6 Kasvuhooneefekt Enamik kasvuhoonegaase tekib looduslikult. Kuid 18. sajandil toimunud tööstusrevolutsiooni tõttu on seega inimtegevuse tagajäjel nende kontsentratsioon atmosfääris viimase 420 000 aasta kõgeim. Need suurendavad kasvuhooneefekti. See aga täendab temperatuuri tõsu Maal kliimamuutust. Peamine inimtegevuse tagajäjel tekkiv kasvuhoonegaas on süsinikdioksiid. See moodustab umbes 75% kogu maailma kasvuhoonegaaside heitmetest. Kasvuhoonegaaside heitmed tähendavad heitgaasitorustikest, korstnatest, pölengutest ja muudest allikatest pärit suitsu, tossu ja auru koostises atmosfääri eralduvaid kasvuhoonegaase. Süsinikdioksiid tekib peamiselt selliste fossiilkütuste nagu kivisüsii, nafta ja maagaasi põletamisel. Fossiilkütused on siiani kõige enam kasutatav energiaallikas
on mitmed riigid jalalõksude ülesseadmise keelustanud. [8] 5 3. Karusloomakasvatuste mõju keskkonnale Karusloomade kasvatamine farmides tekitab mitmeid probleeme keskkonnale. Karusloomakasvatuste pidamine tekitab olukorra, kus loomi on oluliselt rohkem, kui neid ainult vabas looduses olla võiks, seetõttu on loomade elutegevuse mõjud ka loodusele koormavamad. [6] Metaan on kasvuhoonegaas, mis tekib loomade seedetegevuse tagajärjel. Seoses kliimasoojenemisega on palju räägitud kasvuhoonegaaside negatiivsest mõjust. Metaan on aga mitmeid kordi aktiivsem kasvuhoonegaas kui süsihappegaas. Loomakasvatus annab kolmandiku metaani emissioonist maailmas [6]. Taanis tapetakse igal aastal kaks miljonit minki nende karvkatte pärast ning õhku paisatakse rohkem kui 3600 kilogrammi ammoniaaki [9]. Ühes maailma suurimas karusnahakasvatusriigis Soomes toodavad
KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES „PUIDUTEADUS” KMM0210 MOODULID 1 – 3. 1. Kui palju on hinnanguliselt puittaimi maakeral? Kui palju neist on okaspuud? Millisel mandril on kõige suurem puiduvaru? Ligi 80000 liiki, neist 550 – 600 okaspuud. 2. Mida kujutab endast puiduteadus? Mis on puiduteaduse põhiprobleem? Milliste meetodite abil ja millistel tasanditel seda põhiprobleemi uuritakse? Puiduteatud uurib puitu ja puitmaterjale. Puiduteaduse põhiprobleem on puidu ehituse ja omaduste vaheline seos. füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste meetoditega (tegemist on seega objektsuunitletud uurimustega). Puiduteaduses on uurimistasanditeks: a) makroskoopiline b) mikroskoopiline c) ülemolekulaarne d) (makro) molekulaarne 3. Selgitage, miks nimetatakse puid süsihappegaasi akumulaatoriteks! Omastades fotosünteesi kaudu süsihappegaasi CO2 (kasvuhoonegaas!), ...
Jaapan-Kuroshio hoovus- 1000-2000. P- Am. Idarannik- 500-1000. Mäestike mõju kliimale- 1km-20'| 2km-14'| 3km-8'| 4km-2'|. Õhu saastamine happesademed-Tööstuspiirkonnas, põhjustab heitgaasid, loodust hävitab, muudab mullad happeliseks, iminesele- sudu(hingamine). Abinõud-Filtrid, mitte fossiilsed kütused. Osooniaugud- antartikas, põhjustab külmad temp olud, fretoonid ja aerosoolid, loodust hävitab, inimesele nahavähk, aerosoolide piiramine. Kasvuhooneefekt- kogu maalilmas, kasvuhoonegaas, vulkaanid, loodusele kuivatav, liustikud sulavad, inimesele õhutemp tõuseb, jääalad sulavad, haigused levivad,
Näiteks:70 kg vanapaberi kogumisega säästetakse 1 puu. 2) Energia säästmine. Näiteks: 1 alumiiniumpurgi valmistamiseks kulub sama palju energiat kui 20 purgi valmistamiseks taaskasutatavast materjalist. 3) Prügilate arvu vähenemine, sest jäätmeid veetakse ladestuspaikadesse vähem. Mis saab edasi meie majapidamises suure hoolega kokku kogutud jäätmetest? PABER JA PAPP - Paber ja papp on biolagunevad materjalid ning prügilasse sattudes tekitavad nad metaani, mis on 20 korda tugevam kasvuhoonegaas kui CO 2. Seetõttu oleks tervislikum neid koguda olmeprügist eraldi. Teiseks on paberi ja papi tootmine vanapaberist palju odavam kui esmasest toormest. Enamus makulatuuri kogusest läheb ümbertöötlemisele suurematesse paberitehastesse Euroopas. Kvaliteetne paber ja papp pressitakse kokku ja müüakse Leetu ja Soome. Väiksemaid koguseid Eestis taaskasutab näiteks Räpina paberitehas. Vanapaberist toodetakse ajalehe ja pehmepaberit ning lainepappi, tselluvilla, munareste. Paberi-
.. Aga ka need meetodid annavad lõppsaadusteks CO", seega siiski kahast halvast parima, sest ka CO" on saasteaine 3. Süsinikdioksiid loodusliku oksüdatsiooni lõppsaadus, tekkeallikaks põlemine kõikides vormides ja organismide elutegevus. Polaar ja parasvöötmes CO2 sisaldus kevadel,suvel väiksem rohelised taimed fotosüntees. Sügisel,talvel ülekaalus elusorganismide hingamine, CO2 sis. Õhus kasvab. Kasvuhoonegaas! 4. Aerosoolid tahkete ainete väikesed osakesed ja vedelike tilgakesed . Looduslikud allikad keeristormid, vulkanism, tulekahjud, tuuled... Inimtekkelised allikad põletamine (tuhk, tahm, suits), metallurgia, ehitusmaterjalide totmine, transport ... Nende kahjulik toime olenb nende keemilisest koostisest. Taimedele/loomadele kahjulikud happelised aerosoolid, inimeste väga ohtlikd ränioksiidi ja raskmetallide või nende ühendite aerosoolid.
