Helisev katekismus Kontsert toimus Narva Aleksandri kiriku tornisaalis. Toimumisaeg oli 19 oktoober, kell 18.00. Laulis kontserdil Moskva Peetri-Pauli koguduse koor. Kavas olid Buxtehude, Bach, Telemann, Luther. Samuti lauldi ka Taize kogumikulaule. Kohta oli küll vähe tornisaalis, aga inimesed olid toredad ja lasid abistavalt treppidest läbi. Vaatamata sellele, et paljud istusid trepiastmetel, nautisid nad ikkagi kõlavat muusikat. Orelil mängisid 3 inimest - Julia Lotova, Denis Zalnin ja Irina Vavilova. Flööti mängis Oleg Zalnin. Plokkflööti mängisid Irina Vavilova ja Darja Skurljatjeva. Darja Skurljatjeva mängis ka viola da gambat. Kontsert algas pastorite jutlusega, kus räägiti katekismusest nii eesti kui ka vene keeles. Esimesena kõlas Julia Lotova esituses Dieterich Buxtehude'i, kes oli taani- saksa organist ja helilooja, prelüüd, füüga ja dzakonn C duuris. Mängiti orelil. Alguses mäng...
Tänapäeval käsitletakse aimekirjandusena peamiselt teadusuuringute ülevaateid ja maailma aimekirjutised pärinevad peamiselt vastava ala teadlastelt, üliõpilastelt ja teaduritelt. Harry Õiglane ("Vestlus relatiivsusteooriast", 1958), Ustus Agur ("Mõtlevad masinad", 1961), Jaan Eilart ("Inimene, ökosüsteem ja kultuur", 1976). ------ kate.kismus <12 ja 13:-e> RELIG lühike usuõpetuse käsiraamat Katekismus on lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ning vastuste kujul. Kieveli katekismus Kieveli katekismus on oletatav esimene eestikeelse trükiteos, mis võis valmida Saare-Lääne piiskopi Johann IV Kievel (piiskopina ametis 15151527) ettevõtmisel. [redigeeri]Taust Alates 1420. aastatest nõuti Liivimaa vaimulikelt kohalike rahvaste usulise harimise parandamist. Sellega seoses nõuti ka eestikeelsete lihtsate usuõpetuste ehk katekismuste koostamist. On võimalik, et mõnelpool see ka koostati, kuid kindlaid tõendeid selle kohta pole säilinud. ----
EESTI KIRJAKEELE ARENG Esimesed eestikeelsed kirjapandud laused pärinevad 13. sajandist. Liivimaa Henriku Kroonika. ,,Laula, laula, pappi!" Kõik esimesed tekstid olid vaimuliku sisuga. Esimene eestikeelne raamat ilmus 1525 aastal, mis pole säilinud. Järgmine 10 aastat hiljem ehk 1535. Wandradt Koelli katekismus. Wandrat Koelli katekismus: Anti välja Wittenbergis. Eesti- ja alamsaksakeelne luterlik katekismus. Raamatu koostasid Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wandradt ja Tallinna Püha Vaimu kirikuõpetaja Johann Koell. Raamatu kogumaht oli umbes 140 lehekülge. Eestikeelset teksti on leitud 11 lehekatketel. Esimene õpetajate seminar. Mille asutas B. G. Forselius. Põhjuseks oli maarahva lugema õpetamine. Forselius lõi esimese järjekindla eesti kirjaviisi nn vana kirjaviisi. Vana kirjaviis muutus üldiseks 18. sajandi algul. Eduard Ahrens soovitas
14. Allikad, mis sisaldavad vanemaid eesti keelsed üles tähendusi. 15. Eestit käistlevad kroonikad 16. Vanimad eestikeelsed raamatud. Millal? Mis? 17. Piiblist pärist lendsõnad seletus 18. Mis on katekismus 19. Miks oli 17saj ja 18saj parallelselt 2 kirja keelt? Kumb kujunes üle eestiliseks? Miks?Millal?Kuidas? 20. Anna hinnag kirikukirjadnuse osatähtsusele eesti rahva kultuuri arengus 21. Mis on juhuluule? Kes kirjutas? Millal? Miks? Iseloomusta 22. Käsu Hand ja tema tähtsus 23. Mis on õpetlik ditaktiline kirjandus? Nimeta kirjanike. 24. Miks nimetatakse Mannteufeli Hulluks Krafiks? 25. Sentimentaalne kirjandus. 26. Masing. Tähtsus eesti keeles 27. Peterson
Mõisted põhikooli eesti keele eksamiks!!! Kroonika - ajaraamat, teos, mis jutustab ajaloosündmustest nende toimumise järjekorras. Katekismus - lühike kristliku usuõpetuse käsiraamat. Koostati alates 18.sajandist tavaliselt küsimuste ja vastuste vormis. Ood - pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele vms. Oodile on iseloomulik sina-vorm ja retooriline pöördumine. Müüt - muistend, mis räägib maailma ja elu tekkimisest, loodusnähtustest, muinasvägilastest ja jumalatest. Eepos - pikk värsivormiline jutustav teod, luule varaseim suurvorm. Eepose aineks on vägilaste teod ja jumalate teod. Muinasjutt-rahvajutu peamine liik. jagunevad imemuinasjuttudeks ja loomamuinasjuttudeks ja novellilaadseteks. Laulupidu - suur muusikapidustus, kus esinevad laulukoorid ja orkestrid. Romantism - Euroopa kirjanduse, kunsti ja vaimuelu suund. Romantism vastandus klassitsismi mõistuspärasus...
