...........................................................................5 Avalikkus ja edastatavus..............................................................................................................5 Teaduse edasiarenemine...............................................................................................................5 Kasvatuskeskkond ning kasvatus- ja haridussüsteem......................................................................5 Formaalne ja informaalne kasvatus.............................................................................................5 Perekond kasvatuskeskkonnana...................................................................................................6 Perekonna määratlemise katsed...................................................................................................6 Uuspere....................................................................................................................................
(kasvatuspsühholoogia). (Hirsjärvi & Huttunen, 2005) Kasvatsuse määratlemiseks on seega mitu erinevat võimalust. Seda on võimalik defineerida nii kasvatussotsioloogia, filosoofilise antropoloogia kui ka kasvatuspsühholoogia abil. Kõige paremini mõistetav on see aga läbi filosoofilise antropoloogia, mis uuribki inimest ennast. Seega on ka mõistetav, et kasvatust uuritakse kõige paremini läbi antropoloogia. Kasvatus on inimese muutmine paremaks ja tublimaks. Kasvatuse läbiviimiseks püstitatakse eesmärke, milleni siis mingil hetkel ideaalis jõuda tahetakse. Näiteks võib tulla laste ettevalmistamine kooliks, kus vanemad õpetavad lastele ka kodus, kuidas õigesti käituda ning koolis hakkama saada. Kasvatuse abil püüdleb inimene mingi parema seisundi suunas. Kui küsida näiteks mõne lapsevanema käest, miks ta oma last just nii kasvatab, siis vastab ta loomulikult, et
inimtegevuse alandada, mille kohta on vaja või võimalik saada nn argiteadmisest kõrgemale ulatuvaid teaduslikke teadmisi. Teadus kasvab välja argiteadmistest Argiteadmiste ja teaduslike teadmiste vaheline piir ei ole terav: osa nendest taustteadmisest, millest teadusuuring alguse saab, kuuluvad igapäevaste teadmiste, osa aga teaduslike teadmiste hulka. Kasvatuskeskkond ning kasvatus- ja haridussüsteem Formaalne ja informaalne kasvatus Formaalne kasvatuse (formal education) all mõistetakse süsteemi, mille abil ühiskond korraldab ametlikku koolitust ja õpetust. See süsteem on hierarhiline ning selle tegevuse eesmärgid on ametlikult kindlaks määratud ning õppekavadesse kirja pandud. Formaalne ehk ametlik kasvatus ulatub põhikoolist ülikoolini. Informaalse kasvatuse (informal education) ehk mitteametliku kasvatuse all mõeldakse ennekõike koolitussüsteemist väljaspool asetleidvat kasvatust, mille eesmärke ei ole
Jaak Timberg Tartu Ülikool KELA 1. kursus Miks arendab liikumisõpetus sotsiaalseid oskuseid? Võib öelda, et liikumisõpetus on vaid osa kasvatus- ja õppetegevusest. Lihtsustatult või kergelt idealiseerides (vaatenurga küsimus) on liikumisõpetuse eesmärgiks võtta inimene ja teha ta paremaks. Lähenedes terminile liikumisõpetus detailsemalt, on siin konkreetsemad eesmärgid nagu vormisoleku, kehalise kompetentsuse tõstmine, ühtlasi ka saab liikumisõpetuse abil edasi anda teisi väärtuseid ja oskuseid, näiteks kuidas nautida liikumist, tunda liikumisest rohkem rõõmu ning teiste väärtuste hulgas saab liikumisõpetus laiendada isiku silmaringi, vastut...
Tartu 2012 SISUKORD................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................3 1. KESAJA LAPS.......................................................................................4 2. KESKAJA KOOLID.................................................................................5 3. VAIMULIKE KASVATUS.........................................................................6 4. RÜÜTLIKASVATUS...............................................................................8 5. KOLMANDA SEISUSE KASVATUS.........................................................9 5.1. Linlase kasvatus...........................................................................9 5.1.1. Kaupmehe kasvatus...............................................................9 5.1.2
.........................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Seisuslik ühikond..............................................................................................................................4 2. Vaimuliku seisus...............................................................................................................................5 2.1 Vaimuliku kasvatus.............................................................................................................5 2.2 Vaimuliku naise kasvatus....................................................................................................6 3. Rüütli seisus......................................................................................................................................7 3.1 Rüütli kasvatus...............................................................
