13. saj Henriku Liivimaa kroonika ilmumine. 1525. a Lübecki raad arestis vaadi raamatutega, mida taheti saata Riiga. 1535. a Wittenbergis trükiti Wandradti ja Koelli katekismus. 16.-17. saj Saksamaa reformatsiooniliikumise ajal ilmus palju eestikeelseid raamatuid. 17. saj hakati mõtlema talupoja harimise peale ning anti välja aabitsaid. 1632.-1638. a Heinrich Stahli ´´Käsi- ja koduraamat...``, mis sisaldas saksa- ja eestikeelset teksti Lut- heri väikee katekismuse osi. 1632. a Joachim Rossihnius andis välja oma katekismuse ja kirikukäsiraamatu. 1637. a ilmus Heinrich Stahli ´´Juhatus eesti keele juurde`` - esimene eesti keele õpik sõnastikuga. 1637
VAIMUELU Ehkki Põhja-Eesti Taani valdused kuulusid kuni keskaja lõpuni Lundi peapiiskopi alla, oli see alluvussuhe pigem formaalne. Tegelikult osalesid Tallinna piiskopid Riia kiriku ettevõtmistes. Piiskopid olid vaimulikena universalistliku kristliku maailmapildi kandjad. Kuna piiskopid olid enamuses võõramaalased, siis vahendasid nad Liivimaale uusi kultuurilisi mõjusid. Piiskopkondade keskus oli toomkirik Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Riias ja Aizputes. Seal pidasid jumalateenistusi toomhärrad- kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel ja moodustasid toomkapiitli. Toomkapiitel oli piiskopi kõrval iseseisev autonoomne üksus omaenda vara ja kassaga. Toomhärrad moodustasid koos piiskoppidega keskaegse Liivima haridusliku eliidi, sest enamus neist olid õppinud välismaal ülikoolides. (tegutses ka toomkool). Piiskopkonnad jagunesid kirikukiheldkonadeks e. territoriaalsete...
mis eristab näiteks eestlast lätlasest või prantslasest. Eesti rahvus ega keel ei ole väga pika ajalooga. Esimesed eestikeelsed sõnad on teatavasti pärit Henriku Liivimaa kroonikast ja need olid:" Laula!Laula!Pappi!" . Kui võrrelda eesti keele vanust mõne romaani keele vanusega, siis on meie keel nende kõrval kui ,,poisike". Näiteks esimesed teadaolevad kirjalikud allikad prantsuse keelest on pärit aastast 842. Samas, eesti keelest on esimene säilinud kirjalik allikas Wanradt-Koelli katekismus, mis on pärit aastast 1535. See näitab, et meie rahva ja riigi ajalugu on olnud üsna lühike, kuid ega see ei tee eestlasi teistest viletsamaks. Eesti riik on olnud ,,magusaks suutäieks" mitmetele naaberriikidele. Selle maa pinda on laastanud paljud sõjad ja seetõttu on eestlased pidanud kannatama pidevalt võõrvõimude vahetumist. Küll on seda maad endale allutada tahtnud Saksamaa, küll Venemaa. Need võimuvahetused on toonud eesti
Kas vabadus on illusioon ? Vabadus on priius, kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine. " Vabadus on kõigi täiskasvanud meeste ja naiste absoluutne õigus mitte otsida kelleltki oma tegemistele luba, välja arvatud omaenese südametunnistuse otsused ja omaenese mõistus, tugineda oma tegemistes ainult iseenda tahtele ja järelikult ka vastutada kõigepealt just nende ees, järgmiseks ühiskonna ees, kuhu kuulutakse, kuid ainult niivõrd, kuivõrd need annavad oma vabanõusoleku millelegi sellisele alluda " (Mihhail Bakunin, "Revolutsiooni katekismus", 1865 ) Tekib küsimus, mis on tahtevabadus ja kas sellisel juhul on alati võimalik käituda vastavalt tahtmisel ? Tahtevabaduse põhimõttel peaks olema igal inimesel võimalik valida oma tahtmisi. Ka tahtmised on piiritletud, alustades pärilikkusest ja lõpetades ühiskonnaga, kus inimene viibib. Igal ühel on välja kujunenud väärtushinnangud, mille a...
palju raha. 28. Gildid aitasid kaasa oma liikmete matuste korraldamisel ning hoolitsesid leskede ja orbude eest. 29. Talupoegade õiguslik seisund muutus läbi keskaja halvemaks, kuna nad pidid sõlmima lepingu, kus ei saanud lahkuda kuhugile ilma isanda loata. Mõisnike õiguslik seisnud muutus paremaks, kuna nad said talupoegadega lepingu, mis ei lasknud neil ilma mõisniku loata lahkuda. 30. 16 sajandil kehtestati Luterlik kirikukorraldus 31. Esimene eestikeelne raamat oli luterlik katekismus. 32.Pildirüüste on reformatsiooniga kaasnenud korratused, mille käigus lõhuti katoliku usu tunnuseid (altareid, pühapilte jne).
Forseliuse tegevus- * oli eesti rahvakooli rajaja * töötas välja vana kirjaviisi, mis oli esimene süstemaatiline eesti keele kirjaviis * andis välja vanas kirjaviisis aabitsa * aitas arendada rahvaharidust ja rahvakoolide rajamist Rahvavalgustuslik kirjasõna- ilmaliku kirjanduse algusaeg. * hakkas ilmuma kalendreid, mis andsid infot maailmaasjade kohta *kalendrid sisaldasid veel praktilisi nõuandeid maaharimiseks ja majandamiseks * Ilmus esimene valgustusliku iseloomuga ajakiri (Lühhike õppetus) Aavik * laenamine soome keelest * keelt võib vabalt täiendada ilu, omapära ja otstarbekuse põhimõttest lähtudes * laenata võib kõikjalt * tehissõnade loomine, laenamine * üle 300 tehistüve, üle 800 soome laenu Veski * süsteemsus ja reeglipärasus * tuleks vähe laenata * mahukas üldkeele sõnarikastus *keelerikastamisel tuleks kasutada oma keele ainet * väga palju terminoloogiat *üle 200 sõna Vana kirjaviis * 18.saj lõpul lihtsustatud ja täpsustatu...