Tähtsamad gaasid: H2O, CO2, (N2O, CH4). Kasvuhooneefekti tugevnemist põhjustavad saasteained (Kyoto protokolliga reguleeritud) ja nende peamised allikad; GWP. Kasvuhoonegaasid: CO2, CH4, N2O, fluoreeritud gaasid (HFC, PFC, SF6). Kasvuhoonegaasid absorbeerivad maapinnalt peegeldunud infrapunast kiirgust, mis peaks väljuma atmosfääris kasvuhooneefekti tugevnemine. GWP global warming potentsial ehk globaalse soojenemise potentsiaal näitab, mitu korda on kasvuhoonegaas soojuse tagasipeegeldamise võimelt efektiivsem kui süsinikdioksiid. Arvutused põlemisreaktsioonide võrrandite alusel. ... Soolade ja hüdroksiidide lahustumine vees, rasklahustuvate ühendite lahustuvus, lahustuvuskorrutised, sademe tekkimine. Lahustuvuskorrutis: Ksp =[Ca2+][CO3-2]. Rasklahustuva ühendi küllastunud lahuses on tema ioonide kontsentratsioonide korrutis (antud temperatuuril) jääv suurus. Sademe tekkimine: sade tekib, kui ioonide kontsentratsioonide korrutis ületab
JÄÄTMEKÄITLUS · Igaühe arusaam asjast (mida teised räägivad, mida kajastab meedia) · Üldised kogemused ja parim praktika · Rahvusvahelised lepped · EU direktiivid Eesti seadused ja arengukavad, ministeeriumid KOV, kohalikud eeskirjad · Jäätmefirmad (kogujad, käitlejad) · ETTEVÕTTED- jäätmetekitajad · ERAISIKUD- jäätmetekitajad Eesmärk: säästa loodus säästa loodusressursse kaitsta tervist Jäätekäitlus on majandusharu (eesmärk: saada kasumit, vältida raiskamist) Kõik asjad meie ümber muutuvad varem või hiljem kasutuks (jäätmeteks). Tavaliselt mõtleme prügist halvasti, sest see on inetu ja igal pool. · Elanike arvu suurenemise tõttu materjalide ja energia tarbimine kasvab (eelmise aasta seisuga juba 7 mld elanikku) · Loodusvarasid üha raskem kätte saada. TÄNAPÄEVA JÄÄTMEKÄITLUS MEENUTAB MITTE KESKKONNA KAITSMIST VAID ELLUJÄÄMISKURSUST. Jäätmeseadus (I(1992)...
ATMOSFÄÄR Kordamine, Õ lk 34-52, TV lk 38-51 1. Iseloomusta atmosfääri tähtsust, koostist ja ehitust. TV lk 38 Mis on? Pidev, katkematu Maad ümbritsev sfäär Leidub kõigis Maa sfäärides Püsib ümber Maa tänu külgetõmbejõule Ulatus 1000 – 1200 km Väga liikuv keskkond Gaasiline, hõre keskkond Gaaside segu Kihiline ehitus Tähtsus: tagab elu võimalikkuse maal, sisaldades hapnikku: hingamine ja põlemine; võimaldab roheliste taimede elu: CO2 fotosünteesiks ja lämmastik taimekasvuks; toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm: tuuled ja soojusvahetus, veeringa ja sademed; tagab keskmise temp ja vähendab selle kõikumisi: looduslik kasvuhooneefekt tänu süsihappegaasile ja veeaurule; kaitseb Maad kosmiliste võõrkehade ja UV kiirguse eest; seal toimuvad keemilised reaktsioonid nt oksüdeerumine. Koostis: tv lk 38 ül 3 + Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, ...
Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Maakera ülerahvastatus kui keskkonnaprobleem. Referaat. Juhendaja: lekt. Merle Ööpik Tartu 2008 Sisukord 1. Ülerahvastatuse mõju keskkonnale. 2. Veekogude saastamine. 3. Toidu puuduse tekkimine. 4. Looduse hävimine ja hävitamine inimeste tagajärjel. 5. Linnnastumine. Sissejuhatus. Referaadiga tuuakse välja ülerahvastusega seonduvad probleemid ja mõju keskkonnale. See võiks panna inimesi mõtlema selle üle, et kuidas säästlikumalt elama hakata ja maakera hoida. Kuna rahvaarv kasvab suure kiirusega siis muutub ka tarbimine ja reostamine suuremaks. Kui rahvaarv mitmekordistub siis samaväärselt kasvab ka keskkonnale tekitatav kahju, kohati on kahju isegi suurem kui juurdekasv. See sõltub kasutatavast tehnikast ja suhtumisest keskkonda. Ülerahvastatusest ja ...
Sealne magevesi tekitab pestes juustele kollase värvuse. Spetsialistid käisid veeproove võtmas ning proovid näitasid, et kodus olev vesi ei ole tervisele kahjulik ning seda kõlbab juua, kuigi see pole just eriti maitsev. Paljud inimesed ei tea kuidas enda toidujäätmeid sorteerida. See tekitab probleeme prügimägedele, kus roiskunud toit hakkab haisema. See omakorda meelitab ligi erinevaid putukaid [5]. Nende jäätmete mädamisel vallanduvad õhku gaasid, milleks on metaan- ja kasvuhoonegaas, mis on tunduvalt suurema saastavama mõjuga kui süsihappegaas [8]. Euroopa Komisjoni tegevuskavast lähtudes tekib jookide ning toiduainete lisaväärtusahelas 17% Euroopa Liidu otsestest kasvuhoonegaaside heitkogustest ning selles kasutatakse 28% materjaliressurssidest [4]. 3. TOIDUKAO TEKKIMISE PÕHJUSED Toiduaineid visatakse peamiselt ära selle riknemise, toiduaine kõrbemise või värskema eelistamise tagajärjel
(Keskkonnaministeerium. Kasvuhooneefekt. http://www.envir.ee/1147506. (2012, 2 veebruar).) 20 3.2. Kasvuhoonegaasid Vastavalt kliimakonventsioonile ja selle Kyoto protokollile kuuluvad peamiste kasvuhooneefekti põhjustavate gaaside hulka: süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O) ja fluoreeritud gaasid ehk f-gaasid. Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) Süsihappegaas on põhiline kasvuhoonegaas, mis on iseenesest kõige tavalisem põlemisprotsessi kaasprodukt. Süsihappegaasi hulk õhus sõltub vulkaanilise tegevuse intensiivsusest, kivimite murenemisest, organismide kõdunemisest, taimestiku arengustaadiumist ja liigilisest koosseisust, metsatulekahjudest ning viimasel ajal üha enam inimese majandustegevusest (peamiselt energia tootmisest). CO2 vabaneb fossiilsete kütuste (kivisüsi, nafta, põlevkivi, maagaas ja turvas) põletamisel. Süsinikdioksiid moodustas 2008.
