Romanovite dünastia Marta Babenjuk 11A Valitsejad 17611762 PeeterIII 17621796 Katariina II 1796 1801 Paul I 18011825 Aleksander I 18251855 Nikolai I 18551881 Aleksander II 18811894 Aleksander III 18941917 Nikolai II Karl Peter Ulrich Click to edit Master text styles Karl Peter Ulrich ehk PeeterIII (28. Second level veb. 1728 17. juuli 1762) oli Third level HolsteinGottorpi hertsog ning pani Fourth level Fifth level aluse Romanovite dünastiale. Aastal 1745 abiellus Sophie Auguste ...
Pildikesi Vene tsaarikojast http://www.youtube.com/watch?v=shWDddC0NYI Peeter I (16821721) 16821696 valitses koos poolvenna Ivan Vga Kuni 1689 valitses regendina nende poolõde Sofia Katariina I (17251727) Läti, eesti või leedu päritolu? Teenijatüdruk Marta Skawronska Peetriga 7 last Riigiasju ajas vürst Mensikov Peeter II (17271730) Peeter I pojapoeg Mensikovi ja Dolgurukide võimuvõitlus Suri oma pulmapäeval 15 aastasena, rõugetesse Anna Ivanovna (17301740) Ivan V tütar Oli olnud abielus Kuramaa hertsogiga nn Kuramaa Anna Valitsemisasju ajas endine Kuramaa hertsogi tallipoiss Ernst von Bühren (Biron) Ivan VI (17401741) Anna õetütre poeg Imik (sai troonile 1,5 kuuselt) Vandenõuga kõrvaldati troonilt Elas terve elu vangistuses Jelizaveta Petrovna (17411762) Peeter I ja Katariina I tütar...
Põhjasõda oli 1700–1721 peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani,Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks, kuni selle ajani oli riigi nimena kasutusel Moskva tsaaririik. Peeter I alustas oma reformidega. Esmalt värvati uus sõjavägi nekrutitest. Uus relvastus saadi kui võeti kasutusele Uurali rauamaagivarud. Samuti rajati riidemanufaktuure. Tööjõuks kasutati pärisorjastatud talupoegi. Kuna kõik vajas raha loodi eraldi ametkond, mis mõtles välja uusi makse. Balti erikord oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere-äärsetes provintsidesEestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal.Asehalduskord oli Venemaa keisrinna Katariina II ajal aastatel 1775–1795 Venemaa keisririi...
Erki Varandi 11.b Kunstigalerii ,,Romanovid - ajastute tunnusfiguurid" analüüs Toimumiskoht: US Art kunstigalerii.Tallinn , Roseni 8, II korrus , Harjumaa Toimumisaeg:31.10.2012 30.11.2012, teisipäevast pühapäevani kell 10.00-18.00 Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia valitses Venemaad 17611917. Dünastiale pani aluse Holstein-Gottorpi hertsog Karl Peter Ulrich, kes Vene keisrina kandis nime Peeter III. Venemaa valitsejad aastati: ·17621796 Katariina II ·17961801 Paul I ·18011825 Aleksander I ·18251855 Nikolai I ·18551881 Aleksander II ·18811894 Aleksander III ·18941917 Nikolai II ·1917 -1918 Mihhail II Näitusel on läbilõige vene valitsejaportreedest Eesti kollektsioonides. Nii nagu valitsejatele pühendatu...
Talupoegade olukord-kontrollida kodust tööd Vaimuelu 18. sajandil Võta poolt või vastuseisukoht ning põhjenda oma otsust. Viimane ülesanne Tihenevad Eesti kultuurikontaktid Läänega (uued usuvoolud, kirjandus-, kunsti-, muusikastiilid, elulaad) Luteri kirik ja kirikuõpetajad jäävad vaimuelu kandjateks. TÜ ei tegutse. Taastatakse talurahvahariduse andmine. Rahvasõbralike haritlaste kriitika valitsevate olude, sh. pärisorjuse suhtes. Eestlased kristianiseeruvad Täida lünktekst usuvoolude kohta. Luteri usku lähendas rahvale............................ Lõplikult võtsid eestlased ristiusu omaks tänu................................................................... Hernhuutlus süvendas järgmisi moraalseid tõekspidamisi:........................................................................................ Hernhuutlus kasvatas rahva algatusvõimet:......................................................................................
Veneriik 18 sajandil 1. Riigiasutuse reformid Peeter I ajal · Järgides Lääne-Euroopa eeskujusid, reformis Peeter I otsustavalt Vene riigiasustuste süsteemi sooviga muuta see tegukamaks. · Bojaaride Duuma kaotas tähtsuse. · 1711 asutati kõrgeima riigiasutusena Senat. · 1715 kollegiumite (uued keskasutused) loomine · Aastaks 1717 oli rajatud juba kollegiumite süsteem, esialgu 12, nendejaox Peterburis spetsiaalne hoone. · Kollegiume juhtis president, kelle abilistex olid viitsepresident, nõunikud ja assessorid. · 1722 teenindusastmete tabel bürokraatliku riigiaparaadi süstematiseerimiseks-selle kohaselt sõjaväelased ja riigiametnikud jagunesid 14 teenindusastmesse. (Selline süsteem lõi ametnikele stiimuli edasipürgimisex) · Kohalikus halduses kehtestas Peeter I kubermangude süst...
Kumb on parem riigivalitsemisvorm - absoluutne monarhia või valgustatud monarhia Euroopas on läbi ajaloo olnud palju erinevaid vaimseid liikumisi, suur tähtsus on just absolutismil ja valgustusajastul. Just need liikumised on kujundanud euroopat, kus me elame. Olulisemaks liikumiseks peetaks valgustust, kus juhtmõtteks oli usk mõistusesse. Inimeste elu muutus paremaks kui saabus valgustus. Teine vaimne liikumine, mida kutsuti Absolutistlikuks valitsemisviisiks tähendab seda, et kogu võim riigis kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutistliku valitsemisviisiga valitsejad olid rumalad ega hoolinud riigist ega rahvast. Peaeesmärk oli riigile võimalikult palju raha sisse tuua. Ka valgustatud absolutistlikus valitsemisviisis kuulus võim ühele isikule, kuid ta oli haritud ja tundis end Jumala poolt määratud rahva teenrina Esimest absolutistlikku valitsemisviisi täheldati Euroop...
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Mikael Mahsudjan 11B Klass PÕHJASÕDA JA VENE AEG EESTIS Referaat Tallinn 2016 Sisukord: 1. PÕHJASÕJA ALGUS.............................................................................................. 3 1.1 PÕHJASÕJA TALLERMAA.................................................................................... 3 1.2 EESTI TALURAHVAS PÕHJASÕJA AASTATEL........................................................4 1.3 PÕHJASÕJA LÕPP............................................................................................... 5 2. EESTI ALA VENE VÕIMU ALL................................................................................ 5 2.1 VENNASTEKOGUDUSE LIIKUMINE......................................................................6 2.2 KATARIINA II VALITUSAEG..............................................................................
