mitte muutuda oma lastest sõltuvaks. Et säiliks iseseisvus. Ja ei taheta olla ka lapselaste pidev hoidja. Vanavanemad mõjutavad lapsi oma elukogemuse ja teadmistega. Neil on laste käitumisele nii otsene kui ka kaudne mõju. Kaudne, näiteks vanavanemad toetavad oma lapsi rahaliselt või emotsionaalselt, otsene – vanavanemad kuuluvad samasse leibkonda ja on laste ajutised hooldajad, kui mõlemad vanemad tööl on. Kokkuvõtteks võin öelda, et kodu loob lapse arengu – ja kasvutingimused ning annab esmased sotsiaalsed kogemused (Saarits 2005a). Laps vajab vanemaid, kes näitavad üles armastust ja hoolt ning on huvitatud, kuidas laps end sisimas tunneb. Lapse usalduse võitmiseks peavad vanemad olema kättesaadavad nii füüsiliselt kui psüühiliselt, andes lapsele võimaluse oma tundeid lähedastega jagada. Nende arvamustel võib olla väga tugev emotsionaalne ja eetiline tähtsus. Lapsevanem avab mõistete tähendused teisiti, kui seda teevad sõnaraamatud
...................................................................................9 Hooldus................................................................................................................................... 9 ILUÕUNAPUU (Malus)...........................................................................................................10 Iseloomustus..........................................................................................................................10 Kasvutingimused...................................................................................................................10 Hooldus................................................................................................................................. 10 HARILIK KIRSIPUU (Prunus cerasus)................................................................................... 11 Iseloomustus.........................................................................................................
puhtkuusiku mõju), 3) vastupidavamad putukkahjuritele ja seenhaigustele. Puhtkultuuride eeliseks on lihtsus nii nende rajamisel kui ka hilisemal hooldamisel ja majandamisel. Kultiveeritava puuliigi valik sõltub: 1 · kasvukohatüübist (mullaviljakusest ja mulla veereziimist), 2 · eelmise puistu liigilisest koosseisust, 3 · seenhaiguste ja kahjurite esinemisest (juurepess), 4 · metsaomaniku soovidest ja võimalustest. Metsakultuuride hooldamine Hooldamisel on eesmärgiks luua soodsad kasvutingimused istutatud või külvist tärganud taimedele ja reguleerida metsakultuuride koosseisu. Hooldamise viisid ja võtted valitakse lähtudes metsakultuuri seisundist, vanusest, liigilisest koosseisust ja kasvukohast. Hooldamise sagedus 1 · sõltub olukorrast konkreetses kasvukohas. Kui raiestik kultiveeritakse I aastal, siis hooldamise vajadus on minimaalne, kuna rohttaimestik hakkab arenema alles II-III aastal peale raiet. Varajasel kultiveerimisel on aga kärsakakahjustuste oht.
Vihmamets Ekvatoriaalsed vihmametsad laiuvad ekvaatorilähedastel aladel Aafrika keskosas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias. Vööndis valitsevad parimad kasvutingimused: piisavalt sademeid ja aastaringselt soojust. Taimestik on lopsakas ja loomariik väga kirju. Pooled Maal elavatest looma- ja taimeliikidest arvatakse elavat just vihmametsades. Palju liike on veel määramata, seda just väiksemate loomade seas. Sellise rikkaliku elu nägemine viib mõtted viljakale mullale, kuid mullad on seal vaesed ja taimed on väga otstarbekalt kõik ressursid kokku kogunud. Ekvaatorist kaugenedes muutub vihmamets järjest kuivemaks ja metsi võib nimetada heitlehisteks
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IÄ xxxxxxxx Suhted perekonnas Referaat Juhendaja: xxxxxxxx Mõdriku 2012 Suhted perekonnas, kui sotsiaalses grupis Pere on meie kindlus, ilma selleta oleme me kaitsetud. Perekond toetab oma liikmeid erinevatel eluetappidel, nii headel kui ka halbadel aegadel. Inimene vajab toetust ja tunnustust ning kui ta seda perekonnast ei leia siis on midagi valesti. Perekonnas on igalühel oma roll: ema, isa, lapsed, vanavanemad. Selge on see, et laps ei saa isa rolli ega ema vanaisa rolli üle võtta. Vanemate ülesanne on julgustada, õpetada, toetada ning valmistada ette oma lapsi iseseisvaks eluks. Ning kui elatakse koos vanavanematega, siis nende roll on samuti toetada oma lapsi ja lapselapsi. Tihti tulenevad probleemid perekonna sises...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM3 Janella Anvelt Sveitsi veinid Referaat Juhendaja: Ruth Muru Särevere 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Geograafia...................................................................................................................................4 Klassifikatsioon...........................................................................................................................5 Pranstuskeelne sveits...............................................................................................................5 Neuchateli............................................................................................................................... 5 Vaud................................
Karusmari ehk euroopa karusmari Ribes uva-crispa Inimeste tähelepanu köitis karusmari juba ammu, sest põõsas kandis ka metsiku vormina küllaltki suuri söödavaid marju. Sihiteadlik karusmarjakasvatus ja koos sellega ka sordiaretus algas 12-13 sajandil Inglismaal. Õige hoo sai karusmarjakasvatus Euroopas 16 sajandil- selleaegsetes Prantsusmaa, Saksamaa, Madalmaade ja Sveitsi ürikutes on sageli tikrite kasvatamisest ja söögiomadustest juttu. Kõige edukamad olid karusmarjakasvatuses inglased, kes 20 sajandi alguseks ületasid tuhande sordi piiri. Uudsed Inglise sordid levisid kiiresti ka teistesse maadesse ja varsti võis rääkida lausa karusmarja kasvatuse buumist, kuni ettevõtmist tabas tugev tagasilöök. Nimelt hakkas 19 sajandil Euroopas levima karusmarja jahukaste, mis muutis enamiku sortide marjad kasutuskõlbmatuks. Sordiaretuses tuli võtta uus suund. Aed-karusmarja, rahvapäraselt ka tikrit ehk tikerberi tuntakse tänaseks maailmas umbes...