Osa maapinnalt peegelduvast soojuskiirgusest neeldub atmosfääris leiduvates gaasides. Need kliima- ehk kasvuhoonegaasid tagavad planeedile märksa soodsamad elutingimused, kui see oleks võimalik kiirgusliku tasakaalu puhul. Maa keskmine temperatuur pinnalähedases õhukihis on +15°C; kiirgusliku tasakaalu korral oleks see -18°C. Kliimagaase leidub atmosfääris üle 40. Tuntumad neist on veeaur, CO2, CH4, N2O, maalähedane O3 ja fluoreeritud gaasid. Veeaur Veeaur H2O on peamine kasvuhoonegaas, mille arvele langeb 90- 95% kasvuhooneefektist. Süsihappegaas Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 eraldub: fossiilsete kütuste põletamisel; metsade mahavõtmisel. CO2 on neeldunud puudesse, kuid kui metsa raiutakse, pääseb suur kogus süsihappegaasi atmosfääri. Eriti suur on see probleem troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi; lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel; ookeanide soojenemisel. Ookeanis on 60 korda rohkem CO2 kui atmosfääris;
Teemad 1. Produktsioonibioloogia ja ökoenergeetika 2. Aineringed (C & N); kliimamuutused 3. Keskkonna saastatus 4. Transgeensed taimed 5. Toit ookeanist 6. Põllumajanduse ökoloogia 7. Metsaökoloogia Eksamil tuleb 6 küsimust + ülesanne, kokku on võimalik saada 100 p, 4 küsimust a 10 punkti, 2 küsimust a 25 punkti, 1 ülesanne a 10 punkti. Kordamisküsimused 1. Kui suur proportsionaalne osa Maale langevast energiavoost seotakse fotosünteesi käigus? Millised on peamised limiteerivad tegurid? 1-1,5 % on fotosünteesi efektiivsus. Taimed on võimelised siduma kuni 3% päikesekiirgusest. Limiteerivad tegurid ehk fotosünteesi kadu. Vaid osa kiirgusest on fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus (400-700 nm). Toimub mittetäielik kiirguse neeldumine lehes, osa kiirgusest läheb kaotsi. Päikeselt tulenev kiirgus ei neeldu ainult taime lehes, vaid ka vees, ookeanis, mullas. Lumi ...
Osoon on väga tugevalt oksüdeeriv ja kiirestilagunev aine . Osoonikiht ehk osonosfäär ümbritseb Maad 10-50 km kõrgusel. Osonosfäär tekkis 300-500 milj. aastat tagasi hapniku tootvate bakterite, fotosünteesi, päikese (ultraviolett) ja kosmilise (lühilainelise) kiirguse toimel. Suurim osoonisisaldus on 20-26 km kõrgusel. Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta neelab Päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja infrapunast kiirgus, olles seega kasvuhoonegaas. (E-õpe, 2012) 1970-ndail aastail, mil hakati atmosfääriuuringuteks kasutama satelliite, avastati, et osoonikiht hõreneb kohati tugevalt ja tekivad nn. osooniaugud. Osooniaugud on tekkinud pidevalt aastast 1979 ja on sellest ajast kasvanud. Osooniaukude teket põhjustavad inimtegevuse tagajärjel atmosfääri sattunud osooni lagundavad katalüsaatord. 1985. aastal avastasid teadlased osoonikihi olulise hõrenemise ehk nn. osooniaugu Antarktika kohal
Litosfäär- maakoor ja vahevöö ülemine Settekivim- setete kuhjumise ja tahke osa, mille paksus on 50-200km. On kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liigenenud laamadeks. liitumise, käigus tekkinud kivimid. Astenosfäär- kiht maakoore all, kus Moondekivim- maakoores kõrgenenud kivimid on mõningaselt ülessulanud rõhu ja temperatuuri tingimustes (plastilises olekus). Sellel triivivad moodustunud kivimid. litosfääri laamad. Laamtektoonika- laamade triivi ja sellest Maa tuum- Maa keskossa jääv metalse tulenevaid nähtusi uuriv teadusharu. koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis Maalihe- suure pinnasetüki liikumine jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks mööda nõlva alla. välistuumaks. Murend- väga erineva peensusastmega Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv tükiline materjal, ...
“ (http://et.wikipedia.org/wiki/Osooniauk) „Osoonikiht ehk osonosfäär ümbritseb Maad 10-50 km kõrgusel. Osonosfäär tekkis 300-500 milj. aastat tagasi hapniku tootvate bakterite, fotosünteesi, päikese (ultraviolett) ja kosmilise (lühilainelise) kiirguse toimel. Suurim osoonisisaldus on 20-26 km kõrgusel. Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta neelab Päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja infrapunast kiirgus, olles seega kasvuhoonegaas. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, millest kõige tähtsamat rolli mängivad kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid. Need on keemiliselt püsivad ühendid, mis võivad atmosfääris lagunemata ringelda sadakond aastat. Freoone kasutatakse külmutusseadmetes, vahu tekitamiseks olmekeemias (aerosoolid), ehitusmaterjalide tööstuses, õhukonditsioneerides jm. Praegu piiratakse CFC-ühendite
LITOSFÄÄR Vulkanism laamade kokkupuutealadel, kus magma pääseb kivimivahelistest lõhedest pinnale tekivad vulkaanid. Esineb ka vulkaane, mis asuvad laamade keskel kuuma täpi piirkonnas, kus toimub pidev soojusenergia voog pinnale. Kivimite teke laamade liikumise tõttu pääseb magma, mille jahtumisel tekivad tardkivimid, pinnale. Samuti liiguvad kivimid laamade põrkumisel sügavamale, kus on kõrgem rõhk ja temperatuur, põhjustades moondekivimite teket. Peale nimetatud kivimitekkeviiside on veel settekivimid, mis tekivad lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumise või kivistumise teel. Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200 km. On lõhestunud laamadeks. Astenosfäär kiht maakoore all, kus kivimid on mõnindaselt ülessulanud. Sellele triivivad litosfääri laamad. Maa tuum Maa keskossa jääv metalse koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis jaotatakse ta...
