GEOGRAAFIA Litosfäär Litosfäär- Maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200 km. On Lõhestunud laamadeks Astenosfäär- vahevöö ülessulanud kiht litosfääri all, millel triivivad litosfääri laamad Maa tuum- maa keskossa jääv metalse koostisega piirkond, mis jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks välistuumaks Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimkest Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alune maakoor paksusega 40-70 km, mis koosneb basaldist, graniidist ning settekivimitest Ookeaniline maakoor- ookeanide alune, peamiselt basaltseist kivimeist koosev maakoor, paksusega 5-15 km Kurrutus- kurdude tekkimine kivimites, maakoore liikumise toimel Murrang- lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes Magma- maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev poolvedel mass Laava- vulkaanipurkse tagajärjel maapinnale jõudnud magma ...
Maapinna lähedal on hõõrdumise tõttu ülekaalus edelatuuled. Vastastikku liikuvad soe ja külm õhumass ei segune omavahel kuigi hästi ja neid jääb eraldama polaarfront. Selles piirkonnas tekivad jälle tõusvad õhuvoolud. Polaaraladel on domineerivaks õhuvooluks idavool, mis maapinna lähedal Arktikas on enam kirdest, Antarktikas aga kagust, eemale pooluse kohal olevast tugevast kõrgrõhkkonnast. Kasvuhooneefekt on looduslik protsess. Peamiseks soojuskiirguse neelajaks on veeaur, lisaks veel süsihappegaas CO2, metaan CH4, naerugaas N2O, maalähedane osoon O3 jt gaasid, samuti aerosool. Kokku on selliseid gaase atmosfääris üle 40 ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks. Nendel geoloogilistel ajastutel, kui CO2 sisaldus oli suur, valitses maakeral soe kliima, ja kui see oli väike, siis domineeris külm kliima koos mandri- ja mägijäätumisega
atmosfääri ülapiiril (väljaspool atmosfääri), ristiasetsevale ühikpinnale. Maa ja Päikese keskmisel kaugusel (1aü) on So = 1363 kuni 1372W/m2. Kosmiline kiirgus on 0,01W/m2. Fossiilsed kütused ja tuumaenergia 0,02W/m 2. Geotermiline energia 0,06W/m2. Vajalik energia, et ookeani temperatuuri tõsta 0,3K/sajandis on 0,2W/m 2. Vajalik energia, et 1000 aastaga sulatada jääkilbid täielikult 0,6W/m2. Atmosfääri kasvuhooneefekt Veeaur kui ka süsihappegaas on tugevad neelajad infrapunases ja nõrgad päikesekiirguse neelajad. Nad neelavad Maalt lahkuvat infrapunakiirgust ja soojendavad sellega alumist atmosfääri. Lisaks sellele kiirgavad nad infrapunakiirgust. See kiirgus levib kõikides suundades, osa sellest kiiratakse ka Maa suunas ja neeldub seal, soojendades sedasi maapinda. Maa kiirgab omakorda infrapunakiirgust ülessuunas, kus see neeldub ja soojendab alumist atmosfääri.
*Filosoofia- mõtlemmise õpetus, maailma kirjeldus, mõtlemise õpetus või mõtlemine järjekindlal süstemaatilisel viisil. Filosoofia uurib sääraseid fundamentaalseid küsimusi ( Eetika- Eetika tegeleb hea elu ja õige käitumise küsimustega: kuidas me peaksime elama, mis on Hea (ehk hüve), mis on ,,õige" ning ,,väär." Oma olemuselt normatiivne ei tegele mitte niivõrd küsimusega, mis on (olemas) kuivõrd, mis/kuidas peaks olema. Eetikat saab omakorda mitmeti jaotada. Näiteks metaeetikaks (tegeleb eetika teoreetiliste alustega; milline on/milles seisenb hea/ hüveline elu), normatiivseks eetikaks (tegeleb normide põhjendamisega; millised normid tagaksid hea elu; hea elu õpetus) ja rakenduslikuks eetikaks (püüab leida vastuseid väga konkreetsetele küsimustele, käitumisjuhiseid mingites konkreetses situatsioonides). Esteetika tegeleb vastavalt küsimusega, mis on ilus/inetu. *Metafüüsika- on filosoofia haru, mis tegeleb kõige üldisemalt küsimust...
a. jääb meist lõunasse - peamiselt on kõrge temperatuur, b. asub meie kohal - pilvine ja sajab vihma, tuuline. c. jääb meist põhja poole - jahe õhuvool 20. Iseloomusta ilma (tuul, sademed) vastavalt ilmakaardil kujutatule. joonis 21. Mille poolest erinevad troopilised tsüklonid parasvöötme tsüklonitest? Troopilised tsüklonid on parasvöötme tsüklonitest 2-3 korda väiksemad, nende õhurõhk keskmes on madalam ja õhurõhu gradient on suur. 22. Mis on kasvuhooneefekt? Kuidas on inimene seda mõjutanud? Nähtus atmosfääris, kus lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kui pikalaineline soojuskiirgus väljumine on takistatud; see neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Inimtegevuse tagajärjel on kasvanud süsihappegaasi, metaani ja naerugaasi hulk atmosfääris, mis on suured soojuskiirguse neelajad. 23. Nimeta kliimamuutusi põhjustavaid tegureid Päikesekiirgus, inimtegevus, albeedo, mandrite paigutus ja kasvuhoonegaasid 24
alampopulatsioonides lähiristumissurve, geenitriiv elupaikade kahjustamine ja reostamine ülekarjatamine muudab liigilist koosseisu, põhjatraalimine hävitab merepõhja õrna elustikku; reostumine pestitsiididega bioakumulatsioon; veereostus tööstus- ja olmejäätmetega, eutrofeerumine; õhureostus happevihmad, fotokeemiline sudu, toksilised metallid globaalne kliimamuutus kasvuhooneefekt atmosfäärigaasid peavad kinni maapinnalt peegelduva soojusenergia (KHG kontsentratsiooni suurenemise tõttu liigne soojenemine, sademete jaotumise ja valdavate tuulesuundade muutus, ekstreemsed ilmastikunähtused); Kyoto protokoll (1997a); liikide levila piiride muutumine, paljunemisperioodi nihkumine varasemaks loodusressursside ületarbimine rahvastiku kasv ja efektiivsemad vahendid
Maateadus Geoid- maakuju määravaks pinnaks loetakse. Peegeldab täpselt määratlevate füüsikaliste jõudude tasakaalu. Geoidi kuju määramiseks tuleb palju punkte mõõdistada, et otsitavat pinda interpoleerida Kvaasigeoid- lähend, mis tasastel aladel ei erine tegelikust geoididt üle 4 cm( mägedes 2m) Referentsellipsoid- keerukas geoid asendatakse maaelipsoidiga MAA PÖÖRLEB ÜMBER OMA TELJE JA TIIRLEB ÜMBER PÄIKESE Coriolis'e jõud- mingi keha mis liigub horisontaalselt, kaldub liikumissuunast horisondiga joone suhtes paremale( põhjapoolkeral) ja vasakule( lõunapoolkeral) PÕHJANAEL ASUB MAA PÖÖRLEMISTELJE PIKENDUSEL Suvine pööripäev- 21/22 juuni põhjapoolkera kallutadud päikese suunas Talvine pööripäev-21/22 dets lõunapoolkera kallutatud päikese poole Kevadine pöörip(20/21.märts) ja sügisesel pöörip(22/23 sept) on Maa telg risti Maad ja Päikest ühendava sirgega. Põhja kui lõunapoolkera saavad sama palju päikese...