BALTI ERIKORD Õpik §15 1. Vasta küsimustele õpiku teksti põhjal (lk101) Miks vajas Venemaa baltisaksa aadli toetust? Venemaa võit Põhjasõjas kujundas põhjalikult ümber jõudude vahekorra Põhja-Euroopas, ei võinud Venemaa oma vallutuste püsivuses sugugi kindel olla. Seetõttu oli Vene võimule tähtis kohaliku baltisaksa aadli toetus. 2. MÕISTED: seleta mõisted kasutades õpiku teksti Restitutsioon – s.t Rootsiu valitsusaja lõpul riigistatud mõistate tagasiandmisega nende endistele omanikele. Aadlimatriklid – Üksnes immartikuleeritud (aadlinimekirja kantud) aadlikud omasid Eesti-ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslike eesõigusi. Aadlimatriklid pidid kaitsma siinsete põliste aadlisuguvõsade priveleege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. Asehalduskord (наместничество) – Eesti-ja Liivimaa kubermangu etteotsa nimetatud ühise asevalitseja, asehalduri järgi on see ajajärk . Balti erikord (особый балтийский (ос...
EESTIMAA VALITSEMINE: Rootsi aeg erinevatel aegadel Vene aeg, kinnistub 1710 kinnistumine, 1645, 1629 ning 1561. Halduskorraldus Jäi kahe kubermangu vahel Linnaõigus: Võru linnale, kokku 12 jagamisele. Põhja-Eesti koos linna. Seoses asehalduskorraga nelja maakonna: Läänemaa, (1783- 1796) lisandus Paldiski Virumaa, Järvamaa, Hiiumaa maakond. Liivimaal lahutati Pärnu ja Harjumaa-Eestimaa maakonnast Viljandimaa ja Tartu kubermang, keskus Tallinn. maakonna lõunapoolne osa, mis 1784 Poola käest vallutatud alad rajatud linna järgi sai nimeks ning Põhja Lätist kujunes Liivi Võrumaa. Narva jäi edasi Peterburi, kubermang keskusega Riias. Pihkva Setumaa kubermangu. Lisaks Pärnu ja Tartu maakond. +1645 Saar...
USUSÕJAD 1562-1598, koku 8 sõda, peeti Lõuna-Prantsusmaa aadlikest kalvinistide(hugenottide) ja kodanlaste ning absolutistliku kuningavõimu toetavate katoliiklaste vahel. Kat. leidsid toetust Hispaanialt, hugenotid Inglismaalt ja Saksamaalt; kat. juhtisid hertsogid Guise`id ,kalviniste Navarra kun. Antoine de Bourbon,tema poeg Henri,prints Louis de Condé ja admiral G.de Coligny.U-d algasid Guise`ide korraldatud Vassy veresaunaga (1.03.1562). Hugenotid said 1570 (Saint - Germaini lepitusediktiga) usuvabaduse ning neli kindlust ( La Rochelle jt. );neis tekkis pärast Pärtliöö veresauna arvat. 1574 hugenottide riigitaoline moodustis.Vastukaaluks 1576 loodud Katoliiklik Liiga ja 1584 loodud Pariisi Liiga tungisid peale nii hugenottidele kui ka kuningavõimule (1585-89).Kun. Henri III, kes oli 1585 tühistanud kõik hugenottide õigused, mõrvati 1589. Navarra kun. Henri, saanud 1589 Pr.kun-ks (Henri IV), kindlustas trooni, siirdudes 1593 ka...
Romanovid Mihhail I Fjodorovits (16131645) Elas aastatel 1596-1645. Mihhail oli Romanovite dünastia rajaja Venemaal. Isa oli bojaar Fjodor Nikitits Romanov ja ema Ksenia Ivanovna Sestovaja. Valitsejaks valiti ta 16-aastasena. Tema tähtsus Venemaa ajaloos seisneb selles, et ta ühendas väikesteks vürstiriigikesteks killustatud Venemaa ühtseks riigiks. Samuti korrastas Mihhail sidemed Venemaa naabrite Poola ja Leeduga. Alustas Vene sõjaväereformiga. Mihhail oli kaks korda abielus. Aleksei I Mihhailovits (1645-1676) Elas aastatel 1629-1676. Aleksei oli troonile tõustes 16-aastane ja tema valitsuse alguses haaras võimu enda kätte Aleksei kasvataja bojaar Boriss Morozov. Aleksei algatatud ja koostatud on mitmed seadused ja dokumendid, sealhulgas Venemaa seaduste kogu Maakogu seadustik.Tema välispoliitika suurimaks saavutuseks oli aastail 16541667 peetud sõda Rzeczpospolitaga, mille käigus ta vallu...
1.Selgita mõistet absolutism ja nimeta selle tähtsamad esindajad Prantsusmaal. Absolutism piiramatu kuningavõim. Henri IV, Louis XIII, Armand Jean du Plessis Richelieu, Louis XIV ning Louis XVI. 2.Kuidas mõtestada lahti Louis XIV ütlus ,,Riik see olen mina"? Louis XIV tegeles ise riigiasjadega andis välja ja võis iga hetk tühistada seadusi, karistas ja andis armu ilma kohtuta, nimetas ametisse riigiametnikke jne. Pidas laastavaid sõdu, sest tahtis olla kuulus. 3.Kuidas kajastus Versailles' õukonnaelus absolutistlik ühiskonnakorraldus? Versailles' õukond oli kõige hiilgavaim ja toredaim. Tohutult arvukas õukond paistis silma kombelõtvuse ja pahelisusega. Pidevalt toimusid peod, ballid, teatri- ja balletietendused. Peale Louis XIV surma, jätkas Louis XV luksusliku õukonnaelu. 4.Nimeta Inglise kodanliku revolutsiooni põhisündmused. Revolutsioon algas, kui parlament oli sundinud kuningat mitmetele järeleandmistele. 1640. aastatel toim...