Lutheri usu kirikuõpetaja ei olnud enam pühitsetud preester Tallinna raad keelas linnaelanikel osaleda katoliiklikel jumalateenistustel Reformatsioon andis tõuke koolisüsteemi ja eestikeelse trükisõna arengule Koolide ümberkorraldamine Humanistlik haridus Tütarlaste kool Tartus ja Tallinnas Vaeste koolipoiste institutsioon Jumalasõna edastas inimeste emakeeles (Lutheri kirikus) Esimeseks säilinud eesti keelseks tekstiks on Wanradti-Koelli katekismus (1535) Liivi sõda 16. saj kestel otsis Venemaa põhjust rünnakuks (nt: Tartu maks) Sõda puhkes tsaar Ivan Julma ajal, kelle eesmärgiks oli Venemaa piiride laiendamine mereni 1558 vene väed Tartusse ning vallutasid selle Ordu sai mitmes lahingus lüüa (1562 Saksa ordu likvideeriti) Liivimaa valitsejad otsisid tugevaid liitlasi [Tallinna linn ja Harju-Viru vasallid andsid end rootsi kuningavõimu alla; Riia linn, Riia peapiiskop,
piltlikult mingi olukorra või omaduse iseloomustuse. Vanasõnad - terviklikud, lühikesed, piltlikud ning tabavad väljendid, mis käivad töö, lastekasvatamise, õppimise, kodu ja teiste tähtsate eluvaldkondade kohta. Vanasõna tänapäevane vorm on aforism ehk mõttetera. Naljand - käsitletakse elu huumoriga. Sageli kasutatakse nendes dialoogi ning ootamatut lõpplahendust - puänti 13.saj.- tekkis eesti kirjakultuur 1535.a. Wanradti ja Koelli katekismus Wittenbergis. 11lk säilinud. Alam- Saksa keeles. 1600-1606.- G. Mütteri 39 eesti keelset käsikirjalist jutlust. ~400lk, eesti keelsed! Heinrich Stahl Põhjaeestikeelse kirikukirjanduse rajaja. ,,Käsi- ja koduraamat". Joachim Rossihhius lõunaeestikeelse kirikukirjanduse rajaja. 17.saj. Ilmalikukirjanduse sünd. Brockmanni pulmaluuletus. 1686.a. I eesti keelne raamat, lõunaeestikeelne ,,Meije Issanda Jesusse
-1238(1237)- Stensby leping, mille alusel jaoatati Eesti ala vallutajate vahel. -1242- Jäälahing Peipsi järvel, mille tulamusena jääb piir lääne ja ida; ordu ja venelaste vahel sajanditeks püsima -23 aprill 1343- Jüriöö ülestõus -1345- Jüriöö ülestõusu lõpp -1346- Taani kuningas müüb Põhja-Eesti Saksa ordule -1523- Reformatsioon jõuab Eestisse, Luhteri õpilaste kaudu. -1535- ilmus esimene eesti keelne luterlik katekismus Mõisted -Maahärra e. Maaisand- peale Vabasussõde jagati Eesti ala võitjate vahel ära. Võitjad jagasid oma alad veel osadeks ja nende osade etteotsa said enam-vähem sõltumatud valitsejad- maahärrad. - Ordumeister- ordu eesotsas olev inimene kes oli peaaegu sõltumatu võimuga.(ordu juht) - komtuurkond- orduala väiksem haldusüksus, mida juhtis komtuur - foogtkond orduala väiksem haldusüksus. Mida juhtis foogt
katoliiklusele, siis pidi ka enamik maarahvast selle usu juurde jääma. Sellegipoolest hakati ka ka katoliiklikes kogukondades panema suuremat rõhku emakeelsele jutlustusele, mis tõi põliselanikud kristlikule Jumalale lähemale ning see viis omakorda hariduse leviku suurenemisele. 1535. aastal ilmus esimene eestikeelne raamat, Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradti ja Pühavaimu kiriku jutlustaja Johann Koelli katekismus ja selle kirjutamisele andis tõuke just reformatsioon kuna see nõudis emakeeles jumalasõna levitamist. Kahjuks ei ole mingit kasu eestikeelsest katekismusest kui puuduvad inimesed, kes oskaksid seda lugeda seega tekkis vajadus anda haridust ka maarahvale, et nood oleksid võimelised mõistma katekismusesse kirjapandud teksti. 16. sajandil olid Eestis haridusasutusteks toomkoolid ja kloostrid, kus andsid tunde ja jagasid
1186, 1199, 1201, 1202, 1208, 1210, 21.09.1217, 1219, 1227, 1236, 1238, 1242, 1248, 1290, 23.04.1343, 1346, 1397, 1523, 1524, 1535. NB Ei piisa ainult sündmuse nimetamisest vaid õpilane peab teadma ka selle sisu ja tausta. Meinhard, Berthold, Albert, Lembitu, Valdemar II, Aleksander Nevski, Valdemar IV. 1) Ristisõja põhjused. 2) Eestlaste allajäämise põhjused Muistses vabadusvõitluses. 3) Talupoegade olukord pärast Muistset vabadusvõitlust. 4) Keskaegsed Eesti linnad. 5) Maaisandate omavahelised suhted Vana-Liivimaal. 6) Vana-Liivimaa maapäev. 7)Millised ohud varitsesid Vana-Liivimaad 15.-16. sajandil? Ordud ja kloostrid Vana-Liivimaal. Tsitertslased- Padise, Kärkna. Asusid eraldatud kohtades ja olid tugevasti kindlustatud. Küllap ehitasid tsistertslased siinmail esimesed vesiveskid. Dominiiklased- Tallinn, Tartu. Suurem avatus kui tsistertslased. Frantsisklased- Viljandi, Tartu, Rakvere. Jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine (...
