REFERAAT VÕSU XXX XXX 2009 TALLINN Võsu Taime maapealset osa nimetatakse võsuks. Taime võsu hakkab arenema seemnes olevast idapungast, mille tipus asub kasvukuhik. Võsu keskne osa on vars, mis kannab pungi ja lehti ning ka õisi ja vilju. Võsul saab eristada nii lehepungi kui ka õiepungi. Lehepungas on varjul algne vars lehealgmetega, õiepungas on õiealgmed. Asukohe järgi varrel eristatakse ka ladvapungi ja külgpungi. Ladvapungast kasvab võsu pikemaks. Külgpungadest arenevad nii lehed kui ka varreharud. Pungi kaitsevad tihedasti üksteise vastu liibunud pungasoomused, mis
VÕSU: 1.Millest areneb võsu? V:See areneb seemnes olevast idupungast, mille tipus asub kasvukuhik. 2.Seleta mõisted:Ladva-,külg-ja uinupung. Ladvapung-ladvapungast kasvab võsu pikemaks Külgpung-Külgpungast arenevad nii lehed kui ka varreharud Uinupung-Külgpungad, mis jäävad püsima,ei arene ning ei paisu ja avane 3.Võrdle õie-ja lehepunga ehitust. Lehepungas on varjul algeline vars lehealgmetega,õiepungas on õiealgmed,mõlemad tekivad mitmeaastastele taimedele. 4.Millistel taimedel on maa-alused muundunud võsud?Too näiteid. Mitmeaastastel rohttaimedel ehk püsikutel
Põllumajandustaimed. Kordamine eksamiks. 3.osa Vegetatiivsed taimeorganid. JUUR Juur on tüüpilistel juhtudel radiaalsümmeetrilise ehitusega maasisene taimeorgan millel on tipmine kasvukuhik. Juur ei kanna kunagi lehti , küll aga võivad juurtel tekkida pungad, millest arenevad maapealsed võsud. Juure ülesanded : *Taime kinnitamine mulda *Vee ja selles lahustunud ainete vastuvõtmine ning edasijuhtimine taime maapealsetesse osadesse *Juur talitab ka orgaaniliste ainete sünteeesi organina *Juur võib ka muutuda varuainete säilituspaigaks *Juurte abil võib toimuda ka taimede paljunemine *Mõnede taimede juured on muutunud maapealseteks organiteks mis võtavad osa ka
RAPS Raps ehk õlikaalikas (Brassica napus) on õlija söödataim ristõieliste sugukonnast kapsasrohu perekonnast. Raps on tekkinud rüpsi ja kapsa looduslikust ristlusest.Rapsi nimetus õlikaalikas on tulnud sellest, et noor rapsitaim sarnaneb väliselt kaalikaga.On üheaastane kultuurtaim. Rapsil on nii tali- kui ka suvivorm Talirapsil kasvab külviaastal kasvukuhik(varrealge), mis ebasoodsate talvitumistingimuste korral võib hukkuda. Talirüpsiga võrreldes on taliraps talveõrnem Suvirapsi külvatakse kevadel, ta on kiirekasvuline ja annab haljasmassisaagi juba 55-65 päeva pärast külvi. Koristada tuleb rapsi õitsemise algul, sest suvirapsi varred hakkavad varsti puituma Rapsi päritolust tekkis palju küsimusi, paljud teadlased arvavad, et rapsi päritoluks on Vahemere keskus. Eristamine: Juured on kuni 3 cm paksud, Vars on püstine ja ümardatud ...
