Samuti kasvab lõhkepeade levik maailmas ning need on uutele riikidele kättesaadavad. Omakorda ohu tekitab võimalus, et pomm satub terroristide kätte, kes selle kasutamise võimalusest ei loobu. 21. sajandi mugaval eluviisil on omad tagajärjed keskkonna aina suurenev saastumine. Alguse sai see tööstusrevolutsiooni ajal ning on aina kasvamas. Fossiilkütuste põletamises erilisi muutusi näha ei ole ning sellest tingitud kasvuhooneefekt on suurenev. Lahenduseks siinkohal on igaühe tarbimiskäitumise drastiline muutmine, kuid kes meist tahaks loobuda kõigest, mis tundub tänaseks iseenesest mõistetav? Rahvastik on pidevas kasvus. Arenenud maades on loomulik iive küll madal või lausa negatiivne, kuid selle teevad tasa kolmanda maailma riigid. Populatsioon ei saa aga lõputult kasvada: Maal pole piisavalt ressursse, et kõiki ära toita. Suurem rahvaarv tähendab samuti suuremat heitgaaside teket
Metsaraiet ergutab ka maailma vajadus puidutoodete järele. Suureneb ka troopiliste metsade raiumine väärtpuidu pärast. Metsavarguste tõttu saab metsaalune ja sealne pinnas rohkem kannatada, kui raiele, mis tehakse seaduslikult. Metsaraiega kaasneb metsloomadel elupaiga kaotus põllumaade kasutuselevõtt metsade arvelt Suur põldude rajamine rikub ökosüsteemi Põllumaade rajamisega kaasnevad asulate ja teede rajamine kui suureneb metsade raiumine, siis suureneb ka kasvuhooneefekt VARIMETSANDUS Puidu ja metsaga seotud õigusrikkumised võib koondada samataoliste terminite alla, nagu ebaseaduslik metsandus, metsanduslik kuritegevus või varimetsandus Eestis ametlikel andmetel raiutud ebaseaduslikult metsa vaid mõni protsent kogu raiutavast metsast. Samal ajal arvavad keskkonnakaitsjad, et ebaseadusliku puidu osakaal on kuni 50% MIKS ON HALB ? Ebaseaduslikud raied lühikese ajaga nullida metsameeste ja looduskaitsjate aastatepikkuse töö
Lahkunud kiirgusvoogude vahe R=Q(1-A)-E R-kiirgusbilanss Q-kogu kiirgus A-albeedo E-efektiivne kiirgus Efektiivne kiirgus- Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe Pos. Kiirgusbilanss -kui maa saab rohkem kiirgusenergiat, kui ära annab (maapind soojeneb) Neg. Kiirgusbilanss kui maa annab rohkem soojuskiirgust , kui juurde saab (öösel) Eestis kiirgusbilanss positiivne, neg ainult talvel. Maakera kiirgusbilanss on tasakaalus Kasvuhooneefekt Kasvuhoonegaasid lasevad Päikesevalguse küll maapinnale, kuid peavad kinni maapinnalt tagasi peegelduva soojuskiirguse. Atmosfäär Probleem teki siis, kui inimtegevuse käigus lendub atmosfääri liiga palju Kuumus kasvuhoonegaase, mis põhjustab Maa temperatuuri tõusu. "Kasvuhoonegaasid"
Globaalsed keskkonnaprobleemid 9 klass Õ Sisu Globaalsed keskkonnaprobleemid ........................................................................................................... 1 Õhk ...................................................................................................................................................... 3 Kasvuhooneefekt ................................................................................................................................. 4 Kliima muutus ...................................................................................................................................... 4 Energia................................................................................................................................................. 5 Ökosüsteemid ...................................
suurriikide, nende kolooniate ja USA vahel. Reeglina oli see ebaõiglane kaubandus. 20. sajandi esimese poole globaliseerimise protsess oli katkestatud kahe maailmasõja ja nende perioodi vahelise majanduslangusega. Peale Teist maailmasõda uuenes globaliseerimine kiirenevas tempos. Seda soodustas tehnoloogiatäiustamine, mis viis kiirele kaupade veole mere-, raudtee- ja õhutranspordiga, aga samuti juurde pääsuga rahvusvahelisele telefonisidele. (E-õpe, 2012) 4. GLOBAALPROBLEEM KASVUHOONEEFEKT JA KLIIMA SOOJENEMINE Soojuskiirgust neelavad nn. kasvuhoonegaasid töötavad nagu koduaeda ehitatud kasvuhoone klaaskatus: nad lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on veeaur, süsinikdioksiid, metaan, dilämmastikoksiid ja troposfääri osoon. (E-õpe, 2012) Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasakaalu. Tööstusliku
(kool) Inimtegevuse mõju kogu maailma kliimale Referaat Autor: Klass: Juhendaja: (Linn, aasta) Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Globaalne soojenemine........................................................................................................................4 Süsiniku saaste......................................................................................................................................5 Osoonikiht............................................................................................................................................6 Uurimisaastad..........................................
Kliima soojenemine:põhjused ja tagajärg. Tihti kuuleme meediast kliima soojenemise kohta. See on kujunenud ülemaailmseks probleemiks. Üle maailma on teadlased koos käinud, et arutada globaalse soojenemise põhjuseid ja mõjusid, ning on püüdnud vastu võtta määrusi, mis hoiaksid ära olukorra edasise halvenemise. Kuid kas inimtegevuse kontrollimisel on mingit mõju globaalsele soojenemisele? Kas inimkond on kliima soojenemise probleemide taga? Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasakaalu. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud ja kasvuhooneefekt on viimastel aastakümnetel hakanud Maal rohkem mõju avaldama. Peamisteks kliimamuutuste mõjutajateks on energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus, kusjuures kõige tähtsamal kohal on just energeetika. Arvatakse, et järgmise sajandi alguseks on kasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosfääris võr...
