Miks öösel õhutemperatuur langeb? Sest kehad kiirgavad soojust. Päikest pole, mis maad soojendaks. 46. Miks õhtupoolikul õhutemperatuur langeb, kuigi päike paistab? Sest päike annab vähem soojust kui maa kiirgab. 47. Miks pärast päikesetõusu õhutemperatuur langeb? Maapinnakiirgus on suurem kui see kiirgus, mis maad soojendab. 48. Miks pilvisel ööl õhutemperatuur langeb vähem kui pilvitul ööl? Pilved ei lase maapinnakiirgust maailmaruumi. 49. Milles seisneb kasvuhooneefekt ? Atmosfäär toimib kui hiigelkasvuhoone, mille sees asub Maa. Lainepikkuste vahemikus 7-15mm asub niinimetatud atmosfääri aken, mis laseb soojuskiirgusel lahkuda maailmaruumi. Kasvuhoonegaasid neelavad soojuskiirgust ja piltlikult sulgevad osaliselt selle atmosfääsri akna. Planeedi atmosfäär laseb läbi küll lühilainelistpäikesekiirgust, kuid neelab planeedi pinnalt tagasipeegelduvat pikalainelist kiirgust. 50. Kirjeldage Maa soojusbilanssi....
umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 kor...
Kuna taim on alati toiduahela esimene osa, sõltub taimede olemasolust ka inimkonna toidulaua suurus ja mitmekesisus. Taimedel on veel üks tähtis omapära taimed suudavad sünteesida hapnikku, mis on eluks vajalik kõikidele organismidele. Inimesed on ka õppinud kasutama taimesaadusi, et muuta oma elu lihtsamaks ja paremaks. Taimekasvatus on inimkonnale väga oluline. Taimed on toiduahela esimene ning väga tähtis lüli, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest süsinikdioksiidist ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Taimed on otseselt toiduks herbivooridele, ning kaudselt ka karnivooridele. See tähendab, et kogu elu maal sõltub taimedest. Üha suureneva populatsiooni tõttu väheneb põllumaa ja metsamaa pindala. Üks põllu- ja metsamaa vähenemise põhjuseid on valglinnastumine. Linnade laienemi...
Ökosüsteemi kuuluvad füüsikalised, keemilised ja bioloogilised komponendid, aine ja energia allika ning organismide kooslused, kus igal organismil on oma niss. Biotsönoos taimede, loomade ja mikroorganismide elukooslus. Toitumine Autotroofsed (isetoituvad), Heterotroofsed (toituvad valmis orgaanilisest ainest) 2. Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib? Kasvuhoone efekt põhineb energia jäävuse seadusel. Süsteemi sisenev ja sealt väljuv energia on võrdsed. Atmosfääri sisenev kiirugs jaguneb neeldunud ja peegeldunud osaks. Peegeldunud osa vähenemise arvel suurenenud neelduv osa tõstab süsteemi (Maa) temperatuuri. Mõnede ainete molekulid on võimelised neelama pikalainepikkusega kiirgust, aga läbi laskma lühilainepikkusega kiirgust. Selline efekt sai nimeks kasvuhooneefektt...
3. Maapinna iseloomu muutmine albeedo muutmine, ookean atmosfäär suhte muutmine. Välisõhu kvaliteeti mõjutavad tegurid: 1. keemilised ühendid ühed tervisele kahjulikud, teised neutraalsed inimese, kuid mitte keskkonna suhtes (näiteks süsihappegaas CO2); 2. müra; 3. tolm; 4. vibratsioon; 5. ioniseeriv kiirgus, st kiirgus, mis mõjub elavatele kudedele; 6. mitteioniseeriv kiirgus nagu ultraviolettkiirgus; 7. elektromagnetväljad. Kasvuhooneefekt temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte (klaas, polüetüleenkile) all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase tagasi õhkkonda pikalainelist (soojus-) kiirgust ega veeauru. Globaalökoloogias põhjustab samasugust nähtust õhkkonna CO2 hulga suurenemine. Kasvuhooneefekt atmosfääri CO2 jt. Gaaside kontsentratsiooni suurenemine, mis viib kliima soojenemisele. Osoon ja osooniaugud Osoon (Kr. oziin lõhnav e. trihapnik) on hapniku O2 allotroopne modifikatsioon O3...