5. Milleks kasutab inimene taimede juuri? Toiduks,toitude maitsestamiseks,suhkrupeedi juurtest saadakse siirupit ja suhkrut,ravimite valmistamisel ja kariloomadele toiduks. 6. Juurte ülesanded. Taime kinnitamine mulda Vee ja selles lahustunud mineraalainete imemine mullast ning edasi juhtumine taime maapealsetesse osadesse. Võsu 1. Millest areneb võsu? Seemnes olevast idupungast,mille tipus asub kasvukuhik. 2. Seleta mõisted: ladva-,külg- ja uinupung. Ladvapungast kasvab võsu pikemaks. Külgpungadest arenevad nii lehed kui ka varreharud. Uinupung on külgpung,mis hakkab arenema alles võsu kahjustamisel. 3. Võrdle õie- ja lehepunga ehitust. Õiepungas on õiealgmed Lehepungas on varjul algeline vars lehealgmetega. 4. Millistel taimedel on maa-alused muundunud võsud? Too näiteid. Sibulad,mugulad ja risoomid on muundunud võsud
tal kinnituda. Ühe taime kõik juured moodustavad juurestiku. Eristatakse sammas- ja narmasjuurestikku. Seemne idanemisel areneb esmalt idujuur, millest hiljem kujuneb peajuur. Peajuurest kasvavad külgjuured, mis võivad omakorda haruneda. Paljudel mitmeaastastel taimedel leidub ka lisajuuri. Lisajuured sarnanevad oma ülesannetelt ja ehituselt teiste juurtega, kuid erinevad tekkekoha poolest need kasvavad vartest või lehtedest. Juure tipus asub kasvukuhik, mis on kaetud seda kaitsva juurekübaraga. Kasvukuhik on 2-3 mm pikkune kiiresti paljunevate rakkude kogum. Kasvukuhikus toimub juure pikenemine ja juurekübara rakkude uuenemine. Sellele järgneb kasvuvööde, milles noored rakud kasvavad. Järgnevas imamis- ehk diferentseerumisvöötmes kujunevad juure püsikoed. Selle piirkonna välimisest kattekoest kasvavad välja juurekarvad. Nende abil saab taim mullast vett ja selles lahustunud toitaineid. Imamisvöötmele järgnevas
Narmasjuurestik kujuneb seemne idanemisel areneb ja haruneb idujuur nõrgalt.120m pikkune juur on avastatud metsikul viigipuul. Juurtega hangivad taimed mullast eluks vajalikku vett ja vees lahustunud mineraale. Siin moodustuvad külgjuured, mis võivad omakorda haruneda. Kasvukuhikule järgneb mõne mm pikkune juureosa kasvuvööde(selle vöötmes kasvavad suuremaks noored juurerakud)vastavalt juure pikenemisele moodustavad juured juurekarvad, vanad aga kärbuvad. Juure tipus paikneb kasvukuhik, mis katab ja kaitseb -juurekübar. Juurte harunemine on tähtis, sest siis saab paremini vett ja toitaineid kätte. Taimed suudavad omastada ainult vees lahustunuid aineid. Juuremuudendite e. Muundunud juurte peamiseks ül järgi eristatakse tõmbe, roni, õhu ja säilitusjuuri. Säilitusjuured on paljudel kahe-ja mitmeaastastel taimedel ning nende ül on koguda varuaineid. Tõmbejuured lühenevad vananedes ja tõmbuvad taime talvituva osa(sibula, risoomi)sügavamale mulda
(eritiseks). Juur. Juur on tipmise kasvukuhikuga radiaalsümmeetriline maasisene organ, millel pole kunagi lehti. Juure ülesanded: · taime kinnitamine pinnasesse · vee ja mineraalainete vastuvõtt ja transport · mõnede orgaanilisete ainete süntees · säilitusorgan · paljunemisvahend · hingamisvahend · ronimisvahend Juure vööndid: · Juure tipus asub kasvukuhik, seda katab juurekübar. · Pikenemis- ehk kasvuvööde. Selle vöötme rakud poolduvad harva, küll aga toimub nende pikenemine. Tsütoplasmas tekivad esimesed vakuoolid. · Imamis- ehk diferentseerumisvööde, kus kujunevad püsikoed ja tekib hulgaliselt juurekarvu. · Juhtimisvöötmes kujunevad külgjuured. Juurekarvad on selles juureosas surnud, mistõttu vööde ise vett ja mineraalsooli ei ima, vaid ainult juhib neid edasi. Ehitus:
- Troopikametsades. Ronijuured- Juured taimedel millel on pikk ja nõrk vars. -aitab hoida vart ja lehti maapinnast kõrgemal. -eritavad kleepainet kinnitumiseks. -mööda puutüvesid, müüre,majaseinu Juuri kasutatakse:toiduks(porgand, peet, kaalikas), toitude maitsestamiseks(mädarõigas,petersell,ingver), ravimite valmistamiseks(palderjan,takjas,lagrits), Kariloomade söötmiseks(söödapeet, kaalikas) VÕSU Võsu- Taime maapealne osa, mis areneb idupungast ja mille tipus asub kasvukuhik. Pungad -katavad tihedalt üksteise vastu liibunud pungasoomused. *kaitseb algmeid kuivamise ja külmumise eest. Lehepung- algeline vars lehealgmetega. Õiepung-algeline vars õiealgmetega. Asukoht varrel. -Külgpungad-kujunevad lehtede kaenlas, sealt arenevad lehed ja varreharud -Ladvapungad-Sealt kasvab võsu pikemaks, tipust. Pungade kasvamine. -Pungasoomused lüüakse lahti -Pungasoomused langevad maha -Taimed lehtivad ja õitsevad *Uinupungad- pungad mis jäävad püsima, aga ei arene
külgjuurte tekkimise vööde kõige ülemine moodustuvad külgjuured, mis kinnitavad taime mulda, tippudes olevate juurekarvade abil imatakse vett ja toitaineid Joonista skeem juure tipust ja kirjuta juurde selle osad ning nende ülesanded! juurekübar katab ja kaitseb juure tippu, kasvukuhik juure uuenemine ja kasvamine Nimeta juurte tüübid ja iseloomusta neid! Seemne idanemisel areneb esmalt idujuur, millest hiljem kujuneb peajuur. Peajuurest kasvavad külgjuured, mis võivad omakorda haruneda. Paljudel mitmeaastastel taimedel leidub ka lisajuuri. Lisajuured sarnanevad oma ülesannetelt ja ehituselt teiste juurtega, kuid erinevad tekkekoha poolest need kasvavad vartest või lehtedest. Täida tabel juuremuudendite kohta!