,,Eestlane õpib lugema ja kirjutama'' 1) Nimeta eestlaste ja liivlaste elu käsitlevaid kroonikaid. Mis ajajärku nendes kujutatakse ? ,,Riimkroonika'' ~ 14. saj. ,,Nestori kroonika'' ~ 13.-16. saj. 2) Kroonika ajaraamat kirmased laulu ja tantsuga pidu katekismus lühike kristliku õpetuse käsiraamat piibel ristiusu pühakiri aabits maarahva raamat, lugemisoskuse arendamiseks. valm mõistuluuletus pastoraal - rõõmus kirjateos ood pidulik ja ülev luule müüt pärimuslik lugu 3) Mis aastast pärineb esimene säilinud eesti keelse fragment, ja kes on koostajad ? 1535.a ,,Katekismus'' ( S.Wandrat , J.koelli ) 4) Mis aastal avati Tartu Ülikool ? TÜ avati 1932. aastal
segamini, hiljem üha rohkem kristliku usu moodi. 1517. aastal hakkas Martin Luther katoliku kiriku pahede vastu võitlema. Ta algatas liikumise, mida kutsuti reformatsiooniks shk usupuhastuseks. Ta tõlkis ka piibli eesti keelde ja lihtsustas igati ristiusku. Lutheri nimest sai Lutherlus ja see aitas kaasa ka hariduse arengule. Kui Euroopas leiutati XV saj. trükikunst, hakati Lutheri lugemis raamatuid ka eestlastele trükkima. Esimene eesti keelne raamat katekismus, leiti aastast 1535. Mõisted: katekismus lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ja vastuste kujul. reformatsioon usupuhastus reliikvia kirikus hoitav ja austatav ese pühak oma usulise tegevusega silmapaistnud inimene, keda austatakse ka pärast surma. 14. LIIVI SÕDA Sõja algatas see, et Liivimaa ei soostunud maksma väljamõeldud maksu Tartu linna eest Venemaale. 1558. aasta jaanuaris sai aset Vene rüüsteretk Tartu piiskopkonda. Seejärel vallutasid venelased Narva ja
Kroonika on ajaraamat, teos, mis jutustab ajaloosündmustest nende toimumise järjekorras. Kroonika on arenenud antiikaja aastaraamatutest (annaalidest). Keskajal olid kroonikad peamisteks ajalooteosteks. Enamasti kirjutati kroonikaid proosas, kuid on ka riimkroonikaid. Euroopas olid kroonikuteks valdavalt mungad. Hiljem on kirjutatud ka kuninglikke ja linnade kroonikaid. Katekismus on lühike kristliku usuõpetuse käsiraamat. Katekismusi koostati alates VII sajandist tavaliselt küsimuste ja vastuste vormis. Tuntumad katekismused on lastele mõeldud Lutheri "Väike katekismus" ja vaimulikele kirjutatud "Suur katekismus". Ood on pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele, ideele vms. Oodile on iseloomulik sina-vorm ja retooriline pöördumine. Antiikkirjanikest viljelesid oodi Pindaros, Horatius jt
4. Kes koostasid esimese eestikeelse katekismuse? Mida nimetatakse katekismuseks? Esimese eestikeelse katekismuse koostasid Simon Wanradt( Tallinna Niguliste kiriku õpetaja) ja Tallinna Pühavaimu kiriku koguduse õpetaja Johann Koell. Raamat trükiti 1535. Aastal Wittenbergis, kuid kaks aastat hiljem hävitati- põhjuseks lahknemine Lutheri katekismusest Raamatut trükiti 1500 eksemplari. See oli luterlik katekismus, mille alamsaksakeelne tekst oli trükitud raamatu vasakule ja eestikeelne tõlge paremale leheküljele. Katekismus- lühike kristliku usuõpetuse käsiraamat. Katekismus oli trükitud eesti ja saksa keeles. 5. Mis aastal ilmus soomepärastatud eesti keele grammatika? Kes selle koostas? 1843. aastal E. Ahrensi grammatika soome keele eeskujul, selle põhjal kujunes uus häälduspärane kirjaviis.
Eestiaineline (-keelne) kirjasõna läbi sajandite 1224-27 Henriku Liivimaa kroonika 1219-41 Taani hindamisraamat (Liber Census Daniae) 1525 teated Lübeckis arestitud eesti keelt sisaldavast trükisest 1535 S. Wanradti ja J. Koelli katekismus, esimene (osaliselt säilinud) eestikeelne trükis;ilmus Wittenbergis. 1554 Fr. Wittw katekismus , esimene lõunaeesti keelt sisaldav raamat;ilmus Lübeckis 1578 B. Russowi alamsaksakeelne "Chronica der Prouintz Lyfflandt..." ;ilmus Rostockis 1585 T. Busaeuse eestikeelne katolik katekismus; ilmus Vilniuses 1600-06 Tallinna Pühavaimu kiriku abiõpetaja G. Mülleri 39 eestikeelset käsikirjalist jutlust 1622 "Agenda Parva" (kirikutalituse käsiraamat) esimene lõunaeestikeelset teksti sisaldav raamat 1631 asutati Tallinna gümnaasium; sinna juurde rajati trükikoda
Eesti keele kirjasõna ja Anton Thor Helle Eelika Viies Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 11 BH Sisukord Sündmused Eestikeelne kirjasõna Wanradti ja Koelli katekismus Katekismuse säilinud leheküljed Rootsi ajal ilmunud esimene eestikeelne grammatika 2 Säilinud leheküljed esimesest eestikeele grammatikast. Uus lõunaeestikeelne Testament Vana ja Uus Testament Anton Thor Helle 28.10.1683 24.04.1748 Anton Thor Helle tõlgitud esimene eesti keelne piibel. Säilinud Piibli kaas. 3 Sündmused 1525 - Lüübekis trükitakse ja hävitatakse
S. Vahtre- B. Hoeneke- Jüriöö ülestõusust on kirjutanud Bartholomäus Hoeneke oma Liivimaa nooremas riimkroonikas Ivan III- Martin Luther-usupuhastuse algataja M. Hoffmann-rüüstaja tartus W. von Plettenberg-ordumeister Wolter von Plettenbergi eestvõttel sõlmis Liivimaa liidu Leeduga ja lõi Vene vägesid Pihkvamaal 16.saj. algul Simon Wandadt-(Niguliste kirikuõpetaja saksakeelne tekst katekismusele Johann Koell-katekismuse autor Wanradt-Koelli, katekismus usulise sisuga käsiraamat ja Pühavaimu kirikuõpetaja Johann Koelli eestikeelne tõlge. Balthasar Russow- Hans Susi-Katsed piibli- ja lauluraamatu tõlkeks (1549 katku surnud Tln. linnakooli õpilane Hans Susi) Bernt Notke - oli saksa maalikuntsnik ja skulptor Michel Sittow Eesti keskaja kuulsaim maalikunstnik 1227-1558- 1238- Konflikt Liivi ordu ja Taani vahel, mida reguleeris Stensby leping 1248-Eesti linnad said selle naabermaade eeskujul (nt. Tallinnal oli Taani kuningalt
Eesti keele KT vastused 1. Maailmas on umbes 6000-7000 keelt. 2. Keelte arvu ei saa täpselt öelda, sest Maailmas on murrad ja murrakud, mida nimetatakse vahel ka keelteks. Maailmas on olemas avastamata keeli. Keeled hääbuvad pidevalt ning ei suudeta kindlaks teha millal ja kui palju. 3. Keele ülesanded: Infovahetus Suhtekorraldus Identiteediväljendus Mainekujundus Maailmatunnetus 4. Keele jätkusuutlikust mõjutavad: Põlvkondlik ülekanne Kõnelejate arv Staatus (nt. riigikeel) Geograafiline asend 5. Lingua franca- suur ja pestiizikas keel, mille taga on kultuuriline/poliitiline võim. 6. 1525.aastal ilmus esimene eesti keelne raamat (katekismus), mis ei ole säilinud. 1535.aastal ilmus esimene säilinud eesti keelne raamat (katekismus). 1739.aastal ilmus esimene eesti keelne piibel, mis pani aluse ee...