Juttu tuleb valdkondadest, mis kuuluvad traditsioonilisse üldkasvatusteadusesse: juurdlemine kasvatusteaduse ja seda uuriva teaduse olemuse üle, lapsepõlv sotsiaalkultuurilises vaateviisis, hariduse tähendus, kogemuse ja õppimise suhted, kool kui kasvatustegelikkus, alternatiivpedagoogika. Kasvatusest ja kasvatusteadusest Autor pooldab järgmist kasvatuse määratlust: kasvatus on suhe ja suhete loomine. Suhe lapsega, kellele olla saatjaks kasvatamise teekonnal ning siis suhete loomine koos kasvandikuga kõigesse, millega elus tuleb kokku puutuda, ka suhete loomine iseendaga. Kasvatuse sügavaim mõte on see, et mõista seda, mis ümberringi on ja kes ise ollakse. Inimese paratamatus on olla teel, õppida, areneda, muutuda. Inimesel on lastud liiga vähe ära tunda seda, mis võiks olla väärtuslik ning liiga palju on teda muudetud ja normeeritud kellegi poolt
Kasvatusteadus ja tema valdkonnad. Kasvatusteaduslikud paradigmad Kasvatusteadus uurib kasvatust ning sellega seonduvaid ilminguid ning loob ise kasvatustegelikkust. Siinkohal proovin arutleda teemal: "Millist rolli mängib kasvatus ja võim." Läbi aegade öeldakse ikka ja jälle, et „noorus on hukas“. Mida see õigupoolest tähendab? See tähendab eelkõige seda, et ühiskonnas ja kasvatuses on toimunud muutused. Muutused, millega lapsevanemad pole harjunud, mis pole nende eakohane, mida nad ei mõista. Pean tõdema, et olen isegi tabanud end sellele igivanale etteheitvale lausele mõtlemast. Siit järeldades võib öelda, et toimunud on negatiivne muutus, mida
Põhja- Hispaanias aga lihtsalt suured karjamaad, kus kasvatatakse peamiselt veiseid ja lambaid. 3. Põllumajandus spetsialiseerunud A - Põllumajandus Hispaanias hõlmab enam, kui viiendiku kogu riigi majandustegevusest. Taimekasvatus anna sellest 53% ja loomakasvatus 41% põllumajanduse kogutoodangust. Seega võib väita, et põllumajandus on pigem spetsialiseerunud taimekasvatusele · Oliive 6,94 mln t (tuntud kasvatus piirkond: Andaluusia) · Nisu 6,9 mln t · Viinamarju 6,1 mln t (tuntud kasvatus piirkonnad: Castilla la Mancha, La Rioja) · Suhkrupeete 3,96 mln t (tuntud kasvatus piirkonnad: Castilla y Leon) · Tomateid 3,8 mln t · Apelsine 2,8 mln t (tuntud kasvatus piirkonnad: Andaluusia, Valencia, Murcia) · Mandariine 1,58 mln t (tuntud kasvatus piirkonnad: Andaluusia, Valencia, Murcia)
KAINIKUIGA Referaat räägib lapse ühest arenguperioodist, mille laps läbib vanuses 6/7 11/12. Kainikuiga lõppeb siis, kui algab puberteet ehk suguline küpsemine ehk mürsikuiga. Puberteedi algus on lastel väga erinev. Tüdrukutel algab mürsikuiga ja lõppeb kainikuiga keskmiselt 11 12 aastaselt, poistel 12 13 aastaselt. Üksikjuhtudel on võimalikud kõrvalekalded aasta, isegi paari võrra mõlemas suunas. ( ,,Õpilase psüühika ja kodune kasvatus" I. Ebber 1982 a. lk 48) Kainikueas alustab laps oma kooliteed. Sellega kaasnevad kohustused ja õppimine. Kainik õpib lugema, kirjutama, arvutama. Just selles vanuses on laps aktiivne. Sõbrad ja tuttavad muutuvad tema elus aina tähtsamaks. Esimeses klassis omandatakse autoriteet enda õpetaja vastu. Kui antud ülesanded õnnestuvad, areneb lapses töökus ja kohusetundlikkus.(http://www.katye.planet.ee/cms1/cmsimple3_0/?Eluperioodid_1:Kainikuiga) Kuna kainikuea algus langeb kokku kooliastumisega...
Hoia eemale kultuuri kahjulik mõju! Järelikult-mitte midagi teha! Lapses tuleb luua tööriistad, millega ta ise kogub endale teadmisi. Keha- ja vaimne tegevus peavad toimuma mitte teineteise järel või kõrval, vaid teineteise sees ja teineteise läbi. Esimene metoodiline käsk on vaatlus. Teine on isetegevus ja kolmas terviklikus. Kasvatussüsteeme on Rousseau arvates 7. Nendeks olid intellektuaalne haridus, tahtekasvatus, seksuaalpedagoogika, tundekasvatus, esteetiline kasvatus, usuline kasvatus ja naise kasvatus. Varane lapseiga Rousseau soovitab kaitsta oma lapse hinge juba varakult kõrge müüriga. Kasvatus pole midagi muud kui harjumus, ütleb Rousseau. Ja et kasvatus on kunst, siis on peaaegu võimatu, et ta õnnestuks. Inimese kavatus on ainuke, mille suhtes oleme täielikud peremehed. Et inimest kujundada, tuleb teda takistada, et ta midagi ei teeks. Lapsed topitakse peale sündi kohe mähkmetesse, mis Rousseau arvates väga vale on.
MÕDRIKU 2013 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS.............................................................................................. 3 1.Kavatusmeetodid...................................................................................... 4 1.1Vabakasvatus...................................................................................... 4 1.2Mittesekkuv kasvatus..........................................................................5 1.3Autoriteedi- põhine kasvatus...............................................................5 1.4Autoritaarne kasvatus.........................................................................6 1.4.1Autoritaarse kasvatuse probleemid...............................................7 2.KASVATUSE ABINÕUD............................................................................... 8 1.5Distsipliin...............