selle kihi märkimisväärne soojuspaisumine. Öösel jahutub õhk kiiresti maha ja kiht tõmbub kokku. Termosfääri ulatust mõjutavad ka aastaajad, Maa magnetism ja päikesekiirguse intensiivsus. Termosfäär koosneb lämmastiku ja hapniku aatomitest ja ioonidest. Termosfääris esinevad virmalised; seal lendavad kosmoselaevad ja satelliidid. Seal pidurduvad ja põlevad ära meteoorid; seega kaitseb termosfäär Maad maailmaruumi ohtlike mõjude eest. 10) Mis on kasvuhooneefekt, millal see tekkis? Kasvuhooneefekt on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. Osa maapinnalt peegelduvast soojuskiirgusest neeldub atmosfääris leiduvates gaasides. Need kliima- ehk kasvuhoonegaasid tagavad planeedile märksa soodsamad elutingimused, kui see oleks võimalik kiirgusliku tasakaalu puhul. Maa keskmine
ning kliimaga seotud erinevaid haigusi. · Inimene on hakkanud kasutama atmosfääri nähtusi, rakendades neid teenistusse.Tuuleenergia abiga töötavad tuuleveskid ja tuulemootorid ning liiguvad purjelaevad, tehakse katseid päikeseenergia elektrijõujaamades töösserakendamisel · inimene kasutab kliimat ravivahendina haiguste vastu. Kõige enam avaldavad mõju õhutemp., päikesekiirgus, õhuniiskus, õhuvoolud, õhurõhk 22. Kasvuhooneefekt, osoonikihi hõrenemine, happesademed ja sudu tekkepõhjused, mõju keskkonnale; näited inimtegevuse mõjust armosfääri koostisele · Kasvuhooneefekt - kasvuhoonegaasid lasevad läbi lühilainelise päikese kiirguse, aga ei lase tagasi pikalainelise soojuskiirguse. Tekkepõhjused: Aurumine veekogudest, vulkaanipusked, fossiilsete kütuste põletamine, metsade raiumine, põlluharimine, karjakasvatus
Nendel geoloogilistel ajastutel, kui CO2 sisaldus oli suur, valitses maakeral soe kliima, ja kui see oli väike, siis domineeris külm kliima koos mandri- ja mägijäätumisega. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, aga ka metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. Arvatakse, et see ongi põhjustanud kliima soojenemise. Kogu maakera keskmine temperatuur päris pinnalähedases õhukihis on + 15o C. Kui kasvuhooneefekt ei toimiks, siis oleks see vaid - 18o C. Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Tähtsamad kasvuhoonegaasid: süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 eraldub fossiilsete kütuste põlemisel (87%); tekib metsade mahavõtmisel (suur kogus süsihappegaasi pääseb atmosfääri); eriti troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi) (11%); eraldub
Nendel geoloogilistel ajastutel, kui CO2 sisaldus oli suur, valitses maakeral soe kliima, ja kui see oli väike, siis domineeris külm kliima koos mandri- ja mägijäätumisega. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, aga ka metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. Arvatakse, et see ongi põhjustanud kliima soojenemise. Kogu maakera keskmine temperatuur päris pinnalähedases õhukihis on + 15o C. Kui kasvuhooneefekt ei toimiks, siis oleks see vaid - 18o C. Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Tähtsamad kasvuhoonegaasid: süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 eraldub fossiilsete kütuste põlemisel (87%); tekib metsade mahavõtmisel (suur kogus süsihappegaasi pääseb atmosfääri); eriti troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi) (11%); eraldub
3. Väetised 4. Erosioon 5. Veterinaarravimid 33 GLOBAALSED PROBLEEMID 1) Rahvaarvu kiire kasv, demograafilised probleemid, inimkonna toiduprobleemid. 2) Looduvarade kasutamine, mullastiku vaesumine ja kõrbestumine, mageveevarude vähenemine, metsade hävimine raie, vihmametsade olukord. 3) Looduse mitmekesisuse vähenemine. 4) Energiaprobleemid tarbimine, varad, tootmisega kaasnevad keskkonnamured. 5) Õhusaaste probleemid, kasvuhooneefekt, osoonikihi hõrenemine, kliimamuutused, happevihmad, keskkonna hapestumine. 6) Jäätmed. LOKAALSED PROBLEEMID Välisõhu saastamine ja õhu saastatus linnades. Tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus, mis ohustab põhja- ja pinnavett, ning rikutud maastikud. Põhjaveevarude ebaratsionaalsest kasutamisest ja saastamisest tingitud põhjavee kvaliteedi ja kvantiteedi langus. Veekogude ebaratsionaalne kasutamine, reostamine ja eutrofeerumine, vee-
03%). Keskmine rõhk Marsi pinnal on ainult ligikaudu 7 millibaari (vähem kui 1% Maa rõhust), aga see varieerub suuresti erinevatel kõrgustel alates 9 millibaarist sügavaimates lohkudes kuni umbes 1 millibaarini Olympus Mons' tipus. Atmosfäär on küllalt tihe, et Marsil saaksid möllata väga tugevad tuuled ja tohutud tolmutormid, mis mõnikord neelavad terve planeedi kuudeks. Kuigi Marsi atmosfäär koosneb põhiliselt süsinikdioksiidist (nagu Veenuselgi), tõstab kasvuhooneefekt Marsil pinna temperatuuri ainult 5 kraadi võrra (K). Marsi mõlemal poolusel on püsivad jäämütsid, mis koosnevad peamiselt tahkest süsinikdioksiidist ("kuiv jää"). Jäämütsid näivad olevat kihilise struktuuriga, koosnedes kihiti jääst koos erineva kontsentratsiooniga mustast tolmust. Põhjapoolusel süsinikdioksiid täielikult sublimeerub, jättes järele jääva kihi veejääst. Seda poleks teatud, kui samalaadne kiht jääd ei asuks lõunapoolse mütsi all (vasakul)
Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Energia liigid.........................................................................................................................4 2. Energiaallikad.......................................................................................................................6 3. Energiamajandus...................................................................................................................8 4. Energia kokkuhoid..............................................................................................................10 4.1. Energia sääst kodus......................................................................................................11 4.2. Energia sääst koolis..................................................................................................