Mere ääres tuleb kevad hiljem ja soe sügis kestab kauem kui samal geograafilisel laiusel sisemaal. 15. Kuidas mõjutab pinnamood koha kliimat? Kui mandrite pind oleks ühtlaselt tasane, tõuseks õhutemperatuur polaaraladelt ekvaatori poole. 16. Kuidas kujunevad kliimavöötmed? Kliimavöötmed ühtivad suuresti peamiste õhumasside tekkekohtadega. 17. Näita kaardil põhi- ja vahekliimavöötmeid ning iseloomusta nende kliimadiagramme. 18. Mis on kasvuhooneefekt? Kasvuhoonegaasid takistavad Päikeselt Maale tuleva soojuskiirguse hajumist maailmaruumi ja põhjustavad maalähedase õhukihi soojenemist. Vaid väike osa soojuskiirgusest kiirgab tagasi. 19. Miks on osoon vajalik? Osoonist moodustuv kiht kaitseb Maad Päikeselt tuleva "kurja" kiirguse eest. Kui osoonikihti poleks, siis steriliseeriks päikesekiirgus maapinna, hävitades sellelt kõik elava. 20. Mis seisukohal on kliimauurijad kliima muutuste osas
Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade reziim. Kliima kirjeldab teatud piirkonnale tüüpilist ilma aastate lõikes. Kliima uurimisega tegelevat teadusharu nimetatakse klimatoloogiaks. Kliimat iseloomustatakse mitmesuguste pikaajaliselt instrumentaalselt mõõdetavate näitajatega: õhutemperatuuri, niiskuse, õhurõhu, tuule, sademete ja muude meteoroloogiliste elementidega. Kasvuhooneefekt Meie atmosfäär moodustab Maa ümbe läbipaistva kaitsekihi. See laseb läbi päikesevalgust ning hoiab soojust. Ilma selleta põrkaks päikesesoojus maapinnaltkohe tagasi ning kaoks maailmaruumi. Sel juhul oleks Maal umbes 30 °C külmem ning kõik külmuks. Seega toimib atmosfäär kasvuhoone klaasseinaga üsna sarnaselt. Seda efekti põhjustavad atmosfääris soojust kinni hoidvad kasvuhoonegaasid. Kliimamuutus
atmosfääri massist. Seal hakkab temp tõusma. Selle põhjustajaks on osoonikiht. Mesosfääris (50-85 km) osooni pole ja temp langeb kiiresti, õhk on hõre. Termosfääris väheste õhumolekulide kineetilise energia tõttu temp tõuseb. Termosfäär läheb üle planeetidevaheliseks ruumiks. Õhkkonna paksuseks loetakse 1000 km. Albeedo tagasipeegeldunud kiirguse suhe. Osooniau nim osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. Peamisteks osooni lagundavateks aineteks on freoonid. Kasvuhooneefekt lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kui pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, tagajärjena atmosfäär soojeneb. Õhurõhu territoriaalsed erinevused põhjustavad õhu horisontaalse liikumise tuule.. Passaadid püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled. Mussoon ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks. Mussoonid tekivad mandrite äärealadel
· Passaat- püsiv tuul, mis puhub kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole · Tsüklon on madalrõhuala · Antitsüklon on kõrgrõhuala · Front- eraldusvöönd erinevate omadustega õhumasside vahel · Õhuniiskus- õhus olev veeauru sisaldus · Absoluutne õhuniiskus-ühes kuupmeetris sisalduv veeauru mass · Suhteline õhuniiskus- veeauru osarõhu ja samal temperatuuril küllastunud veeauru osarõhu suhe · Kasvuhooneefekt 2. Atmosfäär koosneb põhiliselt lämmastikust, hapnikust ja argoonist. Ülejäänud gaasideks on veeaur, süsinikdioksiid, metaan, dilämmastikoksiid ja osoon. 3. Positiivne kiirgusbilanss-aluspind kiirgab atmosfääri rohkem soojuskiirgust kui ta Päikeselt ja atmosfäärist juurde saab (öösel) Negatiivne kiirgusbilanss-maalt kiirgab atmosfääri tagasi vähem soojuskiirgust kui maale jõuab (päeval) 4. Õhutsirkulatsiooni põhjused:
· Kuidas nimetatakse teooriat, mis usub, et valgus koosneb osakestest? korpuskulaarteooria · Mida ei suuda seletada valguse osakesteteooria? Valgusvihid läbivad üksteist takistamatult. · Mida seletab osakesteteooria? Teravate varjude tekkimist. · Mida ei suuda laineteooria seletada? Teravate varjude tekkimist. · Mida seletab laineteooria? Valgusvihkude teineteisest takistamatutläbiminekut analoogia põhjal veelainetega, mis läbivad üksteist segamatult. · Kelle katsed näitasid, et valgusel on lainelised omadused? · Kuidas nimetatakse valguse osakesi? Valguskvantideks e footoniteks. · Kuidas muutuvad elektri- ja magnetväljad? Avaldab perioodilise muutumise. · Millest koosneb valguslaine? Elektriväljast ja magnetväljast. · Miks räägitakse valguslainest ainult elektrivälja muutumise abil? Need käituvad sarnaselt, valguse toimel tekib signaal just elektriväljas. · Mis kiired vastavad tasa...
Loodus ei tunne riigipiire Viimase sajandi jooksul on rahvastiku kiire kasvu ja tööstuse mitteloodussõbraliku käitumise tõttu tõusnud esile globaalprobleemid, mis seavad ohtu kogu inimkonna ja ültse elu säilimise sellel planeedil. Nende probleemide lahendamiseks ei piisa vaid sellest kui mõned arenenud riigid üritavad muuta oma käitumist. Ülemaailmsete probleemide lahendamiseks on vaja ülemaailmset koostööd. Üks enim kõneainet pakkuv globaalprobleem on kliima soojenemine. Viimase 100 aasta jooksul on märgatud, et maakera keskmine temperatuur tõuseb pidevalt. Selle peamiseks põhjustajaks peetakse kasvuhooneefekti. Päikselt tulev valguskiirgus neeldub maapinnas. Selle tulemusel maapind soojeneb ja kiirgab soojust uuesti atmosfääri. Soojuskiirguse hajumist atmosfääri takistavad aga atmosfäärikoostises olevad kasvuhoonegaasid, mis peegeldavad osa soojusest maapinnale tagasi. Peamised kasvuhoonegaasid on veea...
