1 Kordamispunktid füsioloogias Lihasfüsioloogia Lihasvalgud aktiin ja müosiin. Aktiini ja müosiini kutsutakse mikrofilamentideks ehk pisiniitideks. Leidub eriti rohkelt lihasrakkudes, kutsuvad esile lihaste kokkutõmbeid ehk kontraktsioone. Tekitavad liikumist ja säilitavad rakusisese süsteemi. Kokkutõmbevalgud. Aktiin on väiksema molekulmassiga kui müosiin. Müofibrill-Sarkomeeride ahel, koosneb aktiini filamentide kimpudest. Lihasrakk ehk lihaskiud koosneb müofibrillidest. Müofibrilli moodustavad pikas reas üksteise kõrval olevad sarkomeerid. Sarkomeer- Skeletilihaste struktuurne ja funktsionaalne üksus. Iga sarkomeer koosneb kahte tüüpi filamentidest: peened filamendid, mis koosnevad aktiinist ja paksud filamendid, mis koosnevad müosiinist. Lihaste kokkutõmbumise...
Nt. inimesel looteeas areneb eelistatult pea ja sünnijärgselt arenevad eelistatult jäsemed ja kere. 5) Lähtuvalt kasvupiirkonnast. a. Tipmine kasv taimedel kasvukuhikud b. Jämeduskasv lihasrakkude jämenemine, rasvumine. Kasvu regulatsioon Loomorganismide näited 1) Endogeensed e. sisetegurid a. Kasv on mõjutatud geenidest, kasv on määratud paljude geenidega üheaegselt polügeenne tunnus. b. Kasvuhormoon hüpofüüs. 2) Eksogeensed e. välistegurid a. Toidu hulk, kvaliteet, kättesaadavus. b. Mehhaanilised mõjutused organite tasandil i. Pidurdus mehhaaniliste mõjutustega kasvu pidurdamine, nt. Hiinas jalalabade tugev kinnisidumine. ii. Ergutus nt. rõngaste lisamisega kaela pikendamine -35cm. Areng ..
selleks, et saada geenis kindlaid mutatsioone või kõrvaldada geeni ekspressiooni; geeni produkti ja selle fenotüübilise efekti ennustamine 78.Biokunst - Dna kiip - Bio-interfaas - Saame teha ilusaid asju nt helendav nahk, sellega on loodud helendavaid loomi Genoomne kunst - Transgeensed putukad – nt malaariasääsk kes takistab malaaria levikut - Kaladel kasvuhormoon - Transeensed loomad - Transgeensed linnud – kanad: põllumajandus ja tervishoid, et nad muneks palju - Transgeensed taimed – GMO, resistentsed herbitsiidide suhtes, hävitavad kahjurputukaid, maguskartul, kuldne riis A vitamiiniga 79. GMO organismid - Geneetiliselt muundatud organism kus organismi või rakku on viidud võõras geen. - Transgeensed kanad – põllumajandus ja tervishoid - Maguskartul – suur saak
d) lähtub aminohapete sünteesi võimekusest: organismid, kes sünteesivad kõik aminohapped ise(taimed, osa protistid) ja organismid vajavad osasid AH-d todukoostises valmiskujul(väike osa baktereid, loomad, seened). + puudub sõltuvus lähteainetest ja on energia ja ressursside kulu. Peptiidid Kuni 50 Ah-jäägist koosnev, mida seovad pepsiidside. Biofunktsioonid 1. paljud peptiidi on bioaktiivsed molekulid, näiteks kasvuhormoon ja seda sünteesib ajuripats. 2. paljud pepsiidid on toksilised ühendid ( roheline ja valge kärbseseen, milles leidub amanitiin ja falloidiin. 3. neuropeptiidid, mis mõjutavad ajus emotsioone, need on ühendid, mis mõjutavad raevu, viha, hirmu. 4. Peptiitsed antibiootikumid, mis on mõeldud bakterite vastu. Näiteks vankomütsiin Valgud On kõrgmolekulaarsed ühendid, milles AH-jäägid on seotud peptiitsidemetega. Moodustavad ühe AH- cooh + teise AH NH2