kirjapanekutest kuni aastani 1680) Forseliuse kirjaviis ehk vana kirjaviis (esimene ühtlustatud kirjakeele variant, 1680-1843) Uus kirjaviis (soomepärane ja häälduspärane, 1843-tänapäevani) 6)Millised olulised tekstid eesti kirjakeele ajaloos pandi kirja/ilmusid nendel aastatel? 1224-1227- Hendriku “Liivimaa kroonika” 1524-1532- Kullamaa vakuraamat 1535- Simon Wanradti Johann Koelli luterlik katekismus 1600-1606- Georg Mülleri 39 jutlust 1637- Heinrich Sthali grammatika “Juhatus eesti keele juurde” 1686- lõunaeestikeelne uus testament “Wastne testament” tõlkijateks isa ja poeg Andreas ja Adrian Virginus 1739- eestikeelse täispiibli ilmumine, Anton Thor Helle 1813-1832- ilmus J. H. Rosenplänteri ettevõttel 20 numbrit Eesti-ainelist saksakeelset ajakirja Beiträge 1821-1823,1825- O. W. Masingu Marahwa Näddala-Leht 1857- Perno Postimees 1913- J. V
ainulaadse kivist Piibliga Püha Anna kirik ja muuseum, mis meenutab Lutheri surma 18. veebruaril 1546. Reformatsioon Eestis · Liivimaale jõudsid uue usu jutlustajad 1523. aastal · 1524. aastal toimus Tallinnas pildirüüste: purustati vana usu sümboleid (pühapildid, kujud, altarid, reliikviad) · 1533. aastal loodi side Wittenbergiga ja Tallinnas, Riias ja Tartus kehtestati luterlik kirikukorraldus · 1535. aastal ilmus esimene eestikeelne raamat luterlik katekismus Martin Lutheri mälestusmärk · 1862 aastal püstitati Martin Lutheri mälestusmärk Harjumaal Kumna kirikumõisa lähistel Keila külje alla · Tegemist oli esimese mälestusmärgiga millel eestikeelsed kirjad · Ausammas oli ainus Martin Lutherile pühendatud mälestusmärk kogu tollase Vene tsaaririigi territooriumil · Ka põhjamaades on Martin Lutherile pühandatud mälestusmärgid üsna harvad Kasutatud kirjandus http://et
1523 jõuab ref Eestisse Riia kaudu, Tlna bürgerid võtavad ref ideed kiiresti omaks, 1525 linnades oli ref. Tulemus: Eesti jaguneb 2 usuvooluks: linnad+luterlus, maa+katolik; 1524- pildirüüste liikumine Tln-Tartu (juhib Hoffmann rae vastu) Haridus/Kultuur: Koolid: toomkool, kloostrikool, linnakool; 1739- Anton thor Helle-tõlkis piibli est k; 1525- esimene teadaolev trükis jumalateenistuse käsiraamat (Lübecki rae otsus-raamat põletati); 1535- Wandradt(kirj) ja Koelli(tõlkis est) katekismus. Haritlased: J. Pulck-Saare-Lääne piiskopkonna toomkapiitel; H. Carvel- kloostri ülem; J. Koell- Pühavaimu kiriku jutustaja. Hinnus-talupoegad koormis, kindlaksmääratud naturaalandam, kümmnis-talupoegade koormis, kümnendiku talu saagist, teotöö-talupoegade kooris, kohustatud aastas kindel arv päevi mõisas oma riistade ja loomadega tasuta tööd tegema, hinnus-naturaalmaks, maomanikule maa kasutamise eest, gild-tsunftide ühendus, tsunft-käsitööliste ühendus,
Keskaeg 1. Keskaja ühisond - seisuslik ja hierarhiline - vaimulik ja aadel moodustasid vähemuse - talupoja lapsest sai talupoeg, kaupmehe pojast sai kaupmees 2. Hansa Liit - Põhja-Euroopa linnu ühendav kaubaliit 12-17. saj. - hansat liitsid kaupmeeste ühised privileegid ja ühised huvid, kaupmeeste ulatuslikud isiklikud ja perekondlikud sidemed, ühine keel ja sarnane kultuur. - selle kaudu jagati omavahel ideid, käsitööoskuseid ja haridust. 3. Liivimaa ristisõjad - keskaja katoliiklike rüütlite ja teiste sõjameeste võitlusi, mille väljakuulutatud eesmärgiks oli ristirahva kaitsmine ja pühapaikade vabastamine teiseusuliste võimu alt. - esimene ristisõda: 1096-1099.a. (vallutati Jeruusalemma ja Lühis-Idasse rajati katoliiklikud riigid) 4. Riia kiriku rajamine - 1201. aastal rajas piiskop Albert Riia linna, mis sai Liivimaa kiriklikuks ja majanduslikuks keskuseks. - 1202. aastal rajati Mõõgavendade Ord...
· 1524.a pildirüüsteliikumine Tallinnas, siis Viljandis, Narvas ja Uus-Pärnus. · Eriti terav olukord oli Tartus, liikumise juhiks M. Hoffmann, algatas 1525.a pildirüüsteliikumise. Tulemused: 1) Saksamaa aadlike eeskujul võtsid paljud Vana-Liivimaa aadlikud üle luterliku usutunnistuse. 2) Kehtis põhimõte kelle maa, selle usk, s.t et uue usu omaks võtnud loeti ka talupojad. Tähtsamad muutused: 1) Jumalateenistus emakeeles 2) 1525.esimene eestikeelne katekismus 3) 1535.a esimene osaliselt säilinud eestikeelne trükis Wanradt-Koelli katekismus. 6. Liivi sõda 1558-1583 Põhjused: 1) Vana-Liivimaa poliitiline killustatus, suhteliselt kerge saak vallutajatele. Oli viis omavahel nõrgalt seotud ning sageli omavahel tülis olevat väikeriiki: Saksa ordu Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare- Lääne ja Kuramaa piiskopkond. 2) Lõunas muutus tugevaks Leedu-Poola riik, kelle sooviks oli laiendada
Kuidas selles algteksti kasutatakse? c) Missugusele 19. sajandi lõpu ajaloolisele romaanile saab aluseks Russowi kroonika? (Kui olete lugenud, siis palun kirjeldage ka, kuidas selles algteksti kasutatakse.) 3. Esimesed eestikeelsed tekstid. Lühidalt: mis aastatest pärinevad, miks kirjutati ja mida sisaldavad a) Kullamaa käsikiri, b) esimene eestikeelne raamat, c) Wanradt-Koelli katekismus, d) Georg Mülleri jutlused? 1241 aastal ilmunud Taani hindamisraamat selle n suures Eestimaa nimistus leidub ligi pool tuhat eesti kohanime Harju- ja Virumaalt, samuti mõned isiku- ja perenimed. Arvatavasti on need rooma-katoliku preestrite poolt üles märgitud rahva ristimisel 1219 1220. a paiku ja üheks nimestikuks redigeeritud 1214. aastal. Taani hindamisraamatu kohanimedest on suur osa la- ja se- lõpulised (näit
valmistuda, kuid see plaan jäi reformatsiooni tõttu katki. * Linna- ehk ladinakoolid tegutsesid linnakirikute juures, aga allusid raele, kiriklike ainete kõrval õpetati mõnevõrra ka lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Luterlik hariduselu ja eestikeelne trükisõna: * 1525 trükiti Jumalateenistuse käsiraamat Lüübekis, peaaegu kogu tiraaz hävitati, seda peetakse esimeseks eestikeelseks trükiseks * 1535 Wanradt-Koelli katekismus, sisaldas alam-saksa ja eestikeelset teksti, säilinud 11 lk. * Tehti katset ka asuda piibli tõlkimisele, kuid sellega tegelenud Tallinna linnakooli õpilane Hans Susi suri katku, töö jäi katki. * Vähenes kloostrikoolide tähtsus ja suurenes linnakoolide oma, kodanike ja aadliperedes kasutati võimaluse korral koduõpetajat.
