TALLINNA ÜLIKOOL Loodus- ja terviseteaduste instituut Bioloogia INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ÕPPIMAPP Juhendaja: Saima Kuu Tallinn 2016 SISUKORD 1Sissejuhatus...............................................................................................................................6 1.1Mõisted...............................................................................................................................6 1.2Rakk...................................................................................................................................7 1.3Koed...................................................................................................................................7 1.4Elundkonnad........................................................................................
ravimite tootmine GM-organismide abil Kohtumeditsiinis: isiku tuvastamine, isadustest 2. Kaasaegse geneetika rakendusalad põllumajanduses. Transgeensed organismid. Organismi kloonimine. Põllumajanduses rakendadakse geneetika teadmisi taimesortide ja loomatõugude aretuses. Transgeensed taimed on suuremad, viljakamad, vastupidavamad, säilivad paremini jne. Transgeenseid loomi on loodud ravimite tootmiseks – nt. kasvuhormooni tootev piimalehm. Transgeensed bakterid toodavad insuliini. Kloonimiseks võetakse somaatiline rakk ja siirdatakse see munarakku, millest on tuum eemaldatud. Tekib doonoriga geneetiliselt identne isend. Kloonimist rakendatakse lemmikloomade paljundamiseks – see on suur äri. Tulevikus kasutatakse ka transgeensete loomade paljundamiseks ja inimse tüvirakkude tootmiseks. 3. Geneetika väärkasutused. Eugeenika e
Luude paksenemine toimub kaltsiumisoolade ladestumise diafüüsi välisosa juurde. Kasvu mõjutamine ja kontroll on suurelt osalt hormoonide kontrolli all. Kondrotsüütide paljunemist mõjutavad kasvuhormooni vahendusel maksas tekkivad somatomediinid, mis stiumuleerivad kondrotsüütide paljunemist. Kasvuhormoon ise otseselt luude pikenemist ei mõjuta, aga selleks, et somatomediinid tekiks, on kasvuhormoon vajalik. Nii kasvuhormooni kui somatomeedinide toime kindlustamiseks kasvuea perioodis on vajalikud ka kilpnäärme hormoonid. Kui lapseeas esineb kilpnäärme alatalitlus, siis kujuneb välja kretinism, mis avaldub kääbuskasvus ja vaimses alaarengus. Veel mõjutavad luude kasvu ja luustumise protsessi suguhormoonid. Nende produktsiooni tõus algab puberteediperioodil ja nende hormoonide mõjul toimub kaltsiumisoolade intensiivsem ladestumine kõhreplaatidesse ja need kasvavad kinni ehk luustuvad
2. diafüüs – piklik osa epifüüside vahel 3. kõrheplaat – toimub kõhrerakkude ehk kondrotsüütide paljunemine a. diafüüsi poolsesse külge ladestuvad kaltsiumisooled ja nii toimub luulise massi suurenemine Luude paksenemine toimub kaltsiumisoolade ladestumise diafüüsi välisosa juurde. Kasvu mõjutamine ja kontroll on suurelt osalt hormoonide kontrolli all. Kondrotsüütide paljunemist mõjutavad kasvuhormooni vahendusel maksas tekkivad somatomediinid, mis stimuleerivad kondrotsüütide paljunemist. Kasvuhormoon ise otseselt luude pikenemist ei mõjuta, aga selleks, et somatomediinid tekiks, on kasvuhormoon vajalik. Nii kasvuhormooni kui somatomediinide toime kindlustamiseks kasvuea perioodis on vajalikud ka kilpnäärme hormoonid. Kui lapseeas esineb kilpnäärme alatalitlus, siis kujuneb välja kretinism, mis avaldub kääbuskasvus ja vaimses alaarengus.