üksnes ei soosi päevase ja öise temperatuuri suurt erinevust, vaid teeb ka planeedi pinna meteoriitidest kergesti haavatavaks. Ammusel ajal sadas tema pinnale rohkesti kaljutükke, mis katsid selle suuremate ja väiksemate kraatritega. Merkuuri on külastanud ainult üks kosmoselaev, Mariner 10. Ta lendas Merkuuri orbiidil kolm korda 1973. ja 1974. aastal. Veenus . Veenus on Maale lähim, Päikesest lugedes teine planeet. Päikese lähedus ja äärmine kasvuhooneefekt teevad Veenusest Päikesesüsteemi kõige kuumema planeedi. Tugevad tuuled, puhudes päevapoolelt õhtupoole ja ekvaatorilt poolustele, ei lase kusagil tekkida olulisi temperatuuri erinevusi. Veenuse pilvkate on mitmekihiline. Madalamad pilved on rikkad mitmesuguste ainete poolest. Veenuse pinnale lähemal pilved hõrenevad ja ülespoole ulatub hõre udu. Pilvede põhikihis on nähtavus üllatavalt hea, kuid siiski on pöörlemise tõttu valgustatus Veenuse pinnal sada korda nõrgem kui Maal
Energia säästmine Uurimistöö 2009 1 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Energia liigid.........................................................................................................................4 2. Energiaallikad.......................................................................................................................6 3. Energiamajandus...................................................................................................................8 4. Energia kokkuhoid..............................................................................................................10 4.1. Energia sääst kodus......................................................................................................11 4.2. Energia sääst koolis.............................
Tsetaanarv (diiselkütustel) võrdlussegu 1-metüülanaftaleen 0 heksadekaan ehk tsetaan 100. KÜTTEVÄÄRTUS Kütteväärtus näitab, kui palju soojusenergiat annab kindel kogus (tavaliselt 1 kg) kütust põlemisel. Ühikud: MJ/kg ja MJ/m3 Mõningaid andmeid: maagaas ~35 MJ/m3 KÜTUSTE KASUTAMISE PROBLEEMID Kütuste ammendumise perspektiiv Kütuste laialivalgumine ja keskonna reostumine Mittetäielik põlemine Energiakriisid Kliima muutuse ilmingud (osooniaugud, kasvuhooneefekt, soojusreostus jne) MOOTORSÕIDUKITE SAAMISLUGU AUTODE ARENDAMINE 1862 - Etienne Lenoir I sisepõlemismootoriga auto, mis sai kiiruse 4 miili tunnis 1885 - C.Benz kolmerattaline auto 1886 - G.Daimler neljarattaline auto 1888 - prantslane Emile Roger ostab I auto (Daimlerilt) 1898 - Louis Renault I kinnise kerega auto (kabiiniga) 1908 - H.Ford konveier autode tootmiseks 1923 - diiselmootoriga veoauto Benz & Cie 1926 - tarvitamiskõlblik diiselauto
Nendel geoloogilistel ajastutel, kui CO2 sisaldus oli suur, valitses maakeral soe kliima, ja kui see oli väike, siis domineeris külm kliima koos mandri- ja mägijäätumisega. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, aga ka metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. Arvatakse, et see ongi põhjustanud kliima soojenemise. Kogu maakera keskmine temperatuur päris pinnalähedases õhukihis on + 15o C. Kui kasvuhooneefekt ei toimiks, siis oleks see vaid - 18o C. Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Tähtsamad kasvuhoonegaasid: süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 eraldub fossiilsete kütuste põlemisel (87%); tekib metsade mahavõtmisel (suur kogus süsihappegaasi pääseb atmosfääri); eriti troopilistel aladel, kus
suunas.Osooni peamiseks lagundajaks on freoonid - Kasvuhooneefekt-lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri,kuid pikalaineline soojuskiirguse väljumine on takistatud.See neeldub õhus,mille tagajärjel atmosfäär soojeneb.Peamiseks soojuskiirguse neelajaks on veeaur,lisaks veel CO2 ,metaan,naerugaas,maalähedane osoon jt. gaasid,ka aerosool.Kokku on selliseid gaase üle 40 ja neid nim. kasvuhoonegaasideks. Kasvuhooneefekt on looduslik protsess,mis on atmosfääris esinenud suuremal või vähemal määral koguaeg.Nendel geoloogilistel ajastutel kui CO2 sisaldus oli suur,valitses maal soe kliima ja vastupidi kui sisaldus väike külm kliima,koos mandri jäätumisega.Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel kasvuhoonegaaside hulk suurenenud.Arvatakse,et see ongi põhjustanud kliima soojenemise.Maakera keskmine temperatuur pinnalähedases õhukihis on +15'C,kui aga
taaskasutamist ja kõrvaldamist, sealhulgas vahendaja või edasimüüja tegevust. Kaitseala - on ala, kus inimtegevus on piiratud, harva ka keelatud ((loodus)reservaadid). Kaitsealad on loodud mingi territooriumi looduse- või/ja kultuuripärandi säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaltsifiil - on lubjalembeline liik ehk organism, mis eelistab elutseda lubjarikkas keskkonnas. Karnivoor - on loom, kes toitub teistest loomadest. Kasvuhooneefekt - on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõu Katse - ehk eksperiment on teaduses vaatlus spetsiaalselt loodud tingimustes. Keemiline degradatsioon - Muldade hapestumine- mulla pH langeb alla 5,6. Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed.