ehk maakeelde juba pärast Eesti alade vallutamist. Seda kas see nii oli ei saa kindlalt väita. Esimesed säilinud tekstid pärinevad XVI sajandist, edasi tulevad käsitsi paljundatud ja seejärel trükitud tekstivalmikud. Piibel oli pikkisajandeid valjusti ettelugemise raamat. Pärast usupuhastust ilmusid trükitud käsiraamatud, alustati tõlkimist hädavajalike jutluse tekstidena ja lektsioonidena kasutatavatest evangeeliumitest ja epistlite lõikudest. Kieveli 1517.a katekismus Johannes IV Kievel oli Saaremaa vaimulik, kes oli kohalikust vasalli perekonnast ning oskas ilmselt eesti keelt nagu mitmed tema kanoonikud. Kievel nõudis preestritelt rahvakeele oskust ja taotles energiliselt koolide asutamist."Kui Johannes Kievel pidas 23.VI 1517 Kuresaares vaimulike sondi, lubas ta kutsekirjas igaühele üle anda kogutuseliikmete täieliku ja seaduspärase õpetamise kava. See piiskopi juhend võis olla nii käasikirjaline kui trükitud. M
Eesti kirjandus enne ärkamist 1. Heinrici Chronicon Livoniae. Ajavahemik 1180-1227, kirjeldatud on eestlaste kombeid, usundit, keelt, rahvalaulu, isiku- ja kohanimesid, põlluharimist jm. Sõnad maleva, kylekunda, vanem, Odenpe, Sackala, Tarbata, Viliende, Sontagana, Lembitus, Maniwalde; Laula, laula, pappi! Maga magamas! 2. 1525 Lübeckis trükitud katekismus ja 1535 Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismus. Säilinud 11 lk leiti1929. a, sisaldas tõenäoliselt kümme käsku, usutunnistuse, Meieisa palve, ristimissakramendi ja altarisakramendi tekstiosa ning pihtimisõpetuse. Mõeldud preestritele. 3. Georg Mülleri jutlused levisid käsikirjalistena, trükiti 1891. 39 jutlust pidas autor aastatel 1600-1606, kõneks katk ja selle tagajärjed, 1601.a nälg, kombed, elu-olu, ajalugu. Omavad kiriku-, keele-, olustikuloolist, aga ka kirjanduslikku väärtust. 4
Pühakute kultuse eitamine Emakeelne pühakiri Rahvakeelne jumalateenistus Õndsaks sai usu läbi b) Katoliku kirik 7 sakramenti Pühakute kultus Ladinakeelne piibel Ladinakeelne jumalateenistus Õndsaks sai kiriku vahendusel 9. Balthassar Russow luterlik vaimulik, esimene eestlasest kirjanik, kirjutas Liivimaa kroonika. Simon Wanradt-Johann Koell esimene eestikeelne katekismus 1535 a. Tallinna Niguliste koguduse õpetaja ja Tallinna Püha Vaimu kiriku õpetaja Bernt Notke ,,Surmatants" autor, saksa maalikunstnik Hans Susi eesti soost noor õpilane, tõlkija, kes hakkas tõlkima piibliteksti eesti keelde, talle maksti selle eest. Suri katku 1549 a. Martin Luther algatas 1517a. Saksamaal usupuhastuse, kirjutas 95 teesi. 10. 1154 Tallinnat mainiti esimest korda Al-Idrisi maailmakaardil
Eesti kirjandus 1. Varaseim kirjalik allikas eesti keelest 13.saj läti Hendriku Liivimaa kroonika, mis kirjutatud ladina keeles. Esimene eesti keelne raamat katekismus ilmus 1525. Esimene säilinud eesti keelne raamat Wanradi ja Koelli katekismus. Piibel ilmus täielikul kujul 1739, selle tõlkis Jüri pastor Anton Thor Helle, kirjutatud põhja eesti keeles. Tänu sellele pääses võidule põhja eesti keel. ,,Lühike õpetus" 18. saj väljaanne, kus jagatakse talupoegadele õpetusi talupidamiseks ja haiguste raviks. Luule kirjutati põhiliselt juhuluulet, autoriteks haritud sakslased, vaimulikud. Luuletused kirjutati mingi tähtpäeva puhul, seltskonna lõbustamiseks. 2
1) Eesti kirjakultuur hakkas arenema 13. sajandil. 2) Henriku Liivimma Kroonika kirjutati 13. sajandil. 3) Esimene eestikeelt sisaldanud raamat trükiti 1525. aastal Lübeckis. 4) Wanradti ja Koelli katekismus kirjutati aastal 1535 Wittenbergis. 5) Põhja- Eesti kirikukirjanduse rajaja oli Heinrich Stahl, 17.saj. 6) Lõuna- Eesti kirikukirjanduse rajaja oli Joachim Rossihnius. 7) Piibel on ristiusu õpetuse aluseks olevate tekstide kogum, kristlaste pühakiri. Koosneb Vanast testamendist ja Uuest testamendist. 8) Piibel ilmus 1739. aastal Tallinnas, tõlketöö juht oli Anton Thor Helle. 9) Piiblist üldtuntud väljendid: Tulgu või veeuputus; Saagu valgus; Meie igapäevane leib;
ristsete) puhuks kirjutatud värsid, pühendusluule. Estofiil- eestisõbralik, eesti keelt ja kultuuri harrastav muulane. Kalendrilisa- osa kalendrist, asudes seejuures kalendri lõpus; sisaldas endas ilukirjanduslikke jutte. Esialgu vaimulik sisuga, hiljem hakkasid tutvustama teisi maid, jag. nõuandeid tervishoiu ja põlluharimise kohta, ajaviiteks õpetlike juttude, valmide ja luuletustega. AASTAARVUD: 1525- Lübecki raad leidis vaadist katekismus, mida peeti vanimaks eestikeelset teksti sisaldavaks raamatuks. Pole säilinud, sest Lübecki raad arestis vaadi ning põletas selle, kui ,,luterliku jõleduse". 1535- trükiti Wanradt-Koelli katekismus. 1637- Stahl andis välja I eesti keelse õpiku koos sõnastikuga ,,Juhatus eesti keele juurde". Trükis ilmus I eesti keelne luuletus, mille kirjutas R. Brockmann. 1739- ilmus I eesti keelne Piibel. 1766- Eesti ajakirjanduse sünniaasta. P. E. Wilde ja A. W
Eesti enne ja pärast muistset vabadusvõitlust. Gertrud Vardja 10H enne sama pärast *kultuur *Kuna Eestis käisid regulaarselt *mitmed kirjalikud *kirikute ja kloostrite ehitamine- (haridus, kir- Skandinaavia, Ojamaa ja Vene allikad põhiliselt gootistiilis. jandus, kaupmehed, siis polnud võimatu siin *16. Saj algas usupuhastus, mis tõi kaasa arhitektuur) isegi mõne kiriku või kabeli olemasolu. esimeste eesti keelsete trükiste ilmumise. *mitmed kirjalikud allikad, millest (1525.a esimene oletatav trükis, 1535.a tähtsaim on preester Henriku Liivimaa Katekismus) kroonika. ...