Põhjenda sellist paiknemist. Piimakarja idaosas, kuna seal on hea rohu kasv. Lihakarja lõuna- ja keskosas, kuna seal on kuiv preesia ala. Millistes maailma piirkondades on levinud lambakasvatus? Austraalia, Uus- Meremaa, Sise- Aasia, Venemaa, Hiina. Rohtlates ja poolkõrbetes. Miks on maailmas kujunenud just selline loomakasvatusharude paiknemine? Analüüsi paigutustegureid nii looduslikust kui kaubanduslikust aspektist. Loomakasvatusharud on paiknenud nii kuidas nende loomadel on paremad kasvutingimused. Segatalud * talunik tootis oma perekonna jaoks toiduaineid, kuid mõnda saadust hakati sõltuvalt loodusoludest ja traditsioonidest tootma ka müügiks. Aja jooksul muutusid nad aina tootlikumaks ja müüsid juba suurema osa oma toodangust. Saadud raha eest oli võimalik osta väetist, põllutööriistu, tõuloomi ning tellida veterinaar- ja masinahooldusteenust. Hakati saadusi tööstuslikult töötlema, millega tõusis ka hind ja kvaliteet. Levinud arenguriikides ha Mustas Aafrikas.
Ka sõltuvuse vorm võib olla isikuti väga erinev. Üks inimene joob iga päev natuke, teine joob mitmepäevaste või koguni nädalaste tsüklitena, mille vahele võib mõnikord jääda mitu kainet kuud. Sõltuvuse arenedes tsüklid pikenevad ja nendevaheline aeg lüheneb. Sõltuvuse kujunemist või mittekujunemist mõjutavad oluliselt nii pärilikud kui keskkonnategurid. Oluline päriliku eelsoodumuse näitaja on vanemate või lähisugulaste alkoholiprobleemid. Samuti on tähtsad kasvutingimused lapsepõlvekodus ja sotsiaalne taust. Uimastid Uimastid e psühhoaktiivsed ained on ained, mida kasutatakse inimese psüühika mõjutamiseks. Iga aine, mida saab kuritarvitada, on uimasti. Psühhoaktiivsed ained, mis on seadusega keelatud nim. narkootikumideks. kesknärvisüsteemile jagunevad: · STIMULANDID - amfetamiin, ecstasy, kokaiin. · DEPRESSANDID - opiaadid, rahustid, alkohol. · HALLUTSINOGEENID - LSD, PCP.
Vihmametsade levik ja kliima.............................................4 30 3. Vihmametsade taimed ja loomad........................................5 31 4. Inimtegevus vihmametsades ja keskkonnaprobleemid............6 32 5. KASUTATUD KIRJANDUS...............................................7 33 1.Sissejuhatus vihmametsadest 34 35 Ekvatoriaalsed vihmametsad laiuvad ekvaatorilähedastel aladel Aafrika 36 keskosas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias. Vööndis valitsevad parimad 37 kasvutingimused: piisavalt sademeid ja aastaringselt soojust. 38 Taimestik on lopsakas ja loomariik väga kirju. Pooled Maal elavatest looma- ja 39 taimeliikidest arvatakse elavat just vihmametsades. Palju liike on veel määramata, 40 seda just väiksemate loomade (eriti putukate) seas. Sellise rikkaliku elu nägemine 41 viib mõtted viljakale mullale, kuid mullad on seal vaesed ja taimed on väga 42 otstarbekalt kõik ressursid kokku kogunud.
isegi väga heal seemneaastal on vaid kahekümne viiel protsendil puudest märkimisväärne hulk käbisid. Käbisid on kõige rohkem 200300-aastastel puudel. Seemnete põhiliseks levitajaks on tuul, mis võib nad kanda kuni 12 km kaugusele. Enamasti kanduvad nad siiski puust kuni 100 m kaugusele. Levitamisele aitavad kaasa ka närilised ja linnud, kes neid toiduks tarvitavad. Esimese aasta seemikute jaoks on parimad kasvutingimused ja ellujäämise protsent suurem, kui nad kasvavad poolvarjus, seda eriti lõunasuunalistel mäenõlvadel. Soodsas kasvukohas võivad tõusmed esimesel aastal kasvada 69 cm. Vanemad seemikud eelistavad kasvuks täisvalgust ning nende kasvukiirus suureneb märkimisväärselt, kui nad on 8 kuni 10-aastased, aastane juurdekasv võib siis ulatuda kuni ühe meetrini.
Põllumajandustoodang moodustab umbes 8% kogu ekspordist. Tõenäoliselt moodustavad kõrgtehnoloogilised tooted suure osa ekspordist seetõttu, et see arenev majandusharu on äärmiselt tulutoov ning kauba vedamine on suhteliselt lihtne (mikrokiibid, arvutiosad on kerged). Tai on maailma suurim riisi eksportija. Aastal 2011 veeti välja 10,6 miljonit tonni riisi. Enim kasvatatav riisisort on jasmiiniriis, kuid Tais on registreeritud üle 3500 erineva sordi, mille kasvutingimused varieeruvad. Tai on ka kummi, konservananassi ning tiigerkrevettide suurim eksportija. Riik on Aasia piirkonnas suurim kanaliha väljavedaja. Tai ekspordib Hiinasse ja teistesse naaberriikidesse peamiselt põllumajandussaadusi, Euroopa riikidesse ning USAsse viiakse kõige rohkem masinatööstuse toodangut. (The Rice Mountain 2013) Suurimad impordiartiklid on kuld, nafta ning autoosad (masinatööstus).