Andmeid Merkuurist: raadius: 2420 km, mass: 3, 3* 1020 t,keskmine tihedus: 5, 44 g/ cm3 ,raskuskiirendus: 3, 6 m/ s2 ,paokiirus: 4, 2 km/s . Veenus Oma nime on Veenus saanud vanarooma elu- ja armastusjumalanna järgi. Siseplaneedina ei kaugene Veenus Päikesest kunagi rohkem kui 49 kraadi. Seetõttu nimetatakse teda rahvasuus ka Koidu- või Ehatäheks.See,et Veenus on päiksesele äärniselt lähedal ja kasvuhooneefekt teevad Veenusest Päikesesüsteemi kõige tulisema planeedi. Veenus on Maale lähim, Päikesest lugedes teine planeet. Mõõtmetelt Maale väga sarnane, kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga. Orbiit on Veenusel praktiliselt ringikujuline; pöörleb Veenus väga aeglaselt, et see aga toimub tiirlemisele vastassuunas, on päikeseööpäev (117 päeva) pöörlemisperioodist lühem. Telg on orbiidi tasandiga enam-vähem risti, aastaaegade vaheldumine seega puudub.
Heitgaasid · Heitgaasides sisalduvad komponendid: Heitgaasides sisalduvaid komponente võib jagada kahjulikeks ja kahjututeks. Kahjututeks on: Lämmastik N2 Hapnik O2 Süsinikdioksiid CO2 V.t hiljem kasvuhooneefekt. Veeaur H2O Heitgaasides on alati hapnikku. Kui sellest enamust ei ole ära kasutatud, siis oli segu koostis liiga lahja või põlemisprotsessile eelnevalt ei ole olnud korralikku hapniku ja kütuse segunemist. Normaalsel põlemisel on jääkhapniku sisaldus heitgaasides väga väike sest enamus kasutatakse alati ära. Süsinikdioksiid (CO2) ja veeaur on põlemisjäägid. Mida suurem on CO2 kogus seda täielikum on olnud küttesegu põlemine. Mootori silindrites
kultuuriliste väärtusega- rekreatiivsete, esteetiliste ja vaimsete väärtuste loomine ja säilitamine 17. Kirjelda peamisi globaalseid keskkonnaprobleeme! Globaalsed keskkonnaprobleemid on inimtegevuse toimel tekkinud märkimisväärsed negatiivsed keskkonnamõjud. Peamised probleemid: Globaalne soojenemine - on atmosfääriõhu koostise muutumisest tingitud üldine temperatuuri tõus maapinnal. Kasvuhooneefekt - maalt lähtuva pikalainelise (infrapunase) kiirguse neeldumine atmosfääris. Looduslike protsesside tulemusel kujunenud atmosfääri gaasiline koostis hoiab kasvuhooneefekti tasemel, mis säilitab Maa temperatuuri stabiilsena. Fossiilkütuse põletamisel ja orgaanilise aine kõdunemisel (nt põllumajanduses ja prügilates) satuvad atmosfääri kasvuhoonegaaside lisakogused, mis on seni olnud aktiivsest süsinikuringest väljas. Toimub globaalne
selgroogsete seedekulglas elavad bakterid ja algloomad. Protokooperatsioo-olemas Mutualism-olemas Neutralism-olemas Kriteerium: Osata välja tuua suhtevormi mõju mõlemale osapoolele ning erinevaid suhtevorme omavahel võrrelda. 4. Atmosfääri, vee, mulla, taimestiku, loomastiku ja maastike kaitse. Jäätmete mõju keskkonnale. Põllumajanduslikud, mittepõllumajanduslikud saastajad. Lokaalsed ja globaalsed probleemid. Saastumine, osooni augud, kasvuhooneefekt, happevihmad, müra, kiirgus, ookeanide reostumine, vete risustumine, reostumine, raiskamine; muldade degradatsioon põhjused, mõju, tagajärjed. Taimestikku ja loomastikku ohustavad tegurid ja kaitsevõtted. Toiduprobleemide mõju keskkonnale. Kriteerium: Osata kirjeldada Eesti üldist keskkonnaseisundit (vesi, õhk, muld, taimed, loomad), osata tuua välja põhilised probleemid kohalikul ja globaalsel tasandil. Osata analüüsida
soojuskiirgust ja tagajärjeks on temperatuuri tõus. Kasvuhooneefekt: Maa atmosfääri ja maapinnale langeva päikesekiirguse vöimsus: 1368 W/m2. Atmosfäär ja maapind absorbeerivad sellest 236 W/m2. Maa ja atmosfäär saadavad tagasi atmosfääri samuti 236 W/m2 pikalainelist kiirgust. Kuna Maa pinna keskmine temperatuur on 15°C (288°K), kiirgab maapinnalt 390 W/m2 pikalainelist kiirgust, Seega: atmosfäär vähendab maailmaruumi jõudvat pikalainelist kiirgust 154 W/m2 võrra. See ongi kasvuhooneefekt. Kui atmosfääri poleks, oleks Maa keskmine temperatuur -- 19°C (vastab pikalainelise kiirguse energiale 236 W/m2). Ca 90% kasvuhooneefektist annavad veeaur ja CO2. Energia tootmine tõstab Maa keskmist temperatuuri vaid 0,007oC Peamised kasvuhoonegaasidpäritolult energeetika CO2, CH4, NOx põllumajandus CH4, NOx tööstus CFC ühendid, O3, CO2, metsade raie CO2, - Loomade, eriti mäletsejate soolestikust - Orgaaniliste jäätmete hoidlas, prügilas
nasa.gov lehel on üldist infot osooniaugu kohta o http://ozonewatch.gsfc.nasa.gov/ on osooniaugu suurus satelliidifotodel o Osooniauk 03.09.2009 Osooniauk 31.08.2014 o o o Allikas: http://ozonewatch.gsfc.nasa.gov/ o Suurim osooniauk on olnud eeloleva kodulehe andmetel 24.09.2006 o Osooniauk 24.09.2006 o 4 Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekt on looduslik ilming, mis on hädavajalik maakera elustikule. Kui soojus kiirguks maapinnalt takistuseta tagasi, siis maakera keskmine temperatuur oleks 18 kraadi Celsiuse järgi, praeguse +15 kraadi asemel. Kogu maakera oleks siis kaetud jääga ja eluks kõlbmatu.