pappi!") 1535 S.Wanradt ja tõlkis ,,Wanradti ja Koelli Lahknes Lutheri J.Koell katekismus" katekismusest 1632-38 Heinrich Stahl ,,Käsi- ja Lutheri väikene koduraamat" katekismus, kirikulaulud, katkendid evangeeliumitest, epistlitest jne 1637 Heinrich Stahl ,,Juhatus eesti keele Esimene eesti keele
saj algul. Esimesene kasut. Seda mõistest J.W.Goethe. Ajaline orienteerumine: esimesed katsetused 13. sajand, esimene eesti raamat 1535, Tln gümnaasium, vanim aabits 1575, TÜ asutamine 1632, esimene eestikeelne grammatika 1637, Õpetatud Eesti Selts 1838, Põhjasõda 1700-1721, reformatsioon 1523 Eestis, Taani hindamisraamat XIII sajand, eestikeelne Piibel 1739, L. H. Kroonika XIII sajandi alguses, WK katekismus 1535, esimene eestikeelne ajakiri 1766, Eestimaa Kirjanduse Ühing 1842, Kullamaa käsikiri 1524 Ristiusk ja Eesti Ristiusu tulek Eestisse oli pigem poliitilise tähtsusega, kui lihtsalt püha usu toomisega. Ristimisega koos tuli vastu võtta kristlaste õigus, millel oli kaks poolt: 1) vaimulik: kirikus käimine, pihil käimine, kristlaste kommmete täitmine ning teine pool 2) ilmalik: kõik, kes usu vastu võtsid pidid hakkama
Poiss aga toimetatakse ühe lasteta kuningapaari kätte, kus ta üles kasvab. Hiljem tapabki oma isa. Ta abiellubki oma emaga ning valitseb Teebat, langedes vaenlase vastu võideldes. Verepilastusmotiiv. Loo mõte võiks olla tehku inimene, mida tahes, oma saatusest ta ei pääse. EELDUSED RAHVUSLIKU KIRJANDUSE TEKKEKS 13.saj Läti Henriku kroonika 150000 eestlast, animistlik maailmapilt Taani hindamisraamat 16.saj Wanradt-Koelli katekismus (1535), usureformide algus M. Luther kuulutab jumalasõna kohalikus keeles kohustuslikuks, ka eesti keeles 17.saj Stahli grammatika Forseliuse aabits-katekismus Hornung eesti keele grammatika 1694 vanim säilinud aabits 1631 Tartus, 1634 Tallinnas esimesed trükitud raamatud Eestis; saj teisest poolest saab alguse juhuluule 18.saj piibel eesti keeles (1739), Eesti Maarahva Kalender (1731) ajakirjanduse algus,
Poiss aga toimetatakse ühe lasteta kuningapaari kätte, kus ta üles kasvab. Hiljem tapabki oma isa. Ta abiellubki oma emaga ning valitseb Teebat, langedes vaenlase vastu võideldes. Verepilastusmotiiv. Loo mõte võiks olla – tehku inimene, mida tahes, oma saatusest ta ei pääse. EELDUSED RAHVUSLIKU KIRJANDUSE TEKKEKS 13.saj Läti Henriku kroonika – 150000 eestlast, animistlik maailmapilt Taani hindamisraamat 16.saj Wanradt-Koelli katekismus (1535), usureformide algus – M. Luther kuulutab jumalasõna kohalikus keeles kohustuslikuks, ka eesti keeles 17.saj Stahli grammatika Forseliuse aabits-katekismus Hornung eesti keele grammatika 1694 – vanim säilinud aabits 1631 Tartus, 1634 Tallinnas – esimesed trükitud raamatud Eestis; saj teisest poolest saab alguse juhuluule 18.saj piibel eesti keeles (1739), Eesti Maarahva Kalender (1731) – ajakirjanduse algus,
sajandist, oli sel ajal tegemist vaid üksikute eesti isiku- ja kohanimedega. Alles 16.sajandil trükiti kiriklike jumalateenistuste tarbeks esimesed eesti keelsed raamatud. 19.sajandi alguses tekkis esimene eestikeelne teadlik kirjandus. Esimeseks rahvuskirjanikuks peetakse Kr. J. Petersoni. 13.sajandi algus Henriku Liivimaa kroonika 13.sajandi algus Taani Hindamisraamat 1525 teated Lübeckis arestitud eesti keelt sisaldavast trükisest 1535 Wandradti ja Koelli katekismus, esimene osaliselt säilinud eestikeelne trükis 1631 asutati Tallinna Gümnaasium, gümnaasiumi juurde rajati trükikoda 1632 asutati Academia Gustaviana e. Tartu Ülikool 1637 ilmus esimene eesti keele grammatika (Stahl) 1637 ilmus esimene teadaolev eestikeelne luuletus Brocmanni pulmalaul ,,Carmen Alexandrium" 17.sajandi lõpp vanim seni leitud eestikeelne aabits 18.sajandi algus Käsu Hansu kaebelaul, esimene eesti autorilt säilinud luuletus
Eesti kirjandus maailmasõdade vahelisel ajal Mida peetakse eesti rahvalaulude vanimaks osaks? -Regivärssi Mis oli Eesti vanema ajalookirjanduse valdav zanr? -Kroonikad Mis oli Esimene säilinud eestikeelne raamat? -Wanradti ja koelli katekismus Mis oli Noor-eesti kirjandusliku programmi üheks nurgakiviks? -Estetism Kes olid siuru liikmed? -Friedebert Tuglas, Artur Adson, Marie Under, Johannes Semper, August Gailit, Henrik Visnapuu Kes on kirjutanud teose "nukitsamees"? -Oskar Luts Kes juhtis akadeemilist kirjandusühingut? -Gustav Suits Kes on üks viljakamaid eesti murdeluuletajaid? -Artur Adson Mis oli Underi kõige "siurulikum"luulekogu? -"Sonetid" Millise Albert Kivika romaani järgi on linastatud film? -"Nimed marmortahvlil"
religio kelle võim, selle usk. Sellega sai luterlus katoliikliku kiriku kõrval eluõiguse. Luterliku kiriku õpetus toetub Piiblile ja vanakiriklikele Nikaia- Konstatinoopoli, Athanasiuse ja apostellikule usutunnistustele. Samuti on õpetuse aluseks 16.sajandil formuleeritud luterlikud usutunnistuskirjad, millest tähtsaimad on Augsburgi usutunnistus (1530) ning Martin Lutheri Suur katekismus ja Väike katekismus (1529). REFORMAATORID Martin Luther (1483-1546), usupuhastaja Sündis 10.novembril 1483 Eislebenis. Lapsepõlv ja kooliaastad Mansfeldis, Magdeburgis ja Eisenachis. Ülikooliõpingud Erfurdis vabade kunstide ja õigusteaduse alal. Sõbra surm pikselöögist 2.juulil 1505 ajendas Lutherit laskma end pühitseda augustiinlaste mungaordu mungaks. Usuteaduse õpingud Erfurdi ja Wittenbergi ülikoolides. 1512