nimetatakse seda prosteetiliseks rühmaks - Sõltuvalt mitte-aminohappelisest osast jaotatakse liitvalgud glüko-, lipo-, nukleo-, fosfo-, metallo-, hemo- ja flavoproteiinideks · Ensüümvalkudes nimetatakse struktuurilt lihtsaid prosteetilisi rühmi kofaktoriteks, keerulisi koensüümideks katalüütiline (ensüümid) ribonukleaas, heksokinaas jpt. regulatoorne (hormoonid) insuliin, kasvuhormoon jt gaaside transport (O2, CO2) hemoglobiin struktuurne kollageen, a-keratiin reserv ovalbumiin, kaseiin jt kontraktsioon aktiin, müosiin, tubuliin, kinesiin kaitse immunoglobuliinid adapter (kohandaja) AKAP'id hormon. sign. ülekandes eksootilised antifriisvalgud kalades
Lipiidide oksüdatsioonil vabaneb 37,7 kJ. Seedetraktis glütserooliks ja rasvhappeks. Kanduvad lümfisoontesse ja lümfi kaudu vereringesse.Lipiide kasutatakse kudede ülesehitamiseks ja energiavajaduse rahuldamiseks.Ülejäägid rasvkoesse. Lipiidide mittetäielikul oksüdatsoonil tekivad ketokehad, mis eritatakse uriiniga. Täielikul oks. CO2 ja vesi. Lisaks on lipiidid olulised rasvlahustuvate vitamiinide viimisel organismi. Hüpofüüsi eessagara somatotroopne hormoon ehk kasvuhormoon suurendab rakumembraanide läbilaskvust AH suhtes, tõstab valgu sünteesi aktiiivsust, mobiliseerib rasvhappeid, väheneb rasvkoe hulk.. Kilpnäärme hormoonid türoksiin ja trijodotüroniin- stimuleerivad valkude sünteesi ja kudede diferentseerumist. Neerupealiste glükokortikoidid ja hüdokortisoon ja kortisoon-Suurendvad valkude lammutamist kudedes, eriti lihastes, maksas tõstavad nad valgusünteesi taset. Adrenaliin- suureneb rasvhapete hulk veres nende depoode
29 Maris Kallus KKS 2010 Hormoonid 1. Hormoonide klassifikatsioon nende keemilise ehituse alusel: 1) Peptiidid ja valgud – sellesse rühma kuuluvad väga paljud hormoonid. Vaid mõnede näitena olgu toodud insuliin, glükagoon, kaltsitoniin, parathormoon, erütropoetiin, kasvuhormoon, aderenokortikotropiin. 2) Aminohappe türosiini derivaadid – niisuguse põhistruktuuriga on esiteks katehhoolamiinid – epinefriin ja norepinefriin ning teiseks kilpnäärme hormoonid türoksiin ja trijoodtüroniin. Kahe viimase iseloomulikuks jooneks on vastavalt nelja ja kolme joodi aatomi olemasolu nende molekulis. 3) Steroidid – neerupealise koore hormoonid ja suguhormoonid. Nende hormoonide
TÜROKSIIN Stimuleerib kasvamist, kiirendab ainevahetust KÕRVALKILPNÄÄRE PARATHORMOON Mõjutab vere kaltsiumisisaldust. NEERUPEALIS ADRENALIIN Ahendab veresooni, kiirendab südame tööd. Suurendab glükoosi sisaldust veres valmistab organismi stressiseisundiks AJURIPATS (hüpofüüs) KASVUHORMOON Kiirendab või aeglustab kasvu SUGUNÄÄRMED ÖSTROGEEN Sugutunnuste ilmnemine TESTOSTEROON SIGIMISELUNDKOND: vajalik järglaste saamiseks, liigi säilimiseks HOMOÖSTAASI (stabiilset sisekeskkonda) SÄILITVAD: Soolestik (absorbeerib toitaineid), kopsud (pidev gaasivahetus), süda ja vereringe, neerud (tasakaalustavad kehavedelike hulka ja kontsentratsiooni), nahk, lihased, sisenõrenäärmed (jpt).