5 Inseneri kohustused ühiskonna ja looduse ees Insenerieetika koodeksites punkt, mis kohustab kaitsma kõigi osapoolte huve. Millal muutuvad ettevõtte andmed konfidentsiaalsetest avalikeks kui suure keskkonnariski korral? Inimest ähvardava ohu minimeerimine. Jäätmeprobleem, õhusaaste, happevihmad, veesaaste, kasvuhooneefekt , osooniaugud, energiapuudus ja aatomienergia Inseneri kohustus rakendada kõiki oma teadmisi keskkonnakaitse huvides. SO2 kontsentratsiooni vähenemine söe kasutamise vähenemisega. NOx kõrgetemperatuurilisel põlemisel.NO2+H2O = hape. Happevihmad = H2NO3 & H2SO4 Keskkonnaprobleemid on tihti rahvusvahelised, kuna reostus ei tunne riigipiire. 19. saj. lõpust CO2 hulk atmosfääris >23% Ühiskonnariskide hindamine üldjuhul utilitaristlik käsitlus kasude/kahjude hindamine...
(2) Veenuse atmosfääri koostis Veenus koosneb põhiliselt süsihappegaasist (96,5%), kuid sisaldab ka lämmastikku (3,4%), intergaase (0,02%) ning väga vähesel määral vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru, vesinikku, hapnikku, argooni, väävelhapet, väävelmonooksüüdi ja muud.. Päikesesüsteemi kõige kuumema planeedi teevad Päikese lähedus ja suur kasvuhooneefekt , mis on tingitud süsihappegaasi, veeauru ja vääveldioksiidi mõjust. Maa atmosfäär sisaldab see-eest lämmastikku (78%), hapnikku (21%), süsihappegaasi (0,03%), intergaase (0,93%) ning teisi gaase tunduvalt vähem. (1,2) Veenuse pinnavormid Veenus on üldiselt tasane : suurim kõrgustevahe on 12 km ning rohkem kui pool pindalast mahub poolekilomeetrilisse kõrgusvahemikku. Maa suurim kõrgustevahe on aga 20 km....
Osa neist jõuab maapinnani hajuskiirgusena. Teine osa "peegeldatakse tagasi. Neeldumisel annavad kiirguskvandid oma energia üle neid neelanud molekulidele. Täielikult neeldub atmosfääris uötravioletkiirgus, mis on elusorganismidele ohtlik ja tänu atmosfääris leiduvale osoonile osutub elu maismaal võimalikuks. Pilves atmosfäär kõrgendab ja suunab saabuvat kiirgust tagasi paremini kui pilvitu. Kasvuhooneefekt ja kasvuhoonegaasid Osa maapinnani jõudnud päikesekiirgusest neeldub selles ja soojendab maapinda. Teine osa peegeldub tagasi. Osa sellest pöördub hajuskiirgusena uuesti maapinnale, teine osa lahkub läbi atmosfääri maailmaruumi, lisaks juba atmosfäärist otse sinna pöördunud osale. Kõige paremini neeldub vees, ka lopsakas taimestikus. Kõrbed peegeldavad rohkem kiirgust tagasi. Sõltuvalt sellest, millise ... Maa pindmine kiht omandab, kiirgab ta ise soojuskiirgust...
Sõltub koha geograafilisest laiusest, aastaajast, aluspinnast (manner, ookean), ilmast jt teguritest. Negatiivne bilanss aasta lõikes on aladel, kus aluspind on aastaringselt kaetud lume või jääga (Gröönimaa, Antarktika jne). Suurim on ta ekvaatoril. Veidi aega enne päikeseloojangut ja pärast päikesetõusu on kiirgusbilanss aga 0. Eestis on novembrist veebruarini bilanss negatiivne, juunis aga on see maksimaalne. 10) Kasvuhooneefekt Osa maapinnani jõudnud päikesekiirgusest neeldub selles ja soojendab maapinda. Teine osa peegeldub tagasi. Osa sellest pöördub hajuskiirgusena uuesti maapinnale, teine osa lahkub läbi atmosfääri maailmaruumi lisaks juba atmosfäärist otse sinna pöördunud osale. Kõige paremini neeldub pealelangev kiirgus vees, päris ohtralt ka lopsakas taimestikus. Kõrbed peegeldavad rohkem kiirgust tagasi. Kui neeldunud energia jääb õhukesesse pinnakihti, siis võib see kuumeneda...
Vesinik aga on nii kerge, et olles vabanenud oma raskemast partnerist hapnikust, lendus kosmosesse. Veidi hapnikust sai ehk vesiniku aatomite mõjul eemale põrgatatud, aga suurem osa ühines kaljusel kuumal pinnal süsinikuga, tekitades süsihappegaasi, mis on teine võimas kasvuhooneefekti gaas. Kuigi ookeanid keesid tasapisi taevasse ja sealtki lendus aurukate aeglaselt minema, ei kadunud kasvuhooneefekt kuhugi. Aur asendus järjekindlalt suure hulga süsihappegaasiga. Siit võib järeldada, et Veenusel pole kunagi olnud võimalust tõeliselt jahtuda, sest ta pole oma taevas iialgi lahti saanud kasvuhoonegaaside tihedast kihist, olgu siis aurust või süsihappegaasist. Veenus on äärmuslik näide tihedast ja soojust isoleerivast atmosfäärist kui triiphoone efekti põhjusest. Ka tänapäeval transformeerub tema pinnani jõudev päikesevalgus...