Hüpofüüs ehk ajuripats on kõige tähtsam sisenõrenääre. Peaajus asuv ajuripats juhib teiste hormoone sünteesivate näärmete tööd. Kasvuhormooni ja suguhormoonide tootmist. Ajuripatsi kaudu on närvisüsteem ja http://miksike.com/docs/referaadid2005/sisenorenaarmed_janika.ht hormonaalsüsteem omavahel seotud. m Käbikeha asub peaajus ja tema hormoonid reguleerivad ööpäevaseid rütme ning nahapigmentide sünteesi. Kilpnääre on inimese suurim nääre ja asub kõri ümbruses
Samadel põhjustel võib olla vaevaline uinuda palavuses. (O'Hanlon, B. 1998: lk 16-17) On tehtud järgmine üldistus: uni on ärkvelolekuga perioodiliselt vahelduv füsioloogiline seisund, mille ajal katkeb organismi aktiivne seos ümbritseva keskkonnaga, taastub kesknärvisüsteem, lihaskonna ja meeleelundite töövõime ning toimub muutusi mõnes organismi funktsioonis. Pärast und kaob väsimus. (Loogna et al... 1998: lk 19) Uni on vajalik: · Neuronite taastumiseks. · Kasvuhormooni vabanemine lastel ja noorukitel seostub kasvuprotsessiga. · Keharakkude taastumine, reservide loomine aktiivseks tegevuseks. · Uni tagab oluliste seoste (info) säilitamise, mis võivad kaduda, kui neid pikema aja vältel ei kasutata. Kuna aju on aineliselt pidevalt muutuv keskkond, on info püsivuse tagamiseks vajalik selle perioodiline ,,ülesalvestamine". (Normaalne... 2002) Niisiis on uni kahtlemata meie täisväärtuslikuks eluks hädavajalik
Konvergents on väiksem, vananedes saame seal lämmastikmonooksiidi vähem. Kui saame mao kaudu lämmastikmonooksiidi kätte, saame seda rohkem ja kiiremini kui peensoole kaudu. Ja tegelikult L-arginiin, mida kõik arvavad, et see on see õige asi, tegelikult L-arginiin ei ole see kõige parem asi lämmastikmonooksiidi saamiseks ja ma hakkasin sellest natuke edasi mõtlema. L-arginiini peamine funktsioon on toota valke, ta tekitab ka insuliini ja kasvuhormooni. Aga tema peamine funktsioon ei ole tekitada lämmastikmonooksiidi. 5 Hakkasin mõtlema, kui lämmastikmonooksiid on kõige olulisem asi, siis organism peab seda tegema mingisugusel teistsugusel viisil. See oli see, mis viis mind nende erinevate inimeste uurimusteni, erinevate inimestega suhtlemiseni ja arusaamani, et väga paljud taimsed allikad on lämmastikmonooksiidi saamiseks tegelikult oluliselt paremad.
1. Mõisted, tähtsamad harud, meetodid. Mõisted: Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Tuleneb vanakreeka sõnadest psyche (hing/vaim) ja logos (õpetus). Seega on psühholoogia hingeteadus või vaimuõpetus. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Selle all mõeldakse organismi sisemuses toimuvad vaimseid ja hingelisi protsessie, nagu mõtlemine, viha jne. Psüühika ülesanne on organismi teavitamine ümbritsevast maailmast toimuvast. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Alateadvus on psüühika teadvustamatus. Eneseteadvus on üks teadvuse vorm teadlik olemine ja arusaamine iseendast Tähtsamad harud (20. saj toimus massiline harunemine): Üldpsühholoogia uurib täiskasvanud ja terve inimese vaimseid protsesse ja käitumist. Sotsia...
taimeraku võime dediferentseeruda embrüonaalseks rakuks, mis seejärel võib saada aluseks uue taime kasvatamisel. Kui diferentseeerunud taimekude viia kunstlikesse kasvutingimustesse, steriilsesse koekultuuri ja kasvatada rakke 2,4-diklorofenoksüäädikhappe 2,4-D juuresolekul, mis on üks taimehormoone, taime koerakud dediferentseeruvad, moodustades kalluse. Seejärel viiakse kalluskultuuri rakud 2,4-D-vabale söötmele, mis sisaldab kasvuhormooni kinetiin, ning taimerakud hakkavad jälle diferentseeruma. 54. Mille poolest erineb organismide kloneerimine DNA kloneerimisest? DNA´d saab kloneerida katseklaasis vajalike komponentide juuresolekul, Organismi kloneerimiseks, tuleb kõigepealt võtta kloneeritava organismi mingi rakku tuum ja siis see naise munarakku sisestada (eelnevalt on sealt tuum eemaldatud) ja siis see peremees organismi panna (naise vagiinasse) kus see uueks organismiks areneb. 55
Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine. Bioloogia-teadus elusorganismide ehitusest, talitlusest ja suhetest keskkonnaga. Palju harusid: taimed-botaanika, loomad-zooloogia Riik Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki : Seened, loomad, taimed, bakterid, algloomad Hõimkond Riigist järgmine taksonoomia suurüksus Näiteks: Keelikloomad(inimene) Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi: Kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad, linnud Selgrootute loomade puhul eristatakse : Käsnas(jõekäsn), ainuõõssed (meririst), ussid (vihmauss), limused (piklik jõekarp), lülijalgsed (kollane loigukiil) Katteseemtaimede puhul eristatakse: Üheidulised(nisu), kaheidulised(harilik hiirehernes) Selts Selgroogsete loomade klassid jaotatakse seltsideks: Kiskjalised, närilised, jäneselised Seltside nimed moodustatakse loomade puhul liitega –lised. Taimede j...