Tallinna Kalamaja Põhikool Globaalne Soojenemine Referaat Tallinn 2011 1 SISUKORD 1. Mis on globaalne soojenemine? 2. Kasvuhooneefekt ja kasvuhoognegaasid - Põhilistest kasvuhoognegaasidest 3. Loodus ja süsihappegaas 4. Temperatuuri mõõtmine 5. Temperatuur ja sademed 6. Tormid ja ekstreemne ilm 7. Maailmamere veetaseme tõus 8. Liustikud ja polaaralad 9. Ökosüsteemid ja põllumajandus 10. Amazonase vihmametsad 2 1. Mis on globaalne soojenemine? Globaalne soojenemine on atmosfääri ning ookeni keskmise temperatuuri tõus teatud aja jooksul.
osoon O3 kasvuhooneefekt süvenemise mõju: võib paljusid alasid oodata uputus. Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks Maa keskmine temperatuur umbes 18o praeguse +15o asemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. osoonikihi hõrenemise tekkepõhjused ja mõju: Lennukite heitgaasidest stratosfääri sattunud lämmastikoksiidid lõhuvad osoonikihti. Osoonikihi hõrenemine pooluste kohal on saanud üheks laiemalt tuntud keskkonnaprobleemiks, kuigi selle mõju on raskesti tajutav. Maad ümbritseva osoonikihi ülesandeks on kaitsta kõike elavat lühilainelise ultraviolettkiirguse eest
ATMOSFÄÄR Oskab etteantud skeemi abil selgitada Maa kiirgusbilanssi; kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kiirgusbilanss – maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat kui seda õhku ära annab, toimub soojenemine. Negatiivne kiirgusbilanss – maapind annab soojuskiirgust rohkem ära kui juurde saab, jahtub (näiteks öösel). Eestis aastane kiirgusbilanss positiivne, talvel negatiivne. Maakera kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, st. juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on tasakaalus. Soojuse ümberjaotumine toimub tuulte ja hoovustega. Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Näiteks väga suur soojusvoog maapinnalt õhku esineb soojal aastaajal öösel selge ilmaga. Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Maa keskmine te...
(peamiselt loomad mis söövad teisi organisme või orgaanilise aine osakesi); - mikrokonsumendid või saprotroofid (peamiselt bakterid ja seened, mis toituvad surnud protoplasmast, imavad laguprodukte ning vabastavad anorgaanilisi toitaineid, mis sobivad kasutamiseks produtsentidele ning ka orgaanilisi aineid, mida võivad energia allikana kasutada ökosüsteemi teised komponendid). o Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib? Mõnede ainete (süsihappegaas, veeaur) molekulid on võimelised neelama pika lainepikkusega infrapunakiirgust, aga läbi laskma lühilainepikkusega kiirgust. Selline efekt sai nimetuse kasvuhoone efekt. Kasvuhoone efekt põhineb energia jäävuse seadusel. Süsteemi sisenev ja sealt väljuv energia on võrdsed. Atmosfääri sisenev kiirgus jaguneb neeldunud ja peegeldunud osaks. Peegeldunud osa vähenemise arvel suurenenud neelduv osa tõstab süsteemi (Maa) temperatuuri
targot suhkruroogu saagot kohvi, kakaod, vürtse · eksporditakse väärispuitu, kautsuki · arendatakse maavarade kaevandamist Keskkonna probleemid · Igapäev hävitatakse minutis 40 ha vihmametsa! · Vihmametsadel on oluline koht fotosünteesis süsihappegaasi kasutamises hapniku tootmises suures veeringes · Metsade põletamisel suureneb CO2 sisaldus õhus hoogustub kasvuhooneefekt puidu kui olulise loodusvara raiskamine hävivad taime- ja loomaliigid kaovad kohalike hõimude elupaigad suureneb maalihete ja erisioonioht · Metsast raadatavad põllud on viljakad vaid mõned aastad. Kasutatud materjalid: · http://www.geo.ut.ee · http://www.tba.ee · http://www.miksike · http://www.hot.ee · http://www.corbis.com · http://www.ran.org · http://www.uow.edu.au · http://www.howstuffworks.com · http://www
Ülle Krigulson Süsihappegaas ja kliima soojenemine Kasutame fossiilseid kütuseid erinevatel eesmärkidel, mis sisaldavad rohkelt süsinikku. Loomakasvatusest ja prügimägedelt eraldub metaani. Kliimaseadmetes freoone ja põllumajanduses väetistega väetisdioksiide. Looduslike tingimuste korral on see aineringe tasakaalus. Kui neid gaase on palju, tekivad keskkonna probleemid. Suureneb kasvuhooneefekt. Ülle Krigulson Osoonikiht Osoonikiht on tähtis, sest neelab Päikese lühilainelist ultraviolettkiirgust. Osoonikiht on unikaalne ja iseloomulik ainult meie planeedile. Üheks suuremaks ohuks osoonikihile peetakse nn freoone. Freoonid on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku ja fluori, paljudel juhtudel ka muud halogeeni (enamasti kloori) ja vesinikku. Ülle Krigulson Saastetasud Saastetasu on , mida tasub või üksikisik keskkonna
ja õhu saastumise korral süsivesinike ning lämmastikuühenditega ( autotransport, naftatöötlemine), Fotokeemiliste protsesside tulemusena tekivad peroksiidid ja O₃ (osoon) Suurem tõenäosus esinemiseks on troopilistel laiuskraadidel paiknevates suurlinnades: Los Angeles, Jerevan, Jaapani suurlinnad) 13.Kasvuhooneefekt, peamised kasvuhoonegaasid, nende suurenemise allikad. Kasvuhooneefekti suurenemise võimalikud tagajärjed Maal. Kasvuhooneefekt – kasvuhoonegaasid lasevad läbi lühilainelise päikesekiirguse, aga ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. 1)Kiirguslikult aktiivsed gaasid – neelavad Maalt lahkuvat soojuskiirgust Näit. CO2, O3, H2O, N2O 2)Keemiliselt aktiivsed gaasid – ise soojuskiirgust ei neela, kuid oma keemilise aktiivsuse tõttu suurendavad kiirguslikult gaaside sisaldust atmosfääris Näit