(pikemalt) · Millest koosneb ökosüsteem? Ökosüsteem koosneb üksteist vastastikku mõjutavatest kooslustest ja nende keskkonnast, kus toimivad peamiselt suletud aineringlused. Ökosüsteemi kuuluvad füüsikalised, keemilised ja bioloogilised komponendid, aine ja energia allikad ning organismide kooslused, kus igal organismil on oma niss. · Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib. Mõnede ainete molekulid on võimelised neelama pikalainepikkusega kiirgust, aga läbi laskma lühilainepikkusega kiirgust. Selline efekt sai nimetuse kasvuhoone efekt. Selliste omadustega on veeaur ning süsihappegaas. Kasvuhoone efekt põhineb energia jäävuse seadusel. Süsteemi sisenev ja sealt väljuv energia on võrdsed. Atmosfääri sisenev kiirgus jaguneb neeldunud ja peegeldunud osaks. Peegeldunud osa...
Filosoofia uurib sääraseid fundamentaalseid küsimusi ( Eetika- Eetika tegeleb hea elu ja õige käitumise küsimustega: kuidas me peaksime elama, mis on Hea (ehk hüve), mis on ,,õige" ning ,,väär." Oma olemuselt normatiivne ei tegele mitte niivõrd küsimusega, mis on (olemas) kuivõrd, mis/kuidas peaks olema. Eetikat saab omakorda mitmeti jaotada. Näiteks metaeetikaks (tegeleb eetika teoreetiliste alustega; milline on/milles seisenb hea/ hüveline elu), normatiivseks eetikaks (tegeleb normide põhjendamisega; millised normid tagaksid hea elu; hea elu õpetus) ja rakenduslikuks eetikaks (püüab leida vastuseid väga konkreetsetele küsimustele, käitumisjuhiseid mingites konkreetses situatsioonides). Esteetika tegeleb vastavalt küsimusega, mis on ilus/inetu. *Metafüüsika- on filosoofia haru, mis tegeleb kõige üldisemalt küsimust...
Kõik kolm faasiüleminekut iseloomustavat kõverat lõikuvad ühes punktis - kolmikpunktis. Siin on tasakaalus kolm faasi (tahke, vedel ja gaasiline). Saadud koonddiagrammi nimetatakse olekudiagrammiks. Lisaks klassikalisele termodünaamikale vaatlesime loengus ka olulisemaid energia ülekandeid looduses: maakeral on neist tähtsaim kasvuhooneefekt , millel on 2 poolt: 1) valdavalt lühilaineline päikesekiirgus läbib suures osas atmosfääri ja soojendab maapinda, 2) Maalt lähtuv pikalaineline soojuskiirgus aga peetakse atmosfääris kinni. Tagamaks tasakaalu pealelangeva päikesekiirguse vooga (1,367 kW/m2) tõuseb Maakera temperatuur - praegu teadaolevalt 33 kraadi Celsisust. Sellest efektist on 20,6 kraadi põhjustatud veeaurust, 7,2 kraadi...
TARTU ÜLIKOOL TÜRI KOLLED Z BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE KONVENTSIOON Referaat TÜRI 2009 Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon võeti vastu 1992.aasta 12. juunil Rio de Janeiros ÜRO Ülemaailmsel Keskkonna- ja Arengukonverentsil. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni sõlmisid 157 riiki, sealhulgas ka Eesti ning see jõustus 1993.aastal. 117 riiki olid saatnud kohale oma riigipea, Eesti delegatsiooni juhtis tollane Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel. Riigikogu ratifitseeris konventsiooni 11. mail 1994. a. ja see kinnitati presidendi poolt 26. mail 1994 a. Konverentsiks ettevalmistatud metsade kaitse konventsiooni ei õnnestunud aga vastu võtta, sest metsatööstusega seotud ringkonnad olid sellele otsustavalt vastu. Praeguseks on bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga ühinenud 188 riiki. Rio de Janieros lepiti ka kok...