Hormoonid aitavad korraldada ainevahetust. Nii näiteks reguleerib kilpnäärme hormoon toitainete lõhustumist rakkudes ning neerupealsete hormoon mineraalainete vahetust. Hormoonid mjuhivad ka sootunnuste kujunemist, mõjutavad rasedust ja sündi. Peaajus asub väikese kirsi suurune ajuripats ehk hüpofüüs. Ajuripats on inimorganismis "juhtnäääre", sest ta korraldab kõigi teiste hormooninääärmete tööd. Ajuripats toodab kasvuhormooni. Kui lapseeas eritub seda liiga palju, on tagajärjeks hiidkasv, kui aga liiga vähe, jääb inimene kääbuseks. Hormoonide toimemehhanism võib olla erinev: · nad võivad mõjutada rakumembraanide läbitavust; · rakusiseseid ensümaatilisi protsesse, neid aktiveerides või pärssides; · ensüümide sünteesi . Hormoonide toime sõltub nende kontsentratsioonist toimimispaigas. Pärast oma toime avaldamist hormoonid inaktiveeritakse
tõttu ülekaaluka mõttena püsib tüseduskartus ja patsient seab oma kehakaalule väga ranged piirid. (d) Väljendunud endokriinhäired haaravad hüpotalamuse-hüpofüüsi- sugunäärmete süsteemi. Naistel avaldub see amenorröana ning meestel seksuaalse huvi ja potentsi kadumisena. (Olulise erandi moodustavad püsiva vaginaalse verejooksuga anorektilised naised, kes saavad hormonaalset asendusteraapiat, kõige sagedamini kontratseptiivseid vahendeid). Samuti võib esineda kasvuhormooni ja kortisooli taseme tõusu, türeoidhormooni perifeerse metabolismi ja insuliini sekretsiooni muutusi. (e) Kui algus on prepuberteedieas, siis organismi pubertaalsed muutused hilinevad või isegi peetuvad (kasvu seiskumine, tütarlastel ei arene rinnanäärmed, primaarne amenorröa; poistel Bulimia nervosa Buliimiahaige piinab end tihti ülesöömisega ning seejärel kas oksendab, võtab lahtisteid, teeb trenni või paastub, et kaal ei suureneks
Hormoonid aitavad korraldada ainevahetust. Nii näiteks reguleerib kilpnäärme hormoon toitainete lõhustumist rakkudes ning neerupealsete hormoon mineraalainete vahetust. Hormoonid mjuhivad ka sootunnuste kujunemist, mõjutavad rasedust ja sündi. Peaajus asub väikese kirsi suurune ajuripats ehk hüpofüüs. Ajuripats on inimorganismis "juhtnäääre", sest ta korraldab kõigi teiste hormooninääärmete tööd. Ajuripats toodab kasvuhormooni. Kui lapseeas eritub seda liiga palju, on tagajärjeks hiidkasv, kui aga liiga vähe, jääb inimene kääbuseks. Hormoonide toimemehhanism võib olla erinev: nad võivad mõjutada rakumembraanide läbitavust; rakusiseseid ensümaatilisi protsesse, neid aktiveerides või pärssides; ensüümide sünteesi . Hormoonide toime sõltub nende kontsentratsioonist toimimispaigas. Pärast oma toime avaldamist hormoonid inaktiveeritakse
Aeroobse võimekuse mõõtmise meetodid Otsesed meetodid: Maksimaalne koormuskatse veloerogomeetril või liikurrajal koos väljahingatava õhu analüüsimisega Kaudsed: Wattmax test, Helisignaalidega dikteeritava rütmiga 20- meetriste lõikude vastupidavus-süstikjooks ehk PACER- jooks, Hoosier´i vastupidavusjooks 6-17 aastastele lastele ja noorukitele, Kolme minuti vastupidavusjooks koolieelikutele, 1000 m jooks, Ühe miili (= 1609,35 m) kõnd/jooks, Cooperi 12 minuti jooks, PWC 170 = kehaline töövõime SLS 170 lööki minutis) Lihasjõu mõõtmise meetodid · Istessetõusud ja modifitseeritud istesse tõusud · Ülakeha tõsted selililamangust · Paigalt kaugushüpe, kolmikhüpe, üleshüpe · Kätekõverdused toenglamangus · Rippes kätekõverdused kangil · Ripe kangil kõverdatud kätega · 150 grammise liivakoti vise parema ja vasaku käega · Fantoomtoolil istumine ...