1589 - loodi Venemaal õigeusu kiriku patriarhi amet. 1613 - Maakogu valis Vene troonile Mihhail Romanovi. Kloostriprikaas - haldas kirikute ja kloostrite valdustes elavat rahvastikku. Patriarh Filaret - esimese Romanovite soost valitseja isa. Kloostrid - kiriku osa, enamasti jõukad. Papid lihtvaimulikud. Uus jumalateenistuse kord: kummardada, risti ette lüüa (3 sõrme), 3 x halleluujat laulda. Vene kirikulõhe - vaimulikud, kes uuendustest keeldusid vabastati ametist, heideti (kahesõrmelised) kirikust välja ja 1656.a pandi kirikuvande alla. Raskolnikud - vanausulised. Moskvas kujunes välja 2 suunda: 1) haritlaste toetumine ladina keelele 2) toetumine kreeka keelele. Juraj Krizani (1618- 1683)- haridusolude parandamise eest võitleja Venemaal. 1721 kaotati patriarhi amet, kiriku juhtimiseks loodi Pühim Valitsev Sinod: eesotsas algul president, hiljem ilmalik ülemprokurör. 1714 käsk avada linnades arvutuskoole. 1724 Teaduste Akadeemia raja...
Liivi sõda (1558-1583) 1. Vana Liivimaa ja Venemaa vahelised suhted 15. saj lõpul viis Moskva suurvürst Ivan III lõpule Venemaa vürstiriikide ühendamise ja kukutas 240. aastat kestnud mongoli-tatari ikke (1480 a.) 1492. a. rajati Ivan III korraldusel Narva jõekaldale Ivangorod, mis oli tugipunktiks järgnevates sõdades. Walter von Plettenberg sõdis Liivi ordumeistrina Venemaaga (1494-1535) ning saavutas võidu Smolina lahingus. 2. Liivi sõja põhjused 1) Üldisemaks põhjuseks võitlus ülemvõimu pärast Läänemere piirkonnas, sealjuures püüd laiendada oma valdusi sisemiselt killustunud ja sõjaliselt nõrga, liitlasteta Vana- Liivimaa arvelt. Huvitatud olid Poola-Leedu, Venemaa, Rootsi, Taani. 2) Suhete teravnemine Vana-Liivimaa ja Venemaa vahel, kuna Venemaa välispoliitika üheks peasuunaks oli võitlus Läänemere idakalda pärast. Sõja ajend: 1554. a Vana-Liivima...
Karl XII · Rootsi kuningas 1697-1718 ( langes ainsana sõjakäigul Norra) · Sõdurkuningas ning eesri rahva poolt palavalt armastatud · Võitis venelasi taktikaliselt Narva lahingus · Keeldus rahust, uskudes oma jumalalt saadud võimetesse · Värvas eesti talupoegi moodustades maamiilitsa üksusi (15 000) · Jäi türki paariks aastaks vangi · Sõda lõppes tema surmaga, sest rootsi valitsus ei suutnud jätkata. Rahu oli vaid vormistamise küsimus August Wilhelm Hupel · Pastor 1737- 1819 · Pikemalt kirikuõpetaja Põltsamaal · Avaldas ,,Topographische Nachrichten von Lief- und Estland" (Liivi- ja Eestimaa haldusest, rahvastikust, seisusekorraldusest jne) · 1781. a. Hakkas välja andma Nordische Miscellaneen'i · Avaldas 1780 eesti keele õpiku: ,, Estnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte" · Ratsio...
Absolutismi kujunemine Rahvusriikide kujunemine ja reformatsioonid lammutasid keskaegse kristliku õhtumaa ühtsuse. Tugevnesid dünastiate ja rahvustevahelised vastuolud, millele lisandusid peale reformatsiooni veel usulised vastuolud. · Absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks sai Jean Bodin, kes eelistas üksikisiku võimu demokraatiale ja arsitokraatiale, mis tema arvates said eksisteerida vaid lühikest aega · Bodini arvates pidi elanike turvalisuse ja heaolu nimel olema kuningavõim piiramatu ja eluaaegne. Seadusi pidi riigipea saama välja anda oma äranägemise järgi · Ideaalne monarhia oli Bodini arvates harmooniline, vastavalt võimetele ja varandusele õiglaselt koormisi jagav · Selge piir tõmmati absolutismi ja türannia vahele, rõhutades perekonna ja eraomandi kaitset. Absolutism varauusajal Euroopas 17-18. sajandil hõlmas absolutistlik valitsemine suuremat osa Euroopat. Kõige tüüpilisemal kujul...
EESTI ALA VALITSEMINE VARAUUSAJAL Rootsi aeg (1629-1721) • Eestimaa kubermang Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa • Liivimaa kubermang Tartu maakond, Pärnu maakond, Saaremaa (alates 1645, omas eriõigusi), Riia maakond, Võnnu maakond Võimuorganid • Kindralkuberner – kõrgeim valitsusametnik nii Eestimaa kui ka Liivimaa kubermangus. ▪ Sõjaväe juhtimine, ▪ riigiametnike määramine ja nende tegevuse kontroll, ▪ maksude laekumise ja raha kulutamise kontroll, ▪ vastutasid postiteenistuse, sildade ja teede korrashoiu eest. Võimuorganid • Rüütelkonnad Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond. ▪ Koondasid aadlikke, ▪ kaitsesid nende õigusi riigivõimu ees, ▪ lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. • Kõrgeim otsustuskogu – maapäev. • Tähtsaim juhtorgan – 12liikmeline maanõunike kolleegium. Suur reduktsioon • Reduktsioon - erakätesse antud...
Sisukord 1. Sisukord 2. Venemaa 3. Venemaa 17.sajandil 4. Vene impeerium 18. sajandil 5. Venemaa 18. sajandi lõpul 6. Venemaa 19. sajandi lõpul 7. Kasutatud kirjandus 8. Kokkuvõte Venemaa Venemaa on maa ja riik Euroopas ja Aasias ning on maailma suurima pindalaga riik, hõlmates 11 ajavööndit. Riik piirneb Norra, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Valgevene, Ukraina, Gruusia, Aserbaidzaani, Kasahstani, Hiina, Mongoolia ja PõhjaKoreaga. Venemaa pikk rannajoon ulatub PõhjaJäämerest Vaikse ookeani lääneosani ning hõlmab veel Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku. Rahvaarvult on see maa kuues. Euroopast on Venemaa poolteist korda suurem. Venemaa Euroopaosa paikneb kõrgustikega liigestatud Ida Euroopa lauskmaal. Riigi lõunapiiril asub noor Kaukaasia kurdmäestik. Uurali kulunud kurdpangamäestik lahutab Ida Euroopa ja Lääne Siberi lauskmaad. Jenissei ja Leena vahel kerkib jõeorgu...