külgjuurte tekkimise vööde kõige ülemine moodustuvad külgjuured, mis kinnitavad taime mulda, tippudes olevate juurekarvade abil imatakse vett ja toitaineid Joonista skeem juure tipust ja kirjuta juurde selle osad ning nende ülesanded! juurekübar katab ja kaitseb juure tippu, kasvukuhik juure uuenemine ja kasvamine Nimeta juurte tüübid ja iseloomusta neid! Seemne idanemisel areneb esmalt idujuur, millest hiljem kujuneb peajuur. Peajuurest kasvavad külgjuured, mis võivad omakorda haruneda. Paljudel mitmeaastastel taimedel leidub ka lisajuuri. Lisajuured sarnanevad oma ülesannetelt ja ehituselt teiste juurtega, kuid erinevad tekkekoha poolest need kasvavad vartest või lehtedest. Täida tabel juuremuudendite kohta!
Säilitusorgan, paljunemisvahend, hingamisvahend, ronimisvahend ·Liigitamine (pea-, külg-, lisa-, idujuur) Peajuur: areneb seemne idujuurest. Taimel saab olla vaid üks peajuur. Külgjuur: kasvab välja peajuurest või mõnest teisest juurest (külgjuurest, lisajuurest). Lisajuur: areneb mõndadel taimeliikidel varrest või lehtedest (sattudes niiskesse keskkonda). Idujuur: peajuure alge seemnes. ·Juure vööndid Kasvukuhik: varre ja juure tipus paiknev kooniline moodustis, milles asuvad apikaalsed e tipmised algkoed. Kasvukuhikut katab juurekübar. Pikenemis- e kasvuvööde: selles vöötmes toimub rakkude suurenemine. Eristumisvööde e imamisvööde juurekarvadega: algab püsikudede kujunemine. Juurekarvade abil toimub vee ja mineraalainete vastuvõtt mullast. Juhtimisvööde külgjuurtega ·Juure ehitus Epibleem: maa-alune kattekude. Ühekihiline, rakuvaheruumid puuduvad,
3) segajuurestik, mis koosneb peajuurest ja lisajuurtest Kuju järgi eriatatakse: 1) sammasjuurestik (peajuur on mõõtmetelt palju suurem kui teised juured) 2) narmasjuurestik (palju ühesuguste mõõtmetega juuri) 3) harujuurestik (teise järgu juured jäävad oma mõõtmetelt vähe alla esimese järgu juurtele). 7. Missuguseid vöötmeid juures eristatakse ning kuidas need omavahel paiknevad? Selgitage joonise abil. a) Kasvukuhik b) pikenemis- e kasvuvööde, c)eristumis e. imavvööde d) külgjuurte vööde. Vt joonist. Lk. 85 8. Mis on juure ülesanded? 1) imab mullast vett ja mineraalaineid 2) kinnitab taime substraati 3) teostab sidet mulla mikroorgamismidega 4) varuainete ladestumiskoht 5) vegetatiivse paljunemise elund 6) sünteesib mõningaid orgaanilisi aineid 9. Mis ülesannet täidavad juurikad, kuidas and kujunevad ja millistel taimedel nad esinevad?