Hormoonid aitavad korraldada ainevahetust. Nii näiteks reguleerib kilpnäärme hormoon toitainete lõhustumist rakkudes ning neerupealsete hormoon mineraalainete vahetust. Hormoonid mjuhivad ka sootunnuste kujunemist, mõjutavad rasedust ja sündi. Peaajus asub väikese kirsi suurune ajuripats ehk hüpofüüs. Ajuripats on inimorganismis "juhtnäääre", sest ta korraldab kõigi teiste hormooninääärmete tööd. Ajuripats toodab kasvuhormooni. Kui lapseeas eritub seda liiga palju, on tagajärjeks hiidkasv, kui aga liiga vähe, jääb inimene kääbuseks. Hormoonide toimemehhanism võib olla erinev: · nad võivad mõjutada rakumembraanide läbitavust; · rakusiseseid ensümaatilisi protsesse, neid aktiveerides või pärssides; · ensüümide sünteesi . Hormoonide toime sõltub nende kontsentratsioonist toimimispaigas. Pärast oma toime avaldamist hormoonid inaktiveeritakse
Tänu geneetika arengule on alus pandud ka geneetiliste haiguste diagnostikale (+ ravi arenenud). DNA analüüsimise tulemusel mutantsete geenide ja seega võimalike haiguste tõenäosuse tuvastamine. Nt Huntingtoni tõbi, Alzheimer, naistel rinnavähki soodustava BRCA1 ja BRCA2 analüüsid rinnavähi ennetamiseks. + vähirakkude uurimine tõhusama vähiravi väljatöötamiseks. Lisaks ravieesmärgid: diabeetikutele bakterirakkude kaudu insuliini tootmine. Kasvuhormooni tootmine puudulike geenidega lastele. (BIOLOOGILISED PREPARAADID) Geeniteraapia immuunpuudulikkusega toimetulekuks. 2. Kaasaegse geneetika rakendusalad põllumajanduses. Transgeensed organismid. Organismi kloonimine. Sordiaretusele on tänapäeval lisandunud GMOd (nii taimed kui ka loomad). Transgeensete taimede puhul on muudetud nt vastupidavust külmale või kahjuritele(mais), säilivusaega (tomatid), toiteväärtust ('kuldne riis') riikides, kus on
Milleks organismis väävlit vajatakse: Kuulub naha, juuste ja küünte ehitusse ja osaleb nende kudede talitluses. Tagab valkude teist ja kõrgemat järku struktuuride tekke ja stabiilsuse kuna väävli aatomite vahele tekkivad väävlisillakesed. Kuulub ainevahetuses osaleva ensüümi koensüüm A koostisesse Kuulub asendamatu aminohappe metioniini ehitusse Kuulub vitamiinide tiamiin ja biotiin ehitusse On immuunsüsteemi stimuleerija Kuulub mitme hormooni sh insuliini koostisesse On vajalik kasvuhormooni sünteesiks Kuulub verehüübimiseks vajaliku ühendim, hepariini, koostisesse Osaleb luukoe ehituses Osaleb paljude kehavõõraste ühendite sh ravimite kahjutustamises maksas Paljudes ensüümides paikneb aktiivtsentris Väävli allikad Väävlit leidub paljudes toiduainetes nt munades (munavalges tekkib selle roiskumisel vängelt haisev väävelvesinik), kontsentreeritud piimatoodetes st juustus, kohupiimas, lihas ja kalas,
39.Mille poolest erineb tagasagara ehitus ja talitlus teistest endokriinnäärmetest? Hüpofüüsi tagasagar on arenenud vaheaju väljasopististest. Selles on vaheaju tuumadest tulevaid närvikiude ja tugirakke. Tagasagar on vaid hormoonidedepoo. Teised endokriinäärmed, näiteks neerupealised, asetsevad paksu rasvakihi sees neeru peal. Hormoonid, mida toodab, reguleerivad peamiselt süsivesikuainevahetust, naatriumi ja kaaliumiaine vahetust. 40.Millised on kasvuhormooni toimed ja mis on tema taset tõstvad/langetavad tegurid? Kasvuhormoon soodustab toruluude kasvu, suurendab lihasmassi, tõstab glükoosi taset. Tõstvad tegurid on liikumine, nälg ja uni. Langetavad tegurid on ravumine ja kõrge veresuhkru tase. 41.Milline on neerupealiste ehitus ja asetus? Nad asetsevad neerude peal paksus rasvakihis, parem on kolmnurkne, vasak on poolkuukujuline. Kaaluvad kokku 10-12g. Ehituslikult on neerupealistes koor ja säsi. 42
Psüühilise pinge leevendamine ja lõõgastuse saavutamine alkoholi abil on vaid ajutine. Pinge jääb organismi alles ja süveneb, kuna alkohol nõrges-tab organismi üldiselt. Alkoholisõltlaste hulgas leviv depressioon viib sageli enesetappudeni. Hormonaalne regulatsioon Alkohol tingib organismi normaalse hormooniproduktsiooni häireid, mille tõttu: · häirub tasakaal uute valkude loomise ja vanade lammutamise vahel ning ülekaalu saavutab lammutamine; · pidurdub kasvuhormooni tootmine ja keha jääb kängu; · kaltsium ei imendu ja väljub luudest: luud hõrenevad ja hambad lagunevad; ·meesuguhormoonide hulk ja sperma tootmine väheneb, ilmneb munandite kõhetumine, kujuneb impotentsus; ·naistel väheneb naissuguhormoonide tootmine, tekivad menstruaaltsükli häired, suureneb nurisünnituste oht; · meestel suureneb naissuguhormoonide osakaal, mis tingib karvakasvu
· rakuline "praht" vananemisel ei jõua rakk oma elutegevuse jäätmeid kõrvaldada, need hakkavad kuhjudes tööd häirima; · Rakukell - inimrakkudele on sisseehitatud ajalimiit ja peale teatud aega pole nad enam võimelised jagunema · Cross-linkage molekulid seostuvad teineteisega sellisel moel, et nad pidurdavad elulisi biokeemilisi tsükleid ja loovad häirivaid kooslusi, mis kõik takistab rakkude funktsioneerimist. · Kasvuhormooni vähenemine Makrobioloogilised teooriad: · immuunsüsteem immuunsüsteem kaotab oma võimet ära tunda ja rünnata baktereid ja teisi "sissetungijaid", nagu nt vähirakke. · Aju alates puberteedist mõjutab ajuripatsi poolt produtseeritav hormoon keha taandarengut etteprogrammeeritud moel. · Kandmise ja kulumise teooria mehhaaniline kulumine.
