liikumiskiirusega; esineb generaatoritalitluses. Lihtsaima alalisvoolumasina latil indutseeritud jõud on proportsionaalne latti läbiva vooluga; on proportsionaalne magnetvootihedusega. Kui alalisvoolumasin on tühijooksul ja vool on 0 siis on ideaalne tühijooks. Ühikud: Joonkiirus m/s; nurkkiirus rad/s; joonkiirendus m/s2; nurkkiirendus rad/s2; jõud N; pöördemoment Nm; elektrivool A; töö J; energia J; võimsus W; kasutegur %; pöörlemiskiirus p/min; pinge V; elektromotoorjõud V; elektrivälja tugevus V/m; magnetväljatugevus H; magnetvootihedus Wb/m 2; magnetvoog Wb; magnetomotoorne jõud A; magneetimisergutus A/m 2; reluktants A*k/Wb; aheldusvoog Wbk; induktiivsus H; maht F; sagedus Hz; periood s; vahelduvvoolu näivvõimsus VA....
Trafo pinge reguleerimisel koormuse all võivad esineda järgmised protsessid piiratud suurusega lühisvool mähise otsas; reaktori voolu katkestamine lüliti kontaktide abil. Mis vahe on autotrafol ja tavalisel trafol? Autotrafo kaal ja gabariidid väiksemad; ühte osa mähisest läbib nii sekundaar kui primaar vool; tühijooksuvool väiksem. Millise mõõtetrafo normaaltalitlus on lühistalitlus? Voolutrafo. Trafo kasutegur sõltub nimipinge ja tööpinge erinevusest; on määratud sekundaar ja primaar poole aktiivvõimsuse suhtega; muutub koormamisel; on kõige väiksem lühisel; on kõige väiksem tühijooksul. Trafo suhteline takistus on määratud nimipinge ja nimivoolu suhtega. Trafo aseskeemi magneetimisharus oleva aktiivtakistuse väärtuse saab leida tühijooksu katsel registreeritud Voltmeetri ja Wattmeetri näitude alusel....
Mis on soojusmahtuvus, erisoojus, moolsoojus? Valemid. 102. Kuidas leitakse töö isohoorilisel protsessil? Kasutage lähtepunktina alljärgnevaid seoseid. 103. Kuidas leitakse töö isobaarilisel protsessil? Kasutage lähtepunktina alljärgnevaid seoseid. 104. Mis on adiabaatilise protsessi tunnus? Võrrand. 105. Mis on ringprotsess? Joonistage p-V teljestikus otsetsükkel ja pööratud tsükkel. Milline on tehtud töö nendes tsüklites? 106. Kuidas leitakse soojusprotsessi kasutegur ? Missugune on pööratav ja missugune on mittepööratav protsess? 107. Joonistage soojusmasina ja külmutusmasina skeem koos soojusvoogude tähistega ja temperatuuridega. 108. Tooge vähemalt kolm termodünaamika II seaduse formuleeringut. 109. Missugune on Carnot' tsükkel? Skeem p-V teljestikus koos protsesside nimetamisega, soojushulkadega ja temperatuuridega. 110. Missugune on Carnot' tsükkel? Skeem p-V teljestikus koos protsesside...
2 6. Auru kulu protsessi läbiviimiseks Antud juhul tuleb leida kütteauru (sek. auru või drosseldatud primaarauru) kulu kuuma vee tootmiseks: Q D= ( i - tk ) ; kg/h i auru soojasisaldus; kcal/kg (aurutabelist ta järgi). tk aurust tekkiva kondensaadi temperatuur, orienteeruvalt: t 2 + ta tk ; °C. 2 boileri soojuslik kasutegur (0,850,95). Auru erikulu 1 kg vee kohta: D ma = ; kg/kg G 7. Soojusülekandetegur vee poolel Antud juhul tuleb leida soojusülekandetegur (2) toru seinalt torus voolavale veele. a) Arvutada Reynoldsi kriteerium veele: w ds Re = Nb! Toru siseläbimõõt kindlasti meetrites (nt. ds = 30 mm = 0,03 m), sama kehtib ka edaspidistes arvutustes. Re-kriteerium peab tulema üle 10 000, mis tagab turbulentse voolureziimi ja...
Seetõttu tuleb rakendada ka ülekandemehhanisme, milliste abil muudetakse pöörlemiskiirust, suurendatakse või vähendatakse jõumomenti. Ükski ülekanne ei kindlusta kogu ajami poolt tehtava töö (energia) edastamist masinale. Ajamist väljutatava ja masinale üle kanduva töö (energia) suhet iseloomustab ülekande kasutegur . Kui kasutegur on 0,95, siis tähendab see, et 95% ajami energiast on kasutatav masina tööks ja 5% kulub ülekande hõõrdetakistusest tuleneva hõõrdejõu ületamiseks. Veerelaagrite ehitus- Lahtine ülekanne-kui võllid on paralleelsed ning pöörlevad samas suunas Ristuva rihmaga -kui võllid on paralleelsed,kuid pöörlevad vastassuunas Poolristuva rihmaga-võllide kiival asetusel...
