 2.korda 18. aastaselt. Nad armusid, aga B abiellus teisega. ,,Uus
Kõige vanem sidus tekst sisaldub Kullamaalt pärit käsikirjas, kus on toodud katoliku kiriku kolme tähtsama palve eestikeelsed tõlked. Käsikiri pärineb 1520. aastatest. Vanim teade eestikeelse trükise kohta on pärit 1525. aastast. Vanim eestikeelne raamat, millest on leitud katkendeid, on aastast 1535. See on Tallinna Niguliste kiriku pastori Simon Wanradti kirjutatud ja Tallinna Pühavaimu koguduse õpetaja Johan Koelli tõlgitud luterlik katekismus. Alates XVII sajandist suureneb eestikeelsete tekstide hulk tunduvalt. Hakatakse koostama ka esimesi eesti keele käsiraamatuid. Nende koostajad olid baltisakslased, kelle põhieesmärgiks oli tutvustada eesti keelt teistele baltisakslastele (eeskätt kirikuõpetajatele) selleks, et nood suudaksid end eesti keeles väljendada. Kirjutati saksa- või ladinakeelseid käsiraamatuid, mis koosnesid eesti keele grammatikast ja saksa-eesti sõnastikust." Eesti keele käsiraamat online: http://www.eki
XV sajandi teisel poolel levis trükikunst Euroopas kiiresti. Käsitsi kirjutatud raamatutega võrreldes olid trükiraamatud odavamad, neid võis toota palju ja kiiresti, mistõttu suurenes inimeste hulk, kes endale raamatuid hankida said. 1525. aastal ilmusid Lübeckis esimesed eestikeelsed trükised protestantlike jutustustega, kuid need hävitati katoliikliku Lübecki rae käsul. 1535. aastast on aga osaliselt säilinud samuti protestantlik eestikeelne teos Wanradti ja Koelli katekismus. Niccolò Machiavelli uusaegsele poliitfilosoofiale alusepanija. Ta kirjutas Firenze ajaloo ja esitas teoses ,,Valitseja" oma vaated riigivalitsemise kohta: · Ta ei uskunud, et valitseja saaks kasutada ainult ausaid ja õiglaseid meetodeid. · Ideaaliks oli ühtne Itaalia riik ta uskus, et selle võib teoks teha ainult piiramatu võimuga tark ja kindlameelne valitseja, kes valib vahendeid mitte moraalist, vaid
Allikaõpetus :D Allikaõpetus on ajaloo abiteadus, mis käsitleb ajaloo allikaid, nende liike ja uurimismetoodika üldisemaid seaduspärasusi, selle nurgakiviks on allikakriitika. Allikaõpetus tegeleb algallikatega, mitte juba kokkukirjutatud ajaloo uurimisega. Allikakriitika arengulugu Allikakriitika oli tuntud juba antiikajal. Juba Thucydides kasutab allikakriitilisi meetodeid ning allikate kriitilist võrdlemist, sarnaselt käitus ka Tacitus. Renessansiajal kirjutati allikakriitikast traktaate, paljastati võltsinguid. Lorenzo Valla ,De falso credita et ementita Constantini Donatione declamatio' näitas, et Constantinuse kinkeürik oli pärit VIII, mitte IV sajandist. Allikakriitika põhikomponendid: allika sisene ja allika väline kriitika (Veiko B.) Jean Mabillon 'De Re Diplomatica' vt Aigit ?? Klassikalise allikakriitika väljakujunemise ajaks loetakse 1840.aastaid, mil 1842 1849 ilmunud Pierre Claude François Daunoni `Cours d'ét...
11.klassi ajaloo üleminekueksami teemad Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Usu levitajad olid Sakslased ja Taanlased. 1180 aastad Esimesed misjonärid Läänemere idakaldal Piiskop Meinhard rahumeelne ristimine (efektiivsem) Piiskop Albert jõuga ristimine Retked algasid Sakala ja Ugandi maakondadest. 1201 Riia asutamine 1202 Mõõgavendade ordu (Kristuse Sõjateenistuse vennad).Liivimaal tegutsenud vaimulik rüütliordu, mis asutati selleks, et Baltimaid vallutada. Kaupo Liivlaste vanem Lembitu Eestlaste vanem 1206/07 Liivlased alistati ja ristiti 1210 Ümera lahing (võit) 1212-1215 Toreida va...