kiududega järjestikku- mõõdab eeskätt lihase pinget. Organi moodustavad vabad närvilõpmed, mis keerduvad sidekoest kapslis. 16. Ajuripats ja tema hormoonid. Ajuripats ehk hüpofüüs on kõige tähtsam sisenõrenääre. Peaajus asuv oasuurune ja u 0,5g kaaluv ajuripats juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust. Näiteks reguleerib ta suguhormoonide sünteesi sugunäärmetes. Ajuripats sünteesib ka kasvuhormooni, mis mõjutab kogu organismi kasvu. Kasvuhormooni vähesus põhjustab kääbuskasvu, üleküllus aga hiidkasvu ehk gigantismi. Ajuripatsi kaudu on närvisüsteem ja hormoonsüsteem omavahel seotud. Aju närvirakud aktiveerivad ajuripatsit, mis hakkab hormoone valmistama. Paljud neist hormoonidest aga reguleerivad omakorda teiste näärmete tööd. Tema hormoonide vahendusel korraldub normaalne veevahetus, veresoonte toonuse regulatsioon jne. 17
Soovitavate tunnuste lisamine või võimendamine kultuurtaimedel ja koduloomadel. (Nt B. thuringiensis genoomis on putukatele toksilist valku kodeeriv geen see viiakse kultuurtaime genoomi ning selle avaldumine muudab taime resistentsemaks putukate suhtes; köögiviljade (tomati) säilivusaja pikendamine vähendades polügalakturonaasi taset rakus.) Huvipakkuvate produkti tootmine taimes või loomas. (Nt inimese kasvuhormooni ja insuliini tootmine mikroorganismides; inimese verehüübefaktori IX ja alfa-1- antitrüpsiini tootmine lammastes.) Transgeensete organismide konstrueerimine bioloogiliste protsesside molekulaarsete mehhanismide uurimiseks. (Nt transgeensete hiirte kasutamine imetajate geeniekspressiooni uurimisel.) · Kloonimisel viiakse munarakku somaatilise raku geneetiline materjal ning jagunema
Hormoonid on aktiivsed ained, mis reguleerivad koos närvisüsteemiga organismi ainevahetust. Hormoonid erituvad otse verre, sest sisenõrenäärmetel puuduvad juhad. Ajuripats Juhib teiste sisenõrenäärmete tööd Mõjutab suguelundite ja luustiku arengut Toodab kasvuhormooni ning neerupealiste ning kilpnäärme tööks vajalikke hormoone. Kilpnääre Toodab hormooni türoksiin. Mõjutab ainevahetuse kiirust ja kehatemperatuuri.
Hormoonid aitavad korraldada ainevahetust. Nii näiteks reguleerib kilpnäärme hormoon toitainete lõhustumist rakkudes ning neerupealsete hormoon mineraalainete vahetust. Hormoonid mjuhivad ka sootunnuste kujunemist, mõjutavad rasedust ja sündi. Peaajus asub väikese kirsi suurune ajuripats ehk hüpofüüs. Ajuripats on inimorganismis "juhtnäääre", sest ta korraldab kõigi teiste hormooninääärmete tööd. Ajuripats toodab kasvuhormooni. Kui lapseeas eritub seda liiga palju, on tagajärjeks hiidkasv, kui aga liiga vähe, jääb inimene kääbuseks. Hormoonide toimemehhanism võib olla erinev: · nad võivad mõjutada rakumembraanide läbitavust; · rakusiseseid ensümaatilisi protsesse, neid aktiveerides või pärssides; · ensüümide sünteesi . Hormoonide toime sõltub nende kontsentratsioonist toimimispaigas. Pärast oma toime avaldamist hormoonid inaktiveeritakse
kõrge, suureneb söögiisu ja just eriti magusa järele. 29. Endokriinne süsteem: kõhunääre. Insuliin, gükagoon ja somatostatiin – nende füsioloogiline roll. Metaboolne sündroom. KÕHUNÄÄRE ehk pankreas. Insuliin: kiirendab glükoosi transporti rakkudesse ja intensiivistab glükoosi oksüdatsiooni. Glükagoon: Kiirendab maksas glükogeeni lammutamist ja veresuhkru tase tõuseb. Oluline veresuhkru normaalse taseme säilitaja. Somatostatiin: pidurdab hüpofüüsi kasvuhormooni teket, vähendab kõhunäärmes insuliini ja glükagooni sekretsiooni. Kui insuliini teke on puudulik, areneb välja suhktutõbi. 30. Endokriinne süsteem: sugunäärmed. Sugunäärmete endokriinne funktsioon. Selle regulatsioon hüpotalamo-hüpofüsaarse süsteemi poolt. Mehe organismis olulisemad suguhormoonid. Naise organismis olulisemad suguhormoonid. Sugunäärmed: meestel - munandid naistel - munasarjad
1. TÖÖ SÜDA 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda (veri sisse) ja kaks vatsakest (veri välja). Rusika suurune. Süda asub rindkeres, diafragma kohal, kahe kopsu peal, 2/3 südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku, rinnak-roidmist ja diafragma pinda. Südant katab kolm kihti – endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Hüpertroofia – südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel. Südame põhifunktsiooniks on vere pideva ringluse tagamine veresoontesüsteemis. Süda talitleb pumbana, mis vere kehas ringlema paneb. Suur ja väike vereringe. Südame verevarustus - Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge ...