jääma domineerima tunnis musitseeriv tegevus. Üldise esteetilise kasvatuse süsteemis on muusikalisel kasvatusel üldhariduskoolis keskne koht, kirjutab R. Päts pea 50 aastat tagasi. Märgib ära ka muusikaõpetuse metoodikasse toonud C. Orffi ja Z. Kodaly tähelepanuväärseid ideid ja töövõtteid. Püüab ka oma kogemuste põhjal avardada õpetajate silmaringi ja tutvustada uuringutega muusikaalaste psüühiliste protsesside valdkonnast. R. Päts rõhutab, et muusikaline kasvatus peaks iseloomult olema mitte niivõrd õpetav kui emotsionaalne. ,,Arukas muusikaõpetaja leiab pakutava muusikalise materjali käsitlusele ja emotsionaalsele musitseerimisele kindlasti sobiva tasakaalu." Muusikal kui esteetilise kasvatuse vahendil on suur tähtsus noorte moraalsel ning vaimsel kasvatamisel. Sellest tulenevalt peab kooli muusikaline kasvatus taotlema seda, et lastel tekiks huvi ja armastus muusika vastu, et areneksid nende loomupärased muusikalised eeldused ja et
sotsiaalne, emotsionaalne, kõlbeline). Kasv on aeglane ja eeldab kaasaaitamist, milles on vajalikud positiivsed kasvustiimulid (nt kasvukeskkond, täiskasvanu eeskuju). Kasvamisel iseseisvaks inimeseks on lapsepõlves vajalik täiskasvanu hoolitsus. Seetõttu polegi kasvamine võimalik ilma keskkonnalt saadava materjaalse ja vaimse toeta, kaasa arvatud kasvatuse abita. Täiskasvanul on lihtsam kasvatust teostada kui ta teab inimese arengu seaduspärasusi ja eesmärke. Kasvatus on täiskasvanu sihiteadlik mõjuavaldus kasvavale inimesele, et ta areneks mingis soovitavas suunas. See ei tarvitse olla plaanipärane, küll aga sihipärane, sihikindel ja eesmärgistatud. Kasvatuse eesmärkide püstitamisel lähtutakse lapsest, tema kasvamisest ja arengust. Kõige lihtsamalt öeldes on kasvatus kahe inimese kasvataja ja kasvatatava vaheline pikaajaline interaktsioon ehk mõjutamine. See tähendab, et täiskasvanud kasvatavad last ja
väljendus); Intellektuaalne - Ma mõtlen, järelikult olen ma olemas; võimaldab reflekteerida elu (järelemõelda kogemustele) võimaldab tõusta meta-tasanditele(kuskilt kõrgusest ennast/emotsioone/elu vaadelda ja analüüsida). Hariduse mõte on intellekti arendamine; Arengut teeb rakseks aja puudus. Sotsiaalne - laste jaoks väga tähtis juba algkoolis, eriti tähtis murde-eas; Sõbrad, kaaslased, teistega koos olemine/arvestamine; kasvatus aitab kaasa sõprussidemete/tunnete arendamisele/alustamisele; Sotsiaalsus jäetud hariduses tagaplaanile (on küll tugiõpilased/organisatsioonid aga nendest ei piisa/lapsed ei julge neile läheneda) Eetiline - väärtusvalikud; kuidas mahun mina ühiskonda?; kas ma olen usaldatav?; manipuleerimine; Pipi Pikksukk - hingelt soe, ei sallinud ülekohut, oli väga eetiline. Esteetiline - ilu, inetus, traagiline, koomiline, ülev, madal ;
Vesiviljelus tähendab veeorganismide kasvatamist ja viljelemist tehnoloogiate abil, mis on välja töötatud kõnealuste organismide tootmiseks suuremas ulatuses, kui võimaldab looduslik keskkond. Vesiviljelus on kalade, karpide, vähkide ja veetaimede (nt vetikad) kasvatus, kasutades tehnoloogiaid, mis on mõeldud nende toodangu saamiseks suuremas mahus, kui seda võimaldaksid looduslikud keskkonnatingimused. See on üks kiiremini kasvavaid toidusektoreid maailmas, mis juba annab meie planeedil poole kogu tarbitavast kalast. Vetikakasvatus: Kohavalik on üks olulisemaid tegureid merevetikad kasvatamisel. Koha valimisel tuleb silmas pidada järgmisi aspekte: 1. Piirkonnas ei tohi olla otseseid reostusallikaid, samuti tuleb jälgida, et jõed ei kannaks
5)Vanemate kasvatuslesanded * Turvalisuse tagamine, eeskujuks olemine, normide ja vrtuste esindamine, seaduste ja korra sisendamine, hea suhte hoidmine. 6)Kasvatusstiilid, nende eelised ja puudused. V:* minnalaskev kasvatus- Ei ole armastust ega ei ole ka piire. Vanemad peavad oma tarbeid thtsamaks kui lapse omi. Positiivne on see et laps teeb kike omakel ja katsetab pib iseseisvust. Halb on aga see et laps tunneb et teda ei armastada ja takistatud on tema phivrtuste vljakujunemine. *Hellitav kasvatus: Armastus on aga piire pole. Vanemad ei esita lapsele ei mingeid nudmisi ega soove. Positiivne on see et laps saab suhteliselt palju thelepanu ja armastust. Halb on aga see et puuduvad piirid ja lapse eest tehakse kik ra ning ta ei pi iseseisvust. Sellise kasvatuse tagajrjeks vib olla vastutustundetu ja hoolimatu suhtumine inimestesse ja ldse oma vanematesse. *Autoritaarne kasvatus: piirid on aga armastust mitte. Positiivseks vib
4p Nicaragua, Egiptus, Taani, Türgi, Itaalia, Suurbritannia, India Riik Põllumaj Haritavat Rohumaid Spetsiali- Peamised kultuurid hõivat % maad % % seerumine Suurbritannia 2 29 48 looma- suhkrupeet, nisu, oder, kasvatus kartul, köögivili, lilled Itaalia 9 41 17 taime- suhkrupeet, viinamari, nisu, kasvatus mais, oder, tomat, oliivid India 36 2 1 taime- Puuvill, dattel, riis kasvatus
Näeb koolituses investeeringut, mis nõuab kulutusi, kuid toodab hiljem kasumit. Uurib koolitusega seotud kulutusi ning koolitusest saadavat kasu organisatsioonide ning indiviidi seisukohast. Näide: Uurib ühe inimese haridusteele kuluvaid summasid ning seda, kui palju kasu peale õpingute lõppemist õpingutest saadud on ning palju kasu ühiskond sellest saab. Võrdlev kasvatusteadus võrdleb ja analüüsib eri maade hariduspoliitikat, kasvatuslikku praktikat ning kasvatus ja koolitussüsteeme, kasutatud meetodeid ja saavutatud tulemusi. Võib olla nii ajalooline kui ka tänapäeva puudutav sotsioloogiline või psühholoogiline, empiirilise või või teoreetilise rõhuasetusega. Näide: Võrreldakse kahe riigi haridust omavahel. Didaktika võib jagada kahte ossa: Õpetus- ja õppimisprotsessi (keskne uurimisobjekt on õpetaja ja õpilase vaheline interaktsioon) ning õpetuse planeerimist puudutavaks valdkonnaks (õpetuse planeerimine)