dokumentidest Henriku Liivimaa kroonika 12241227 Laula! Laula! Pappi! Kõige vanem sidus tekst Kullamaalt pärit käsikirjas, kus on toodud katoliku kiriku kolme tähtsama palve eestikeelsed tõlked. Käsikiri pärineb 1520. aastatest. Vanim teade eestikeelse trükise kohta on pärit 1525. aastast. Vanim eestikeelne raamat, millest on leitud katkendeid, on aastast 1535: Wanradti ja Koelli tõlgitud luterlik katekismus. Allikas: Eesti keele käsiraamat online: http://www.eki.ee/books/ekk07/o/o4.html Kordamine · Morfeemianalüüs = segmentimine ja glossimine (morfoliigilise info lisamine) · Morfeem, morf, allomorf (millest oleneb allmorfi kuju?) · Vaba ja seotud morfeem (kui seotud morfeem on seotud nõrgalt, siis nimetatakse kliitik, nt ee k g/ki-liide, ms kO küsimus, ingl k genitiivi s) · Grammatiliste kategooriate omadused (ühes keeles üsna stabiilne hulj, fikseeritud
Seega, usuelu ja misjonitöö langes maarahva seas. 16sajandil ilmuvad taas panustega matused. Lihtrahva religioonitunnetus oli maagiline ja katolik usk toimib sellega paremini. Ülemkihid võtsid kiiresti omaks uued tõekspidamised. Ordumeistrid tõlkisid/lasid tõlkida katekismusi jne. Teravaks läheb olukord alles 16saj lõpus ja 17saj alguses (30-aastane sõda nt). Luterlusega seotud ka kirjasõna areng. Tõlgiti katekismus eesti keelde (Wanradt-Koell, oe=oo alamsaksas). See keelati ära, vastuolu Tallinna raega. Luther nõudis kooli edendamist. 1552 Tallinna vaeste koolilaste institutsioon. Kindlasti reformatsioon edendas vaimset kultuuri. Aga reformatsiooni murrangulisus on siinmaal ületähtsustatud. Sarnased arengud ka varem: kohalikud kirikud emantsipeerunud paavstist jne. Usuküsimus jäi üsna tähtsusetuks.
TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK Ürgaeg Eesti asustuse vanimad jäljed pärinevad mesoliitikumist (VIII-IV a.t. e.m.a.) ning kuuluvad Kunda kultuuri küttijaile ja kalastajaile, kes elasid väikeste sugukondlike kogukondadena ja paiknesid veekogude ääres. Selle kultuuri asulaid on avastatud ning kivi- ja luuriistu leitud Pärnu ja Narva jõe äärest ning Võrtsjärve muistselt rannalt. III-II a.t e.m.a. saabusid Eesti alale ida poolt kammkeraamika kultuuri kandjad, keda peetakse muistseteks soome-ugri hõimudeks ja lõuna poolt balti hõimude eelkäijad, kes tundsid koduloomade pidamist ning algelist maaviljelust. Samal ajal ilmusid Eesti alale üksikud vahetusega saadud pronksesemed; algas pronksiaeg. Edenes pronksivalamine (Tehumardi peitlid). Tekkisid kindlustatud asulad (Asva, Iru, Ridala) ja esimesed maapealsed kalmeehitised kivikirstkalmed (Loona, Muuksi). I a.t. keskel e.m.a õpiti tundma ka rauda. Ulatusliku rände tulemusel moodu...