usk, elukogemus ja kunstimeel. Regilaul lühike, anonüümse autoriga. Muistend jaguneb tekke- ja seletus-, vägilas-, koha-, usundilisteks ja ajaloolisteks muistenditeks. Eestlane õpib lugema ja kirjutama 13. sajandil ilmusid Läti Henriku kroonika ja ,,Taani hindamisraamat´´. 16. sajandil ilmus Balthasar Russowi kroonika. 1520. aastal jõudis Eestisse reformatsioon. 1535. aastal tuli Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismus. 1632. aastal toimus Tartu Ülikooli Academia Gustaviana asutamine. 1739. aastal ilmus esimene eestikeelne piibel. Aastal 1795 avaldas O. W. Masing ,,ABD ehk Lugemise-Ramat Lastele´´. 1818 toimusid käsikirjalised ,,Kristjani Jago Petersoni laulud Riia linnas´´. Aastal 1909 avati Eesti Rahva Muuseum. Perioodi tähtsaimad esindajad olid Otto Wilhelm Masing (1763-1832), kes avaldas Eestis esimese aabitsa ja Kristjan Jaak Peterson (1801-1822), kes avaldas luuleloomingu ,,21 eestikeelset
oskus, haridus. 16. Haridus Vanal-Liivimaal. Üldharidus puudus, kättesaadav vähestele, kogu hariduselu oli allutatud kirikule, preestritele keeleoskusnõue. Toomkoolid, kloostrikoolid, ladinakoolid ehk linnakoolid. 17. Eesti keelse trükisõna algus. Esimene eesti keelne raamat 1525 Lüübek jumalateenistuse käsiraamat (katekismus) kogu tiraaz hävitati. Esimene osaliselt säilinud raamat 1535 Wanradt-Koelli katekismus. Hans Susi tõlkis osaliselt Uut Testamenti 1547. 18. Reformatsioon. Reformatsioon on usu liikumine, jumalani võib jõuda ainult pühakirja kaudu. Kiriku maine langus, moraalne allakäik. Linnad vs kirik suur vastuolu, Lutheri õpetuse põhialused.
· Teotöö Talupoegade koormis. Talupojad olid kohustatud aastas kindel arv päevi mõisas oma riistade ja loomadega tasuta tööd tegema. · Hinnus Talupoegades koormis, mis kujutas endast kindlaks määratud naturaalmaksu. · Kümnis Talupoegade koormis, mis kujutas endast kümnendikku talu saagist. · Liivi ordu Liivimaa katoliiklik rüütliordu. · Toomkapiitel Kõrgeim vaimulike kolleegium, mis koosnes 12 toomhärrast ehk kanoonikust. · WanradtKoelli katekismus Esimene eesti keelne luterlik katekismus. Selle panid kokku S. Wanradt ja J. Koell. · Russow'i kroonika 16. saj. teisel poolel Tallinna Pühavaimu kiriku eestlasest õpetaja B. Russow poolt kirjutatud alamsaksakeelne kroonika. Kroonikas on kirjeldatud Liivi sõja aegseid südmusi. · Maahärrad Enamvähem sõltumatud valitsejad, kes omasid oma maad. Nende valdused kujutasid endast väikeseid feodaalriike. Liivimaa haldusjaotus
balletikool Luterlik hariduselu ja eestikeelne trükisõna · Seoses reformatsiooniga tekkisid suuremad eeldused kogu kooliõpetuse eestikeelseks muutumiseks. · 1525. aastal trükiti Lübeckis jumalateenistuse käsiraamat eesti-,liivi- ja lätikeelsete selgitustega - hävitati, kuid loetakse esimeseks teadaolevaks eesti keelseks trükiseks. ... · Uus usuline vool ei saanud ilma omakeelse käsiraamatuta läbi ja koostati Tallinnas luterlik katekismus. · Simon Wanradt ja Johann Koell. · Trükiti aastal 1535 Saksamaal, kuid keelati "rohkete vigade tõttu". · Arvatavasti oli 1550. aastatel olemas ka laialtkasutatav eestikeelne katekismus, mille eksemplare pole kahjuks leitud. · Probleemiks oli, millist keelemurret tarvitada, mis teravnes seda enam, mida intensiivsemaks muutus eestikeelsete raamatute väljaandmine Wanradti ja Koelli katekismuse säilinud fragment Piibli tõlkimine
Katoliiklus hakkab koos ristisõjaga (algab 1227) ja lõppeb (1523), kui luterlus linadesse jõuab- 1517 Saksamaal. Pildirüüste- barbaarne kultuuri hävitamine, võimuvõitlus. KATOLIIKLUS- kirik vahendas ristiusku LUTERLUS ehk reformatsioon inimestele Üks jumal emakeeles Pühakud 1525 esimene eesti keelne katekismus (1535) Reliikviad e. Pühad säilmed- tööl ei 2 sakramenti (ristimine, leer, abielu) käidud Kloostrid Ladina keeles Missa, liturgia 7 sakramenti- toimingud, mida pidid tegema kõik kristlased. Katoliiklus ühendas Eesti ala L-Euroopa kristliku ilmaruumiga. Ülikool: filosoofia, usu, õigus, arsti teadus= almamater Eesti ala pöördepunktid 1. Ristisõjad- uus usk, kaotati maa ja vabadus. Linnade asutamine. 2
Kordamis küsimuste vastused 1.Eesti ala haldusjaotus : pär ast Muistset vabadusvõitlust pär ast Jüriöö ülestõusu päras t Liivi sõda -Pärast Jüriöö ülest tõusu loovutas Taani kungingas oma valdused 19000 hõbemarga eest Saksa ordu kõrgmeistrile. -1583. aastal sõlmitud Pljussa vaherahuga läks Põhja-Eesti Rootsi kätta -1582.aastal Pihkvamaal sõlmitud Venemaa ja Poola vahelise vaherahuga läks Lõuna-Eesti Poola kätte -Septembris 1559 müüs Saare-Lääne piiskop oma valdused Taanile. 2.Eesti ala valitsemine pärast Muistset vabadusvõitlust ilmalik võim, vaimulik võim...