mahtudega.19 Kyto protokolliga reguleeritakse kuue peamise kasvuhoonegaasi emissioone. Protokolli mõjusfäärist jäävad välja lennundus ja merendus ning protokoll ei käsitle Montreali protokolliga reguleeritud gaaside heitkoguste vähendamist. Kasvuhoonegaaside potentsiaalset efekti iseloomustatakse nende globaalsoojenemise tekitamisvõimega (global warming potential, GWP) võrrelduna süsinikdioksiidi omaga. Globaalsoojenemise tekitamisvõime näitab, kui suure panuse annab konkreetne kasvuhoonegaas globaalsoojenemisse. See sõltub gaasi infrapunakiirguse neeldumisribade asukohast spektris ja gaasi elueast atmosfääris. Montreali protokolliga keelatud gaasidel ja nende lubatud asendajatel on kõigil peale osoonikihi kahandamise potentsiaali (ozone depleting potential, ODP) arvestatav globaalsoojenemise tekitamisvõime.20 19 http://www.envir.ee/et/kyoto-protokoll 20 http://www.horisont.ee/node/1851 Eesti roll osooni kaitsmises
Süsihappegaas lahustub vees mõõdukal määral. Lahused on happelised süsihappe esinemise tõttu, mis tekib süsihappegaasi ja vee reaktsioonil: H2O + CO2 = H2CO3.4 Suures kontsentratsioonis on süsihappegaas inimestele mürgine. Õhk, mille koostises on 1% süsihappegaasi, teeb mõned inimesed uimaseks, 710% kontsentratsioon põhjustab peapööritust, peavalu, nägemis- ja kuulmishäireid ning mõne minuti või tunni jooksul teadvusekaotust. Süsihappegaas on kasvuhoonegaas, sest laseb läbi nähtavat valgust, aga neelab infrapunast kiirgust.5 3 https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCsihappegaas (03.02.16) 4 https://turismimojud.wikispaces.com/CO2 (05.02.16) 5 http://www.lenntech.com/carbon-dioxide.htm (05.02.16) 6 3.1. Süsihappegaasi ajalugu Süsihappegaas oli üks esimesi gaase, mida kirjeldati õhust erineva ainena. 17. sajandil
GEOGRAAFIA Litosfäär Litosfäär- Maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200 km. On Lõhestunud laamadeks Astenosfäär- vahevöö ülessulanud kiht litosfääri all, millel triivivad litosfääri laamad Maa tuum- maa keskossa jääv metalse koostisega piirkond, mis jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks välistuumaks Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimkest Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alune maakoor paksusega 40-70 km, mis koosneb basaldist, graniidist ning settekivimitest Ookeaniline maakoor- ookeanide alune, peamiselt basaltseist kivimeist koosev maakoor, paksusega 5-15 km Kurrutus- kurdude tekkimine kivimites, maakoore liikumise toimel Murrang- lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes Magma- maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev poolvedel mass Laava- vulkaanipurkse tagajärjel maapinnale jõudnud magma ...
udu. Pilved võivad jälle aurustuda, teisel juhul kui pilvepiisad kasvavad veelgi, võivad nad sadada vihma või lumena alla. Seega veeauru hulk atmosfääris kogu aeg muutub. Vesi võib olla atmosfääris kõigis kolmes oma faasis. Vee faasiüleminekute (varjatud) energiavahetus mängib suurt rolli Maa energiabilansis. Veeaur on kiirguslikult aktiivne komponent. Neelab ligikaudu 60% Maa pikalainelisest kiirgusest, sest neelab peaaegu täielikult pikemad lained kui 20µm. On kõige olulisem kasvuhoonegaas ja suleb veeringe. Süsihappegaas Süsihappegaasi hulk atmosfääris kõigeb 0,02%-0,04% piires. On värvitu gaas, õhus peaaegu 1,5korda raskem. CO2 hulk atmosfääris kasvab, tekib orgaaniliste ainete oksüdeerumisel, kütuste põlemisel, hingamisel jne. Teda tuleb veel maalõhedest ja vulkaanipurestel. Taimed tarvitavad teda fotosünteesil. Ookean neelab suure hulga CO 2. Süsihappegaasi jaotus ei ole ühtlane
250-500 km 180-1500 K - O · Eksosfäär 500-1000 km 1500< K O 1000-2500 km 1500< K He · 2500< km 1500< K H Plahvatusohtlikud gaasid: · CH (2,5...80) · Majapidamisgaas (5...35) · CH (5...15) · NH (15,5...27) Metaan - CH Põleb sinise leegiga: CH + 2O > CO +2HO · Maagaasi koostises 60-90% · Kasvuhoonegaas · Vähemürgine · Narkootilise toimega · Lämmatav gaas · Kasutatakse kütusena ja vesiniku tootmises · Transporditakse torujuhtmetes, vedelgaasi tankerites, veoautodega. Freoonid - Inertsed, kergesti veeldatavad, tuleohutud ja suurt aururõhku omavad gaasid. · Lõhnatud · Suure lekkevõimega · Kahjustavad osoonikihti, kasvuhoonegaas · Üle 400C lagunevad mürgiseks fosgeeniks
Prügilasse ladestatavad tavajäätmed sisaldavad alati teatud hulga orgaanilisi aineid. Orgaaniliste ainete õhuhapnikuta lagunemisel tekib gaas, mille peamiseks koostisosadeks on metaan ja süsinikdioksiid. Seda gaaside segu nimetatakse vastavalt tekkekohale kas prügila- soo- metaan- või biogaasiks. 1m3 prügilagaasi, metaani sisaldusega ligikaudu 60 %, asendab oma kütteväärtuselt 0,5 kg kütteõli. Samal ajal on ta ka üks olulisem keskkonnatingimusi negatiivselt mõjutav nn kasvuhoonegaas. Lähtuvalt nii keskkonnakaitselisest seisukohast kui ka tulenevalt prügilagaasi kõrgest kütteväärtusest, rajati 1994. aastal Pääsküla prügilasse biogaasi kogumis- ja ühendustorustik, kolm gaasi reguleerimissõlme, kompressorjaam ja gaasipõleti. Maa all kulgeb horisontaalselt kümme kilomeetrit 110-millimeetrise läbimõõduga perforeeritud kogumistorustikku. Kogumisjaamade kaudu jõuab gaas linnale kuuluvasse kompressorjaama ning sealt edasi kahte kombijaama
Maateadus Geoid- maakuju määravaks pinnaks loetakse. Peegeldab täpselt määratlevate füüsikaliste jõudude tasakaalu. Geoidi kuju määramiseks tuleb palju punkte mõõdistada, et otsitavat pinda interpoleerida Kvaasigeoid- lähend, mis tasastel aladel ei erine tegelikust geoididt üle 4 cm( mägedes 2m) Referentsellipsoid- keerukas geoid asendatakse maaelipsoidiga MAA PÖÖRLEB ÜMBER OMA TELJE JA TIIRLEB ÜMBER PÄIKESE Coriolis'e jõud- mingi keha mis liigub horisontaalselt, kaldub liikumissuunast horisondiga joone suhtes paremale( põhjapoolkeral) ja vasakule( lõunapoolkeral) PÕHJANAEL ASUB MAA PÖÖRLEMISTELJE PIKENDUSEL Suvine pööripäev- 21/22 juuni põhjapoolkera kallutadud päikese suunas Talvine pööripäev-21/22 dets lõunapoolkera kallutatud päikese poole Kevadine pöörip(20/21.märts) ja sügisesel pöörip(22/23 sept) on Maa telg risti Maad ja Päikest ühendava sirgega. Põhja kui lõunapoolkera saavad sama palju päikese...