2. Üheaegsuse ja vastastikuse mõjutamise reegel kõik kasvutegurid mõjutavad taime üheaegselt, mitte isoleeritult (nt. soojuse, valguse ja niiskuse koosmõju); 3. Asendamatuse reegel ükski kasvutegur pole teisega asendatav ja oma füsioloogilise toime poolest on nad kõik taime elus vajalikud (nt. vett ei saa asendada soojusega); Nendest kolmest reeglist selguvad põhinõuded agrotehnikale: tagada igale taimesordile parimad kasvutingimused igas arengufaasis, vähendades samaaegselt umbrohtude, kahjurite ja haiguste mõju. Samas ei tohi ükski võte kahjustada ümbritsevat keskkonda. Seega on taimekasvatajal suure saagi saamiseks oluline jälgida järgmisi agrotehnilisi võtteid: 1. Mullaharimine ja väetamine loovad soodsad tingimused taimede varustamiseks vee ja toitainetega eri kasvuperioodidel. Seejuures tuleks jälgida mulla viljakust. 2. Sort kasvatatava kultuuri sort peaks vastama maa agrofoonile ja tootmisele
Ka sõltuvuse vorm võib olla isikuti väga erinev. Üks inimene joob iga päev natuke, teine joob mitmepäevaste või koguni nädalaste tsüklitena, mille vahele võib mõnikord jääda mitu kainet kuud. Sõltuvuse arenedes tsüklid pikenevad ja nendevaheline aeg lüheneb. Sõltuvuse kujunemist või mittekujunemist mõjutavad oluliselt nii pärilikud kui keskkonnategurid. Oluline päriliku eelsoodumuse näitaja on vanemate või lähisugulaste alkoholiprobleemid. Samuti on tähtsad kasvutingimused lapsepõlvekodus ja sotsiaalne taust. Ülemäära joojad erinevad ka alkoholi suhtumise poolest. On neid, kes probleemi ei salga. Sagedamini võib aga kohata selle eitamist, usutakse, et «pärisjoodikud» joovad palju rohkem («Mina saan veel oma eluga hakkama», «Mina pole veel kunagi tööle minemata jätnud», «Ma ei joo ju iga päev» jms.). Tunnistust liialeminekust annavad alkoholist põhjustatud tervisekahjustused (alkohoolne
metsapiirkondi sootuks rohkem tervelt 36 % riigi üldpindalast. Paljud loomad pesitsevad põldudel ja aasadel; tüüpiliste elanike hulgas on jänesed, vutid ja põldpüüd Kalu kohtab looduslikes ojades ja jõgedes ning tiikides. Säga, haugi ja karpkala saab püüda Kesk- ja Põhja-Slovakkia veekogudes. Taimestik Madalamas piirkonnas kasvavad põhiliselt pärnad ja pöögid. Kõrgemal mägedes kasvavad eelkõige okaspuud, sest neil on seal ideaalsed kasvutingimused. Tatra mäestiku tippe katvate kivirünkade vahel võivad areneda ainult kõige vähemnõudlikud alpitaimed ja samblikud. Looduslikud riigipiirid Slovakkia põhja- ja loodepiir järgib Karpaatide ahelikke, eraldades Slovakkiat Poolast ja Tsehhist. Piiri Ungari ja Austriaga markeerivad edelas kolm jõge: Morava, Doonau ja Ipoly (Ipel'). Paljud luuletused ja laulud viitavad Slovakkiale kui maale, mis jääb Tatra mägede ja Doonau jõe vahele. Tatrate tipud ulatuvad 2654 meetrini
loomastik. Paljud loomad ja taimed kuuluvad looduskaitse alla, riigis on üle tuhande looduskaitseala, nende üldpind on üle 10 000 ruutkilomeetri. Paljud loomad pesitsevad põldudel ja aasadel; tüüpiliste elanike hulgas on jänesed, vutid ja põldpüüd. Kalu kohtab looduslikes ojades ja jõgedes ning tiikidesMadalamas piirkonnas kasvavad põhiliselt pärnad ja pöögid. Kõrgemal mägedes kasvavad eelkõige okaspuud, sest neil on seal ideaalsed kasvutingimused. Slovakkia majandus Import ja eksport Eksport: masinad ja elektrikaubad sõidukid baasmetallid kemikaalid ja mineraalid Plastik Import: masinad ja transpordikaubad (31%) mineraalsed tooted (13%) sõidukid (12%) baasmetallid (9%) kemikaalid (8%) plastik (6%). Sloveenia Sloveenia on parlamentaarne vabariik. Sloveenias elab 2 miljonit inimest. See on rohkem kui Eestis. Sloveenia on suuruselt ja rahvaarvult väike. Sloveenia ja Eesti majandussuhted
Rahvastiku paiknemine- 7. (2. Osa õpikust alates lk 6) Põllumajandus- on materiaalse tootmise vanemaid ja tähtsamaid harusid, mis maad kui loodusvara kasutades toodab toiduaineid ning mitmesugust tööstustoorainet; siia kuuluvad kõik põllumajandussaadusi tootvadmajandusüksused ja need ettevõtted, mis aitavad saadusi emaselt töödelda (talud, farmid, põllumjanadusühistud) Mullaharimine- on mulla tehniline töötlemine selleks, et luua kultuuritaimedele soodsad kasvutingimused. Põllumajanduse arengut ja paigutust mõjutavad: 1. Looduslikud tegurid (geograafiline asend, kliima, mullastik, relieef) 2. Majanduslikud tegurid (riigi majanduspoliitika, maaomand, tööjõud, põllumajandustoodete nõudlus) 3. Tehnika ja tehnoloogia tase (maa väetamine, maaparandus, mehhanniseerimine, elektrifitseerimine, kemiseerimine, transpordi areng) Vegetatsiooniperiood- aeg mil ilmastik võimaldab elutegevuse. Argoklimatilised näitajad- iseloomustavad, kui palju saavad taimed
Lähte Ühisgümnaasium HÜPERAKTIIVSED LAPSED Referaat Koostaja: Kristiina Anton Lähte 2015 SISUKORD 1.1.MIS ON HÜPERAKTIIVSUS?................................................................................ 3 1.1. Hüperaktiivsuse põhjused............................................................................... 3 1.2. Hüperaktiivsuse esinemissagedus................................................................4 2. TÄHELEPANU-, KÄITUMISHÄIRE JA KOMBINEERITUD TÜÜP..................................5 2.1. Tähelepanuhäire........................................................................................... 5 2.2.Käitumishäire................................................................................................ 5 2.3 Kombineeritud tüüp....................................................................................... 6 3. ELU HÜPERAKTIIVSE LAPSEGA.......