Geenitehnoloogia eksam 1. Suhkrute lühiiseloomustus. Süsivesikud=sahhariidid. On orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Süsivesikud säilitavad rakusiseselt keemilist energiat. Rakk saab energiat suhkrumolekulide lagunemisel lihtsateks ühenditeks, aeroobidel veeks ja süsihappegaasiks. I Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on madalamolekulaarsed ühendid, milles süsinike arv on enamasti kolmest kuueni- riboos ja desoküriboos (5 süsinikulised). Glükoos ehk viinamarjasuhkur- kiire energiaallikas, näitab veresuhkrutaset. Funktsioon- energeetiline, DNAs ja RNAs ehituslik (6 süsinikuline). Rohelistes taimedes moodustub glükoos fotosünteesi tulemusena, loomorganismid saavad seda toidust. Fruktoos ehk puuviljasuhkur. II Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mille ehituslikeks lülideks (monomeerideks) on mono...
Geenitehnoloogia I käsitletavad teemad – 2013 sügsissemester. NB! Nii loengute kui ka Tago Sarapuu gümnaasiumiõpiku peatükid 1-4 ja Mart Viikmaa õpikust see materjal, mid üles laetud geen.ttu.ee ‘’Õppematerjalid’’ alla Bioteaduste metoodika Loodusteaduslikud sh bioloogiliste protsesside uurimisel kasutatavad meetodid jaotatakse: VAATLUS (ing k observation) nt anatoomia, kirjeldav embrüoloogia) VÕRDLUS (ing k comparison) - nt võrdlev anatoomia, geenijärjestuste võrdlus KATSE (ing k experiment) – kui muudetakse üht parameetrit/tingimust, ja võrreldakse tulemusi nii muudetud kui muutmata (st kontroll) tingimustega katse puhul Biokeemilised meetodid Biofüüsikalised meetodid (nt valkude struktuuri analüüs) Mikroskoopia (valgus- ja elektronmikroskoopia) Geneetilised meetodid (mutatsioonanalüüs koos...
hormoonitaseme regulatsioonis avalduda nii negatiivse kui positiivse tagasiside põhimõte. Neuraalset ja hormonaalset regulatsiooni ei saa teineteisest lahutada ega neid vastandada, nad põimuvad üksteisest läbi ja avalduvad kõikide organismi funktsioonide juhtimise juures. Hüpofüüs jaguneb erineva funktsiooniga ees-, kesk- ja tagasagaraks. Adenohüpofüüs moodustab 70...80% kogu näärme massist ning produtseerib mitteglandotroopseid hormoone (somatotroopne ehk kasvuhormoon ja prolaktiin) ja teiste endokriinsete näärmete tööd stimuleerivaid ehk glandotroopseid hormoone (adrenokortikotroopne, türeotroopne, folliikuleid stimuleeriv ja luteiniseeriv hormoon). Neurohüpofüüsis kuulub tekkelt närvisüsteemi juurde ja kujutab endast hüpotalamuses asuvate neuronite aksonite lõpmete kogumikku, seda vaadeldakse kui hüpotalamuse neurohormoonide depood. Hüpotalamuse
Transgeensed organismid. Organismi kloonimine. Sordiaretusele on tänapäeval lisandunud GMOd (nii taimed kui ka loomad). Transgeensete taimede puhul on muudetud nt vastupidavust külmale või kahjuritele(mais), säilivusaega (tomatid), toiteväärtust ('kuldne riis') riikides, kus on suur aga vaene elanikkond , suurust jne. Transgeensed mikroorganismid: biotehnoloogias bakterite kasutamine bioloogiliste preparaatide tootmiseks, nt insuliin või kasvuhormoon. + Nt juustu tootmine bakterite abil (alternatiivina vasikate maost ensüümide eraldamisele) kiirem ja odavam moodus. Transgeensed loomad: nt tõuomaduste parandamine (samas polnud väga edukas, kuna hiljem osutus, et nt transgeensetel lihasigadel esines mitmesuguseid tervisehäireid, steriilsust, maitseomadused kehvemad jms), teaduslikud uuringud ravimite testimiseks, hemofiiliahaigetele spetsiaalse piima tootmine, ALV- resistentsete kanade aretamine jne.