Katkutõbisena palus Hans, et talle mõeldud raha kasutataks ka edaspidi ühe poisi koolitamiseks. Susi kapitalile liideti juba varem ühe Tallinna raehärra poole vaeste koolipoiste heaks pärandatud rahasumma ja teised annetused. Jumalateenistuse käsiraamat 1525 - Lübeckis trükiti jumalateenistuse käsiraamat ka eesti-, liivi- ja lätikeelse selgitava tekstiga (esimene eestikeelne trükis). Peaaegu kogu tiraaz hävitati Lüübeki rae poolt kui luterlik jõledus. Luterlik katekismus 1535 - Wanradt-Koelli luterliku katekismuse trükiti Saksamaal, vasakul pool alamsaksa-, paremal pool eestikeelne tekst. Seegi raamat keelustati mõne aasta pärast Tallinna rae korraldusel seal leiduvate ,,rohkete vigade tõttu". Balthasar Russow 1578 - Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja kirjutas alamsakasakeelse ,,Liivimaa provintsi kroonika", Eesti keskaja ühe tähtsamaima allika. Ilmus Rostrockis ja leidis kohe ohtrasti lugejaid, järgnesid varsti ka teose 2. ja 3. väljaanne. 21
aastast Lübeckist - Lübecki raad püüdis reformatsiooniideede leviku piiramiseks kõrvaldada käibelt luterliku sisuga usulist kirjandust. Päevaraamatusse on tehtud sissekanne, et Lübecki raad pani "Kuldsarve" kõrtsis aresti alla vaadi, mis oli täis luterlikke raamatuid, samuti liivi, läti ja eesti rahvakeeles (ac estonico). 1530. aastatel koostas Tallinna Oleviste kiriku jutlustaja Simon Wanradt alamsaksakeelse luterliku katekismuse, mille õpetaja Johann Koell tõlkis eesti keelde. Katekismus ilmus kahes keeles 1535. aastal. 28. Reformatsioon Liivimaal: Luterliku jutlustamise algus Liivimaal- Saksamaalt jõudsid reformatsiooniideed Liivimaale kiiresti - Esimesed luterlikud jutlustajad hakkasid siin tegutsema juba 1520. aastate algul. Leviku soodustajaks on peetud liivimaalaste elavat läbikäimist Põhja-Saksa hansalinnadega, kus Lutheri mõju sai tuntavaks alates 1521. aastast. Reformatsiooni eestvedajateks Liivimaal kujunesidki linnad, samas kui vasallid ja
16 Ivan IV. 33. Kes kirjutas eestlastest kui usklikumast rahvast Euroopas? Antonio Possevino. 34. Millises kirikus nähakse Rooma keisririigi edasikestmist? Õigeusu kirikus. 35. Mis aastal toimus reformatsioon ja kes selle algatas? 1517, Martin Luther. 36. Kes koostas reformatsiooni aegse usutunnistuse ja kuidas seda nimetatakse? Luther, Luterlik reformatsioon. 37. Millised kaks olulist raamatut kirjutas Luther ja mis aastal? Väike ja Suur katekismus, aastal 1529. 38. Nimetada ladina keeles neli luterliku reformatsiooni põhiteesi. Solus Christus, sola gratia, sola scriptura (üksnes Kristus, üksnes arm, üksnes pühakiri)ja õigeksmõistmine üksnes usust sola fide. 39. Mitu sakramenti on katoliku kirkus ja mitu jättis alles Luther? 7 sakramenti ja Luther jättis alles 2. 40. Kuidas kutsuti täiskasvanute ristijaid ja kes oli selle liikumise algataja? Anabaptistideks. Liikumise taga oli Thomas Müntzer. 41
Mängud ja lõbustused – kasatšokk Perekond – maama, maltsikas Somaatiline sõnavara – koss, kosso Loodus – jaama, paljana Emotsionaalsed sõnad – beess/pess, horosk Rahvaste ja riikide nimed – istoonets, türklane 24. Nimeta alam- ja ülemsaksa keelest eesti keelde laenatud nimisõnu (10), verbe (5) ning hüüdsõnu (5). Nimisõnad: aam, amet, arst, häärber, höövel, ingel, vorst, altar, evangeelium, härra, katekismus, element, iisrael, hoov, kalvinist Verbid: kloppima, käärima, lappima, maalima, märkama, ohverdama, kinkima Hüüdsõnad: ei, eja, ah, und, toh 25. Nimeta vene keelest eesti keelde laenatud nimisõnu (10), verbe (5) ning kõnekeeles esinevaid keelendeid (5). Nimisõnad: huligaan, hunt, kamorka, karmoska, koosa, kopsik, kulak, kuraas, ladna, masuurikas, kasatšokk, nari, nekrut, Verbid: igritsema, ihitama, kodima/kodjama, karauulima, kladima, miilustama, mutsutama, nessima