4 kuuluma raiesse seisukorra järgi, sest neil ei taastu normaalsed kasvuprotsessid. Liivmuldade põlendikel toimub alates põlemisaastast suure hulga toitelementide väljauhe, mistõttu sellised põlendikud on tarvis puutaimede toitumise seisukohalt võimalikult kiiresti uuendada, sest põlengule järgnevatel aastatel halvenevad puutaimede toitumis- ja muud kasvutingimused (põlendike rohtumine). Tormid tekitavad puude heiteid peamiselt niisketel ja märgadel muldadel valmivates ja küpsetes metsades ning seda enam, mida suurem on tuuletakistus suure kõrguse või tiheda võra poolt. Tormides on vanemad, järsku ja tugevasti harvendatud puistud saanud rohkem kahjustada kui nooremad. Mulla osas on üheks suuremaks muutuseks pinnaveetaseme järsk tõus niisketel ja märgadel muldadel seoses metsa hukuga suurte tormide tõttu. Lühikese aja
Näiteks kohvipuu viljad valmivad umbes 240 päeva (8 kuu) jooksul, kui temperatuur jääb vahemikku 17-22 kraadi ja sademeid on vähemalt 1000-1500 mm aastas. http://coffeetree2cup.com/index.php/ the-coffee-tree Eri kultuuride kasvutingimused Kultuur °C Vajalik Aktiivsete Sademeid Kasvuperiood kasvu- temperatuuri (taluvuspii i temp. de summa r) keskmine °C mm/aasta pikkus s päevades Kartul >5 °C 8001500 450600 min 60 Suvinisu >5 °C 16002400 <500 100105 Suhkrupee >5 °C 16002400 >500 120 t
Näiteks kohvipuu viljad valmivad umbes 240 päeva (8 kuu) jooksul, kui temperatuur jääb vahemikku 17-22 kraadi ja sademeid on vähemalt 1000-1500 mm aastas. http://coffeetree2cup.com/index.php/ the-coffee-tree Eri kultuuride kasvutingimused Kultuur °C Vajalik Aktiivsete Sademeid Kasvuperiood kasvu- temperatuuri (taluvuspii i temp. de summa r) keskmine °C mm/aasta pikkus s päevades Kartul >5 °C 800–1500 450–600 min 60 Suvinisu >5 °C 1600–2400 <500 100–105 Suhkrupee >5 °C 1600–2400 >500 120 t
Vihmametsad Ekvatoriaalsed vihmametsad laiuvad ekvaatorilähedastel aladel Aafrika keskosas, Lõuna- Ameerikas ja Kagu-Aasias. Vööndis valitsevad parimad kasvutingimused: piisavalt sademeid ja aastaringselt soojust. Taimestik on lopsakas ja loomariik väga kirju. Pooled Maal elavatest looma- ja taimeliikidest arvatakse elavat just vihmametsades. Palju liike on veel määramata, seda just väiksemate
Slovakkias metsapiirkondi sootuks rohkem tervelt 36 % riigi üldpindalast. Paljud loomad pesitsevad põldudel ja aasadel; tüüpiliste elanike hulgas on jänesed, vutid ja põldpüüd. Kalu kohtab looduslikes ojades ja jõgedes ning tiikides. Säga, haugi ja karpi saab püüda Kesk- ja Põhja-Slovakkia veekogudes. (1,2 ) 1.1 Taimestik Madalamas piirkonnas kasvavad põhiliselt pärnad ja pöögid. Kõrgemal mägedes kasvavad eelkõige okaspuud, sest neil on seal ideaalsed kasvutingimused. Tatra mäestiku tippe katvate kivirünkade vahel võivad areneda ainult kõige vähemnõudlikud alpitaimed ja samblikud. (2) 1.2 Looduslikud riigipiirid Slovakkia põhja- ja loodepiir järgib Karpaatide ahelikke, eraldades Slovakkiat Poolast ja Tsehhist. Piiri Ungari ja Austriaga markeerivad edelas kolm jõge: Morava, Doonau ja Ipoly (Ipel'). Paljud luuletused ja laulud viitavad Slovakkiale 3
sisepõlemismootorites heitgaaside osavõtul moodustuvad toksilised ained nn Los Angelese sudu sel juhul oluline osa osoonil, mis inimtegevuste tõttu tekib maapinnalähedal õhus, tekib pilvitu, kuiva ilmaga; teket soosdustavad atmosfääri sattunud süsivesinikud. 7. Happevihmad N ja S oksiidid lahustuvad vihmatilkades ning muudavad nee happelisteks. Mulla hapestumisel tõrjutakse mulla osakestest taimedele vajalikud elemendid välja , taimede kasvutingimused halvenevad. Veekogude hapestumine muutused liigilises koostises. VT õp lk 100. 8. INVERSIOON õp lk 101 9. Väävliühendid SO2 - tekib põlemisel, nafta töötlemisel ja tselluloositööstuses . Looduslik - vulkaanid. S02 mürgine mõju hingamisorganitele jne. Niiskes õhus moodustab S02 veega reageerides väävlishappe, ka S=3 ja väävelhape. Happelise ühendid nende toimel intensiivistub ka metallide korrosioon,
tugevamad ja korrapärasemad on pärastlõunased vihmad kevadel ja sügisel, kui päike käib otse läbi seniidi. Suvise ja talvise pööripäeva paiku, kui päike käib pisut madalamalt, on vihmahood nõrgemad ja võivad mõnel päeval äragi jääda. Suur sademetehulk on eelduseks veerohkete jõgede tekkele, näiteks Amazonas Lõuna-Ameerikas ja Kongo Aafrikas. Elu vihmametsades Vööndis valitsevad parimad kasvutingimused : piisavalt sademeid ja aastaringselt soojust. Taimestik on lopsakas ja loomariik väga kirju. Pooled Maal elavatest looma- ja taimeliikidest arvatakse elavat just vihmametsades. Palju liike on veel määramata, seda just väiksemate loomade (eriti putukate) seas. Sellise rikkaliku elu nägemine viib mõtted viljakale mullale, kuid mullad on seal vaesed ja taimed on väga otstarbekalt kõik ressursid kokku kogunud. Ekvaatorist kaugenedes muutub vihmamets järjest kuivemaks ja metsi
madala laega ruumis, sest silm jääb pidama selle kohal asuvale seinale, mitte lae kõrgusele. (2 lk 100) 3. TAIMESEADED TÖÖRUUMIS: ROHELUSEGA STRESSI VASTU Juba üksainus taim suudab ruumi õhkkonda muuta. Taimede õige paigutuse korral on nende loomulik mõju mitmekordne. Teadlik arvestamine värvide ja vormidega, teatud taimede ja istutusnõude sobivus ruumi sisustusega, õiged aksessuaarid- kõik see aitab kaasa isikupärase elukeskkonna loomisel. Valgus, soojus ja teised kasvutingimused on taime elu vältimatud eeldused. Toataimede puhul on eriti oluline vastavale liigile sobiv hooldus ja õige kasvukoht. Taimedele tuleb kastmiseks ja hooldamiseks hõlpsasti ligi pääseda. Tuleb vaadata ka seda, et taimedelt mahatilkuv vesi ei saaks kahjustada mööblit ja põrandat. Ja et suured taimed ning lillealused ei segaks ligipääsu ustele, riiulitele ega oleks toas liikumise takistuseks. (3 lk 8) Rahulik rohelus mõjub keskendumisvõimele ja loovusele soodsalt ning inspireerivalt.