kõigub vaid 2-4 ° C Vähe põllumaid Kakao-, kohvi, õlipalmi-, kautsukipuu. Karjapidamist ohustab tsetsekärbes MÄGEDE VÖÖND Kasvatavate kultuuride valik/ loomatõud olenevad mäeahelike asendist ja mäestiku jalamil paiknevast loodusvööndist Nt. kasvatakse Peruu Andides 3km kõrgusel veel kartulit, maisi, laamasid. Nepaalis on jakkidel 5km kõrgusel suvekarjamaad Toodang valdavalt omatarbeline MAISI PEAMINE KASVATUS PIIRKOND KOHVI PEAMINE KASVATUS PIIRKOND NISU PEAMINE KASVATUS PIIRKOND RIISI PEAMINE KASVATUS PIIRKOND RUKKI PEAMINE KASVATUS PIIRKOND
1. Kasvatust võib vaadelda laiast või kitsast vaatenurgast. Vaatenurga laius sõltub teadusalast, mille raames kasvatust käsitletakse. 2. Kasvatust nähakse eri viisil vastavalt sellele, kas seda mõistetakse protsessi või produktina. 3. Kasvatust nähekse erinevalt sõltuvalt sellest, kui instrumentaalseks (vahendina kasutatavaks) seda peetakse. See on oluline, mille vahendina kasvatus toimib. Kasvatuse abil aidatakse inimesel toime tulla selles ühiskonnas, milles ta on sündinud või milles ta elab. Seda võib nimetada ka sotsialiseerimiseks. Kasvatus kui sugupõlvede vastastikune mõjutamine. Kasvatus on kitsamast vaatenurgast vaadeldes kahe inimese vaheline interaktsioon ja sellest vaatenurgast vaadeldes võib iseloomustada kasvatust järgmiselt: 1. kasvatamine on praktiline tegevus, inimeste tegevus(toimingud, tähelepanekud, mõtted, kujutlused) 2
Elanikekihid: 1) spartiaadid (~5%) 2) perioigid (vabad) [ilma kodanikuõigusteta] 3) heloodid (orjad) Et hoida suuremat osa elanikkonnast kontrolli all, selleks oligi vaja sõjaväestatud ühiskonda. Umbes 7-aastaselt algas poistel erikasvatus Sparta valitsemine: rahvakoosolek valis 30-liikmelise geruusia (liige pidi olema vähemalt 60- aastane) Gerontokraatia 5 efoori (riigiametnikud) [seal oli 2 päritava võimuga kuningat] Võimukorraldus oli aristokraatlik Agõge kasvatus Spartas b) Ateena riik Kasvatus oli palju mitmekülgsem, paideia, retoorika (kõnekunst), grammatika, ajalugu, loodusteadused, füüsiline kasvatus, gymnasion (spordi tegemise koht). Ei toimunud laste selekteerimist. Ateenas on demokraatia. Kuidas valitseti? Ametnikud valiti liisku tõmmates. Kõrgeim võimuorgan oli rahvakoosolek. Seal osalesid täiskasvanud meeskodanikud. Rahvakoosolek ekleesia (6000 inimest) Liisku tõmmates valiti 10 strateegi (riigi ametnikud)
Sport Eestis 1945 – 1991 Jelizaveta Šmeljova 11.A Kehakultuur ja sport – valdkond, mis väljendas riiklikku rahvus-, kultuuri- ja ka spordipoliitikat Nõukogude riigis. Võimu lähtealuseks oli seisukoht, et kehaline kasvatus on kommunistliku kasvatuse lahutamatu koosteosa. Suur tähtsus oli juhtlausetel – "Valmis tööks ja kaitseks" ja "Kõik rekordid nõukogude sportlaste nimele". Nõukogude võim, analoogiliselt Hitleri totalitaarsele režiimile, tegi panuse spordile, saamaks tugeva ja terve põlvkonna, kes oleks kasutatav riiklikes huvides. Spordi vahendusel püüti maailmale demonstreerida majanduslikku, sotsiaalset ja hariduslikku heaolu.
I KONTROLLTÖÖ Spordiajalugu kui teadus: ajalugu teadus, mis uurib ühiskonna arenemist ja selle seaduspärasusi spordiajalugu ajaloo haru, mis keskendub spordiajaloo uurimisele (kehaliste harjutuste kasutuselevõtu põhjusi ja arengut jms.) kehakultuur ühiskonna kultuuri ja inimeste sotsiaalse suhtlemise koostisosa; hõlmab ühiskonna saavutusi spordiga seotud aladel sport mänguline, valdavalt võistlusliku ja kehalise iseloomuga tegevus kehaline kasvatus kasvatusprotsessi osa, mis on suunatud liigutusvilumuste kujundamisele, kehaliste võimete arendamisele ja spordialaste teadmiste omandamisele Spordiajaloo allikad: ainelised(igasugused esemed); etnograafilised (tavad, kombed); lingvistilised(väljandid, suuline pärimus); rahvaluule; kirjalikud; audio-visuaalsed Uurimismeetodid: rekonstrueerimine; tüpologiseerimine(tüüpide alusel liigitamine); periodiseerimine; kirjeldamine; intuitiivne interpreteerimine (vaistlik tõlgendamine)
suutnud säilitada enamuse oma ajaloolistest põhiväärtustest. Tänapäeval on muidugi maailm edasi arenenud, kuid kindlasti on mingid mõjud veel ka tuntavad vanematest ajalooperioodideks. Usun, et isegi kui me seda endale ei teadvusta, järgime me tegelikult siiski juba esivanemate poolt tähtsaks peetud tegevusi meie kõigi jaoks olulistes tegevustes... Kasutatud kirjandus · Patterson, C. (1998). The Family in Greek History. Harvard University Press, 286 lk · Tilk, M. (2003). Kasvatus eri kultuurides 1.osa, 288 lk · Tilk, M. (2004). Kasvatus eri kultuurides 2.osa, 512 lk · Tilk, M. (2006). Kasvatus eri kultuurides 3.osa, 479 lk · www.crystalinks.com/greekculture.htm [17.okt 2010]
Liikumisaktiivsuse tunnistus Kehaline kasvatus Kehaline kasvatus võiks olla paremini ajast planeeritud, ehk mitte päeva keskel. Tunni plaan ka võiks olla paremini planeeritud, huvitavam ja omada igale õpilastele oma lähenemine. Kehaline aktiivsus enne ja pärast kooli Enne ja pärast kooli lastel peab olema võimalus sportimiseks. See peab olema huvi pakkuv, odav ja tervislik tegevus. Linnades peaksid olema kohad selleks. Kehaline aktiivsus kooli ajal Kooli ajal võivad olla erinevad mängud vaheajal, kevadel võivad olla ka õues.