Küttesegu silindris süüdatakse küünlast tekkiva sädemega. Surveastmest sõltub kütuse põlemise täielikkus. Surveastmest sõltub ka mootori kasutegur . Kõrgema surveastme korral on küttesegu algtemperatuur survetakti lõpu poole kõrgem. Seetõttu on põlemine täielikum. Karburaatormootorites ei ole võimalik tõsta surveastet üle 8-9. Seda takistab küttesegu...
Inimestel polnud enam töökohti, tekkis inflatsioon. Inflatsioon tabas kõige valusamalt vanemaid inimesi, kes olid endale terve elu vanaduspõlveks sääste kogunud ja pidid nüüd pealt vaatama, kuidas nende raha lihtsalt kaob. Kõige hullem oli aga nälg, mis samuti sõjaga kaasnes ja mille all kannatasid kõige rohkem just lapsed. Niivõrd suuri kannatusi põhjustav sõda tundus tavakodanikele täiesti mõttetu. Ainsad, kes tundsid, et sellel sõjal on ka mingi kasutegur , olid belglased ja serblased, kes ainsana sõdisid oma rahvusriigi eest. Teised rahvad kannatasid seetõttu, et riigijuhid tahtsid näidata oma üleolekut teistest rahvastest, kuid kindlasti ei olnud see tavakodaniku silmis piisavaks põhjenduseks kaasnevatele kannatustele. Ainsaks riigiks, kelle rahvas otseselt (va. sõdurid) sõjaõuduste tõttu ei kannatanud, oli USA. Samas ei saa väita, et Esimene maailmasõda ei toonud kaasa midagi positiivset....
Ülejäänud esmastel varadel pole erilist tähtsust. 1 1. november, 2007 ENERGIAPROBLEEMID MAAILMAS V.II. Teisesed energiavarad tekivad Maa loodusprotsessides esmaste ühekodsel muundumisel. Muundumisele allub peamiselt päikeseenergia. Olulisemad on voolava vee, tuule ja biomassi energia. Muundumise kasutegur on väike, valdav osa energiat hajub kasutult. Sellepärast on teiseseid energiavarasid suhteliselt vähe. Nende varud täienevad ja uuenevad ise. V.III. Kolmandased energiavarad on geoloogilise mineviku biomass, mis on muundunud fossiilseteks kütusteks. Muundumisel on väga palju energiat kaotsi läinud, allesjäänu on Maa eluea 5 miljardi aasta jooksul kogunenud fossiilsete kütuste tagavara. Nende energia on kergesti kasutatav (kuna energia on neis tugevasti kontsentreeritud)...
TIHEDUS näitab,kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass (kg/m3, g/cm3) tihedus=mass/ruumala =m/V MEHAANILINE LIIKUMINE on keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes mingi aja vältel (m/s, km/h) kiirus=teepikkus/aeg v=s/t 54km/h=54*1000/3600=15m/s GRAVITATSIOON-kehade vastastikuse tõmbumise nähtus. Gravitatsioonijõudu,millega keha tõmbab mingit maalähedast keha, nim RASKUSJÕUKS. HÕÕRDUMINE-teineteise suhtes liikuvate pindade kokkupuutekohtades esinev vastastikumõju,mis takistab kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõu abil iseloomustatakse hõõrduvate kehapindade vahel esinevat jõudu. ELASTSUSJÕUD-jõud,mida elastselt deformeeritav keha avaldab deformeerivale kehale JÕUD=mass*10 F=mg (põhiühik N(njuuton)) RÕHK näitab keha poolt pinnale mõjuvat rõhumisjõudu (Pa-pascal) rõhk=jõud/pindala p=F/S VEDELIKUSAMBA RÕHK on võrdeline samba kõrgusega p=gh Archimedese seadus: vedelikku sukeldatud kehale mõjub üleslükkejõud,mis sõltub selle keskk...
· Kuidas hinnata ökoloogilist efektiivsust Igal troofilisel tasemel on erinev energia hulk. Koguenergia hulk troofilisel tasemel väheneb püramiidi tipu suunas. energia kulub organismide elutegevuseks ja hajub soojusena keskkonda. Erinevad koed sisaldavad erineva hulga energiat. 1 g taimekoest võib saada umbes 20 % vähem energiat kui 1 g loomakudedest. Energia kasutegur ehk ökoloogiline efektiivsus on igal tasemel erinev, aga keskmiselt on see umbes 10 %. See tähendab, et iga järgnev tase säilitab oma toiduenergiast umbes 10 %. Ökoloogiline efektiivsus näitab energia kogust, mis kandub ühelt troofiliselt tasemelt teisele. · Toiduahelad ja energiaülekanne Energia siseneb ökosüsteemi päikesekiirguse näol. Toidus olevat energiat kasutavad organismid elutegevuseks ja kasvamiseks...