ning märgsadenemist. Õhusaaste leviku mudelarvutused. Ainuke korrektne meetod riikidevaheliste õhusaastevoogude hindamiseks, kuna üksi mõõtmised ei anna teavet saastatud õhumassi liikumise kohta. o CORINAIR 11 põhikategooriat, saasteallikate klassifikatsioon EMEPi territoriaalse aruandluse jaoks · Milles seisneb kasvuhooneefekt üldse ja kuidas inimtegevus seda mõjutab? o Kasvuhooneefekt ehk kasvuhoonenähtus on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. Oma toime poolest olulised kasvuhoonegaasid Maa atmosfääris on veeaur, süsihappegaas,osoon, metaan. Veeauru hulka atmosfääris suudab inimtegevus mõjutada ainult kaudselt -- maakasutuse muutused ja metsade raiumised muudavad aurumist, atmosfääri
Merkuur päeval kuni 430°C ja öösel -170°C. Veenus 480°c on peaaegu ühtlane. Marss Suvepäevadel kuni 25° C aasta keskmine õhutemp. On päeval paarkümmend, öösel 100°C alla nulli. Jupiteri keskmes 30 000°C, pilvedes on temp. -140°C. Saturn pilvede väliskihi temp. on siiski ainult -170°C . Uraani temp. kõigub seejuures arvatavasti -180°C ja -200°C. 2) Millisel planeedil toimub nn kasvuhooneefekt? Veenust võib võrrelda kasvuhooneefektiga 3) Mille poolest erinevad Maa-tüüpi planeedid hiidplaneetidest? Hiidplaneedid on Maaga võrreldes on Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun mõõtmetelt ja massiga suuremad ning hõredad ning pöörlevad nagu gaasilised kehad, s.t pöörlemisperiood on poolustel pikem kui ekvaatoril. 5) Millest koosneb Marsi polaarmütsike? Pooluste piirkonda katab kuni paarikümne
ravimeid. Varsti jääb aga ravimite tegemine ära, kuna inimesed hävitavad metsa väga ohtralt, näiteks 40 aastaga on Amazonase vihmametsast maha raiutud tervelt 20%. Viimasel ajal on tulnud ohtralt ette ka metsatulekahjusid. Kerkivad esile ka keskkonna probleemid, näiteks: 1) atmosfäär soojeneb - tänu sellele lõhume klimaatilist tasakaalu 2) ¾ kalavetest on ammendunud 3) jääkilp on tervelt 40% õhem kui 40 aastat tagasi 4) Siberis on igikeltsi all metaan võimsam kui CO2, tekkib kasvuhooneefekt, mille tagajäried võivad olla loodusnähtused, mida me ei suuda kontrollida. Inimesed on muutunud haritumaks, nad on avastanud mitmeid maavarasid, näiteks nafta, kivisüsi jne. Naftat kasutatakse tänapäeval kui põhilise energia allikana. Tänu naftale on inimesed muutunud ka üha rohkem mugavamaks, heaks näiteks on auto - mugavuse ja protsessi sümbol. Naftat kasutatakse ka müügiks ja saadud raha eest tehakse võimatu võimalikuks, näiteks tehissaared Dubais
10 cm ja horisondini ulatuvaid murtuid kiviplaate. Atmosfäär Teleskoobis paistab Veenus alati sirbikujulisena, kuid selle pind pole vaadeldav, sest taevas on seal kogu aeg pilves. Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C. Veenuse atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa omast. Atmosfääri rõhk on 9 MPa ehk 90 at. Maal on selline rõhk ookeanides 1 km sügavuses. Atmosfäär Päikese lähedus ja äärmine kasvuhooneefekt teevad Veenusest Päikesesüsteemi kõige kuumema planeedi. Veenust võib võrrelda kasvuhoonega. Pilvede põhikiht koosneb väävelhappest. Pilved Veenuse kollakasvalged pilved kihutavad pöörlemisele vastassuunas (idast läände) kiirusega 350 km/h. Pilvkate on mitmekihiline. Põhiline pilvekiht on paarkümmend kilomeetrit paks. Madalamad pilved on rikkad mitmesuguste ainete poolest. Pinnamood ja koostis Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga.
Roheline energia Oliver Bollverk 1 Sisukord 1. Energiaallikad ja energiaprobleemid 2. Roheline energia aitab hädast välja 3. Tuuleenergia 4. Päikeseenergia 5. Hüdro ehk vee-energia 6. Kasutatud kirjandus 2 1. Energiaallikad ja energiaprobleemid Nagu me teame, jagatakse energiaallikad taastuvateks ja taastumatuteks Taastumatud energiaallikad Taastuvad energiaallikad nt: nt: põlevkivi, kivisüsi, nafta, päikeseenergia, gaas, turvas, kivisüsi tuuleenergia, vee-energia, puit (mõnes riigis mitte), Põhilised probleemid: biomass · Taastumatute energiaallikate otsasaamise oht · Fossiilsete kütuste (põlevkivi, nafta, gaas, kivisüsi) põletamine rikub looduskeskkonda Põhjalikumalt: · Fossiilsete kütuste põletamine paiskab atmosfääri o...
atmosfääri saastumist. 22. Mis on albeedo? Kui suur on ligikaudu looduslike pindade albeedo? Peegeldusvõime e albeedo näitab kui suur osa kehale langevast kiirgusenergiast peegeldatakse tagasi. Enamus looduslikke pindu peegeldavad tagasi 10-30% pealelangevast energiast. Vesi on erandiks -- lumi ja jää peegeldavad väga hästi, veekogud aga peaaegu mitte üldse. 23. Millest ja kuidas on põhjustatud kasvuhooneefekt? Maale langenud päiksekiirgus on lühilaineline ja see muundub pinnases soojusenergiaks. Suurema lainepikkusega soojuskiirgus (infrapunakiirgus) hajub seejärel soojuskiirgusena maailmaruumi. Osa soojuskiirgusest aga peegeldub atmosfääris kasvuhoonegaasi pilvedelt tagasi ja jääb maapinnalähedasse atmosfääri, tõstes selle õhukihi temperatuuri. 24. Nimeta atmosfääris esinevaid optilisi nähtuseid! Miraaz - kauged objektid tunduvad lähemana või teises kohas paiknevana.