- Vegetatiivsed elundid moodustavad taime keha ning täidavad taime elutegevuse põhilisi ülesandeid (sh vegetatiivne paljunemine). 2) Juur - Juur on taime reeglina maasisene elutähtis organ. - Juur lehti ei kanna, küll aga võivad sellel tekkida pungad, millest arenevad maapealsed võsud. - Enamasti asub juur pinnases, kuid juuremuudendid võivad kasvada ka maapinnal. 3) Juure vöötmed • Kasvukuhik – apikaalne meristeem • Pikenemisvööde – rakkude kasv • Diferentseerumisvööde – püsikudede kujunemine • Külgjuurte vööde – peritsüklist saab alguse • Juurekael 4) Juurte ülesanded - Vee ja mineraalainete omastamine - Säilitusorgan. - Fotosüntees, hapniku omastamine - Orgaaniliste ainete sünteesi organ 5) Juure muudendid • Säilitusjuured • Tõmbejuured – e. kontraktiiljuured • Õhujuured
Vahel võib juhtkimpe näha varre ristlõikudel tillukeste täpikestena. Lehtedel näeb tugikoega ümbritusetud juhtkimpe leheroodudena. KATTEKOE rakud paiknevad tihedasti üksteise kõrval. Kattekoe põhiliseks ülesandeks on kaitsta taime mehhaaniliste vigastuste, kuivamise, mikroobide ja teiste välikeskkonna kahjulike mõjude eest. Selle koe kaudu toimub ka vee aurumine ja gaasivahetus. Õppejõu versioon : 1. Algkoed (meristeemid). Neist tekivad kõik teised taime koed A. tipmised kasvukuhik varre ja juure tipus. Sealt kasvab taim pikemaks B. külgmine kambium asub juhtkimbus puiduosa ja niineosa (koore) vahel, seal toimub varre jämedamakskasvamine. Pole üheidulehelistel taimedel (kõrrelised, liilialised palmilised nende vars ei kasva jämedamaks, vaid jääb selliseks, nagu on tekkides. C. vahelmine kõrrelistel, lõikheinalistel kõrresõlmede kohal lehe ja varre alusel võimaldab kiiresti
Taimemorfoloogia alused Elutu: Objektid kaotavad väliskeskkonna mõjul oma iseloomulikud omadused: (1) raud oksüdeerub, (2) kivid purunevad kruusaks, (3) kruus hõõrutakse liivaks Anorgaanilised objektid tuleb isoleerida väliskeskkonnast Elus: Bakterid, protistid, seened, taimed, loomad Objektid vajavad pidevat kontakti keskkonnaga: saavad õhku, vett, toitaineid ja eritavad jääke Elusaid organisme iseloomustab: ainevahetus a) Assimilatsioon - süntees b) Dissimilatsioon - lagundamine Taimede osad: Ehitus: rakukest, plastiidid, vakuoolid Ainevahetus: autotroofsed Varuaine: tärklis Keha pindala: suur välispind Kasv: piiramatu Närvisüsteem: puudub Hormonaalsed organid: puudub Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel o...
OSKUSSÕNAD morfoloogia ja anatoomia LEHTEDE SEISUD · vastak igasse sõlmekohta kinnitub kaks vastakut lehte, nt sirel, saar, vaher · vahelduv--igasse sõlme kohta kinnitub üks leht, nt kask, tamm, pärn · männaseline--sõlme kohta kinnitub kolm või enam lehte, nt eerika PUNGAD · apikaalne pung--puu tipupung ja sellele on omane apikaalne domineerimine. Tipupungast arenenud võrse areneb kiiremini, kui külgpungadest kasvanud võrsed. Kui tipupung eemaldada või juhtvõrset kärpida hakkavad arenema allpool olevad võrsed. · külgpung---paikneb 1 aastase oksa külgedel · uinuv pung---apikaalse punga ja külgpungade arenedes jääb osa pungi puhkeolekusse (paiknevad reeglina aasta juurdekasvu alumises osas) tänu tüve või oksa jämeduskasvule kasvavad nad puidu sisse. · lisapung- arenevad pärast koore või puiduvigastusest haava ümber tekkinud kallusest. Lisapungad võivad paikneda ...
kolmetahulise püramiidi sarnane rakk, mis jaguneb kõikide külgede suunas. · Haavakude ehk kallus: sekundaarne algkude, mis võib tekkida peaaegu kõigi kudede elusatest rakkudest. St et ka mõnel püsikoel on võime minna tagasi algstaadiumi (dediferentseeruda) ja areneda teises suunas. Nn `hädaolukorrad' vigastuste kinnikasvamine, kui mingi taimeosa on saanud kahjustada loomade või inimeste tegevuse tõttu. · Kasvukuhik: varre ja juure tipus paiknev kooniline moodustis, milles asuvad apikaalsed e tipmised algkoed. Püsikude (põhikude, juhtkude, tugikude, kattekude): rakud ei ole intensiivse paljunemisvõimega, tekitavad sama koe rakke, on erineva suurusega, plasmat suhteliselt vähe, tuumad on väikesed ja vakuoolid suured. Põhikude · Iseloomustus: vähe diferentseerunud, rakud õhukeseseinalised ja ümarad, rakuvaheruume on palju, moodustavad põhilise osa rohttaimedest.