erütrotsüüt. Vaja selleks vitamiine ( eriti B12, foolhape), rauda (Hb koostises, rauda transporditakse /var/www/html/annaabicron/doc/14490998629056.doc 4 veres kompleksis valguga – transferriin), vaske (Hb sünteesi koensüüm), koobaltit (mäletsejalistel vaja B12 sünteesiks). Erütropoeesi reguleerib neerudes sünteesitav erütropoetiin. Tema hulk suureneb veres, kui hapniku osarõhk kudedes langeb. Androgeenid, türoksiin ja kasvuhormoon suurendavad erütropoetiini mõju. 2.7.3. Erütrotsüütide eluiga ja lagundamine. Inimesel, koeral 120 päeva, hobusel 150, seal 60, hiirel 20. Vereülekandel saadud erütrotsüütide eluiga on lühem. Vanad erütrotsüüdid purunevad kergest. Hb lagundatakse maksas, põrnas, lümfisõlmedes, punases luuüdis jt kudedes makrofaagide poolt. Hb raud kasutatakse ära uute erütorotsüütide sünteesiks. Heem muudetakse bilirubiiniks, mis
1. kasutatakse geneetikat isikute tuvastamisel (DNA sõrmejäljed) – mittekodeerivas DNA järjestuses on erinevused (kordusjärjestused), mis on igal inimesel erineva pikkusega. Lisaks leiab geneetika kasutust geenmutatsioonide uurimisel, mis põhjustavad haigusi – tsüstiline fibroos (kahjustab organite epideelrakkude ioonkanaleid ning tekib limakiht + põletik), Huntingtoni tõbi (neuronid hakavad surema liigutuste kehvenev koordineerimine), fragiilne X (tugev alaareng), Alzheimeri tõbi (ei ole alati seotud geenmutatsioonidega; ilmneb dementsus ja haige ei tunne enam inimesi ära), rinnavähk + südame veresoonkonna haigused (2 geeni – BRCA, BRCA2 – tõstavad oluliselt riski; need geenid on seotud DNA reparatsioonidega). Lisaks uuritakse komplekseid tunnuseid (geenid + keskkond) isiksuse omadused, vaimsed võimed, alkoholism, skisofreenia, maniakaalne depressiivsus, homoseksuaalsus (?). Kaksikute meetod uurida ü...
GEENITEHNOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Bioteaduste meetodika Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi. Bioteaduste uurimisobjektid pärinevad loodusest : biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid, ökosüsteemid. Kasutatavad meetodid jaotatakse : vaatlus, võrdlus (võrdlev anatoomi, geenijärjestuse võrdlus), katse (kui muudetakse üht tingimust ja võrreldakse tulemusi nii muudetud kui muutmata tingimustega katse puhul) TEADUSLIKUD FAKTID ∨ Uurimisobjekt < PROBLEEMI PÜSTITAMINE > muutuja ∨ TAUSTAINFO KOGUMINE > teadusinfo ∨ Probleemi oletatav vastus < HÜPOTEESI SÕNASTAMINE ...
GEENITEHNOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Bioteaduste meetodika Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi. Bioteaduste uurimisobjektid pärinevad loodusest : biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid, ökosüsteemid. Kasutatavad meetodid jaotatakse : vaatlus, võrdlus (võrdlev anatoomi, geenijärjestuse võrdlus), katse (kui muudetakse üht tingimust ja võrreldakse tulemusi nii muudetud kui muutmata tingimustega katse puhul) TEADUSLIKUD FAKTID Uurimisobjekt < PROBLEEMI PÜSTITAMINE > muutuja TAUSTAINFO KOGUMINE > teadusinfo Probleemi oletatav vastus < HÜPOTEESI SÕNASTAMINE ...
+ sõlyumatus keskkonnast. - suured energaatilised kulutused ja neid süüakse AH pärast. b) Organismid, kes vajavad teatud AH-sid valmiskujul toiduga. (loomad) + väike energia ja eelühendite kulu (-15%) - sõltuvus kättesaadavast toidust. Peptiidid Peptiidid - kni 100st omavahel seotud aminohappejäägist koosnevad väikse massiga molekulid. Enamikel peptiitidel on organismile väga võimas mõju : N : peptiidhormoonid - kasvuhormoon. N2 : paljud peptiidid on mürgised (Amanitiin) N3 : Bakterite mürgid : a) Kooleratoksiin (takistab vee imendumist soolestikku ja inimene sureb veepuudusesse. b) Botulismitekitaja toksiin - kahjustab närviülekandeid. (kõige mürgisem looduslik ühend (leidub konservides)). N4 : Neuropeptiidid. Aju sünteesitud peptiidid. (mõjutavad tundeid ja emotsioone. Valgumolekulide määratlus : Valgud on suure molekulmassiga ühendid, mis koosnevad aminohappe jääkidest.
4) Vahendatud mõju läbi ensüümide a. Läbi ensüümide hulga b. Läbi ensüümide aktiivsuse 5) Mitmekordne tagasisidel põhinev kontrollsüsteem Hormoonide erinevad tüübid: 1) Aminohapete teisendid (adrenaliin, türoksiin) 2) Valkhormoonid (inuliin, glükagoon) 3) Steroidhormoonid (testosteroon, östrogeen naissuguhormoon) 4) Vitamiinset tüüpi hormoonid Hormoone tootvate näärmete jaotus: 1) Endokriinnäärmed: · Hüpofüüs kasvuhormoon · Epifüüs melatoniin · Kilpnääre türoksiin · Kõrvalkilpnäärmed parathormoon · Neerupealised a. Koor (kortikosteroidid) b. Säsi (adrenaliin) 2) Segatüübilised näärmed: · Kõhunääre valdav osa toodab seedeensüüme, väike osa insuliinglükogooni · Sugunäärmed väike osa toodab suguhormoone · Platsenta ehk emakook toodab progesterooni (kontrollib sünnitegevuse
(aastarõngad), vähilised pärast kestumist 4) Ebaproportsionaalne kasv- teatud kehapiirkonnad kasvavad teistest oluliselt kiiremini. Nt: inimese pea embrüonaal-eas Kasvuviisid 1) Anorgaaniline (vee imamine) taimed, seened 2) Orgaaniline toitainete omastamine ja ümbertöötlus a) suurenevad rakkude mõõtmed * taimerakkude venimiskasv * närvirakkude venimiskasv b) suureneb rakkude arv a*- kõik rakud b*- tüvirakud Kasvu regulatsioon Inimesel: a) sisemised tegurid- kasvuhormoon (nanism-kääbuskasv ja gigantism-hiidkasv). Kasv on määratud paljude alleelide koosmõjust b) toitainete saabumus !! 1) Mitoosi ja kasvamise seos? Ma ei saa aru miks see siin on ja mis see tähendab!?!? ARENG Organismi ehituse ja elutegevuse muut, mis aitab üldjuhul paremini keskkonnas hakkama saada. Areng jaguneb: 1) otsene 2) moondega (metamorfoos) a) vaegmoone b) täismoone Otsene arenguvorm, mil noorjärk sarnaneb suguküpsega. Erinevus keha mõõtmetes,