Türosiin – toidus rohkesti leiduv aminohape. Keha võib seda sünteesida ka fenüülalaniinist, mida saab samuti toiduga. Türosiin hüdroksülaas on rate-limiting ensüüm – st ükskõik, kui palju me türosiini sööme, on järgneval jadal ikka „lagi“ ees. L-Dopaga saab mööda hiilida, mida tehaksegi nt Parkinsoni tõve puhul. Neuropeptiidid (suured molekulid): opioidid (enkefaliin, dünorfiin), vasopressiin, oksütotsiin, kasvuhormooni vabastavad faktorid, insuliin, koletsüstokiniin Transmitter-gaasid (üliväikesed ja lahustuvad, sünteesitakse kohapeal ja ei ladustata, lühike eluiga, difundeeruvad): NO – lämmastikoksiid, aitab ka baktereid tappa CO – süsinik mono-oksiid Loeng 2 Evolutsioonilise arengu põhimõtteid ja evolutsiooni tingivaid tegureid Liikidevahelises võrdluses embrüonaalne areng on rohkem konserveerunud, enam omavahelisi sarnasusi.
rütmilist talitlust ning hormoonide sihtkudede (emaka limaskest, tupe limaskest, rinnanääre) reaktsioone. Hüpotaalamus on aju ja hüpofüüsi vaheliseks ühendusliiniks. Hüpotaalamuse neuronites toodetakse vabastaja- e. riliiserhormoone ning pidurdavaid e. inhibiitorhormoone. Praeguseks hetkeks on teada viis hüpofüüsi e. ajuripatsi eesagara tegevust reguleerivat hormooni: 1) türeotropiini vabastajahormoon (TRH) 2) gonadotropiini vabastajahormoon (GnRH) 3) kasvuhormooni vabastamist inhibeeriv (pärssiv) hormoon e. somatostatiin 4) kasvuhormooni vabastajahormoon (GH-RH) 5) kortikotropiini vabastajahormoon (CHR) Lisaks on teada, et prolaktiini (PRL) inhibiitorhormoonina toimib dopamiin. Hüpotaalamusest erituvad vabastaja- ja inhibiitorhormoonid ajuripatsi e. hüpofüüsi eessagarasse, kus nad mõjutavad hormoonide vabanemist. Gonadotropiini vabastajahormoon tagab hüpofüüsi eesmises sagaras gonadotropiinide s.o.