Kasvatusvaateks oli, et laps õpib sellest keskkonnast, milles ta elab. Vabade koolide kasvatusalane mõte toetus progressiivse pedagoogika pärandile, mille põhjal selle esindajad pidasid oma ülesandeks kasvatada ühiskonnale lapsi, kes oleksid emotsionaalselt vabad ja tasakaalus. Eeldati, et kui kool suudaks kasvatada terveid kodanikke, laheneksid ka ühiskondlikud probleemid. Rõhutades traditsiooniliste vahendainete vajalikkust, erines avatud kasvatus selgelt vaba kooli liikumisest. Avatud kasvatus ei olnud ka ühiskonnakriitiline liikumine, vaid püüdis muuta kooli kasvatus-praktikat koolisüsteemi sees, kohandades õpilast ühiskonnaga. Rothenberg (1989) määratleb Ameerika avatud õpetuse eesmarke, kirjutades, et õpilased peavad koolis "omandama põhioskused, mida keeruline tehnoloogiline ühiskond eeldab. Algkoolis tahendab see lugemise, kirjutamise ja arvutamise õppimist.
mitmeid eri tüüpi väärtusi. Sellele viitavad ka terminid väärtusvaldkonnad, väärtuse liigid ja väärtuste sisuvaldkonnad, mida võib pidada sünonüümideks. Peamised väärtuste liigid on järgmised: materiaalsed ja füüsilised, teoreetilised, majanduslikud, esteetilised, sotsiaalsed, poliitilised, religioossed ja eetilised väärtused. Kuna iga inimene on erinev, siis tema väärtustab midagi isiklikku, omapärast. Kellegi jaoks on tähtsal kohal religioon ja religioosne kasvatus, ning selline vanem või õpetaja hakkab kasvatama oma last religioossest vaatenurgast ja toetuma piiblile. Keegi väärtustab puhast loodust, keegi hoopis- traditsioone ja kultuuri. Minu arvates, kõigel peaks olema harmoonia. Ei saa väärtustada ainult religioosset õpetust ja ülde mitte märkida loodust, või oma rahvakultuuri. Ei saa samuti elada ilma esivanemate lugupidamiseta. Esiteks, pean ikkagi küsima midagi iseendalt, mis on minu enda väärtused, mis mind juhivad?
Peatükk on mahukas ning sisaldab paljusid alapeatükke. Kõigepealt vaadeldakse kasvatust puudutava mõtlemise ja teabe olemust - seda, kuidas igapäevases elus kasvatusest mõeldakse ja räägitakse ning mil moel teaduslik mõtlemine sellest erineb (kasvatust puudutav argimõtlemine ja teaduslikud teadmised, mis on jooned, mida peetakse teaduse tunnusteks). Järgnevalt kirjeldatakse soome laste ja noorte erinevaid kasvukeskondi: formaalne ja informaalne ning mitteformaalne kasvatus, perekond kasvukeskkonnana (statisteliselt: lastega perede tüübid, laste arv peredes, lahutatud perede lapsed), Soome riiki kasvatus- ja haridussüsteem (struktuur sõnades ja skeemis), hariduse majandamine. Näiteks, öeldud, et õpib iga päev üle miljoni soomlase, peamine hariduspoliitiline suund on suurendamine koolide isemajandamist jne. Seejärel arutletakse selle üle, mida õieti tähendavad kõigile tuttavad terminid kasvatus, koolitus ja õpetus, areng ja õppimine
linakiuks. Kasutusalad Pikka kiudu kasutatakse: * Auto ja lennukitööstuses * Niidi ja kangatööstuses * Fiiberplasti ning liimpressplaadi tootmises. Lühikest kiudu kasutatakse: * nööri, vatiini, soojusisolatsiooni vildi tootmises; * kattematerjalid-loorid * geotekstiilide, tsemendi, mastiksite ning pahtlite tootmises. * Ravimina on kasutatud ka linaseemneid. Parimat lina kiudu saab kõrgekasvulistelt taimedelt (+60cm), mis on jämedad ning neil puuduvad harud. Riskid * Kasvatus ja väetamise vead , mille tulemusena kiu kvaliteet langeb. Kas siis kasvatakse valesti või väetatakse üle või vale väetisega. * Õige koristusaeg , kui korjatakse liiga hilja langeb kiu kvaliteet. * Turu ebastabiilsus * Madal kokkuostu hind , kui lina on odav ei tasu ära selle kasvatamine kuna on suured kulutused koristustehnika rentimiseks. Siin on siis linakiu mis on 300x suurendus. Kanepi kiud
hinnatakse ja armastatakse tingimusteta. o Päritoluvanemlus – laps tunnetab oma päritolu, tal kujuneb pilt oma esivanematest ja iseendast kui nende järeltulijast. o Vastutusvanemlus – vanemad vastutavad lapse heaolu ja kõige muu kahjustava eest ning loovad ka arengut toetava emotsionaalse ja füüsilise keskonna. Kasvatusstiilid (õ. lk. 154-157) 1. Minnalaskev kasvatus – armastust lapse vastu ei jätku ja lapsel on vabadus piirid ületada ehk vanemad peavad oma tarbeid tähtsamaks kui lapse tarbeid. Lapse põhiväärtuste väljakujunemine on häiritud, sest vanemad ei avalda arvamust, mis on väär ja mis õige. 2. Hellitav kasvatus – armastus on aga piire pole. Vanemad ei esita lapsele mingeid nõudmisi ega soove. 3. Autoritaarne kasvatus – piirid on aga armastus pole. 4
……………………. …………5 1.3 Spordi ja kehalise aktiivsuse tervislikud toimed ……………………………………...6 1.4 Kehalise aktiivsuse ohud …………………………………………………………………………….7 1.5 Miks on kooliõpilaste õppekavas kehaline kasvatus? ………………………………8 1.6 Kehaline kasvatus erinevate maade õppekavas………………………………………..10 2. Metoodika ja valim ……………………………………………………………………………………... …….12 3