Geograafia eksam -Teadus, mis tegeleb kõigi Maa pindmiste sfääridega. Põhiküsimused, millele geograafid peavad suutma vastata on järgmised: Kus? Selle küsimuse lahendamiseks kasutatakse meetodeid, mis võimaldavad määrata objektide asendit ruumis. Abivahendeiks on peamiselt klassikaline kartograafia ja uuemad nüüdisaegsel tehnoloogial põhinevad meetodid (digitaalkartograafia jms). Milline? Sellele küsimusele vastamine tähendab erinevate keskkonnanäitajate mõõtmist, milleks rakendatakse klimatoloogilisi, geoloogilisi, hüdroloogilisi, maastikulisi ja muid meetodeid Millal? Sellele küsimusele vastamiseks tuleb appi võtta paleogeograafia, mis aitab mõista, milliste minevikuprotsesside kaudu on tänapäevane maailm kujunenud. Kolmemõõtmelisele geograafiale liitub neljas mõõde – aeg. Siia kuuluvad meetodid, millega uuritakse mineviku sündmusi ja leitud seaduspärasustele tuginedes koostatakse tuleviku arengustsenaarium. Kuidas? Et saada vast...
Veenuse atmosfäär sisaldab seda 96,5%, lämmastikku 3,4% ja argooni 2% ja hapnikku 0,1%. Vähesel määral (kokku 0.1%) on vingugaasi (CO), vääveldioksiidi (SO2) ja veeauru. Vedel vesi muidugi puudub. Pilvede põhikiht koosneb väävelhappest. Kuigi süsihappegaasi olemasolu tuvastati juba 1932, andis alles esimesena Veenuse atmosfääri sisenenud automaatjaama "Venera 4" otsemõõtmine 1967 teada õhkkonna koostise. Päikese lähedus ja äärmine kasvuhooneefekt (süsihappegaasi, veeauru ja vääveldioksiidi mõju) teevad Veenusest Päikesesüsteemi kõige kuumema planeedi. Üldse on Veenuse õhkkonna keemia väga keeruline, sest suure kuumuse tõttu peavad kõik atmosfääri mikrokomponendid peale inertgaaside ennast ülal väga agressiivselt. Näiteks väävelhape tekib pilvedes veest ja vääveldioksiidist süsihappegaasi ja vesinikkloriidi osavõtul. Analoogiliselt tekivad Maal stratosfääripilved ja tööstuslikud sudud. Madalamal kui
abstraktseid nähtusi (nt armastus, vabadus). Mõtlemise iseloom · otsiv, juurdlev iseloom · üldistav iseloom ühendab, grupeerib sarnaseid nähtusi ja esemeid : mõeldakse sõnade abil, sõnaga üldistab (nt mõiste ,,raamat"). · kaudne iseloom võimaldab tegeleda ja juurelda asjade üle, mida otseselt ei taju. · Mõtlemine võimaldab liikuda ajas edasi-tagasi (kuidas elati pronksajal, kuidas mõjub kasvuhooneefekt tulevikus) Mõtlemisoperatsioonid · analüüs mingi eseme või nähtuse mõtteline osadeks jaotamine. · süntees osade või omaduste mõtteline ühendamine üheks tervikuks. · võrdlemine sarnasuste ja erinevuste leidmine. · abstraheerimine eraldatakse esemest mingi oluline tunnus ja hakatakse seda iseseisvalt kasutama. · üldistamine ühendatakse mõtteliselt esemed ja nähtused nende üldiste ja oluliste tunnuste alusel.
Geograafia mõisted Litosfäär Litosfäär- astenosfääri peale jääv Maa kivimikest, mis on liigendunud laamadeks ja koostis- elementideks on: hapnik, räni, raud, magneesium, kaltsium, alumiinium, kaalium ja naatrium. Astenosfäär- ookeanide all ~50 km, mandrite all ~200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum- 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö- ehk mantel, on maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest. Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40 km paksune, mägede all 60-70 km paksune. Koosneb tard-, sette-, moondekivimitest. [Mandrilava ehk self on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Selfimeri on meri, mille põhjaks on mandrilava ehk self ja sügavus ei ületa reeglina 300m (N: Lää...
Ökoloogilised tegurid: *biootilised-seotud elusorganismidega(liigikaaslased,vaenlased,parasiidid,toiduobjektid) *abiootilised-temperatuur,valgus,niiskus,kekkond,õhuliikumine(kõik eluta tegurid) *antropogeensed-seotud inimesega(saastus,soode kuivatamine,metsaraie,liikide häirimine,võõrliikide sissetoomine) *valguse mõju: *kõige rohkem rohelisi taimi,sest valguse toimel toimub fotosüntees. *loomad oriendeeruvad valguse abil. *fotoperiodism-organismide elurütmid vastavalt valgustingimuste muutumisele(öö ja päeva pikkus) Nt:lindude ränne,talvepuhkuse valmistamine loomadel,lühipäevataim alla12h ja pikapäevataim üle 12h. *temperatuuri mõju: Kõigusoojastele rohkem mõju(temp. Sõltub keha keskkonnast) *eluaktiivsuse sõltumine(kohastumine erinevatele temp.) *ränded või talvine puhkuseperiood *optimum-kõige sobivama teguri väärtus ,kus on organismil hea elada.Mõlemale poole jääb taluvuspiir,sellest väljaspool enam elamiseks ei sobi. *Ökoloogiline ...
kõrbeala. Põua all kannatab 35% Maakerast (4,5 mlrd ha), sellest viimase poolsajandil kõrbestunud 810 mln ha. Kõrbestumine ohustab 70% Maakera kuivadest aladest kus elab 850 mln inimest ehk 1/5 Maakera elanikkonnast. Kõrbestumisel selge seos arenguprobleemidega 16 vähearenenud riiki kannatavad enam kõrbestumise tõttu. Põhimõtteliselt saab kõrbestumist takistada erosioonivastaste abinõudega maakasutust arukalt planeerides. Vääveldioksiid CO2 emissioon atmosfääri kasvuhooneefekt, meil kõige suurem elektrienergia tootmisel, järgneb turba kuivendamise järgne mineralisatsioon, hoonete kütmine ja mootorikütuste kasutamine. CO2-ga paisatakse atmosfääri ka taimedele ja inimesele kahjulikke ühendeid. Kõrgem CO2 sisaldus soodustab taimede kasvu. Kõrgem CO2 sisaldus atmosfääris kutsub aga esile kliimamuutusi ja sellega seoses muutusi ka bioloogilises mitmekesisuses. Kyoto protokolliga on riikidele paika pandud CO2 heitmete kvoodid.