uurimine ja Geenide ülekandevektorite ja meetodite katsetamine, et neid hiljem kasutada inimese puhul. Transgeensed kanad, kes on resistentsed ALV (avian leukosis virus) vastu. Nende organism sisaldab defektset ALV-d, mis produtseerib loodusliku viiruse paljunemist blokeerivat valku. Ravimunad: raviotstarbelised valgud ja vaktsiinid munavalges. Transgeensed mikroorganismid: Inimese kasvuhormooni ja insuliini tööstuslik tootmine Organismi kloonimine. Imetajate kloonimine: Organismi kloonimise tulemusena saadakse kaks või enam geneetiliselt identset isendit 1. Sisuliselt on kloonid ka ühemunakaksikud, sest nad arenevad ühest viljastatud munarakust 2. Embrüokloonimine: koduloomade puhul rakendatud varajase embrüo (2-8 raku staadium) rakkude lahutamist ning nendest identsete järglaste saamist. 3. Kloonimine lähtudes imetajate somaatilistest rakkudest 4
kutsutud oksendamine/kõhulahtisus, ülemäärane kehaline aktiivsus, söögiisu vähendavate preparaatide ja lahtistite kasutamine - Muutub mõtlemine ja kehataju (väärtaju) – isegi kui on kaalus alla võtnud tunneb ennast paksuna. Tunnevad kehas ennast väga ebamugavalt. - Väljendunud endokriinhäired saavad hüpotaalamuse-hüpofüüsi sugunäärmete süsteemi. Võib esineda kasvuhormooni ja kortisooli taseme tõusu, türeoidhormooni perifeerse metabolismi ja insuliini sekretsiooni muutusi. - Kui algus on puberteedieas, siis organismi pubertaalsed muutused hilinevad või isegi peetuvad, sekundaarsed sugutunnused ei arene Buliimia - Mõtted keerlevad kogu aeg söömise ümber ja esineb vastupandamatu söömishimu; tekivad liigsöömishood kus lühikese aja jooksul süüakse ära suur hulk toitu - Kehaideaaliks on anorektiline keha
- Pisikesed molekulid mis pääsevad igalt poolt läbi, on kiiretoimelised, siiski ei kasutata kõiki kohe ära. Peamised komponendid tulevad toidust. - Dopamiini, noradrenaliin, adrenaliin, serotoniin, histamiin Väikemolekulised neurotransmitterid on kiiretoimelised, süntees ja ladustamine tomub aksonterminalides, neid saab kiiresti asendada. Peamised komponendid tulevad otse toidust mistõttu on dieet oluline. Neuropeptiidid (suured molekulid, aminohapped) on opioidid, insuliin, kasvuhormooni rakud. Transmitter gaasid (üliväiksed, lahustuvad, sünteesitakse kohapeal ja ei ladustata): lämmastikdioksiid – tapab bakterid; CO – süsninikmono-oksiid Vereringe kaudu toimiv kommunikatsioon on ntn hormoonid mida eritavad sisenõrenäärmed. Atsetüülkoliin ja aminohapped - Atsetüülkoliin - Aminohapped - Glutamaat - Gamma-aminovõihape - Glütsiin Erinevad neurotransmitterid aitavad mõtteid ja liigutusi tasakaalustada - Neuropeptiidid - Transmitter-gaasid
FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS 2005 Kordamisküsimused eksamiks 1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna t...
Vahendab valuaistingut sensoorsetest närvidest KNS-i ·Endorfiinid("endogenousmorphine"; loomulikud opiaadid) Toodetakse hüpofüüsis ja hüpotalamuses pingelise kehalise koormuse, orgasmi, ülierutuse ja valu ajal. Mõju sarnaneb opiaatidega valuvaigistava toimes ja heaolu tunde tekitamises. ·Koletsüstokiniin Tekitab küllastustunnet. Retseptorid on laialt levinud kogu KNS. Inimesel tema manustamine põhjustab iiveldust, ärevust ja vähendab soovi süüa. ·Somatostatiin Inhibeerib kasvuhormooni vabanemist KRANIAAL- JA SPINAALNÄRVID Neuroaaltoru peapoolsesse ossa areneb aju. Ajus ei säilu segmentaarne jaotus eriti selgelt, kuid seal saavad alguse närvipaaid pähe ja rindkere ülaossa: kraniaalnärvid. Spinaal- ja kraniaalnärvides on aksonid ja tugikude. Samas närvis on tavaliselt koos müeliniseeritud ja müeliniseerimata, sensoorseid ja motoorseid, somaatilisi ja autonoomseis närvikiude. Rakkude soomaosad paiknevad tavaliselt kas
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia 4.loeng Refleksid, refleksi mõiste Refleks on organismi vastus ärritusele. Refleks realiseerub mööda refleksikaart. Refleksikaar: Erutuse võtab vastu retseptor---aferentsed(sensoorsed)---keskus(KNS) levib edasi efektorile. Efektorile saadavad eferentsed kiud (motoorsed (juhul kui efektoriks on lihas) v sekretoorsed (juhul kui efektoriks on närvirakk). Tulemuseks on reaktsioon e. vastus (see pole enam tegelt refleksikaare osa). Refleks on organismi talitluse regulatsiooni põhiline vahend. Närvisüsteemi regulatsioon realiseerub reflekside kaudu. Et regulatsioon oleks efektiivne, on vaja tagasisidet. Reaktsioonist informeeritakse nii keskust, kui retseptorit. Seljaaju, ehitus ja funktsioonid Seljaaju paikneb lülisamba kaares. Ta koosneb üksikutest luudest, mille vahel on kõhrekettad. Need annavad lülisambale liikuvuse. Slejaaju ise on sekmentaarse ehitusega st. et koosneks justkui ükstei...