kolmetahulise püramiidi sarnane rakk, mis jaguneb kõikide külgede suunas. Haavakude ehk kallus: sekundaarne algkude, mis võib tekkida peaaegu kõigi kudede elusatest rakkudest. St et ka mõnel püsikoel on võime minna tagasi algstaadiumi (dediferentseeruda) ja areneda teises suunas. Nn ‘hädaolukorrad’ – vigastuste kinnikasvamine, kui mingi taimeosa on saanud kahjustada loomade või inimeste tegevuse tõttu. Kasvukuhik: varre ja juure tipus paiknev kooniline moodustis, milles asuvad apikaalsed e tipmised algkoed. Püsikude (põhikude, juhtkude, tugikude, kattekude): rakud ei ole intensiivse paljunemisvõimega, tekitavad sama koe rakke, on erineva suurusega, plasmat suhteliselt vähe, tuumad on väikesed ja vakuoolid suured. Põhikude Iseloomustus: vähe diferentseerunud, rakud õhukeseseinalised ja ümarad, rakuvaheruume on palju, moodustavad põhilise osa rohttaimedest.
interkalaarsed - lehe alusel, varres, sõlmevahes. Initsiaal- e. kiirdrakk - Lihtsaima kasvukuhiku tipus on üks suur piiramatu pooldumisvõimega, kolmetahulisele püramiidile sarnanev kiird- ehk initsiaalrakk, mis jaguneb kordamööda kõikide külgede suunas. Haavakude - Taime vigastatud koha ümber tekib haavakude ehk kallus, milles leidub algkoelisi rakke - kalluse- ehk haavameristeemi. Selle talitledes tekivad teisesed haavakoed - haavapuit, haavakork jne. või isegi uued organid. Kasvukuhik - Apikaalsed ehk tipmised algkoed asuvad varre ja juure tipus. Need algkoed paiknevad koonilisest moodustisena kasvukuhikuna. Kasvukuhikus toimub juure pikenemine ja juurekübara rakkude uuenemine Põhikude e parenhüüm iseloomustus - vähe diferentseerunud, rakud õhukeseseinalised, ümarad, rakuvaheruume palju, moodustavad rohttaimedest põhilise osa. Ülesanded fotosüntees ja varuainete säilitamine. Paiknemine - moodustavad valdava osa taimede kehast
Nende alumine külg kasvab kiiremini kui ülemine, mistõttu lehealgmed pöörduvad üles, ümbritsevad ja kaitsevad kasvukuhikut. Iga lehealgme juures, sellest ülevalpool, leiame väikese kühmukese. Need on tulevaste kaenlapungade algmed. Punga alusele kinnituvad tugevad pungasoomused. Need katavad punga igast küljest täielikult ja kaitsevad seda, kui see ebasoodsal ajal püsib puhkeolekus. Soodsa aastaaja saabudes pung taas puhkeb ja pungasoomused langevad maha. *Ladvapung- kasvukuhik, peatelje kui ka selle harude tipus peitub vastava telje ladvapungas. *Külgpung- külgharud arenevad varre küljest tekkivatest külgpungadest. *Kaenalpung-normaalselt tekivad külgpungad lehtede kaenlas s.o nurgas, ille moodustavad vars ja selle külge kinnituv leht . seepärast nimetatakse neid pungi ka aenlapungaeks. *Lisapung- Nee on pungad mis võivad tekkida korrapäratult, väljaspool lehtede kaenlaid. Sageli ilmuvad need puude kändudele pärast puu maharaiumist
initsiaalrakk, mis jaguneb kordamööda kõikide külgede suunas ja moodustab niimoodi kiirdraku derivaate. Initsiaalrakk on tugevasti vakuoliseerunud, kuid derivaatide protoplasmas on vakuoolid väikesed. Kirjeldatud kasvukuhiku tüüp esineb soontaimede alamatel esindajatel -- hõimkonnas sõnajalgtaimed. 7. Haavakude. Taime vigastatud koha ümber tekib haavakude ehk kallus, mis on sekundaarne algkude, võib tekkida peaaegu kõigi kudede elusatest rakkudest. 8. Kasvukuhik. Tipmised algkoed asuvad varre ja juure tipus. Need algkoed paiknevad koonilise moodustisena kasvukuhikuna, mida ümbritsevad soomusjad lehealgmed. 9. Põhikoe iseloomustus, ülesanded, paiknemine. Assimilatsioonipõhikude (klorenhüüm), säilituspõhikude. Põhikude on vähe diferentseerunud, rakud on õhukeseseinalised, ümarad, rakuvaheruume on palju, moodustavad rohttaimedest põhilise osa. Põhikoe rakud osalevad lisajuurte ja -võsude moodustamisel