................................................................................................................... 4 1. ÖKOLOOGILISED PROBLEEMID ....................................................................................5 1.1 Magevee varude puudus....................................................................................................5 2.KLIIMAMUUTUS.................................................................................................................. 8 2.1 Kasvuhooneefekt...............................................................................................................8 2.2 Millised tegurid mõjutavad Maakera soojenemist ja jahtumist........................................ 9 2.3 Osoonikihi hõrenemine...................................................................................................10 3. RAHAVSTIK........................................................................................................................12 3
· Sudu- mürgine suits+ udu nn Londoni sudu - ebasoodsa ilma ja palju vääveloksiidist tingitud, mereline parasvööde+ suur tööstus nn Los Angelase sudu - päikesepaisteline ilm ja palju lämmastikuühendeid, lähistroopilises klmv., mandriline soe kliima + tööstuskoorem 13.Kasvuhooneefekt, peamised kasvuhoonegaasid, nende suurenemise allikad. Kasvuhooneefekti suurenemise võimalikud tagajärjed Maal. · Kasvuhooneefekt - kasvuhoonegaasid lasevad läbi lühilainelise päikese kiirguse, aga ei lase tagasi pikalainelise soojuskiirguse. Tekkepõhjused: Aurumine veekogudest, vulkaanipusked, fossiilsete kütuste põletamine, metsade raiumine, põlluharimine, karjakasvatus Mõjukeskkonnale: veetaseme tõus maailmameres, kliima muutused maismaal, loodusvööndite nihumine, liustike sulamine KASVUHOONEEFEKT osa maapinnalt peegeldunud päikesekiirgust ei pääse enam atmosfäärist välja
hulk, temperatuur ( 6°C km kohta) Kasvuhooneefekt Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Peamiseks soojuskiirguse neelajaks on veeaur, lisaks veel süsihappegaas CO2, metaan CH4, naerugaas N2O, maalähedane osoon O3 jt gaasid, samuti aerosool. Kokku on selliseid gaase atmosfääris üle 40 ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks. Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Nendel geoloogilistel ajastutel, kui CO2 sisaldus oli suur, valitses maakeral soe kliima, ja kui see oli väike, siis domineeris külm kliima koos mandri- ja mägijäätumisega. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, aga ka metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. Arvatakse, et see ongi põhjustanud kliima soojenemise. Kogu maakera keskmine
teised saasteallikad. Osoon stratosfääris, osoonikihi tähtsus, osoonikihi kahanemist põhjustavad peamised saasteained. O2+ h O + O O + O2+ M O3+ M Looduslikult esinev gaas stratosfääris (20-50 km). Osoonikiht stratosfääris kaitseb lühilainelise kahjuliku kiirguse eest, neelab tugevalt UV kiirgust (220 330 nm). Osoonikihi kahanemist põhjustavad peamised saasteained: klorofluorosüsinikud, NOx, HO. Kasvuhoonegaasid ja kasvuhooneefekt. Kasvuhooneefekt: Kliima tagamiseks vajaliku soojushulga talletamine Maal. Tähtsamad gaasid: H2O, CO2, (N2O, CH4). Kasvuhooneefekti tugevnemist põhjustavad saasteained (Kyoto protokolliga reguleeritud) ja nende peamised allikad; GWP. Kasvuhoonegaasid: CO2, CH4, N2O, fluoreeritud gaasid (HFC, PFC, SF6). Kasvuhoonegaasid absorbeerivad maapinnalt peegeldunud infrapunast kiirgust, mis peaks väljuma atmosfääris kasvuhooneefekti tugevnemine.
Mulla uurimine algas 18. saj., kuulsaim mullateadlane Dokutsajev lõi õpetuse mullatekketeguritest. 1994 võeti Rio de Janeiros ÜRO poolt vastu kõrbestumistõrje konventsioon kaitsmaks mulda ja vett kogu maailmas. Mullateadus mulla omaduste tundmine: millest koosneb, mis organismid seal elavad. Mulla omadused seotud kõigi ainete ringega, muld on avatud õhule ja sademetele, avatud kivimitele, seotud globaalprobleemidega: happevihmad, osooniaugud, kasvuhooneefekt, säästlik kasutamine. Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Lähtekivim pindmised murenenud kivimid Füüsikaline murenemine toimib temperatuuride kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmmete toimel, päike paistuab, jaheda temperatuuriga tõmbub kokku; keemiline koostis ei muutu; on kõikge intensiivsem kuivas kliimas, kus on vähe sademeid (kõrb) Keemiline murenemine keemiline k...