Kronoloogia: Eesti 18. sajandil Kronoloogia: Eesti 18. sajandil · 1686 sätestati Rootsi kirikuseadusega Baltikumi kirikukorraldus, mis kehtis 1832. aastani · 1689 1710 ilmus esimene Eesti ajaleht, saksakeelne ,,Revalsche Post-Zeitung" · 169597 suur nälg Eestis, suri 70 00075 000 inimest viiendik tolleaegsest eesti rahvastikust · 1697 suri Rootsi kuningas Karl XI, uueks kuningaks sai 15-aastane Karl XII · 1699, 24. august sõlmis Liivimaa aadliopositsiooni pagulasliider Johann Reinhold Patkul volitusi omamata Liivimaa rüütelkonna nimel kuningas August II Tugevaga alistumislepingu · 1699, detsember Vene tsaar Peeter I, Poola kuningas ja Saksi kuurvürst August II ning Taani kuningas Frederik IV sõlmisid sõjalise liidu Rootsi kuninga Karl XII vastu · 1700, 12. veebruar August II (Saksi) väed tungisid Liivimaale ja piirasid maikuuni edutult Riiat · 1700...
Põhjasõda 1. Mis olid Põhjasõja eeldused, sõjas osalenud riigid ? Saksa vürstiriik (Saksa kuurvürst August II Tugev), Taani kuningriik (Taani kuningas Frederik IV) ja Venemaa (Vene tsaar Peeter I) olid vastu Rootsi ülemvõimule Läänemerel. Oli Rootsile vaenulik poliitika, kuna troonile tuli uus kuningas, kel ei olnud kogemusi ega ka oskusi ning samas aadlikud ajasid Rootsivastast poliitikat. 1697.a näljahäda 1699.a luuakse Rootsi vastu liit Rootsi läheb oma liitlastega tülli, kes oli isegi juba omavahel tülis ning tulemusena 12. veebruar 1700.a algab sõda. 2. Narva lahing (osapooled, vägede suurused, tulemus) Narva lahing algas 19. november 1700.a. Osapooled:Venema...
1. Põhjasõja põhjused: * Venemaa tahmine saada väljapäsu merele - ''aken Euroopasse'' * Rootsi raske seisukord * Rootsi naabrite tahtmine kätte maksta vallutuste eest. 2. Mis riigid ja valitsejad sõlmisid Rootsi vastu sõjalise liidu Põhjasõjas? * Venemaa - Peeter I * Poola - August II Tugev * Taani - Frederik IV 3. Käsu Hans - Puhja Köster ( kooli usuõpetaja ) Uusikaupungi rahuleping - Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu- Soomest koos Viiburiga. Ta andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud Soome alad ja maksis 2 miljonit riigi taalrit kahjutasu. Rootsi sai õiguse Eesti ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada tollal märkimisväärselt suure summa - 50 000 rubla - eest teravilja. Aadlimatriklid - rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad millesse kantutel oli Eestis ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. 4. Nimeta Põhjasõja tagajärjed Eestile? * Maad ja linnad ( Tartu ja Tallinn ) olid varemeis. * Eestima...
Ajalugu Vene aeg küsimused ja vastused. 1. Põhjasõja põhjused: * Venemaa tahmine saada väljapäsu merele - ''aken Euroopasse'' * Rootsi raske seisukord * Rootsi naabrite tahtmine kätte maksta vallutuste eest. 2. Mis riigid ja valitsejad sõlmisid Rootsi vastu sõjalise liidu Põhjasõjas? * Venemaa - Peeter I * Poola - August II Tugev * Taani - Frederik IV 3. Käsu Hans - Puhja Köster ( kooli usuõpetaja ) Uusikaupungi rahuleping - Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga. Ta andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud Soome alad ja maksis 2 miljonit riigi taalrit kahjutasu. Rootsi sai õiguse Eesti ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada tollal märkimisväärselt suure summa - 50 000 rubla - eest teravilja. Aadlimatriklid - rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad millesse kantutel oli Eestis ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. 4. Nimeta Põhjasõja tagajärjed Eestile? * Maad ja...
- « » - . - XVIII--XIX , , 1918 . - 1992 . Maailma arhitektuuri ja lossipargi momument. Koosneb paleest ja pargist 18-19ndast sajandist, endised tsaariresidentsid, muudetud muuseumiks pärast 1918ndat aastat. Praegune muuseumistaatus saadud 1992l aastal. PILDIL: Linnavaade, postkaart aastast 1904 120 . ( , 1740- ) (1790- ) . , . 120 hektari suurune ala. Koosneb tavalisest osast ( , 1740ndatest aastatest) ja pargist (1790ndatest) kolmest tiigist ja kunstmägedest. Pargi lääneosas on jõgi ja selle tamm. PILDIL: Üle silla Aleksandri pargis, akvarell 19ndast sajandist : : : II : 1792--1796 : I, I, III, II Projekti autor: Giacomo Quarenchi Kuulsaimad elanikud: ... PILDIL: Aleksandri loss 107 . (1717 -- 1720- ) (1760--1796 ), . I. 107 hektari suurune ala. Koosneb tavalisest Vanast aiast (1717-1720ndad) ja inglise pargist (1760-1796), eraldatud suur...
EESTI 18.SAJANDIL Vene võimu all 8.klass Baltikumi eriseisund - Balti erikord · Eesti ala jagunes Eestimaa ja Liivimaa kubermanguks. · Püsima jäid rüütelkonnad ja aadli omavalitsus. · Rootsi ajal riigistatud mõisad anti omanikele tagasi. See kindlustas uuele võimule siinse aadli toetuse. · Eesti ja Läti ala jäi luterlikuks, Venemaa riigiusk õigeusk. · Ametnikeks sakslased, asjaajamiskeeleks saksa keel. · Kehtima jäi suurem osa Rootsi-aegsetest seadustest. Eesti talurahvas Riigistatud mõisate tagasiandmine suurendas uuesti mõisnike võimu. 1765.a.- Katariina II seadus Liivimaal · talupoegadel õigus vallasvarale · koormistele seati kindlad piirid · õigus mõisnikku kohtusse kaevata · (Eestimaa kubermangule need ei laienenud!) Kultuurielu · Kultuuriliselt oli Venemaa veel Euroopast maha jäänud ja ei suutnud Baltikumile erilist mõju avaldada. · Tihenesid sidemed Saksamaaga. (Tart...
Tartu Kivilinna Gümnaasium VALGUSTUS Venemaa Koostaja: Ander Troost Juhendaja: Piia Jullinen Tartu 2010 SISUKORD VALGUSTUS.................................................................................................................2 ABSOLUTISM PRANTSUSMAAL, SAKSAMAAL JA PARLAMENTARISM INGLISMAAL ................................................................................................................ 4 Prantsusmaa............................................................................................................................................................4 Saksamaa .................................................................................................................................................................4 Inglismaa..............................................................................................