1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Koosneb gaaside segust õhust. Õhust sõltub kogu orgaaniline elu. Ulatub kõrguseni kuni 110 km. Atmosfäär on jagatud 4-ks sfääriks õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel : troposfäär, stratosfäär, mesosfäär ja termosfäär. 2.Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused . Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, mille paksus on poolustel 8 km, ekvaatoril 18 km. Siia koondub 80-90% atmosfääris olevast õhust. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud) võivad kerkida kuni troposfääri ülapiirini. Trposfääris toimub õhumasside konvektsioon (õhumasside üles-alla liikumine õhu ebaühtlase soojenemise tõttu). t° langeb keskmiselt 6 °C ...
Metüülbromiid, Klorofluorosüsivesinikud. Neid leidub tulekustutites, kahjuritõrjes jne. 46. Milles seisneb osooni kahjulik toime - Osoon on organismile kahjulik juba madalal kontsentratisoonil - hingamisteede haigused, astma, immuunsussüsteemi nõrgenemine. Taimedel lehekahjustused, osoonisaaste tagajärjel kahjustub ka värv, tekstiil ja polümeer. 47. Nimeta peamised kasvuhoonegaasid - Peamine looduslik kasvuhoonegaas on veeaur. Teised põhilised kasvuhoone gaasid nagu: süsinikdioksiid, metaan, dilämmastikoksiid on inimese poolt atmosfääri lastud. 48. Happelise depositsiooni mõju tervisele - Happeline depositsioon: happevihm ja happeline sadenemine kuiva ilma tingimustes. Kõige rohkem kannatavad selle all metsad, kuid loomulikult ka kõik muu mis vihmaga saab kaetud. Inimesele tekitavad nad kõige rihkem muret hingamisteedele. Astma koos kuiva köha, peavaludega ja
gaasides. Need kliima- ehk kasvuhoonegaasid tagavad planeedile märksa soodsamad elutingimused, kui see oleks võimalik kiirgusliku tasakaalu puhul. Maa keskmine temperatuur pinnalähedases õhukihis on +15°C; kiirgusliku tasakaalu korral oleks see -18°C. Kliimagaase leidub atmosfääris üle 40. Tuntumad neist on veeaur, CO2, CH4, N2O, maalähedane O3 ja fluoreeritud gaasid. 11) Nimeta vähemalt neli kliimagaasi. H2O - Veeaur on peamine kasvuhoonegaas, mille arvele langeb 90-95% kasvuhooneefektist. CO2 Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid. Ta tekib süsiniku ja tema mitmesuguste ühendite kuumutamisel piisava hulga hapnikuga, samuti hingamisel. Süsihappegaas on kasvuhoonegaas, sest ta laseb läbi nähtavat valgust, aga neelab infrapunast kiirgust. CH4 Metaan ehk metüülhüdriid. Metaan tekib looduses anaeroobsetes tingimustes mikroorganismide (bakterite) elutegevuse käigus orgaanilise aine, eriti tselluloosi
kõduneb prügimäel kuni 500 aastat. [2] Polüestri tootmisega on seotud ka teised negatiivsed keskkonnamõjud: suur toorõli kulu, vee reostamine, lenduvad ühendid ning kasvuhoonegaaside (näiteks happeline vesinikkloriid) tekkimine. Lenduvad monomeerid, lahustid ja muud kõrvalsaadused paisatakse otse vabrikute reovette. [4] Nailoni, millest tehakse näiteks sukkpükse, tootmise käigus eraldub lämmastikoksiidi, mis on CO2-st 310 korda võimsam kasvuhoonegaas. [4] Ükskõik, kas rõivad on tehtud puuvillasest või sünteetilisest kangast, on nende materjalide tootmine ümbritsevat keskkonda reostav. Tuleb meeles pidada, et kuna kiirmoe riideid toodetakse väga suurtes kogustes on selle keskkonna mõju palju suurem. [2] 2.2.1. Veekulu Vesi on fundamentaalne igale elusolendile. [14, lk 226] Maailma mastaabis kulub suurem osa vett põldude niisutamiseks. Kuigi vesi on pidevas ringluses, väheneb tavaliselt selle kvaliteet.
• Lasevad läbi vett, aga peavad kinni pinnaseosakesi. • Kasutatakse peamiselt pinnasekihtide lahutamiseks, filtrites, drenaažis ja nõlvade kindlustamiseks. • Kangas ei mädane, ei meeldi närilistele ning juured ei pääse sellest läbi. Geokomposiidid koosnevad mitmest materjalist, n kokkuõmmeldud, -sulatatud või -keevitatud geomembraanist, mahulisest võrgust, lainestatud drenaažmattidest või geotekstiilist. Prügilagaas on kahjulik, sest ta: • on nn kasvuhoonegaas (laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid neelab planeedi pinnalt lähtuvat pikalainelist kiirgust, põhjustades atmosfääri soojenemist); – prügilad annavad 6-13% globaalsest gaasitoodangust • on tule- ja plahvatusohtlik; – gaas võib levida mööda pinnast ja piki torustikke prügilast eemale • on ohtlik tervisele – prügilagaasist on leitud 557 keemilist ühendit (ENDS report, jan 2003) • takistab prügila haljastamist;
Geograafia mõisted Litosfäär Litosfäär- astenosfääri peale jääv Maa kivimikest, mis on liigendunud laamadeks ja koostis- elementideks on: hapnik, räni, raud, magneesium, kaltsium, alumiinium, kaalium ja naatrium. Astenosfäär- ookeanide all ~50 km, mandrite all ~200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum- 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö- ehk mantel, on maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest. Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40 km paksune, mägede all 60-70 km paksune. Koosneb tard-, sette-, moondekivimitest. [Mandrilava ehk self on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Selfimeri on meri, mille põhjaks on mandrilava ehk self ja sügavus ei ületa reeglina 300m (N: Lää...