Mille ta nimetas Jurjeviks. 1198-1290- Liivimaa ristisõda 1202-Riias asutatakse Mõõgavendade ordu 1208-algas eestlaste muistne vabadusvõitlus 1210-Ümera lahing 1217-Madisepäeva lahing 1227-Saaremaa alistumisega lõpeb eestlaste muistne vabadusvõitlus 1238-Stensby leping, Tallinn, Rävala, Harju ja Virumaa lähevad Taani valdusesse 1343-1345-Jüriöö ülestõus 1421-peetakse esimene Liivimaa maapäev 1535-ilmub esimene eesti keelne raamat Wanrati ja Koelli katekismus 1629-Altmargi vaherahu, kogu Mandri-Eesti Rootsi võimu alla 1632-avatakse Tartu ülikool 1700-1721 Põhjasõda 1739- Piibel esmakordselt eesti keeles 1802-avaldatakse Eestimaa talurahvaregulatiiv ,,Iggaüks" 1816/19- Eestimaa talupojad vabastatakse pärisorjusest / Liivimaa talupojad vabastatakse.. 1857-Pärnus hakkab ilmuma leht Perno Postimees 1862-ilmub ,,Kalevipoja" rahvaväljaanne 1865-Tartus asutatakse laulu ja mänguselts Vanemuine
Iga koguduse liige pidi tundma uuendatud kiriku tähtsamaid õpetusi. Emakeeles pidi peast teadma 10 käsku, usutunnistust, meieisapalvet- oluline oli ka arusaamine. Kooli uut sisu nähti usuõpetuse omandamises. Laste teadmiste eest vastutasid vanemad. Usuõpetuse öaused tuli omandada kooli või koduõpetuse kaudu. Köstri ülesandeks oli laulu juhtimise kõrval ka laste õpetamine pastori juhiste järgi. Kogudusekoolide põhisisuks katekismus ka kirikulaul. Andekamad omandasid ka kirjutamis- ja arvutamisoskuse. Õppima pidid ka tüdrukud. Katkekismus kujunes loodavate koolide esimeseks lugemisraamatuks. Koolid asutati kirikute juurde. Õppetegevust soodustas uue eestikeelse katekismuse väljaandmine ja aabitsa trükkimine. Köstri võimekusest ja teadmistest olenes koguduse liikmete lugemisoskus. Köstriks võeti inimesed, kes olid piisavalt haritud, et olla laste õpetajaks.
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal-ja haridusteaduskond Koolieelse lasteasutuse õpetaja Kätlin Milter M. Lutheri panus kooli ajalukku Referaat Õppejõud: Karmen Trasberg Tartu 2011 Martin Luther Martin Luther sündis 10. novembril 1483 Eislebenis Saksimaa talupoja perekonnas. Oma vanemate heaolu nimel pidi temast parimal juhul saama seadusetundja, halvimal juhul rikka lese abikaasa. Selline oli isa soov, kuid Lutheri elu läks teisiti, temast sai munk, preester, usuteadlane ning kiriku reformija. Hariduskäik Õppis 1501. aastast Erfurdi ülikoolis, astus 1505. sealsesse augustiini eremiitide kloostrisse. Pühitseti 1507.a. preestriks. Vastne preester määrati Wittenbergi Ülikooli professoriks. Seal luges Martin Luther esimest korda Piiblit. Wittenbergis sai 1512 temast teoloogiadoktor, oli teoloogiaõppejõud ja jutlustaja. Reformatsioon ehk ...
Koju jõudes kütavad nad sauna tulikuumaks ning asuvad enda haavu ravima. Hommikul aga selgub, et saun oli nii tulikuumaks köetud, et see oli öösel maha põlenud. Peagi toob kohtumees Mäkelä neile teate, et praost on poiste poolt saadetud mõnituste pärast maruvihane ning on käskinud Mäkeläl nad kirikusse toimetada. Poisid teavad, mis neid ees ootab ning valetavad kokku, et tahavad praostile kaks korda rohkem kümniseid maksta ning Männisto-moori või Venla abiga aabits ja katekismus selgeks õppida. Mäkelä jääb poiste lubadustega küll rahule, kuid käseb ikkagi praosti poolt läbi minna ja talt vabandust paluda. Praosti viha kartvad vennad otsustavad aga talu kümneks aastaks rendile anda ja ise metsa pageda. Nad kolivad Impivaara mäenõlvale, kuhu ehitavad uue maja. Majaga juhtub aga õnnetus õhel jõuluõhtul joovad vennad end täis ja maja põleb maha. Seitse venda pagevad tagasi oma endisesse Toukola tallu, kus nad kevadeni elavad. Kevadel naasevad nad
Kodukarjaõigus- ihunuhtlus 1242- Jäälahing toimus sakslaste ja venelaste vahel. Ristirüütlite tung itta peatati. Piirid pandi paika. Narva jõgi olipiiriks Venemaa ja Liivimaa vahel. 1236-Saule lahing, kus Leedu purustas Mõõgavendade ordu. 1238- Stensby Leping, Vana-Liivimaa algus. 1343 a 23.aprill Jüriöö Ülestõus 1346 Taani müüs oma alad Saksa ordule. 1248 Tallinn sai linnaõiguse 1492- Invangorodi kindlus ehitati 1525- I trükis, pole säilinud 1535-I katekismus W.von Plettenberg-odrumeister Burchard von Dreileben- ordumeister Johann von Üxkull- mõisnik
Aprill 1891 aastal. Võrumaal Kanepi kihelkonnas Kõlleste vallas Karaski külas Tinno talus. Kui R.Roht oli 6aastane, suri ta ema Anu. Isa Johan oli kitsi ja vanameelne talumees. Noorus kui sünge argipäev. Noor kirjanik kiindus loodusesse. Loodustaju oli Rohu loomingu kõige isikupärasemaks rikkuseks. Lugema õppis kuue aastaselt. Suri Pääskülas 22. augustil 1950 aastal. Maetud Metsakalmistule Haridus Kooliteed alustas Roht kohalikus Karaski külakoolis Õppekavas domineerisid katekismus, kirikulaulud ja piiblilood Edasi õppis noormees Kanepi kihelkonnakoolis ja Võru linnakoolis; viimases luges ta usinasti ka ilukirjanduslikke teoseid. Lõpetanud Võru linnakooli astus ta 1906. aasta talvel H.Treffneri eragümnaasiumi, mille pidi aga majanduslike raskuste tõttu pooleli jätma. Töö Tartus alustas Roht suletööd, kirjutades mitmetele ajalehtedele sisult väheütlevaid jutukes Aastal 1930 asus kirjanik Tallinna. Sattunud suurtesse võlgadesse, kirjutas ta kergemeelselt
ravimisega. 17. Miks levis reformatsioon eelkõige linnades? Millised olid reformatsiooni tulemused Eestis? Kuna linnarahvas oli vastuvõtlikum ning neile oli see kättesaadavam. Maa-aadlid toetasid pigem katoliku kirikut ning sel moel ei saanud reformatsioon sel määral maakohtades levida. 18. 1525,1535, Hans Susi? 1525 – Lüübekis trükitakse esimene teadaolev eestikeelne raamat 1535 – Anti välja Wanradt-Koelli katekismus Hans Susi – Tallinna linnakooli õpilane, kes tegeles Piibli tõlkimisega, kuid suri enne, kui see valmis sai. 19. Millised koolitüübid kujunesid keskajal Eestis? Millal ja kuhu rajati esimene linnakool Eestisse? Toomkoolid ja kloostrikoolid. Esimene linnakool rajati Tallinnasse Oleviste kiriku juurde 1432. aastal. 20. Milles seisneb Russowi kroonika ajalooline tähtsus? See on Eesti keskaja üks tähtsamaid allikaid, sealt saab
Kontrolltöö Liivi sõda 1558 – 1583 Tallinna piiramised 1570, 1577 Altmargi vaherahu 1629 Brömesbro rahu 1645 Tartu Ülikool 1632 Reduktsioon 1680 Forseeliuse seminar 1684 1686 NG Ivan Julm – Algatas liivisõja hertsog Magnus Pontos de la Gordie – Rootsi väejuht Stefan Batory – 1576. aastal Poola kuningas, kes alustas 1578.a. pealetungi venelaste vastu Balthsar Russow - Kroonik Johan Skytte – Tartu Ülikooli asutaja Bengt Gottfried Forselius Uus ordumeister/Asutati Piiskopimõisa seminar, kus hakati ette valmistama eesti koolmeistreid ja köstreid Jgnatsi Jaak Forseliuse õpilane Pakri Hanso Jüri Forseliuse õpilane Adrian ja Andreas Virginius Tõlkisid uue testamendi eesti keelde Sisemigratsioon- siseränne Suur näljahäda(1696-1697) Kubermang- haldusüksus( 2 tk) Kindralkuberner- Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralku...