VANEM EESTI KIRJANDUS Eesti kirjakultuur tekkis ja hakkas arenema 13.sajandil. Esimesed eestikeelsed sõnad olid Laula,laula, pappi! Need märkis üles Liivimaa Henrik oma kroonikasse. 1525. Esimene teadaolev eesti keelt sisaldav raamat.(midagi pole säilinud) saksa keelsed luterlikud raamatud ja liivi-,läti- ning eestikeelsed missatekstid. Järgmine teadaolev eeestikeelset teksti sisaldanud raamat Wanradti ja Koelli katekismus. Raamat trükiti 1535.aastal. (sellest on säilinud 11 kahjustatud lehekülge) 1739. Esimene täielik eestikeelne Piibel. ,,Piibli Ramat/se on keik se Jummala Sanna..." Esimene eesti keelne luuletus- Puhja köstri ja kooliõpetaja Käsu Hansu 1708.aastast pärinev kaebelaul ,, Oh ma waene Tardo Liin". Rahvuslik liikumine. C.R.Jakobson pidas oma I isamaalise kõne ,,Vanemuise ,, seltsis 1868.a. I üldlaulupidu 1869.a Tartus. Selle algatasid Johann Voldemar Jannsen ja tema
Eesti kirjakultuur- 13 saj. Preester Hendrik kirjutas Liivimaa Kroonika? 13 saj. Selle teose tähtsus eesti kirjakeelele? Esimesed eestikeelsed kirjasõnad Esimene eesti keelt sisaldanud raamat? 1525 Mis ilmus 1535? Vanrat Kooli katekismus Mida sellest tead? 11 lk, teise raamatu kaaned, mitmes keeles kirjutatud Millal pandi alus eesti kirjakeelele ja eesti kirjandusele? 16, 17 saj. Esimene eestikeelne piibel? 1739 Mida tead esimesest eestikeelsest piiblist? Tõlk. Anton Tworelle, põhja-eesti keeles Eesti ilmalik kirjandus? 17 saj. Mis oli esimese eestl.........? ,,Oh ma vaene Tartu linn" Käsu Hans Esimene eestlase poolt kirjutatud luuletus? 1708, kirjeldas vene vägede sissetungi Tartu Esimeste juturaamatute autorid
Eesti kirjandusajalugu 1224 1227 Henriku Liivimaa Kroonika 1525 Esimene (teadaolev) raamat M. Luther katekismus (piibli tähtsamad osad) 1535 Esimene säilinud raamat 1632 Academia Gustaviana Tartu Ülikool 1637-1638 Stahli grammatika esimene katse süstematiseerida eesti keelt 1637 Brocmanni pulmalaul esimene teadaolev eestikeelne pulmalaul 17. saj rahvakoolid (Forselius) ; katkendid piiblist, aabitsad 18. saj kalendrid, ajakiri 1708 Käsu Hansu kaebelaul (luuletus) 1739 Piibel (täielik tõlge Põhja-Eesti murdes(kirjakeele aluseks)) ; Willmann, Aurelius?
tähtsamad olid piiskoplikud peakirikud toomkirikud ehk katedraalid. Kirikute kaunistamiseks kasutati skulptuure ja maale. Greigh' hauamonument, TallinnaToomkirik ·Kirjakultuur Pühakute elulood Kangelaseeposed Rüütliromaanid Trubaduuride luule Linnakirjandus ehk värssjutustused Müsteeriumid ehk 1535 Esimene osaliselt piibliteemalised säilinud eestikeelne näitemängud trükis Wanradt-Koelli katekismus Veel linnakultuuri kohta Kõrged kirikud ja tornidega linnamüür paistsid rändajale juba kaugelt silma Tänavad olid kitsad Usulised kõhklused ja kahtlused = reformatsioon Linnakomuunide ja tsunftide loomine, tsunftikäsitöö kasv ja õitseaeg Linnakodaniku seisuse teke, linnade liidud Linnast sai alguse rahamajandus, mis väärtustas kõike kiiresti tulu toovat. Sellega sai osta nii abielu, nime kui ka positsiooni. Aitäh!
sajandi algusest maapäevi. Valitsevateks ehitus- ja kunstistiilideks olid romaani stiil (kuni 13.sajandi lõpuni) ja gooti stiil (13.sajandi lõpp-16.sajand). 1520-ndatel aastatel jõudis Eesti alale usupuhastus, mille tulemusena jäi Eesti ala kuni 17.sajandi alguseni usuliselt jagatuks ,½ olid katoliiklased ja ½ luterlased. Usupuhastuse tulemusena pandi alus eestikeelsele kirjasõnale- 1525 esimene teadaolev eestikeelne trükis; 1535 esimene osaliselt säilinud trükis, Wanradt-Koelli katekismus. Keskaja lõpu ja Liivi sõja olulisemaks allikaks oli 1578 ilmunud Balthasar Russowi "Liivimaa provintsi kroonika". Kristina Harun 10a
Jutlustati evangeeliumiusku. 1524 leidis aset Tallinnas, hiljem ka teistes linnades, pildirüüste: linlased tungisid kirikutesse ning rüüstasid pühapilte, altareid jms. 13. Mis muutus pärast reformatsiooni vaimuleus (Wandradt-Koelli katekismus) Tänu reformatsioonile kaotati pühakutekultus ning kirik muutus emakeelseks. See aga sillutas teed ka emakeelsele kirjandusele, mistõttu 1535 ilmus esimene eestikeelne raamat: Wanradt-Koelli katekismus. Wanradt kirjutas saksakeelse katekismuse ning Koell tõlkis selle eesti keelde.