Kuidas sünnvaid indigolapsed ? Pole kahtlustki, et indigolapsed sünnivad nagu tavalised lapsed, kuid nende käitumismallid ning iseloomud arenevad välja teisiti. Rolli mängivad laste geenid ning kodune kasvatus. Mis määral need seda kõike mõjutavad? Indigolapsi iseloomustavad väga erilised omadused, mille tundmaõppimine kutsub nii vanemaid kui õpetajaid üles muutma oma suhtumist lastesse, seda nii isiklikul kui ka ühiskondlikul tasandil. Need lapsed on tõesti erilised ning moodustavad valdava enamuse praegusel ajal sündivatest lastest kõikjal üle kogu maailma. Indigolaste geenid mõjutavaid neid suurel määral. Nende vanemad on samasugused,
1. Kooli ja kasvatuse ajaloo allikad. - Perioodiline pedagoogika - Haridusseadlusandlus - õpikud, õppevahendid, õppekavad ja programmid - Kunst, kirjandus, kultuurilised materjalid 2. Hariduse eesmärgid ja korraldus antiik - Kreekas. - Hariduse eesmärgiks täiuslikkuse ja harmoonia saavutamine Ateenas: 6-5.saj eKr haridussüsteem, milles oli ühendatud vaimne, esteetiline ja kehaline kasvatus. Kasvatuse ja hariduse lõppeesmärk KALOGATHIA (kr. k kalon - ilu, agathon - headus). Kooliharidust said vaid vabad kodanikud, ainult poisid. Koolid tegutsevad õpetaja eraalgatusel, õppemaksudega hariduse sisu: lugemine , kirjutamine (õp kirjatark e grammatist), arvutamine, muusika (kitarrist flööti, lüürat, lüüra saatel laulma), võimlemine (toimus palestras, õpetas paidotribes
Karpkala juhtslaidi teksti laadide Klõpsake redigeerimiseks juhtslaidi teksti laadide redigeeri se Teine tase olmas tase Kolmas tase Neljas tase Neljas tase Viies tase Viies tase Karpkala kasvatus Keskkonnatingimuste ja toidu suhtes vähenõudlik Karpkala kasvatatakse tema maitsva liha tõttu Karpkala kasvatatakse harrastuspüügi eesmärgil Eestis on karpkala kasvatamine raskendatud lühikese suve tõttu Karpkala kasvatus Eestis kasvatatakse karpkala Ilmatsalus, Haaslavas, Härjanurmes, Vagulas ja Kuldres Toidukalana kasvatatakse teda enamikus Ida-Aasia ning Kesk- ja Ida- Euroopa riikides Põhja Ameerikas ja Austraalias on karpkala väga probleemne võõrliik
paruniproua Elisabeth von Uexküll 1. augustil 1840. Seal said käia lapsed, kes olid pärit vaesest perest. 1862. aastal avati Eestimaa Abistamisseltsi lasteaed, mis oli esimene lasteaia nime kandev lasteasutus. 19. sajandil avati veel mitmeid kasvatusasutusi, üks näiteks oli Väikelaste Hoolitsusühingu Väikeste laste hoid, mis oli hiljem tuntud Tallinna 10. Lasteaiana. Esimeste lasteaedade töökorralduses oli esikohal usuline kasvatus ja laste lugema õpetamine. Lasteaedade põhiülesanne oli laste järele vaatamine, tegevustest domineeris käsitöö. Mängu peeti ajaviiteks. Lasteaias käisid põhiliselt eestlaste lapsed, kuid finantseerijateks olid sakslased. 1905. aastal asutati Tartus Tartu Eesti Lasteaia Selts. Selts avas oma lasteaia, kus oli oluline anda lastele emakeelset õpetust ning säilitada rahvuslik vaim. 1906. aastal asutati Tallinnas Eestimaa Rahvahariduse Selts (ERS), selle juurde loodi lasteaia osakond.
Vana-Idamaade haridusest Referaat Monika Sepp Kunstiõpetuse õpetaja magistriõpe Õppejõud Karmen Trasberg Tartu Ülikool 2011 Sissejuhatus Kuna territoriaalselt kuulub Vana-Idamaade alla väga palju riike küllaltki laialt maaalalt ning teadaolevalt on näiteks Sumerite kiilkirja peetud paljude hilisemate keelte eelkäijaks ning Egiptuse kultuuri õitsengut imetletakse tänapäevalgi, siis pakkus antud teema siinkirjutajale suurt huvi. Käesolevas referaadis uuritaksegi Vana-Idamaade rahvaste üldist ajalugu ning kasvatuskultuuri ja põhjalikumalt peatutakse kahe enimkajastatud riigi, Egiptuse ning Sumeri, kasvatus-ning hariduslool. Erilist huvi tundis siinkirjutaja meeste ja naiste võimalustest tolleaegses hariduses. Samuti intrigeerib refer...
Rooma ühiskond ja eluolu Seisuslik ühiskond Ülemkiht: · Keiser · Senaatoriseisus (ülikud) · Ratsanikuseisus (rikkad ja mõjukad) Alamkiht: · Vabad mehed(käsitöölised, põlluharijad, proletaarid) · Vabakslastud · Orjad Perekond · Patriaarhaalne pere pereisa võimu alla kuulusid naine, alaealised lapsed, abiellumata tütred, pojad oma peredega a kõik kodakondsed. · Naised isa, abikaasa või meessugulase eestkoste all. Kasvatus ja haridus · Perekonna ülesanne · Haridusel praktiline ja sõjaline sunnitlus · Enamik poisse (ja ka mõned tüdrukud) käisid koolis · Rikastel koduõpetajad · Avaliku elu tegelaseks harimine: kreeka keel ja kultuur, rooma kirjandus ja ajalugu, kõnekunst + sõjaline ettevalmistus Rooma õigusriik Rooma oli õigusriik, st riigivõimu teostamine pidi olemine kooskõlas õiglusega. Seaduste loomisel tugineti pretsedendile(varem sarnase ...