Tsüklonid ei ole otstarbekad siis, kui puhastatava gaasi kulu tugevasti kõigub, sellega kaasneb ka tsükloni puhastusastme kõikumine. Nimetatud puudusest on vabad patarei- ehk multitsüklonid, kus gaasivool jaguneb samaaegselt paljude ühises keres asuvate tsüklonite vahel (joon. 3.4). Tsükloni puhastusaste (kasutegur) oleneb suurel määral tolmuosakeste suurusest ja kontsentratsioonist gaasis. Nende vähenemisel tsükloni kasutegur langeb järsult. Tolmuosakeste suuruse puhul 30-40 µm on tsükloni keskmine puhastusaste 98 %, 10 µm tolmuosakeste korral 80 % ja 4-5 µm osakeste puhul 60 %. Alla 4-5 µm osakesi tsüklon praktiliselt ei eralda. Üsna head gaasi puhastusastet tolmust on võimalik saavutada tolmufiltrites. Filtrid on efektiivsed aerosoolide kõrvaldamise vahendid. Puhastatav gaas filtreeritakse läbi poorse filtrimaterjali, kus:...
3 Ül: Alalisvoolu võimsuse arvutamine. P=UI Pilet 14.1 Elektrivälja tugevus. Elektrivälja graafiline kujutamine. Elektrivälja tugevus (E) nim elekriväljas laengute mõjuva jõu ja laengu suuruse suhtest E=F/q(N/C) Tugevuse suund ühtib positiivsele laengule mõjuva jõu suunaga. Jõujooned saavad alguse positiivselt laengult ja lõppevad negatiivsel laengul. Pilet 14.2 Soojusmasina tööks vajalikud tingimused ja kasutegur . Soojus masin on masin mis teeb mehaanilist tööd. Kütuse põlemisel vabaneva soojusenergi arvul. Soojusmasina tööks on vajalik : soojendi Q1, Töötav keha, kahuti e. Kondensaator Q2, Kasulik töö = Q1-Q2 A=Q1-Q2 soojusmasina poolt tehtud kasulik töö on võrdne soojendile suunatud ja jahutile antud soojushulkade vahega. Soojusmasina kasutegur on kasuliku töö suhe soojendilt saadud soojushulgaga. =A/Q1=Q1-Q2/Q1100% 30-40% kasutegur. Carrot Kasutegur =T1-T2/T1100% Pilet 14...
Et väiksem rõhk antud ruumala juures tähendab madalamat temperatuuri, tuleb töötavat gaasi enne kokkusurumist jahutada, pärast kokkusurumist aga soojendada. Seega koosneb soojusmasin kolmest osast: 1)soojendaja 2)Jahutaja 3)töötav keha On selge, et ka jahutaja poolt ärajuhitav soojushulk Q2 pärineb soojendilt, seega ei muutu kasulikuks tööks mitte kogu energia: Soojusmasina kasutegur -masina poolt tehtava töö ja soojendilt saadud energia suhe: =A/Q1=(Q1-Q2)/Q1 Kasutegur näitab, kui suur osa kasutatud soojusest muudetakse mehaaniliseks tööks. Kahest isotermist ning kahest adiabaadist koosnevat ringprotsessi nimetataksegi Carnot' tsükliks. Carnot tsükkel koosneb kahest isotermist (1-2 ja 3-4) ning kahest adiabaadist (2-3 ja 4-1). Arvutame Carnot' tsüklil töötava soojusmasina kasuteguri...
Kuidas leitakse töö isobaarilisel protsessil? Kasutage lähtepunktina alljärgnevaid seoseid. 104. Mis on adiabaatilise protsessi tunnus? Võrrand. See on protsess, mis toimub ilma soojusvahetuseta süsteemi ja väliskeskkonna vahel. pV=RT 105. Mis on ringprotsess? Joonistage p-V teljestikus otsetsükkel ja pööratud tsükkel. Milline on tehtud töö nendes tsüklites? Töö on esimeses protsessis positiivne, teises negatiivne. 106. Kuidas leitakse soojusprotsessi kasutegur ? Missugune on pööratav ja missugune on mittepööratav protsess? 107. Joonistage soojusmasina ja külmutusmasina skeem koos soojusvoogude tähistega ja temperatuuridega. 108. Tooge vähemalt kolm termodünaamika II seaduse formuleeringut. 109.-110. Missugune on Carnot' tsükkel? Skeem p-V teljestikus koos protsesside nimetamisega, soojushulkadega ja temperatuuridega ja kasuteguri valemiga. Mille poolest on Carnot tsükkel tähelepanuväärne? 111...