koolis. Kui Liivi sõja (1558-1583) tagajärjel jõudis Lõuna-Eestisse ka katoliiklik vastureformatsioon. Mõlemale liikumisele oli väga oluline rahvakeelne haridus ja kirikulaul. 1585. aastal andis Tartus tegelev jesuiitide ordu välja eestikeelse katekismuse, mis sisaldas ka esimesi eesti keelde tõlgitud kirikulaule, võimalik et koguni nootidega. Neid tõlkeid võtsid eeskujuks hilisemad eesti lauluraamatud, katekismus ise aga hävitati järgneval Rootsi ajal luterlaste poolt. Esimesed luterlikud kirikulaulud avaldas eestikeelses tõlkes Heinrich Stahl- raamatud olid mõeldud kodu ja koolitarbeks, samuti kirikus lauldavad. Saksapärane kirikulaul levis ka rahvakoolide kaudu- nt. Forseliuse seminar. Tallinnas ja Tartus olid juba 16. sajandil võimekad kirikukoorid, kelle tarbeks telliti Lääne- Euroopast kirikumuusika trükitud kogumikke - nii jõudis Eestisse oma aja väljapaistvaimate heliloojate looming
Linnades oli rohkem suhtlust ülejäänd Euroopaga, seega idee reformatsioonist levis kiiremini. Tulemused Jutlused rahvakeeles Saksa ordu likvideeris vaimulikud rüütliordud, alates 1525. a oli Liivi ordu iseseisev Algab eestlaste kirjasõna ajalugu 21. 1525, 1535, Hans Susi? 1525.a. ilmus 1. eesti- liivi- lätikeelne jumalateenistuse käsiraamat (säilinud pole 1535.a. esimene säilinud eestikeelne raamat – Wanradti-Koell katekismus Hans Susi alustas piibli tõlkimisega, ei jõudnud lõpetada, suri katku 1549 22. Millised koolitüübid kujunesid keskajal Eestis? Millal ja kuhu rajati esimene linnakool Eestisse? Katoliku koolid: seotud kirikuga, eesmärgiks vaimulike ettevalmistus, rüpes tegutsesid toom- ja kloostrikoolid Linnakoolid: ilmaliku sisuga, õpiti lugemist, kirjutamist, arvutamist, keelt Esimene linnakool rajati Oleviste kiriku juurde 1432.a 23
(lk.83 -84) – Reformatsioon – usupuhastus. Jõudis Liivimaale 1523. A Sai alguse Martin Lutherist 1517a. 1524a pildirüüste – mitusada eestlast ja sakslast hävitasid pilte, altareid jms tallinna kirikutes. Ametlikult jäid eesti alad katoliiklikuks ent luterlikud põhitõed levisid linnades siiski. 17. Kuidas mõjutas reformatsioon vaimuelu Eestis? (haridus, eestikeelne trükisõna) (lk.86-87) – 1535 Wanradti ja Koelli katekismus (lühendatud usuõpetuse käsiraamat) – esimene säilinud eesti keelne raamat (11lk) 1555 ausburcki usurahu, „kelle võim, selle usk“ 1525 teated esimest eestikeelsest raamatust. Esimene eestikeelne piibel 1739a MUISTE VABADUSVÕITLUS LÕPPES 1227
.Kirjanduse KT 1. Esimesed märkmed Eesti ja eestlaste kohta? Esimene säilinud eestikeelne raamat Wanradi ja Koelli katekismus. 2. 1525a esimene Eesti k. raamat Wanradi ja Koelli katekismus3 3. Ametilt olid inimesed, kellelt tuli algatus eesti keeles kirjutada Kr. J. Peterson oli kirjanik, Fr. R. Faehlmann ja F.R. Kreutzwald olid ametilt arstid. 4. Põhjaeesti keel pääses võidule Sest Piibel ilmus täielikul kujul 1739 a. Selle tõlkis Jüri pastor Anton Thor Helle, mis on kirjutatud põhja eesti keeles. 5. Kr. J. Peterson sündis 14.märts. Ta elas 21-aastani.Eestis tähistatakse tema
SLAID 2 Isidore Auguste Marie François Xavier Comte (19. jaanuar 1798 Montpellier 5. september 1857 Pariis) oli prantsuse filosoof, sotsioloogilise distsipliini rajaja ja positivismi õpetlane. Teda võib pidada esimeseks kaasaegseks teaduslikuks filosoofiks. Comte arendas välja positiivse filosoofia ning püüdis sellega paremaks muuta Prantsuse revolutsiooni ajal tekkinud sotsiaalseid pingeid. Tema poolt välja pakutud uus sotsiaalne paradigma põhines teadusel. Comte ideed olid 19. sajandil märkimisväärselt suure mõjuga. Tema tööd mõjutasid suuri mõtlejaid nagu Karl Marx ja John Stuart Mill. Elulugu SLAID 3 : Auguste Comte sünnikohaks on Lõuna-Prantsusmaal asuv linn Montpellier. Ta sündis 19. jaanuaril 1798. Ta sündis ajal, mil toimumas oli Prantsuse revolutsioon. Ühiskonnast toimusid suured muudatused, varasemad uskumused seati kahtluse alla, arenes moderne teadus ja tehnoloogia. Comte isa, Louis ja ema Rosalie Comte olid mõlemad m...