60-ndate alguses saanud psühholoogilise realistliku noorsoromaani parimate traditsioonide edasikandjad on Uolevi Nojonen ja Asko Martinheimo. Rootsi - Esimeseks Rootsi lasteraamatuks võib pidada füüsika- ja meditsiioniprofessori Johannis Laeliuse “Ilus ja tore neitsi peegel” (1591). See on usuise sisuga didaktiline teos tüdrukutele. Kuni 18. saj leidis kajastamis kahte tüüpi kirjandust: usulist ja ilmalikku. Usulisse kategooriasse kuuluvad : piibli ja lauluraamatud, katekismus, palveraamatud ja jutluste töötlused lastele. Ilmaliku Lk hulka kuuluvad: mõtteterade kogumikud, kombeõpikud, “testamendid”, “majapidamisraamatud” jne. Need olid adresseeritud kõrgemast soost lastele. elumudeleid pakkusid ka müütilised ja ajaloolised elulood. Valgustusajastu tõi kaasa tähtsaid muudatusi. Tekkis uus suhtumine, et laps on tühi tahvel, mis tuleb täita elutarkuste ja vajalike oskustega.Nii tekkisid uue žanrid: moraliseeriv argipäevakirjeldus kõrvuti
Ajalugu Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Eesti muinasaeg......................................................................................................................... 4 Pronksiaeg..................................................................................................................................6 Rauaaeg......................................................................................................................................7 Muistne vabadusvõitlus............................................................................................................. 9 Keskaeg (1227-1558)................................................................................................................12 Jüriöö ülestõus...................................................................................
ja ka reformatsiooni järel ei osutnud see võimalikuks. Mitmed Liivimaalt pärit vaimulikud, nende seas ka üksikud eesti päritolu inimesed, õppisid aga Lääne-Euroopa ülikoolides, seda juba 13. sajandi teisest poolest. 1525. aastal ilmusid Lübeckis esimesed eestikeelsed trükised protestantlike jutlustega, kuid need hävitati katoliikliku Lübecki rae käsul. 1535. aastast on aga osaliselt säilinud samuti protestantlik eestikeelne teos, Wanradti ja Koelli katekismus. Kümmekond aastat hilisemast ajast on teada Hans Susi eestikeelseid jutlusi ja kirjatöid, need pole aga säilinud. · Reformatsioon Reformatsioon jõudis Liivimaale 1520. aastate alguses. Tallinnas alustasid protestantlikud jutlustajad aktiivsemat tegevust 1524. aastal ja juba järgmisel aastal asus linna raad otsustavalt nende poolele. Sama toimus ka Tartus, kus tekkis konflikt ka katoliiklust ägedalt toetava piiskopi Johann Blankenfeldiga
Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad...
kohtunikud, nõunikud, ametnikud, kaupmehed ja käsitöölised kõik olid sakslased.Poola ise oli katoliku riik , kuid Gotthard sai õiguse viia oma alamad üle luteri usku, ta oli ise ka veendunud luterlane. Tema hertsogiaja lõpuks oli kirikuid 72. Kuramaal, lihtrahvas kuramaal oli lätlased, ning Gotthard tahtis et ka luterlus jõuaks ka talurahvale, hakati palkama kooliõpetajaid kes õpetasid läti lastele lugemist. Ilmus väike katekismus Luterlik, läti keeles. Oli ta veel ka Riia asehaldur, lootiski mõlemaid alasid enda all hoida, riia asehalduriks sai olla 5 aastat 1566, vahetati välja leedulase vastu, nüüd jäi vaid Kuramaa hertsogiks. Gotthard otsustas Miitavi (Jelgava) linna kasuks kuhu resideerus, asub hertsogi riigi keskel enamvähem, lisaks Miitavi paikneb Lielupe jõel, jõe kaubateid , tol hetkel polnud midagi tol ajal, kui Gotthard tahtis oma pealinna sinna rajada. Kinduluse ümber
Verhovenski poeg Pjotr. Oluliseks on ,,Revolutsionääri katekismus" seda dokumenti peetakse laiahaardelise programmi aluseks Vm-l algas terroristlik liikumine. See dokument on trükitud Genfis. Arvatakse, et selle dokumendi autoriteks on sh Bakunin, kes elab välismaal ja üritab ette valmistada Vm revolutsiooni. Arvatakse, et mingi osa oli ka Netsajevil, kes on Pjotri prototüüp. D saab asjadest teada ajalehtedest. Netsajevi protsessist kirjutatakse ka ajalehtedes ja tuuakse ära ka katekismus. ,,Rahva kättemaks" ühendus, mille lõi Netsajev. See kujutas endast viieliikmelist ringi. Vt eespool. See ühendus jälgis ,,Revolutsionääri katekismuse reegleid". Dokument on hästi läbimõeldud. Pjotr püüab väga rangelt reglementeerida tema juhatatavate käitumist, kõik on väga täpselt paika pandud. Mõned mõtted sealt dokumendist: 1. § - revolutsionääri suhtumine iseendasse revolutsionäär on hukka määratud inimene.