Lapsevanemate, õpetajate, treenerite ja valitud ning palgaliste spordijuhtide kohustuseks on innustada noori regulaarselt spordiga tegelema. Tänu vabaaja veetmise võimaluste laienemisele on noortel sportlike tegevuste valik suur. 3 SPORTLIK TEGEVUS KOOLIS Kuna sport tagab tugeva tervise ,on koolides kõrges hinnas sportlik tegevus. Arvestades, et tänapäeval veedavad noored rohkem kodus istudes, on koolis kehaline kasvatus kohustuslik ning sportlik tegevus mitmekülgsem. Kehaline kasvatus pakub palju võimalusi õpetada last käituma rühma liikmena. Koos sportimine, eriti meeskonnamängud, aitavad arendada grupitunnetust ja teistega arvestamist. Kehaline kasvatus arendab ka suhtlemise selliseid aspekte, mis tavalises koolitöös enamasti tähelepanuta jäävad. Koolides on traditsioonideks ka korraldada erinevaid võistlusi ning maratone. Võistlused
Ma arvan, et selline süsteem tuli kasuks Spartale, sest viimane oli tihti sõjas teiste riikidega ning kuna korraga valitses ka kaks kuningat võeti vastu ka mõistvamaid seadusi. Üks hea asi veel, mis sellisest süsteemist mulle meeldib on see, et eksisteeris rahvakoosolek, kus oseleda said vaid Sparta täisealised kodanikud. minuarust on see isegi õiglane, sest rahval oli õigus kas siis otsuseid hüüatusega vastu võtta, või tagasi lükata. Range tähelepanu all oli spartalaste kasvatus juba sünnist peale kui laps sündis nõrgana visati ta kuristikku, tugev laps aga tagastati vanematele, sest arvati, et vaid tugevatest saavad head sõdurid. Alates seitsmendast eluaastast läksid lapsed kooli, kus õpiti kuni 18-da eluaastani läbides päevast päeva erinevaid õppusi, mis koosnesid oda- ja kettaheitmistest ning muudest erinevatest sõjalistest harjutustest. Et karistada lapsi ja harjutada neid varakult sõjaliste raskustega rõivastati
Vabakasvatuse probleemid? Kasvatusstiilid: Autoriteetne kasvatus- Arvestatavad on nii lapse kui ka täiskasvanu õigused. Lastelt oodatakse eakohast käitumist, sõnakuulelikkust ja kohusetunnet. Vanemate roll on olla armastavad, julgustavad, last juhendavad ja selgitavad oma käitumist. Lapsi kiidetakse kui ka laidetakse. Autoritaarne kasvatus- Laste maailma ja vajadusi tunnustatakse vähe. Nõutakse sõnakuulelikkust, on tugev kontroll ja pärsitakse iseseisvust. Kasvatus on külm ja jäik. Lapselt oodatakse vaid allumist ja laps on vanemast sõltuv. Autoritaarset kasvatust iseloomustab lapse kamandamine, kritiseerimine ja halvustamine. Lapsel puudub asjadest oma arvamus. Mittesekkuv kasvatus- Sellist kasvatusvormi iseloomustab mittenõudliku kasvatusu kombineeritus ükskõikse või eemale tõukava käitumisega. Kodus puuduvad reeglid ja kontroll, vanemad on ükskõiksed, emotsinaalselt külmad ja endassetõmbunud. Lapsel tekivad
Põllumajandus on materiaalse tootmise üks vanemaid ja tähtsamaid harusid , mis maa, kui loodusvara kasutades toodab toiduaineid ning mitmesuguseid tööstustoorainet Üldjuhul jaotatatakse põllumajandus : 1)taimekasvatuseks ehk maaviljeluseks 2)loomakasvatuseks Taimekasvatuse alla kuuluvad sellised harud nagu: teraviljakasvatus, kartulikasvatus, köögiviljakasvatus, viinamarjakasvatus, puu- ja põõsaskultuuride kasvatus, vesivilljelus, riisikasvatus, riisipõldudel kalakasvatus. Loomakasvatuse alla kuuluvad: kitse,- lehma,- hane,- pardi jne kasvatus. Kaubanduslik põllumajandus- kauba tootmisele orienteeritud põllumajandus. Elatusmajanduspõllumajandus - toodab nii palju, kui jaksab tarbida. Igal aastal sureb 40 milj inimest nälga. USA on võimeline nisuga ära toitma terve maailma. Põllumajanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid: 1)looduslikud tegurid: geograafiline asend,kliima, mullastik, reljeef
Pere ja ühiskond lapse kasvatajana Inimese elu üks olulisemaid etappe on lapsepõlv. Sellel perioodil kujuneb lapsest nooruk, kes peab saama piisavalt hoolimist, õpetust ja võimalusi end tõestada. Kasvamisel mängivad olulist rolli nii perekond kui ka ümbritsev ühiskond, sest laps peab hakkama mõistma, kuidas suhelda pereliikmetega ja millisel moel elada tulevikus iseseisvat elu. Mõlema roll on olenevalt riigist ja rahvusest erinev, kuid need mõjutavad kindlasti lapse arengut. Pere ja ühiskond moodustavad tasakaalustatud keskkonna, kus mõlemad täidavad oma ülesannet. Esimestel eluaastatel on laps täielikult sõltuv oma vanematest, sest ilma nendeta ta hakkama ei saaks. Juba siis tehakse algust õpetamisega, tutvustatakse häid kombeid ja näidatakse hea ning halva piiri. Kasvades vajab laps järjest enam nii vanemate toetust kui ka eeskuju, sest nende rolliks ongi olla noore kasvatajaks. Isa ja ema peavad õpetama tegema ...