1241 – LCD - Taani hindamisraamat (ladina Liber Census Daniae, taani Kong Valdemars Jordebog) on 13. sajandist pärinev mitmekesise sisuga pärgamentköide. Taani hindamisraamatu lasi koostada Valdemar II Võitja. 1524 – 1532 Kullamaa käsikiri - vanim säilinud pikem eestikeelne tekst, sisaldab kaks palvet (Pater noster ’meieisapalve’, Ave Maria ’Maria tervitus’) ja usutunnistuse (Credo), kokku ligi 150 sõna 1535 Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismus -Raamatu kogumaht oli umbes 140 lehekülge. See oli luterlik katekismus, mille alamsaksakeelne tekst oli trükitud raamatu vasakule ja eestikeelne tõlge paremale leheküljele. Varsti pärast raamatu Tallinna jõudmist pani Tallinna raad selle keelu alla, arvatavasti kõrvalekaldumiste pärast Lutheri katekismusest. 3. Mis on reformatsioon ja miks võib seda pidada eestikeelse trükikirjanduse sünni põhjustajaks?
valdusi mitte ainult sõjalistel vaid ka majanduslikel kaalutlustel. Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, kroonika autor Balthasar Russow Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, katekismuse tõlkija Johann Koell Tallinna Niguliste kiriku õpetaja, katekismuse koostaja Simon Wanradt Maali "Surmatants" autor Bernt Notke Milles seisnes Wanradti ja Koelli katekismuse kultuurilooline tähtsus? Eesti- ja alamsaksakeelne luterlik katekismus, kõige vanem (osaliselt) säilinud trükis, mis sisaldab eestikeelset teksti. Anno Domini M.CCC.XL.III 1343 jüriöö ülestõusu algus Anno Domini M.CCD.XC.VII aastaarv puudub Keskaegsed kerjusmungaordud ning nende poolt rajatud kloostrid. Mungaordude tegevus. Keskaegsel Liivimaal tegutses mitu vaimulikku ordut. Liivimaale jõudsid tsistertslased. Mungad rajasid kloostrid Padisele ja Tartu lähedale Kärknasse. Kloostrite
* Eestimaa jagunemine: -) Keskaegne haldusjaotus pärast muistset vabadusvõitlust Vana-Liivimaal ehk 6 väikeriiki: 1) Liivi Orduriik juhtis ordumeister ja keskus asus algselt Riias, siis Cesises. 2) Eestimaa Hertsogkond Taani kuninga valdused, mille ta müüs 1346, pärast Jüriöö Ülestõusu Ordule. 3) Riia peapiiskopkond juhiks oli Riia peapiiskop ja keskuseks Riia. 4) Tartu piiskopkond juhiks oli Tartu piiskop ja keskuseks Tartu. 5) Saare-Lääne piiskopkond juhiks piiskop ja keskus liikus Lihula Vana-Pärnu Haapsalu Kuressaare. 6) Kuramaa piiskopkond juhiks Kuramaa piiskop ja keskuseks Piltene, Läti. *) Kolm suurimat linna olid Tallinn, Tartu, Riia. -) Keskaja alguses tekkisid Eestisse linnad: Reval Tallinn; Narwa Narva; Hapsal Haapsalu; Dorpat Tartu; Wesenberg Rakvere; Alt Pernau Vana Pärnu; Fellin Viljandi; Weissenstein Paide; Neu Pernau Uus Pärnu. *) Neli kuulus Hansaliit...
suurepäraste saavutustega põlluharimisel ja aianduses. Õpiti peamiselt Saksamaa ülikoolides. On teada isegi üksikuid eestlasist üliõpilasi. Tuli päevakorda ka kõrgema ladina kooli rajamine, et saaksid ka talulapsed preestriteks valmistuda. Pärast Liivi sõda, reformatsiooni, vastureformatsiooni ja üleüldist segadust said kultuur ja haridus kiirema käigu. Näiteks ilmus 1525. aastal esimene eestikeelne trükis, milleks oli Wanradt-Koelli katekismus. Ükski taoline raamat poleks ilmunud, kui ei oleks olnud usupuhastust. Vanim säilinud teos, mis sisaldab osaliselt eestikeelseid tekste, on 1622. aastal Saksamaal ilmunud „Agenda Parva“. Esimesi eesti kirjakeele algeid võibki otsida reformatsioonijärgsest Tallinnast. Seal üritati tõlkida lauluraamatut ja isegi Piiblit. Näiteks Balthasar Russow kirjutas oma kroonika küll alamsaksa keeles, kuid oli võimeline jutlusi puhtas eesti keeles pidama. Eesti keelde tuli
Mõned kirjutavad Jumala mõju arvele sündmuste arengut oma elus ja hämmastavaid kokkusattumusi. Tugevaid emotsioone, hämmastavaid kokkusattumusi ja rabavaid taipamisi on ka ateistidel, kuigi need ei ole seotud palve ega jumalateenistusega. Immanuel Kant jõudis järeldusele, et Jumala olemasiolu ei saa ei tõestada ega ümber lükata. Jumalatõestuste teoloogilise staatuse üle on vaidlusi ka usklike seas. Kristlikus traditsioonis on kaks vastandlikku seisukohta. Katoliku kiriku katekismus väidab Aquino Thomasest lähtuvas tomistlikus traditsioonis, et katoliku kiriku õpetuse järgi saab Jumala olemasolu ratsionaalselt tõestada. Sarnane seisukoht on ka paljudesse teistesse konfessioonidesse kuuluvatel kristlastel. Teiselt poolt, paljudel usklikel on vastupidine seisukoht. Nad märgivad, et kristlik usk õpetab lunastust usu läbi ning see usk on kindel lootus Jumala ustavusele, millel on vähe pistmist uskliku võimega mõista seda, millele ta lootuse paneb
kirikud korraldati ümber, kloostrid pandi kinni. 11.MILLISEID MUUTUSI TÕI REFORMATSIOON KAASA KOOLELUS? (Koole rajati/korradati ümber evangeeliumi õpetuse kinnitamise ja levimise seisukohast) Rajati tütarlastekool ja vaeste koolipoisteinstitutsioon. Emakeelne õpe, koole tehti juurde. 12.MIKS AITAS LUTHERI KIRIK KAASA USU LEVIKULE EESTLASTE SEAS? Seati sihiks inimeste harimine, eestikeelne jumalateenistus, ilmusid esimesed eestikeelsed raamatud. 13.MIS OLI WANRADTI-KOELLI KATEKISMUS? Vanim osaliselt säilinud eestikeelne trükitud raamat. KESKAEGSED LINNAD *Eestis oli keskajal üheksa linna: Tallinn, Tartu, Viljandi, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere ja Narva. Linnale tagas staatuse linnaõiguse olemasolu. Linn oli eelkõige kaubanduskeskus. Neli Eesti linna kuulusid ka Hansa Liitu. Linnas oli vähe ruumi, majad tihedalt koos.