läbiröökimisi pidasid. Kongo Kongo riik oli kindlasti olemas 15. sajandi lõpul (pärimuse järgi oli kujunenud u 100 aastat varem). Kuningas Mani Kongo, oli piiramatu võimuga, asevalitsejate kaudu kontrollis ka sisealasid. Portugallaste tulekul oli Kongo riigil portugallastega head suhted, portugallased aitasid kongolasi vaenlaste vastu (tulirelvad), riigist sai ka üks orjakaubanduse lähtemaadest. Kongo valitsejad võtsid üsna ruttu vastu ristiusu, katekismus tõlgiti juba 16. sajandil kohalikku keelde. Sõlmiti ka segaabielusid. 17. sajandi teisel poolel oli Kongol konflikt portugallastega ja Kongo riik sai lüüa ning tema võimsus lakkas. Aafrika idarannik Aafrika idarannikul elas bantu elanikkond. Sinna hakkasid juba 1 at tulema araabia kaupmehed, pärast islami levikut kaupmeeste tulek intensiivistus. Kaubeldi elevandiluu ja orjadega. Aafrika idarannikule tekkisid araabia kaubalinnad, mille valitseja olid küll araabia päritolu kuid olid
keele) •Kirjakeel alates 16. saj algusest: kohe kaks – tallinna ja tartu keel •Kahe kirjakeele tekkepõhjused on murdeline ja poliitiline killustatus (1558 algas Liivi sõda, 1561 läks Põhja-Eesti luterliku Rootsi ja Lõuna-Eesti katoliikliku Poola haldusesse). •16. sajandist säilinud 1 rmt fragmendid ja 13 käsikirjalist allikat. •1535 trükiti Wittenbergis Tallinna vaimulike Simon Wanradi ja Johann Koelli koostatud alamsaksa ja eesti paralleeltekstiga katekismus. •Lõpus on märkus, et eesti keel ei ole igal pool sama ja esimene „normeerimiskatse“ – soovitus kasutada Laiuse murrakut (Kesk-Eesti). Tekstis leidub nt vorm peame 5-l eri kujul: piddame, piddeme, peam, pyddam, pidama 8. Port Royali grammatika, ratsionalism keeleteaduses. TERMIN: Port Royali grammatika - ilmus Prantsusmaal 1660. a (tegelik pealkiri „Grammaire generale et raisonnee"
teomeesteks). Üksjalad enamasti adratalupoegade noorimad pojad, kes tallu ei mahtunud, rajasid talu end. Ääremaale. Vabatalupojad väga üksikud, ülikute järglased, kes omasid talu läänkirja alused, ei kandnud kormisi. 26. Gild jõukate kaupmeeste ühendus tsunft käsitööliste ühendused 27. 16 saj. alguses. 1517 a. algatas Martin Luther Usupuhastuse. 28. 1523 a. jumalateenistuse käsiraamat luterlik katekismus Simon Wanradt tõlkis Johann Koell piibel 24. ,,Liivimaa kroonika" Balthasar Russow, Liivi sõja tundmaõppimine, Vana-Liivimaa sõjaeelne elu- olu. 30. Liivi sõda 22. jaanuar 1558 1583 a. Põhjused: #Venemaa välispoliitika allutada Läänemere idarannik #Vana Liivimaa poliitiline ja sõjaline nõrkus #Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada Eestimaa jäi jagatuks Poola, Rootsi ja Taani kuningate vahel. 30. Eesti kolme kuninga valduses:
- Hülgas Paavsti ja kirikukogu primaadi ja seadis ülimaks juhtnööriks piibli (ristiinimene ei vaja vahendajaid) Piibli lugemine enakeeles - Hea kõneleja ja kirjutaja: lendlehed - 1521 Wormsi riigipäev: lindpriii - Jättis seitsmest sakramendist alles vaid kaks, mis põhinesid evangeeliumitele: Ristimine ja armulaud - Hülgas vaimuliku seisuse tsölibaadinõude, asemele paljulapseline ideaalperekond (1525-...) - Tõliks piibli saksa keelde (moodsa saksa kirjakeele alus) katekismus - Reformatsioon omandab poliitilise mõõtme ja muutub südametunnistuse asjast valitsejate võimuvõitluse vahendiks ... talurahva mässud al. 1524-25 - Luther toetas vürstide võimu: Vürstidel ja riigil on õigus korraldada oma äranägemise järgi alamate usuelu (rahva ,,kannatlik kuulekus ülemkihile") ; kirik: sõna/ ilmalik valitsus: mõõk Garanteeris Luteri kiriku edu Põhja-Saksamaal ja Skandinaavias: Uued evangeelsed Luteri riigikirikud (Rootsis ja Taanis, 1520ndatel)