Sissejuhatus Referaadi teemaks on ,,Päikesesüsteem ja selle tekkimine". Selle töö eesmärgiks on anda ülevaade meie Päikesesüsteemist üldiselt, selle tekke ajaloost ning kirjeldada meie Päikesesüsteemis olevaid planeete ning muid objekte. Allikateks valisin interneti, ajakirjad, televisiooni ning raamatud. Nendest sai välja selekteeritud minu arvates kõige põnevam ja tähtsam informatsioon meie Päikesesüsteemi kohta. Töö jaotasin erinevatesse peatükkidesse. Alustasin meie Päikesesüsteemi kirjeldamisega, liikudes erinevate siseplaneetide ja teiste objektide poole. 1. PÄIKESESÜSTEEM Kui planeet Maa on meie kodu, siis meie naabruskonnaks on päikesesüsteem. Päikesesüsteem on taevakehade süsteem, mille moodustavad Päike, kaheksa planeeti koos oma kaaslaste ehk kuudega, asteroidid ( väikeplaneedid), komeedid ning tähtedevaheline tolm ja gaas. 1.1. Päike Päike on meie kohaliku Universumi kes...
peaaegu iga teine inimene elab aastal 2030 veepuuduses. Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) poolt avaldatud kolme uuringu tulemused näitavad selgelt, et tööstuse, põllumajanduse ja majapidamiste võitlus vaba veeressursi pärast üha suureneb ning looduskeskkonna võimalused üha halvenevad. (Veepuudus maailmas süveneb 2010) Kasvuhoonenähtus on looduses tavaline ilming. Kui seda poleks, oleks maakera keskmine õhutemperatuur mitte +15 °C , vaid -18°C . Niinimetatud kasvuhooneefekt, kus atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid neelab planeedi pinnalt kiirgavat pikalainelist kiirgust (nn. kasvuhoonegaasid töötavad nagu kasvuhoone klaas lasevad läbi Päikeselt tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist). Tähtsamad kasvuhoonegaasid on: veeaur (H2O), süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), CFC-ühendid (freoon, broom, kloor) ja troposfääri osoon. Globaalse soojenemise tagajärjed
hommikutaevas. Esialgu ei teatud, et tegu on sama taevakehaga. Veenust nimetati eesti rahvaastronoomias vastavalt Ehatäheks või Koidutäheks. Veenus on heleduselt kolmas silmaga nähtav taevakeha taevas. Veenus on mõõtmetelt Maale sarnane, looduslikud kaaslased puuduvad. Veenusel on väga tihe (ca 100x tihedam kui Maal) süsihappegaasist, metaanist ja väävelhappest koosnev atmosfäär, mis katab planeeti paksu pilvekihina. Tänu atmosfääri koostisele valitseb tema pinnal väga tugev kasvuhooneefekt – keskmine temperatuur 460°C. Pinnavormidelt on Veenus tänu sealsele tihedale atmosfäärile kiviplaneetidest kõige „siledama“ pinnaga planeet – kõrgeimate ja madalaimate punktide vahe on suhteliselt väike. Veenusel valitseb tänaseni väga kõrge vulkaaniline aktiivsus.Marss on Päikesest lugedes 4., tuntud ka kui „punane planeet“. Punase värvi annab planeedi pinnale raudoksiid (rooste!). Marsil on 2 ebakorrapärase kujuga väikest ning ebakorrapärase kujuga looduslikku
on temperatuuri tõus. Maa atmosfääri ja maapinnale langeva päikesekiirguse võimsus: 1368 W/m2 . Atmosfäär ja maapind absorbeerivad sellest 236 W/m2 . Maa ja atmosfäär saadavad tagasi atmosfääri samuti 236 W/m2 pikalainelist kiirgust. Kuna Maa pinna keskmine temperatuur on 15°C (288°K), kiirgab maapinnalt 390 W/m2 pikalainelist kiirgust. Seega: atmosfäär vähendab maailmaruumi jõudvat pikalainelist kiirgust 154 W/m2 võrra. See ongi kasvuhooneefekt. Kui atmosfääri poleks, oleks Maa keskmine temperatuur —19°C (vastab pikalainelise kiirguse energiale 236 W/m2). teiste globaalsete keskkonnaprobleemide põhjused ja võimalikud lahendused. nt hapestumine, õhusaaste, rahvastikukasv, loodusressursside kiire vähenemine, elurikkuse vähenemine, kliimamuutused Milline valdkond on suurim veekasutaja maailmas? Aga Eestis? Eestis energeetika (põlevkivitööstus). Maailmas põllumajandus.
nõuavad jäägid 161. Jäätmekäitlus jäätmete kogumine, vedu, tasakaalustamine ja kõrvaldamine 162. Prügila koht, kuhu viiakse teatud piirkonna orgaanilised ja anorgaanilised tahked olme,- tootmis, - tänava jm heitmed 163. Biogaas org. Aine anaeroobsel käärimisel tekkiv peamiselt metaanist ja CO2-st koosnev gaas 164. Happevihm gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide veepiisakestes lahustumisest tuleneva happelise reaktsiooniga sademed 165. Kasvuhooneefekt temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase tagasi õhkkonda pikalainelist (soojus-) kiirgust ega veeauru 166. Osooniaugud on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud 167. Müra ebameeldivad või tervist kahjustavad helid, mille põjustajad võivad olla nii looduslikud (äike) kui tehislikud 168. Reovesi olmes või tootmises rikutud vesi, mille keem. Koostis või füüs. Omadused
ENERGIA ÖKOSÜSTEEMIDES Energia kontseptsioon Toitumissuhted ja produktiivsus Inimese energiatarve Aune Altmets, MSc Euroakadeemia Keskkonnakaitse teaduskond Eesmärgid: Määratleda energiaallikad Maal Selgitada tuleva ja peegelduva päikesekiirguse lainepikkuse tähtsust Kirjeldada fotosünteesi Kirjeldada energia ülekannet toiduahelas Defineerida toiduahel ja toitumisvõrk Termodünaamika I seadus Termodünaamika II seadus Maa kui avasüsteem Elu eksisteerimiseks on vaja pidevat energia sisendit Päikeselt ning soojusenergia väljundit Maailmaruumi. Elu Maal on võimalik ainult tänu lakkamatule energiavoole Päikeselt. Samal ajal eraldub Maalt tohutu hulk soojusenergiat maailmaruumi. Maa ökosüsteemi stabiilsus on tagatud pideva saabuva ja pideva lahkuva energiavooga. Suhteliselt ühtlane temperatuur Maa pinnal ja selle läheduses on katkematu energiavahetuse tulemus. Päike Päikese läbim...