Litosfäär. Litosfäär - astenosfääri peale jääv maa kivimkest, mis on liigendatud laamadeks. Astenosfäär ookeanite all ~50 km, mandrite all ~200km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö maakoore ja tuuma vahele jääv maa kivimikest Mandriline maakoor mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40km, mägede all 60-70km paksune. Ookeaniline maakoor ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltseist kivimitest koosnev keskmiselt 11 km paksune koor. Kurrutus kivimite lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon. Murrang - rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine (murrangupinnaga paralleelne liikumine) üksteise suhtes. Magma - Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Laava - vedelas olekus kivi...
34. Plahvatavad gaaside segud (milliseid teate, näited -vähemalt 5 erinevat). Plahvatuse tingivad konsentratsiooni väiksus ning suur ülemise ja alumise sisalduse % vahe. Õhk + NH3, propaan, metaan, atsetoon, bensiin, etanool, tärpentiin, dietüüleeter 35. Metaani iseloomustus (keemilised omadused, kasutamine, transport). värvitu gaas. Keemilised omadused- vähemürgine, kerge narkootiline toime, osaleb atmosfääris keemilistes reatsioonides, kasvuhoonegaas. Kõrvaldab reaktsioon OG radikaaliga (tegib CO2 ja vesi) Saadakse NaOH+CH3COONa -> CH4 +Na2CO3 Kergesti süttiv, koos õhuga plahvatusohtlik segu. Lämmastav gaas – lämbumine Kasutamine: kütusena, vesiniku tootmine Transport - torujuhtmetes, vedelgaasi tankerites, veoautodega. 36. Freoonide iseloomustus (keemilised omadused, kasutamine, transport, ohtlikkus).
Vesi on üks elu põhielementideks. Ilma veeta ei tekiks ka elu. Marsi polaarpiirkondades palju jääd ning kuiva jääd. Polaarpiirkondades jää sulatamisega saaks atmosfääri tihedamaks muuta, mis omakorda aitaks Maa-sarnast kliimat luua Marsil. (Inna-Katrin Hein 2010) Teadlased on välja mõelnud viisi, mis aitaks Marsil olevat jääd sulatada. Selleks tuleks panna Marsi orbiidile suured peeglid, mis peegeldaks sinna rohkem päikesevalgust. Teadlaste arust võib maale kahjulik kasvuhoonegaas Marsil kasulik olla. NASA teadlase Margarita Marinova arust võib Marsi soojenemine anda vihjeid planeedi mineviku kohta. (Inna-Katrin Hein 2010) Kunstlikult valmistatud kasvuhoonegaasid oleksid kõige efektiivsemad Marsi soojendamiseks. Gaasid, milles leidub süsinikku ja fluori, oleksid kõige paremad Marsi soojendajad. Taolisi gaase annaks toota osadest ainetest, mis on Marsi pinnal. Teadlased on aga arvamusel, et selline soojendamis viis võib võtta sadu aastaid aega
Ei pea olema pidev. · Mineraalsete lämmastikväetiste tootmine õhulämmastiku sidumise Eesti ala osaliselt maismaa Kaledoonia kurrutus (ka Skandinaavias) Kui mittepidevad paigased sobivamad mingile liigile, siis täidavad kaudu. Settisid liivad, aleuriidid, savid koridori funktsiooni isegi paremini. Kasvuhoonegaas. Punakas värvus raudoksiidist (Old Red). Seega mingite sirgete koridor-paigaste rajamine ei tarvitse liikide Transport: Aluspõhja reljeef levikule kaasa aidata. NOx- fossiilkütuste põletamine Aluspõhja reljeef paljuski säilunud
põhjustab jäidet · Külm front - esineb siis kui külmem õhumass liigub soojale alla, tekivad rünksaju pilved mis toovad kaasa temperatuuri languse ja tekivad sademed ning äike. Talvel hakkab sadama lund ja tuiskama. · Mussoon - Mussoonid on tuuled, mis puhuvad suvel ja talvel vastupidistest ilmakaartest. Mussoonid tekivad maismaa ja mere erineva soojenemise tõttu. · Passaat · Kasvuhoonegaas · Kaavuhooneefekt · Osoonikiht · Happesademed · Sudu 4. HÜDROSFÄÄR a) Vee jaotus maal. Veeringe maal ja selle lülid HÜDROSFÄÄR SISEVEED OOKEANID/MAAILMAMERI JÄRVE JÕED LIUSTI SOOD PÕHJA D KUD VESI OOKEAN 97% MAGEVESI 3% LIUSTIKUD PÕHJAVESI PINNAVESI MUU 68,7% 30,1% 0,3% 0,9% JÕED SOOD JÄRVED87 2% 11% %
Ohtlikkus: gaasiandurid ei reageeri koheselt gaasi olemasolule ruumis, suurel kontsentratsioonil seiskab inimese hingamist. o kui kontsentratsioon on üle 1000ppm, seiskub inimese hingamine. Kontsentratsioonil 800ppm saabub 50% inimestest surm 5 minuti jooksul.Gaasiandurid reageerivad, kui konts. on >15ppm. 37. Süsinikdioksiidi iseloomustus (keemilised omadused, kasutamine, transport, ohtlikkus). Omadused: lahustub vees, on kasvuhoonegaas, laseb läbi nähtavat valgust, neelab infrapunakiirgust Kasutamine: gaseeritud jookides, leidub õhus Transport: rohelises gaasiballoonis Ohtlikkus: Suurtes kogustes mürgine. 8%-l on narkootiline toime, silmanägemine ja kuulmine halveneb. 38. Gaasiballoonide transpordi reeglid. Gaasiballoonide transpordiks kasutatavad sõidukid peaksid olema lahtised. Kui see pole võimalik, peavad sõidukid olema hea õhutusega.