sugunäärmed. Näärmete talitluses esineb kindel hierarhia, vaheaju piirkonna- hüpotalamuse-tuumadel on ka näärme-ja närvirakkude omadusi. Kogu neuraalne ja hormonaalne regulatsioon on teineteisega läbi põimunud ja avalduvad kõikide organismi funktsioonide juhtimise juures. (1) Hüpofüüs: jagunedes erineva funktsiooniga ees-, kesk- ja tagasagaraks.Hüpofüüsi eessagara toodetud mitteglandtroopne hormoon-somatotroopne e. kasvuhormoon STH) stimuleerib kudede kasvu, eriti lapseeas, kiirendades valgusünteesi. Vähendab süsivesikute oksüdatsiooni, soodustab glükogeeni teket maksas ja rasvhapete kasutamist energeetikaks. Hüpofüüsi tagasagara e.neurohüpofüüsi vaadeldakse kui neurohormoonide depood, mille tuumades on (nucleus supraopticus ja nucleus paraventricularis hypotalami) tekkivateks hormoonideks on antidiureetiline hormoon(ADH)-adiuretiin e. Vasopressiin ja oksüdotsiin
kõrvalmõjusid. Tööd selles suunas jätkuvad, aga püütakse ekspresseerida kasvuhormooni toimet vahendavaid valke jne. P.s. püütakse mõjutada loomsete produktide - eelkõige piima omadusi. Müügil transgeenne sebrakala. Transgeensetest kaladest tegeldakse peamiselt lõhe, forelli, karpkala ja veel mõne GM liini loomisega. Kõige varem võib oodata sellise Atlandi lõhe müügiletulekut, millesse on viidud Vaikse ookeani lõhe kasvuhormoon külmumisvastase geeni promootori kontrolli al 4. Mida teate geneetiliselt muundatud mikroorganismide kasutamise kohta tööstuses? Tooge vähemalt kolm konkreetset näidet. 1) toidulisanditena, 2) starter- ja valmitusorganismidena. Väga suure tööstusliku tähtsusega on plasmiiditehnoloogia abil saadud uued piimahappebakterite tüved kiirema ja efektiivsema fermenteerimise saavutamiseks, näiteks juustu tootmisel ja valmitamisel
Hüpofüüs e. alumine ajuripats paikneb aju põhimikul ja on säärekese kaudu ühendatud hüpotaalamusega. Koosneb kolmest sagarast: 1) Eessagar e.adenohüpofüüs - Suuteline mõjutama ka teiste endokriinide tegevust. • ADENOKORTIKOTROOPNE HORMOON - reguleerib neerupealiste talitlust. Kõige aktiivsem hormoon. • TÜREOTROOPNE HORMOON - reguleerib kilpnäärme talitlust • GONADOTROOPSED HORMOONID - reguleerivad sugunäärmete talitlust • SOMATOTROOPNE HORMOON e. kasvuhormoon – ei mõjuta otseselt teiste hormoonide tootlikkust. Stimuleerib inimese kasvu (gigantism, kääbuskasv, akromegaalia – täiskasvanutel jätkuv kasvuhormoonide tootlikkus. Hakkavad kasvama üksikud kehaosad – kega proportsioonide muutused). Intensiivistab valkude ja nukleiinhapete sünteesi, samuti rasvhapete vabanemist rasvkoest. Kehalisel tööl produktsioon suureneb – soodustab üleminekud süsivesikute kasutamiselt rasvade kasutamisele. Aitab kiirendada
INIMESE ANATOOMIA 2006/2007 (KTB 6001) KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivates...