# mõnede orgaanilisete ainete süntees, # säilitusorgan, paljunemisvahend, hingamisvahend, ronimisvahend. Liigitatakse: pea, külg, lisa- ja idujuur. Idujuur idandil esinev esmane juur, tekib diferentseerumata idukoest. Peajuur juurestiku keskne, idujuurest tekkiv juur, tavaliselt kasvab vertikaalselt maasse. Külgjuur peajuurest lähtuvad harud, tekivad endogeenselt steeli välimisest rakukihist e. peritsüklist. Juurevööndid: Kasvukuhik seal paiknevad poolduvad initsiaalrakud; pealt katab juure kübar, Pikenemis- e. kasvuvööde pooldumised harvemad, toimub rakkude kiire kasv; 2-5mm., .Eristumisvööde, Differentseerumis- e. imavvööde algab püsikudede kujunemine ja tekivad juurekarvad (ainete imamine); 1-4cm, Jagunemisvööde külgjuurtega, Juurekübar. Ehitus: Epibleem e. risoterm juurte katte-/imikude; erinevused epidermist: imeb, ei ole ôhulôhesid, ei ole kutiikulaid
küll pidev kambiumirõngas, ent juhtkimbud jäävad eraldi; Helianthus-tüüp, sarnaneb eelmisele, kuid kimbuvahekambium tekitab uusi juhtkimpe; Ricinus-tüüp, esikasv sarnaneb Aristolochia- tüübile, kuid kimbuvahekambiumi tegevuse tulemusena muutub juhtkimpude eristamine võimatuks. 4. JUUR 4.1. Juure esikasv Juure tipus asuv kasvukuhik (joonis) sarnaneb ehituselt ja talitluselt varre kasvukuhikuga. Erinevuseks on juure initsiaalrakkude omadus toota meristemaatilisi rakke ka väljapoole. Need algkoe rakud moodustavad kalüptrogeeni, mille talitlemisel kujuneb õrnu initsiaalrakke vigastuste eest kaitsev juurekübar ehk kalüptra. Juurekübara rakkudes leidub suuri amüloplaste -- statoliite, mis toimivad tasakaalukehadena. Statoliitide tõttu kasvavad juured vertikaalselt allapoole (positiivne geotropism). Taim ei kasuta
13. Ükskõik, millist kultuuri me kasvatame, on alati oluline saada võimalikult suurt saaki. Saagi kujundamise võimalused: 1. Miinimumreegel saagikust piirab kõige rohkem see tegur, mis rahuldab taime vajadusi kõige vähem (nt. normaalset taime kasvu piirab nii vee puudus kui ka üleküllus); 2. Üheaegsuse ja vastastikuse mõjutamise reegel kõik kasvutegurid mõjutavad taime üheaegselt, mitte isoleeritult (nt. soojuse, valguse ja niiskuse koosmõju); 3. Asendamatuse reegel ükski kasvutegur pole teisega asendatav ja oma füsioloogilise toime poolest on nad kõik taime elus vajalikud (nt. vett ei saa asendada soojusega); Nendest kolmest reeglist selguvad põhinõuded agrotehnikale: tagada igale taimesordile parimad kasvutingimused igas arengufaasis, vähendades samaaegselt umbrohtude, kahjurite ja haiguste mõju. Samas ei tohi ükski võte kahjustada ümbritsevat keskkonda. Seega on taimekasvatajal suure saagi saamiseks oluline jälgida järgmisi agr...
Külgjuured kasvavad peajuurest välja igas suunas ja harunevad omakorda korduvalt. Kui istutate lehtpuutaime mulda liiga sügavale, võivad juurekaelast kõrgemalt areneda taimel veel lisajuured. Lisajuured ei arene peajuurest, vaid harilikult varrest ja nad aitavad taimel ebasoodsate oludega kohaneda ning ellu jääda. Palju lisajuuri tekib paju-, kontpuu- ja kuslapuuliikide taimede vigastamisel. Juure ehitus Juure tipus asub 2-3mm pikkune algkoerakkudest kasvukuhik, mis on kaitstud mehhaaniliste vigastuste eest juurekübaraga. Kasvukuhikus toimub aktiivne rakkude jagunemine. Kasvukuhikule järgneb kasvuvööde, milles rakud intensiivselt kasvavad. Kasvuvöötmele järgneb imav vööde, mis on kaetud üherakuliste juurekarvadega, mille abil hangib taim mullast vett ja selles lahustunud aineid. Järgmiseks juurte vöötmeks on külgjuurte vööde. Kohta, kus peajuur läheb üle tüveks, nimetatakse juurekaelaks. Juured on kaetud kattekoega,
2) täiterakud asenduvad korgistunud rakkudega alles vegetatsiooniperioodi lõpul, näiteks perekondades saar (Fraxinus), tamm (Quercus), pärn (Tilia) ja leeder (Sambucus); 3) kohevad korgistumata ja tihedad korgistunud rakkude kihid vahelduvad, näiteks perekondades kask (Betula), pöök (Fagus), ploomipuu (Prunus) ja robiinia (Robinia). 6. Mille poolest erineb korgitamm tammest? 7. Kirjeldage juurtepuidu mikroehitust. Joonistage skeem Juure tipus asuv kasvukuhik (joonis) sarnaneb ehituselt ja talitluselt varre kasvukuhikuga. Erinevuseks on juure initsiaalrakkude omadus toota meristemaatilisi rakke ka väljapoole. Need algkoe rakud moodustavad kalüptrogeeni, mille talitlemisel kujuneb õrnu initsiaalrakke vigastuste eest kaitsev juurekübar ehk kalüptra. Juurekübara rakkudes leidub suuri amüloplaste -statoliite, mis toimivad tasakaalukehadena. Statoliitide tõttu kasvavad juured vertikaalselt allapoole (positiivne geotropism).