Kontrolltöö teemad: Eesti keskaeg II osa 1. Pärisorjuse kujunemine XIV-XVI sajandil: pärisorjuse mõiste ja selle tunnusjooned; kuidas on pärisorjuse süvenemine Vana-Liivimaal seotud majandusliku (eelkõige linnade) arenguga Euroopas. 2. Talupoegade kihid keskajal ja nende iseloomustus: adratalupojad, üksjalad, vabatalupojad ja maavabad; träälid. 3. Vana-Liivimaa siseolud pärast Jüriöö ülestõusu. Piiskopkondade (katoliku kiriku) ja Liivi ordu konfliktid; Danzigi kongress ja Jungingeni armukiri aastast 1397; millal ja miks hakati Vana-Liivimaal kokku kutsima Maapäevi, kus need reeglina toimusid ja millised poliitilised jõud olid seal esindatud. Dietrich Damerow, vitaalivennad (kes nad olid ja kuidas on seotud Eesti ajalooga). 4. Vana-Liivimaa välispolitiline olukord XIV-XVI sajandil: miks see halvenes, miks oli Vana-Liivimaa naabermaadele kerge saak; Wolter von Plettenberg ja tema ...
tagasi, kui ta eraldus läänemeresoome algkeelest. KIRJAKEEL See on tervele rahvusele omane ühine normeeritud keelekasutus, mis on nii kõnes kui kirjas reeglitega ühtlustatud. Areng: 13. sajand esimesed eesti keelsed koha- ja isikunimed. Need olid kirja pandud Hendrik Liivimaa kroonika ( 1224-1227) ja Taani hindamisraamatus (1241) 16. sajand esimesed eestikeelsed usutekstid 1525- esimene eesti-läti-liivikeelne raamat 1535- Simond Wanradti ja Johann Koelli katekismus 17.saj ilmuvad esimesed eesti keele grammaatikad (nn. Ebajärjekindel kirjaviis) 1637 Heinrich Stahlilt grammatika Bengt Gottfield Forseliuselt vana kirjaviis 18.saj 1739 Anton Thor Helle põhajeestikeelne piibel 19.saj *Esimene eesti soost kirjameeste põlvkond *Eesti keele eeskujuks sai soome keel 1843, 1853 Eduard Ahrensilt uus kirjaviis ( propageerijaks oli Kreutzwald) 1818 Otto Wilhelm Masing õ. Häälik 20.sajand Alguses Noor-Eesti ja Johannes Aaviku keeleuuendusliikumine.
,,Memento mori" (,,Mäleta surma") ,,Memento vivare" (,,Ära unusta elada") Renessansiaja tähtsaimad sündmused: · 1517. kinnitas Martin Luther Wittenbergi kiriku uksele 95 teesi, millega mõistis hukka kiriku patuvabastuskirjade müümise. Loetakse kiriku-uuenduse ehk reformatsiooni alguseks. · 1525. ilmus esimene teadaolev eestikeelne raamat ja 1535. esimene säilinud eestikeelne Wanradt-Koelli katekismus. · 1578. ilmus Baltazar Russow` ,,Liivimaa kroonika", mis on olnud suureks abiks ajaloosündmuste mõistmisel ja kirjapanekul. · 1582. kehtestas paavst Gregorius XII gregooriuse kalendri. Renessansiaja kirjanikest suurkujud on (nim. ka ,,Kolm kuulsat firenzelast") Dante Alighieri (1265-1321) Tuntuimad teosed: ,,Jumalik komöödia", ,,Purgatoorium". märksõnad: ,,Kõik lootus jätke, astudes sisse siit..", põrgu 9 ringi, Vergilius tarkuse
vaimulikukohtade taotlejad omandama ülikoolihariduse. 27. Johann Pulck - silmapaistvaim eestlane, kes õppis Rostockis, samuti kuulus ta Saare- Lääne piiskopkonna toomkapiitlisse. 28. 1525 a trükiti Lüübekis jumalateenistuse käsiraamat ka eesti-, liivi-, ja lätikeelse selgitava tekstiga. Peaaegu kogu tiraaz hävitati Lüübeki rae poolt kui luterlik jõledus. Seda loetakse siiski esimeseks teadaolevaks eestikeelseks trükiseks. Varsti pärast seda koostati Tallinnas luterlik katekismus. Raamatu pani kokku Simon Wanradt ja eesti keelde tõlkis Johann Koell. Nende katekismus trükiti 1535 a Saksamaal vasakul pool alam-saksakeelne ja paremal eestikeelne tekst. See raamat aga keelustati varsti Tallinna rae poolt selles esinevate ,,rohkete vigade tõttu". 29. Hans Susi - tallinna linnakooli õpilane, kes püüdis Piiblit eesti keelde tõlkida. Suri katku. 30. ,,Surmatants" autor Bernt Notke. Maalist säilinud vaid 7,5 m pikkune tükk. (Tema
· 1523 Reformatsioon jõuab Eestisse · 1525 esimene teadaolev eesti keeles trükitud raamat, luterlik jumalateenistuse käsiraamat, trükiti Lüübekis (liivi, läti ja eesti keelse selgitava tekstiga). Hävitati Lüübeki rae käsul, pole säilinud, on vaid arhiiviteated · 1525 reformatsiooni mõõdukam suund pääseb Eesti alade linnades võidule · 1526 - Eesti linnad on protestantlikud Liivimaa 1535 Wanradt-Koelli katekismus, esimene osaliselt säilinud eesti keeles trükitud raamat, välja antud Wittenbergis, keelustati Tallinna rae käsul. Simon Wanradt Niguliste kiriku õpetaja alamsaksakeelse teksti autor, Johann Koell Pühavaimu kiriku õpetaja tõlkis eesti keelde Raamatu kogumaht oli umbes 140 lehekülge Eestikeelset teksti on leitud 11 lehekatkel, mis avastati 1929 (oli kasutatud raamatu kaanetäitena) 1554 - Valmiera maapäev, kuulutati välja
· 1523 Reformatsioon jõuab Eestisse · 1525 esimene teadaolev eesti keeles trükitud raamat, luterlik jumalateenistuse käsiraamat, trükiti Lüübekis (liivi, läti ja eesti keelse selgitava tekstiga). Hävitati Lüübeki rae käsul, pole säilinud, on vaid arhiiviteated · 1525 reformatsiooni mõõdukam suund pääseb Eesti alade linnades võidule · 1526 - Eesti linnad on protestantlikud Liivimaa 1535 Wanradt-Koelli katekismus, esimene osaliselt säilinud eesti keeles trükitud raamat, välja antud Wittenbergis, keelustati Tallinna rae käsul. Simon Wanradt Niguliste kiriku õpetaja alamsaksakeelse teksti autor, Johann Koell Pühavaimu kiriku õpetaja tõlkis eesti keelde Raamatu kogumaht oli umbes 140 lehekülge Eestikeelset teksti on leitud 11 lehekatkel, mis avastati 1929 (oli kasutatud raamatu kaanetäitena) 1554 - Valmiera maapäev, kuulutati välja
1872 Eesti kirjameeste selts 13. sajand vanim info eestlaste kohta Läti Henriku Liivimaa Kroonikas esimesed üksikud eestikeelsed sõnad, Taani hindamisraamat 16. sajand J. Lelowi Kullamaa Käsikiri ( credo ma usun, baternoster meie isa, Ave Maria ole tervitatud Maria) Pandi esimest korda kirja eesti keel 1517. jumalateenistusi hakati pidama rahvuskeeles 1525. olevat välja antud esimene eestikeelne rmt 1535. Wanradt-Koelli katekismus, leiti 1929 Saksamaal ühe teise raamatu kaanetäidisena, raamatu ilmus kahekeelsena , saksa-(põhja)eesti, küsimuste-vastuste vormis piibliteemaline raamat. 1622. ilmus lõunaeestikeeles Agend aParva 1630. täna Rootsile loodi esimesed gümnaasiumid 1631. avati Tartus esimene trükikoda / 1632. avati Tartu Ülikool / 1635 . avati trükikoda Tallinnas 17. sajandil tegutses Forseliuse kool( usuõpetus, arvutamine, kirjutamine), tegutses 4 aastat.