1. Histoloogiliste preparaatide valmistamise põhietapid 1. Materjali võtmine 2. Fikseerimine – säilitatakse koed võimalikult elupuhusena 3. Veetustamine 4. Sisestamine – materjal muutub kõvemaks 5. Lõikamine mikrotoomil 6. Värvimine –nt hematoksüliin-eosiin (HE), H värvib raku tuuma ja E raku tsütoplasma. 7. Sulundamine - värvitud preparaadile lisatakse palsamit ja kaetakse katteklaasiga. Sulundamine kaitseb rakulist materjali kuivamis-artefaktide ja kokkutõmbumise eest, muudab värvingu selgeks. 2. Raku mõiste, üldine ehitus Rakk (cellula) on väikseim üksus, millel on kõik elu tunnused. Rakku ümbritseb rakumembraan, mille põhilipiidid (fosfolipiidid) moodustavad fosfolipiidse kaksikihi. Lisaks lipiididele esineb veel valke, süsivesikuid, kolesterooli. Raku elussisu (va rakutuum) on tsütoplasma, kus asuvad kõik raku organellid. Kahekordse membraaniga organellid * rakutuuma sisekeskkond on karüoplasma. Raku elutegevuse juhtimine. Tuumas ...
INIMESE ANATOOMIA KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest...
INIMESE ANATOOMIA 2006/2007 (KTB 6001) KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivates...
Hüpofüüs e. alumien ajuripats, paikneb aju põhimikul ja on säärekese kaudu ühendatut hüpotaalamusega. Hüpofüüs koosneb kolmest sagarast: ees-, kesk- ja tagasagarast. 1. Eessagar e. adenohüpofüüs (dirigent): · adenokortikotroopne hormoon reguleerib neerupealiste talitlust · türeotroopne hormoon reguleerib kilpnäärme talitlust · gonadotroopsed hormoonid reguleerivad sugunäärmete talitlust · somatotroopne hormoon e. kasvuhormoon - stimuleerib inimese kasvu (gigantism, kääbuskasv, akromengaalia) - intensiivistab valkude ja nukleiinhapete sünteesi - intensiivistab rasvhapete vabanemist rasvkoest - kehalisel tööl produktsioon suureneb soodustab üleminekut süsivesikute kasutamiselt rasvade kasutamisele. 2. Vahesagar: · intermediin reguleerib naha pigmendisisaldust 3. Tagasagar e. neourhüpofüüs: · antidiureetiline hormoon reguleerib vere mahtu ja
moonid), aga ka vitamiin D (kaltsiferool). Hor- hormoon iistrogeen on steroidid. Steroidhomoonid on organismis vdikestes kontsentratsioonides moonid on bioaktiir.sed ained, mis p6hiliselt esinevad tsriklilise ehitusega lipiidid. Hormoonide moodustuvad loomorganismide sisesekretsioo- hulka kuulub ka rohkesti vaikesi valgumolekule nindrirmetes. Lisaks steroididele esineb hormoo- (niiiteks insuliin, kasvuhormoon jt.), modifitseeritud nicle hulgas palju valke ja mitmeid teisi iihen- aminohappeid ja teisi uhendeid. Nad reguleerivad ja koordlneerivad samaaegselt mitme elundkonna deid. Neid kdsitleme opiku jArgmises peattikis talitlusi. Selle tulemusena m6jutavad hormoonid (vt. ptk. 2.4.). Hormoonide regulatoorse toime- kogu organismi elutegevust. ga tutvute l;ihemalt 6piku II osas. Kordamiski.isimused 1