BIOLOOGIA ÖKOLOOGILISED TEGURID: · Abiootilised (Eluta looduse tegurid): Toitained. Tuul-torm. Kliima. pH. Niiskus. Valgus. Hapnik. Temperatuur. · Antropogeensed: Keskkonna saastamine: · Eutrofeerumine. · Happesademed. · osoonikihi hõrenemine. · Kasvuhooneefekt. Metsade raie: · Erosioon. · Biootilised: Konkurents. Kisklus. Sümbioos. Parasitism. Taimtoidulisus. Kommensalism. ÖKOSÜSTEEM: · Ökosüsteem- Isereguleeruv süsteem, milles aine- ja energiavahetuse kaudu on seostunud organismid ning eluta keskkond. · Elukooslus: Taimed. Loomad. Seened. Mikroorganismid. · Ökotoop: Veekeskkond. Muldkeskkond.
põhjustavad mitmesugused õhku paiskunud osoonikihti lagundavad kemikaalid, eeskätt feoonid, mida on kasutatud külmutusseadmetes jahutusvedelikena ja aerosool pakendites. Kui inimesed kasutavad aerosool-deodorante, -juukselakke ja õhuvärskendajaid, paiskub freoon atmosfääri. Osoonikihti lõhuvad ka kõrgel lendavad lennukid. Viimasel ajal on hakatud tootma jahutusvedelikke ja aerosool pakendeid, milles on keskkonna sõbralikum gaas, mis osoonikihti ei hävita. 37. Õhu saastumine. Kasvuhooneefekt. Kasvuhoone läbipaistvad seinad ja katus lasevad sisse päikesekiirgust, millest osa muutub mullale ja taimdele langedes soojuskiirguseks. Soojuskiirgust ja veeauru aga kasvuhoonekate nii kergesti välja ei lase ning seal tõuseb temperatuur ja niiskusesisaldus. Sarnane nähus esineb ka Maal, kus kasvuhoone seina ja katust asenad atmosfäär. Päikesekiirgus langeb läbi selle maapinnale ja muutub osaliselt soojuseks. Soojuse
VÄLISMÕJUD LOENG 1 MAJANDUSE JA KESKKONNA SEOSED: keskkond majand kahjulik mõju kahjulik mõju keskkonnapoliitika ÖKOSÜSTEEMI TEENUSED: kasu, mis saadakse otse ökosüsteemist (nt bioloogiline mitmekesisus, hingatav õhk, kvaliteetne vesi, süsiniku sidumine, jäätmete absorbeerimine, puhkevõimalused, esteetilised väärtused). KESKKONNAÖKONOOMIKA: saastamisprobleemi majanduslikud alused, poliitikad ja instrumendid saastamisprobleemiga tegelemiseks, keskkonnapoliitika majanduslikud efektid jms RESSURSIÖKONOOMIKA: loodusressurssi-de pakkumine, nõudlus ja jaotus, taastuvate ja taastumatute ressursside optimaalne kasutamine, ühiskasutuses ressursid jms ÖKOLOOGILINE MAJANDUSTEADUS: majandus ökosüsteemi osana, looduskapitali säilitamine, ökosüsteemi teenused jms JÄTKUSUUTLIKKUS: integreerib keskkonnakaitse, vaesuse vastu võitlemise ja põlvkondad...
LOOMASTIK TAIMESTIK VEESTIK g) Kasvuhooneefekti süvenemine, osoonikihi hõrenemine, happesademete ja sudu tekkepõhjused ja mõju keskkonnale. KASVUHOONE EFEKT - Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks Maa keskmine temperatuur umbes 18o praeguse +15o asemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. OSOONIKIHI HÕRENEMINE osooni kiht on osoonist moodustuv kiht, mis kaitseb Maad Päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolett-kiirguse eest. Osoonikihi hõrendajad: Lämmastikuühendid - Ühendid N2O, NO ja NO2 lagundavad osooni. Enamus lämmastikuühendeid atmosfääris on pärit reaktiivlennukitest, kõrge temperatuuriga kütteallikatest ja sõidukitest. CFC-d e
millise kaldenurga all kiired aluspinnale langevad. Aluspind muudab õhumasside omadusi ning kujundab nende liikumisteid sõltuvalt reljeefist. Kõrgustikku ületav õhumass tõuseb kõrgemale - õhk jahtub, veeaur kondenseerub - tekivad vihmapilved. Nõgudesse tungiv külm õhk jääb sinna püsima, tekivad öökülmad (http://kuninga.parnu.ee/?download=Eesti %20kliima.pdf, 2010). Veel üks oluline tegur on kasvuhooneefekt. Praegu on Maa atmosfääri globaalne keskmine temperatuur maapinna lähedal umbes 15°C, ilma kasvuhooneefektita oleks see aga ligikaudu -17°C. Seega oleme oma olemasolu eest tänu võlgu ka kasvuhooneefektile, millest ajakirjanduses kirjutatakse üksnes negatiivselt. Tähtsaim infrapunast kiirgust neelav gaas on veeaur, kuid lisaks talle omavad märkimisväärset mõju ka süsinikdioksiid, metaan, lämmastikoksiidid, freoonid jne. Kuigi inimese poolt atmosfääri paisatava süsinikdioksiidi
GEOGRAAFIA EKSAM 8. klass PILET 1 1. Loodus ja inimetgevus. Peamised keskkonnaprobleemis maailmas: kasvuhooneefekt. osoonikihi hõrenemine, happevihmad, kliima soojenemise probleem. GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID · Õhu saastumine, kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine Õhk on eriti saastunud suurlinnades. Inimese majandustegevus ja tihenev liiklus põhjustavad sageli looduse reostumist. Suurte tehaste lähedal reostuvad õhk ja veekogud. Õhusaaste tekitab kasvuhooneefekti, mille tagajärel tõuseb keskmine tmpetatuur ja muutub maailma kliima.