18.sajandi Eesti ülevaade Põhjasõda 1700-1721 Põhjasõda peeti ülemvõimu pärast Läänemerel aastatel 1700-1721. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks, kuni selle ajani oli riigi nimena kasutusel Moskva tsaaririik. Sõja põhjused ja tagajärjed Eestile. "Vana hea rootsi aeg" ei kestnud kaua. Gustav Adolf oli teinud Rootsimaa tugevaimaks pôhjamaa riigiks. Tema ajast peale oli läinud Rootsile hulk teiste riikide maid. Poola riik kaotas Rootsile Liivimaa, Venemaa püüdis oma piire Joann Julma ajal nihutada Läänemereni, mis temal aga Rootsi vastuseismise tôttu ei ônnestunud. Môlemad riigid olid vaenulikud Rootsi vastu. Heas vahekorras polnud Rootsiga ka lôunapoolne naaber Taani. ...
Isikud: August II Tugev Poola kuningas, loos koalitsooni, kuhu kuulusid Taani kuningas Frederik IV ning Vene tsaar Peeter I, osales Põhjasõjas. Peeter Suur Vene tsaar, osales Põhjasõjas. Katariina II Vene tsarinna, tõusis troonile 1762.a, kehtestas Baltikumis 1783.a asehalduskorra. Aleksander I Vene tsaar, tuli võimule 1801. aastal. Alustas talurahvareforme. George Brown Liivimaa kindralkuberner, keskne tegelane uue Balti poliitika (asehalduskorra) läbiviimisel, tahtis kergendada talurahva olukorda ja arendada haridust. Andis 1765.a välja positiivsed määrused: 1) Talupoeg sai õiguse vallasvarale 2) Talupoeg võib maksude ülejäägi turustada 3) Koormisi piiratakse 4) Mõisniku kodukariõigust piiratakse Karl XII Noor Rootsi kuningas Barclay de Tolly Baltisaksa kindralkonna kõige silmapaistvam esindaja. Aitas suuresti kaasa sõjas Napoleoni vastu. Aastaarvud: 1700 Põhjasõja algus, Narva lahin...
AJALUGU MÕISTED: Reduktsioon-Rootsi aja mõisade riigistamine, 1680 Rootsil vaja raha ning mõisnik muutus rentnikuks ja pidi riigile maksma. Seati sisse vakuraamatud, kuhu olid üles märgitud talpoja kohustused mõisa ees. Riigiststud müisades kaotati pärisorjus. Resitutsioon-Mõisade tagasi andmine aadlikele Vene ajal, kaasnes talupoegade uus pärisorjastamine Asehalduskord- Katariina II kord ple Venemaa ja Liivi-ning Eestimaal (1783) Balti valitsuskord läheb ple Venemaale, linnadesse tulid vene seadused, kohtusüsteem jne. Aadlimatriklid kaotasid kehtivuse (pearahamaks) Pearahamaks- Katariina II poolt kehtestatud maks, mida pidid maksma vaid täisealised mehed. Aitas määratleda rahvaarvu. Talupoegade eest pidi maksma mõisnikud. Katariina II- Vene keisrinna, püüdis käituda valgustatud monarhina, proovis viia läbi venestamist Eestis ning lõi asehalduskorra, püüdis talupoegi aidata Põhjasõda- 1700-1721; to...
Kordamisküsimused ajaloos: Vene aeg 1700-1855 (4 AT) 1. Põhjasõja põhjused 1.Venemaa tahtmine saada väljapääs merele (''ookean Euroopasse'') 2.Rootsi raske siseolukord 3.Rootsi naaberriikide soov kätte maksta viimaste vallutuste eest 1550-1660 4.Rootsi vastu tekkis tugev koalitsioon 2. Mis riigid ja valitsejad sõlmisid Rootsi vastu sõjalise liidu Põhjasõjas? Venemaa (Peeter I), Poola ja Saksamaa ( August II tugev) ja Taani ( Frederik IV ) 3. Käsu Hans- Esimene eesti soost luuletaja Uusikaupungi rahuleping Leping mille käigus Rootsile tagastati Soome Aadlimatriklid- Rüütelkondade liikmete nimekiri 4. Nimeta Põhjasõja tagajärjed Eestile? 1.Tagajärjed Eestile olid kohutavad. Maa ja linnad olid varemeis (Tartu, Narva) oli varemeis, põllumaa oli sööti jäetud. 2.Eestimaa oli enamjaolt ...
VALGUSTATUD ABSOLUTISM... PRANTSUSMAAL *Absolutismi kujunemine Tugev kuningavõim oli Prantsusmaal juba keskaja lõpul, kuid ususõdade ajastul see nõrgenes. Absolutism kujunes Prantsusmaal järk-järgult alates 16. sajandi lõpust. Lõplikult pääses absolutistlik valitsemisviis Prantsusmaal mõjule kuningas Louis XIII ajal (1610-1643). Kuningas andis ainuisikuliselt välja seadusi, otsustas sõja alustamise ja rahu sõlmimise üle, nimetas ametisse ministreid ja teisi kõrgemaid riigiametnikke. Kuningavõim oli piiratud vaid maksude kehtestamisel vaja oli seisuste esinduskogu ehk generaalstaatide nõusolekut. 1614. aastal saatis Louis XIII generalstaadid lahku (neid ei kutsutud enam kokku järgneva 175 aasta jooksul). Kuningas jättis valitsemisasjad esimese ministri kardinal Armand Jean Richelieu hooleks, kuna ta ise neist ei huvitunud. *Richelieu Generaalstaadide kõrvaldamisega Prantsusmaa riiklikust elust loodi alus ab...
Varauusaeg 1.Miks kerkis võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel päevakorrale?(2p) Tänu oma soodsa geograafilise asendi tõttu oli Baltikum vahendajaks Lääne- ja ida-Euroopa vahel. Liivimaa naabruses tugevnesid Moskva suurvürstiriik ja Poola-Leedu, kes üha enam huvitusid oma mõju tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustulud endale. Maha ei jäänud ka Taani ja Rootsi, kes mite vähem olid sellest piirkonnast huvitatud. 2. Liivi sõjas osalejad. Milliste tulemstuga lõppes liivi sõda?(6p) Poola-oli pikemat aega konkurentsis ülevõimu pärast Liivimaal, kuid lõpuks jäi kaotaja rolli. Venemaa-sõja alguses oli väga edukas, kuid ei saanud vastupanu osutada Rootsi pealetungile. Rootsi- kasutas ära Poola ja Venemaa vahelisi kokkupõrkeid ning vallutas kogu Liivimaa. Taani- valitses pikkalt saartel, kuid oli lõpuks sunnitud rootslastela kaotama. 3.Seleta mõiste Rootsi aeg. Tooge positiivseid ja negatiivs...