saj toomkirik) Haapsalu, Tallinn, Tartu · 1432. a tekkis esimene linnakool- Oleviste kiriku juurde. Vaeste poiste kool. · Järgmised koolid tekkisid maale. Neid ei olnud palju (Luurimaal) · Õpetajaid polnud · Miks? Talupoeg ei olnud valmis kooli jaoks · Ülikoolid olid Saksamaal (Johannes Pulck kõrgeim kirikuametnik) · Lugemisoskus oli kolmandik eestlastest Lugemisvarad- · Esimene raamat trükiti 1525 (pole säilinud) · Siiani vanim, trükiti 1535 Wandrat-Koelli katekismus · Eesti keelde tõlkis Johann Koell (jutustaja), Wandrat pani selle kokku · Piibli tõlkimine eesti keelde (Hans Susi). Lõpetas vaeste poiste kooli. Sai katku. Tallinn ostis selle pooliku piibli talt ära · 1773. a täielik piibel · 14. saj tekib koduõpetaja. Rikkad õpivad kodus, vaesed koolis · Raamatuid oli vähe, ajalehti polnud. Ei saanud kuskilt lugeda ega õppida Kloostrid · usuelu-, haridus-, meditsiini- ja vaestekeskus dominiiklased -(usuline ordu) Tallinn, Tartu
Reformatsiooni mõju Euroopale Reformatsioon sai alguse 16.saj Prantsusmaal, kus Martin Luther naelutas Wittenbergi kiriku uksele oma kuulsad 95 teesi. Nendes nõudis ta muu hulgas indulgentside müügi lõpetamist, emakeelset jumalateenistust ja soovitas luua kristlikke koole. Sellega kinnitas Eestis oma olemust luteri kirik. Luterlus pani alguse eestikeelsele kirjasõnale ja talurahvakoolile. Ka luterlikku tööeetikat peetakse eestlastele omaseks. Trükiti ka esimene raamat: ,, Katekismus". Moraalne võim, mis seni oli takistanud ülikiiret teaduse arengut, kadus. Me näeme, kuidas teadus areneb kiiremini inimmoraali arenemisest. Hääbus ka ladinakeelsel traditsioonil põhinev ülemaailmne teaduskultuur, selle asemel kujunes rahvuskeelne rahvuslik teaduskultuur. Minu arvates üks tähtsam usupuhastuse positiivne tagajärg on hariduse laialdasem levik. Hakati tähtsustama ka seda, et lihtsad inimesed saaksid õppida kirjutamist ja lu...
· Hõlmab maavaldussuhete registrit · Enamik selles allikas sisalduvatest kohanimedest säilinud tänapäevani Eesti kirjakeele algusaeg 16.sajandil · Kirikukeele ajajärk ehk eesti kirjakeele varasem arengujärk · Eestis kujunes välja lõunaeesti kirjakeel ja põhjaeesti kirjakeel · Eestikeelset kirjasõna pole 16.sajandist palju säilinud · Kullamaa vakuraamat · 1535. aastal Simon Wanradti ja Johann Koelli luterlik katekismus · hävitati kohe pärast trükkimist · alamsaksa ja eesti keeles · varieeruv alamsaksapärane kirjaviis · 16. sajand lühikesed juriidilised tekstid · kiri emale · salakiri või kirja mustand · peidetud alamsaksakeelse kirja sisse Varaseimat eesti kirjakeelt mõjutanud tegurid · Vajadus kirjakeelele tekkis peale reformatsiooni. · Tekkis vajadus kirjakeelele, et inimesed piiblist aru saaks. · Esimesed tõlked olid ebakorrektsed, kuna
Kas kohustuste täitmine teeb inimese vabaks? Mis on inimese kohus, selle saab kindlaks teha kategoorilise imperatiivi alusel, mis ütleb, et lähtuda tuleb sellisest motiivist, millest võiksid ja peaksid lähtuma kõik inimesed kui mõistuslikud olendid. Kant loetles selliseid kohuseid: ausus, enesetapust hoidumine, teiste aitamine, õnnelik olemine, ligimese armastamine. Mis on vabadus, sellele mõistele on hea definitsiooni andnud Mihhail Bakunin teaoses ,,Revolutsiooni katekismus", ,,Vabadus on kõigi täiskasvanud meeste ja naiste absoluutne õigus mitte otsida kelleltki oma tegemistele luba, välja arvatud omaenese südametunnistuse otsused ja omaenese mõistus, tugineda oma tegemistes ainult iseenda tahtele ja järelikult ka vastutada kõigepealt just nende ees, järgmiseks ühiskonna ees, kuhu kuulutakse, kuid ainult niivõrd, kuivõrd need annavad oma vaba nõusoleku millelegi sellisele alluda." Ma nõustun selle väitega, et kohustsute tä...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