GLOBAALPROBLEEMID 1. Rahvastiku suurenemine ja toidupuudus Malthus Thomas Robert- 1766-1834 (Anat 128A) Rahvastik kasvab geomeetrilises progressioonis, elatusvahendite hulk arikmeetilises progressioonis. Malthuse järgi ülerahvastuse piirajad on sõjad; epideemiad., näljahäda (N. Aafrikas on toiduainete toodang ühe inimese kohta 30 aasta jooksul langenud 1/3 võrra ca 100 miljonit inimest ei saa punut täis- kogu maailmas ca 1miljard. 1700....0,5 miljardit 1800......0,75 miljardit 1900......1,25 miljardit 2000......6,0 miljardit praegune kasvutempo 1,7% aasta palju see teeb päevas Abinõud : 1.preplaneerimine 2. sundsteriliseerimine (India Indira Gandi) Toidupuuduse vastu: Toitumisharjumuste muutmine Kala; vetikad, pärmseened, isegi bakterid: 2. Erosioon ja kõrbestumine Ülerahvastamise tagajärjed: 1. Metsade hävimine 3. Ülekarjatamine, 3.Monokult kasvatamisega- mulla vaesumine- põld jäetakse maha -------- EROSIOON (paduvihmad, v...
Siseplaneedina ei kaugene Veenus Päikesest kunagi rohkem kui 49 kraadi. Seetõttu nimetatakse teda rahvasuus ka Koidu- või Ehatäheks. Atmosfäär, mis Veenust ümbritseb, koosneb põhiliselt süsihappegaasist (96,5%), leidub ka lämmastikku (3,4%) ning vähesel määral vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru. Põhjalikemaid analüüse tehes selgub, et seal leidub ka hapnikku, vesinikku, mitmesuguseid vesiniku- ja väävliühendeid ning intergaase. Päikese lähedus ja äärmine kasvuhooneefekt teevad Veenusest Päikesesüsteemi kõige tulisema planeedi. Andmeid Veenusest: · raadius: 6070 km (0, 99 Maa raadiust) · mass: 4, 9* 1021 t (0, 82 Maa massi) · keskmine tihedus: 4, 95 g/cm3 (0, 81 Maa tihedust) · raskuskiirendus: 8, 6 m/s2 (0,88 Maa raskuskiirendust) · paokiirus: 10,3 km/s (0, 92 Maa paokiirust) 3. 3. Maa Maa on kolmas planeet Päikesest ja suuruselt viies. Maa on ainuke planeet, mille
Bioloogia Referaat - Troopilised vihmametsad Tallinna Inglise Kolledz 10. klass Juhendaja: Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus/eessõna Meie valisime oma teemaks troopilised vihmametsad. Valisime selle teema just sellepärast, et troopilised vihmametsad tundusid meile kõige huvitavamad ning tahtsime neist rohkem teada saada. Vihmametsades on suur osa maailma taimestikust ja loomastikust, ning nad on väga tähtsal kohal kui hapniku tootjad, sellepärast ongi vajalik et me selle ökosüsteemi eest korralikult hoolt kannaks. 1. Üldiseloomustus Ekvatoriaalsed vihmametsad paiknevad kahel pool ekvaatorit ligikaudu 10° põhja- ja lõunalaiuseni. Sellesse piirkonda jäävad Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna- Ameerikas, Malai saarestik ning Malaka poolsaar Aasias ja osake...
BIOLOOGIA UURIMISVALDKONNAD 1. Eluslooduse organiseerituse tasemed 1. Molekuli tase- biomolekulid (valgud, süsivesikud, rasvad), pole elu tunnuseid 2. Organelli tase- moodustuvad molekulidest, kindel ehitus ja ül. (nt. taimeraku organell kloroplast) 3. Raku tase- kõik elu tunnused 4. Koe, elundi ja organite tase ( koed koosnevad rakkudest, elundid kudedest ja elundkond koosneb elunditest). Nt hingamiselundkonda kuuluvad kopsud ja hingamisteed. 5. Organismi tase isend, nt üherakuliste organism on rakk 6. Liigi tase- isendid on üksteisega ehituslikult, talituslikult, geneetiliselt, ökoloogiliselt ja päritolult sarnased ja annavad omavahel viljakaid järglasi 7. Populatsiooni, koosluse ja ökosüsteemi tase Populatsioon- üks liik isendeid, kes elavad korraga samas kohas nt kogred ühes tiigis Kooslus- kõik elusolendid elavad korraga samas kohas, nt tiigis elavad bakte...
KESKKONNAÕIGUS Hannes Veinla Kliima soojenemine e. kasvuhooneefekt. Kiht gaasidest (süsihappegaas CO2, metaan CH4, dilämmastikoksiid N2O ja troposfääri osoon O3), mis laseb läbi Päikses soojust ja takistab selle tagasipöördumist kosmosesse. Probleemid sellest, et gaasid kontsentreeruvad liigselt ja hoiavad kinni liiga palju soojust. Osoonikihi hõrenemine e. osooniaugud Atmosfääri osa, mis sisaldab palju O3. Kõrguselt 10-50 km, peamine osa 20-26 km. Osoonikiht neelab peamise osa Päikses UV-kiirgusest.
KLIIMA Kliima näitab seda, millised ilmad antud piirkonnas esinevad, kui sagedasti ja millised on üldised äärmuslikud ilmastikunähtused. Ilm on see, mis praegusel hetkel väljas on. Ilma kujundavad need protsessid, mis toimuvad atmosfääris, need on füüsikalised protsessid. Meteoroloogiat on nimetatud ka atmosfäärifüüsikaks. ATMOSFÄÄR on maad ümbritsev gaasikiht, tema alumiseks pinnaks loetakse maapinda või siis ookeanipinda. Ülemise piiri määramine on ilmselt raske, sest seda kohta kus see ära lõppeb ja algab ei saa täpselt määrata. Ülemiseks piiriks saamegi seetõttu väga erinevaid numbreid. Meteoroloogia kasutab seda, et atmosfäär on seal, kus toimuvad jälgitavad ilmanähtused. Meteoroloogilises mõttes loetakse 1200 km. Atmosfäär koosneb: 1. Gaasid üldiselt põhiosasid on kolm. Peamine on lämmastik, mida leidub 78,08%, teine on hapnik 20,95% ning kolmas on argoon 0,93%. Süsihappegaa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