*kasutati varem külmutusseadmetes. Praegu on nende müümine, tootmine, eksportimine ja impostimine illegaalne. 35. Väävelvesinik- keemilised omadused *Värvuseta ja väga mürgine, mädamuna lõhnaga. *kui kontsentratsioon on üle 1000ppm, seiskub inimese hingamine. Kontsentratsioonil 800ppm saabub 50% inimestest surm 5 minuti jooksul.Gaasiandurid reageerivad, kui konts. on >15ppm. 36. Süsinikdioksiid- keemilised omadused *gaseeritud jookides, lahustub vees, leidub õhus *on kasvuhoonegaas, laseb läbi nähtavat valgust, neelab infrapunakiirgust *Suurtes kogustes mürgine. 8%-l on narkootiline toime. *Silmanägemine ja kuulmine halveneb. 37. Gaasiballoonide transpordi reeglid *Gaasiballoonide transpordiks kasutatavad sõidukid peaksid olema lahtised. Kui see pole võimalik, peavad sõidukid olema hea õhutusega. *Mürgiseid gaase ei tohi transportida suletud sõidukis, va juhul, kui tegemist on erisõidukiga.
ebapüsiv gaas. Osoon on väga tugevalt oksüdeeriv ja kiirestilagunev aine . Osoonikiht ehk osonosfäär ümbritseb Maad 10-50 km kõrgusel. Osonosfäär tekkis 300-500 milj. aastat tagasi hapniku tootvate bakterite, fotosünteesi, päikese (ultraviolett) ja kosmilise (lühilainelise) kiirguse toimel. Suurim osoonisisaldus on 20-26 km kõrgusel. Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta neelab Päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja infrapunast kiirgus, olles seega kasvuhoonegaas. 1970-ndail aastail, mil hakati atmosfääriuuringuteks kasutama satelliite, avastati, et osoonikiht hõreneb kohati tugevalt ja tekivad nn. osooniaugud. Osooniaugud on tekkinud pidevalt aastast 1979 ja on sellest ajast kasvanud. Osooniaukude teket põhjustavad inimtegevuse tagajärjel atmosfääri sattunud osooni lagundavad katalüsaatord. 1985. aastal avastasid teadlased osoonikihi olulise hõrenemise ehk nn. osooniaugu Antarktika kohal. Pikka aega arvati, et muutused
mängivad tähtsat rolli veetsüklis. Need püüavad endasse vihmavee ja vabastavad selle suvel lume sulamisel. Meie seame ohtu kliimatasakaalu, mida oleme lasknud toimuda üle 20 000 aasta. Üha enam kulutuld tungib meie suurlinnadesse . Need halvendavad veel omakorda kliimasoojenemist. Need puud vabastavad põledes süsinikdioksiidi. Siberis on pidevalt nii külm,et maapind on koguae külmunud, seda nimetatakse igikeltsaks. Selle pinnase all peitub klimaatiline ajapomm ehk metaan. See kasvuhoonegaas on 20 korda võimsam kui süsinikdioksiid. Kui igikelts sulab, pääseb metaan välja ja põhjustab kasvuhooneefekti, mis väljuks kontrolli alt ning mille tagajärgi ei oska keegi ennustada. Me oleksime tundatuses. Inimkonnal on 10 aastat aega, et muuta olemasolevat ja välitida seda tundmatust ; elu seniteadmata kujul. Oleme loonud nähtuse mida me suuda kontrollida. Meie päritolu, vesi , õhk ja eluvormid on omavahel tihedalt seotud.Kui hiljuti me purustasime need sidemed
ebapüsiv gaas. Osoon on väga tugevalt oksüdeeriv ja kiirestilagunev aine . Osoonikiht ehk osonosfäär ümbritseb Maad 10-50 km kõrgusel. Osonosfäär tekkis 300-500 milj. aastat tagasi hapniku tootvate bakterite, fotosünteesi, päikese (ultraviolett) ja kosmilise (lühilainelise) kiirguse toimel. Suurim osoonisisaldus on 20-26 km kõrgusel. Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta neelab Päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja infrapunast kiirgus, olles seega kasvuhoonegaas. 1970-ndail aastail, mil hakati atmosfääriuuringuteks kasutama satelliite, avastati, et osoonikiht hõreneb kohati tugevalt ja tekivad nn. osooniaugud. Osooniaugud on tekkinud pidevalt aastast 1979 ja on sellest ajast kasvanud. Osooniaukude teket põhjustavad inimtegevuse tagajärjel atmosfääri sattunud osooni lagundavad katalüsaatord. 1985. aastal avastasid teadlased osoonikihi olulise hõrenemise ehk nn. osooniaugu Antarktika kohal. Pikka aega arvati, et muutused
nakkushaigused, eri kultuuride ja rahvuste vahel võib seoses ulatusliku migratsiooniga tekkida konflikte ja sõdu. Allikas : www.ebu.ee/esitlus/Kasvuhooneefekt.ppt - 30 - KASVUHOONEGAASID Kasvuhoonegaasid on rohkem kui kahest sama elemendi aatomist või erinevate elementide aatomeist koosnevad atmosfääris esinevad gaasilised molekud. Kasvuhoonegaasid tekitavad kasvuhooneefekti. Millised on kasvuhoonegaasid? Veeaur: peamine kasvuhoonegaas on veeaur (H2O), mille arvele langeb umbes kaks kolmandikku looduslikust kasvuhooneefektist. Atmosfääris olevad veemolekulid püüavad maapinnalt tagasikiirguva ja igas suunas leviva soojuse kinni ning maapind soojeneb enne soojuse kosmosesse tagasikiirgumist. Inimtegevuse tulemusena veeauru atmosfääri ei lisandu. Süsinikdioksiid: põhilise panuse suurenenud (tehislikule) kasvuhooneefektile annab süsinikdioksiid ehk süsihappegaas (CO2), mis moodustab suurenenud
- efektiivne põletustehnoloogia Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 55 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 56 Süsinikoksiidid Klooriühendid · Vesinikkloriid tekib põlemisel · CO2 ei ole tervisele ja keskkonnale otseselt klooriühenditest, on üks peamisi ohtlik, kuid on kasvuhoonegaas. happevihmade põhjustajaid.' · CO tekib orgaanilise aine mittetäielikul põlemisel. Mida suurem on põletusseadme · Osa klooriühendeid muutuvad põlemisel kasutegur, seda vähem CO tekib. vähkkasvajaid põhjustavateks dioksiinideks ning kanduvad lendtuhaga