EESTI UUSAEG (1710-1900) Uusaja mõiste – Itaalia renessanssiaja humanistid, keeleteaduse huviga. Antiikaeg, allakäik (keskaeg), humanistide kaasaeg (antiikaja taaselustamine). Leonardo Bruni, Flavio Biondo – kolmikjaotuse algatajad. Antiikautorite uurijad, filoloogid, ei olnud tnp mõistes ajaloolased, kolmikjaotus tekkis antiigi ihalusest, mitte ajaloo uurimisest. Ajalooteadusesse jõuab kolmikjaotus Christoph Cellarius (Keller) kaudu – 1680.a-st tegeles ajaloo periodiseerimise küsimusega, avaldas üldkäsitluse antiikajaloost, sajandi lõpul üldkäsitlus keskaja ajaloost ja uue sajandi algul, 1702, ülevaade uusaja ajaloost. Tema kolmikjaotust ajalooteaduses nimetatakse Historia tripartita. Alternatiiv: keskajal oli levinud ajaloo jaotamine suurteks perioodideks, maailmariikide järgi – Babüloonlaste riik, Pärslaste riik, Aleksander Suure impeerium, Rooma keisririik. Jeesuse tulek maailma oli pidepunktiks. 2...
Kus õpisid peamiselt kaupmeeste lapsed. Õpetati kirjutamist lugemist arvutamist ladina keelt ja vähem kiriklike aineid. Edasi õppida soovijatel tuli suunduda euroopa ülikoolidesse. Tüdrukutele haridust ei antud. KIRJANDUS Seoses reformatsiooniga tekkis vajadus eestikeelse kirjasõna järgi. 1525a- lüübeckis trükiti jumala teenistuse käsiraamat eesti liivi ja lätikeelsete selgitustega. Ei ole säilinud kuid peetakse esimeseks eestikeelseks trükiseks. 1535a- lutherlik katekismus mille koostas niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradt ja tõlikis eesti keelde Johann Koell. Säilinud on 11lehte. 1549a- hakkas piiblit eesti keelde tõlkima hans susi. Käsikiri ei ole säilinud. Esimene teade eestikeelsest aabitsast. Liivi sõda. 16saj tugevnes võitlus ülemvõimu pärast läänemerel.(Taani,rootsi,poola-leedu,moskva). Kõik olid huvitatud oma mõju suurendamisest Baltikas(head sadamalinnad). 1539- keelati liivimaal venemlaste otsene kauplemine välismaalastega
· Hibolire The Nordic Baltic Russian Network on the History of Books, Libraries and Reading · International Conference of the Book Common Ground EESTIS Raamatu-uuringuid on teinud Eestis Friedrich Puksoo ,,Trükinduse arengut Eestis" ajakirjas ,,Eesti Graafika" 1931a. ja ,,Eesti raamatu arengulugu seoses kirja ja raamatu üldise arenguga" Tartus 1933a. 1935a on raamatu aasta. Wanradt-Koelli katekismus 1535 (võeti raamatu aasta aluseks) Järgmine on 1975. aastal, kui möödub 450 aastat eestikeelsest trükitud raamatust (1525a) Kogumik ,,Raamatu osa Eesti arengus", Tartus, Eesti Kirjanduse Seltsi poolt 1935a ilmunud. Richard Antik Eesti raamat 1535-1935 ,,Arvulised kokkuvõtted. Arengusuunad. Reproduktsioonid" Tartu 1936. Samuti oli Antik ka esimene, kes tegi statistikat, palju neid raamatuid ilmunud on ning pani aluse Eesti raamatu bibliograafiale.