Lina on isetolmleja. Lina kasvab 60-175cm kõrguseks. Õlilina on lühem ja vars rohkem harunenud, kupraid on palju rohkem, kasvatatakse soojemas ja kuivemas kliimas seemnete saamiseks. Eesti soodne kliima, uute kiulina sortide kasutuselevõtmine ja efektiivse tehnoloogia rakendamine on andnud tulemuse, kus Eesti põldudelt saadakse ühelt hektarilt rohkem kui üks tonn kõrgkvaliteedilist linakiudu. Rahvusvahelised uuringud on tõestanud, et Eestil on ühed soodsamad kasvutingimused kogu Euroopas. Selle kinnituseks on tõsiasi, et Euroopa töösturid on hinnanud Eesti linakiu Kuldtähe vääriliseks. Linavarre ümbertöötlemise tulemusena saadud materjali nimetatakse linakiuks. Linakiud on tekstiilitööstustele looduslik toormaterjal, mida kasutatakse rõivaste, majapidamise tekstiilitoodete ja voodipesu valmistamiseks. Seda klassifitseeritakse kui naturaalset tselluloosi, traageldamis ja palju-otstarbelist kiudu. Lina on arvatavasti esimene taim, mida
Kõigil lastel on ühesugused õigused. Õigus elule ja arengule Igal lapsel on sünnipärane õigus elule ja arengule. Nii ka Sinul. Sinu vanematel on õigus ja kohustus Sinu eest hoolitseda ning Sind kasvatada ja õpetada. Õigus elule ja arengule on ka siis, kui Sul on mis tahes haigus, füüsiline või vaimne puue. Puue võib olla pärilik, tekkida enne sündi või sünnituse käigus, haiguse või õnnetuse tagajärjel. Puudega või mis tahes haigust põdeva lapse kasvutingimused peavad olema sama head kui teistel lastel. Vanemad peavad lapsele looma keskkonna, kus ta saaks areneda tublilt ja olla samal ajal rõõmus ning aktiivne. Seega, Sinu tuttaval haigel või puudega lapsel on täielik õigus osaleda ühiskonnas teiste lastega võrreldes samaväärselt. Õigus kaitsele Võib juhtuda, et Sa ei suuda end ise kaitsta. Seetõttu on Sul õigus perekonna ja riigi erilisele kaitsele ning abile
Taimekasvatus 3 ainepunkti Kirjandus: 1. Taimekasvatus(õpik EPA agronoomia eriala üliõpilastele) Jüri Heinsoo, Juhan Jõudu, Evald Reinmets 2. Teraviljakasvatuse käsiraamat; koostanud Hindrek Older 3.Õlikultuuride kasvataja käsiraamat; koostanud Karl Kaarli 4. Kartulikasvatus(Külli Hiiesaar jt); koostanud Juhan Jõudu, Tallinn, 2002 Taimekasvatus Taimekasvatuslik toodang Eesti teraviljakultuur: Nisu; suvi, talv Rukis Kaer Oder; suvi, talv Vegetatsiooniperiood- taime orgaanilise aine(maht) ammutamine teatud perioodil(nt 6 kuud, 12 kuud) Praeguse botaanilise klassifikatsiooni järgi kuuluvad teralised kõrreliste sugukonda. Kõrreliste teraviljade hulka kuuluvad esindajad järgmisetest botaanilistest perekondadest: 1. Nisu(Triticum) 2. Oder(Hordeum) 3. Rukis(Secale) 4. Kaer(Avena) 5. Mais 6. H...
Väga õhukesed paepealsed mullad. Puistutest domineerivad männikud. Puud tormihellad (õhuke mullakiht!). Alusmetsas nt. kadakas, pihlakas. Alustaimestik hõre, iseloomulikud nt. lillakas, sinilill. Sambla-samblikurinne on katkendlik. Taasmetsastamine on väga keeruline. Kastikuloo - tekib paepealsetel muldadel, kuid huumushorisont on tüsedam kui leesikaloo tüübil. Esinevad õhukesed paepealsed või õhukesed kuni keskmise tüsedusega rähkmullad. Tüsedama mulla tõttu on siin kasvutingimused paremad. Muld on kõrge huumusesisaldusega. Peamiselt esinevad männikud. Alusmetsas domineerivad sarapuu, kadakas. Alustaimestikus valitsevad kõrrelised. 1.1.2. Nõmmemetsad Sambliku kasvukohatüüp - nõmmemetsadele kõige iseloomulikum. Valitsevad keskmiselt kuni nõrgalt leetunud leedemullad, muld on happeline. Puistutest on valitsevad hõredad puhtmännikud. Alusmets tavaliselt puudub või esineb üksikuid kadakaid. Alustaimestik
· Võtavad kultuurtaimedelt ära kasvuruumi. Juba taimede algarenemisel algab kultuurtaimede ja umbrohtude vahel võitlus ruumi pärast. Selles võitluses võivad jääda püsima mõlemad või tõrjub tugevam nõrgema välja. · Varjavad kultuurtaimi. Tavaliselt on kultuurtaimede kasv aeglane. Umbrohud võivad kasvus ette jõuda ning kultuurtaimi tugevasti varjata. Kui kultuurtaimedele on algarenemiseks loodud soodsad kasvutingimused, suudavad nad ise umbrohte varjata ja lämmatada. · Vähendavad mullaniiskust. Umbrohud tarvitavad vett tavaliselt rohkem, sest enamikul neist on tugev lai lehestik, seega suur aurumispind. · Võtavad ära taimetoitaineid. Pinnaühiku kohta kulutatud toitainete hulk oleneb umbrohtude liigist ja rohkusest. · Eritavad kasvukeskkonda mitmesuguseid keemilisi aineid kas juureeritistena, lenduvate gaasidena või lehtede eeterlike õlidena
Lehed sõrmjagused või terved, ühesugulised kroonlehtedega õiedasetsevad pööristes. Tärkliserohked mugulad on mürgised ja mõrud (mürgised) või magusad(söödavad). Põõsa pikkus kuni 1 m ja mass kuni 15kg. Kasutatakse jahu tegemiseks. Bataat ehk maguskartul on mitmeaastane taim, kuid teda kultiveeritakse üheaastasena. Bataat on kassitapuliste sugukonnast. Ta on söögitaim. Milline välja näeb? Bataadi 1-5 m pikkused väädid lamanduvad ja lehestik katab maad paksu vaibana. Kasvutingimused? Bataat on võrdlemisi lühikese kasvuga kultuur. Olenevalt sordist kulub istutamisest saagini 3,5-5 kuud, muidugi tingimusel, et keskmine temperatuur kogu selle aja jooksul oleks 20-22 C ringis ja öösiti ei langeks alla 10 kraadi. Kus soe suvi kestab 4-5 kuud seal saab teda kasvatada. Milleks teda kasvatatakse? Bataati kuivatatakse, temast tehakse tärklist siirupit ja alkoholi. Bataadi noori lehti kasutatakse nagu spinatit. Loomasöödaks kasutatakse nii ta vääte ja lehti kui ka mugulaid