Auksiini toime esilekutsumiseks põllumajanduses, aianduses kasutatakse sünteetilisi auksiine, sest need on IAA-ga võrreldes stabiilsemad. Puude pritsimisel viljade valmimisel kasutatakse sageli -naftüüläädikhapet, juurte moodustumiseks peritsüklist indoolvõihapet. Herbitsiididena kasutatakse 2,4D ja 2,4,5 T (trikloorfenoksüäädeikhape). Need ühendid hävitavad viljapõldudel kaheidulehelised umbrohud, aga ei mõju üheidulehelistele kultuurtaimedele, sest nende kasvukuhik on peidetud lehtede vahele ja ei kahjustu. Giberelliinid Nimetus tuleneb seene nimetusest, milles need ühendid esimesena avastati. Avastatud ~125 erinevat esindajat. Üle saja neist taimedes. Kuuluvad terpenoidsete ühendite hulka st koosnevad viiesüsinikulistest isopreeni jääkidest. Gibereliinide (GA) molekulid koosnevad neljast isopreeni jäägist, st on diterpeenid ja sisaldavad 20 süsiniku aatomit. Ahelad on tsükliseerunud. Jaotatakse kaheks rühmaks:
, niiskus, õhuhapnik. Kuivas või liigniiskes mullas idanemine aeglustub või seiskub. Idanemise kestus oleneb eelkõige temperatuurist. (Eestis 7-17 päeva) 2.Tärkamine-lehe mulla pinnale jõudmine. Esimene leht kaetud sinkaga, mille kasv peatub mulla pinnal. Esimene leht kasvab 6-14 päeva. Samal ajal kasvavad ka juured. 3.Võrsumine-uute külgvõrsete ja lisajuurte moodustumine. Need saavad alguse võrsumissõlmest, mis on taimel väga oluline organ (varuainete kogum) Siit alguse saanud kasvukuhik on õisiku algmeks. Võrsumist mõjutavad oluliselt kasvutingimused. 4.Kõrsumine-lehetupes kasvav õisikualge on jõudnud 5 cm kõrgusele mulla pinnast. Taim kasvab allpool asuvast kõrresõlmest, mis tõstab õisikut lehetupes ülespoole. Toimub intensiivne orgaanilise massi juurdekasv. 5.Loomine-ülemisest lehetupest ilmub õisik, st. pool õisikust on välja tulnud. Sel ajal taime intensiivne kasv jätkub. Kui sel ajal toitaineid ja vett vähe, jääb saak napiks. Õisikute tüübid
lõhedega. Võrsed on soomusjate lehtedega võrsetel, esimesed kaetud, hargnevad rohkesti. Võrsete tippu ei rohkem ladvaosas, Elupuud on Perekond elupuu Thuja moodustu nähtavaid pungi, seal on soomuste viimased võra alaosas. ühekojalised. St käbid vahel kasvukuhik, kust algab võrsete kasv ja Emastel viljuvad vaid on ühesoolised. tekivad käbid. Lehed on esimesel paaril aastal keskosas olevad okkataolised ja lineaalsed, hiljem soomusjad. seemned, äärmised on Kühmuline õlinääre on keskmistel puitunut steriilsed.
I osa Taimerakkude kuju ja suurus, taimeraku omapära, taimeraku organellid, Taimerakk rakutuum, plastiidid, vakuool. Rakukest, sellel kujunemine ja modifitseerumise võimalused. Tselluloos, hemitselluloos ja pektiinaine. Poorid, perforatsioonid ja palasmodesmid. Pigmendid, alkaloidid, glükosiidid ja parkained. Jääkained taimerakus kristallid. Taimeraku keemiline koostis ja selle dünaamika veg. perioodi vältel (vesi, TP, TK, TT, NEA jt.) Taimerakkude kuju ja suurus: · Kõrgemate taimede rakke kuju järgi saab jaotada kaheks parenhüümsed ja prosenhüümsed · Rakkude läbimõõt enamasti 10...100 mikromeetrit, samas kiutaimedel rakkude pikkus võib ulatud 0.5 meetrini · Rakkude suurus on koetüübile iseloomulik tunnus ja ei sõltu taime suurusest Taimeraku omapära: 1. Kestad tselluloos, hemitselluloos, pektiin 2. Vakuoolid(sinna kogunevad jääkained, varuained ning seal kontrollitakse rakusiserõhku...