VÕRU Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduslik keskus. Linna läbib PeterburiPihkvaRiia raudtee ValgaPetseri raudteelõik ja TallinnTartuVõru Luhamaa maantee. Linna asukoht on geograafiliselt soodne kaubavahetuseks Venemaa ja Lätiga. Võrus räägitakse põhiliselt eesti ja võru keelt. Võru tunnuslause on "Üts ummamuudu liin". Võrus on mõõdetud Eesti soojarekord 35,6 °C, mis registreeriti 11. augustil 1992. Võru kaitsepühak on Püha Jüri[viide?]. Võru linnapea on Anti Allas. Võru asub Otepää kõrgustiku ja Haanja kõrgustiku vahel kulgevas, suures osas mandrijää sulavete uuristatud Hargla orundis. Linna territooriumil asub kolm järve Tamula järv (229 ha), Kubija järv (15,9 ha), Mustjärv ja Kubija Veskijärv (1,7 ha). Tamula järvest on väikese Vahejõe kaudu olemas ühendus Vagula järvega. Loodest ja põhjast piirab linna Võhandu jõ...
Valgustussajandiks on nimetatud 18.sajandit, mil toimus murrang inimeste mõttemaailmas. Valgustus oli vaimne liikumine, mida iseloomustas usk mõistusesse ning inimesesse, see oli inspireeritud ratsionalismist. Eelkõige väljendus valgustus kiriku ja jumala mõjuvõimu vähenemises ühiskonnas. Teaduse areng andis inimestele arusaama, et maailm toimib neile mõistetavate seaduste alusel ning seega arenes teadmine, et inimene saab maailma muuta. Sellest lähtuvalt tõusis tugevalt eesotsa inimene ning erinevalt eelnevatest ajastustest ei tehtud enam inimesel seisuse põhjal vahet räägiti õigustest, vabadusest, võrdsusest. Kuna valgustuse puhul oli rõhk mõistusel ja mõtlemisel, tõusis 18.sajandil esile mitmeid filosoofe ja teadlasi, kes arendasid teoreetiliselt uudseid riigi-ja võimukorraldusi. Põhiliseks arutamissuunaks oli nt nn ühiskondlik leping, mida nähti rahva võrdses allutamises monarhiale, kuid kus iga inimene oli omaette väärtus. Ühisko...
. 1.) Edikt, millega kästi maha lõhkuda kõik aadli kindlused (v.a piirikindlused) Kõrgaadel kaotas oma tugipunktid maal. Edikt, millega keelati duellid, kuulutades need kapitaalroimadeks. Aadlid, kes siiski duelli pidasid hukati. Tühistati Henri IV kehtestatud Nantes'I edikt, mis andis hugenottidele julgeolekugarantiisid ja rea kindlusi. Hugenottide vastupanu suruti maha. Kohalikus valitsemises seati ametisse piiramatu võimuga intendandid. Alamate seas sisendasid hirmu vahistamise või maalt välja saatmise käskude paberid. 2.) Valitsemine- LouisXIV valitses absolutistlikult, kõik pidi keerlema valitseja ümber. Ta rõhutas monarhi jumalikku päritolu ja oli endast väga kõrgel arvamusel, temalt on tuntud ka lause : "Riik- see olen mina". Ta väärtustas kuulsust ning pidas sellenimel laastavaid sõdu. Ta nimetas ametisse riigiametnikke, ke...
Eesti ala valitsejad 14. 18. sajandil Eesti ala on läbi aegade valitsenud mitmed riigid kuna eestlased pole oma väikese rahvaarvu ning piisavate ressursside puudumise tõttu suutnud kaitsta oma iseseisvust. Lisaks sellele asub Eesti ala küllaltki soodsas kohas. Eesti alal on paljud riigid võimuvõitlust pidanud. Näiteks võib tuua Venemaad, Rootsit ja Taani kuningriiki. Pärast madisepäeva lahingut, kui eestlased kaotasid, sekkus Baltikumi pärast peetavasse ristisõtta Taani kuningas Valdemar II. Taanlaste kindlaks eesmärgiks oli Eesti ala püsivalt vallutada. Pärast võidukat lahingut Taanlaste poolt lasi Taani kuningas Tallinna alla ehitada kivilinnuse, määras Eestimaa asehalduri, kelle ülesandeks jäi kehtestada Taani võim Eestis, rahvas ristiusustada ja organiseerida maa halduslik korraldus. Eesti ala aga üldiselt jaotus nii mitme riigi vahel. Lisaks Taanile, kes oli hõivanud Põhja-Eesti, läksid Sakala ja Järv...
Balti erikord iseloomustab 200 järgnevat aastat riik riigis kuigi tegemist Eesti- ja liivimaaga vene riigi koosseisus, siis oli tegemist riigiga riigis kohalike aadlike privileegid olid nii tugevalt kaitstud, et vene riik ei saa eriti sekkuda nende tegemistesse Aleksander III ei huvitu nendest privileegidest aluseks 1710 aasta kapitulatsiooniaktid väejuht ütleb, et venemaa tuleb appi lõpetama rootsi türanniat ja tahab laiendada aadlike õigusi vene võim tunnistab aadlike õigusi venemaa lubab aadlike privileegid taastada põhimõtted fikseeritud 1721 uusikaupunki rahuga lepinguga rootsi tunnustab, et mingid alad lähevad vene koosseisu suure eristaatuse allikaks need alad rootsi ja venemaa vastastikune ülepakkumine ulrika eleanora armukiri rootsi kuningavõim oli nõus aadlikele kehtestatud piirangud tühistama ulrika oli nõus tühistama ja loodeti eesti ja lii...
Kordamisküsimused_Euroopa uue aja koidikul Absolutismi kujunemise põhjused loodeti pääseda kodusõdadest ja korralagedustest; Euroopa usuline lõhenemine reformatsiooni järel; loodeti jõuda üldise heaolu ja turvalisuseni; rahvusriikide kujunemine. Absolutismi tunnusjooned. Kuidas muutis absolutism ühiskonda? Kes olid absolutistlikud valitsejad? Iseloomusta nende valitsusaega paari lausega. TUNNUSED jagamatu riigivõim, pandi alus alalisele sõjaväele, merkantilistlik majanduspoliitika, kujunes välja professionaalne ametnikkond, rahvuskirik allus absolutistlikule valitsejale, sõditi palju kolooniate saamiseks. Valgustatud absolutism Austrias, Preisimaal ja Venemaal. Katariina II, Joseph II ja Friedrich II nende reformid KATARIINA II üritas muuta Venemaad paremaks riigiks-hästi ei õnnestunud, hariduse parandamine, laiendas aadli omavalitsust kubermangu tasandil, laiendas Venemaa piire Türgi ja Poola arvelt. JOSEPH II ulatuslikumad r...