Happesademed mõjutavad ka inimkeskkonda, lagundades ehitusmaterjale ja põhjustades metallide korrosiooni. Happeliste sademete mõjul kaovad okaspuudel okkad, vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid, järved hapestuvad ning maapinna elustik harveneb. Meile kõige lähemal asuvad kahjustatud metsad on Kagu-Soomes ja Ida-Lapimaal. Mulla hapestumisel tõrjutakse mulla osakestest taimedele vajalikud elemendid välja ning seetõttu halvenevad märgatavalt taimede kasvutingimused. Veekogude hapestumine toob kaasa olulisi muutusi vees elavate organismide liigilises koostises, paljud organismid hukkuvad, järele jäävad ainult vähesed organismid, kes taluvad happelist keskkonda. Tänu happesademetele muutuvad jõed ja järved iga aasta järjest happelisemaks ja nii hävineb suurem osa kalavarudest. Näiteks USA Minnesota osariigi 140 järves pole enam ühtegi kala. Lõhe ja forelli populatsioonid Norra peamistes jõgedes on samuti poole võrra vähenenud
VÕRDLUSTABEL - PEREKOND VAHER Acer saarvaher harilik vaher hõbevaher tatari vaher ginnala vaher Ladinakeel Acer negundo Acer platanoides Acer saccharinum Acer Acer ginnala ne nimetus Põhja-Ameerika Kesk-ja Põhja- Põhja-Ameerika ida- tataricum idaosa. Euroopa, Balkani ja keskosa. poolsaar, Väike- Aasia, Iraan Kõrgus, m -15m -30m 18-30m 4-10-12m 4-6m Lehe kuju vastakud vastakud sõrmjad vastakud sõrmjad Piklikmunajad, ja muud paaritusulgjad lihtlehed, 3-5 lihtlehed, 5 peaaegu ...
88 140 Hea 88 170 Hea keskmine 137 Üldkokkuvõte H0 Kartulisaak ei sõltu aastast. H1 Kartulisaak sõltub aastast. p= 0,007479 seega kartuli saak sõltub aastast. Järeldus: Kartuli saak sõltub aastast. Üldkokkuvõte Kui on kehvem saak olnud, siis arvatavasti on olnud kehvad ilmastikutingimused ning kui on olnud parem saak, siis arvatavasti on olnud ka kasvutingimused paremad. Üldkokkuvõte Ülesanne 5 Kas peale treeningprogrammi läbimist on keskmine pulsisagedus muutunud? Patsient algul pärast 1 74 73 H0 patsientide keskmised pulsisagedused ei ole muutunu 2 92 87 H1 patsientide keskmised pulsisagedused on muutunud 3 72 75
Eesti okaspuud Referaat Okaspuud on paljasseemnetaimede alla kuuluv taimerühm. Okaspuudel on lehtede asemel jäigad kitsad teravad okkad või väikesed laiad soomused. Seemned valmivad käbides. Eestis kasvab 4 liiki pärismaiseid okaspuid harilik mänd, harilik kuusk, harilik jugapuu, harilik kadakas. Süstemaatika Sageli loetakse okaspuid sünonüümseks paljasseemnetaimedega, eriti parasvöötmepiirkondades, kus see on ainus kasvav paljasseemnetaim. Siiski pole see taksonoomiliselt õige, kuna paljasseemnetaimede ülemhõimkonda kuulub neli hõimkonda. Varem vaadeldi okaspuid klassina paljasseemnetaimede hõimkonnas. Kui seda hõimkonda hakati kitsamalt mõistma, langesid okaspuud paljasseemnetaimedega kokku. Okaspuid vaadeldakse kas hõimkonnana (okaspuutaimed) või hõimkonna ainsa seltsina (okaspuulaadsed). Harilik mänd (Pinus sylvestris) Harilik mänd on igihaljas okaspuuliik männi perekonnast, kõige levinum männiliik. Ta kuulub k...
Päkapiku mänd Päkapiku mänd kasvab Tori vallas Jõesuu küla juures, kust tee keerab Soomaa rahvuspargi suunas. 1998. a. oli männi kõrgus 4 m ja tüve rinnasümbermõõt 138 cm. Nii tüve jämedus kui ka paks korp viitavad puu üle 100-aastasele vanusele. Puud kutsutakse Päkapiku männiks. Igaühel, kes teda näeb, tekib küsimus, miks on puu sellise kääbusja kasvuga. Niisugust puud võiks kohata kusagil rabas, kus kasvutingimused on eriti karmid. Siin, põllu servas ja tee ääres ei saa põhjus olla ometi viletsas kasvukohas. Madala männi naabruses on teised puuliigid täiesti normaalse suurusega. Kena tiheda võraga puuke sarnaneb bonsaiga, mille kasvatamisega jaapanlased tohutult vaeva näevad. Siin on samasugune miniatuurne kunstiteos tekkinud aga lihtsalt looduse armust. Ühene vastus küsimusele, miks Päkapiku mänd niisuguse kuju on omandanud, puudub. Võib-
............................................................25 13.5.Lõikamine...............................................................................................................................25 14. Caragana arborescens - suur läätspuu...........................................................................................26 14.1 Iseloomustus...........................................................................................................................26 14.2 Kasvutingimused ja kasutamine.............................................................................................26 14.3 Hooldus...................................................................................................................................26 15. Cornus alba "Sibrica" - siberi kontpuu.........................................................................................27 15.1 Hooldus.............................................................................................
seemnest. b) Seemlates säilib plusspuude genofond. Kuna tegemist on plusspuude vegetatiivsete järglastega, siis on võimalik plusspuu genotüüpi säilitada ka pärast plusspuu hukkumist. c) Plusspuude hindamine ja nende pärilike omaduste selgitamine. Et plusspuud valitakse fenotüübi (välimuse) järgi, siis võivad puu omadused olla tingitud suuremal või vähemal määral soodsatest keskkonnatingimustest. Kasvutingimused seemlas on aga suhteliselt homogeensed ja seega võime eeldada, et erinevused puude fenotüübis on suurel määral tingitud nende pärilikest omadustest. Seega on võimalik valida välja sobivamad kloonid edasiseks aretustööks ja sobimatud kõrvaldada. Puud seemlas on istutatud hõreda seaduga, et nad saaksid palju valgust, et võra algaks maapinna lähedalt ning käbisid oleks lihtne korjata. Samal eesmärgil lõigatakse ka latvu.