vajalikud taime paljunemiseks. Erinevalt enamikust parasiitsetest taimedest on raitlill ja tema sugulased tavaliselt peitunud peremehe sisse. Neid näeb ainult õitsemise ajal. Raitlille õis võib olla kuni 1-m läbimõõduga Keskkonnaprobleemid Igapäev hävitatakse minutis 40 ha vihmametsa! Vihmametsadel on oluline koht fotosünteesis süsihappegaasi kasutamises hapniku tootmises suures veeringes Metsade põletamisel suureneb CO2 sisaldus õhus hoogustub kasvuhooneefekt puidu kui olulise loodusvara raiskamine hävivad taime- ja loomaliigid kaovad kohalike hõimude elupaigad suureneb maalihete ja erisioonioht Metsast raadatavad põllud on viljakad vaid mõned aastad. Inimtegevus kliima pole eriti tervislik põliselanikud kääbusrassidest hõredalt asustatud külad jõgede ääres või rannikul peamiselt arengumaad algeline alepõllundus, kasvatatakse bataati ja maniokki targot suhkruroogu saagot kohvi, kakaod, vürtse
100 korda nõrgem kui maal Veenuse pinda ei näeks me ka pilvede puudumisel, sest atmosfäär on väga tihe Veenus võrdluses Maaga Veenuse läbimõõt (12 100 km) ja tihedus ( 5,25 g/cm3) jäävad Maale alla vaid kahekümnendiku võrra, mass ainult viiendiku võrra Arvatavasti on Maa ja Veenuse erinevuste peamiseks põhjuseks vee puudumine Veenusel Süsihappegaasi on mõlemal planeedil umbes sama palju Veenusel on väga tugev kasvuhooneefekt, millest tuleneb ka ülikõrge õhutemperatuur ja rõhk planeedi õhkkonnas ja pinnal Veenuse geograafia Ulatuslikumat ülevaadet Veenuse pinnavormidest annavadki vaid radarvaatlused nii Maalt kui ka orbiidilt 70.-ndate lõpus õnnestus ameeriklastel saada kujutis umbes kümnendikust Veenusest pinnast lahutusvõimega umbes mõnikümmend km-t Kõige põhjalikuma uuringu Veenuse pinnavormidest tegi 1990-94 ,,Magellan", mille
Metaan ja kliima soojenemine Metaan (CH4) on kasvuhoonegaas. Metaani keemilised omadused ja reaktsioonid atmosfääris põhjustavad kasvuhooneefekti. Atmosfääris imab metaan maalt tulnud infrapuna kiirgust, mis pääseks muidu maailmaruumi, mistõttu tekib maa atmosfääri soojenemine. Metaani eraldub maapõuest iseeneslikult, samuti moodustuvad väga suured metaanikogused biosfääri elutegevuse kõrvalsaadusena. Seepärast ei ole kogu kasvuhooneefekt tingitud üksnes inimtegevusest. Tööstusrevolutsiooni algusest on atmosfääri metaani sisaldus kahekordistunud, mõjutades kasvuhooneefekti suurenemist umbes 20% ulatuses. Tööstusriikides moodustab metaan üldjoontes 15% kasvuhoonegaasidest. Enne tööstusrevolutsiooni algust oli atmosfääris metaani kogus umbes 700 osakest miljardi kohta. 20. sajandi lõpuks oli see näitaja tõusnud 1773 osakeseni miljardi kohta. Mullune tõus oli vaid ühe aastaga kümme osakest miljardi kohta
16. Hüdrosfäär Maa armosfääri ja litosfääri vahel paiknev katkendlik vesikest, mis hõlmab ookeanid, mered, järved, jõed, tehisveekogud ja liustikud.(laiemas laastus kuuluvad sinna ka veeaur, vesi ning igijää/lumikate). 17. Kantserogeenne aine - orgaaniline ühend, inimesele ohtlik ja vähki tekitav aine, nt. benso(a)püreen 18. Karjatusahel - toiduahela üks põhitüüp, algavad rohelistest taimetest, edasi taimtoiduliste loomadeni ning järgmiselt kiskjateni. 19. Kasvuhooneefekt nähtus, mida põhjustavad süsihappegaas ja mitmesugused teised gaasid atmosfääris, nad lasevad läbi päiksekiirgust, mis langeb Maale ja muutub osaliselt soojuseks, kuid takistavad aga soojuse kiirgumist läbi atmosfääri maailmaruumi selle tulemusel on maad ümbritsevas õhukihis temperatuur kõrgem kui väljaspool atmosfääri. 20. Katabolism - on polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni (näiteks tselluloos
Mõtlematu tarbimine toob kaasa hulgaliselt probleeme. Illustratsiooniks tooksin tõelise prügikasti see täidetakse erinevate ülejääkidega ja lõpuks , kas poisikeste poolt tahtlikult või täismehe poolt tahtmatult põlema süüdatakse. Prahikonteiner on keskkond , mida inimlapsed alatasa kõiksuguste ebavajalike asjadega koormavad, kuni ükskord saab küllastumisel piir ja meid ümbritsev hävib taastamatult , justkui tuleleegis. Üks kõige aktuaalsemaid probleeme on kasvuhooneefekt. Atmosfääri soojenemine kujutab endast tõsist ohtu tervele maakerale. Liustike sulamise tagajärjel tõuseb maailmamere tase ning madalamad alad ujutatakse üle, selle ja Maa keskmiste temperatuuride üldiste muutustega kaasnevad ulatuslikud kõikumised eri piirkondade kliimas. Rahvad elavad üksteisele väga lähestikku ja see kindlasti tekitab juurde nii poliitilisi kui ka sotsiaalseid vastuolusid ja süvendab keskkondlikke probleeme. Globaalse
· teised gaasid 0,04% koostisosa Kuidas satub õhku? Miks on oluline? lämmastik 78% Orgaanilise aine lagunemisel Taimedele toitained hapnik 21% Fotosünteesi kõrvalsaadusega Hingamiseks, põlemiseks Hingamisel, fossiilsete kütuste süsihappegaas Taimede elutegevuseks, kasvuhooneefekt põlemisel Metaan, argoon, heelium jt veeaur aurumisel Organismidele, kliima pehmemaks muutmine atmosfääri ehitus: · termosfäär temperatuur kasvab (75-110 km) · mesosfäär õhk on hõre (45-75 km) · stratosfäär osoonikiht (12-45 km) · troposfäär pilved, veeaur, aerosoolid (0-12 km) Meteoroloogia ilmaennustus, ilmaelementide uurimine
Metsaraiest viivad probleemid ühest teiseni. Metsaraiega kaasnevad uued metsa läbivad teed, mis avavad juurdepääsu seni ligipääsmatutele paikadele, mis omakorda soodustab põllumaade kasutuselevõttu metsade arvelt. Suur põldude rajamine rikub aga ökosüsteemi. Põllumaade rajamisega kaasnevad aga asulate ja teede rajamine. Seegi rikub loodust. Nagu öeldud, on mets peamisi hapniku tootmise allikaid, aga kui suureneb metsade raiumine, siis suureneb ju ka kasvuhooneefekt. Mida rohkem on metsa, seda enam seovad nad süsihappegaasi. Vihmametsade vähenemine ning puidu põletamine viib aga süsihappegaasi hulga tõusule Maad ümbritsevas atmosfääris. See soodustab Maa kliima soojenemist. Suurenenud kasvuhooneefekti tagajärjeks on kliima liiga kiire muutumine, millega elusolendid ei suuda nii kiiresti kohastuda. Muutunud elutingimused põhjustavad elusorganismidele palju probleeme ning osa neist võib välja surra. Samuti metsaraie
loomapidamiseks. Metsasid hävitab ka valikraie, mis tähendab, et metsatöösturid ei võta maha mitte kõiki puid, vaid ainult neid, mis on väärtuslikud. See aga põhjustab ka järele jäänud koosluse hävimise. Olulisemad vihmametsade kaitsmise põhjused Vihmametsadel on oluline koht fotosünteesis, süsihappegaasi kasutamises ja hapniku tootmises. Seoses vihmametsade põletamisega suureneb CO2 osatähtsus atmosfääris ja hoogustub kasvuhooneefekt. Brasiilia on üks maailma suuremaid kasvuhoonegaaside tootjaid. Kolm neljandikku riigi kasvuhoonegaasidest tulebki metsade mahavõtmisest, mitte tööstustest. Vihmametsade hävitamisega kasvab väljasurevate taime- ja loomaliikide arv, mis on korvamatu kahju liikide ajaloolisele arengule ehk evolutsioonile. Looduslikud kooslused kaotavad tasakaalu. Kohalike hõimude elupaikade hävitamine toob kaasa ka hõimude kadumise, mis on eetilisest seisukohast lubamatu.