Bioloogia Uurimisobjektid Bioloogia - eluteadus, mis uurib elu ja elu avaldusi. Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule oma...
komplementaarne DNA. See ühendatakse plasmiidiga nind saadud geenivektor lülitub bakteriraku koosseisu. Selline transgeenne bakter toodab lisaks enda valkudele ka inimese. GMO mikroorganismide kasutamine Suhteliselt lihtsasti loodav, kui on olemas, siis on nende abil tootmine odav. Genoomi pangad- e DNApank Valkude tootmine Vaktsiinide tootmine Tööstuslikud ensüümid- juustutööstus Transgeensed loomad. I oli hiir, kelle genoomi viidi roti kasvuhormooni geen. Geenivektorite ülekandeks kasutatakse viirusi või siiratakse vajalik geen mikropipeti abi otse viljastatud munarakku. Alustati töid transgeensete imetajate saamiseks, kes toodaksid piimas või veres inimese ravivalke või toidulisandeid (mõningal määral on ka saadud). Raskused: mikropipeti abil on keeruline geenivektorit sisestada ilma munarakku kahustamata; pole suudetud luua geenivektoreid, mis integreeruksid genoomi DNA-sse soovitaval kohal (võivad kahjustada
need hakkavad kuhjudes tööd häirima; Rakukell -inimrakkudele on sisseehitatud ajalimiit ja peale teatud aega pole nad enam võimelised jagunema 65 Cross-linkagemolekulid seostuvad teineteisega sellisel moel, et nad pidurdavad elulisi biokeemilisi tsükleid ja loovad häirivaid kooslusi, mis kõik takistab rakkude funktsioneerimist. Kasvuhormooni vähenemine Makrobioloogilised teooriad immuunsüsteem immuunsüsteem kaotab oma võimet ära tunda ja rünnata baktereid ja teisi "sissetungijaid", nagu nt vähirakke. Aju alates puberteedist mõjutab ajuripatsi poolt produtseeritav hormoon keha taandarengut etteprogrammeeritud moel. Kandmise ja kulumise teooria mehhaaniline kulumine. Vabad radikaalid (keemiliselt üliaktiivsed aatomid ja molekulid, mille välimisel elektronkihil
I SISSEJUHATUS FÜSIOLOOGIASSE. · F kui teadus organismi talitlusest. F on bioloogia haru. See on teadus organismide, nende elundkondade, elundite ja rakkude talitlusest. F on eksperimentaalteadus, mis on võrsunud inimese ja loomade uurimisest. Uuritakse eluvaldusi iseloomustavaid nähtusi, nagu ainevahetus, organismi ja kudede hapnikutarbimist, kehatemperatuuri, vererõhku, bioelektrilisi potensiaale jne. F ja inimese F harud. F harud:*üldF käsitleb eluvalduste üldiseid seaduspärasusi (erutuvust, energia muundumist, homöostaasi jne.). *eriF käsitleb eriorganismide ja elundkondade talitlust /imetajateF, lindudeF, putukateF, vereringeF, seedimiseF jne./. Uurituim on inimeseF, sellesse kuuluvad ka spordi-,töö- , ea- ja psühhofüsioloogia eriharud. *võrdlev F uurib erineval arenguastmel olevate organismide talitlust. Talitluse seost organismide, nende elundkondade ja elundite arenguga käsitleb evolutsioonilineF, haigete organismide talit...
Hormoonide jaotus näärmete järgi: puhtakujuline (sisenõrenääre, hüpofüüs, käbikeha, kilpnääre, neerupealised), segakujuline (kõhunääre). Hormoonide puudus/liigsus. Puudused- I tüüpi diabeet (suhkurtõbi)- kõhunäärme rakud on minetanud insuliini sünteesi toime (põhipõhjus on mingi nakkushaiguse tüsistusena, et on hävinenud langerhansi saarte beeta rakud). Liigsus kilpnäärmehormooni üleküllus (haiglane kõhnumine, labiilsus ja väljapunnitavad silmad). Puudus- kasvuhormooni puudus on kääbuskasv ehk nanism (see ei ole ainus põhjus). Kasvuhomrooni liig põhjustab gigantismi. Hormoonide toime. Endokriinne toime- hormoon läheb kehavedelikku. Neurokriinne hormooni toodab närvirakk. parakriinne- rakk mõjutab lähikonna rakke. Autokriinne. Hormoonpreparaatide kasutamine- kõigil hormoonpreparaatidel on kõrvaltoimed (sh. rasestumisvastased vahendid), ka hormoonsalvid. Toiduga saadavad hormoonid- ainult steroidhormoonide tasemel, kui steroidhormoonidega on
• on kirjeldatud värvipimedust • Wada test: 70%-l vas.k. kõne vasakus HF-s, 15%- bilateraalne • lõhnatunde alanemist (hüposmiat), -mis see tähendab? • ohustatud äkksurmast Hüpofüsiaarne düsfunktsioon • Kasvuhormooni puudulikkus – Kasvupeetus, (lühikene kasv) Käelisus populatsioonis – Müokardi infarkti riski tõus Uurimus käelisuse ja soo osast indiviidi intelligentsuse kujunemisel (Halpern D, 2000) • Prolaktiini puudulikkus- laktatsiooni puudumine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