1.Mis on esinduskogu (nt generaalstaadid)? (konsp) Generaalstaadid ehk prantsuse seisuste esinduskogu. 1614 saatis Louis XIII nad laiali kaheks aastaks. 2.Seisused ja nende roll Prantsusmaal (lk 38-40) Kõik seisused on võrdsed. 3.Absolutism Prantsusmaal, näited kuningatest ja kardinalidest (lk 38-45) Kogu võim oli ühel inimesel kuningal. Seni oli valitseja võimu piiranud seisuste esinduskogu, kuid see kaotas absolutismi ajal tähtsuse. Kuningas polnud kohustatud kellelegi aru andma. Louis XIII, Louis XIV, kardinal Richelieu(Louis XIII usaldusisik ja Prantsusmaa tegelik vaitseja) 4.Absolutismi kolm sammast - sõjavägi, ametnikud, majandus (konsp.) 1)Kuningale alluv sõjavägi tekkis palgaarmee, kes ainutl sõjaväega tegelesid, kaitsesid kuningat(musketärid) 2)Kuningale alluv ametnikkond ametnikud valiti oma ala proffide hulgast 3)Kuninga kontrolli all olev majandus merkandilism(majanduslik mõtlemine absolutismi ajal) - või...
TALLINNA MUUSIKAKESKKOOL Tanel Praakli 10. klass Muhu Katariina kirik Referaat Õppejõud: Urve Leemets Tallinn 2011 Muhu Katariina kirik asetseb Muhu saare suurimas, Liiva külas, Kuivastu - Kuressaare maantee 12. kilomeetril. Eesti üheks silmapaistvamaks varagooti ehituseks peetud kirik on koos Pöide ja Karja kirikutega ehitatud gootika õitseajal ning kuulub Saare-Lääne kirikute rühma. Esmakordselt mainitakse kirikut Hermann von Wartberge kroonikas, kus selle valmimisajaks nimetatakse 1267. aastat. Siiski lõppes kivikiriku ehitamine Otto von Lutterbergi toetusel alles 1280. aastail. On täiesti võimalik, et sel ajal võis valmida tõenäoliselt Ojamaa meistrite poolt praeguseni säilinud kivist kirik, kuid arvatavasti ehitati Muhu kiriku puust esikirik juba pärast aastat 1233, mil Muhu saar langes Mõõgavendade Ordu valdus...
EESTI LINNAD LINNADE VAPID TALLINN-REVAL 1248 · Vanemal vapil 1277.a., pitseril, vapikilp kolme lõviga, kilbi kohal pikalokiline kroonitud pea. · Arvatakse, et tegemist on Taani kuninga vapiga, tõendamaks, et Tallinn kuulus Taani kuningale TALLINNA VAPP PÄRNU-PERNAU 1251 · Hõbedasest pilvest väljaulatuv punasekäiseline käsivars, hoides käes kuldset lõigatud otstega risti. Kõrval püstasendis kuldne võti, võtmekeel risti poole HAAPSALU-HAPSAL 1279 · Väljaulatuv kahe torniga punane linnus, mille tagant ulatub välja must kotkas. · Kotka tiival kuldne varrega ristikuleht TARTU-DORPAT · Vanim pitsat teada 1250. · Vapil Tartu toomkiriku kaitsepühakute Peetruse ja Pauluse atribuudid TARTU, LINNAÕIGUS 1262 · Vapil Tartu toomkiriku kaitsepühakute Peetruse ja Pauluse atribuudid VÕTI ja M...
Eesti Vene impeeriumi osana Haldus ja majandus Haldusjaotus PE→Eestimaa kubermang LE+PLätimaa → Liivimaa kubermang Kubermangu juhib kindralkuberner tavaliselt vene armees karjääri teinud välismaalased Näiteks: 1.Otto Douglas (Rootsi) 2.Woldemar Lõwendahl (Taani) 3.Peter Lacy (Iirimaa) Suurim privileeg oli see, et võis tsaarivalitsuse ukaase välja mitte kuulutada, kui see ei sobinud Balti erikorraga Tegeles jooksva haldustegevusega Vastutas oma kubermangus sõjaväe ülalpidamise eest Kontrollis riigi tulude laekumist Kuna kuberner oli sõjaväelane ja tavaliselt elas Peterburis, juhtisid provintsi tegelikult kaks kohalikku valitsusnõunikku Säilisid rüütelkonnad (Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa) 173040 koostati aadlimatrikkel Tööd jätkasid maapäevad Säilisid linnade omavalitsused Balti erikord Eestimaa kubermang läks Vene riigi koosseisu autonoomse osana Säilis luteri usk Asjaajamiskeeleks jäi sak...
VALITSEJAD Oliver Cromwell (1599-1658) : väejuht ja riigitegelane, Inglismaa lordprotektor 1653-1658 Friedrich Wilhelm I (1620-1688) : Preisi absolutistliku kuningavõimu looja. Hüüdnimi Suur kuurvürst; SÕDURKUNINGAS(hüüdnimi viitab tema jõupingutustele tohutu sõjaväe loomisel). Rajas alalise sõjaväe Friedrich II Suur (1712-1786) : Preisi kuningas 1740-1786 ( Kuulus Hohenzollernite dünastiasse ) Gustav II Adolf (1594-1632) : Rootsi kuningas alates 1611, tuntud kui Põhjamaa Lõvi. Karl XII (1682-1718) : Rootsi kuningas 1697-1718. Legendaarne väejuht, kes astus troonile 15-aasatsena ja saavutas algul tema vastu moodustatud koalitsiooni vägede üle suuri võite. Katariina II (Suur) (1729-1796) : saksa päritolu vene kesrinna 1762-1796. Abiellus 1745 Vene troonipärija Peeter III-ga. Louis XIV (1638-1715) : Prantsuse kuningas 1643-1715. Hüüdnimega Päikesekuningas(Roi Soleil). Tema troonilolekust kujunes absolutismi kõrgaeg, mida iseloomustas kuni...
7. PRANTSUSE ABSOLUTSIM 17.-18. SAJANDIL 1589. aastal troonile tõusnud Henri IV suurimaks saavutuseks oli ususõdade ja trooni ümber käinud võitluste lõpetamine. Kui ta võttis 1593. aastal omaks katoliku usu, mis tekitas talle uusi vaenlasi. 1610. aastal ta mõrvati ja troonile sai tema ja Maria de' Medici poeg Louis XIII. Opositsiooni juhtis Condé nõudis seisuste esinduse (generaalstaatide) kokkukutsumist.1614. aastal hakkasidki Pariisis toimuma nende istungid. Koosolekult põrkusid tugevasti kokku kolmanda seisuse ja aadlike taotlused. Kaotati ära ametikohtade müük, mis oli 1604. aastal sisse seatud. Generaalstaadide istungil jäi silma Richelieu, kellest sai riigisekretär, kellest said 1624. aastal esimene minister. Kuni oma surmani oli Prantsusmaa tegelik valitseja tema. Ta tühistas ka Henri IV kehtestatud Nantes'i edikti (1598. aastast). Seati sisse intendandid, kes allusid kuningale vahetult, nende valduses oli...