Ookeanides toimub 1000 aastane fosforitsükkel, mille käigus 1% settib. Jõgede kaudu suubuvad ookeanisse fosforirikkad ühendid. Vetevoogudesse sukelduvad surnud organismid, kes sisaldavad fosforit. Põhjas toimub P mineralisatsioon, mis muudab ta taimedele kättesaadavaks. Vee pinnale tõuseb P lahustunud kujul. 35. Kasvuhoonegaasid, kasvuhooneefekt . Kasvuhooneefekt seisneb selles, et päikesekiirgus, mis tuleb läbi atmosfääri ja absorbeerub aines, kiirgab sealt hiljem välja pikalainelisema kiirgusena (soojus), mis ei suuda enam nii efektiivselt läbistada atmosfääri ning neeldub / peegeldub, soojendades atmosfääri ning tõstes selle kesmist temperatuuri ~32C. Pôhilised kasvuhoonegaasid (neelavad/peegeldavad soojust): CO2, CH4, NOx, Freoonid, + veeaur, O3. 36...
46. Miks õhtupoolikul õhutemperatuur langeb, kuigi päike paistab? Maapinna kiirgus ületab päikese kiirguse 47. Miks pärast päikesetõusu õhutemperatuur langeb? Maapind jahtub endiselt, aga päikese kiirgus on veel nõrk, päike madalal, soendab vähe. Öine õhutemperatuuri langus lihtsalt jätkub. 48. Miks pilvisel ööl õhutemperatuur langeb vähem kui pilvitul ööl? Pilved kiirgavad tagasi soojuskiirgust, varikatuse efekt. 49. Milles seisneb kasvuhooneefekt ? Maa jahtumine toimub pikalainelise kiirguse abil ja maa atmosfäär neelab osaliselt pikalainelist kiirgust ja peegeldab tagasi ka osaliselt. 50. Kirjeldage Maa soojusbilanssi. Päike soojendab, maapind kiirgab soojuse universumi tagasi ja need kiirgused on Maa jaoks tasakaalus.(enam-vähem)...
Ökosüsteem koostisosadeks on: · biotsönoos ehk elukooslus · ökotoop ehk elukeskkond o taimekooslused o õhkkeskkond o seenekooslused o vesikeskkond o loomakooslused o muldkeskkond o mikroorganismide kooslus 2. Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib? Kasvuhooneefekt on temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase tagasi õhkkonda pikalainelist (soojus-) kiirgust ega veeauru. Globaalökoloogias põhjustab samasugust nähtust õhkkonna CO2 hulga suurenemine Maa atmosfääris. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt....
KESKKONNAÖKOLOOGIA Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed Keskkonnakaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ökoloogia. ÖKOLOOGIA õpetus looduse vastastikustest mõjudest; 1789 Gilbert White "Selbourni loodusõpetus Ökoloogiat on mõjutanud: *loodusõpetus * rahvastiku uurimused * põllumajandus * kalandus * meditsiin 1866 - Ernst Haeckel (Saksa zoolog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. Tänapäeval ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Ökoloogia seosed teiste teadu...
kõige tüüpilisemad MS elemendid on leelismetallid, kuid MS esineb(vähemal määral) kõigis metallides, sulamites, metallisarnastes ühendites. 3) Atmosfääri koostis püsivad komponendid: N2 78%, O2 21%, Ar 0.93%, ülejäänusid vähe. Muutuvad komponendid: CO2, veeaur. Juhuslikud:SO2, H2S, CO, NH3 jt. Ülemistes kihtides osoon(O3) madalamal sisaldus väga väike osoonikiht. Süsinikdioksiidid kogu atmosfäär- nn kasvuhooneefekt . 4) Kristallvõre tüübid 1.aatomvõre-kristallvõre sõlmpunktides aatomid(seotud tugeva kovalentsete sidemetega).Tugeva sideme tõttu on aatomkristallilisel ainetel suur kõvadus, kõrge sulamistemp, väike lahustuvus ja lenduvus.Teemant. 2.Molekulvõre-sõlmpunktides neutraalsed molekulid, seotud nõrkade van der Waasi jõududega(võivad lisanduda vesiniksidemed).Tüüpiline anorg ühenditele ja tahkestunud gaasidele.3.ioonvõre- Sõlmpunktides vaheldumisi katioonid ja anioonid...
Jäätmekäitlus jäätmete kogumine, vedu, tasakaalustamine ja kõrvaldamine 162. Prügila koht, kuhu viiakse teatud piirkonna orgaanilised ja anorgaanilised tahked olme,- tootmis, - tänava jm heitmed 163. Biogaas org. Aine anaeroobsel käärimisel tekkiv peamiselt metaanist ja CO2-st koosnev gaas 164. Happevihm gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide veepiisakestes lahustumisest tuleneva happelise reaktsiooniga sademed 165. Kasvuhooneefekt temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase tagasi õhkkonda pikalainelist (soojus-) kiirgust ega veeauru 166. Osooniaugud on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud 167. Müra ebameeldivad või tervist kahjustavad helid, mille põjustajad võivad olla nii looduslikud (äike) kui tehislikud 168. Reovesi olmes või tootmises rikutud vesi, mille keem. Koostis või füüs. Omadused...