2. Eesti pedagoogika klassika Peeter Põld (1878-1930) Üldine kasvatusõpetus, 1932 Eesti kooli ajalugu, 1933 Johannes Käis (1885-1950) Isetegevus ja individuaalne tööviis, 1935 Koolile pühendatud elu, 1985 Hilda Taba (1902-1967) õppekavateooria uurija USA-s Pedagoogiline Aastaraamat, 1991/92, Tartu, 1994 Akadeemia 1996, nr.10 Aleksander Elango (1902-2004) Pedagoogika ajalugu, 1984 Eesti pedagoogilise mõtte ajaloost, 1988 Tagasivaade, 2001 3. Pedagoogiline perioodika Kasvatus Eesti Kool Haridus Õpetajate Leht History of Education Studien zur Geschichte der Pädagogik 4. Haridusseadusandlus 5. Õpikud, õppevahendid, programmid 6. Kunst, kultuuriloolised materjalid - muuseumid, kirjandus jms. Rahvapedagoogika: Harjutamine teeb meistriks Vääna vitsa, kui vits väändib Hirmuta kasvab, auta elab Mida armsam laps, seda valusam vits Töö kiidab tegijat Virk käsi leiab igal pool leiba Initsiatsioon (lad.k. INITIATIO sissepühitsemine)
Iseendast rääkimine võib osutada avameelsuses ja ka isekusele. Tõsidus võib tõestada hoolivust, aga ka tõsimeelsust. Naer võib olla hea tuju ja sõbraliku suhtumise märk, aga ka dominantsuse avaldumine. MIS MÕJUTAB INIMESE KUJUNEMIST ISIKSUSEKS? On palju mõjureid, mis mõjutavad inimese kujunemist isiksuseks. Nendeks mõjuriteks võivad olla: 1) Pärilikkus; 2) perekond: a.) autoritaarne kasvatus; b.) autoriteetne kasvatus; c.) kõike lubav kasvatus d.) kõike keelav kasvatus. 3) sotsiaalsed suhted; 4) kultuur ja ühiskond; 5) kogemused. Umbes kolmandaks eluaastaks kujuneb inimesel välja eneseteadvus ning sellest hetkest hakkab arenema meie mina-pilt. Seda siis sellel põhjusel, et siis me hakkama aru saama, et mina ja maailm on kaks hoopis erinevat asja, ning me hakkame ennast kõigi ja kõigega võrdlema. Mina-pildi termomeetriks on enesehinnang. See näitab, seda mida me endast arvame ja kui palju me endast lugu peame. Enese tundma õppimine kestab terve meie elu
Arutlus Kes kasvatab põhikooli õpilast Eestis - kool või kodu? Igal aastal astub Eestis esimesse klassi tuhandeid õpilasi täis ootusärevust, uudishimu ja ka pisut hirmu. Vanemad jätavad oma maimukesed koolipinki nühkima mitmeteks aastateks lootuses, et neist kasvatatakse koolis tublid ja eeskujulikud inimesed. Ent kas selle koha peal lõppebki vanemate poolne kasvatus ja lapse suunamise ning arenemise võtavad üle õpetajad ja koolikaaslased? Mitmetest psühholoogia - alastest uuringutest on välja selgitatud, et laps isiksusena areneb välja juba õige varakult, lausa enne kooliiga. Seega võiks sellest väitest järeldada, et kooli jõudes pole enam midagi kasvatada ega arendada, kogu töö, olgu see hea või kesine, on juba vanemate poolt tehtud. Mõnes mõttes olen ma sellega nõus, sest olles veidike
bakterid veelinnud, küttimine vaalad, morsk Tundrad Lähis Põhja igikelts Samblad, Lumekakk, Põhjapõtrade Reostus, heitgaasid arktiline poolusel madalad lumepüü, kasvatus, ja veed, puhmad, valgejänes, kaevandused, roomikautode jäljed turbasamm polaarrebane, küttimine, al, paju, hundid, kalandus lepp, kask põhjapõder,
...... 11 4 Sissejuhatus Igal inimesel peab olema võimalus tegeleda spordiga. Spordiga tuleks tegelda pidevalt. Sport hoiab inimest vormis ja tervena. Sport arendab ja täiustab inimest mitmeti. Noorte jaoks on loodud küllaltki palju võimalusi selleks, et nad saaksid tegeleda spordiga. Kool loob ka võimalusi selleks, et noored ikka tegeleksid spordiga, selleks on ette nähtud ka koolis kehaline kasvatus ning lisaks on ka erinevad trennid. Milliseid võimalusi aga sport pakub, milleks on vaja spordiga tegeleda. Paljud noored tegelevad spordiga? 5 Spordi ajaloost Spordi alged pärinevad inimkonna varaselt arenguastmelt igapäevatööst ja sõjapidamisest. Sihiteadlikuks muutus sport Vana-Kreekas, kus see kuulus kasvatusse.
4.Aleksander Elango Eesti pedagoogika teadlane. Osales Ühiskondliku Pedagoogika Uurimise Instituudi rajamisel. 2) Antiik-Kreeka hariduskorraldus ja eesmärgid Hariduse eesmärk täiuslikuse ja harmoonia saavutamine. Ateena-Eesmärk ilu ja headus. Haridus kättesaadav ainult vabadele poistele. Koolid tegutsesid õpetaja algatusel ja olid õppemaksuga.Õpiti lugemist, kirjutamist, arvutamist, muusikat ja võimlemist. 1-7 aastastele lastele oli kodune kasvatus. 7-16 aastastele muusade kool/palestra seal õpiti lugema/kirjutama (grammatist), muusikat (kitarrist), võimlemist (palestras õpetas paidotribes) 16-18 aastased gümnasionis kõrgem üldharidus.Õpetati: grammatikat (keele- ja kirjandusõpetus), retoorikat (kõnekunst), võimlemist jt. seitsme vaba kunsti aineid, 18-20 efeebi teenistus s.o. Meie mõistes midagi sõjaväeteenistuse taolist. Sparta Füüsiliselt tugev ja terve inimene, kes oskas alluda distsipliinile.
elus peab looma korda ja selgust. Esimene imperatiiv: mitte rutata. Lubamatu oleks aga uudishimulike küsimuste tagasitõrjumine. Teil olgu lugupidamist tõe vastu, näidake seda lihtsas kõnes, mis midagi ei varja. Selline meelsus lubab laste pärimustele leida ka õigeid vastuseid. IV. Tundekasvatus Inimeste tundmaõppimisele aitab suurel määral kaasa ajalugu. Seltskonnas kannavad inimesed maski, ajalugu aga võimaldab neid näha nii, nagu nad on. V. Esteetiline kasvatus Pooldamist leiavad vabadus, sarnasus ja kõlblus. Antiikaja kirjanikud on rohkem väärt, kui kaasaegsed. Teater pole moraalne asutus ega tõekool, ta on ainult koht, kus inimene võib harjutada oma esteetilist otsustusvõimet. VI. Usuline kasvatus Laps ei ole usule veel küps. Sest usk on esijoones maailmavaade ja tema mõistete arusaamiseks vajab ta kõrgesti arenenud ja metoodiliselt koolitatud vaimu. Emilile ei õpetatud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