Uurimustöö Eesti 19. sajandil ja 20. sajandi algul 19. sajandil kaotati pärisorjus, sest see ei olnud enam kasulik. Pärisorjad ei tahtnud enam nii palju tööd teha ja nad ei teinud enam nii kvaliteetset tööd, sest see neid ei huvitanud enam. 19. sajandil sai alguse ka rahvuslik ärkamine. Ärkamisaja eeldusteks olid:1)talupoegadest olid saanud vabad inimesed, 2)eestlasi valitsesid sakslased, kes olid huvitatud eestlaste kultuuri uurimisest, 3)Euroopas oli alanud juba rahvuslik liikumine, 4)enamus eestlasi oskas juba kirjutada, 5)1866. aastal rajati täiesti iseseisev rahvaomavalitsus, 6)Venemaa kartis tugevnevat Saksamaad, siis tahtis Venemaa teha eestlastest oma liitlased. Rahvusliku ärkamise üks peategelasi oli Johan Voldemar Jannsen, kes asustas ajalehe Perno Postimees . Jannsenite perekond lõi ka laulu- ja mänguselt...
Tööleht ajaloos 11. klassile (18.s.) 4.oktoober 2012 1. Mida kujutas endast Balti erikord? Millal see kehtis? (5p) Balti erikorraks nimetatakse 1721. a. Uusikaupunki rahulepinguga sätestatud eritingimusi baltisaksa aadlikele Luteri usk (mujal Vene kubermangudes kehtis õigeusk) Asjaajamiskeeleks saksa keel (mujal Venemaal oli selleks vene keel) Baltisaksa omavalitsus (baltisaksa aadel omas suuremaid õigusi kui vene aadel) Vene sisekubermangudest eraldas Balti kubermange TOLLIPIIR 1721 – 19. sajandi lõpp, mil algas Vene tsaarivalitsuse aktiivne venestuspoliitika Balti kubermangudes 2. Mida kujutas endast asehalduskord? Millal see kehtis? (5p) 1762 Venemaa troonile asunud saksa keisrinna Katariina II eesmärgiks oli Vene impeeriumi terviklikkuse tagamine ja piirialade tihedam liitimine Venemaaga. Kehtis 1783-1796 3. Kirjelda ...
Eestimaa Vene võimu all. Keisrinnade sajand 18. Sajand Millised muudatused toimusid Eestimaal seoses Vene võimu alla minemisega? 1. Balti erikorra olemus Kehtima jäid samad seadused, mis enne ; riigistatud mõisad ning varasemad õigused talupoegade üle anti tagasi aadlile 2. Talupoja õigusliku seisundi muutumine Kaotas kõik õigused 3. Kultuuri areng Ilmusid erinevad usuliikumise vennaskonnad ja jutlustajad, arenes talurahva haridus ja väljastati esimene tervikpiibel 1. Balti erikord Põhjasõjas 1710 kapituleeruvad Tallinn ja Riia. Miks aga venelased annavad eriõigused Baltikumile? (põhjus): Rootsi pole nii nõrk, et oleks võimatu tagasivallutus, seega on vaja siinse aadli toetust Lääne- Euroopa riigid ärevuses Venemaa edasitungi pärast seetõttu vajalik baltisaksa aadli toetus venelastele. Seega - 1721 Uusikaupungi rahu kinnitab uue valitsemiskorra põhijooned: A - Säilis Balti aadli ja linnade omavalitsus B - Aadlimatrikleiss...
Uusaeg- 17.-19- saj. Prantsuse revolutsioon jagab perioodi kaheks erinevaks- Vana kord (17.-18.saj) 17. saj- absolutism, barokiajastu. 18.saj Prantsuse valgustusfilosoofia, valitsejad muutuvad valgustatuks. 19. saj uusaeg- iseloomulik tööstusühiskonna tekkimine. Iga inimene saab ise karjääri valida.Suurim kultuurialane liikumine- rahvuslik liikumine. Suurem tähendus teadusel. Absolutislik monarhia. Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. Vanakord- valitseti absolutislikult Dünastiad Prantsusmaal: Bourbonide dünastia- Henry IV Merkantilism- on 15. saj Euroopas tekkinud majandusteaduse suund.Põhiargument- riigile on majanduslikult kasulik võimalikult suur eksport ja min. import. Nantes'i edikt 1598. aastal Prantsusmaa kuninga Henri IV( annab usuvabaduse, tööndus edenes) poolt välja antud dokument, mille alusel tunnistatiPrantsusmaal valitsevaks religiooniks katolitsism. Absol...
{rtf1ansiansicpg1257deff0deflang1061{fonttbl{f0fswissfcharset186{*fna me Arial;}Arial Baltic;}} {*generator Msftedit 5.41.21.2508;}viewkind4uc1pardqrf0fs20par pardqcpar par bfs24 Kuidas m'f5jutasid valgustusideed (Euroopa) valitsejaid?b0fs20par pardpar par Valgustusajastu ideed levisid juba 17. sajandil ja nende hiigelaeg oli 18. sajandil. Valgustusajastul par par hakati suuremat r'f5hku panema inim'f5igustele, v'f5rdsusele, teadusele ja demokraatiale ja v'e4henes par par religiooni, kiriku ja seisuslike autoriteetide osat'e4htsus. Valgustusfilosoofide ideed levisid rahva par par seas ja j'f5udsid ka valitsejateni, m'f5jutades riigikorda ja rahva olukorda.par par Suure Prantsuse revolutsiooni ajal sai valgustajate vasakpoolse suuna suurima esindaja Jean-par par Jacques Rousseau 'f5petusest jakobiinide ametlik ideoloogia. Jakobiinid kaotasid oma diktatuuri ajal par par feodaalkohuse, m...
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Põhjasõda (1700-1721) Arys uibo E07 Juhendaja: Teder Olev Vana-Võidu 2008 PÕHJASÕJA ALGUS 17. sajandi lõpuks oli Rootsi kujunenud Läänemerel valitsevaks suurriigiks. Paistis, et hakkab täide minema Rootsi valitsejate unistus muuta Läänemeri Rootsi sisemereks. Kui 1697. a. sai Rootsi troonile 15-aastane Karl XII, lootsid Taani, Venemaa, Saksamaa ja Poola ära kasutada oma vastase noorust ja kogenematust ning sõlmisid Rootsi-vastase sõjalise liidu. Diplomaatilisi niidiotsi aitas liidu loomisel kokku sõlmida Liivimaa aadlik Johann Reinhold v. Patkul, kes oli olnud üks opositsiooni juhte võitluses mõisate reduktsiooni e. tagasivõtmise vastu. Põhjasõda algas Poola kuningaks valitud Saksi kuurvürsti August ...