aminorühm ja see muutub ammoniaagiks 5. VALKUDE TRANSAMINEERIMINE selle käigus maks suudab ühtedest aminohapetest teisi valmistada ja niimoodi ta siis asendamatutest suudab ise valmistada asendatavaid aineid (kasutab nendes kudedes kus vaja). 6. SISESEKRETOORNE FUNKTSIOON seisneb somatomediinide sünteesis. Somatomediinid tekivad maksas kasvuhormooni(GH) mõjul uued hormoonid somatomediinid, mis mõjutavad luudes kõhrerakkude teket. Seega kasvuhormoon ise otse kasvu ei mõjuta vaid teeb seda somatomediinide vahendusel. 7. KOLESTEROOLI SÜNTEES kolesterool omakorda on lähteaineks organismis steroidhormoonidele (nt. suguhormoonid, neerupealiste koorehormoonid ja kaltsitriool). Peale selle on kolesterool lähteaineks rakumembraanidele. 19. loeng (21.10.2010) 8. SAPI SÜNTEES maksa välissekretoorne funktsioon. Sappi produtseerivad maksarakud, sekretiini kontrolli all. (sekretiin reguleerib/stimuleerib maksa teket) **Sapi koostis: 1
KORDAMINE FÜSIOLOOGIA EKSAMIKS 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest funktsioonist. Eksisteerib erinevaid viise füsioloogia jaotamiseks. Füsioloogia eesmärgiks on selgitada füüsikalisi ja keemilisi tegureid, mis on vastutavad elu päritolu, arengu ja progressi eest. Terviklikus organismis töötavad elundsüsteemid kooskõlastatult funktsionaalsete süsteemidena, mis teenivad ühiseid antud isendi ja liigi säilitamise huvisid (Näiteks kuuluvad organismi hapnikuga varustavasse funktsionaalsesse süsteemi veri, hingamis-, ja vereringeelundkond). Kõikide elundsüsteemide omavaheline kooskõlastatud tegevus on võimalik tänu regulatoorsetele süsteemidele. Organismi kui terviku eksisteerimine on võimalik ainult siis, kui ta saab pidevalt informatsiooni väliskeskkonna muutuste kohta ja kohanemisel nendega säilitab optimaalsed tingimused rakkude elutegevuseks. Organism...
73 kujuneb vastsest (ülemineku vorm vahetult peale embrüonaalset faasi kuni täiskasvanud staadiumini) anatoomiliselt ja füsioloogiliselt erinev täiskasvanud organism Postembrüonaalne ümberkorraldus on ka regeneratsioon. Protsess, mille käigus käivitatakse arengumehhanismid, et taastada puuduv või kahjustatud kude. Organismi vananemine ja selle käigus toimuvad muutused 93. Kasvamine (kuidas toimub; kasvuhormoon ja selle roll) Kasvamine on üks võtmetähtsusega protsesse organismi arengus, pannes aluse nii organismi kui ka organite kujule ja suurusele Imetajatel toimub märkimisväärne kasv juba looteeas, mis jätkub pärast sündi Inimese implanteerunud (emakasse kinnitunud) embrüo (suurus 0,1-0,2 mm) kasvab sünnihetkeks keskmiselt kuni 50 cm-ni Arenevate kehaosade erinev kasvukiirus erinevatel aegadel mõjutab ka organismi/organite kuju ja suurust
KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. ...
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate ...
Füüsilise koormuse mõju immuunsüsteemile Mõõdukas kehaline koormus stimuleerib immuunsüsteemi eeskätt sünnipärase immuunsuse osas (nt. NK-rakkude hulga ja aktiivsuse tõus). Ülemäärase kehalise koormuse (tippvormis sportlased) tulemuseks on immuunsüsteemi stress. Immuunsüsteemi ja neuroendokriinsüsteemi interaktsioonid immunokompetentsetel rakkudel hormoonide, neurotransmitterite retseptorid (AKTH, kasvuhormoon, prolaktiin, atsetüülkoliin, opioidid) aktiveeritud lümfotsüüdid ja makrofaagid sünteesivad hormoone, endorfiine jne neuroendokriinsüsteemis retseptorid tsütokiinidele 42. Stressi mõju immuunsüsteemi funktsioonile. Füüsilise koormuse mõju immuunsüsteemile. Immuunsüsteemi ja neuroendokriinsüsteemi interaktsioonid. Vt eelmine 43. Allergilise e
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