Ökoloogilised globaalprobleemid Globaalprobleem on ülemaailmne oht inimkonnale, mis on tekkinud mitmesuguste mõjurite kuhjumisel ja koostoimel. Globaalprobleemi omapäraks on see, et ta on küll globaalne, kuid lahendada saab seda vaid tegutsedes lokaalselt. Veekogude, õhu ja pinnase saastumisel on mitmeid erinevaid põhjuseid. Üheks neist on jäätmeprobleem, kus inimesed lihtsalt loobivad prügi sinna kuhu tahavad, selle põhjusteks on rahvastiku kasv, tarbimise suurenemine , tootmise suurenemine ja kasutusel olevad materjalid (kilekotid, plastpudelid). Selle ära hoidmiseks tuleks kasutada korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale. Ohtlikud jäätmed tuleks viia ettenähtud kogumispunktidesse. Prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni ja prügist eralduvaid gaase (nt:metaani) saab koguda ja kasutada kütmiseks. Veel üheks probleemiks on hapestumine ehk happevihmad. Need kahjustavad metsi, mulda , t...
Metaan eraldub märgaladest, eriti riisikasvatustest (28%) ja prügilatest. Samuti paiskub õhku seda loomade väljaheidetest. Lämmastikoksiid paiskub atmosfääri reaktiivlennukite düüsidest (35%) ja eraldub ka biomassist vastavate bakterite elutegevuse tulemusena (42%). Freoonid eralduvad aerosoolide (deodorandid, mitmesugused vahud) ja külmikute ning külmutussüsteemide kasutamisel. Kokku on sellised gaase üle 40 ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks. Neist tuleneb ka kasvuhooneefekt, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral koguaeg. Ilma kasvuhoonefektita oleks Maa keskmine temperatuur pinnalähedases õhukihis praeguse +15 asemel 18 kraadi C. Globaalne soojenemine on põhjustanud sademete muutused. Sademete hulk on suurenenud põhjapoolkeral mandrialadel, eriti külmal aastaajal. Sademetehulga vähenemist on märgata steppide piirkonnas, lähistroopikas ja troopilises vöötmes Aafrikast Indoneesiani
Tihti juhtub, et rikkused ja asjad ei tee inimest üldse õnnelikuks, vaid hoopis õnnetuks. Filmis ,,Richie Rich", kasvas multi-miljonäride poeg üles asjade ja raha keskel, ilma ühegi sõbrata. Isegi vanematel polnud ta jaoks aega, kuna raha oli vaja juurde teenida. Lõpuks saavad nii vanemad kui ka poiss aru, et tõelisi ,,aardeid" meie elus ei saa osta. Üha rohkem räägitakse, kuidas liigtarbimine hävitab meie planeeti. Globaalne soojenemine, kasvuhooneefekt, ökoloogiline jalajälg kõik need sõnad käivad ajakirjandusest läbi liigagi tihti. Kohutava tarbimise tõttu kannatavad peaaegu kõik elu valdkonnad: inimesed on ülekaalulised, õhk saastunud, vesi reostub ning prügimäed võtavad enda alla enneolematul hulgal maad. Keegi ei mõista, et praegune mentaliteet hävitab nii seda, mis meid ümbritseb kui ka meid endid. Lugesin hiljuti ühest välismaa lehest, et igal aastal suureneb maailmameres hõljuvate
suuremal osal lahtistesse veekogudesse. Maailmas on kahjuks väga väheks jäänud selliseid veekogusi, kuhu võiks minna, pudeli vett täis võtta ja seda koheselt ka juua ilma filtreerimata. Kahjuks puhast joogivett saab taastada ainult loodus ja seda väga pika aja jooksul. Ülemaailmne kliima soojenemine on põhjustatud meie poolt, me paiskame õhku palju süsihappegaase ja saastame muudmoodi õhku, mille tulemusel tekib kasvuhooneefekt, mis ei lase maale jõudval soojusel uuesti atmosfääri tagasi peegelduda. Sellega kaasneb temperatuuri tõus, mille tõttu tekkib veetaseme tõus, kui sulavad suured jäämäed. Kliima järsu soojenemisega kaasnevad ka suured tormid, mis õnneks pole veel Eestit väga palju tabanud, aga ka väikesed tormid on muutunud üha sagedamateks, kaugel pole kaa suured tormid. Kliima soojenemise leevendamiseks me saame teha mitmeid asju, taaskäidelda prügi, istutada
Ökosüsteemid Populatsioon - Ühe liigi piires kooselavate organismide rühm. Iseloomustavad omadused: 1) areaal ehk levila. 2)Arvukus. 3) Vanuseline koossesis. 4) sooline koossesis. 5) Populatsiooni tihedus.( mitu isendit pindala ühiku kohta). Biotsönoos ehk kooslus - koos elavad erinevad populatsioonid taimekooslus, seenekooslus, loomkooslus, mikroorganismi kooslus. Biotoop - elukeskkond Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. Ökosüsteemi omadused: 1)Liigiline koosseis 2)Liigirikkus 3) Dominant 4) Produktsioon. Toiduahel Muutused ökosüsteemis Stabiilne populatsioon - suremus ja sündimus on võrdsed kahanev populatsioon - suremus suurem sündimus väiksem kasvav populatsioon - sündimus suurem suremus väiksem Kordamisküsimused: 1. mis on ökoloogiline tegur? nende liigitus. ...