M.Lutheri laiali saadetud kirjas raeisadele ja bürgermeistritele, väljendas ta oma seisukohti koolihariduse osas, kus pidas vajalikuks, et kõigis paigus oleks parimad koolid, rõhutades nende tähtsust eriti just linnades. Aga ainus tõeline ja tegelik samm rahva hariduse tõstmiseks sellest ajast on Wanradt-Koelli Lutheri väikse katekismuse tõlge Eesti keelde, mis ilmus 1535 Wittenbergis, teine eestikeelne luteriusu katekismus ilmus 1554 Tartu Jaani koguduse õpetaja Franz Witte tõlkes. 1575. aastal jõuab Eestisse esimene teade aabitsast. Hulk aega hiljem 1641 trükitakse Tallinnas esimene eestikeelne aabits. Gustav Adolf oli esimene, kes pööras tõeliselt oma tähelepanu rahva harimisele. Liivimaa haridusolude korraldamisel etendas suurt rolli kubermangu esimene kindralkuberner Johan Skytte, kes oli olnud Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler
linnakoolid,esimest linnakooli on nimetatud Tallinnas Oleviste kiriku juures 1432.aastal.Järgnevalt asutati linnakoole Narvas,Uus-Pärnus,Paides,Tartus,Rakveres. 1525.aastal trükiti Lübeckis jumalateenistuse käsiraamat ka eesti-,liivi- ja lätikeelse selgitava tekstiga.Peaaegu kogu tsitaaz hävitati Lübecki rae poolt kui luterlik jõledus,sellepärast pole raamat ka säilinud,kuid siiski loetaks seda esimeseks kindlasti teadaolevaks eestikeelseks trükiseks.Tallinnas koosati luterlik katekismus,mis pandi kokku kokku Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradti poolt.Eesti keelde tõlkis selle pühavaimu kiriku eest jutlustaja,eestlane Johal Koell.Wanranti ja Koelli katekismus trükiti Saksamaal 1535.aastal,vasemal pool alamsaksa-,paremal pool eestikeelne tekst.Seegi raamat keelustati Tallinna rae korraldusel seal leiduvate "rohkete vigade tõttu." Mingil ajal hakkas kloostrikoolide tähtsus langema,mille põhikoormust kandsid nüüd linnakoolid
Kroonika hõlmab küllaltki pikka perioodi, alates misjonitöö esimestest sammudest liivlaste juures 1180. aastatel kuni Saaremaa allaheitmiseni 1227. aastal. Ristiusustamise käsitelu kõrval sisaldab kroonika tähelepanukuid eestlaste kommete, usundi, keele, rahvalaulu, isiku-ja kohanimede, põlluharimise ning muudegi elunähtuste kohta. Taani hindamisraamat Liivimaa vanema riimikroonika Liivimaa noorem riimikroonika Katekismus Esimene säilinud eestikeelne raamat on Wanradti ja Koelli katekismus, milles seisab kõrvuti saksa ja eesti keelne tekst. Katkekismus oli lühike usuõpik. Esitas kristliku õpetuse olulisema ainestiku kokkusurutud kujul. Martin Lutheri väike katekismuse järgi on kujunenud eesti rahva eetilised tõekspidamised. Baltisaksa kirjanikud(keele arendajad) Georg Müller oli abipastor, kes kirjutas eesti keelseid jutlusi. Tema koostatud on 39 jutlust. Tegemist on esimese suurema eestikeelse kirjaliku mälestisega, milles kajastuvad meie maa ja rahva
võimalik, et õppis eestlasigi o linnakoolid ladina keel, teoloogia, saksa keel ja kirjandus o linnades said talupojad õppida käsitööd (õpipoiss, sell, meister) eestlasi gildides ei olnud, nemad olid mustemate tööde peal (pottsepad, nööripunujad, kiviraidurid, skulptorid. · Reformatsioon o eestikeelse kirjasõna teke o 1535 Wanradt-Koelli katekismus · peale Liivi sõda vastureformatsioon o 1583 jesuiitide kollegium, selle kõrvale ka gümnaasium 1630 selle kõrval tõlkide seminar (pandi rõhku eesti keele õppimisele, võimalik ka eesti soost lastel minna) o ikka 7 vaba kunsti · Rootsi aeg o gümnaasiumid o Tartu ülikool (Skytte Liivima kindralkuberner) o Forseliuse seminar 1684 (õpetajate koolitamine - 160)
võimalik, et õppis eestlasigi o linnakoolid ladina keel, teoloogia, saksa keel ja kirjandus o linnades said talupojad õppida käsitööd (õpipoiss, sell, meister) eestlasi gildides ei olnud, nemad olid mustemate tööde peal (pottsepad, nööripunujad, kiviraidurid, skulptorid. Reformatsioon o eestikeelse kirjasõna teke o 1535 – Wanradt-Koelli katekismus peale Liivi sõda – vastureformatsioon o 1583 – jesuiitide kollegium, selle kõrvale ka gümnaasium 1630 selle kõrval tõlkide seminar (pandi rõhku eesti keele õppimisele, võimalik ka eesti soost lastel minna) o ikka 7 vaba kunsti Rootsi aeg o gümnaasiumid o Tartu ülikool (Skytte – Liivima kindralkuberner) o Forseliuse seminar 1684 (õpetajate koolitamine - 160)
Ta kuulunud edasipüüdlikumate õpilaste hulka. Külakooli õpilaste teadmisi ei hinnanud mitte koolmeister, vaid kohalik pastor Burchard Georg Sielmann, kes igal kevadel ilmus köster Nieländeri saatel kooli katsuma. Revideerimisel jättis praostihärra säärase mulje, nagu jääks ta õppimisega täiesti rahule, kuid hindamisel oli ta äärmiselt vali: nulle ja ühtesid ei saanud ta kuidagi vältida. Nii on ta hinnanud pisikese Oskar Lutsu teadmisi järgmiselt: lugemine 2, piiblilood 3-2, katekismus 3-2, kirjutamine 2. Neile hindeile on ta lisanud märkuse: ,,Päris k[uraasikas] poiss". Väljapandud hinnete alusel seisab kaheksa-aastane Luts nii mõnestki vanemast õpilasest ees. Oskar Luts käis Änküla koolis ainult ühe talve (1894/95). Neist väheseist eelteadmisist piisas Palamuse köstri- ehk kihelkonnakooli astumiseks. Uus õppeasutus sarnanes mitmeti Änküla kooliga. Esikohal oli siingi ,,puhas jumalasõna, piiblilood ja katekismus"
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 Irina Vassiljeva SOTSIOLOOGIA RAJAJA A. COMTE Referat Õppejõud: Ahto Mülla, MA Mõdriku 2014 SISSEJUHATUS Inimene on keeruline isiksus , vahet ei ole kas ta on üksik ja mõtleb ainul iseenesest, kuid tema teod võivad mõjutada mingil moel ka teisi. Läbi aegade on eksisteerinud ühiskond, kes täidab kindlaid rolle. Muistetel aegadel tundus kõik nii lihtne. Igal hõimu liikmel olid kindlat rollid ja keegi ei esitanud küsimusi miks on see nii või on see teisiti. Kogu hõimu rahva eest vastutas hõimu pea...