2 554 039,76 EEK 2 554 039,76 EEK -1 142 967,48 EEK -1 142 967,48 EEK Baaskoormus Tippkoormus Qkt, MW*h/t Q katla valjast, Qkt, MW*h/t Q katla valjast, MW*h MW*h 6,90 8463,378 10,70 1510,816 G küte, t/a Baaskatla G küte, t/a Tippkoormusekatla kasutegur , % kasutegur,% 1533,22 80,0 156,89 90,0 Kutuse hind - kivisüsi, EEK/t Kutuse hind-kerge vedelkutus, EEK/t 750 5000 Kütuse maksumus, EEK/a Kütuse maksumus, EEK/a 1 149 915,47 784 432,11 Kütuse maksumus (kokku), EEK/a 1 934 347,58...
Tallinn maja maht korter elanik Kortermaju: 6 20160 72 240 Kütus puitkütus gaaskütus 75% kasutegur 90% kasutegur Laenuperiood Laenuintress 8 aastat 7% Soojuskoormuse kestusgraafik 3,500 Column B Column D Column E Column C 3,000 2,500 Tarbimisvõimsus, M W 2,000 1,500 1,000...
Eriti märgatava on tuharikaste kütuste näiteks turpabriketi tunduvalt täielikum põlemine restkoldes. Restkolde peamiseks põhjuseks ehitamisel on pottseppade nõrk põletamisteooria tundmine (loe: laiskus), ning püüda ahju üles laduda võimalikult väikse töömahuga. Kuna koldes on temperatuur kõige kõrgem ja tänu sellele põhiline osa põlemissoojust kolde seintes, siis on ahju kasutegur lähedane kolde kasutegurile. Umbkoldga kasutegur on 0.3 ja tuharestiga varustatud kuni 0.7 mille tulemusena väheneb kütuse kulu poolteist korda Toaahjusid võib liigitada olenevalt: lõõriseinte soojenemise astmest ja soojusmahtuvusest gaaside liikumisest ahju sisemuses korruste arvust materjalist suitsugaaside ärajuhtimisest Soojamahtuvuse järgi jagunevad soojamahtuvusega ja soojamahtuvuseta....
(Auru- ja veepoolsest küljest kattuvad küttepinnad katlakivi, katlamuda ja vees lahustuvate sooladega ning sel juhul on tegu sisemise saastumise ja sisemiste sadestistega.) Nii välimised kui ka sisemised sadestised vähendavad küttepindade soojusläbikande tegurit. Sadestuste tõttu kujuneb põlemisgaasi jahtumine katlas väiksemaks, kui puhaste küttepindade puhul, väheneb katla kasutegur ja soojusvõimsus (1mm katlakivi suurendab kütusekulu ca 2 %). Välised sadestused ummistavad katla gaasitrakti, suurendavad gaasitrakti aerodünaamilist takistust ning suitsutõmbur elektri kulu. Kõige enam saastavad küttepindu tahked kütused, vähem vedelkütused õige põletusreziimi korral küttegaaside põletamisel korral aga väga vähe. Välised sadestused võivad olla: pudedad, kõvad, küttepinnaga tugevalt seotud...
tau Column E 60,00 Column F 40,00 20,00 0,00 -30 -25 -20 -15 -10 -5 0 5 10 15 t,välisõhk kasutegur ,qhuvahetus qhu kulu 76,6 2769,23 23,02 Column C Column D Column E Column F 15 Graafik 1.1 Soojuskoormuste graafik 3,00 2,50 2,00 Q,MW 1,50 Column C Column C 1,00 0,50 0,00 0 1000 2000 3000 4000 5000 6000 7000 8000 9000 10000 T,tunnid Tabel 1...
See on tingitud soojusvastuvõttude vahekorra muutusest aurustus ja auruülekuumendi küttepinna vahel aurukatla koormuse muutumisel, kütuse omaduste kõikumisest ning sõltub samuti liigõhutegurist, toitevee temperatuurist j.n.e. Auru ülekuumendustemperatuuri tõusmine üle normaalse väärtuse põhjustab küttepinna torude ülekuumenemise. Ülekuumendustemperatuuri alanedes aga väheneb soojusjõusedme termiline kasutegur . Selleks, et ülekuumendatud auru temperatuur oleks igasugusel aurukatla tööreziimil konstantne, tuleb auru temperatuuri reguleerida. Auru ülekuumendustemperatuuri võib reguleerida kas auru entalpia alandamisega auruülekuumendi teatud osas (aurupoolne reguleerimine) või auruülekuumendi küttepinna soojusvastuvõtu mõjutamisega (gaasipoolne reguleerimine). Aurupoolseks reguleerimiseks kasutatakse kas...