Mineraalväetised Üle 500 miljoni tonni aastas Sünteetilised materjalid – peamiselt Üle 60 miljoni tonni plastmass Taimekaitse- ja putukatõrjevahendid Üle 2 miljoni tonni aastas Olmejäätmed jõuavad tagasi looduskeskkonda Suur osa neeldub Maa kiirguvast soojusenergiast süsihappegaasirikkas atmosfääris ega pääse maailmaruumi. Maakera soojuslik tasakaal on rikutud, maapind ja atmosfäär hakkavad soojenema – tekib kasvuhooneefekt. Mannerjää sulab, ookeani pind tõuseb ja madalamad alad ujutatakse üle. CO hulga ₂ suurenemist on põhjstanud ka Maa ’’kopsude’’ – troopiliste vihmametsade – massiivne hävitamine. On ka kahjulikke gaase – CO. See tekib kütuse mittetäielikul põlemisel. SO ja ₂ NO - need muudavad sademed happesademeteks ning need on väga ohtlikud. ₂ Ka tolm, mis tekib inimtegevuse tagajärjel, saastab oluliselt atmosfääri, rikub osoonikihti.
kõrgemale ja jahtub. Veeaur kondenseerub, tekivad pilved ja hakkab sadama. Tuulealust nõlva mööda õhk laskub ja soojeneb. Mäestikes on kliima niiskem ja tuulisem. 15. Kliimavöötmed ühtivad suuresti peamiste õhumasside tekkekohtadega - ekvatoriaalne kliimavööde, troopiline kliimavööde parasvööde arktiline kliimavööde antarktiline kliimavööde Sama kliimavöötme piires on soojus- ja niiskustingimused enam-vähem ühesugused. 16. 17. kasvuhooneefekt on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. Inimtegevuse tagajärjel tekivad süsihappegaas, veeaur ja metaan - kasvuhoonegaasid. Need moodustavad atmosfääri kihi, mis ei lase Maalt tagasipeegelduvat soojuskiirgust läbi. Maal läheb seega liiga soojaks. 18. Osoon on oma olemuselt hapnik. Elusorganismidele on osoon kahjulik, mõjudes söövitavalt ja ärritavalt.
Tallinn: Valgus, 1987. Põhja-Eesti paekalda läbilõige Vasta teksti ja õpiku abil; 1. Kui pika aja vältel kujunesid kosmilise gaasi- ja tolmupilvest tegelikud planeedid? Kas see on geoloogilise ajas pikk või lühike aeg? Põhjenda. 2. Millised protsessid käivitasid algse maakera sulamise? 3. Miks kujunes Maa siseehitus kihiliseks? 4. Reasta Maa sfääride tekkimine ajalisse järjekorda alates kõige vanemast: 5. Kuidas on omavahel seotud vulkanism ja kasvuhooneefekt? 6. Millises geoloogilises aegkonnas ja millisel ajastul tekkis biosfäär? 7. Miks tekkis elu esialgu ainult vees? 8. Kuidas tekkis atmosfääri hapnik? 9. Kuidas on omavahel seotud hapniku hulga suurenemine ja rauamaagi tekkimine? 10.Millal ,,kolis" elu veest maismaale? 11. Tõene või väär? Paranda väärad õigeks eitust kasutamata. a) Kriit on keskaegkonna noorim ajastu b) Homo sapiens tekkis Neogeenis c) Elu tekkimne algas Kambriumi ajastul
Saastatud keskkond on saastatud mõtlemise vili "Mees, miks sa oma prügi siia tood?" küsis kohalik elanik mehelt, kes tema kodu lähedale põõsasse prügihunniku kallas. Mees vastas süüdimatult: "Aga see ei ole kõik minu prügi!" Inimkond toodab tunduvalt rohkem kui ise tarbida suudab. Seetõttu tekib meeletu kogus ülejääke, mis jäävad meie ümbrust reostama. Lisaks ületootmisele tekitab jääke igasugune tootmine ja ka lihtsalt elutegevus. Kuid elutegevuse jäägid lagunevad looduses, inimtegevuse jäägid seda teha ei suuda. Nagu sellest veel vähe oleks, inimkonna valdav enamus tundub saastamisest mitte hoolivat. "See on ju paratamatus, las ta olla." Saastatus ei ole paratamatus, see on saastatud mõtlemise vili. Keskkond ei saagi puhtamaks muutuda, kui inimesed ei soovi prügiteket vähendada. Mõned aastad Eestis toimunud kampaania "Tee puhtaks!", kus vabatahtlikud koristasid maanteeservi, andis loodetust vastupidise tulemuse. Teeäärt...
jooksul peaaegu kõik liitunud karbonaatkivimiteks. Väiksemal määral on süsihappegaasi lahustunud ookeanidesse ning on ära tarvitatud elavate taimede poolt. Laamtektoonika ja bioloogilised protsessid säilitavad praegu süsinikdioksiidi lakkamatut ringlemist Maal. Väike kogus süsinikdioksiidi on olemas atmosfääris igal ajal. See on äärmiselt tähtis Maa pinnatemperatuuri säilitamiseks kasvuhooneefekti kaudu. Kasvuhooneefekt on nähtus, mis avaldub selles, et planeedi atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid neelab planeedi pinnalt kiirguvat pikalainelist kiirgust ning selle tagajärjel soojeneb. Kasvuhooneefekt tõstab pinnatemperatuuri umbes 35 C kraadi võrra üle temperatuuri, mis Maal peaks tegelikult valitsema (jäisest -21 kraadisest pakasest mõnusa +14 kraadise soojuseni); ilma selleta ookeanid külmuksid ja elu, nagu meie seda tunneme, oleks võimatu.
Tagajärjed; taimede, putukate ja loomade (näiteks mõned ajalehed osalise või täieliku väljasuremise; metsa tänapäeval on põletamise tõttu suureneb elektroonilised) kasvuhooneefekt. Metsade hävitamine viib hapniku vähenemisele, õhu saastele. V Jäätmete ja Põhjused: tootmise, tarbimise ning Eestis suurimad Saastavad Prügilast eralduvat nõrgvett jääkide rahvastiku arv suurenemine. Kasutatakse tootmis-jäätmete kogused saab suunata mõned metarjalid(kilekottid, plastikpuselid Kiirde-Eestis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