toodete hindu ja kvaliteeti. Skraa-Tsunfti põhikiri Foogt-Linna kõrgeim haldusametnik ja kohtunik (maaisanda esindaja) feodalismiajastul. Missa- jumalateenistus armulauaga Toomkirik- piiskopkondade keskus Toomkapiitel- Selle moodustasid kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel. On iseseisev autonoomne üksus omaenda vara ja kaasaga. 1154- Tallinna märkimine kaardil araablase Al Idrisi poolt. 1248-Tallinnale anti Lübecki linnaõigused. 1535-Wandradt-Koelli katekismus 1517- usupuhastus Saksamaal, Martin Lutheri poolt. Johann Koell-Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, katekismuse tõlkija. Hans Susi-Tallinna linnakooli õpilane, vaimuliku kirjanduse tõlkija. Simon Wandradt-Tallinna Niguliste kiriku õpetaja, katekismuse tõlkija. Talupoegade elamu ja toidulaud Talupoegade majad olid enamasti palkidest ja katused õlgedest või roost. Maja koosnes muldpõrandaga ruumist, mille keskel või ääres oli tulekolle, mis andis tuppa soojust ja valgust. Aja
· Inimeste suur huvi reisimise vastu Luterlik hariduselu Eestis Katoliikliku haridussüsteemi areng peatus. Tugevasti langes kloostrikoolide osa, põhikoormust kandsid nüüd linnakoolid. Koduõpetajate tähtsus suureneb. Järjest rohkem läheb Liivimaalt mehi Euroopa Ülikoolidesse. 1525. a. esimene eestikeelne trükis-- jumalateenistuse käsiraamat eesti-, liivi- ja lätikeelse selgitava tekstiga. (ei ole säilinud) 1535 Simon Wanradti ja Johann Koelli luterlik katekismus eesti keeles. Alustati ka juba terve Piibli tõlkimisega. Eesti keskaja üks tähtsamaid kirjalikke allikaid on Balthasar Russowi 1578 a. ilmunud "Liivimaa provintsi kroonika"
LASTE- JA NOORTEKIRJANDUS 2013/2014 sügis Ütlen ette, et konspekt on suuresti kokku pandud Reet Krusteni „Eesti lastekirjanduse“ põhjal. Loengust panin miskit kirja vaid alguses ja ega ma muidu ka just eriti eeskujulik kohalkäija polnud. Konspekti vormistus on jäänud just selliseks, nagu see oli siis, kui ma ise sellest õppisin. Kõik lisamärkused jne olid minule endale mõeldud ja Sul ei pruugi neist kasu olla. Ilmselt on Sulle sellest konspektist abi, kui sa näiteks soovid enda koostatud loengute põhjal kirjutatud konspekti täiendada ega viitsi läbi lugeda Reet Krusteni väljaannet. Siinkohal mainiksin, et kuskil Eesti Vabariigi lastekirjanduse käsitluse juures jätsin ma selle lugemise pooleli, ei viitsinud enam ja aega polnud. Konspekt ei ole kohe kindlasti mitte täiuslik! Kui Sa päev enne eksamit alustad õppimist sellest konspektist (ja pole väga loengus käinud jne), siis ei pruugigi Sul sellest suurt kasu olla. Ühtlasi pead olema val...
Saaremaa samuti Taanilt Rootsile. Poola tunnistas eesti jäädavat kuulumist Rootsile 1660 aastal Oliwa rahuga ja Venemaa 1661 aastal Kärde rahuga. Balthasar Russowi kroonika kirjutab liivimaasõjast. 1525 . aastal ilmus osaliselt eestikeelne trükis, milles pole tänapäevaks säilinud kahjuks ühtegi lehekülge. See trükiti lüübekis arvatavasti luterliku jumalateenistuse käsiraamat. 1535. aastal ilmus eesti ja alamsaksakeelne Wanrad-Koelli katekismus, millest on säilinud mõned leheküljed. Vanim säilinud teos on 1622. Aastal saksamaal ilmunud vaimulik käsiraamat ,,Agenda Parva". Tallinnasse rajatati nn. Vaeste koolipoiste institutsion. Seal aidati andekatel kuid vaestel poistel õppida kirikuõpetajaks. 1630. rajas Gustav Adolf Tartusse gümnaasiumi, jesuiitide gümnaasiumi hoonesse. 1631. rajati Tallinnase gümnaasium, mis oli tänapäevase Gustav Adolfi gümnaasiumi eelkäija. 1632. Tartu gümnaasium muutus Academia Gustavianaks.
Põhja-Eesti poolteiseks sajandiks Rootsi võimu alla, Ida-Eesti Venemaa valdusse. Saaremaa Taanile, Lõuna-Eesti Poolale. 3. Võrdle kujunenud olukorda Lõuna- ja Põhja-Eestis. Anna sellele omapoolne hinnang. Põhja-Eestis püüti juurutada koraalilaulu traditsiooni. Võeti kasutusele Saksamaal trükitud lauluraamatud. Lõuna-Eestis rajati eesti esimene kõrgem kool- jesuiidikollegium. Anti välja ka esimesed kirikuraamatud, eestikeelne katoliiklik käsiraamat, eestikeelne katekismus. 4. Milline oli kirikulaulu olukord ja mida võeti ette selle parandamiseks? Koolipoistele õpetati koraale ning nende hea esinemine kirikus pidi tõstma rahva arusaamist kirikulaulust. Püüti kogudusele selgeks teha, et kirikulaulud on hea tahtmise korral kergesti õpitavad ja neid võib laulda igal ajal.5. Iseloomusta lühidalt linnamuusikute tegevust 16.sajandil. Nad mängisid rae jootudel, kodanike pulmades, suurematel pidustustel ja rongkäikudel. Keelpillid tõusid juhtivaks kohaks
Tallinna Linnaarhiiv Tallinna Linnaarhiiv on Tallinna Linnavalitsuse struktuurüksus, mille ülesandeks on koguda ja säilitada Tallinna omavalitsuse ja asutuste tegevuse tulemusena loodud või saadud arhiiviväärtusega arhivaale. Eesti vanim säilinud ürik pärineb aastast 1237 ja seda säilitatakse õhukindlates klaasvitriinides. Vanim osaliselt eestikeelne säilinud raamat ja eestikeelset teksti sisaldav trükis on tuntud kui Wanradt-Koelli Katekismus ja see on trükitud 1535. aastal. Tallinna eestlaste truudusvande tekstis Liivimaa ordumeistril Hermann von Brüggeneyle. 1536. esineb esmakordselt kirjasõnad Talyna linna eestikeelne nimetus. Osad dokumendid on pärgamendil, see on eriliselt töödeldud loomanahast (keskajal kitse- või vasikanahast) vastupida, hele, läbipaistmatu materjal. Linnaarhiivis huvi äratavad näitusesaalis olevad plastikust sõdurikujukesed, need kujutavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