Kuju: niitjad, nöörjad, koonilised, käärjad, muguljad, rõigasjuured jne. Juurte tüübid päritolu järgi: Peajuur, Lisajuur, Külgjuur Substraadi järgi: mulla-, vee-, õhujuured Juurestik – taime kõigi juurte kogum; Peajuurestik, lisajuurestik, segajuurestik Sammasjuurestik (tüüpiline kaheidulehelistele), narmasjuurestik (tüüpiline üheidulehelistele), harujuurestik (tüüpiline puittaimedele) Juure mikroskoopiline ehitus Juure vöötmed: ◦ kasvukuhik, ◦ pikenemis- ehk kasvuvööde, ◦ eristumis- ehk imavvööde ◦ külgjuurte vööde Kasvukuhiku tipus juurekübar Imavas vöötmes tekivad juurekarvad Külgjuurte vöötmes toimub juure harunemine Juure muudendid Säilitusjuured tekivad tänu puidu- ja niineparenhüümi vohamisele varuainete kogunemise tõttu Päritolu järgi jagunevad: juurikad ja juuremugulad Juurikad moodustuvad peajuurest, eristatakse pead, kaela ja pärisjuurt.
Botaanika loeng 04.09 Botaanikat võib jagada: · Taime morfoloogia · Taime anatoomia · Taime füsioloogia · Taime geneetika · Taime embrüloogia · Taime ökoloogia · Taime geograafia Roheliste autotroofsete taimede põhiülesanne on fotosüntees(orgaanilise aine tootmine). Loomaarsti ja botaanika seos looma terviserikke korral kasutame rohtu Paljudel juhtudel on taimed kahjulikud, põhjustavad tervisehäireid võ rikuvad loomakasvatuslikku toodangut(piimale värvi anda, liha maitse, lambavill). Taimerakk · Koosneb rakkudest, erineb loomarakkudest ehituselt o Rakukest o Vakuoolid rakumahlaga o Kuju ja suurus väga mitmesugune(oleneb asukohast). Optimaalne on ümmargune kuju, sest soojakadu väikseim o Ainuraksed on kerakujulised Kuju järgu on kaks rühma: 1. Parenhüümsed rakud pikkus ja laius enamvähem samad 2...
Saaterakud (paiknevad sõeltorude külgseinal) Parenhüümi rakud säilitavad tärklist Niinekiud koosnevad surnud sklerenhüümi rakkudest, on suure tselluloosi sisaldusega, ei ole lignifitseerunud. Skleriidid (kivis- ja tugirakud) - ümardunud, sageli ebaühtlase kujuga paksenenud seintega rakud 18. Kirjeldage juurtepuidu mikroehitust. Joonistage skeem Juure tipus asuv kasvukuhik sarnaneb ehituselt ja talitluselt varre kasvukuhikuga. Erinevuseks on juure initsiaalrakkude omadus toota meristemaatilisi rakke ka väljapoole. Need algkoe rakud moodustavad kalüptrogeeni, mille talitlemisel kujuneb õrnu initsiaalrakke vigastuste eest kaitsev juurekübar ehk kalüptra. Juurekübara rakkudes leidub suuri amüloplaste -statoliite, mis toimivad tasakaalukehadena.
(2) Korp (3) Lõved (4) Säsikiirte laiendid 3 Varre muudendid a Võsuastlad a. Säilitusvars b. Assimileeriv vars c. Köitraod d. Maa-alune vars = risoom (1) (risoom-)mugul e. Stoolon 19. Taime juur. Primaarne juur ja selle kudede kujunemine algkoest. Juure teiskasv. Milleks? Vee ja mineraalide hankimiseks; kinnihoidmiseks Juure esikasv 1 Kasvukuhik a. Differentseerumine nagu varre tipus: jagunemisvööde; lisaks: b. Kalüptrogeen juurekübar c. Pikenemis- e kasvuvööde d. Imamis- e differentseerumisvööde e. Juhtimisvööde 2 Epibleem: talitleb imikoena 3 Endoderm: läbilaskerakud, Caspary jooned 4 Radiaalne juhtkimp: aktinosteel Juure teiskasv: 1 Floeemi ja ksüleemi vahele tekib kambium 2 Peritsükkel fellogeen 20
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