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Referaat Ilupuude ja põõsaste lõikamine Kert Kesküll Tartu 2011 Sissejuhatus Aedades ja parkides kasvavate puude ja põõsaste üheks olulisemaks hooldustööks on nende okste lõikamine ja võra kujundamine. Sellega saab parandada taimede kasvu ja kuju, õitsemist ja viljakandvust, tervist ja vastupidavust. Oksalõikus on töö, mis tuleb ette võtta vastavalt vajadusele, mitte aga siis, kui naabrimees seda teeb. Lõikamise tarviduse ja mahu määrab ühelt poolt konkreetse taime seisund ja teiselt poolt eesmärk, mida sellega tahetakse saavutada. Kuna lõikamine on tõsine sekkumine taimede arengusse, tuleks seda teha nii, et kasu saaksid nii nemad kui meie. Õige lõikamine, mis põhineb taimede bioloogia tundmisel, säilitab nende hea tervise ja ilusa kuju ning samal ajal tõstab meie aedade ja haljasalade esteetilis...
Puhas aurust kondenseeruv vesi peaks olema neutraalne (pH=7). Kui isegi saastamatu atmosfääris on vihmavesi CO2 sisalduse tõttu nõrgalt happeline (pH 5,6 vt joon. 1.10). Kui sellele lisanduvad lämmastiku ja väävli ühendid, on pH 3-4 või veelgi madalam. Happevihmade tagajärjel muutuvad looduslikud veekogud ja muld happelisteks. Mulla hapestumisel tõrjutakse mulla osakestest taimedele vajalikud elemendid välja ning taimede kasvutingimused halvenevad. Veekogude hapestumine toob kaasa olulisi muutusi vees elevate organismide liigilises koostises. Paljud organismid hukkuvad. Happevihmad lagundavad ehitusmaterjale (marmor, paekivi, jms) ning põhjustavad metallide korrosiooni. o Atmosfääri saaste Atmosfääriosakeste koostis on mitmekesine, sisaldades tahkeid soolakristalle, oksiide, N- ja S-ühendeid, radionukliide. Atmosfääri tahkete saasteainete hulka kuuluvad toksilised raskmetallid: Pb, Hg,
1. Abiootilised faktorid on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilisest maailmast (eluta loodusest). Tähtsamad abiootilised tegurid on valgus, temperatuur, niiskus, tuul, pH, raskmetalliühendid, radioaktiivne kiirgus jt. 2. Adaptatsioon – organismide kohandumine elukeskkonnaga elusas looduses 3. Aeroobne hingamine – hingamine keskkonnas, kus on hapnikku 4. Akuutne toksilisus – äge mürgistus, kus tegu suurte doosidega, põhjustavad lühikese aja jooksul tagajärgi (muutusi või surma) 5. Autotroofne organism - sünteesib ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest, nt rohelised taimed 6. Biogeotsönoos –looduslik kompleks, millesse kuuluvad biotsönoos ja eluta keskkond selle elupaigas. (Biotsönoos e elukeskkond) 7. Biootiline kooslus – organismidest ja nende suhteist koosnev kooslus 8. Bioloogiline liik - moodustavad need, mille isendid on potentsiaalse...
võtta ei saa. Ometi on tähendatud tendentse, et madalama elatustasemega indiviidide väärtused erinevad eliidi omadest ja on vähem perekesksemad. Probleemiks eliidi eksisteerimisel võiks pidada ka selle suletust. Kuivõrd saab aga väita, et see on reaalseks probleemiks tänasel päeval? On pea võimatu mõõta sellise probleemi olemust, kui ei ole teada inimeste tegelikud püüdlused ja ambitsioonid. Sotsiaalse ebavõrdsuse uurijad väidavad, et kehvemad keskkondlikud ja majanduslikud kasvutingimused annavad võimaluse omandada kehvemat haridust, mis pärsib omakorda motivatsiooni ja suunab varem tööturule. Ometi võiks ju eeldada, et tänasel päeval on massidesse levinud haridussüsteem see, mis väldib hariduslikku ebavõrdsust, kus noorte võimalused on sünnijärgselt ära määratud. Näib siiski, et massiharidusest ei piisa, sest ikkagi nähakse, et eliidi kasvulava on rohelisem. Eesti puhul võiks siiski arvata, et haridussüsteem toetab laste
Bakterid paljunevad pooldumisega. Sellele eelneb raku kasvamine ja varuainete süntees. Vahetult enne jagunemist toimub rõngaskromosoomi kahekordistumine pärast seda on rakus kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega kromosoomi. Rakumembraan koos kestaga nöördub sisse ja moodustub kaks umbes ühesuurust tütarrakku. Kumbki neist saab ühe kromosoomi ning ligikaudu võrdse arvu plasmiide ja ribosoome. Bakterid paljunevad suhteliselt kiiresti. Laboris, kus neile luuakse eriti soodsad kasvutingimused, pooldub suur osa baktereid umbes 1-2 tunni jooksul. Eriti kiiresti kasvavad ja arenevad bakterid jagunevad iga 20 minuti järel. Üheks selliseks on inimese soolestikus elav soolekepike. Looduses neil nii sobivaid elutingimusi ei ole ning seal võivad samad bakterid poolduda korra ööpäevas või veelgi harvemini. Kui bakterid satuvad elutegevuseks mittesobivasse keskkonda, siis võib osa liike moodustada spoore. Selleks väljutab bakter kuni kolmandiku tsütoplasmas olevast veest ning
Mikroelemente antakse vastavalt mulla vajadustele. Eelidandamine Selleks, et saada saaki varem, tuleks kartuli seemnemugulad eelidandada. Eelidandamise ülesanded on: 1. Varastel sortidel varasema saagi saamine; 2. Hilistel sortidel tagatakse saagi valmimine ja saagi suurendamine; 3. Seemnekartulil vähendatakse nakatumist taimehaigustesse ja kahjuritesse. Eelidandamist kasutatakse ka juhul, kui: 1. On ebasoodsad kasvutingimused (niiske, raske muld); 2. Seemnemugulad on vanad või suhteliselt haiged (seeme on uuendamata); 3. Kasvatatakse pika kasvuajaga sorte, millelt tahetakse varakult saaki saada. Eelidandamine on katsetes andnud saagilisa 15...35%, olenevalt eelidandamise viisist, sordist ja kasvutingimustest. Eelidandamise viisid: Tootjad kasutavad siin kahte viisi: 1. Eelidandamine kastides siin kasutatakse spetsiaalseid kaste, mis lasevad läbi õhku ja valgust. Ühte kasti pannakse 25...30 kg (1..