Seetõttu võib H2S olemasolu süsteemis kiirendada kõikide konstruktsioonimaterjalide korrosiooni, millised ei ole vastupidavad H2SO4toimele (süsinikterased, betoonid, Al, Zn, Cu jt) 37. Süsinikdioksiidi iseloomustus (keemilised omadused, kasutamine, transport, ohtlikkus). ➢ Kõik joome gaseeritud jooke, jääb mulje et pole surmav gaas. Lahustub vees; ➢ OHTLIKKUS: Suures kontsentratsioonis mürgine ➢ On kasvuhoonegaas st. laseb läbi nähtavat valgust, neelab infrapunast kiirgust. ➢ 38. Kasvuhoonegaasid, näited ja ohtlikkus. Kasvuhoonegaasid (KHG) on lühilainelist päikesekiirgust mitteneelavad või vähe neelavad ning pikalainelist soojuskiirgust neelavad gaasid Maa atmosfääris, mis põhjustavad kasvuhooneefekti, kuna takistavad soojusenergia lahkumist Maalt maailmaruumi pikalainelise soojuskiirgusega Peamised kasvuhooneefekti põhjustavad gaasid on:
osoonikihti, kasvuhooneefekt. Illegaalsed. 400C juures lagunevad fosgeeniks. 32. Väävelvesinik H2S: tekib looduses ja väävlit sisaldavatsest aatomitest. Värvuseta ja mürgine gaas. Mädamuna lõhn. Üle 1000ppm seiskub hingamine. 800pm 50% surm. Gaasiandurid tuvastavad juba kui kons >15ppm. Võib tekkida mineraalvee allikate juures sulfaatioonidest, kanalisatsioonidest, kaevudest, naftasaaduste mahutitest, heitvete mahutitest. 33.CO2: gaseeritud jookides. Lahustub vees. Levib õhus. Kasvuhoonegaas, neelab infrapunast kiirgust. 1% õhust siis kahjustab inimest, 8%- narkootiline. Nägemine, kuulmine halveneb jt. Nt õlletehastes, kui vent jamab. CO 2 kasutavad taimed. 34. Faasidiagramm Sublimatsioonikõver- AC; Aurustumiskõver- AB; Sulamiskõver- AD. 35. Superkriitilises olekus muutuvad järsult CO2 füüsikalised ja keemilised omadused. Muutub ülivoolavaks, materjale läbivaks. Sellega Ekstraheeritakse kohviubadest välja kofeiin. S
SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................................3 1.Mis saab jäätmetest?................................................................................................................4 1.1 Mida teha vana külmkapi või pesumasina ehk elektroonikaromuga?...................4 1.2 Tasuta võetakse vastu ka romusõiduk ja vanarehvid..............................................5 1.3 Väldi "mustalt" tegutsevat ettevõtjat.......................................................................6 1.4 Patareid ja akud ei kuulu olmeprügi hulka..............................................................6 2. Kas ja millised jäätmeid võib kodus põletada?....................................................................8 3.Pesuvahenditootjad saastavad jätkuvalt Lääneme...
Lämmasikoksiid: · Jäätmete põletamine hapnikurikkas keskkonnas, lämmastikoksiidide (NOx) teke · NOx moodustub põlemisõhus olevast lämmastikust ja jäätmete koostises olevast seotud lämmastikust · NOx teke sõltub temperatuurist, jäätmete segamisest koldes, õhu hulgast ja katla ehitusest. · Õhuhulga suurendamise ja temperatuuri tõstmise mõju · Õhuhulga vähendamise mõju Süsinikoksiidid: · CO2 ei ole tervisele ja keskkonnale otseselt ohtlik, kuid on kasvuhoonegaas. · CO tekib orgaanilise aine mittetäielikul põlemisel. Mida suurem on põletusseadme kasutegur, seda vähem CO tekib. Klooriühendid: · Vesinikkloriid tekib põlemisel klooriühenditest, on üks peamisi happevihmade põhjustajaid.' · Osa klooriühendeid muutuvad põlemisel vähkkasvajaid põhjustavateks dioksiinideks ning kanduvad lendtuhaga keskkonda. Dioksiinid tekivad, kui kolde temperatuur on alla 300- 500°C. Vääveldioksiid: Väävlirikka prügi põletamisel tekib SO2
Looduskaitse põhiseadused Loodus Üksikobjektid ja Ressursid e. loodusvarad maastik väärtused kaitstavad maa-alad Looduslikud Looduslikud varud tingimused Kaitse Konserveerimine ja Loodusressursside Soodsate Maastike meetodid ja ökosüsteemide ratsionaalne looduslike ökoloogia printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja taastamine, säilitamine ja ilme kujundamine suurendamine inimtegevuse kahjulike mõjude vältimine Looduskaitse Klassikaline Ressursoloogiline keskkonnakaitse Maastiku hooldus põhisuunad lood...
põletamise tagajärjel. Antropogeenne mõju globaalsele lämmastikuringele on kõige suurem sõidukite heitgaaside ja tööstusliku põllumajanduse tõttu arenenud maades ja Aasias. Dilämmastikoksiidi osakaal atmosfääris on tõusnud põllumajandusväetiste tootmise, biomassi põletamise, karjakasvatuse ja tööstuslike allikate arvu suurenemise tagajärjel.Lämmastikdioksiid käitub katalüsaatorina atmosfäärse osooni lagundamisel. Lämmastikdioksiid on kasvuhoonegaas, asudes kolmandal kohal pärast süsihappegaasi ja metaani globaalse soojenemise põhjustajate järjestuses. Ammoniaagi hulk atmosfääris on kolmekordistunud. Ammoniaak käitub nagu aerosool, vähendades õhukvaliteeti ning põhjustades happevihmasid. Lämmastikväetised aitavad kaasa ökosüsteemi protsessidele, kuid antropogeenne mõju võib olla nii suur, et tekib lämmastiku küllus
Looduskaitse põhiseadused Loodus Üksikobjektid ja Ressursid e. loodusvarad maastik väärtused kaitstavad maa-alad Looduslikud Looduslikud varud tingimused Kaitse Konserveerimine ja Loodusressursside Soodsate Maastike meetodid ja ökosüsteemide ratsionaalne looduslike ökoloogia printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja taastamine, säilitamine ja ilme kujundamine suurendamine inimtegevuse kahjulike mõjude vältimine Looduskaitse Klassikaline Ressursoloogiline keskkonnakaitse Maastiku hooldus põhisuunad lood...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