a, järgmisel aastal oli see Tartus Hoffmanni juhtimisel, rüüstati Tartu toomkirik Reformatsiooni tulemused: reformatsiooni tulemusena Saksa ordu likvideerus vaimuliku rüütliorduna, alates 1525. aastast oli Liivi ordu iseseisev reformatsioon jäi poliitiliselt lõpetamata, orduriik püsis kuni Liivi sõjani algab eestikeelse kirjasõna ajalugu 1525. a ilmus eesti, liivi, lätikeelne jumalateenistuse käsiraamat 1535. a anti välja esimene säilinud eestikeelne raamat WanradtiKoell katekismus hakati tegelema piibli tõlkimisega, Hans Susi alustas peamiseks koolitüübiks kujunesid linnakoolid e triviaalkoolid 2.7 Liivi sõda (1558 1583) Rahvusvaheline olukord: 16. sajandi keskel oli Liivimaa naabruses kujunenud tsentraliseeritud riigid (Venemaa, PoolaLeedu, Taani ja Rootsi), kuid VanaLiivimaa oli endiselt killustatud Läänemere väinades valitses Taani; Rootsi, kellele kuulus ka Soome, püüdis laiendada oma mõjuvõimu veelgi ida suunas; võimsust kogus Poola riik, mis 15
Johann Pulck - esimene kõrgharidusega eestlane (16. sajandil). 9 Henricus Carvel - Tallinna dominiiklaste kloostri ülem. Sellel aja oli Eesti parim raamatukogu. 15. sajand hakkasid tekkima linna koolid. 1432 - esimene linna kool Tallinnas. 1525 - esimene eestikeelne luterlik raamat. "Jumalateenistuse käsiraamat." Hävitati. 1526 - asutati Petseri Klooster. 1535 - Wanrad-Köhli katekismus. Vanim eestikeelne säilinud raamat (säilinud 10 lehte). Hans Susi - 16.sajandil tahtis Piiblit eestikeelde tõlkida, kuid suri katku. EHITUS. Valitses gootistiil - kitsad kõrgustesse pürgivad majad. Esines palju ebasümeetrilisi ehitisi. 16. sajandi lõppus ehitati peamiselt hilisgooti stiilis. Näiteks Suurgild, toomgild ja palju elumaju. Basiilika - kolmelöövilised kirikud. Enamasti ehitati selles stiilis kaubakirikuid. KUNST. Enamus kunstnikest tuli Lübeckist. 15
eestikeelseid lauseid. 1219-41 Taani hindamisraamat sisaldas 500 eesti koha-, isiku- ja perekonnanime. 1517 Reformatsiooni käigus asendati ladinakeelne jumalateenistus emakeelsega ning eestlased pidid hakkama lugema. Saksa vaimulikud pidid õppima eesti keelt ning eesti keeles peeti jutlusi. Reformatsioon tõi eestlasteni raamatu ning hariduse. 1525 trükiti luterlik käsiraamat, mis sisaldas eesti k teksti. Trükis hävitati. 1535 Wanradti ja Koelli katekismus, mis oli eestikeelne usuõpetuse käsiraamat. Säiliud on 11lk. Raskesti loetav võõrapärase kirjaviisi tõttu. 1578 Russowi alamsaksakeelne Liivimaa kroonika, kus on juttu nt Vene-Liivi sõjast 1631 asutati Tallinna gümnaasium 1632 Tartu Ülikool 1637 eestikeelne luuletus Brocmanni pulmalaul, mis oli juhuluuletus, pulmalaul 1694 Forseliuse eestikeelne aabits 1695 Kelchi kroonika, mis tugines varasematele kroonikatele, nagu Russowi omale 1708 Käsu Hansu kaebelaul ,,Oh mu vaene Tartu linn!"
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