elunädala jooksul lapsendatud tervesse peresse, haigestub 8-10%, aga nendest, kes on lapsendatud ebasoodsate kasvutingimustega peredesse, on haigestmise sagedus kuskil kolmandik. (Allik jt, 2002: 247-249). Skisofreenia põhjus Kuidas seda on uuritud Tulemused Geneetiline eelsoodumus kaksikute meetod, lapsendamised Tõestatud Viirushaigused raseduse ajal Epidemioloogilised uurimused Vajab uurimist Rahvastiku-uuringud, Lapse kasvutingimused lapsendamised Hüpoteesid Kriitika ja emotsionaalne pealetükkivus Perede suhtlemise uuringud Tõestatud Elamine vaestekvartalis Rahvastiku-uuringud Vajab uurimist 4 SÖÖMISHÄIRED ANOREXIA NERVOSA JA BULIMIA NERVOSA 4.1 Anoreksia Eri söömishäirete sümptomid võivad esineda korraga, kas anoreksia ja buliimia tunnused samal ajal või siis tõusevad haiguse arenedes esile ühed või teised sümptomid,
Veel võiks teada saada kui suured on vihmametsad ja kui kiiresti need vähenevad. Samuti tahaks teada, kus vihmametsad täpsemalt asuvad. See teema tundub minu jaoks põnev, ning kuna see võib minu elu mõjutada, paneb see mind mõtlema, kas mina ka seda kuidagi takistada saaksin. Vihmametsadest üldiselt Ekvatoriaalsed vihmametsad laiuvad ekvaatorilähedastel aladel Aafrika keskosas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias. Vööndis valitsevad parimad kasvutingimused: piisavalt sademeid ja aastaringselt soojust. Taimestik on lopsakas ja loomariik väga kirju. Pooled Maal elavatest looma- ja taimeliikidestarvatakse elavat just vihmametsades. Palju liike on veel määramata, seda just väiksemate loomade (eriti putukate) seas. Sellise rikkaliku elu nägemine viib mõtted viljakale mullale, kuid mullad on seal vaesed ja taimed on väga otstarbekalt kõik ressursid kokku kogunud. [1]
Eesti Maaülikool Taimekahjustajad ja nende tõrje Taimekaitsetööde plaan Kursusetöö Tartu 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Ennetavad tõrjevõtted 3. Agrotehnilised võtted 4. Bioloogilised tõrjevõtted 5. Mehhaanilis-füüsikalised tõrjevõtted 6. Keemilise tõrje tabelid 6.1. Kartul 6.2. Talinisu 6.3. Porgand 6.4. Maasikas 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus 2 1. Sissejuhatus Taimekaitse tegeleb sellega, et ürtab ära hoida umbrohtudest, kahjuritest ja haigustest tulenevaid saagikadusid erinevate meetodite abil. Nendeks on agrotehnilised, füüsikalised,biloogilised,ennetatavad, mehhaanilised võtted. Väga populaarne on tänapäeval herbitsiidide, fungitsiidide ning insektitsiidide kasutamine, peaagu võimatu on rääkida pestitsiidi vabast maailmast. Selle probleemi üheks lahenduseks on integreeritud taimekait...
Aednikud töötavad peamiselt aedades, haljasaladel, aiandussaadusi tootvas ettevõttes, aiandites, kalmistutel, puukoolides, taimehooldajana katmikaladel (ehk kasvuhoonetes, kus kasvatatakse soojanõudlikke köögivilju, lilli, maasikaid ja istikuid). Aednik valmistab igale taimesordile ja -liigile ette sobiva külvi-, istutus- ja kasvupinna. Selleks valib ta sobivad kasvutingimused ja arvestab, milline pinnas on taimedele kõige parem ja kas taim armastab päikselist või varjulist kohta. Aednik hangib vajaminevad seemned, väetised ja muu varustuse. Ta paljundab taimi, toodab istikuid, seemneid ja sibulaid, kastab, hooldab muru, pügab hekke, poogib vilja- ja ilupuid, väetab, teeb umbrohu- ja kahjuritõrjet. Aedniku tööülesannete hulka võivad kuuluda kasvatatud toodangu säilitamine ja selle müügiks ettevalmistamine. Töökeskkond
(2) Haljastusprojekti või istutusjoonise võib koostada: 1) kõrgharidusega maastikuarhitekt või maastikukujundaja; 2) kõrgharidusega insener ja arhitekt, kellel on maastikukujundaja lisapädevus. (3) Haljastusprojekt ja istutusjoonis ning nende muudatused kooskõlastatakse Tallinna Keskkonnaametiga ning istutuse asukoha linnaosa valitsusega, lisaks Tallinna Kommunaalametiga, kui istutustöö tehakse teemaa haljasalal. § 3. Üldised nõuded (1) Puule tuleb luua sobivad kasvutingimused vähemalt 20 aastaks. (2) Vastavalt istutuskohale määratakse istiku liik ja suurus ning võra ja juurestiku tüüp. Liikide valikul välditakse monokultuuride teket. Tänava- ja pargipuudeks sobivate istikute soovituslik nimekiri on lisas 1 Tallinna tänava- ja pargipuude istikute soovituslik nimekiri. (3) Istikute vahekauguse määramisel lähtutakse nende liigiomasest võra ja juurestiku suurusest lisa 2 Istikule vajaliku kasvuruumi määramise nõuded järgi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
